Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu viienda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Indrek Saar, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eile riigikontrolöriga vesteldes ja tema aruannet lugedes saime teada, et energeetikas valitseb selgusetus. Sellega seoses on meil majandus- ja kommunikatsiooniministrile mõned küsimused. Narva plaanitakse ehitada kahte uut põlevkivielektrijaama plokki, mille hinnanguline kogumaksumus on suurusjärgus miljard eurot. See investeering ei tasu ennast ära, sest muudab põlevkivienergia hinna liiga kõrgeks. Valitsus on otsinud võimalusi panna sinna maksumaksja raha. Esimene katse kvalifitseerus selgelt riigiabiks, sest riigiabi on riigi abi ja kaksipidi ei saagi seda tõlgendada. Nüüd tahetakse minna teisele katsele CO₂ kvootidega, mis on täpselt samasugune materiaalne vahend nagu igasugune muu investeering. Nagu riigikontrolöril ja paljudel teistel on meil väga suur kahtlus, kas selline võimalus üldse eksisteerib. Samas on investeering ette võetud ja meie kõigi ühine raha võib selles ehituses ära põleda. Sellepärast tahame Juhan Partsi käest teada, kuidas ta kavatseb selle investeeringu tagada, sest lisaks kõigele on ta Eesti Energia nõukogu esimehele Jüri Käole lubanud, et isegi kui Euroopa Komisjon ei luba kasutada CO₂ kvoote, siis riik selle raha annab. Meie tahame ministri käest teada, kust see raha tuleb ja kas nii käituda on mõistlik. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Head ametikaaslased! Liigume nüüd teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 17. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi ja Jersey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 17. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise 18. septembril 2006 Singapuris allakirjutatud tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus on otsustanud muuta Vabariigi Valitsuse s.a 28. septembril algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, Kohtute Raamatupidamiskeskuse Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üleviimisega seotud seaduste, riigieelarve seaduse ning Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (101 SE) juhtivkomisjoni ning on määranud uueks juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Ma usun, et kõik ametikaaslased ühinevad minuga, kui ma soovin nendele juhtivkomisjonidele jõudu eelnõude menetlemisel!
Nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 71 Riigikogu liiget, puudub 30.

Tänases päevakorras on meil ka täpsustus. Nimelt jäi eile pooleli Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2010. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu arutelu ja seda siis, kui rahanduskomisjoni esimees Sven Sester vastas küsimustele. Seega palun ma uuesti Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri! Küsimus jäi esitamata ametikaaslasel Inara Luigasel. Inara Luigas, palun!

Austatud rahanduskomisjoni esimees! Ma olen vahepeal ära unustanud, mida ma konkreetselt pidin küsima, aga ...

Ma võin teid aidata.

... ma küsin sellist asja, millest ka rahanduskomisjonis juttu oli. Kuidas Eesti riigi antud garantiid kanduvad riigieelarvesse, kas need on tulevikus meie kohustused ja kuidas tõlgendatakse neid kohustusi siis, kui Eesti riigil tekivad raskused ja Eesti riik läheb ise laenu võtma?

Aitäh! Tegelikult teil ei olnud see küsimus. Kui ma hiljem koridoris teiega vestlesin, siis oli teil hoopis teine küsimus, see oli seotud Peeter Võsa jätkuküsimusega. Aga ei ole hullu, saate võib-olla ka selle veel ära küsida. Tegelikult ei olnud komisjonis eraldi juttu sellel teemal, kuidas garantiid ja kohustused kanduvad riigieelarvesse, riigi bilanssi. Kuigi sellest juttu ei olnud, püüan teile anda vastuse, nii nagu mina seda näen. Kõik meie laenukohustused peaksid olema bilansis kajastatud. Kui on tagatised, siis ma arvan, et tagatiste puhul on tegemist, äriettevõtete puhul vähemalt nii on, bilansiväliste kohustustega. Võib-olla võiks seda täpsustada, arvestades just vastu võetud EFSF-i suurt tagatist. Seda teemat võiks kindlasti ka ministeerium kirjalikult meile selgitada. Aga mulle tundub, et see on bilansiväline kohustus. Loogika ütleb, et vaevalt meie potentsiaalne laenukohustus kahemiljardilise tagatise väljaandmisel automaatselt täpselt sama suurusjärgu võrra muutuks. Kui me räägime konkreetselt EFSF-ist, siis võib lisada, et sel hetkel, kui me selle kahemiljardilise kohustuse võtsime, meil tegelikult kohustust veel ei tekkinud. Nagu te mäletate, kui tekivad uued abi vajavad riigid, siis me peame tulema uuesti siia saali ja arutama ning alles sel hetkel tekivad meil reaalsed tagatised. See on selline kahe filtri süsteem. Sel hetkel me tegelikult reaalselt raha või vähemalt tagatist käiku ei andnud. Aga see on minu arvamus.

Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas rahanduskomisjonis selle päevakorrapunkti arutelul oli kohal ka riigikontrolör või tema esindaja ja kas tema seisukoht selle päevakorrapunkti kohta oli niisama positiivne kui eile, kui ta soovitas meil kõigil 2010. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamisele kahe käega poolt olla?

Aitäh! Ma eile oma ettekandes püüdsin jääda komisjoni arutelu tutvustamise juurde. Andsin ka teada ja kordan üle nendele, kes eile siin saalis ei olnud, et, tõsilugu, riigikontrolör Mihkel Oviir oli 17. oktoobril meie komisjonis. Lisaks temale oli kohal terve tema meeskond, seal oli erinevate valdkondade juhte. Ta andis ülevaate mitmest probleemist. See langes kokku sellega, mida ta eile saalis ütles. Küsimused, mis riigikontrolörile esitati, ei puudutanud konkreetselt võimalike tagatiste markeerimist riigieelarves.

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ma kutsun kõnetooli kolleeg Inara Luigase Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Kui majandusaasta koondaruande kokkuvõttes käsitletakse praegust maailma ja Euroopa, sh Eesti kriisi kui peatselt ületatavat raskust, siis ilustamata ja aus on olukorra selline käsitlemine, kui räägitakse olukorra võimalikust halvenemisest ja ebatervest olukorrast, mida euroala finantskriis meile tegelikult külakostiks kaasa on toonud. Selle taustal peame andma hinnanguid tehtule ja mõtlema võimalikele edaspidistele arengusuundadele.
Kui 2010. aasta majandusaasta koondaruanne kajastab üleminekut eurole kui suurt tulemust ja sellega kaasnevat tunnustust, siis peame endale tunnistama, et krooniaja suhteliselt kõrge elatustaseme on röövinud masendav hinnatõus, mis vahib vastu igalt hinnasildilt. Oleme vist juba unustanud, et enne eurole üleminekut pidi loosung "Euro hinda ei tõsta" kindlustama hinnastabiilsuse. Nüüd võime tõdeda, et euro tulek äratas üles ka kõige unisemad hinnaskaalad ja pani majanduse elama oma tahte järgi.
Meil on euro, meil on kriteeriumidele vastav tasakaalus eelarve, meil on lubatust väiksem riigivõlg – kas see tähendab, et meil on kõik hästi? Eesti on pikemat aega teinud jõupingutusi ja rühkinud nn rikkamate riikide klubisse. Eelmine aasta kinnitas meie täieõiguslikuks liikmeks olemist OECD-s. Millist mõõdetavat kasu aga on sellest saanud meie riik ja millist mõõdetavat kasu on sellest saanud lihtinimene, näiteks Kagu-Eestis?
Statistika näitas 2010. aastal esimesi taastumise märke ja andis lootust, et majanduse olukord paraneb. Euroala riikide finantsstabiilsuse tagamiseks, EFSF-i asutamiseks antud rahandusministri allkiri kinnitas, et koos taastumisega on võetud kohustus jagada oma edu ka teistele euroala riikidele. Ekslikult tuuakse aga majandusaasta koondaruandes välja, et Eesti ühinemise EFSF-iga otsustab Riigikogu. Riigikogu jäi seekord sellest otsustamise mängust kenasti välja. Riigikogu polnud selles mängus isegi mitte ääremängija, vaid sõna otseses mõttes pealtvaataja, kellele anti õigus aplodeerida. Riigikogu ei otsustanud ühinemist fondiga, Riigikogu ei ratifitseerinud asutamislepingut, nagu on peaminister Riigikogu kõnetoolis ekslikult öelnud, ja Riigikogu ei arutanud ka lepingu sisu, vaid kiitis heaks ainult garantiide andmise tekkinud finantskehale, nn eraettevõttele, aktsiaseltsile. Majandusaasta koondaruandes on selgelt välja öeldud, et iga konkreetse laenuväljamakse Eesti poolt garanteeritud osa läheb Eesti riigivõla arvestusse. Sellega me peame tulevikus kindlasti arvestama.
Aasta 2010 tõi meile kaasa kohustuse osaleda tulevikus Euroopa stabiilsusmehhanismis, kuhu hakkame aga tegema reaalseid sissemakseid ja seda juba suuruses 149 miljonit eurot.
Omaette võiks koondaruandes käsitleda ka Vabariigi Valitsuse reservi kasutamist. Aruandes kajastatakse vaid raha saava asutuse nimetust, korralduse numbrit ja raha kasutamise otstarvet, samuti eraldatud, kasutatud ja järgmisesse aastasse üleviidavaid summasid, kuid majandusaasta aruanne võiks põhjalikumalt kirjeldada eraldiste eest tehtavat, seda, milleks eraldisi kasutati ja miks jäävad eraldised osaliselt kasutamata.
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit.

