Tere päevast, austatud Riigikogu, austatud Vabariigi Valitsuse liikmed, head külalised, infotunni jälgijad! Alustame 26. oktoobri infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 43 Riigikogu liiget, puudub 58.
Tänases infotunnis osalevad kaitseminister Mart Laar, kes on ühtlasi peaministri ülesannetes, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning välisminister Urmas Paet.
Head ametikaaslased! Kuna eelnevalt on registreeritud seitse küsimust, siis ma palun teil lähtuda sellest, et iga küsimuse arutelul saab esitada kaks kohapeal registreeritud küsimust.

Alustame. Esimese küsimuse on esitanud Riigikogu liige Priit Toobal, sellele vastab valitsusliige Mart Laar ja teema on haldusreform. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! IRL-i programmis aastateks 2011–2015 on punkt 61, milles öeldakse, et viiakse läbi haldusreform, millega tugevdatakse omavalitsusi ning muudetakse omavalitsused kohaliku arengu reaalseks suunajaks. See kõlab ju kenasti. Ka selle aasta kevadistel valimistel lubas IRL haldusreformi kiiresti läbi viia. Sel nädalal teatas teie koalitsioonipartner peaminister Andrus Ansipi suu kaudu, et mingit haldusreformi pole tarvis ja isegi sellest rääkimine on otsekui vallutajate kombel käitumine. Kuidas plaanite haldusreformi teemaga edasi liikuda, sest nüüdseks on ilmselge, et koalitsioon selles küsimuses omavahel kokku ei lepi? Kas loobute haldusreformi läbiviimisest või asute otsima uusi teid ning poliitilisi partnereid haldusreformi tegemiseks?

Aitäh küsimuse eest! See, mida kavatsetakse sel alal teha, on selgelt kirjas valitsusliidu koalitsioonileppes ja täpselt selle juurde me ka jääme. Seda me arutasime. Ma ei hakka salgama, et selles küsimuses, nagu teile on teada, oli erinevaid arvamusi juba valimiste ajal. Valijad andsid oma hinnangu. Valijad toetasid rohkem seda erakonda, kes leidis, et haldusreformi ei ole vaja teha. Kui küsija nüüd arvab, et Reformierakond oleks nagu mingisugune pidur, aga Keskerakond viiks Eestit kangesti edasi, siis ma tuletan meelde Keskerakonna hoiakuid haldusterritoriaalse reformi suhtes, mis ilmnesid eriti selgelt siseminister Looduse algatatud reformi puhul. Sellele reformile ei oldud mitte lihtsalt vastu, vaid oldi räigelt vastu. Nii et praegu ennast suure reformija sulgedega ehtida ei maksaks.

Esimene täpsustav küsimus, Priit Toobal, palun!

Aitäh! Samas intervjuus ütles Ansip, et omavalitsused ei ole mõeldud teenuste osutamiseks. Teenustega on tema sõnul nii, et kohalik omavalitsus võib neid osutada, aga ei pea osutama. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 6 öeldakse aga, et omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust jne. Kas te jagate oma koalitsioonipartneri Reformierakonna seisukohta, et omavalitsused ei ole mõeldud teenuste osutamiseks? Mille jaoks omavalitsused sellisel juhul üldse mõeldud on?

Aitäh! Kuigi ma täiesti juhuslikult täidan hetkel siin teie ees seistes ka peaministri kohustusi, ei oska ma siiski peaministri sõnu tõlgendada. Ma soovitan seda küsida temalt endalt.

Teine täpsustav küsimus, Priit Toobal, palun!

Aitäh! Ma tulen teie esimese vastuse juurde tagasi. Kas ma sain õigesti aru, et IRL on nüüdseks loobunud haldusreformi läbiviimisest?

Aitäh! Ei, midagi sellist pole ma küll ütelnud. Te saite minust paraku täiesti valesti aru.

Läheme kohapeal registreeritud küsimuste juurde. Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Kui te juba ajalugu meenutama hakkasite, siis ma lähen ka tagasi minister Looduse aega ja tuletan meelde, et ega teie ise seda haldusreformi kuidagimoodi ellu viidud ei saanud. Äpult lõppes see tookord ära. Sellepärast ma küsin edasi. Praegu te reformite kõvasti Kaitseministeeriumi. Kas ei ole oht, et IRL, kes pole kunagi reformidega eriti hakkama saanud, võib ka seal ebaõnnestuda? Mulle meenub ka relvaost Iisraelist teie peaministriks oleku päevil. Kas ei ole suur oht, et te keerate ka selle ministeeriumi tuksi? Vabandust väljenduse pärast!

Head ametikaaslased ja head valitsusliikmed! Mul on palve, et me jääksime ka täpsustavate või kohapeal registreeritud küsimuste puhul teema piiresse. Kui on võimalik neid teemasid laiendada haldusreformi peale, siis palun härra kaitseministril vastata!

Teate, tahaks ju kangesti sellisele suurepärasele küsimusele vastata, kuid tulles vastu juhatajale ei õnnestu mul seda viimast küsimust kohe kuidagi haldusreformi peale laiendada. Palun väga vabandust!

Teine kohapeal registreeritud küsimus, Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud kaitseminister! IRL-ile on haldusreform olnud ikkagi aastate jooksul, mitme Riigikogu koosseisu ajal eluküsimus. Nüüd me näeme, et Reformierakond ei lase teil seda teostada ja on selle mõtte maha kandnud. Meile jääb mulje, et te olete koalitsioonis justkui väikese venna staatuses. Kas ikkagi tasub koalitsioonis olla lihtsalt selleks, et seal olla, et lihtsalt seda mitte lõhkuda, nagu ütles üks teie erakonda kuuluv Riigikogu liige paari nädala eest?

Aitäh! Ma ei saa kuidagi nõustuda teie hinnanguga meie osalemise kohta koalitsioonis, kuid isegi kui see tõele vastaks, siis ma arvan, et olla koalitsioonis väike vend on parem kui olla opositsioonis suur vend.

Tänan! Lõpetan küsimuse käsitlemise.

Läheme teise küsimuse juurde. Teise küsimuse on esitanud Riigikogu liige Marianne Mikko, sellele vastab valitsusliige Mart Laar ja teema on tegevväelaste palgad. Marianne Mikko, palun!

Eesti kaitsekulutused 2012. aastal paistavad silma ühelt poolt SKT-st 2% saavutamise, aga teiselt poolt karjuva ebaproportsionaalsuse poolest. Normaalne oleks, kui personalikulud, majandamiskulud ja suurvarustuse hanked oleksid kolm võrdset osa. Vähemasti vanades demokraatlikes NATO liikmesriikides on see nõnda. Eesti puhul on aga nii, et majandamiskulude ja varustushangete kasv moodustab kaitsekulutuste suurenemisest lõviosa, kuid inimene on paluja rollis. 2012. aastal suurenevad personalikulud vaid 8%. Teisisõnu: betoon ja sõjariist on tähtsad, aga sõjamees ise on kolmandajärguline. Mida kavatseb kaitseminister ette võtta?

