Austatud Riigikogu, head kolleegid, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu viienda töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun esimesena kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni ja siis saavad sõna järgmised soovijad!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, Eesti Vabariigi ja Jersey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Teiseks, Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingut muutva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Nimetatud kahe eelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Aitäh! Palun, Kalle Laanet!

Väga austatud juhataja! Head kolleegid! Mitmel tublil Riigikogu liikmel on arupärimine lugupeetud siseministrile. See käsitleb priitahtlike pritsimeeste tegevust. Meil on järgmised küsimused. Milliste meetmetega on kavandatud vabatahtlike arvu olulist suurendamist aastal 2012? Kuidas kavatseb riik muuta vabatahtlikud päästjad tööandjatele atraktiivseks? Milliseid soodustusi võiks tööandja loota vabatahtliku päästja töölevõtmisel? Kas ministeeriumil on juba välja töötatud vastav mehhanism? Milliseks hindab minister praeguses olukorras, kus päästjate palku esmalt vähendati ja nüüd on need aastateks külmutatud, ministeeriumi plaani abivahendite toel soetatud päästevarustuse ja tehnikaga päästeteenistuse võimekust ja teenuse kvaliteeti parandada? Kuidas rahastab riik vabatahtlikele päästjatele suunatud kasutuskõlbliku päästevarustuse ja tehnika hooldamist ja remonti? Kas 2012. aasta eelarvesse on need summad sisse arvutatud? Kui jah, siis millistest arvutustest on lähtutud ja kas need on piisavad päästetööde tegemiseks? Mis põhjusel suunab riik vabatahtlike päästjate toetamise varjus oma kohustused siseturvalisuse tagamisel kohalikele omavalitsustele, kelle ülesandeks jääb pakkuda vabatahtlike päästjate tegevuseks igakülgset abi? Viimane küsimus: milleks täpsemalt kasutatakse 2012. aasta riigieelarves toodud vabatahtlikele mõeldud lisaraha – 105 087 eurot? Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, võtab juhatus eelnõud menetlusse ja edastab arupärimise adressaadile viivitamatult.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni s.a 12. oktoobril algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on maaelukomisjon; Riigikogu liikmete Eiki Nestori, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva ja Sven Mikseri s.a 12. oktoobril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse ning audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 13. oktoobril algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on maaelukomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 13. oktoobril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu "Euroopa Liidu kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrollisüsteem: julgeoleku ja konkurentsivõime tagamine muutuvas maailmas" suhtes väliskomisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja Euroopa Komisjoni rohelise raamatu kohta arvamust andma riigikaitsekomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on 24. oktoober kell 16.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile.
Nüüd, austatud ametikaaslased, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 77 Riigikogu liiget, puudub 24.
Asume päevakorra kinnitamise juurde. Me kinnitame päevakorra vastavalt teie käes olevale projektile, kuid välja jääb täna päevakorras olev viies arupärimine, millele pidi vastama haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. See lükkub edasi, kuna minister ei saa perekondlikel põhjustel tulla sellele täna vastama. Ma panen päevakorra hääletusele ilma viienda arupärimiseta. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 75 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Päevakord on kinnitatud.

Me asume arupärimiste juurde. Tänase esimese arupärimise esitasid Riigikogu liikmed Inara Luigas, Deniss Boroditš, Mailis Reps, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Tarmo Tamm, Kalev Kallo, Aadu Must, Viktor Vassiljev, Peeter Võsa, Mihhail Stalnuhhin ja Ester Tuiksoo 16. juunil 2011. aastal. Arupärimine on Koidula raudteepiirijaama valmimise mõju kohta kohalikule reisirongiliiklusele. Vastaja on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Palun arupärijate nimel kõnepulti Inara Luigase!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! 12 Keskerakonna fraktsiooni liiget esitasid 16. juunil 2011 arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Täna on 17. oktoober 2011, mis näitab, et vastuste otsimine on võtnud ministril aega neli kuud ja üks päev. Aga meil on hea meel, et minister on taas meie ees, ja me ootame oma küsimustele vastuseid.
Arupärimist esitades me teadsime, et selle aasta suvel saab Põlvamaal valmis Koidula raudteepiirijaam. See piirijaam saigi valmis. Seega menetleme me seda teemat minevikuvormis, aga seoses raudteepiirijaama valmimisega on jätkuvalt üleval mitmed küsimused. Osa küsimusi on aktuaalsuse minetanud, kuid mõni küsimus on siiski aktuaalne.
Meid, Kagu-Eesti inimesi, huvitab kõige rohkem see, et kui Eesti riik on panustanud väga suured summad Koidula raudteepiirijaama ehitamisse, siis on inimestel ka väga suured ootused, et seal kandis paraneks reisirongiliiklus. Meil on majandus- ja kommunikatsiooniministrile neli küsimust, millele me vastust ootame.
Kuid kõikidele nendele probleemidele lisaks on tekkinud veel mõningad probleemid. Nimelt pole Eesti ja Venemaa vahelise piiriületuskohti reguleeriva lepingu järgi Koidula raudteepiirijaama ametlikult olemaski, mis tähendab, et enne, kuni pole sellist Eesti ja Venemaa piiripunktide kohta käivat lepingut, pole võimalik Koidula kaudu käima panna ei Riia–Peterburi ega Tallinna–Moskva reisirongi. Samas oleme meediast teada saanud, et ka kaubarongiliiklust reguleerib vaid Venemaalt saadud raudteejuhtkonna kiri, mis annab meile selleks õiguse ja sõnastab lihtsalt, et võib sõita küll. Me küsimegi lisaks, kui kaugel ollakse nende lepingute sõlmimisega ja kui kaugel ollakse üldse asjaajamisega, et Koidula raudteepiirijaam, mis võttis Eesti riigieelarvestki suured summad, oleks maksimaalseks rakendamiseks valmis. Aitäh!

Aitäh! Palun vastama majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Auväärt Riigikogu liikmed! Arupärijad! Ma vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Koidula raudteepiirijaama projekti üheks eesmärgiks oli reisirongiliikluse taastamine Kagu-Eesti kolmnurgas. Millal on plaanis käivitada seal piirkonnas reisirongiliiklus?" Praegu sõidab reisirong Tallinna–Tartu–Koidula liinil iga päev. Tartu–Orava liinil sõitnud reisirongi marsruuti pikendati Koidula raudteejaamani alates 1. septembrist. Reisirongiliikluse taastamiseks kogu Kagu-Eesti kolmnurgas on vaja remontida Koidula–Valga vahelist raudteelõiku. Praegune raudteekonstruktsiooni seisukord võimaldab seal sõita kiirusel kuni 60 kilomeetrit tunnis. Samuti puuduvad Koidula ja Valga vahel nõuetele vastavad ohutud reisijate ooteplatvormid. Selle lõigu investeeringuvajadus, et suurendada reisirongide sõidukiirust 120 kilomeetrini tunnis ja ehitada välja kuus ooteplatvormi, on ca 25 miljonit eurot. Nimetatud investeeringu tegemist Euroopa Liidu fondidest võib kaaluda 2014.–2020. aasta Euroopa Liidu kaasrahastamise eelarveperioodil.
Teine küsimus: "Koidula raudteepiirijaama arendamine on kestnud aastaid. Seetõttu tundub kummaline, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei osanud ette näha vajalikke vahendeid reisirongiliikluse käivitamiseks juba sellel aastal. Millistel põhjendustel ei soovita kohalikele elanikele vajalikku reisirongiliiklust seal piirkonnas käivitada? Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on tehtud analüüsid, mis näitaksid, et tegemist on ebaotstarbeka rongiliini pikendamisega?" Nagu ma eelnevalt ütlesin, alates 1. septembrist on võimalik iga päev sõita reisirongiga Koidulani ja tagasi. Teie küsimuses toodud hinnang oli mõneti ennatlik. Küll on aga lugupeetud Riigikogu liikmetel kasulik teada, et kui me vaatame septembrikuu statistikat reisijate arvu kohta, kes on ostnud pileti Tartust Koidulani, ja võrdleme seda lisatoetusega, mida me riigieelarvest maksame, siis selgub, et üks reisija, kes on astunud rongi peale Tartust või teistest peatustest ja sõitnud Koidulani või Koidulast tagasi Tartusse, saab riigieelarvest toetust suurusjärgus 34 eurot. Kordan: üks reisija, kes on astunud rongi Tartust ja tulnud maha Koidulas või vastupidi, on saanud riigieelarvest toetust 34 eurot.
Kolmas küsimus: "Kagu-Eesti on looduskaunis paik koos mitmete turismiobjektidega (nt Piusa koopad). Kui oluliseks peate reisirongiliikluse käivitamist Kagu-Eestis turismi seisukohast?" Transpordiühendused iseenesest turismi ei loo. Kui on nõudlus, siis transpordiühendused tulevad sellele järele. Ma usun, et parem rongi kasutamise võimalus võib Kagu-Eestis mingis osas turismi arendada, aga seda näitab tulevik. Ärgem unustagem neid arve, mida ma teile eelmisele küsimusele vastates ütlesin. Mis puudutab ühendust Piusaga, siis seal oleks võimalik liini pikendada, kui on turismihooaeg, aga esmajärjekorras tuleks Piusa ooteplatvormid rekonstrueerida. Praegu kaalub majandusministeerium koos AS-iga Eesti Raudtee erinevaid võimalusi, et see investeering saaks 2012. aasta jooksul tehtud. Sellisel juhul on võimalik, kuidas tahate, katsena või eksperimendina kaaluda liini pikendamist, hinnates lõpuks ka selle maksumust.
Neljas küsimus: "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on toonud ühe põhjusena, et reisirongiliiklust ei käivitata, kuna kõik tegevused keskenduvad 2014. aastale, kui tulevad uued rongid, ning seetõttu on kõik infrastruktuuritööd suunatud sellele ajale. Mis muutub Kagu-Eesti elanikule reisirongiliikluse seisukohast 2014. aastal?" Tõepoolest, 2014. aastal tulevad käiku uued diiselrongid. Kindlasti on need diiselrongid ökonoomsemad ja efektiivsemad. Nende rongidega tuleb ühe kilomeetri hind kindlasti tunduvalt odavam kui praeguste rongide puhul. Nii et rongiliikluse tihedus ka Kagu-Eestis siis paraneb. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Mul on täpsustav küsimus. Palun, et te selgitaksite seda arvutuse põhimõtet, mida millega jagades te saite, et toetus iga reisija kohta on 34 eurot.