2010. aastal viidi lõpule ka riikliku pensionikassa erakorralise reservi kasutamine. Kui rääkida arvude keeles, siis 2009. aasta alguses oli pensionikassa erakorralise reservi jääk 4,784 miljardit krooni, millest kulutati ära 2,926 miljardit. 2010. aasta alguse seisuga oli reservi jääk 1,858 miljardit, mis kasutati ära 2010. aastal, seega jäi reservi jääk nulli. Koondaruanne peaks tulevikus rohkem keskenduma reservide kasutamise sisule ja selgitama, milliseid tehinguid reservidega tehti.
Kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolliga alustas riik ka saastekvootide müüki. Kokku sõlmiti 11 kokkulepet, mille alusel müüdi saastekvoote 2,476 miljardi krooni eest. Saastekvootide müügist laekunud raha võib lepingute kohaselt kasutada ainult lepingus kindlaks määratud keskkonnakaitselistele projektidele. Kahjuks puudub aga siin saalis olijatel ülevaade sellest, kuidas saavutati kokkulepped, kas saastekvoodid on tinglikult ka riigivara ja kas neile kohanduvad tinglikult riigivara müügi seaduslikud aspektid. Majandusaasta koondaruanne seda loomulikult ei kajasta. Kui me eile küsisime rahandusministrilt selle kohta informatsiooni, siis rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et kindlasti leiab üht-teist kuskilt internetilehekülgedelt.
2010. aastal tehti AS-i Riigi Kinnisvara mitterahalisi sissemakseid summas 58 miljonit krooni ja AS-i Hoolekandeteenused summas 7 miljonit krooni. 2010. aastal ostis Eesti riik Eesti Energia AS-ilt OÜ Elering, makstes selle eest 2,7 miljardit Eesti krooni. Aasta lõpuks tegi riik OÜ-sse Elering veel täiendava rahalise sissemakse summas 91 miljonit krooni. 2010. aasta lõpus omandas riik 280 miljoni krooni eest enamusosaluse Estonian Airis. Majandusaasta koondaruandes pole kahjuks mingisugust informatsiooni selle kohta, mida selle raha eest tehti.
Tahan toonitada, et kui paberil esitatud koondaruandes ka ei ole selgitusi, siis vähemalt elektroonilises vormis esitatud aruandes võiksid olla viited ministeeriumide kodulehekülgedele, kust me saaksime lugeda kõiki kuluaruandeid ja andmeid tehingute kohta.
Aga mida siis tegi Riigikogu? Riigikogu võttis 2010. aastal vastu 163 õigusakti, täitevvõimule esitati 210 arupärimist ja 67 kirjalikku küsimust ning peeti üle 30 Riigikogu komisjoni avaliku istungi. Nii et jõudu tööle meile kõigile! Aitäh!

Aitäh, kolleeg Inara Luigas! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 91 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 24. oktoobri s.a kell 18.
Eelnõu 91 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Deniss Boroditši!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus viia 1. jaanuaril 2012. aastal kehtima hakkava kriminaalmenetluse seadustiku jälitustoimingute osa kooskõlla Eesti ratifitseeritud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetega, mis tulenevad Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest ja on liikmesriikidele täitmiseks kohustuslikud.
Vastu võetud ja kehtima hakkav regulatsioon annab põhjendamatult laiad volitused prokuratuurile. Sellega püütakse seaduse algataja hinnangul tagada inimeste õiguste parem kaitse, kuid tegelikult seatakse sellega ohtu inimeste õigus privaatsusele. Kuna jälitustoimingutega sekkutakse eriti intensiivselt isikute põhiõigustesse, peab selleks esinema selge õigusriiklikult aktsepteeritav põhjus, mistõttu ei saa olla lubatud, et prokuratuur annab jälitustoiminguks lihtsustatud korras loa. Igasugune jälitustegevuse alustamine peab olema põhjendatud ja võimalikult vähe kahjustama isikute põhiseaduslikke õigusi. Euroopa Inimõiguste Kohus lubab jälitustegevust erandina üldohtlikes kuriteoasjades ja alles siis, kui kohus või muu sõltumatu ametkond on seda põhjalikult kaalunud. Riigikohus on märkinud prokuröri kohta, et Eesti õiguskorras ei vasta see ametiisik rahvusvahelise konventsiooni artiklis 6 kirjeldatud sõltumatu ja erapooletu õigusemõistmise volitusega institutsiooni tunnustele, mis on põhiõiguste ja vabaduste tõhusa kaitse eeldus. Prokuratuuriseaduse § 1 järgi on prokuratuur Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, millele pole antud õigusemõistmise volitusi. Seega ei saa prokuröri kontroll asendada põhiõiguste ja vabaduste riive kohtulikku kontrolli.
Sellest tulenevalt on meie pakutud seaduseelnõu esimene eesmärk jätta jälitustoimingute lubade andmine üksnes kohtu alluvusse. See tähendab, et ka andmete varjatud kogumiseks, jälgimiseks, kõneeristuse tegemiseks, politseiagendi kasutamiseks ei ole selle seaduse vastuvõtmise korral vaja enam mitte prokuratuuri luba, nagu näeb ette kehtiv seadus, vaid rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt on vaja sõltumatu institutsiooni ehk kohtu luba.
Tulenevalt esimesest muudatusest on teine muudatus moodustada kohtu juurde asjatundjate komisjon, kelle ülesanne on kohtunike koormuse vähendamiseks ja jälitustoimingute pealiskaudse lubamise vältimiseks eelnevalt läbi töötada prokuratuuri taotlus just nimelt jälitustoiminguks loa andmise kohta ning koostada arvamus eeluurimiskohtunikule ainuisikuliseks otsustamiseks. Muudatus on ajendatud kohtunike üsna suurest töökoormusest ning vajadusest kindlustada jälitustoiminguks antud loa õiguspärasus ja võimalikult väike isiku põhiõiguste riive.
Jätkan isiku põhiõiguste tugeva riive teemal. Meie kolmas oluline muudatus puudutab vahistamise regulatsiooni, mis kehtivas seaduses on sätestatud maksimaalse vahi all hoidmise aja kaudu, milleks on kuni kuus kuud. Oleme arvamusel, et nimetatud aeg on liiga pikk, ja kuna puudub täpsem regulatsioon sel ajal toimuva kohta, arvestades muu hulgas sellest tulenevat isiku põhiõiguste tugevat riivet, on vaja nimetatud periood täpsemalt lahti kirjutada. Minu mainitud ja Eesti ratifitseeritud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 5 öeldakse selgesõnaliselt, et kelleltki ei või võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras. Sama artikli lõike 1 punkti c kohaselt on üks nimetatud juhtudest seaduslik vahistamine või kinnipidamine, et tuua isik pädeva õigusasutuse ette põhjendatult kahtlustatuna õigusrikkumises või et põhjendatud vajaduse korral takistada õigusrikkumise toimepanemist või põgenemist pärast seda. Eelnimetatu kohta märgitakse konventsioonis, et iga vahistatu või kinnipeetu toimetatakse viivitamata kohtuniku või mõne muu seadusjärgse õigusvõimuga ametiisiku ette ning tal on õigus kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul või vabastamisele kuni asja arutamiseni. Lisaks on igaühel, kellelt on võetud vabadus vahistamise või kinnipidamise teel, õigus taotleda menetlust, millega kohus otsustaks kiires korras tema kinnipidamise seaduslikkuse ning korraldaks tema vabastamise, kui kinnipidamine on ebaseaduslik. Tulenevalt eeltoodust on oluline sätestada vahistamise kord, mis arvestaks võimalikult palju isiku põhiõiguste ja vabadustega ning võimaldaks vahistatul kiiremas korras veenduda tema kinnipidamise õiguspärasuses. Meie muudatusega nähakse ette esmane vahistamine kuni kümneks päevaks, mida eeluurimiskohtunik saab põhjendatud taotluse korral pikendada kuni ühe kuuni. Seejärel toimub pikendamine põhjendatud taotluse alusel eeluurimiskohtuniku poolt ühe kuu kaupa kuni kuuekuulise perioodi täitumiseni. Lühike vahi all hoidmise aeg riivab isiku põhiõigusi vähem kui pooleaastane vahi all hoidmine ning samas motiveerib see uurimisasutust kiiresti tegutsema piisavate tõendite leidmiseks, millega saaks kinnistada kahtlustusi ja mis võimaldaksid süüdistuse esitada. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et igasugune pikk tähtaeg ei tähenda efektiivset tegevust, vaid pigem lubab mõnda aega asjaga mitte tegelda, mis on isiku põhiõiguste ilmselge tugev riive ja mida ei tohi õigusriigis lubada.
Neljas eesmärk on likvideerida vastuolud põhiseadusega jälitustoimingust teatamise osas. Mõni kuu tagasi analüüsis õiguskantsler kriminaalmenetluse seadustiku ja jälitustegevuse seaduse põhiseadusele vastavust osas, mis võimaldab edasi lükata isiku teavitamist tema õigusi riivanud jälitustoimingu tegemisest. Seaduste kohaselt tuleb jälitustoimingust viivitama teatada isikule, kelle suhtes toiming on tehtud, näiteks kuriteos kahtlustatav, ning isikule, kelle perekonna- või eraelu on jälitustoiminguga riivatud, näiteks pealtkuulatava isiku vestluspartner. Prokuröri või jälitusasutuse juhi loal võib jälitustoimingust teatamise edasi lükata muu hulgas kriminaalmenetluse kahjustamise, kuritegevuse soodustamise ja jälitustegevuse kahjustamise ärahoidmiseks. Seega kehtib jälitustoimingust viivitamata teatamise põhimõte ning teatamise edasilükkamise korral tuleb isikut tagantjärele teavitada kohe, kui teavitamist takistavad põhjused ära langevad. Samuti sekkub riik jälitustegevuse kui isikuandmete salajase kogumise kasutamise ja säilitamisega inimese privaatsfääri ning võib riivata isiku mitmeid erinevaid põhiseadusega tagatud õigusi ja vabadusi: perekonna- ja eraelu puutumatus, õigus sõnumisaladusele, kodu puutumatus, samuti informatsiooniline enesemääramise õigus, mis tähendab isiku võimalust ise otsustada, kas ja millises ulatuses tema kohta käivaid andmeid töödeldakse. Põhiseadusest tulenevalt on isikul õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuses hoitavate andmetega. Isiku teavitamine tema õigusi riivavast ja salaja tehtud riigi toimingust on oluline esiteks inimväärikuse põhimõttest tulenevalt, teiseks seetõttu, et teavitamisega luuakse isikule võimalus kasutada oma õiguste kaitseks õiguskaitsevahendeid. Kui isikule jälitustoimingust ei teatata, ei saa inimene oma õigusi kaitsta, sh kohtusse pöörduda. Sealjuures võidakse isiku õigusi ja vabadusi rikkuda kas jälitustoimingu tegemisel või jälitustoiminguga saadud teabe säilitamisel, kasutamisel või muul töötlemisel. Seega on isikule teatamine oluline, vältimaks jälitustoimingute põhjendamatut kasutamist. Jaanuaris jõustuv regulatsioon on aga selles osas põhiseadusega vastuolus. Sellest tulenevalt on neljas eesmärk likvideerida see vastuolu põhiseadusega just teavitamise osas.
Nüüd viiendast eesmärgist. Järelevalvet jälitustoimingute seadusele vastavuse üle ei pea tegema mitte prokuratuur, vaid sõltumatu organ ehk kohus. Vastuvõetud seaduse kohaselt antakse prokuratuurile õigus teha järelevalvet iseenda üle, mis ei ole järelevalve tegemisel õiguspärane. Kuna eelnõu kandev idee on likvideerida prokuratuuri õigus jälitustegevuseks lubasid väljastada, siis ei saa prokuratuur ka siin enam järelevalvet teha. Samuti oleks põhjendamatu, kui kohtu väljastatud lubade järele valvaks prokuratuur.
Kokku võttes näeme eelnõu algatajatena jälitustoimingute regulatsiooni karmistamisel positiivset mõju eelkõige inimestele, kelle põhiõigusi jälitustegevusega oluliselt riivatakse. Samuti on oluline kohtu rolli väärtustamine sõltumatu õigusemõistjana. Ma pöördun teie poole: kui need põhiseaduslikud ja Euroopa Inimõiguste Kohtu põhimõtted on ka teile olulised ja tähtsad, siis kutsun teid konstruktiivsele arutelule selle eelnõu menetluse ajal. Arutame, menetleme ja kui vaja, siis teeme eelnõus muudatusi. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Deniss Boroditš! Teile on küsimus. Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Teil oli päris põhjalik selgitus. Aga kas teile ei tundu, et te olete fraktsioonis selle eelnõu ettevalmistamisega endale võib-olla liiga suure tüki kahmanud? Ma pean silmas jälitustoimingute regulatsiooni muutmist. Sellega tegeleb praegu päris oluline asjatundjate komisjon ja nende väljatöötatav regulatsioon peaks olema märksa laiem kui see, mille teie siin ära toote. Rääkides eelnõu teisest osast, mis käsitleb vahi alla võtmise tähtaegu, siis teatud jume niisugusel lühendatud tähtajal kindlasti on. Aga kas see esialgne kümme päeva ja pärast ühe kuu kaupa pikendamine ei tundu teile liigse hakkimisena? Kindlasti ei pruugi see kriminaalmenetlusele kaasa aidata.