Aitäh selle küsimuse eest! Kindlasti lähtub kaitseminister eeskätt Marianne Mikko ja teiste sotsiaaldemokraatide sõnumitest, vähemalt võtan ma neid väga tõsiselt arvesse. Nagu on teatatud, meie sõdur jääb Eesti armeesse, mis on paljude teiste maade armeedega võrreldes hästi rahastatud. See oli konkreetne tsitaat küsijalt. Kui tahetakse, et rahastataks rohkem, siis olekski hea küsimus niimoodi esitada. Ma olen kindlasti valmis lahti seletama Kaitseministeeriumi eelarvet, olen valmis seletama, mida tähendab kasv ja mida tähendab ühe või teise kulu osa eelarves. Siis on, ma arvan, kõik selgemalt näha. Mis puutub viidetesse välisriikide kohta, siis ma soovitan küsijal andmed üle kontrollida.

Esimene täpsustav küsimus, Marianne Mikko, palun!

Eks ma kontrollisingi. Eesti on kaitseväe personalikulude poolest teiste NATO liikmesriikidega võrreldes kõige närusemas seisus. Need on madalamad ka Läti ja Leeduga võrreldes. Kui keegi ütleb, et erinevalt õpetajast ei lähe Eesti kaitseväelane Soome tööle, siis tegelikult läheb küll. Minu kui sotsiaaldemokraatliku mõtte "inimene ennekõike" pooldaja küsimus minister Laarile on lihtne. Miks on Eesti selline riik, kus tegevväelase palk on teiste NATO liikmesriikide silmis rohkem kui närune ja allohvitserid on sunnitud lahkuma erasektorisse?

Aitäh! Õiendame ühiselt ära selle ränga eksituse, mille on teinud Eesti ajakirjandus, tsiteerides Marianne Mikkot, kes on ajakirjanduses öelnud täpselt vastupidi: "Meie sõdur jääb Eesti armeesse, mis on paljude maadega võrreldes hästi rahastatud." Lepime kokku, et kõik see, mida ka härra Kreitzberg eile ütles, on sellega ümber lükatud ja läheme jälle palgaküsimuste juurde. Meie kaitseväes ei ole palk küll olematu või madal, kuid seda ei olnud sellel aastal võimalik ka tõsta, nii nagu paljudel teistelgi aladel ei olnud võimalik palka tõsta. Ma pean seda kindlasti kahetsusväärseks. Ma pean kaitseväelaste nagu mõne teisegi eluala esindajate palga tõusu vajalikuks ja oluliseks. Võin ainult enda nimel öelda, et kaitseminister nagu ka paljud teised ministrid või kogu valitsus ei kavatse nõustuda oma palga tõusuga, kuni me oleme suutnud selle küsimuse lahendada.

Teine täpsustav küsimus, Marianne Mikko, palun!

Mis signaali annab liikmesriik Eesti oma NATO liitlastele, kui on selgunud fakt, et välismissioonile ei lähe üks või teine sõjaväelane mitte sedavõrd terrorismiga võitlema või demokraatiat edendama, vaid paraku selleks, et saada kokku rahanatuke, et osta oma perele ei midagi muud kui tavalist sõiduautot?

Aitäh! Kindlasti tuleks siin vaadata sedagi, milliste motiividega lähevad välismissioonidele teiste riikide kaitseväelased. Kuid kui vaadata Eesti autoriteeti NATO-s, siis see on praegu äärmiselt kõrge, Eesti kaitseväelased on loonud Eestile hea nime, Eesti otsus suurendada kaitsekulutusi 2%-ni on loonud Eestile väga hea nime. Sellepärast me kõikide muude vajaduste rahuldamise kõrval neid otsuseid ka teeme.

Rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan küsimuse käsitlemise.

Liigume kolmanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Ester Tuiksoo, sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige Helir-Valdor Seeder ja teema on Eesti põllumajanduse konkurentsivõime. Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, austatud juhataja! Härra minister! Raamdokumendis "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011–2015" on öeldud: "Eesti jaoks on oluline, et põllumajanduses ja toidutootmises kasutatakse ära parim teadusinfo ning suunatakse rohkem rahalisi vahendeid EL teaduse raamprogrammidest põllumajandussektori teaduspõhisemaks ja innovaatilisemaks muutmiseks." Ometi kasutab Eesti praegu ja nagu näha ka tulevikus GMO-de sortide turule lubamise otsustes kahe teadlaste ja spetsialistide komisjoni arvamusi ning EFSA labori otsuseid. Miks ei ole Eestis planeeritud selles teadusvaldkonnas edasiarenemist? Keemiauuringud on väga pikaajalised protsessid ja on ju teada, et GMO-de sortide pealetung avaldab tugevat mõju toidutootmise konkurentsivõimele kogu maailmas.

Aitäh küsimuse eest! Sellega on nii, nagu on kõikidel elualadel: peab raha kokku hoidma. Ka põllumajandussektoris peab rakendus- ja baasuuringute puhul raha väga hoolikalt lugema. Kõike, mida me sooviksime ja tahaksime, me endale lubada ei saa. See on üks põhjus, miks me toetume ka rahvusvahelistele teadmistele. Minu arvates on põhjendatud ja õige, et me lähtume oma riigi seisukohtade kujundamisel rahvusvahelistest teadmistest ning teadlaste ja ekspertide seisukohtadest. Aga päriselt see nii ei ole, et me üldse GMO-de uurimisse ei panusta. Meil on, nagu ma ütlesin, rakendusuuringute programm. Selle rahastamist oleme paaril viimasel aastal isegi suurendanud, mitte vähendanud. See, millised projektid saavad seal heakskiidu, sõltub eelkõige teadlastest, uurijatest endist, sellest, millised on nende algatused, ja eksperdinõukogust, kes hindab erinevaid algatusi ning teeb siis ettepaneku, milliseid projekte ja taotlusi rahastada. Alati on taotlusi rohkem kui raha. Pingerida on just selline, nagu see on. Minu teada ei olnud seal enne mind ja ei ole ka minu ajal tegemist poliitiliste otsustega, vaid ministrid on projektide rahastamisel lähtunud selle eksperdinõukogu ettepanekutest. Ka mina olen nendest lähtunud. Kui tulevad head projektid, mis mahuvad pingerea etteotsa, siis neid kindlasti rahastatakse.