Aitäh! Me vaatasime septembris Koidulasse ja sealt välja sõitvate reisijate arvu ning täiendavat riigieelarvelist toetust, mida me maksame liinil opereerivale ettevõttele. Alates 1. septembrist on see toetus neljaks kuuks suurusjärgus 24 000 eurot. Jagades selle neljaga, saame keskmise toetuse kuus, selleks et rongiliiklus pikeneks Oravast Koidulani, 6000 eurot. Kui te jagate 6000 eurot reisijate arvuga, mis oli 174, saategi vastuseks 34 eurot. See oli lihtne arvutuskäik. Me peame kindlasti arvestama, et paljud reisijad, kes sõitsid Tartust Koidulasse, oleksid sõitnud võib-olla Oravani muud moodi, aga me teeme lihtsa arvutuse, et näha, kui palju ühele reisijale tuli tegelikult peale maksta. Infoks niipalju, et see summa näiteks Tallinna–Tartu või Tallinna–Viljandi liinil on kindlasti palju mõistlikum, kui me vaatame ka maksumaksja raha kasutamist.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ka minul oli au osaleda pidulikul üritusel Koidula raudteejaama avamisel. Eesti poolt olid kohal president, peaminister ja minister, siis oli veel kõrgeid aukandjaid Lätist, aga Venemaalt ei näinud ma mitte kedagi. Mida te arvate, kui kutsutud oleks olnud Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kas siis oleks ka Venemaalt kõrgema järgu raudteeülemusi osalenud? On ju kõik Edgari tehtud transiidi- ja transpordiasjad väga edukalt välja tulnud.

Mul on rõõm teiega muljeid vahetada. Kas ei olnud mitte piisav arv osavõtjaid, et tunda tõesti rõõmu selle suure investeeringu valmimisest? Üldse ei saa välistada stsenaariumi, et kui kohal oleks olnud veel keegi (ma ei tea, kes, ma nimesid ei nimeta), siis oleks pidu võib-olla olnud rikutud.

Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! On sul käepärast need arvud, kui palju rongipilet seal maksab, kui palju üks sõitja ise maksma peab? Teiseks: kas on mingisugust prognoosi, et kui võtta kasutusele need lõigud, kus praegu ooteplatvorme ja muid asju ei ole, siis kui suur nende koormatus võiks üldse olla?

Peast öeldes on piletitulu selles piirkonnas umbes 30%, 70% on riigieelarveline toetus. Me räägime proua Luigasega Koidula liini pikendamisest kuni Piusani, kuna Piusas pidi asuma üleeuroopalise tähtsusega turismiobjekt. Selle liini pikkus on viis kilomeetrit. See riigieelarvelise toetusena ei ole teab mis mastaapne summa, aga kui viia see summa ühe reisija peale, siis muutub pilt natuke kurvemaks. Ei saa välistada seda, mida mulle Kagu-Eesti inimesed on lubanud (vähemalt on nad mind inspireerinud ja sellepärast ma selle teemaga tegelengi), et kui rong hakkab käima Koidulast Piusasse, siis toimub enneolematu turismiplahvatus. Ma ei taha seda lubada Riigikogu toolist, sest palju sõltub ka teist, teie ju lõpuks võtate eelarve vastu. Aga kui meil õnnestub see platvorm seal korda teha, siis me proovime kevadel seda liini, ja kui me tuleme sügisel uuesti kokku, siis ma ootan jällegi arupärimist ja vaatame, mis Piusal juhtus, kas turismiplahvatus 2012 toimus või ei.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Austatud ettekandja! Neid plahvatusi on siin varemgi oodatud. Üks plahvatus pidi olema see, et jõuame Euroopa viie rikkaima riigi hulka, aga kahjuks jäi see plahvatus toimumata. Ilmselt tuleb siit Riigikogust teile palju arupärimisi, sest kõik, mis on seotud Koidula raudteepiirijaamaga, ei ole kaugeltki eesmärgistatult rakendunud. Mis puudutab kaubaronge ja teenuste osutamist, mis on võtnud Eesti riigilt väga palju raha, siis mida on vaja veel teha ja kui palju raha on vaja Koidula raudteepiirijaama investeerida, et see saaks maksimaalse rakenduse?

Aitäh! Ma ei võrdleks neid kahte plahvatust. Ja mina ei ole seda turismiplahvatust Piusale lubanud, see on teie lubadus. Selles mõttes seob teid plahvatuse lubajatega midagi enamat, mina püüan olla kahe jalaga maa peal. Ma julgen öelda, et Koidula raudteepiirijaam sellisel kujul, nagu see oli kavandatud, on ju valmis. See on selles mõttes Eesti riigi jaoks märgiline, et see on olnud üsna raske investeering. Me teame, et enne okupatsiooni olid raudteepiirijaama funktsioonid Petseri linnal, ja me tegime otsuse, et tulgu raudteepiirijaam sinna. Sellisel kujul on see raudteepiirijaam valmis. Ma ei näe ka mingeid erilisi takistusi. Te viitasite oma sissejuhatavas kõnes teatud lepingutele jne. Lõppkokkuvõttes on see, mismoodi raudteepiirijaamas teenuseid osutatakse, ju riigi asi. Siin ei ole vaja kellegi mingisugust aktsepti või templit. Praegu täidetakse neid funktsioone Koidulas, enne täideti Tartus põhiliselt tollifunktsioone, sanitaar- ja muud sellelaadsed tegevused toimusid kes teab kus. Selles mõttes on see raudteepiirijaam väga suurte võimalustega. Kindlasti peavad kõik, ka kõik huvitatud ettevõtjad töötama selle nimel, et selliseid infrastruktuuri võimalusi Eesti majandushuvides kasutada. Olen täiesti nõus, et siin on vaja pingutada. On võimalused eraettevõtjatel, on võimalused ka Venemaa ja Läti ettevõtjatel. Aga see infrastruktuur on meil olemas ja tuleb töötada selles suunas, et suurendada neid võimalusi, mida see piirijaam pakub.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Mind jäi ikka natuke kummitama see 34 eurot inimese kohta. Millised on odavamad variandid, et inimesed Koidulasse saaksid?

See on hea küsimus. Ma tegin selle arvutuse täna hommikul, kui me ministeeriumis neid vastuseid arutasime. Usun, et Inara Luigas ja teised Kagu-Eestist valitud rahvasaadikud võiksid võtta endale ülesande ja küsida reisijate käest, et kui neile antaks 34 eurot sularahas – Eesti kroonides umbes 530 krooni –, kuidas nad siis Koidulasse tuleksid. 530 krooni – Eestis on see päris suur raha ühe reisi kohta. Ärge saage minust valesti aru! Võib-olla on see selline koht, kus me peamegi nii palju maksma. Aga kui me räägime viimasel ajal väga palju riigivalitsemise tõhususest ning siin peetakse ilusaid kõlavaid kõnesid, siis on alati tark hinnalipik juurde panna. Mina isiklikult olen väga rahul, et rong Koidulani sõidab. Aga me peame siin saalis teadma, kui palju see maksab. Need inimesed võiksid ka seda teada. Võib-olla võiks neid inimesi, kes tahavad seda sõitu teha, toetada kuidagi n-ö vajaduspõhisemalt. Võib-olla! Aga praegu on seis selline. Mina olen teinud need otsused, et rong Koidulani sõidaks.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh, minister Juhan Parts! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Lõpetan arupärimise käsitlemise.

Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditši, Aivar Riisalu, Aadu Musta, Tarmo Tamme, Yana Toomi, Vladimir Velmani, Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa ja Viktor Vassiljevi 16. juunil 2011 esitatud arupärimine OÜ Elering hinnaprognoosi kohta. Ma palun kõnetooli Lembit Kaljuvee!

Proua juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Arupärimine, millest praegu juttu tuleb, anti üle neli kuud tagasi. Ajendiks oli OÜ Elering esitatud Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne, kus räägiti elektrituru olukorrast lähiaastatel, sellest, milline on varustuskindlus ja millised on hinnaprognoosid.
Selles saalis ja sellest puldist on elektri hinnast väga palju räägitud, mis on ka õige, sest elektri hind on Eestis viimase viie aasta jooksul väga kiiresti tõusnud. Eratarbijate jaoks mitte nii kiiresti, aga suurtarbijatel on hinnatõus viimase viie aasta jooksul olnud väga drastiline. Mulle meenub viimane elektrituru foorum, kus suure kontserni Stora Enso üks juht rääkis, et neil on 11 suurt saeveskit alates Valgest merest kuni Poola lõunapiirini, samasuguseid nagu meie Imavere saeveski, aga selles saeveskis on elektri hind teiste riikidega võrreldes kõige kõrgem. Kui minister või peaminister siin puldis räägivad elektri hinnast, siis nad räägivad, et meil ei ole elektri hind tõusnud. Kolleeg väitis ka, et mina valetan, et kahekordset hinnatõusu ei ole olnud. Ma võtsin seekord kaasa ühe tabeli, mida on alates 2007. aastast teinud Elektrienergia Suurtarbijate Liit. Sealt me näeme, et 2007. aastal oli Eestis suurtarbijatel elektri hind 29 eurot megavatt-tunni eest, eelmisel aastal oli see hind 68 eurot megavatt-tunni eest. Nii et neil tarbijatel on tõesti suur hinnatõus olnud. Jah, kolleegil oli õigus, eratarbijatel on hinnatõus olnud väiksem, aga suurtarbijad on kahjuks pidanud sellist hinnatõusu taluma.
Miks ma sellest nii tõsiselt räägin? Neil päevil oli Financial Timesis elektri hinna tulevikust juttu. Lähimaks 20 aastaks on Euroopa Liidus prognoositud väga kiiret ja suurt elektri hinna tõusu, 10–20 aasta jooksul kuni 100%. Olenevalt sellest, kui palju kasutatakse elektrijaamades fossiilkütust, võib see tõus olla väiksem, aga võib olla ka suurem. Nii et 2030. aastaks elektri hind järjekordselt vähemalt kahekordistub. Põhimõtteliselt on olukord ju selline, et kui me kodus saame energiat kokku hoida, soojustame maju ning teeme veel üht, teist ja kolmandat, siis tööstuses on seda raske teha. Ma arvan, et Stora Enso oma järgmist saeveskit Eestisse ehitama kindlasti ei hakka, arvestades seda, kui palju seal firmas elektrienergiat tarbitakse ja millise osa omahinnast moodustab elektri hind. Eestis on selliseid tööstusi palju: puidutööstused, ehitusmaterjalitööstused. Sellest vaatevinklist lähtuvalt peaksime väga tõsiselt mõtlema, milliseid investeeringuid me teeme, sest investeeringud ju mõjutavad elektri hinda. Need peavad olema väga targad otsused. Aga ministrile on meil esitatud kolm küsimust ja me palume nendele vastust. Aitäh!