Aitäh! Need põhimõtted on meie erakonnale, meie fraktsioonile tähtsad, sellepärast me tulimegi selle seaduseelnõuga välja. Mis puudutab konkreetseid tähtaegu, näiteks selle tõkendi osas, mida te nimetasite, siis me oleme avatud erakond ja meie eesmärk on konstruktiivne koostöö. Kui te arvate, et need tähtajad ei ole mõistlikud, ja teil on mingi parem idee, siis arutame selle läbi, viime eelnõu teisele lugemisele ja võib-olla tõesti sünnib meie koostöös veel parem mehhanism.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, kolleeg Deniss Boroditš! Ma kutsun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda küsimust oma istungil 10. oktoobril 2011. Ma saan täiesti aru, et Denissile ja Keskerakonnale on need küsimused südamelähedased, aga meie kontsentreerusime järgmisele.
Esiteks, see muudatusettepanek suurendaks õiguskomisjoni arvates täiesti mõttetult ja liialt kohtute töökoormust. See ei ole otstarbekas ja nii kaoks kohtute tegevuses ka kiirus ja operatiivsus selles valdkonnas.
Eelnõu tõi õigusesse sisse täiesti uue mõiste "asjatundjate komisjon". See on huvitav mõte, aga asjatundjate komisjoni pole kusagil kirjeldatud ega sätestatud ja seda ei ole tehtud ka selles eelnõus. Selle kohta, kuidas seda luuakse, kuidas see tööle pannakse, kuidas seda finantseeritakse, ei osanud keegi isegi seisukohta võtta.
Meie komisjoni istungist võttis osa ka Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu. Ka Deniss Boroditš oli muidugi ise seal seda asja ette kandmas.
Üks punkt, mida me arutasime, oli seesama vahistamise teema. Me arutasime, kas on õige vahistada kuueks kuuks, nagu seadus praegu ette näeb, või on õigem see, kui alguses vahistatakse kümneks päevaks ja siis vajaduse korral saab seda aega pikendada. Tegelikult näeb seadus praegu ette, et kuus kuud on maksimum, see aeg võib olla ka lühem. Lisaks sellele on isikutel nagunii võimalik taotleda oma vahistamise põhjendatuse kontrolli ka selle kuue kuu raames.
Eelnõus oli ka edasilükkamatute juhtude loetelu, mis oli meie arvates täiesti ebaloogiline. Peale kõige selle, mis on juhtunud pärast seda õiguskomisjoni istungit, on juba alates märtsist Justiitsministeeriumi initsiatiivil kokku kutsutud jälitustegevuse õigusliku regulatsiooni analüüsi töörühm. Sinna kuuluvad esindajad Justiitsministeeriumist, Riigikohtust, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast, Andmekaitse Inspektsioonist, Riigiprokuratuurist, Eesti Advokatuurist, Siseministeeriumist ning meie oma õiguskomisjonist ja põhiseaduskomisjonist. Eesmärk on kogu see valdkond kompleksselt läbi arutada. Ega me ei eitagi, et mõne punkti puhul, mis seaduseelnõus oli, on mõnes küsimuses võimalik riive või vastuolu põhiseadusega, mõneski osas on tõlgendamise küsimusi. Aga me õiguskomisjonis leidsime, et sellele töörühmale tuleks anda aega ja võimalusi tulla välja kompleksse lahendusega ning võtta ette kogu regulatsioon korraga, mitte hakata sealt ükshaaval juppe välja kiskuma.
Lisaks, eelnõu käsitleb suures osas mitte kehtivat seadust, vaid seda seadust, mis pidi kehtima hakkama 1. jaanuarist. Sel nädalal on Justiitsministeerium tulnud välja ettepanekuga lükata seaduse kehtima hakkamine aasta võrra edasi, seda just selleks, et see töörühm saaks oma töö ära teha ning saaks ka inimesi koolitada vastavalt sellele, kuidas uus süsteem ja menetluskord välja hakkavad nägema.
Toetudes nendele faktidele, me komisjonis hääletasime ja jõudsime järgmisele tulemusele: õiguskomisjoni ettepanek on esimene lugemine katkestada (poolt 5, vastu 3 komisjoni liiget). See ongi meie ettepanek: lugemist mitte lõpetada.