Esimene täpsustav küsimus, Ester Tuiksoo, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud minister! Samas dokumendis on öeldud: "EL-i sees on üheks oluliseks lahendamist vajavaks küsimuseks otsetoetustele objektiivsete kriteeriumide kehtestamine (ühtlasemaks muutmine), et vähendada konkurentsimoonutusi liikmesriikide vahel." Tegemist on ühe olulisema teemaga ÜPP tuleviku arutelu kontekstis. Viibisime kolleegidega eelmisel nädalal Prantsusmaa senatis, kus põllumajandusministrile esitati analoogne küsimus, mida ta arvab otsetoetuste ühtlustamisest Euroopa Liidu ulatuses. Ta ei arvanud sellest muud, kui et kõik peab samaks jääma, ja pälvis sellega suure aplausi. Minu küsimus teile on pisut filosoofiline: millega te suudate oma kolleegidele Euroopas selgeks teha, et neid aluseid on siiski vaja ja ühtlustada on vaja, et ka meie konkurentsivõime oleks ühisel turul arvestatav?

Aitäh! Otsetoetuste võrdsustamine on tõesti ühise põllumajanduspoliitika kõige olulisem küsimus. Siin on Euroopa Liidu liikmesriigid erinevatel seisukohtadel. Rindejoon on väga selge. Need, kes saavad põhjendamatult väikseid toetusi, taotlevad toetuste suurendamist, võrdset kohtlemist ja võrdseid tingimusi, ja need, kellel aastakümnete jooksul on välja kujunenud konkurentsieelised, ei taha nendest loobuda. Loomulikult on kõikides liikmesriikides sisepoliitiline surve just selline, nagu nende riikide põllumajandustootjatele kasulikum on. Aga Eesti riik peab lähtuma üldisest Euroopa Liidu põhimõttest, mis tähendab võrdseid konkurentsitingimusi. Me rõhume sellele. See on meie trump, mida tegelikult ei ole vaidlustanud ei Euroopa Komisjon ega teised liikmesriigid. Mul on hea meel siinkohal tõdeda, et Euroopa Komisjon on järgmiseks perioodiks teinud väga õige suunaga ettepaneku saavutada kõikide liikmesriikide põllumajandustootjatele vähemalt 90%-line tase, mis tähendab, et suund on toetuste võrdsustamisele. Küsimus on ainult tempos. Möödunud nädalal oli põllumajandusministrite nõukogu Luksemburgis, kus kõikide liikmesriikide ministrid oma seisukoha avaldasid. Pean ütlema, et täpselt nii see rindejoon kulges: kõigi nende riikide ministrid, kus saadakse keskmisest väiksemaid toetusi, leidsid, et võrdsustamine on väga oluline, ning kõigi nende riikide ministrid, kus saadakse keskmisest rohkem, läksid sellest teemast mööda, aga ei vaielnud ka vastu. Mina loodan tervele mõistusele ja solidaarsusele, seda mitte ainult Euroopa stabiilsusfondi arutelul, vaid ka ühise põllumajanduspoliitika puhul. Loomulikult loodan ka Riigikogu liikmete abile selle püha ülesande täitmisel, et saavutada võrdseid tingimusi.

Teine täpsustav küsimus, Ester Tuiksoo, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kui kaugel on uue süsteemi väljatöötamine erimärgistatud kütuse puhul? Millal võiksite seda meile ja põllumajandussektorile tutvustada ning millal olete plaaninud selle uue süsteemiga alustada?

Aitäh! Põllumajandussektor peaks olema olukorrast teadlik, sest me oleme kõikide sektori katusorganisatsioonidega sellest rääkinud. Alles hiljuti rääkisime sellest ka põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus, kus kõik osapooled on esindatud. Nii et sektor on asjast teadlik. Uuele süsteemile üleminek erimärgistatud kütuse kasutamise puhul põllumajandussektoris lükkub teadmata ajaks edasi ja jääb kehtima praegune olukord. Sellel on mitu põhjust. Kõigepealt, Euroopa Komisjon ei ole nõus sellega, et me tulevikus läheneksime põllumajandustootjatele diferentseeritult ja hakkaksime kompenseerima kütuse tarbimist vastavalt tegelikele kulutustele. Nad leiavad, et see on vastuolus põhimõttega, et toetused peavad olema tootmisest lahti seotud. Järelikult saab kehtestada ainult ühe keskmise kompensatsiooni aluse, mida kindlasti ei ole õiglane ega mõistlik praegu rakendada. Nii et komisjoni selline seisukoht on üks takistus. Teiseks, me peame eraldi taotlema uut riigiabiluba, mis võtab väga pikalt aega. Kolmandaks ei ole ka riigi sees kõik asjad üleminekuks valmis. See ei puuduta isegi mitte ainult Põllumajandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi, vaid see puudutab eelkõige kütusemüüjaid, sest sel juhul peaksid kõik kütusemüüjad olema ühises võrgus, elektrooniliselt süsteemi haldama ja arveldama. Selleks ei olda valmis. Nii et praegu jääb süsteem muutmata. Kas ja millal me seda süsteemi muudame, ma täna vastata ei oska, aga me selle teemaga tegeleme ja kui siin on selgus tekkinud, siis anname kindlasti teada.

Liigume tempokalt edasi. Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Kohati olete jätnud mulje, et saate oma ametiasjadega hakkama, aga mis puudutab otsetoetusi, siis siin olete kahjuks küll põllumeestele sügavalt võlgu. Milles on asi? Te räägite küll solidaarsusest ja ka teised ministrid räägivad meile solidaarsusest, aga kas peaminister ja teised ministrid sellel teemal teid ikka Euroopa Liidus toetavad või käite seal lihtsalt üksi ja räägite? Tulemust ju ei ole. Teil läheb viies aasta ministrina, aga meie põllumehed on otsetoetustega ikkagi kurvas seisus.

Aitäh! Mul on teile ettepanek: teeme ühe järeleaitamistunni, et teie teadmised põllumajanduspoliitikast ja otsetoetustest veidi paraneksid. See, mis juhtub otsetoetustega kuni aastani 2014, on kokku lepitud Euroopa Liiduga liitumise lepingus, mille valmistas ette minister, kes kuulus Keskerakonda. Need tingimused kehtivad 2014. aastani, neid me muuta ei saa ja me ei ole praegu ka nende muutmist taotlenud. Mis puudutab edasist, siis need arutelud on alles algamas, viis aastat ei ole selle üle arutletud. Alles möödunud nädalal, 12. oktoobril tutvustas komisjon esimest korda ametlikult neid määrusi, mis on aluseks järgmise perioodi otsetoetuste suuruse kujundamisele. Selle üle on nüüd alanud aktiivne arutelu ja vaidlus. Nii et viiest aastast me siin kindlasti rääkida ei saa. Aga, jah, ministrite nõukogus käin ma tõesti üksi, sest igal riigil on minu teada üks põllumajandusminister. Samas on valitsuskabinet täiesti üksmeelne selles küsimuses, et otsetoetused peaksid Eestis järgmisel perioodil kindlasti suurenema. Me taotleme võrdsustamist. Mul on hea meel tõdeda, et meie üksmeelne pingutus on kandnud juba esimesi vilju. Nimelt tuli komisjon välja ettepanekuga, et järgmisel perioodil Eesti otsetoetused suureneksid umbes 30% ehk 117 eurost hektari kohta 156 euroni hektari kohta. Minu arvates on see väga oluline samm edasi, see on samm õiges suunas, aga sellega me kindlasti ei rahuldu, vaid kaitseme oma positsioone edasi. Ma loodan, et meie olukord aruteludes tulevikus paraneb. Aga ma hea meelega näeksin, et ka teie oleksite nendesse protsessidesse kaasatud ja oleksite rohkem informeeritud.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea põllumajandusminister! Minu poole on pöördunud mitmed põllumehed. Nad on kurtnud selle üle, et pindalatoetust saavad need maaomanikud, kes kasutavad põllumaal lihtsalt niitmist. Sellega viiakse korralik põllumaa käibest välja ja seal ei saa midagi kasvatada. Kas te arvate, et toetuste suurused on õiged, või olete mõelnud neid suurusi üle vaadata, et selline tegevus ära kaoks?