Aitäh! Ma palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud küsija! Ma pean kõigepealt ütlema kommentaariks küsijate esindaja sõnavõtu kohta, et te räägite alati aiaaugust ja suhteliselt moonutatud andmetega, aga ma ei kavatse siin tegelda nende väidete ümberlükkamisega. Miks ma peaksin andma teie n-ö tarkusele veel võimendust? Seetõttu jään ma teie esitatud küsimuste raamidesse. Pärast, lisaküsimuste käigus võime seda diskussiooni pidada.
Esimene küsimus: "Lähiaastatel on elektri hinna suurimaks mõjutajaks Euroopa tasandil lisaks kohalikule energiapoliitikale CO₂ hind, mis tuleneb piirangutest kasvuhoonegaasidele. Sellest tulenevalt ei ole ainult põlevkivist elektri tootmine tulevikus kindlasti jätkusuutlik. Miks ei ole siiamaani otsustatud konkreetseid Eesti energeetika tulevikusuundasid, kui on teada, et ainult põlevkivist elektrienergia tootmine ei ole arukas? Miks on Eestis venitatud oluliste energeetikaalaste otsuste tegemisel? Kas see ei ohusta Teie meelest kogu Eesti elektritootmise konkurentsivõimet ja energeetikajulgeolekut?" Mitu küsimust, vastan järjekorras. Esiteks, mind tõepoolest hämmastab see, et te ütlete, et me ei ole otsustanud Eesti energeetika tulevikusuundasid. Kordan veel kord üle: Eesti energeetika praegused arengusuunad on sellise konkreetsusastmega, nagu on võimalik ja mõistlik, otsustatud Riigikogus heaks kiidetud energiamajanduse arengukava kinnitamisega 2009. aastal. Julgen öelda, et praegu käib selle arengukava elluviimine. Kui me vaatame arengukavas ettenähtud erinevaid tegevusi, mis on väga laialdased, siis julgen isegi öelda, et me oleme mitmes asjas kavandatud tempost ees. Mis väärib märkimist? Kindlasti väärib märkimist see, et Eesti Energia on alustanud Narva uue, moodsa elektrijaama ehitamist. Mina käsitlen seda tarviliku sammuna eelkõige energiajulgeolekut silmas pidades. Me peame arvestama, et põlevkivienergeetika on teatud mõttes tehnoloogiline sild kaugemasse tulevikku. Meil ei ole võimalik uskuda tehnoloogilist revolutsiooni, nagu kavandatakse erinevates visioonipaberites aastani 2050. 2050. aastani on jäänud veel 39 aastat. Me peame arvestama sellist n-ö tehnoloogilist silda, pidades silmas loomulikult ka kliimapoliitikat ja selle jätkusuutlikkust. Teine asi, mis energiamajanduse arengukava osas on edasi arenenud ja palju kiiremas tempos, on taastuvenergia osakaalu kasv energiaportfellis. Hinnanguliselt on taastuvenergia osakaal meie energiabilansis jõudnud 22%-ni. Eesti riik on võtnud kohustuse jõuda taastuvenergia osakaaluga 2020. aastal 25%-ni. Me oleme juba peaaegu saavutamas 2020. aasta eesmärke. Ma juhin tähelepanu, et need eesmärgid ei olnud võetud mitte suvaliselt, vaid väga põhjalikele andmetele tuginedes. Võime öelda, et me oleme taastuvenergia arendamisel viimastel aastatel olnud vägagi kiired. Kas see kiirus tuleb alati kasuks tarbijale, on teine küsimus ja eraldi arutelu teema.
Elering ehitab reservelektrijaama, mis oli arengukavas väga oluline küsimus. Me teame, et siiamaani me ostame reservvõimsusi naaberriikidest. Me oleme teinud põhimõttelise konkreetse otsuse, et rajame reservvõimsused Eestisse. Järjest valmivad uued koostootmisjaamad ja aeg-ajalt tuleb uudiseid, et kavandatakse uusi investeeringuid suurematesse või väiksematesse energiatootmisvõimekustesse. Kõik arengusuunad on fikseeritud ka energiamajanduse arengukavas ja need asjad liiguvad.
Kindlasti tasub ära märkida, et me oleme lahendanud peaaegu kõik küsimused, selleks et Eestist ei kujuneks energiasaart. Toimub investeering Estlink 2 osas. Rõõm on märkida ka meie naabrite edu. Leedu ja Rootsi ühenduse projekt on n-ö arutelu- ja otsustusfaasist jõudnud teostamisfaasi. Üsna realistlikuks on muutumas ka Leedu–Poola sünkroneerimisühendus, mis võimaldab Eestil end ükskord lülitada Kesk-Euroopa elektrisüsteemi. Käivitunud on elektribörs, mida tõstetakse esile kui Eesti väga olulist usaldusväärset sammu tekkival Balti-Põhja elektriturul. Ma võiksin seda loetelu jätkata. Olen ise olnud energiamajanduse arengukava kaitsja, aga ma tegelikult ei oodanud, et kahe ja poole aastaga me saame need väga suured ja rasked otsused kivi tagant minema. See on minu hinnang. Seda ei tohi aga kindlasti valesti mõista, sest on asju, kus otsuseid veel ei ole. Aga kõike saab arutada, olgu see probleem siis võimalik kaugem tuumaenergeetika perspektiiv või väiksemad, soojaenergiaküsimused. Minu jaoks on väga oluline teema energiatõhusus. Ma ei ole sugugi nõus sellega, mida te, härra Kaljuvee, sissejuhatuses ütlesite, et tööstusettevõtetel ei ole energiatõhususe potentsiaali. See potentsiaal on meeletu. Aga me tahame loomulikult näha, et tööstusettevõtted näeksid selliseid investeeringuid, erinevalt korteriomanikest, ikkagi osana äriplaanist, mitte vaadates ainult võimalike riiklike toetusprogrammide poole.
Teine küsimus: "Milline on Eesti energiajulgeoleku olukord tulevikus? Kas Narva Elektrijaama vanad plokid suletakse 2016. aastal või loodetakse saada pikendust 2023. aastani?" Eesti elektrimajanduse arengukava lähtub energiajulgeoleku kaalutlusel põhimõttest, et meil peab olema piisavalt elektritootmisvõimsusi, millega on igal hetkel võimalik meie elektrivarustust tagada. See on olnud Riigikogu peaaegu konsensuslik seisukoht. Praegu on Eesti energiasõltumatuse poolest Euroopa statistikaameti andmetel Euroopa Liidus Taani järel teisel kohal. Arvestades praegu tehtavaid investeeringuid kohalikku kütust kasutavatesse elektrijaamadesse ning katlamajadesse, võime sellele positsioonile jääda pikaks ajaks. Need Narva Elektrijaama plokid, mis ei vasta Euroopa Liidu keskkonnanõuetele, tuleb 2016. aastaks sulgeda. Järelejäävate plokkidega ning rajatavate teiste jaamadega on võimalik katta kogu Eesti elektrivajadus. Arvestades ka Eesti väga tugevaid elektriühendusi, on meil enamasti võimalik ka koostöös naabritega oma elektrivarustust tagada.
Kolmas küsimus: "Majandus- ja kommunikatsiooniministrina olete soovitanud inimestel elektri hinna tõusu vastu maju soojustada, mis ei ole iseenesest halb soovitus. Eleringi tehtud hinnaprognoosi Teie hinnangul ei saa tõsiselt võtta. Kuidas Teie näete Eesti elektrienergia tulevikku? Milline on elektri hind Eestis viie aasta pärast?" Tõepoolest, ma olen vältinud spekulatsioone hinna üle avatud turul, sest on väga palju mõjutavaid muutujaid ja kõiki neid täpselt prognoosida on üsna keeruline. Ma soovitan kindlasti vaadata sarnase kogemusega Põhjala elektribörsi viimase kümne aasta jooksul ja sealset hinnakujundust. On selge, et laias laastus, ükskõik, millest elektrit toodetakse, elektri tootmise hind turul on ikkagi ühel või teisel moel korrelatsioonis nafta hinnaga. Siin ei ole lineaarne 1 : 1 korrelatsioon, aga seos siiski on. Kui me võrdleme nafta hinda kümme aastat tagasi, siis see oli 10 dollarit barreli eest, ja elekter oli Põhjala börsil odavam, kui oli tegelikult Eestis reguleeritud hind ja kui on praegune hind. Selles mõttes võib ka tootmishind tulevikus samamoodi sõltuda ühel või teisel moel sellest, milline on kütuste maailmaturuhind. On täiesti selge, et elektri hind sõltub lähemas tulevikus palju CO₂ hinnast – selles ma olen teiega väga nõus –, elektri hinna tasemest Põhjamaades ja elektri tootmise arengutest teistes Balti riikides. Juhin tähelepanu, et alates 2013. aastast ei tõsta elektri hinda mitte niivõrd elektrituru avanemine, vaid CO₂ kaubanduse reeglite muutmine. Alates 2013. aastast võiks kõrge CO₂ hinna puhul praegune põlevkivielektri reguleeritud hind tõusta oluliselt kõrgemale Põhjamaade elektrituru hinnatasemest. Juhin tähelepanu, et CO₂ hinda me ei tea, ka siin kasutatakse erinevaid n-ö indikatiivhindu. Ma usun siin isegi Edda Pauksonit rohkem kui neid erinevaid hinnaprognoosijaid, sest see on teatud määral ettemääramatu olukord. See ei ole ettemääramatu mitte ainult elektri tootmisele, vaid ka tööstusele. Midagi ei ole öelda, see ettemääramatus on ennekõike kogu Euroopa majanduse jaoks väga tõsine proovilepanek. Sest tõenäoliselt juhtub see, mis juhtuma peab ning Euroopa Liit ei saavuta isegi sellist kokkulepet, nagu tehti Kyotos aastaid tagasi. Järelikult, me siseneme praegu sellisesse majandusruumi, et Euroopas tekib väga erilaadsetele majandussektoritele kindlasti suurem koormus. Milline hakkab olema laiem mõju Euroopa konkurentsivõimele, seda näitab aeg.
See oli mu vastus. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Nagu teie vastusest võis aru saada, ei hakka valitsus küsima ajapikendust Narva Elektrijaamade kolmele vanale energiaplokile. Aga kas neid miski asendab? Kui kahte praegu töötavat uut plokki ehitati, siis planeeriti, et lisaks tuleb veel kaks plokki. Need seisukohad on mitu korda muutunud. Võib-olla ma olen selles küsimuses ajast maha jäänud, aga konkreetne küsimus on see: kas uute plokkide ehitamine on kavas?