Vabandust, hea kolleeg! Esimest lugemist ei saa katkestada, eelnõu saab tagasi lükata. See oli tagasilükkamise ettepanek.

Vabandust! Meie ettepanek on eelnõu tagasi lükata.

Suur tänu, kolleeg Valdo Randpere! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Te ütlesite, et selle seaduseelnõu seadusena vastuvõtmine tekitaks kohtutele mõttetuid lisakohustusi. Kas te arvate, et Eesti põhiseaduse täitmine on mõttetu?

Ei, ma ei arva, et Eesti põhiseaduse täitmine oleks mõttetu. Aga teisest küljest me küsisime ka, mis see probleem on, kui palju on üldse aasta jooksul olnud selliseid juhtumeid, mida selle uue seaduse järgi peaks reguleerima hakkama, ja kas on olnud ka mingeid probleeme. Tegelikult ei ole mingeid probleeme suudetud välja tuua. Seaduse vastuvõtmine tähendaks lihtsalt, et kohtud peaksid hakkama iga väikese otsuse pärast kas ise kogunema või, nagu eelnõus ette pandi, koguma kokku mingi asjatundjate komisjoni, mida ka ei ole kuidagi suudetud lahti mõtestada ega defineerida. Me ei näinud selles asjas otsest praktilist iva. Aga mis puudutab kogu seda valdkonda, siis siin tuleb üks muudatusettepanek veel, see on järgmises eelnõus, mille on esitanud teine erakond. See probleem põhimõtteliselt osaliselt kattub selles eelnõus toodud probleemiga, temaatika on sama. Kuna on olemas jälitustegevuse õigusliku regulatsiooni analüüsi töörühm, siis meie jätaksime neile võimaluse võtta kõik need küsimused ühekorraga ette ja tulla välja kompleksse lahendusega.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea kolleeg! Te ütlesite, et ministeerium tegeleb selle teemaga ja on olemas töörühmad, kes jälitustegevuse temaatikaga tegelevad. Kiitsite ka Keskerakonna seaduseelnõu, öeldes, et seal on mitu punkti, mida võiks lausa vastu võtta. Kui nii mitmed töörühmad selle temaatikaga tegelevad, kas ei oleks siis mõistlik jätta ka Keskerakonna seaduseelnõu Riigikogu menetlusse, mitte seda esimesel lugemisel tagasi lükata, ning hiljem see teiste esitatud seaduseelnõudega liita, kokku leppida, koos asja arutada ja ära teha?

See on metoodika küsimus. Sa paned ette, et me hakkaksime seda asja jupphaaval lahendama ja asju menetlusse jätma. Samas tahab töörühm tulla välja ühe tervikliku lahendusega, mis osaliselt – ma olen lugenud selle töörühma materjale – hõlmab ka neid küsimusi, mida teie oma eelnõus olete ette pannud. Ainus vastuväide nende teemadega edasi tegelemisele on see, et töörühm tuleb välja tervikliku lahendusega ja meil ei ole mõtet asja jupitada. Õigussüsteem ei ole tavaliselt ka nii lihtne, et tõstad ühe osa välja, aga kõik muu jääb samaks. Kui sa midagi muudad, siis sa pead vaatama, kuidas see mõjub tervikule, et me ei peaks hakkama pärast järgmist muudatust tegema juba sellepärast, et miski asi on sellest esimesest muudatusest mõjutatud.

Palun, kolleeg Väino Linde, teine küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Märkisid õigusega, et seadus näeb ette võimaluse vahistada kuni kuueks kuuks. Ma ei ole kindlasti selle eelnõu fänn, aga küsin: kas õiguskomisjon on teinud või plaanib teha või taotleb prokuratuurist või Justiitsministeeriumist analüüsi selle kohta, kuidas praegu kriminaalasjade puhul seda tähtaega kasutatakse, kas vahistatakse kuni kuueks kuuks või kohaldatakse tavaliselt täpselt kuuekuulist tähtaega? Kui põhjendatud see võib olla, ka põhiseaduslikus mõttes?

Otseselt seda küsimust komisjon ei arutanud. Mõned komisjoni liikmed väitsid küll, et praegu on sellega probleeme, et selle kuue kuu vältel ei tegutseta kogu aeg intensiivselt eeluurimisega, aga mingit faktilist või statistilist materjali meile ei esitatud.

Palun, kolleeg Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma ei saanud teie jutust hästi aru. Mingi hetk te väitsite, et probleemi ei ole, et selliste juhtumite arv on nullilähedane, aga teisest küljest probleeme justkui on. See oli n-ö möödaminnes öeldud, aga küsimus on selline. See pole esimene kord, kui opositsioon tuleb välja mingisuguse seaduseelnõuga ja siis me saame vastuseks, et teie lahendate selle probleemi hiljem ja kompleksselt. See on muidugi, nagu te õigesti ütlesite, metoodika küsimus. Aga kui olla päris siiras, kas teile ei tundu, et see kompleksne lahendamine võib asja veel aastaid venitada?

Üks põhjus, miks me sellisele järeldusele jõudsime, oligi see, et see töögrupp on jõudnud oma tööga lõpusirgele. Tegelikult ei ole juttu enam ei aastatest ega isegi mitte kuudest, vaid jutt on nädalatest, mille jooksul see töögrupp tuleb oma ettepanekuga ning millal seda hakatakse menetlema ja arutama. Meie arusaam asjast võiks olla, et kuna suur osa ka sellest seadusest, mida te tahtsite muuta, ei jõustu nagunii (tuleb ka see ettepanek, et lükata jõustumine aasta võrra edasi), siis kui me suudame need muudatused järgmise aasta esimeses kvartalis kompleksselt vastu võtta ja jälitustegevuse ära reguleerida, siis oleks aega anda koolitust nendele instantsidele, kes sellega tulevikus arvestama peavad. Siis võiks seadus jõustuda 2013. aasta 1. jaanuarist. See ei ole mingi udune lubadus, et kunagi tulevikus. See resultaat, millest me räägime, on tõesti väga lähedal.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mind riivas teie repliik, justkui oleksid need küsimused, mida me täna arutame, ainult Keskerakonna südameasi. Ma ei ole sellega päris nõus. Ma leian, et riik on kohustatud kaitsma inimeste põhiõigusi ja vabadusi, sh õigust isikupuutumatusele ja heale nimele. Inimese õigused ja vabadused peavad demokraatlikus riigis olema kaitstud ka riigiaparaadi enda liialduste ja põhjendamatute süüdistuste eest. See eelnõu püüab seda väga selgelt reguleerida. Minu südameasi on see, et me teeksime oma seadused selliselt, et need kaitseksid inimeste põhiõigusi ja vabadusi. Ma arvan, et see arutelu ja diskussioon on igati asjakohane. Annaks jumal, et see ei oleks ainult n-ö opositsioonierakondade huvi!

Palun küsimust!

Kas oli küsimus ka või? Kui sa küsisid, miks ma ütlesin, et see on Keskerakonna südameasi, siis ma lihtsalt tsiteerisin Deniss Boroditši sõnu, kes rääkis meile, kuidas Keskerakond on avatud erakond ja et see on Keskerakonnale väga südamelähedane teema. Ma lihtsalt mõistan teda.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea kolleeg! Sa tegid kogemata väga hea ettepaneku, et selle eelnõu lugemine tuleks katkestada, aga kahjuks saab lugemist katkestada teisel lugemisel. Arvestades kogu seda temaatikat ja kehtivat seadust, oleks õige lugemine katkestada. Kas komisjonis arutati, et võiks viia eelnõu teisele lugemisele ja siis lugemine katkestada, et need head mõtted, millest sa ise ka rääkisid, jääksid paberi peale kirja? Siis saaks sealt koos edasi minna. Kas see asi oli teil arutusel või ei?

Ma pean vabandust paluma! Mul on see esimene kord tulla siia komisjoni ettekannet tegema. Selle tõttu tegin näpuka ja ütlesin, et ettepanek on lugemine katkestada. Komisjon seda muidugi ei arutanud, komisjon arutas ikkagi küsimust, kas lükata eelnõu tagasi või mitte. Tagasilükkamise poolt oli 5 komisjoni liiget, 3 olid vastu, kuigi ka nemad näitasid üles teatud arusaamist selles suhtes, miks me nii teeme. Me olime komisjonis suhteliselt leplikud ja mõistvad. Me ei sõitnud üksteisest väga-väga jäigalt teerulliga üle, sest tegelikult on õiguskomisjoni eesmärk ju seesama: et meil oleks õiguskord ning et inimesed võiksid olla kindlad, et riik ei riku nende põhiõigusi. Ega me kuidagi selle vastu ei sõdi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Valdo Randpere! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis me peame selle ettepaneku läbi hääletama.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 63. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu 63 langes menetlusest välja.

Algab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Andres Anvelti!