Aitäh! See sõltub jällegi nendest otsustest, mis Brüsselis tehakse. Selleks perioodiks ehk kuni 2013. aasta lõpuni on reeglid paigas ja siin olulisi muudatusi enam ei toimu. Oleme probleemidest teadlikud. Neid tootjate kategooriaid on palju rohkem. On olemas aktiivsed toidutootjad, aktiivsed põllumehed, ja on lihtsalt põllumaad heas korras hoidvad põllumehed, kes tegelevad niitmisega, aga selle tulemusena põllumajandusmaa siiski säilib. On veel üks kategooria põllumajandustootjaid, kes üldse toetusi ei saa, kelle maa ei olnud Euroopa Liiduga liitumise eel registrisse kantud ja seetõttu neile toetusõigus ei laiene, aga ka nemad tegelevad aktiivse põllumajandustootmisega. Meie eesmärk on tulevikus kohelda põllumajandustootjaid nii, et aktiivsetel põllumajandustootjatel, kes toodavad toitu, oleksid toetused suuremad kui nendel, kes tegelevad ainult niitmisega ehk põllumajandusmaa säilitamisega. Samal seisukohal on praegu Euroopa Komisjon ja, julgen öelda, valdavas osas ka teised liikmesriigid. Euroopa Komisjon on tulnud välja ettepanekuga defineerida ära, kes on aktiivne põllumajandustootja. Me arvame, et see definitsioon vajab kindlasti täpsustamist ja edasiarendamist, sellisel kujul see praktikas väga hästi toimima ei hakkaks. Ma loodan, et me leiame arutelude käigus parema lahenduse kui see, mille komisjon praegu on pakkunud. Aga probleem on teadvustatud ning ma loodan, et alates 2014. aastast käsitletakse tootjaid õiglaselt ja erinevalt.

Tänan! Lõpetan küsimuse käsitlemise.

Läheme neljanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Marika Tuus-Laul, sellele vastab valitsusliige Mart Laar ning teema on riigieelarve ja prioriteedid. Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud kaitseminister! Minu küsimus lähtub eilsest õpetajate meeleavaldusest. Me teame, et ei olnud seal ei IRL-i haridusministrit, peaministrit ega ka Mart Laari, kellele võib-olla oleks olnud kõige rohkem küsimusi. Olid küll mõned IRL-i liikmed, kes ütlesid, et jah, tõesti on vaja õpetajate palka tõsta. Aga me teame, kes saalis selle vastu hääletavad. Teil on õnnestunud tõestada, et kaitsekulutusi tuleb praeguse majanduskriisi ajal suurendada üsna oluliselt – ühe viiendiku võrra ehk 2%-ni. Minu küsimus on see: kas me saame õigesti aru, et just teie võtategi oma erakonnakaaslaselt Jaak Aaviksoolt õpetajate palga tõusuks vajaliku raha ära? Meile jääb mulje, justkui teie rulliksite nii üle haridusministri tegevuse kui ka õpetajate palga tõusu.

Aitäh! Te näete seda asja küll täiesti valesti. Minister Jaak Aaviksoo on alla kirjutanud memorandumile ning selle nii õpetajatele kui ka omavalitsustele välja pakkunud. See näeb ette õpetajate palga väga tuntavat tõusu. See on väga selge siht. See soov on arusaadav, ka mina toetan seda soovi. Te ilmselt ei pannud tähele meie põllumajandusministrit, kes eile oli siinsamas Lossi platsil. Nii et võin ainult öelda, et vaadake natuke paremini.

Esimene täpsustav küsimus, Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea minister! Just haridusminister, muide, on öelnud, et palku ei saa enne tõsta (teie nüüd ütlesite küll, et seda on vaja teha), kuni koolivõrk optimeeritakse ja 220 gümnaasiumist peaks järele jääma 50 ringis. Aga täna tegi Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Sven Rondik, kes eile ka Toompeal oli, veel kord avalduse ja ütles, et IRL on kõige rohkem õpetajatele palgatõusu lubanud ja seetõttu vastutate teie kõige rohkem. Mida te oleksite õpetajatele öelnud, kui te oleksite eile Toompeal olnud, arvestades seda, et peaminister üleeile arupärimisele vastates ütles, et õpetajate palk ei tõuse, ja ka haridusminister ise on öelnud, et palgatõusu enne ei tule, kuni koolivõrk optimeeritakse?

Aitäh! Me oleme sellest vastutusest täiesti teadlikud ja võtame seda äärmiselt tõsiselt. Kui me vaatame seda, milliste ministrite ajal on toimunud Eestis haridustöötajate suuremad palgatõusud, siis need on toimunud just sellel ajal, kui seda ministrikohta on täitnud IRL-i ministrid. Vaatame kas või eelmist nelja aastat, kui palgatõus oli tegelikult suhteliselt suur. Aga loomulikult toimus see valitsusliikmete väga heas koostöös. Kui me vaatame ka härra Rondiku poolt meile pandud karmi, aga õiglast kohustust, siis on seal väga selgelt öeldud, et me oleme seda lubanud. Me võtame seda lubadust tõsiselt, me püüdleme selle täitmise poole 2014. aastaks. Kui ma enne ütlesin, et vaadake paremini, siis praegu ütlen, et lugege paremini.