Aitäh! Igaks juhuks juhin tähelepanu, et me teeme, õigemini, Eesti Energia teeb ju investeeringuid ka teatud vanadesse plokkidesse, et väävli- ja lämmastikueraldised viia Euroopa keskkonnanõuete tasemele. Need investeeringud on märkimisväärsed ja neid tasub kindlasti teha. Me loodame, et need investeeringud on sajaprotsendiliselt tulemuslikud, nii et me saame päris pikaks ajaks pikendada mitme ploki eluiga. See on lähiaegade küsimus. Kui investeeringud on tehtud ja me näeme tulemusi, siis saame öelda, et teatud plokkide eluiga on pikem, kuna on saavutatud nende kooskõla Euroopa nõuetega. Hoolimata kõigest sellest ja hoolimata Euroopa tööstusheitmete direktiivi muutmisest, mis on vahepeal toimunud (erinevalt tõlgendatakse ka seda 2016. aasta normi), peame investeerima ka uutesse plokkidesse. Seda varem esitatud põhjusel: aeg lihtsalt ei oota. Praegu on üks investeerimisotsus ettevõttel tehtud, teine investeerimisotsus tuleb sõlmitud lepingu järgi langetada 2012. aasta jooksul. Kas see otsus on jaatav või eitav, see sõltub jällegi mitmest asjaolust. Kõige olulisem omaniku ehk valitsuse vaatevinklist on kindlasti meie perspektiiv energiajulgeoleku, varustuskindluse seisukohast. Võib-olla ettevõte vajab teatud tuge, et Eesti jaoks vajalikud investeeringud teha, et need ei jääks tegemata. See puudutab seda teist otsust 2012. aastal.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee, küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Te rääkisite, et ma manipuleerin teatud teemadega. Aga ma tahan teid tänada selle eest, et te kasutate seda pulti selleks, et meid ja üldsust harida energeetikateemadel, mis on tõesti vajalik. Aga ma ei rääkinud suurettevõtete kontekstis mitte sellest, et nad ei saa kuidagi oma energiakulutusi kokku hoida. Kindlasti saavad. Lihtsalt uued ettevõtted, kes palju energiat tarbivad, ei tule riiki, kus energia hind on kõrge.

Aitäh! Siin ei olnudki küsimust. Me peame vaatama ka seda, et see otsus, mille me pidime tegema, oli mõneti Eesti rahvusvaheline kohustus. Aga samas oli see ka pikaajaliselt mõistlik otsus, kui me otsustasime n-ö avatud elektriturule siseneda. See otsus, mis puudutas n-ö suuri tarbijaid Eesti mõistes ehk me avasime turu osaliselt, on saanud nii- ja naasuguseid vastukajasid. Me loomulikult teame, milline on turuhind reguleeritud hinnaga võrreldes. Aga ma juhin tähelepanu, et ei ole õige see kriitika, et selle tagajärjel Eesti ettevõtete ekspordivõime või konkurentsivõime kahanes. Kui me vaatame sektoripõhiselt ettevõtete kulude struktuuri, siis see nn odavamast elektrist saadav konkurentsieelis on tegelikult enesepettus. Seda me oleme ka näidanud. Kui me vaatame laiemalt tööstusettevõtete eksporti, siis näeme, et hoolimata muutusest elektriturul on Eesti eksport ju märkimisväärselt kasvanud. Tõsi küll, on ettevõtteid, kelle jaoks on sellised asjad võib-olla rasked. Kriisiajal me pakkusime välja n-ö ettevõtluse tugipaketi. Me hindasime KredExis, kas majanduskriisi tingimustes raskustesse sattunud ettevõtte raskused on ajutised ja tulenevad kriisist või on need probleemid struktuursed ja nad jäävad lihtsalt paratamatult konkurentsis alla. Meil ei ole mõtet hoida ettevõtet, kellel puudub perspektiiv ja kes ei suuda teha vastavaid otsuseid. Kui kaua me neid hoiame? Kui kaua me tegeleme enesepetmisega? Lihtsam on teha struktuurne muudatus ja liikuda edasi konkurentsivõimeliste ettevõtetega. Siin annab elektrituru avanemine minu arvates kindlasti ausama pildi meie ettevõtete konkurentsivõimest kui n-ö edasilohistav enesepettus. Kõige hullem, mis juhtuda saab, on see, kui ettevõtetel ühel päeval ei ole üldse elektrit või nad peavad ostma elektrit kolmandatest riikidest täiesti kontrollimatu hinnaga.

Austatud ametikaaslased! Kas teil on veel küsimusi? Ei ole. Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Arupärimisele on vastatud.

Läheme kolmanda arupärimise juurde, mille on esitanud Riigikogu liikmed Kalev Kallo, Lembit Kaljuvee, Aadu Must, Peeter Võsa, Viktor Vassiljev, Lauri Laasi, Priit Toobal, Olga Sõtnik, Jüri Ratas, Tarmo Tamm, Eldar Efendijev, Inara Luigas, Vladimir Velman, Deniss Boroditš, Valeri Korb, Mihhail Stalnuhhin, Heimar Lenk, Ester Tuiksoo, Marika Tuus, Aivar Riisalu ja Yana Toom. Arupärimine on esitatud 29. augustil 2011 ja selle teema on 2,635 miljoni euro eraldamine eraettevõtetele ilma avaliku hanketa. Vastab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Kalev Kallo, et ta arupärimist tutvustaks!