Proua juhataja! Head kolleegid! Ma natuke parandan kolleeg Valdo Randperet. Tegemist ei ole analoogse seaduseelnõuga, nagu oli eelmine eelnõu. Sarnane on ainult pealkiri "Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus". Eelnõu sisu on tegelikult meie õigusloome vea parandamine.
1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduses, mis on meie õigusloome alusdokument, öeldakse väga selgelt: "Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele." Ka järgmises lauses öeldakse selgelt: "Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras." Pange tähele, et erandeid võib teha ainult kohtu loal. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud eelnõu tahabki ära parandada vea, mis oli algselt tehtud jälitustegevuse seaduses, kus nähti ette, et edasilükkamatul juhul saavad loa andmise õiguse politseijuhid. Me tahame vea ära parandada ka uues kriminaalmenetluse seadustikus, kus on sätestatud, et õigus erandit teha on ka prokuratuuril. Oluline on see, mis on kirjutatud põhiseadusesse. Oluline on see, et põhiseadus kaitseb kõiki Eesti Vabariigi kodanikke ega tee vahet, kas sellel hetkel on inimene kahtlustatav või süüdistatav, sest kurjategijaks muutub ta alles peale kohtuotsust. See garantii on põhiseaduses antud ja seda garantiid peaksime meie siin Riigikogu saalis, ma arvan, eriti innukalt tagama.
Kindlasti võib küsida, mida selline seadusmuudatus kaasa toob, kas meie kohtud on võimelised seda muudatust ellu viima. Me räägime tegelikult kümmekonnast nn edasilükkamatust juhtumist aastas. 2009. aastal oli selliseid juhtumeid seitse, 2008. aastal, kui ma ei eksi, neli. Tegelikult on need juhtumid ühe käe sõrmede peal üles loetavad. Kuid selles ei ole ju asja iva. Asja iva on selles, et seda luba saab põhiseaduse järgi anda ainult kohus.
Ma ei hakka komisjoni istungi tutvustamist enda peale võtma, seda teeb kolleeg Valdo Randpere, aga komisjonis tekkis küsimus eelnõuga kaasnevatest kulutustest, mida on käsitletud ka eelnõu seletuskirjas. Meie fraktsioon on väitnud, et selle eelnõuga kulutusi ei kaasne. Oli vastuväide, et kohtunikud peavad hakkama olema tööl iga päev ja ööpäev läbi. Ei ole nii. Eelnõu annab võimaluse anda see luba sellisel moel, mis oleks pärast taasesitatav, ka kirjalikult. Arvestades meie e-riigi taset – isegi meid, Riigikogu liikmeid, valitakse elektrooniliselt –, ei saa kohtu loa andmine olla mingisugune lisakulutus, pidades silmas, et neid juhtumeid on tegelikult alla kümne aastas.
Kui rääkida heast õigusloome tavast, siis tuletan meelde, et kolleeg Valdo Randpere rääkis eelmise eelnõu arutelul Justiitsministeeriumi komisjonist, kes selle küsimusega tegeleb. Minul kui õiguskomisjoni liikmel oli väga huvitav jälgida, kuidas on muutunud selle töögrupi aruanded. Esimeses aruandes arvati, et muudatuse tegemine pole vajalik, et on võimalik põhiseadust ka teistmoodi tõlgendada. Põhjenduseks oli toodud üks Riigikohtu otsus, mis tegelikult rääkis natuke teisest asjast. Kes on huvitatud, ma arvan, saab õiguskomisjonist selle otsuse numbri teada, mul on see isegi siin igaks juhuks kaasas. Järgmisesse selle töögrupi aruandesse, mis alles hiljuti meie postkasti jõudis, oli sisse kirjutatud sisuliselt seesama meie fraktsiooni eelnõu tekst, mõningate lisadega.
Ehk tegelikult me tunnistame ja saame aru mitte ainult opositsioonis, vaid ka koalitsioonis, et me oleme ligi 20 aastat Eesti põhiseadust selles valdkonnas rikkunud. Ma arvan, et nii meie fraktsioonil kui ka meid jälgivatel kodanikel, keda huvitavad enda põhiõigused ja kes ei ela paranoilises maailmas, kus põhiõiguste rikkumine võib kaasa tuua erinevaid väärkujutelmi ja luulusid suurest vennast, kes kogu aeg jälgib ja selleks ei ole vaja isegi kohtu luba, oleks hea meel, kui hea tava kohaselt see põhiseaduse rikkumine meie seadustest välja viiakse. Arvestades veel asjaolu, et Justiitsministeerium on öelnud, et need kriminaalmenetluse seadustiku muudatused jõustuvad aastal 2013. Kas me tõesti lükkame veel ühe aasta võrra edasi põhiseaduse sõna otseses mõttes nii grammatilise kui ka sisulise riive kaotamise? Kui kellelgi on sisulise osa suhtes kahtlusi, siis soovitan lahti võtta juristidele päris olulise raamatu, milleks on Eesti põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, kus juhitakse tähelepanu sellele, et sellesse paragrahvi on riive tegelikult juba sisse programmeeritud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Andres Anvelt! Küsimusi teile ei ole. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Ka seda küsimust käsitles õiguskomisjon oma istungil s.a 10. oktoobril. Kui ma võrdlesin seda eelmise eelnõuga, mida ma ka siin tutvustasin, siis see paralleel ei olnud niivõrd sisuline, kuivõrd lähtus sellest loogikast, et kuna tegutseb jälitustegevuse õigusliku regulatsiooni analüüsi töörühm, kes tahab tulla välja kompleksse ja ühtse lahendusega, siis põhimõtteliselt kaldus õiguskomisjon ka siin selle poole, et me peaksime neile selle võimaluse andma.
Ma ei taha üldse laskuda kolleeg Anveltiga vaidlusesse, kas siin on põhiõiguste riivet või mitte. Ka õiguskomisjon ei olnud päris üksmeelel, kas on või ei ole, siin on erinevad tõlgendused, erinevad asjad. Eks me olemegi elanud sellega aastaid, nagu sa siin kirjeldasid. Ei ole olnud päris üksmeelt selle hindamisel. Tõepoolest toodi näitena mingeid Riigikohtu lahendeid, mis seda nagu õigustaksid. Arutelu oli, nagu ta oli.
Aga me võtsime seisukoha, kas selle eelnõu esimene lugemine lõpetada või tuleks see eelnõu tagasi lükata. Komisjon hääletas ja 5 poolthäälega otsustati eelnõu tagasi lükata.
Meie istungil osales ka Justiitsministeeriumi esindaja Markko Künnapu.
Nii et õiguskomisjoni ettepanek on eelnõu tagasi lükata.

Suur tänu, kolleeg Valdo Randpere! Teile on palju küsimusi. Alustame kolleeg Eiki Nestorist.

Minu esimene küsimus on hästi lihtne. Töörühm töötab, aga samal ajal on minister uudistes juba välja käinud idee, et võiks seaduse jõustumise edasi lükata. Ilmselt kuulub ka see töörühma töö hulka, sest töörühm peab seda arutama. Kui kaua nad seda arutavad, 15. jaanuarini või? Niivõrd keerulise küsimuse korraliku menetlemise tava Riigikogus eeldab, et me vähemalt pool aastat seda arutaksime. Täna on 19. oktoober. Kus see töörühma ettepanek kas või jõustumise edasilükkamise kohta siis on? Meile ei ole ju seda siiamaani toodud, parlamenti ei ole seda esitatud.

Minule teadaolevalt kavatsetakse see esitada õiguskomisjoni kaudu parlamendile lähinädalatel. Töörühma lõppraport on ka valmimisel, see on nädalate küsimus.

Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Kas te tuletaksite meile meelde, kui palju aastas, võtame eelmise aasta, tehti neid jälitustoiminguid, mille puhul võime rääkida või mitte rääkida põhiseaduse riivest?

Minu mäletamist mööda komisjon seda ei arutanud, aga ma võin refereerida eelkõnelejat Andres Anveltit, kes väitis, et neid juhtumeid on aastas kümmekond.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Austatud ettekandja! Eriti suurt ohtu demokraatiale ning isikute põhiõigustele ja vabadustele põhjustavad riigi uurimis- ja jälitusasutuste liialdused ja ebaproportsionaalsete meetmete võtmine. Äärmiselt oluline kogu selles protsessis on ka kontroll. Mida te arvate, kas praegune tsiviilkontrollisüsteem on piisav ja tõhus?

Ma pean nüüd, Karel, sind kurvastama, aga seda küsimust õiguskomisjon sugugi ei puudutanud.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Sinu kahest viimasest etteastest kumas läbi mingi töörühma absolutiseerimine ja kilbile tõstmine. Tema lahendab tulevikus meie probleemid kõik kompleksselt ära, peaasi, et Riigikogu liikmed ja fraktsioonid jumala pärast seadusloomesse ei sekkuks. Kas õiguskomisjonis ei tulnud kordagi jutuks nende kahe eelnõu menetlusse jätmine, et need tulevikus valitsuse tulevase eelnõuga ühendada?