Teine täpsustav küsimus, Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Ma siiski täpsustan. Õpetajate palga suurim tõus leidis aset 2005. aastal ja ministriks oli siis Keskerakonna haridusminister Mailis Reps. Seda on täheldanud ka OECD, kes on toonud tollase palgatõusu välja. Kuid kuna te olete siin täna peaministri ülesannetes, siis ma küsin järgmist. Peale kaitsekulutuste suurenemise oli teine põhjus, miks õpetajad Toompeale tulid, see, et me suudame maksta küll võlgu elavatele riikidele ning krooniliselt maksejõuetutele riikidele, me jõuame Kreeka õpetajale kõrgemat palka maksta (Kreeka õpetaja palk on täpselt kolm korda kõrgem kui meie õpetaja oma), me jõuame sinna anda summasid ja neid garanteerida (meeleavaldusel küsiti ka Kreeka trammijuhi palka), samas ei suuda me kindlustada kodus õpetajate palga minimaalsetki tõusu. Mida te sellele vastate?

Aitäh! Ma olen kindlasti valmis pikemalt vestlema erinevate statistiliste näitajate üle, mis näitavad seda olukorda võrdluste abil. Ilmselt erinevalt teist on meil need andmed olemas. Kindlasti ei ole see olukord nii hea, kui me tahame, kuid olukord ei ole ka nii dramaatiline, nagu seda vahetevahel näidatakse. Ma jään oma arvamuse juurde, et see palgatõus peab tulema. Seda on öelnud peaminister, seda on öelnud haridusminister, seda ütlen ka mina siin. Ma arvan, et haridus on Eesti jaoks prioriteet. Mis seal salata, kuna küsimus oli riigieelarve ja prioriteetide kohta, siis ma võtsin need prioriteedid välja. Meie riigieelarves, vaadates tegevusalade jaotust, on haridus ikkagi vägagi olulisel kohal ja võrreldes 2011. aastaga selle tähtsus kasvab. See on selle valitsuse jaoks selgelt prioriteetne ala.

Nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud kaitseminister peaministri ülesannetes! Eile lahvatas Eesti meedias üks pommuudis. See oli uudis ka koalitsioonipoliitikute jaoks, rääkimata opositsioonis olevatest poliitikutest. Nimelt, juba augustis peatas Euroopa Komisjon 92 miljoni euro ulatuses Eestile struktuuritoetuste maksmise. Mida te arvate, kuidas see võiks mõjutada ja kuidas mõjutab käesoleva aasta eelarvet?

Aitäh! Ma tahan kõigepealt meelde tuletada, et see Euroopa Liidu otsus ei tulnud mingitelt Euroopa ametnikelt meile kuidagi ootamatult, vaid see otsus tehti meie enda analüüside ja raportite põhjal. Kuna me ise oleme need teinud, siis me teame täpselt, kus me praegu veel olemasolevaid vigu saame likvideerida. Me saame sellega, uskuge mind, õige kiiresti hakkama.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Mina tulen tagasi riigieelarve ja prioriteetide juurde. Minu arvates kuuluvad prioriteetide hulka ka valitsuse programmid ja kavad. Eelmise aasta sügisel kinnitas valitsus Ida-Virumaa arengukava, aga tol ajal ei leidnud see kava riigieelarves rahalist toetust. Kas te oskate ütelda, on tuleva aasta eelarves see kava toetust leidnud ja kust seda võib välja lugeda, sest otseselt ei ole seda nendes paberites, mis meile on esitatud, välja toodud?

Aitäh! Ma jään siin natukene jänni. Ma oskan ütelda, kus seda kindlasti ei ole, nimelt, Kaitseministeeriumi eelarves seda ei ole. Tegemist on hea kavaga. Minu teada sai selle finantseerimine vähemalt teatud programmide alusel alguse juba eelmisel aastal. Valitsuses on eri ministrid selle kava punkte arutanud. Ka mina olen mõnes selles arutelus osalenud. Ma loodan, et selle kava punkte on eri ministeeriumide ridadel arvestatud. Aga peagi algab siin riigieelarve esimene lugemine. Ma soovitan seda kindlasti küsida minister Ligilt. Ma usun, et ta annab teile täpse vastuse. Kuid jah, Kaitseministeeriumi valdkonnas seda ei ole.

Tänan! Lõpetan küsimuse käsitlemise.

Läheme viienda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Yana Toom, sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige Mart Laar ja teema on kodakondsuspoliitika. Yana Toom, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus on inspireeritud eile siin saalis toimunud arutelust Eesti riigi kodakondsuspoliitika üle. Me arutasime nimelt eelnõu, mille kohaselt saaks automaatselt kodakondsuse mõnikümmend alla pooleaastast last, kelle vanemad on juba pikki aastaid elanud Eestis, ent kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust. See eelnõu hääletati maha, kuna see väidetavalt muudaks meie kodakondsuspoliitika aluseid. Samas me teame – seda tõestavad rohked uuringud, ma ei hakka siin neid loetlema, et aega säästa –, et meie riigi kodakondsuspoliitika on üks rangemaid, võrreldes mitte ainult Põhja-Ameerikaga, vaid ka teiste Euroopa riikidega. Kui me vaatame seda teemat majanduslikus dimensioonis, siis kas te oskate nii ränka kodakondsuspoliitikat õigustada? Milliseid hüvesid toob see kaasa Eesti majandusele? Või pole kodakondsuspoliitika teie arvates õige koht, et raha peale mõelda?

Aitäh! Ma arvan, et nimetatud otsus, mille üle on vaieldud, ei too ei ühes ega teises suunas kaasa ei hüvesid ega probleeme. Nagu te õigesti ütlesite, puudutab see tegelikult väga väikest inimeste gruppi. See puudutab lihtsalt sellist kandvat printsiipi nagu kehtivad seadused ja õiglus, millega ka mina pean nõustuma. Minu nagu ka Riigikogu enamuse meelest läheb see ettepanek sellega vastuollu. Aga kui vaadata tervikuna Eesti kodakondsuspoliitikat ja Eesti arengut, kui vaadata ükskõik mis suunast, ükskõik millise statistika või andmete või mille poolest tahes, siis võrreldes nende riikidega, kellega me üheskoos oma teed alustasime, on Eestil läinud väga hästi. Kui selle järgi võtta, siis on Eesti kodakondsuspoliitika Eesti arengule märkimisväärselt kaasa aidanud.

Esimene täpsustav küsimus, Yana Toom, palun!

Jääb natuke arusaamatuks, hea minister, et kui see puudutab nii väikest arvu lapsi, miks siis see vastus nii põhimõtteline oli. Aga küsin ma ikka seda: kas teie hinnangul annab meie kodakondsuspoliitika oma panuse sellesse, et meie maksumaksja elaks ikka Eesti riigis ega läheks laia maailma rändama? Nagu ka eile siit arutelust välja tuli, ei kahane mittekodanike arv mitte ainult Eesti kodakondsuse saanute tõttu, vaid ka nende tõttu, kes valivad Venemaa kodakondsuse.