Austatud eesistuja! Lugupeetud härra minister! Lugupeetud kolleegid! Arupärimise esitamise ajaks oli avalikkusele massiteabevahendite kaudu teatavaks saanud, et Eesti Energia, Maanteeamet ja erakapitalil põhinevad ettevõtted Nordecon AS ning Ramboll Eesti AS alustavad projektiga OSAMAT, mille raames hakatakse katsetama põlevkivituha lisamist betoonisegudesse, mida seejärel kasutatakse maanteede rajamisel pinnase mass-stabiliseerimiseks. Katseprojekti läbiviimise maksumus on 2,7 miljonit eurot.
Teada-tuntud fakt on, et põlevkivituhaga stabiliseerimist alustati Eesti NSV-s juba 1961. aastal. Väidetavalt oli esimene objekt 0,5 kilomeetri pikkune teelõik Saarel, Jõhvi–Tartu–Valga maanteel, mille ehitas teede ehitusvalitsus nr 3. Aastatel 1971–1986 kasutati põlevkivituhka 100 000 – 120 000 tonni aastas. Tänaseni on säilinud ligi 1000 kilomeetrit tol ajavahemikul põlevkivituhaga stabiliseeritud katteid. Nimetatud vallas on tehtud hulgaliselt uurimistöid ning kaitstud väitekirju. Viimase suurema uurimusena on avalikkusele kättesaadav 2005. aastal AS-is Teede Tehnokeskus tehtud "Eelmise sajandi seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel ehitatud põlevkivituhaga stabiliseeritud katete seisukorra uuring". Põlevkivituhk on tunnistatud perspektiivseks tee-ehituse materjaliks juba enam kui 40 aasta eest, mistõttu on sobivaid tehnoloogiaid ja kasutusmeetodeid Tallinna Tehnikaülikoolis tulevastele tee-ehitajatele õpetatud vähemalt viimased 30 aastat. Kuna seda teemat käsitletakse käesoleva projekti raames innovatsioonina ehitusmaastikul, mille uurimiseks, katselõikude korraldamiseks ning vajaliku tehnoloogia soetamiseks on eraldatud eraettevõttele märkimisväärne summa ilma kohase konkursita, siis on meil terve hulk küsimusi.
Vahepeal, s.o 19. septembril, ilmus ka Äripäevas üsna põhjalik ülevaade AS-i Nordecon ja mitme ministeeriumi viljakast koostööst. Põhimõte on olnud ikka üks: AS Nordecon võidab alapakkumisega konkursi ja tellijad korvavad selle puudujäägi erinevate rahakantimisskeemide abil. Viimase suure toetuse ühe võimaliku põhjusena on välja toodud AS-i Nordecon suuromaniku Toomas Lumani kuulumine AS-i Eesti Energia nõukokku. See üsna põhjalik materjal, mis ilmus vahepeal Äripäevas, muudab meie küsimused veel aktuaalsemaks. Seetõttu palume ministril nendele vastata. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi, et ta arupärimisele vastaks!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud küsijad, Riigikogu liikmed! Esimene küsimus: "Eestis on nimetatud valdkonnaga tegeldud juba üle poole sajandi. Uurimistöös aluseks nimetatud revolutsioonilist tehnoloogiat on ka aastaid kasutatud Soomes. Palume selgitada, kas tegemist ei ole mitte plagiaadiga uue esitatava tehnoloogia ja olemasolevate teadmiste vahelise informatsiooni käitlemisel." Kõnealuse projekti nimi on lühendatult OSAMAT: o tuleneb ingliskeelsest sõnast oil, s ingliskeelsest sõnast shale, a ingliskeelsest sõnast ash ja mat tähendab materjali, s.o põlevkivituha materjali. See nimi on oluline, kuna peaks olemas olema ka internetilehekülg www.osamat.ee, mis selle projekti kohta informatsiooni jagab. Selle projekti eesmärk on põlevkivituha kasutamine nõrkade ja ebakindlate pinnaste süvastabiliseerimiseks, nn mass-stabiliseerimiseks. Mass-stabiliseerimine aitab vältida suurte mäemassiivide vedu teemuldesse turbapinnaste väljavahetamiseks. Vastab tõele väide, et mass-stabiliseerimise tehnoloogiat on viimastel aastatel arendatud Soomes ja Skandinaavias, samas ei kasutata seal loogilistel põhjustel põlevkivituhka, vaid suhteliselt kallist tsementi, aga ka kivisöe- ja puutuhka. Seega puudub seal praktiline kogemus põlevkivituha kasutamiseks mass-stabiliseerimisel. Põlevkivituha laiemalt kasutamise võimaluse tekkimisel oleksid ka mitmed positiivsed keskkonnaaspektid. Põlevkivituha kasutamine võimaldaks vähendada selle tuhaväljadele ladustamisega seotud kulusid, hoida olulises mahus kokku liiva ja kruusa, samuti jääb ära vajadus samal eesmärgil suures mahus tsementi toota. Mis puudutab seda, et Eestis on selle teemaga ka varem tegeldud, siis tuleb öelda, et Eesti NSV ajal tehtud katsetuste kohta säilinud materjal on läbi töötatud, ent vahepeal on nii tehnoloogia kui osalt ka kasutatava tuha koostis märkimisväärselt või kasutusotstarbe seisukohast oluliselt muutunud, mistõttu on projekt OSAMAT tuha kasutamise võimaluste selgitamiseks tarvilik. Tuleb arvestada tollase ja praegu kasutatava tehnoloogia erinevust, doseerimise täpsust, tööde kvaliteeti, keskkonnamõjude analüüsimise metoodikat ning ka Rambolli Soome laborites välja töötatud katsesegude retsepte. Tehtavad katsed koos laboritestidega annavad piisavalt infot Euroopa Liidu standardite ettevalmistamiseks, samuti kasutatakse esmakordselt põlevkivi lendtuhka Eesti Energia elektrijaama uues, kaheksandas plokis, kus põlevkivi põletatakse tsirkuleeriva keevkihi meetodil. Kaheksandas plokis tekkivat põlevkivituhka saab kasutada pinnase mass-stabiliseerimisel isegi tsementi lisamata. (See on hüpotees.) Samuti on hea perspektiiviga uus põlevkivituhkade segu, mis tekib vanades tolmpõletuskateldes, kuhu on hiljuti paigaldatud väävlifiltrid. Viimati mainitud põlevkivituhad võimaldavad hoida kokku kipsi kasutamist, kuna nendes tuhkades tekivad kipsi vaheproduktid, mis annavad valmivatele betoonsegudele vajalikku lisatugevust. Lühike kokkuvõte, vastuseks esimesele küsimusele: Eestis nõukogude ajal tehtud uuringud ei ole kasutatavad, sest olukord on muutunud, tehnoloogia ja põlevkivituha koostis on muutunud. Neid uuringuid ei ole tehtud ka kuskil mujal, kuna Soomes ei kasutata põlevkivituhka, nagu ma ütlesin.
Teine küsimus: "Miks ei ole Maanteeameti ja/või Eesti Energia poolt sedavõrd kalli hanke läbiviimiseks korraldatud avalikku konkurssi?" Tegemist on teadus- ja arendusteenusega. Teadus- ja arendusteenusele on riigihangete seaduse kohaselt võimalik leida partner ka ilma tavalist hanketeenust kasutamata. Praegu rahastatakse seda Euroopa Liidu teadus- ja arendusprogrammi LIFE+ raames rakendatava projekti kaudu, mistõttu on LIFE+ programmi projekti OSAMAT näol tegemist mitme osapoole rahastatava teadus- ja arendustööga, mille tulemused avalikustatakse ja tehakse kasutatavaks avalikes huvides.
Nüüd projekti kulgemisloost. 2009. aastal otsustas Eesti Energia, kes on olnud selle projekti initsiaator, esitada taotlus Euroopa Liidu LIFE+ programmist kaasfinantseerimise saamiseks sellele projektile. Kuna projekti keskne uurimistegevus on põlevkivituha katsetamine maanteelõigul ning Eesti Energial puudub tee-ehituse kompetents, siis oli vaja kaasata tee-ehitusettevõte. Eesti Energia korraldas konkursi, mille käigus võeti ühendust kolme Eesti suurema tee-ehitusettevõttega. Nendeks olid Nordecon, Teede REV 2 ja Talter AS, praeguse nimega Lemminkäinen Eesti AS. Selgitati nende huvi selle uurimisvaldkonnaga seotud projekti vastu. Kaks firmat avaldasid soovi saada projekti partneriks, need olid Talter AS ja Nordecon. Neile edastati asjakohane küsimustik, selgitamaks huvi tõsidust ning valmisolekut põlevkivituhaga seotud uuringute tegemiseks ning ka tulemuste hilisemaks rakendamiseks tsiviilehituses laiemalt. Peale vastuse saamist korraldati mõlemaga eraldi kohtumine. Eesti Energia üks oluline tingimus oli, et ettevõtted panustaksid oma rahalisi ja tehnilisi vahendeid sellesse uurimis- ja arendusprojekti. Eesti Energia analüüsis saadud informatsiooni põhjalikult ning langetatud otsuse põhjal võeti projekti kaaspartneriks Nordecon. Igaks juhuks rõhutan, et selliseid otsuseid ei langetata ettevõtte nõukogu tasandil, vaid ettevõtte n-ö projektijuhtimise tasandil, mida mulle on ka ettevõtte juhatus kinnitanud. Samal ajal tegi Eesti Energia Maanteeametile ettepaneku projektis osaleda ja seda kaasrahastada. Kõik osapooled andsid rahastustaotluse jaoks kirjaliku nõusoleku projektis osalemiseks. Seega on projekti OSAMAT organisatsioon koos finantseeringutega järgmine: Euroopa Komisjoni rahastus on 1,1 miljonit eurot, Eesti Energia kui koordineeriv abisaaja, kelle omafinantseering on ligikaudu 400 000 eurot, Nordecon, kelle omafinantseering on ligikaudu 400 000 eurot ja Maanteeameti kaasrahastus on kuni 700 000 eurot (see sõltub teatud tööde tegelikust maksumusest projekti käigus).
Kolmas küsimus: "Miks antud töögruppi ei ole kaasatud ettevõtteid, kes omavad antud vallas töötamise pikaajalisi kogemusi?" Projekti elluviimiseks moodustatud organisatsioonil, kuhu kuuluvad Eesti Energia, Nordecon ja Maanteeamet ning alltöövõtjana kaasatud konsultatsiooniettevõte Ramboll Eesti AS, on piisavalt teadmisi ja kogemusi. Nii Nordeconil kui ka Rambollil on selles valdkonnas suuri kogemusi. Eesti mõistes uue tehnoloogiaga on tegu eelkõige mass-stabiliseerimise puhul. Samas tuleb toonitada, et projekti üks oluline osa on uuringud, laboratoorsed katsetused, mass-stabiliseerimise segude projekteerimine, milles Ramboll on Euroopa üks juhtivatest ettevõtetest. Mass-stabiliseerimise katselõikude ehitamisse on plaanis kaasata ka vastava kogemusega põhjanaabrite ettevõtted.
Neljas küsimus: "Millistel alustel on otsustatud anda maksumaksja raha ilma konkursita eraettevõtjale?" Selgitasin teisele küsimusele vastates, kuidas seda projekti on arendatud. Ka Euroopa Komisjon kui suurim rahastaja ei oleks seda projekti heaks kiitnud, kui seal oleks olnud mingeid seadusrikkumisi.
Viies küsimus: "Teada on, et Nordecon AS suutis konkursi korras võidetud töö teelõigu rekonstrueerimisel Tallinna–Narva maanteel lõpetada rohkem kui aasta hiljem lepingus ettenähtud tähtajast. Miks eraldati see raha korruptiivsete tunnustega just ühele saamatumale tee-ehitusfirmale? Kas selle eest, et selle firma omanik on pidevalt tänase valitsusliidu erakondade toetajate hulgas?" Teie spekulatiivseid väiteid ma ei kommenteeri, need lihtsalt ei vasta tõele. Ma ütlesin, et projekti suurim rahastaja on Euroopa Komisjon, peaaegu 50% ulatuses, mitte Eesti riik. Küsimuses pakutud seosed on meelevaldsed. Ka küsimuses viidatud Tallinna–Narva maanteelõigu seostamine selle projektiga on alusetu. Projekti OSAMAT taotluse Euroopa Komisjonile esitamise ajal polnud selle teelõigu ehitamise leping veel sõlmitud, nimelt esitati projekti OSAMAT taotlus Euroopa Komisjonile septembris 2009.
Kuues küsimus: "Palun selgitada, kuidas on välistatud, et antud sihtgrupi koostamisega ei kaasne edaspidi korruptiivset tegevust! Kuidas on garanteeritud, et kavandatavate katsete ja testidega kogutavat tehnilist siseinfot ei kasutata käimasolevates ja kavandatavates projektides ära eraettevõtja huvides?" Kogu informatsioon projekti OSAMAT tulemuste kohta on avalik, seda saavad kasutada kõik huvilised. Avalikustamine, sh pressiüritused, osalemine konverentsidel, teadusartiklite kirjutamine, on projekti oluline osa, mis algab niipea, kui on selgunud uuringu esmased tulemused peale katselõikude rajamist. Avalikustamise tingimus kaasneb ka Euroopa Komisjoni kaasrahastusega. Euroopa Komisjon jälgib regulaarselt projekti kulgu, korraldab monitooringuid reeglite järgimise üle. Projekti algatamisel oli osalevatel ettevõtjatel selge huvi hakata seda tehnoloogiat tulevikus laiemalt kasutama. Tegemist on uurimistööga, mille kaasrahastajate tingimus on, et selle tulemused oleksid avalikud ning kättesaadavad. Uuringute tulemused tehakse kõigile kättesaadavaks minu viidatud internetileheküljel www.osamat.ee.
Seitsmendale ja kaheksandale küsimusele vastan koos, kuna need on sisuliselt seotud: "Millised on need projekti läbiviimiseks vajalikud täiendavad lisaseadmed, mida on vajalik eraettevõtjal soetada maksumaksja raha eest, ning kelle kasutusse ja käsutusse vastavad seadmed ning tehnika jäävad peale nimetatud projekti lõppu? Millal on plaanis eraldada vastav rahaline ressurss ka teistele Eestis tegutsevatele tee-ehitusfirmadele, et ka kõik teised tee-ehitusega tegelevad ettevõtted saaksid hankida samasugust vajalikku tehnikat ja seadmeid?" Mitte mingisuguseid seadmeid ega põhivara projektis osalevatele ettevõtetele ei eraldata. Vastab tõele see, et projekti huvides renditakse teatud spetsiaalseadmeid, nimetan hüdraulilist segistit ja mobiilset dosaatorit, mis on vajalikud mass-stabiliseerimistehnoloogia kvaliteetseks katsetamiseks. Ettevõtted neid ei omanda, vaid projekti raames neid renditakse. Aitäh!