Loomulikult, õiguskomisjon arutas seda küsimust nii- ja naapidi. Me anname selgelt krediidi Andres Anveltile ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, kes tuli välja selle ettepanekuga, mis tõepoolest suure tõenäosusega leiab selle töögrupi järeldustes ja raportis vähemalt suures osas poolehoidu. Ma ei välista üldse, et need sätted jõuavad ka seadusesse. Me lihtsalt õiguskomisjonis leidsime, et parem on need küsimused lahendada üks kord ja korraga, et ei tekiks samasugust asja, nagu oli liiklusseaduse menetlemisel. Riigikogu eelmine koosseis võttis selle seaduse vastu, aga siis kohe avastati, et seal on vead, neid hakati muutma, siis lükati jõustumine edasi jne. Me ei peaks seda teed minema. Kui meil on võimalik võtta see asi terviklikult käsile, lahendada see probleem meie parema äranägemise järgi ja eemaldada kõikvõimalikud põhiseaduse riived, siis me teeksime pigem seda. Kaotaksime võib-olla paar nädalat, aga teeksime selle ära korralikult ja ühekorraga. See oli õiguskomisjoni mõte, mitte see, et kuidagi diskrimineerida opositsiooni või nende esitatud eelnõusid.

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev!

Aitäh! Kas komisjonis oli jutuks ka see, et kui avastatakse mingi põhiõiguse riive, kas see tuleks likvideerida kohe või võib seda teha mingi suvalise aja pärast?

Õiguskomisjonis keegi kindlasti otseselt nii ei öelnud, et seda võiks teha mingi suvalise aja pärast, nagu sa defineerisid. Loomulikult, me tahame seda teha nii kiiresti kui võimalik, aga me ei taha seejuures tekitada olukorda, kus me kogemata riivame jälle mingeid muid õigusi, selle tõttu, et me lihtsalt kiirustades võtame ühe tüki mingist seadusest ja muudame selle ära, mõtlemata, mida see toob kaasa seaduse teistele osadele. See on õiguskomisjoni mõte ja sellepärast me tahame selle eelnõu praegu tagasi lükata.

Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg Valdo! Mul tekkis kahtlus, et kuna sa nimetasid Riigikohtu lahendit "mingiks Riigikohtu lahendiks", siis võib-olla sa ei olegi sellesse teemasse süvenenud. Ma küsin sinult kui komisjoni liikmelt: mis oli meie fraktsiooni eelnõu sisu? Äkki sa refereerid paari sõnaga, millega komisjon tegeles?

Teie eelnõu sisu on mul väga hästi siin kirjas. Selle eelnõu sisu on kriminaalmenetluse seadustiku muutmine. Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: § 126⁴ lõiget 4 muudetakse jne. Kas sa tahad, et ma loen sulle ette selle või teie seletuskirja? Seda Riigikohtu lahendit, mida seal refereeriti, ma nimetasin mingisuguseks sellepärast, et see jooksis diskussioonist kergelt läbi. Hakati tuliselt vaidlema, kas see andis õiguse ühele või teisele poolele. Seda ma refereerisin kui näidet selle kohta, et need küsimused ei ole alati nii mustvalged. Sina esitasid seda kui väga selget trahvilööki, et on põhiseaduse riive ja kõik on sellega nõus, aga lasevad sel jätkuda. Nii see päriselt ei ole ja seda ei leidnud ka komisjon.

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh! Ma saan aru, et üks põhjus, miks komisjonis selle eelnõu suhtes väga kriitilised ollakse, on see, et seda tehakse igaks juhuks, sest selle eelnõu seadusena vastuvõtmine võib mõnes teises nüansis põhiõigusi riivata. Millist põhiõigust selle eelnõu seadusena vastuvõtmine komisjoni arvates riivata võiks?

Aitäh, Rannar! Nagu sa mu eelmisest vastusest aru said, siis just seda me praegu ei teagi. Sellepärast me igaks juhuks selle eelnõu seadusena vastuvõtmist ei pooldanud.

Palun, kolleeg Andres Anvelt, teine küsimus!

Hea kolleeg! Ma saan aru, et komisjonis olid väga tõsised kahtlused nii selle Riigikohtu otsuse kui ka kõige muu suhtes. Äkki oled sa õiguskomisjoni liikmena lugenud sulle saadetud Justiitsministeeriumi töögrupi aruannet ja oskad öelda, kuidas viimases aruandes suhtuti sellessesamasse põhiseaduse riive parandamisse? See aruanne tuli hiljuti õiguskomisjoni liikmetele.

Jah, ma olen seda lugenud. Ma ei ole seda täpselt, sõna-sõnalt teie eelnõuga võrrelnud, seda ei ole ma teinud. Aga põhimõtteliselt nägid ka nemad seal võimalikku probleemi.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Teine küsimus on natuke keerulisem. Mulle kui rahvasaadikule jääb õiguskomisjoni arvamuses üks asi arusaamatuks. Kui meil on kartus, et mingi pügal riivab põhiõigust, siis tegelikult ei saa me ju kindlad olla, et ega järgmisel aastal, kui kasutatakse neid kahtluse all olevaid pügalaid, ei jää mõni pätt kinni püüdmata ehk keegi lõppkokkuvõttes kohtus võidab, sest Riigikogu magas maha ühe seaduse parandamise. Mina küll ei tahaks seda vastutust Riigikogu peale võtta. Kas ei oleks mõistlikum võtta seadus vastu ja muuta seda nii, et need, kes oma tööd teevad, saaksid seda teha nii, et neil puudub igasugune kartus? See süsteem ei ole ju midagi uut, see on aastaid töötanud.

See oli huvitav ja pikk küsimus. Ma võtan selle kindlasti õiguskomisjoni kaasa. Ma esitan selle seal. Me arutame seda järgmine kord.

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Ma saan aru, et õiguskomisjon ei suutnud jõuda järeldusele, kas on tegemist põhiõiguste riivega, ja nagu te ütlesite, me ei tea ka, kas selle seaduse vastuvõtmine võiks mingisuguse põhiõiguste riive põhjustada. See jätab õiguskomisjoni tööst väga ebaprofessionaalse mulje. Arutati midagi ja siis langetati hääletamise teel otsus, jõudmata tegelikult üldse arusaamale, millest jutt käib. Kuidas te ise seda näete?

Ma ei tea, kas sa oled hariduselt jurist või mitte. Mina olen. Ma olen oma elu jooksul päris palju kordi puutunud kokku küsimustega, eriti juriidiliste küsimustega, kus ei ole võimalik anda väga selget vastust. Vaieldakse ja on lahkarvamused, on küsimus, kas riivab või ei riiva. Täpselt sama diskussioon tekkis õiguskomisjonis. Õiguskomisjoni eesmärk ei ole ju mitte mingit pidi õiguskindlusetust suurendada ja teha siin mingeid kiireid ad hoc muudatusi ainult selleks, et olla kiire. See ei saa olla eesmärk. Eesmärk peab ikkagi olema õiguskindluse ja põhiõiguste kaitse. See on see, mille nimel me töötame. Me tegime oma parima äranägemise järgi selle ettepaneku teile selleks, et suurendada inimeste õiguskindlust ja olla kindlad, et me ei riiva nende põhiõigusi.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas, teine küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Me oleme jõudnud konsensusele, et mingi põhiõiguse riive siin siiski on. Kas praegu õiguskomisjon on tõesti nõus selle riive likvideerimist veel ühe aasta võrra edasi lükkama, nii nagu valitsus seda seadusmuudatust edasi lükates ettepaneku on teinud?

Selle küsimuse eeldus oli, et me oleme jõudnud konsensusele. Ma päris niimoodi ei ütleks. Me oleme jõudnud konsensusele, et seal võib olla põhiõiguse riive. Aga meil ei olnud ka selles üksmeelt. Ei saa väita, et juristid oleksid täielikult üksmeelel. Meile pakuti ka teist tõlgendust, mis tegi meile niisama selgeks, et ei ole tegemist põhiõiguse riivega. Me oleme selle teadmisega elanud juba päris palju aastaid, ma ei tea isegi, kui palju aastaid täpselt. Need küsimused ei ole nii mustvalged ja see ei ole ka nii teravalt tõstatunud probleem, just sellepärast, et seda on väga harva ette tulnud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Valdo Randpere! Avan läbirääkimised. Kutsun kõigepealt kõnepulti kolleeg Marko Pomerantsi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana.