Aitäh! Kuna ka Eesti kodanike arv kahaneb, siis ma küll ei suuda siin näha seost meie kodakondsuspoliitikaga. Pigem tuleks võimalikke seoseid otsida kuskilt mujalt, mis on juba täiesti teine küsimus. Nagu ma ütlesin, on inimeste arv, keda see puudutab, tõesti väike, kuid õiglus ja seaduskindlus on väga tähtsad ja olulised mõisted. Ma ei arva, et siin tuleks midagi muuta või kuidagi teisiti asjale läheneda.

Teine täpsustav küsimus, Yana Toom, palun!

Ma tean mitte-eestlasena, et kodakondsus on asi, mis annab kodutunnet ja annab juuri. Selle üle pole mõtet vaielda, see on filosoofiline küsimus. Aga eile kõlas siin saalis üks pisut naiivne küsimus, mida ma olen kuulnud ka oma tuttavate eestlaste suust lausa mitu korda. Minu käest küsitakse, mida ma venelasena arvan, kelle poolel hakkavad sõdima kohalikud Vene kodanikud, kui juhtumisi puhkeb konflikt Venemaaga. Selle peale ütles kolleeg Aadu Must väga tabavalt, et sel juhul peaks Eesti riigis rajama interneeritute laagrid. Kas te kaitseministrina olete selle peale mõelnud?

Aitäh! Kui te Eesti kodanike all, kellelt te Eesti kodakondsuspoliitika kohta hinnanguid küsite, mõtlete härra Musta, siis te saategi selliseid vastuseid. Kui te küsite kelleltki teiselt, siis, ma arvan, te saate natuke teistsuguseid vastuseid.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Nagu te teate, juba neljas kord kuue aasta jooksul esitas opositsioon selle eelnõu ja iga kord on see maha hääletatud. Kõigi nende eelnõude koostamise aluseks oli ÜRO lapse õiguste konventsioon ja Euroopa vastavad konventsioonid. Lisaks on Euroopa Liidu esindajad soovitanud Eestil sellele küsimusele tähelepanu pöörata. Eesti kõige tugevam argument oli see, et see ei vasta meie traditsioonilisele poliitikale. Öelge, palun, mis on tähtsam, kas meie traditsiooniline poliitika või need põhiasjad, mida me oleme ka ratifitseerinud.

Aitäh! Teate, kui ühte eelnõu on neli korda esitatud ja neli korda samade põhjendustega tagasi lükatud, siis ma ütlen lühidalt, et võiks nagu ära lõpetada. Tegelikult on küsimus lihtne. Küsimus on selles, kas alaealiste laste vanematel on mingeid õigusi või ei ole. Teie tahate neid ignoreerida. Eesti valitsus on siiamaani leidnud, et vanemate õigusi ei tohi ignoreerida. See on väga lihtne küsimus, millel ei ole otsest seost mingite suurte põhimõtete, kodakondsuspoliitika ega muuga. Väga lihtne küsimus: kas vanematel on õigusi või ei ole? Maailmas tavaliselt leitakse, et on. Meie leiame ka.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud Mart Laar! Ma pean alustuseks ära klaarima teie märkuse professor Aadu Musta kohta. Tundes teda kogu oma elu, võin ma öelda, et talle on omane väga terav ja irooniline huumorisoon, mille taipamiseks peab inimesel muidugi olema teatav intellektuaalne tase. Aga nüüd jätkan kodakondsuspoliitika teemaga. Riigikogu väliskomisjon käis kuu aega tagasi Pihkvas. Me saime Pihkva konsulaadist teada, et seal taotletakse väga aktiivselt Eesti kodakondsust ja Eesti passi. Eelmisel aastal tuli juurde 2000 uut kodanikku, kes on valdavalt noored inimesed, umbes minuvanused. Me teame, et nad jäävad elama Venemaa Föderatsiooni ja nende eesti keele oskus jääb tõenäoliselt nõrgemaks kui nendel lastel, kes sünnivad Eestis ja käivad Eestis koolis, kuid kelle vanemad on paraku ilma igasuguse kodakondsuseta. Palun seletage veel kord, milline õigus on nendel Eestis elavatel vanematel, kellel puudub kodakondsus, valida kodakondsust oma lastele. Need lapsed ei saa ju sündides kodakondsust.

Aitäh! Seaduse kohaselt on see alla 15-aastase lapse puhul seotud vanemate tahtega. See ettepanek nägi ette seda tahet mitte arvestada. Ma arvan, et see ei ole õige ega hea. Vabandage!

Tänan! Lõpetan küsimuse käsitlemise.

Liigume kuuenda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Neeme Suur, vastab Vabariigi Valitsuse liige Mart Laar ja teema on haldusreformi vajalikkus. Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kaitseminister peaministri ülesannetes! Vabariigi Valitsuse tegevuskavas on ühe eesmärgina kirjas, et aidatakse arendada ja finantseerida omavalitsuste arengu mõttekoda, kus kohtuvad teadlased, ametnikud, poliitikud, omavalitsejad ja vabasektor. 2011. aasta neljandaks kvartaliks peaks see mõttekoda olema käivitatud. Milline on Vabariigi Valitsuse lähteülesanne loodavale mõttekojale olukorras, kus haldusreformi on valitsus sisuliselt maha matnud, kuigi needsamad teadlased, ametnikud ja vabasektor on avalikult ja selgelt öelnud, et haldusreform on vajalik ja lausa möödapääsmatu?

Kindlasti peame seda mõttekoda vajalikuks. Mis puudutab seda avalikkuse, nagu te väitsite, üksmeelset arvamust, siis selles ei julge ma kahjuks sada protsenti kindel olla. Lootus on selles, et omavalitsuste esindajatega kokku saades ja koos seda asja arutades on võimalik alustada haldusreformi ilma valitsuse sunnita ehk omavalitsused võtavad ise selle asja tõsiselt käsile. Praegu on üks eksperiment käimas. IRL on algatanud Hiiumaal omavalitsuste liitumise. Vaatame, kuidas see läheb. Oleks väga positiivne, kui see läheks hästi. Ma loodan, et sellised kojad aitavad sellele eesmärgile kaasa.

Esimene täpsustav küsimus, Neeme Suur, palun!

Aitäh! Kas 2012. aasta planeeritav riigieelarve võimaldab omavalitsustele iseseisvat tulubaasi, regionaalse tasakaalustatuse ja kohaliku demokraatia suurendamist, nagu Vabariigi Valitsuse tegevuskava ette näeb?

Aitäh selle küsimuse eest! Eks see ole täpselt nii, et valitsuse meelest see eelarve, mis esitatakse, seda võimaldab. Ma olen kahjuks veendunud, et opositsiooni meelest see eelarve seda ei võimalda. Eks me siis siin parlamendis arutame, kuidas see pilt välja näeb. Pean tunnistama, et ma jagan täielikult valitsuse arvamust.

Teine täpsustav küsimus, Neeme Suur, palun!