Austatud minister! Teile on küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Mul on täpsustav küsimus. Millise asutuse, kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Energia või mõne muu asutuse koduleheküljelt saaks näha neid üksikasju, vaadata, kuidas kulges see riigihange, konkurss, ja tutvuda nende tulemustega, millest te praegu rääkisite?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, selle teadus- ja arendustöö partnerit otsis Eesti Energia. Äriliselt on kõige rohkem sellest projektist huvitatud Eesti Energia, sest kui on võimalik hakata põlevkivituhka sisuliselt kasutama nendel eesmärkidel, mida ma eespool nimetasin, siis on majanduslikult võitja Eesti Energia. Nii et see on Eesti Energial vaata et äriline projekt. Ma kirjeldasin siin tema partneriotsinguid. Ma usun, et kui te Eesti Energiaga suhtlete, siis te saate sealt piisavalt informatsiooni selle n-ö partneri leidmise konkursi kohta.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Partneri otsimise küsimuses te selgitasite, et pakkumine tehti kolmele firmale ja hiljem peeti läbirääkimisi, kuid Äripäevas teatas Pertens, AS-i Talter juht, et mingeid läbirääkimisi ei peetud. Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! Ma ei ole lugenud seda Äripäeva ega ole ka vestelnud teie nimetatud isikuga sel teemal, aga ma olen lugenud seda, mida mulle on esitanud Eesti Energia ja mul ei ole mitte mingit põhjust selles kahelda. Ma ka täna vestlesin isiklikult nimetatud projekti juhiga, kes kirjeldas toimunud konkurssi ja kogu seda ideed ning situatsiooni 2009. aastal. Mõneti ma mõistan teie küsimusi ja saan aru, et Äripäeval on vaja leht millegi põnevaga täita. Olen ka ise natukene ajakirjaniku rolli täitnud. Julgen öelda, et tegemist on tavapärase olukorraga, kui ettevõte vajab teadus- ja arendustöö teatud funktsioonide jaoks partnerit. Siin ei olegi võimalik riigihankekonkurssi korraldada, sest probleem on selles, kuidas saavutada selline võimekus, et oleks potentsiaali nimetatud teaduslik probleem lahendada sellisel kujul, et lahendus oleks usaldusväärne ja aktsepteeritav igapäevases majandustegevuses. See on see probleemiasetus. Ma ei ole tee-insener ega materjalispetsialist, aga olen siiski füüsika eriklassi lõpetanud ja üldiselt suudan nendes asjades orienteeruda.
Mis puudutab igasuguseid viiteid mingitele nõukogudeaegsetele tuhauuringutele vms, siis ma kinnitan teile, et nendega ei ole mitte midagi peale hakata. Sest, sõbrad, kui oleks midagi peale hakata, kas te arvate, et Eesti Energia või need eraettevõtted, kes istuvad nende tuhahunnikute otsas, ei müüks seda materjali siis juba igale poole? See on väga keeruline teaduslik-arenduslik probleem, tuleb leida tehnoloogia, tuleb leida vastus, kas ja kui jah, siis kuidas on võimalik seda tuhka kasutada mitmete tee-ehituslike probleemide lahendamisel. Loomulikult on võimalik küsida aru Eesti Energia projektijuhilt, kes langetas otsuse ja otsis neid partnereid. See on tema vastutus Eesti Energia siseselt. Põhjendusi on erinevaid ja minu jaoks on need põhjendused täiesti arusaadavad. Ma ei taha neid põhjendusi siin välja öelda. Kui te esitate mulle täpsema arupärimise, miks ettevõte hindas, et Nordeconi huvi selle teadusprojekti vastu ja panus sellesse on suurem, siis minu esmane hinnang on kindlasti, et ettevõttel oli õigus. Partneri otsimisel anti hinnang sellele, kellel on rohkem potentsiaali. Riigihangete seadus näeb teadus- ja arendustööde tellimisel partneri leidmiseks ette sellist meetodit. Seda oleks võinud teha ka ilma konkursita. Te viitasite Toomas Lumanile. Kinnitan üle, et sellisest otsusest nõukogu isegi ei tea. Need on siiski suhteliselt igapäevase majandustegevuse otsused, mida tehakse ettevõtte juhatuse või projektijuhi tasemel. Eesti Energia nõukogus on ikka aeg-ajalt ette tulnud, et on vaja langetada otsuseid, millega on seotud mõne isiku majanduslikud huvid, sest seal on mitmeid Eesti ettevõtjaid. Loomulikult, see isik taandab ennast täielikult sellise otsuse tegemisest. Aga kõnesolevat otsust ei pea langetama ja seda ei ole tulnud langetada Eesti Energia nõukogu tasandil. See oli vastuseks võimalikule vihjele ma ei tea mis iganes spekulatsioonide kohta korruptsiooni ja muu sellise kohta.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Tahaksin siiralt uskuda, et selles protsessis ei ole mingeid korruptsiooniilminguid, ja ma usun, et kõik see, mida te räägite, on sulaselge tõsi. Mind teeb ärevaks hoopis teine tendents. Te väidate, et selliseid otsuseid langetatakse projektijuhtimise tasemel. 2,6 miljonit eurot tundub ju olevat naeruväärselt väike summa, aga kui me arvutame selle vana hea traditsiooni järgi ümber Eesti kroonidesse, siis on see umbes 40 miljonit krooni. Eesti Energia tegeleb niikuinii pidevalt kummaliste asjadega, mille tagajärjel energia hind nii ettevõtetele kui ka eraisikutele pidevalt tõuseb, nüüd selgub, et seal on projektijuhtidel võimalik 40 miljonit krooni tuulde lasta. Kas te peate sellist juhtimisprintsiipi põhjendatuks ja õigeks?

Ärge alustage sellist diskussiooni, härra Riisalu! Te olete ise olnud ettevõtja, aga te olete muutunud teatud mõttes pidurdamatuks õhu sisseneelajaks ja siis tulistate välja, mis pähe tuleb. See ei ole korrektne. See on väga tõsine teadus- ja arendusprojekt. Loomulikult, see, kellest saab see partner, sõltub mõneti ka sisulisest hinnangust. Ma ei usu, et te arvate, et oleks mõttekas tuua see Riigikokku või viia ei tea mis tasemele. Loomulikult on sellega kursis ettevõtte juhatus. Aga ma juhin veel kord tähelepanu, et selle projekti suurim rahastaja on Euroopa Komisjon, tema osalus on üle 50%. See on teadus- ja arendusprojekt.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kui see koostööleping sõlmiti ühe ettevõttega, kas ei plaanitud või arutatud, et oleks võib-olla olnud mõttekam alustada seesugust koostööd mõne ülikooliga, näiteks Tallinna Tehnikaülikooliga? Võib-olla oleks see olnud märksa odavam ja teiselt poolt ülikoolile kasulikum? Ülikool oleks saanud teadustööd teha.

Projektil on teistsugused eesmärgid. Projekti käigus, ma arvan, kaasatakse ka akadeemiliste teadmistega inimesi. Praegu osalevad projektis need, kes paigutavad sinna oma rahalisi ressursse. Ma andsin ülevaate, kui palju paigutatakse projekti raha. Kordan veel kord: üle 50% panustab Euroopa Komisjon, Maanteeameti osaluse suurus sõltub n-ö katseobjektide lõplikust maksumusest, see on teatud valemiga kokku lepitud, ning osalevad ka Eesti Energia ja partner (Eesti Energia umbes 15%-ga ja partner 14%-ga projekti kavandatud maksumusest).

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Aitäh vastuse eest arupärimisele! Aga ma ei saanud aru, mille poolest erineb tänase päeva põlevkivituhk tuhast, mis on saadud, ütleme, 40 aastat tagasi ja kas tõesti selle vahe leidmiseks on vaja kulutada peaaegu 40 miljonit Eesti krooni või 2,6 miljonit eurot.

Aitäh! Ootamatu vastus: meie peaminister on keemikuharidusega, ma arvan, et ta annaks tunduvalt parema vastuse kui mina. Jah, tuhk ja tuhk – siin on suur vahe.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et uurimistöödeks ei olnud vaja korraldada hankeid ja kõiki neid partnereid otsiti läbirääkimiste käigus. Teatud analoogseid projekte on läbi viinud siiski ka Soome, kuigi mitte põlevkivituha kasutamisega seoses. Kas oleks olnud mõeldav selline variant, et Soome, kellel on teatud praktiline kogemus, oleks võinud olla üks uurimispartner? See oleks võib-olla säästnud Eesti riigi finantsressursse. Kui uurimistöö oleks ära tehtud, kinnitatud kõik standardid, siis pärast, kui oleks olnud võimalik põlevkivituhka müüa, oleks saadud kasu.

Aitäh! Nagu ma viitasin, projekti üks alapartner või koostööpartner on ettevõte Ramboll, kellel on ka Soomes labor. Tegemist on suure ettevõttega. Tal on ka Eestis ettevõte. Tema on ka projektis partner.

Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud härra minister! Lugupeetud kolleegid! Ega ma pikka kõnet ei tahagi pidada. Riigihanke mittekorraldamist põhjendati põhjalikult sellega, et tegemist on teadus- ja arendusprojektiga ning igaüks pani sinna oma raha sisse. Nagu me kuulsime, tuli 1,1 miljonit eurot Euroopa Liidust, 0,4 miljonit Nordeconilt, 0,4 miljonit Eesti Energialt ja 0,7 miljonit Maanteeametilt. Siinkohal peab ütlema, et eks Nordeconil ole hea küll panna ise 0,4 miljonit, saada siis 2,2 miljonit puhtalt juurde ja tegelda edasi asjaga, mis peaks kõigile selge olema.
Samuti ei ole päris kindel, et härra Pertens, kelle sõnu on osundatud Äripäevas, valetas, et mingeid läbirääkimisi ei peetud. Tõenäoliselt nii see ka oli, kuna partner oli juba välja valitud ja kindlaks määratud. Ka need kahtlustused, mis on selles neljaleheküljelises Äripäeva ülevaates ära toodud, tunduvad olevat üsna hästi põhjendatud. Minister väitis, et ta pole seda artiklit lugenud. Kahju küll! See lugu oli neljal leheküljel, lisaks olid esileheküljel suured fotod viitega tolle päeva Äripäeva ühele põhiteemale. Majandusministeeriumis tõenäoliselt Äripäeva ikka aeg-ajalt loetakse. Seetõttu need kahtlustused, mis on ajalehes toodud ja mis olid ka arupärijatel, minu arvamist mööda vastustes küll ümberlükkamist ei leidnud. Kuna valitsus on väidetavalt vastu võtnud otsuse ja laiendanud kapo tegevust ka suurtele riigifirmadele, siis ma arvan, et me peaksime edasi küsima juba siseministrilt, sest ega see tehing korruptsioonihõngust vaba küll ei tundu olevat.

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid, kes veel saali on jäänud, ja eelkõige hea minister! Ma ei tahtnud siia pulti tulla, aga ma tulen siia sellepärast, et mulle on, leebelt öeldes, vastuvõetamatu see, kuidas Eesti Vabariigi valitsuse liikmed (täna konkreetselt Eesti Vabariigi majandusminister) käituvad Riigikogu liikmetega. Eesti on parlamentaarne vabariik. Kui Riigikogu liikmetel on ministrile küsimusi, siis ei pea minister hakkama hindama, kes mina olin või olen, mida mina arvan või mida mina mõtlen. Seetõttu on kõik need teemaarendused, mis räägivad demokraatia probleemidest Eesti riigis, tegelikult, leebelt öeldes, väga-väga tõsised.
Nüüd teemast. Ma kuulasin täna suure huviga, et Eesti Energia langetab 40-miljonilisi investeerimisotsuseid projektijuhtide tasemel. Õilsa eesmärgi nimel.
(Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi vahelehüüe.)

Austatud minister! Ma palun mitte sekkuda!

No näete! Ma loodan, et ka stenogrammi läheb sisse see, et minister sekkub isegi Riigikogu liikme kõnesse.
(Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi vahelehüüe.)

Hea ettekandja! Ma palun, et te korraks peatuksite! Härra minister! Ma palun, et te ei segaks ettekandjale vahele! Palun, hea ettekandja!

Me ei ole saanud selgeid vastuseid Eesti Energia tegevuse kohta Ameerika Ühendriikides. Meil puudub selge vastus, mis asja ajab Eesti Energia Jordaanias. Meil ei ole selgeid vastuseid, mitu miljonit maksis Eesti Energia korraldatud IPO. Meil ei ole Eesti Energia puhul väga paljudele küsimustele selgeid vastuseid, aga elektri hind tõuseb, mis on täiesti loomulik, sest me oleme minemas energia vabaturule ja sel puhul peabki elektri hind tõusma.
Mis on siis Eesti Energia lõppeesmärk? Minu hea kolleeg Igor Gräzin on öelnud väga ilusa lause, adresseerides selle Sandor Liivele: "Sandor Liive, sina ei ole ärimees. Sina oled sotsiaaltöötaja, kelle ülesanne on Eesti ettevõtlusele ja kodanikele müüa konkurentsivõimelist ja võimalikult madala hinnaga elektrienergiat, sest seda on meie ühiskonnale vaja."
Ma ei taha tõmmata paralleele, aga väidan Keskerakonna liikmena, et mulle ei meeldi väga paljud otsused, mis on tehtud näiteks Tallinna Linnavalitsuses. Samas ma aga näen, kuidas metoodiliselt rünnatakse erinevaid Tallinna Linnavalitsuse projektijuhtimise tasemel tehtud otsuseid ja siis on kõik justkui hästi.
Kui meie üritame parlamendiliikmetena saada selgust vabas ajakirjanduses väljatoodud probleemides, siis me saame lihtsalt sõimata. Me saame sõimata Eesti Vabariigi ministri käest. Minu meelest oleks ministril põhjust tagasi astuda!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud.

Läheme neljanda arupärimise juurde, mille on esitanud Kadri Simson, Aivar Riisalu, Peeter Võsa, Valeri Korb, Deniss Boroditš, Lauri Laasi, Aadu Must, Jüri Ratas, Kalle Laanet, Tarmo Tamm, Enn Eesmaa, Inara Luigas ja Mihhail Stalnuhhin. Arupärimine esitati 15. septembril 2011 ja see käsitleb Eesti Posti ja seal toimuvat. Arupärimisele vastab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama arupärijate esindaja Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts! Arupärimine on seotud Eesti Postiga. Selle aasta kevadel sõlmisid AS Ekspress Grupp ja Eesti Meedia ning riigiettevõte Eesti Post eellepingu ajakirjanduse ja posti kojukandega tegeleva ettevõtte AS-i Express Post ostu-müügi kohta. Tehingu hind ulatub eri andmetel 2,6 miljoni euroni. Ekspress Grupp on selgitanud müügitehingut sooviga keskenduda üha enam elektroonilisele meediale. Eesti Post on oma ostuhuvi selgitanud lootusega ajalehtede-ajakirjade kojukannet efektiivsemaks muuta. Lõpliku lepingu sõlmimine ettevõtete vahel seisab praegu Konkurentsiameti koondumisloa saamise taga.
Konkurentsiamet võttis endale neli kuud tagasi lisaaega, et põhjalikult uurida, kas kahe postifirma ühinemine kahjustab turul konkurentsi. Lisauurimise põhjus on seitsme suurkirjasaatja vastuväide Eesti Posti soovile osta konkurentfirma Express Post. Itella Informationi tegevjuhi Ahti Allikase sõnul sulgeb riik Express Posti Eesti Postiga liitmisel kaks aastat tagasi avatud kirjade turu.
Express Posti 2010. aasta majandusaasta aruande kohaselt on ettevõtte käive kahel viimasel aastal vähenenud kokku 7,8%. Kõige rohkem on käive vähenenud perioodika kojukandes, mida on põhjustanud vähenenud tiraažid ja hinnamuutused.
Sellega seoses on meil majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile viis küsimust, millele me ootame vastust. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli küsimustele vastama majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud arupärijad, Riigikogu liikmed! Esimene küsimus: "Kui kaks aastat tagasi otsustati avada Eestis postitusturg, siis millistel põhjustel asutakse taas kord piirama tekkinud konkurentsi postitusturul?" Konkurentsiameti 16. septembri s.a otsusega keelati Eesti Posti ja Express Posti koondumine. See ei ole kahtlemata konkurentsi piiramine postiteenuse osutamisel. Vastupidi, konkurentsiseaduse § 22 lõike 1 kohaselt lähtub Konkurentsiamet koondumisele hinnangu andmisel vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, mistõttu Konkurentsiametil ei olnud võimalik lubada Eesti Posti ja Express Posti koondumist. Samas tuleks rõhutada, et koondumise loa andmine kahe ettevõtte võimalikuks ühinemiseks ei tähenda samuti automaatselt konkurentsi piiramist, vaid see sõltub tegelikult olukorrast ühel või teisel teenuseturul. Konkurentsi piiramisest saaks rääkida siis, kui seadustesse viidaks sisse teatud piirangud turule sisenemisel. Kehtiva seaduse kohaselt on aga jätkuvalt igal soovijal, st uuel postiteenuseid osutaval äriühingul, võimalik postiturule siseneda.
Teine küsimus: "Tehingu hinnaks on kokku lepitud 2,6 miljonit eurot. Express Posti ostmise vastu tundis ka huvi Itella kontserni ettevõte Soomes, kuid tehing jäi pooleli, sest hind oli nende sõnul liiga kõrge. Kuidas on tagatud, et tehingu hind on Eesti Postile soodne ning ei toimuks maksumaksja raha ebaotstarbekat kulutamist? Miks langes eellepingu sõlmimine kokku valimiste-eelse perioodiga?" Eesti Post käsitles Express Posti omandamist kui investeeringut. Iga investeeringu kohta on välja arvestatud selle tasuvus, samuti on välja arvestatud, mis võiks juhtuda siis, kui Eesti Post seda investeeringut ei teeks. Läbirääkimisi eellepingu sõlmimiseks alustati 2010. aasta teisel poolel ning eelleping allkirjastati siis, kui kõik osapooled olid selle kooskõlastanud. Seega ei ole alust arvata, et eelleping allkirjastati teadlikult valimiseelsel perioodil. Kui eellepingu läbirääkimised oleksid olnud lühemad või veninud veelgi pikemaks, oleks ka lepingu allkirjastamine jäänud teisele ajale. Olles tutvunud nende Eesti Posti investeeringutega seotud materjalidega, võin kinnitada, et investeering on konservatiivse hinnangu järgi tasuv mõistliku aja jooksul.
Kolmas küsimus: "Käesoleva aasta algusest on Eesti Post sisenenud ka pakiautomaatide turule, mida on siiamaani valitsenud SmartPOST, mis põhines veel kuni eelmise aasta suveni Eesti kapitalil, kuid seejärel otsustasid omanikud ettevõtte müüa. Miks ei ostnud tookord Eesti Post SmartPOST-i, kui oli plaan pakiautomaatide turule nagunii siseneda, ning peab nüüd nn jalgratast leiutama?" Eesti Posti pakiautomaatide võrk avati 22. augustil. Eesti Post kaalus ka SmartPOST-i ostmise võimalust, kuid müüja oodatud hinnatase ei taganud Eesti Posti hinnangul äriprojekti tasuvust, Eesti Posti pakutud hind ei sobinud müüjale. Eesti Post valis oma partneriks pakiautomaatide turule sisenemisel Poola ettevõtte Integer.pl, kellel on pakiautomaatide võrgustiku rajamisel pikaajalised kogemused ning nende tehnoloogia on ennast tõestanud juba mitmes riigis. Kogemustega partner valitigi põhjusel, et vältida olukorda, kus Eesti Post tegeleks jalgratta leiutamisega.
Neljas küsimus: "Milline on Eesti Posti visioon universaalse postiteenuse kvaliteedi parandamiseks lähiaastatel?" Universaalse postiteenuse osutamise kohustus on pandud Konkurentsiameti otsusega Eesti Postile viieks aastaks, kuni 8. oktoobrini 2014. 2010. aasta juulis-oktoobris tegi Konkurentsiamet lähtuvalt postiseaduse §-st 43 uuringu Eesti Posti osutatava universaalse postiteenuse kvaliteedi kontrollimiseks. Kontrolli eesmärk oli vaadelda, kuidas toimib lihtkirisaadetiste kogumine ja kättetoimetamine linnas ja maapiirkonnas ning kui kauaks selleks aega kulub. Postitati kokku 900 kirisaadetist nii maakondades kui ka linnades. Kontrollpostitus hõlmas 15 maakonda ja 180 kirjakasti. Kättetoimetamise kontrollis arvestatud 900 kirjast toimetati õigel ajal adressaatidele kätte 826 kirja, seega on õigel ajal kättetoimetatud saadetiste osakaal 91,8%. Päev hiljem jõudis adressaatide postkasti 6,5% kirjadest. Kahepäevase ja enama hilinemisega jõudis adressaatide postkasti 1,1% kirjadest. Olgu lisatud, et postiseaduse § 37 lõike 5 kohaselt tuleb universaalpostiteenuse osutajal vähemalt 90% lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest saajale kätte toimetada üleandmise päevale järgneval tööpäeval. Lisaks osaleb Eesti Post alates 2005. aastast kirjade liikumise monitooringus. Monitooringu tulemused näitavad, et Eesti Post oli 36 riigi seas teenuse kvaliteedi poolest kümnendal kohal.
Viies küsimus: "Konkurentsiamet on lugenud Eesti Posti esitatud taotlust siseriikliku lihtkirja saatmise tasu tõstmiseks 0,45 eurole põhjendatuks, mis toob tarbijale kaasa 28,6%-lise hinnatõusu lihtkirja saatmisel. Suvel tõsteti ka elektri põhitariifi ning võrguteenuse tasu. Kuidas te olete olnud rahul Konkurentsiameti viimase aja tegevusega ning kas ei ole hinnatõuse liiga lihtsalt heaks kiidetud?" Konkurentsiamet lähtus Eesti Posti hinnamuudatuse taotluse analüüsimisel peaasjalikult tasude taskukohasuse nõudest, see tähendab, et ka pärast määruse muutmist peavad võimalikud Eesti Posti universaalse postiteenuse tasud jääma taskukohaseks. Riigisisese kirja saatmise tasud muutusid neli aastat tagasi, rahvusvahelise kirja saatmise tasusid muudeti viimati kümme aastat tagasi. Lisaks võib märkida, et riigisisese lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise tasu jääb ka pärast hinnatõusu tunduvalt alla teenuse omahinna. See näitab, et Konkurentsiamet arvestas oma analüüsis eelkõige universaalse postiteenuse hinna taskukohasena püsimist ka hinnatõusu järel. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ministrit! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Arupärimisele on vastatud.
Head ametikaaslased! Me oleme nüüd kõik arupärimised läbi arutanud.