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head kolleegid! Ma teen kaks ühes etteaste, pean silmas mõlemat eelnõu. Teisest küljest ma natuke kuritarvitan IRL-i mandaati läbirääkimisteks ja räägin kui õiguskomisjoni esimees.
Ma tahan teid veenda selles, et õiguskomisjon, esiteks, saab oma tööga hakkama. Teiseks, rääkides nendest võimalikest graafikutest selle kohta, mis millal juhtub, siis tõepoolest, mis puudutab praeguse seaduse kohaselt 1. jaanuarist kehtima hakkavaid seadusmuudatusi, siis kõik kogenud riigikogulased teavad, et selle jõustumise edasilükkamist tuleb meil menetleda lähinädalatel, mis tähendab, et õiguskomisjon peab selle muudatuse kohe-kohe algatama ja selle ka kiiresti ära menetlema, et see kõik saaks sellel aastal juhtuda. Teatavasti te alates poolest detsembrist tutvustate kõik oma töö tulemusi oma valimisringkonnas ja Tallinnas väga palju ei viibi.
See töögrupp tuleb veel korra kokku 4. novembril. Nüüd on olemas ka eelnõu. Loodetavasti saab see eelnõu veel sellel aastal kooskõlastused ja me saame järgmise aasta alguses seda menetleda. Kindlasti see nii lähebki.
Mis puudutab transpordivahendeid, mida siin saalis aeg-ajalt nimetatakse ja millega üle sõidetakse, või seda, et ei kaasata või mida iganes, siis mina olen õiguskomisjoni esimehena selle töögrupi liige ja olen teavitanud kõiki õiguskomisjoni liikmeid, sõltumata sellest, milline parteipilet neil taskus on, milline on muudatuste hetkeseis töögrupis. Ma olen palunud ainult ühte asja: poliitikat teeme töögrupi materjaliga siis, kui asjast on saanud n-ö eelnõu. Ma küll loodan, et see laiapõhjaline seltskond, kes on kokku pandud seda tööd tegema, suudab selle töö novembri esimesel nädalal lõpetada. See aeg ei ole väga kaugel, kui me saame sisuliselt hakata arutama kõiki nüansse, ka seda, mis on kellegi arusaama järgi kohtuniku loa taasesitatav vorm jne. Siin on arutamist küll ja veel. Oled sa opositsioonist või koalitsioonist, kui su ettepanek on asjalik ja olukorda parandav, siis on see teretulnud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Kutsun kõnetooli kolleeg Kalle Laaneti Keskerakonna fraktsiooni esindajana.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kui eelkõneleja tegi kaks ühes ettekande, siis mina teen ühe kahe eest, selles mõttes, et pean ka silmas mõlemat eelnõu. Viimastel aegadel on põhiseaduslike institutsioonide juhid käinud siin puldis ja meid üsna mehiselt hurjutanud. Põhjuseks see, kas me ei ole nende ettepanekuid arvesse võtnud või ei ole tahtnud neid kuulda võtta. Samamoodi oleme meedia käest utsitada saanud. Need eelnõud on aga õiguskantsleri ettepanekust lähtuvalt algatatud ja opositsioon on need ette valmistanud. Nüüd oleme jälle selles mõttes halvas rollis, et me oleme midagi teinud.
Kõige naljakam komisjoni arutelul oli see, kui sisuliselt ettepaneku peale viia jälitustegevuse normid põhiseadusega kooskõlla teatas Justiitsministeeriumi ametnik, et see tekitab juurde bürokraatiat. Mina tõstsin seal küll häält. Teine minu ettepanek oli see, et jätta mõlemad eelnõud menetlusse, arutada neid ka koos nende ettepanekutega, mis on Justiitsministeeriumist tulemas, selleks et parlament teeks tervikuna koostööd. Aga kahjuks hääletati juba eelmine eelnõu välja ja tundub, et ka seda eelnõu on ootamas sama saatus. Ma ei tea, on see hea või halb. Mulle tundub, et pigem see on halb. Me võiksime teatud asju arutada parteipileti värvist sõltumata ja teha seda sisuliselt. Aitäh!

Suur tänu, Kalle Laanet! Palun kõnepulti kolleeg Andres Anvelti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Proua juhataja! Head kolleegid! Ega ma siia teist korda tulla eriti ei tahtnud. Teerull töötas juba niikuinii ja mis sa ikka sinna alla viskud. Aga ma võib-olla liiga noore poliitikuna olen sinisilmne ja mõtlen, et kui me midagi teeme, siis me peaksime seda tegema koos. Eriti, kui asi ei puuduta otseselt maailmavaadet, kui me ei räägi sellest, kas lastetoetused on head või halvad, suuremad või väiksemad, kui me ei räägi pensionidest, vaid kui me räägime sellisest pühast dokumendist nagu põhiseadus ning tunnistame, et seal on viga, sest seaduses on kirjutatud ühtemoodi, aga põhiseaduses on teistmoodi.
Ma vaidlen vastu kolleeg Valdo Randperele: need asjad on ikkagi väga mustvalged. Kui me räägime sellest, et mingi Riigikohtu otsus, nagu väljendas kolleeg Randpere, rääkis millestki muust, siis tuletan meelde, et ma tsiteerisin seda kohtuotsust. See kohtuotsus rääkis tõesti millestki muust, aga ma ei hakka teie pead vaevama. Seal oli juttu sellest, kuidas suhtuda kohtuniku antud suulise loa järgmisel päeval kirjalikuna vormistamisse, kuidas seda tõlgendada. Rohkem oli juttu sellest, aga mitte sellest, kas see säte rikub põhiseadust või mitte.
Kui me proovime vaadata neid põhjusi, siis ühe põhjusena mainis Justiitsministeeriumi esindaja komisjonis, et siin on kulutused välja toomata. Jah, võib-olla tõesti me peaksime kulutustesse sisse kirjutama mille iganes, näiteks nutitelefoni kohtuniku jaoks või mingid muud tehnilised vahendid, et ta saaks seda luba kiirendatud korras anda. Samas ei jäta ma märkimata, et kui õiguskomisjonis arutati seadusmuudatust, millega pannakse advokatuurile kohustus määrata riigi õigusabi korras advokaat juhul, kui õige advokaat ei saa protsessist osa võtta, siis ka selles seaduseelnõus polnud kirjutatud, et see toob kaasa kulutusi, kuigi me räägime konkreetselt õigusabirahast, mis on mõeldud inimestele, kes ei suuda ise oma arveid maksta. Seesama Justiitsministeeriumi esindaja vastas siis komisjonis minu küsimusele, et kust nad need arvud võtavad, nad ei tea ju, kui palju sellise seadusmuudatuse korras seda raha küsitakse. Väga huvitav. Need on täiesti erineva mastaabiga asjad. Justiitsministeerium võib kulutustega käituda, nagu ta tahab, aga Riigikogu liige, kes ei arva, et seaduseelnõu tooks seadusloomes kaasa fundamentaalseid muudatusi, vaid pigem viib seaduse põhiseadusega kooskõlla, peab kulutusi teadma.
Siit tekkis mul teine küsimus: kas me üldse saame rääkida kulutustest, kui me viime seadust põhiseadusega kooskõlla? Kas siis, kui on kulukas asi, me ei pea põhiseadust täitma? Ka see on väga huvitav lähenemine asjale.
Kokku võttes tahan öelda kolleeg Markole, et me ei ole tõesti kasutanud Justiitsministeeriumi aruannet poliitika tegemiseks. Aga kui Justiitsministeeriumi aruandes hakatakse kasutama opositsioonipoliitikute teksti, pannes sinna juurde võib-olla mõne lause, kuid sisu jääb täpselt samaks, mis see siis on? See on täpselt samuti poliitika tegemine.
Üldiselt on mul kahju, et me jätkame Riigikogu saalis üksteise ja üksteise mõtete naeruvääristamist. Ma soovin, et tulevikus see asi muutuks konstruktiivsemaks. Aga seniks jõudu meile kõigile võitluses sellise suhtumise vastu! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Andres Anvelt! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 73. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 32, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu 73 langes menetlusest välja.

Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Andrus Saare!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Otsuse eelnõu "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" esimene lugemine toimus Riigikogus 28. septembril. Etteantud tähtajaks ettepanekuid ei laekunud. Komisjoni päevakorras oli eelnõu teine lugemine 11. oktoobril s.a. Eelnõu eesmärk on suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 900 sissenõutava aktsia märkimise teel koguväärtuses üheksa miljonit eurot vastavalt resolutsioonis märgitud tingimustele.
Annan lühikese ülevaate varem toimunust. Vabariigi Valitsus nõustus oma 20. veebruari 1992. aasta istungi otsusega nr 11 panga asutamise lepinguga ühinema ja Eesti täitis kõik pangaga liitumise tingimused. Panga asutamise lepingut muudeti 2004. aastal. Kuna õiguslik olukord oli 2004. aastaks muutunud, siis asutamislepingu muutmise ajal kehtiva õiguse kohaselt ratifitseeris selle tookord ka Riigikogu. Eesti on panga aktsiaid märkinud kahel korral: liitudes 1000 aktsiat ja 1997. aastal jõustunud kapitalisuurenduse käigus samuti 1000 aktsiat. Käesoleva kapitalisuurendusega suureneb Eesti portfell lisaks 1001 aktsia võrra. Iga aktsia väärtus on 10 000 eurot. Protsentuaalselt on Eesti osalus panga aktsiakapitalis tasemel 0,1%.
Eelöeldule toetudes langetas komisjon järgmised otsused: võtta eelnõu päevakorda täna, 19. oktoobril, lõpetada teine lugemine ning panna eelnõu lõpphääletusele. See otsus oli konsensuslik. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Andrus Saare! Küsimusi ei ole. Palun küsimusi kiiremini esitada! Palun, kolleeg Aivar Kokk!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on üks küsimus: milline on olnud panga, mille aktsiakapitali me suurendame, senine panus Eesti majandusse?