Aitäh! Peaminister on väljendanud seisukohta – ma eeldan, et see on valitsuse seisukoht –, et enne, kui hakatakse rääkima kohalike omavalitsuste funktsioonidest või võimekusest neid täita, tuleks selgitada, millised on need funktsioonid, mille täitmisega kohalikud omavalitsused hakkama ei saa. Kas valitsus peab vajalikuks alustada uusi laiapõhjalisi uuringuid, et analüüsida omavalitsuste funktsioone?

Aitäh! Kui ma oma isiklikku arvamust väljendan, siis pean tunnistama, et minu meelest on neid uuringuid meil varsti juba kapp täis. Aeg oleks uuringutest edasi minna, neid lõputult juurde toota ei ole vist enam nii suurt vajadust. Samal ajal on kindlasti hea ja vajalik saada asjast ülevaade. Seda on teinud siseminister regionaalministri ülesannetes Kiisler. Ma usun, et seda on võimalik temalt järele pärida nii siin saalis kui ka isiklikult. Ma olen kindel, et minister annab kõikidele huvilistele teemast üsna hea ülevaate. Ainult ütlen, et see pilt ei ole alati kõige rõõmsam. Minu arvates viitab see sellele, et ühel või teisel viisil oleks meil tark selle küsimusega edasi liikuda. Seda me valitsuses neid dispuute pidades ka teeme.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Riigikohus on oma lahendis öelnud, et kindlaks tuleb määrata kohaliku omavalitsuse ja riigi ülesanded ning klaariks teha, kes mille eest ja kui palju maksab. 2012. aasta riigieelarve eelnõus ei ole seda Riigikohtu otsust jälle arvestatud. Seda väitis ka Vabariigi President kohtumisel rahandus- ja põhiseaduskomisjoniga. Lisaks andis president mõista, et kui seda Riigikohtu lahendit ei arvestata, ei pruugi tema seda eelarveseadust kui põhiseadusega vastuolus olevat välja kuulutada. Mida te ette võtate, et Vabariigi Presidendi ja Riigikohtu nõudmisi täita?

Aitäh! Ma arvan, et teil on võimalus seda teemat kohe siin saalis arutama hakata. Valitsus, ma võin omalt poolt kinnitada, on seda Riigikohtu otsust arvestanud. Loomulikult, nagu ma juba enne ütlesin, ma tean, et opositsiooni meelest on lood otse vastupidised. Nagu öeldakse, vaidlustes selgub tõde ja selle tõe alusel me läheme siis edasi. Aga valitsusliikmena võin ma küll ütelda, et seda on tehtud.

Peep Aru, palun!

Aitäh! Lugupeetud ajaloolasest kaitseminister peaministri ülesannetes! Mul on selline küsimus. Väljapaistev jurist ja riigitegelane Jüri Uluots väitis oma 1933. aastal ilmunud töös "Omavalitsuse tähtsus Eestis ajalooliselt seisukohalt", et kõige väiksem üksus valla näol ulatub tagasi ürgaegadesse. Tollal olid ühiskondlikeks üksusteks külad ja hiljem külakonnad, need täitsid agraarseid, administratiivseid, maksulisi ja usulisi ülesandeid. Omakaitse eesmärgil said neist alguse kihelkonnad ja neist omakorda maakonnad. Kas nüüdisaegne ajalugu peab Jüri Uluotsa teoorias toodud üksusi praeguste omavalitsuste kaugeteks esivanemateks?

Aitäh! Pean siiski kurvastusega kinnitama, et kui me vaatame kehtivat haldusjaotust, siis see pärineb ühest teisest ajaloolisest formatsioonist. Pärinegu, pean tunnistama, ühest või teisest formatsioonist, see ei ole, ma arvan, selle küsimuse juures peamine teema, mida arutada. Probleem on võib-olla selles, et kogu Eesti on olemuslikult muutunud. Kui me vaatame maal elanud inimeste arvu aastal 1923 või veel varem, siis on see väga teistsugune arv kui praegu. Kas see meile meeldib või ei meeldi, aga neid arve me peame vaatama. Kui me vaatame muistseid kihelkondi, vaatame kirikuid, kes seal tegutsevad, siis tuleb tunnistada, et kihelkondi on ikka üsna palju, kuni selle võib-olla veel pühama ühenduseni välja, mida ma ise väga tähtsaks ja oluliseks pean. Igat asja tehes tuleb ühtepidi hoida kinni traditsioonidest, aga teiselt poolt tuleb kindlasti vaadata ka tulevikku, lähtudes sellest olukorrast, kus me praegu oleme. See probleem pole unikaalne. Kohtusin eile oma Soome kolleegiga, sealse kaitseministriga, ja sain talt väga huvitava ülevaate nendest vaidlustest, mida seal peetakse ja mis on täpselt samasugused nagu siin.

Tänan! Lõpetan küsimuse käsitlemise.

Oleme jõudnud seitsmenda küsimuse juurde. Selle küsimuse on esitanud Riigikogu liige Inara Luigas, sellele vastab valitsusliige Mart Laar ja teema on Nursi harjutusväljaku arendamine. Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Kõigepealt teen väikese paranduse. Nimelt, mu küsimus oli Nursipalu harjutusväljaku arendamise kohta, aga ma arvan, et kaitseminister sai sellest aru. Minu esimene küsimus on selline. Selle aasta oktoobris viibisin ma Sõmerpalu vallas, kuhu kodanikud olid mind palunud. Seal toimus Nursipalu harjutusväljaku arendamise tutvustamise õhtu, kus käsitleti mürauuringute tulemusi ja ehitisi, mida rajatakse müra tõkestamiseks. Vastused kodanikke kaugeltki ei rahuldanud, paljud küsimused jäid vastamata. Kas Eestis on üldse tehtud militaarmürauuringuid ja millise seadusaktiga on need uuringud kinnitatud?

Aitäh! Olen ka ise samas kohas käinud ja inimestega vestelnud. Ma tahan kõigepealt ütelda Inara Luigase kohta, et on väga positiivne, et Riigikogu liikmed selle teema vastu huvi tunnevad ning sellega tegelevad. Mida rohkem me sellest räägime, seda lähemale me tegelikult kokkulepetele jõuame, isegi siis, kui me võime nendest algul kaugel olla. Kuid nüüd mürauuringutest. Ühelt poolt on siin militaarmüra tervikuna ja müranormatiivid ning teiselt poolt nende mõju tervisele. Mis puudutab viimati mainitut, siis spetsiifilisi kliinilisi uuringuid pole Eestis võimalik selles valdkonnas teha. Meil on plaanis, kui vaja on, kasutada Soome abi, kus neid uuringuid on üsna tihedalt ja pika aja jooksul tehtud, seda lihtsalt sel põhjusel, et neil on kaitsevägi olemas olnud ilma sellise katkestuseta nagu meil. Vahepealne katkemine, mis toimus Nõukogude okupatsiooni tagajärjel, kui Eestil oma kaitseväge ei olnud, on avaldanud loomulikult negatiivset mõju, mistõttu ka müranormatiivid, mida me kasutame, on samad mis Soomes. Teine võimalus ehk Eesti Vabariigi tööstusmüranormatiivide kasutamine kaitseväele tegelikult ei sobi. Kõik see, mida me oleme Nursipalul teinud ja mida me teeme, on suunatud sellele, et müra oleks igal juhul võimalikult vähe. Viimased uuringud näitavad üsna positiivset suunda, mis tuleneb osalt sellest, et me oleme oma plaane muutnud.