Oleme jõudnud vaba mikrofoni juurde. Peale minu haamrilööki palun soovijatel registreeruda esinemiseks vabas mikrofonis! Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tahtsin teile rääkida mafioossete suhete propageerimisest, millega kahetsusväärselt tegeleb üks Eesti valitsuse liige, kusjuures ta teeb seda süstemaatiliselt. Iga kannatus saab kunagi otsa. Nimelt, kümme päeva tagasi võtsin osa ühest fookusseminarist, mis toimus Narvas. Sellel seminaril arutati Ida-Viru ja konkreetselt Narva võimalikke arenguid lähiaastail. Esimene kõneleja oli regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Tal oli kõnes palju huvitavaid ja küsitavaid momente. Aga seekord mõjus inimestele, nendele, kellel on ajud ja kes oskavad mõelda, üsna kehvasti üks mõte, mida ta on järjekindlalt juba üsna pikka aega levitanud. Nimelt, ühe tähtsa faktorina, miks Ida-Virumaal ja Ida-Viru suurlinnadel kehvasti läheb, märkis minister seda, et asi on selles, et nendel omavalitsustel puudub oma maffia. Härra minister nagu üks suurimaid mafioososid tänapäeva Eestis kiitis Tartut, kiitis Kuressaaret. Miks? Sellepärast, et neil on Tallinnas olemas oma maffia, st grupp inimesi, kes oskavad mõjutada otsuseid, mida valitsus vastu võtab. Meie probleem Ida-Virumaal pidi seisnema selles, et meil sellist maffiat ei ole.
No vaadake, härrased! Oletame, et tehakse mingi riigihange, milles osaleb kolm või neli firmat. Kuidas te hindate seda, kui kaks või kolm firmat hakkavad kasutama oma tutvusi, oma endiseid klassivendi, kursusekaaslasi, et vastu võetaks neile vajalik otsus? See oleks selgelt korruptsioon.
Põhiseadus sätestab, et seaduse ees on kõik võrdsed. Võrdõiguslikkuse printsiip on üks tähtsamaid, see on meie elu ja seadusandluse aluseid. Millele kutsub meid üles regionaalminister? Ta kutsub meid üles ostma ära teatud gruppi tegelasi siin Tallinnas, et kasutada ära nende tutvusi, nende sõprusringkonda, selleks et me saaksime mõjutada neid otsuseid, mida võetakse vastu valitsuses, mõnes ministeeriumis vm. See on puhtalt korruptiivne tegevus. Sellest peab endale aru andma. See on mafioosolik suhtumine asjasse. Kõige kurvem on see, et sellega ei tegele mitte ainult regionaalminister. Sellega hakkavad tegelema ka meedia esindajad. Nende jaoks on see loosung, mida Kiisler meile pakub, et Ida-Viru probleemid peituvad selles, et meil ei ole oma maffiat, nagu mingi komm. See mõjutab inimesi, kes seda meediat hiljem tarbivad.
Ma olin kunagi kroonus ja noore sõdurina unistasin ainult sellest, et me kõik elaksime ühe seaduse alusel. Ainult nii on võimalik saavutada sedasama võrdõiguslikkust. Meil on praegu riik, kus me elame nagu kasarmus: ühed peavad teenima ja töötama ning teised saavad niisama kõik, mis on tegelikult määratud kogu kollektiivile.
Selle kõnega tahan saata väikese sõnumi Vabariigi Valitsusele: igaüks võib lollusi rääkida, aga seda ei tohi teha nii kõva häälega, nii suurtel üritustel ja nii metoodiliselt. Kiisler ei rääkinud seda paraku mitte ainult Narvas kümme päeva tagasi, vaid ka maikuus Narva-Jõesuus ja veel varemgi. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli ametikaaslase Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Tundub, et vaba mikrofon on teenimatult jäänud Riigikogus instrumendiks, mida kasutatakse liiga vähe. Tundub ka, et kõik see, mida me proovime teha selles riigis rahva ehk nende inimeste nimel, kes meid siia on valinud, on üsna mõttetu, sest riigis kujunenud olukord hakkab muutuma väljakannatamatuks. Ma tulin siia tagasi sellepärast, et ma olen šokis täna saalis toimunud intsidendi tõttu. See intsident näitab, et minu näite varal toimetas valitsuse liige täna seda, mida nad tegelikult teeksid hea meelega meie kõigi suhtes, ainult mõni neist ei ole nii julge. Mõnes mõttes tuleb majandusministrit tunnustada. Temal on nii, et mis meelel, see keelel. Mõni teine on lihtsalt natukene viisakam.
Ma tulen ringiga tagasi elementaarsete põhitõdede juurde: see on võrdne kohtlemine, see on küsimus, kelle oma see riik siis on. Mulle tundub täna, et see riik on väga kitsa ringi inimeste oma, kes arvavadki, et see rumal rahvamass, kes valimistel kipub hääletama ilusa elu poolt, peale valimisi ei ole nende inimeste jaoks, kes üritavad juhtida, üldse mitte keegi.
Selline olukord ilmnes eriti teravalt siis, kui Keskerakond julges presidendivalimistel oma kandidaadiga välja tulla. Ka sellel hetkel olin ma sunnitud tõdema ja kogema, et ma kogemata juhtusin olema lavastajaks olukorras, mis valitsevale kildkonnale ei meeldinud. Juba siis kippusid asjad kohati üsna räigeks minema. Kui me saame järjest ja järjest neid märke juurde, siis ma küsin, kuhu Eesti siiski liigub.
Hommikust õhtuni pean ma kuulma, kohati küll naljavormis öelduna, et järjekordselt on mõni keskerakondlane kuskil mingi asjaga hakkama saanud. Mitte kunagi ei kuule me, et mõni teine poliitiline jõud oleks mingi negatiivse asjaga hakkama saanud. Täna oli ühes komisjonis võimalik rääkida Kaitseministeeriumi riigihangetest. Resultaat oli see, et peaaegu kõik ongi jube hästi, mõni inimene sai distsiplinaarkorras karistada, aga põhimõtteliselt on kõik tore. Kui me teiselt poolt vaatame juhtumeid, kus mõne tuhande krooni pärast on linnaametnikke pooleks aastaks sõna otseses mõttes arreteeritud jne, siis minul kaob usk.
Me kuulsime täna, kuidas projektijuhi tasemel antakse 40 miljonit krooni välja, ja siis ma saan majandusministri käest sõimata selle eest, et ma olin ettevõtja. Aga mulle tuli meelde, et ma olen ettevõtja, ja ma oleksin tahtnud selle 40 miljoni krooni kulutamist võib-olla ise koordineerida, kuid ma isegi ei teadnud, et selline projektijuhtimine on plaanis. Ma oleksin selle 40 miljonit krooni ehk 2,6 miljonit eurot küsinud ilusasti endale ja siis kaasanud spetsialiste. Muuseas, näiteks Merko Ehitus oskab ideaalselt teid ehitada. Miskipärast tema nendest pirukatest osa ei saa. Vastupidi, tema suuromanik on juba pikemat aega kohtu all. Millega see lõpeb, seda ei tea keegi.
Räägitakse, et riik on ilus, aus, läbipaistev ja kõikidele kodanikele võrdselt kättesaadav. Andke mulle andeks, aga mina seda enam ei usu!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen vaba mikrofoni. Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid! Soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 16.40.