Panga panus on olnud väga suur. Pank on alates 1992. aastast toetanud Eestis üle 80 projekti elluviimist ja seda üle 500 miljoni euro ulatuses.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord aitäh, kolleeg Andrus Saare! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid esitatud ja me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu 77. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun sotsiaalkomisjoni liikme Rein Aidma!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Sotsiaalkomisjon arutas Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 64 oma korralisel istungil esmaspäeval, 10. oktoobril. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Komisjoni esimees tegi ettepaneku saata seaduseelnõu Riigikogu täiskogu saali teisele lugemisele 19. oktoobril ettepanekuga seaduseelnõu seadusena vastu võtta. Komisjon otsustas konsensuslikult seda ettepanekut toetada. Eelnõu ettekandjaks teisel lugemisel määrati siinkõneleja. Seega otsustati saata eelnõu täiskogu istungile, panna lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Rein Aidma! Teile küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 64. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun maaelukomisjoni esimehe Kalvi Kõva!

Väga austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas seaduseelnõu 72 10. oktoobril komisjoni koosolekul. Kutsutud olid ka Põllumajandusministeeriumi spetsialistid Mai Talvik, Henno Nurmsalu ja Taavi Kand.
Viimaste nädalate sündmused seoses Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga võivad panna arvama, et seaduseelnõuga muudetakse väga suuri ja olulisi asju Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas. Aga tuletan teile meelde, et eelkõige on eelnõu eesmärk viia kehtiv Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning täpsustada 1. jaanuarist 2010 jõustunud seaduse teksti, tehes seaduse teksti arusaadavamaks ning selgemaks. See kõlas siit puldist ka seaduseelnõu algataja põllumajandusministri ettekandes. Nagu põllumajandusminister toona ütles, oli seaduseelnõu algatajal juba esimesel lugemisel siin saalis valmis ridamisi muudatusettepanekuid. Nii ka juhtus. Seaduseelnõu kohta on esitatud kaheksa muudatusettepanekut ja need on vormistanud maaelukomisjon koostöös algatajaga.
Neist enamik, nimelt esimene, teine, kolmas, neljas, kuues ja seitsmes ettepanek on tehnilised ja redaktsioonilised.
Muudatusettepanek nr 5 on see, millel ma natuke peatun. Nimelt võib kehtiva seaduse kohaselt tunnustatud tootjarühma tegevusel olla kaks eesmärki. Esiteks, turustada oma liikmete toodetud põllumajandustooteid (selline tunnustatud tootjarühm on näiteks tulundusühistu Talukartul), ja teiseks, edendada põllumajandustootjate osalemist toidukvaliteedikavades (toon siin näiteks "Uma mekk", "Rohelisem elu"). Selline eri eesmärkidel tegutsevate tootjarühmade nõuete ühtlustamine ei ole osutunud otstarbekaks ehk siiamaani peavad need olema mõlemad tunnustatud. Selle muudatusettepanekuga jagame tootjarühmad kaheks. Ühed on need, mille eesmärk on turustada oma liikmete põllumajandustooteid. Nendele esitatavad nõuded jäävad endiseks, nad peavad olema tunnustatud. Küll aga, kui põllumajandustootjad osalevad toidukvaliteedikavades, valdavalt on need MTÜ-d ja seltsingud, siis nende tootjarühmade esindajad ei pea enam olema tunnustatud. Niipalju muudatusettepanekust nr 5.
Natukene rohkem tehnilist laadi on ka muudatusettepanek nr 8. Sellega pikendatakse Leader-meetme rakendamise üleminekuaega. Selleks et tagada Leader-lähenemise sujuv rakendamine, näeb eelnõu ette üleminekuaja halduslepingute sõlmimiseks. Kuna seaduseelnõu menetlemine on viibinud ning algselt kavandatud üleminekuaeg halduslepingute sõlmimiseks – 1. jaanuar 2012 – ei ole enam piisav, tehakse ettepanek pikendada üleminekuaega kuni 31. detsembrini aastal 2012. Niipalju muudatusettepanekutest.
Maaelukomisjon juhtivkomisjonina teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalvi Kõva! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Tahan enda ja Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel rõhutada selle seaduseelnõu puhul ühte asja. Nimelt, me teame, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi eesmärk on praeguse põllumajanduse kohandamine või kohanemine turu muudatustega, nende muudatuste vajadusega. Loomulikult on kogu maailma ja Euroopa jaoks raskes olukorras kaugem eesmärk vähemalt eurooplaste toiduga kindlustamine.
Kui seda dokumenti vaadata, siis kohe alguses tuleb siin välja väga tähtis küsimus: need on needsamad põllumajandustoetused, millest viimasel ajal on nii palju juttu olnud. Sellepärast ma tulin ka siia pulti, et veel kord rõhutada selle toetussüsteemi ümberkorraldamise vajadust ja panna südamele otsustajameestele, et need muudatused saaksid tehtud. Samuti tahan tuletada veel kord meelde kõigile, kellest selle reformi tulevik oleneb, et nad nende muudatustega kindlasti tegeleksid ja teeniksid sellega Balti põllumeeste toetamise ühist üllast eesmärki.
On huvitav, et iseenesest tõid need väikesed toetused, mis on kujunenud suureks mureküsimuseks, välja ka väga huvitavaid poliitilisi momente. Nimelt, põllumehed jätsid maha oma masinad ja kodutalu, tulid Riia, Vilniuse ja Tallinna tänavatele, nad muutusid poliitiliselt aktiivseks ja läksid Brüsselisse. Seda on muidugi tore vaadata, et Euroopas on inimestel tulnud juurde julgust rohkem oma õiguste eest võidelda ja solidaarsust rõhutada.
Balti ühtsus, mille kohta me oleme nii palju rääkinud, et seda ei ole, on selle reformi arengu ja arutamise juures välja tulnud. Ma ei mäletagi, et Läti, Leedu ja Eesti põllumehed oleksid väga suuri ühisaktsioone teinud. Seekord see toimus. Kui me oleme aastaid rääkinud, et Balti koostöö kuidagi ei arene, siis nüüd me näeme, et areneb küll ja päris õiges suunas, mis on ka meeldiv.
Kolmas asi, mis mulle isiklikult väga meeldib, on see, et eri fraktsioonidesse kuuluvad eurosaadikud Brüsselis on lõpuks leidnud ühise keele ja nagu me täna võime lehtedest lugeda ja juba infoagentuuride uudistest kuulsime, on unustatud erakondlikud erinevused, on unustatud erinev maailmavaade ning nad on Leedu, Läti ja Eesti põllumeeste huvide kaitsmisel ühinenud. Nii et tuult tiibadesse kõigile, kellest oleneb see reform ja nende otsuste muutmine! Ma loodan, et me saame selle reformi tulemusena ühe kena resultaadi, millega kõik rahul on. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on kaheksa muudatusettepanekut. Esimese, teise ja kolmanda on esitanud juhtivkomisjon, st on täielikult arvestatud. Neljanda, viienda, kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda on esitanud juhtivkomisjon, on täielikult arvestatud. Me vaatasime läbi kõik muudatusettepanekud.
Seaduseelnõu 72 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun maaelukomisjoni liikme Meelis Mälbergi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan väikese ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 93 senisest menetlemisest. Selle seaduseelnõu eesmärk on täiendada taimede paljundamise ja sordikaitse seadust nõuetega, mis on sätestatud 30. augustil 2010. aastal jõustunud komisjoni direktiiviga ning mis tuleb Eesti õigusesse üle võtta 30. novembriks 2011. Selle eelnõuga lubatakse turustada söödakultuuride seemnesegu, mis on mõeldud kasutamiseks looduskeskkonna ja geneetiliste ressursside säilitamiseks, isegi kui nende segude koostisosad ei vasta mõnele turustamise üldnõudele.
Maaelukomisjon arutas eelnõu oma 22. septembri istungil ja 28. septembril oli eelnõu Riigikogu täiskogus esimesel lugemisel. Seejärel arutas maaelukomisjon eelnõu uuesti oma 10. oktoobri istungil. Sellele maaelukomisjoni istungile oli kutsutud Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Toivo Nõvandi. Tähtajaks, s.o 7. oktoobriks kella 12-ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud.
Maaelukomisjon tegi järgmised otsused: esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 93 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 19. oktoobril s.a ja teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada, teiseks, kui eelnõu 93 teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele 26. oktoobril 2011 ja teha täiskogule ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Mõlemad otsused tegi komisjon konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Meelis Mälberg! Kolleegidel küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna seaduseelnõu kohta ei ole ka muudatusettepanekuid, siis on seaduseelnõu 93 teine lugemine lõpetatud.
Lugupeetud kolleegid! Meil on jäänud arutada veel viimane punkt, kuid kahjuks jääb eelnõu 83 esimene lugemine praegu ära, kuna minister Jaak Aaviksoo ei ole kohal ning meie kodu- ja töökorra seaduse § 73 lõike 1 kohaselt lükkub eelnõu arutelu järgmisesse töönädalasse. See tähendab, et istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.42.