Tänan! Esimene täpsustav küsimus, Inara Luigas, palun!

Te kasutate Soomes kehtivaid müranorme ja Eestis ei ole võimalik seda müra isegi mõõta. Minu teine küsimus ongi: miks kasutab Eesti just Soomes kehtivaid müranorme? Kas Euroopa Liidus on olemas ka teised müranormid, mille määr on väiksem ja mis oleksid ka kohalikele elanikele palju vastuvõetavamad?

Aitäh! Soome normatiive kasutame lihtsalt selle tõttu, et nende olud on meie oludega kõige sarnasemad. Igal pool lähtuvad need normatiivid ka geograafilisest, looduslikust keskkonnast. Kui me vaatame meie territooriumi, siis on see ka väliselt suhteliselt sarnane Soome territooriumiga, suhteliselt erinev aga näiteks Itaaliast. Ma usun, et Soomes on kõik normatiivid väga tõsiselt läbi mõeldud. Soome on kõikide selliste näitajate poolest kahtlemata üks paremaid ja oma kodanikke kõige enam kaitsvaid riike maailmas. Nende normatiivide ülevõtmine, ma arvan, tagab ka meie kodanikele tasemel kaitse kõikvõimalike probleemide eest. Võin kaitseministrina kinnitada, et kaitsevägi ja Kaitseministeerium võtavad neid norme ning ka neid pretensioone tõsiselt. Juba praeguseks on Nursipalu harjutusväljaku plaane ja polügoonide asukohta üsna oluliselt muudetud, et tulla kohalikele inimestele vastu. Lähtutakse nendestsamadest normatiividest, kuna need on olulised. Need ei ole midagi sellist, millest me tohiksime üle vaadata. Me ka ei vaata.

Kohapeal registreeritud küsimus, Ester Tuiksoo, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Kas te olete arutanud ka mõnda teist kohta selle harjutusväljaku rajamiseks, mis kohalikke elanikke niivõrd ei häiriks?

Aitäh! Oleme kindlasti kaalunud, kogu see protsess algaski väga põhjalikust kaalumisest. Aga fakt on see, et nii Kuperjanovi pataljon kui ka sinna juurde kuuluvad teised üksused vajavad, ma rõhutan, harjutusväljakut just jalaväepataljoni kergerelvastuse jaoks. Me peame tagama oma kaitseväelastele korraliku võimaluse treenida ja saada head väljaõpet, sest see tagab nende ohutuse. Ma ei räägi mitte ainult laiemas mõttes kaitsejõududest, aga see tagab ka ajateenijate ohutuse. Kõikide kinnituste ja analüüside põhjal on tõesti Nursipalu see õige koht. Me saame samas Kaitseministeeriumis aru, et see tekitab kohalikele inimestele kahtlemata probleeme. Sellepärast me neid läbirääkimisi peame ja lahendusi otsimegi, et probleeme vähendada, muuta need nii väikeseks kui vähegi võimalik. Teiselt poolt anname teatud aladel otsest abi ja toetust teatavate kohalike probleemide lahendamiseks, mis võivad sellega seotud olla. Ma usun, et te olete ajakirjandusest lugenud, mida me teha kavatseme ja millised kokkulepped me oleme saavutanud.

Teine täpsustav küsimus, Inara Luigas, palun!

Austatud minister! Ma küsin veel selle teema kohta. Seal koosolekul viibis ka palju turismiettevõtjaid. Nende mure oli seotud sellega, et teatud puhkudel on müratase kõrgem, kui norm ette näeb. Nad olid mures ka selle pärast, et turism on seal üles ehitatud sellele, et sinna tuleb inimene puhkama, soovides olla eemal nii tehnilisest mürast kui ka militaarmürast jne. Kaitseministeeriumi esindaja ütles, et turismitalud võiksid hakata just militaarturismi propageerima. Eeskujuks toodi Metsavenna talu. Kas see on tõsiselt võetav soovitus, mida Kaitseministeeriumi esindajad levitavad, või oli see mingi kohapeal väljamõeldud nali?

Aitäh! Ma kahjuks sellel koosolekul ei olnud, aga ma olin ühel teisel koosolekul, kus täpselt sama küsimus üles kerkis. See probleem on kahtlemata laiem kui militaarturism. Kuigi ma ei lülitaks ka seda välja, aga ma ei räägiks sellest militaarturismi nime all. Sedasama metsavendade punkrit me aitame kaitseväega ühe kokkuleppe raames täielikult välja ehitada, lisaks toetame selle muuseumi laiendamist, millel on praegu üks ruum. Tegemist on Eesti metsavendluse ajaloos väga olulise kohaga. Ma arvan, vaadates ka mõne teise analoogse turismiettevõtte üsna head käekäiku, et selle vastu on inimestel jätkuvalt huvi. Kuid see ei tähenda, et see oleks ainuke asi. Ma arvan, et vähemalt niisama oluline on see, et müra teke oleks selgelt koondatud teatud perioodidele, eriti just nendele perioodidele, kui turismiettevõtjate hinnangul selles piirkonnas turiste eriti ei ole, sest ilm on lihtsalt halb. Aga nagu on ka kohalikele inimestele öeldud, suvel, kui turiste on palju, ei ole selles piirkonnas kavas laskmisi teha. Me üritame seda jälgida. Lisaks ütlen veel, et koosolekul, kus mina viibisin, pöörduti minu poole murega, et mõnes kohas kostab see müra ikkagi, hoolimata kõigist tõketest. Seal tuleb vaadata konkreetselt, mida saab teha selle talu juures, mis ei ole turismiettevõte, milliseid tõkkeid rajada, kuhu mida istutada, mida ehitada ja kuhu panna topeltaknad, mida me Sõmerpalus teemegi. Nii et kõik asjad tuleb läbi vaadata. Kaitseministeerium on kindel, et hea kokkulepe on ainult see, mis saavutatakse koostöös. Me oleme koostööst huvitatud ja pühendame sellele palju aega. Ma usun, et need lahendused saabuvad.

Lõpetan küsimuse käsitlemise. Tänane infotund on lõppenud. Ma tänan valitsusliikmeid vastamast ja häid ametikaaslasi küsimast!