Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu neljanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel on mul au anda Riigikogu menetlusse kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu. Mõttest, mis seda seadust läbib, saame rääkida siis, kui tuleb asjalikum arutelu. Ma räägin hästi lühidalt selle seaduseelnõu esitamise ideest. Nimelt ei mäleta ma, et mingi seadusega seoses oleks siin Riigikogus olnud sellist ažiotaaži. Esmaspäeval me kinnitasime päevakorra, kus kolmapäevase päevakorra teine punkt oli eelmine selle seaduse eelnõu, mis kandis numbrit 54. Teisipäeval saime teada, et Vabariigi Valitsus võttis selle eelnõu tagasi, kolmapäeval kuulsime, et kaks valitsuserakonna fraktsiooni on sama seaduseelnõu menetlusse andnud, ja nüüd anname ka meie selle eelnõu menetlusse, ideega päästa Riigikogu maine. Kas me oleme need, kes söövad oma sõnu, sh võtame tagasi selliseid eelnõusid, mis on täieliku konsensusega läbinud kaks lugemist, või siiski mehesõna siin Riigikogus midagi maksab? Me püüame seda selgitada. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Kalev Kotkase!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Seitsme Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme nimel annan üle arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile. Selle aasta 1. jaanuaril jõustunud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus võimaldab ühe uuendusena füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara üleandmist isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust. Sama seaduse § 1 punkt 47 sätestab, et vara üleandmisel maksuvabastuse rakendamise korra kehtestab rahandusminister määrusega. Kahetsusväärselt ei ole üheksa kuu jooksul peale seaduse jõustumist nimetatud määrust veel antud ja see on tekitanud paraja segaduse. Seoses sellega on allakirjutanutel ministrile kolm küsimust. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise. Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole.
Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Esimene päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Priit Toobali!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head ametikaaslased! Käesoleva aasta 16. mail andis Eesti Keskerakonna fraktsioon üle reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga soovitakse kehtestada täielik alkoholireklaami keeld tele- ja raadioprogrammis ning välireklaamina. Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on rangemate alkoholireklaami piirangute kehtestamisega tagada eelkõige laste ja noorte kaitse alkoholireklaami eest ning vähendada alkoholi tarbimist laste ja noorte seas ning alkoholiga seotud kahju. Konjunktuuriinstituudi uuringust on selgunud, et 2010. aastal joodi Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 10,2 liitrit absoluutalkoholi. Need arvud käivad kõigi Eesti elanike kohta. See tähendab, et iga vastsündinu, laps ja vanainimene joob statistika järgi aastas 10,2 liitrit puhast alkoholi. Vastupidi laialt levinud müüdile on turistide kaasa ostetud ja kohapeal joodud kogused sellest arvust juba maha arvestatud. Alkoholi joob 86% täiskasvanutest ning sagedamini tarbitakse lahjasid alkohoolseid jooke, nagu õlu ja vein. 80% inimestest arvab, et Eestis peab alkoholi tarbimise vähendamiseks teostama piirangutega alkoholipoliitikat. Üle poole neist pidasid vajalikuks rangeid piiranguid. Just seesugune statistika ja rahva arvamus on tekitanud reaalse vajaduse võtta taas kord käsile riiklik alkoholipoliitika.
Mõni aasta tagasi keelustati Keskerakonna ja Tallinna eestvedamisel öine alkoholimüük ...

Austatud ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased! Saalis on väga kõva lärm. Ma palun, et me austame ettekandjat ja oma ametikaaslasi, kes soovivad päevakorrapunktis kaasa mõelda!

Tänaseks on kõigile selge, et see oli hädavajalik ning see on alkoholi tarbimist oluliselt vähendanud, aga paistab, et sellest üksi ei piisa. Tuleb teha ka järgmine samm ning seetõttu Keskerakond selle eelnõu parlamendile arutamiseks esitas.
Alkoholireklaami tele- ja raadioprogrammis ning välireklaamina täieliku keelustamise eesmärk on vähendada alkoholireklaami mõju tarbijatele, eelkõige noorte ja laste väärtushinnangutele ja hoiakutele. Väärtushinnangute kujundamisel on avalikkusele suunatud reklaamil väga suur mõju. Alkoholireklaamil on võime kujutada alkoholi tarvitamist kui sotsiaalselt heakskiidetud ja soovitatavat tegevust, toetada liigtarvitamist soosivaid väärtushinnanguid ja hoiakuid ning mõjuda soodsalt nii uute tarbijate värbamisele kui ka aidata suurendada juba alkoholi tarbivate inimeste manustatavaid alkoholikoguseid ja muuta tarbimist sagedasemaks. Alkoholireklaamid esitavad alkoholi tarvitamist kui turvalist, riski- ja probleemivaba tegevust, millega kaasnevad vaid positiivsed emotsioonid. Sellega varjavad alkoholireklaamid potentsiaalseid terviseriske ja negatiivseid tagajärgi ning ühtlasi vähendavad ennetustegevuse ja tervisekasvatuse mõju.
EMOR uuris esimest korda alkoholireklaamide sisu. Selle aasta juunis teles näidatud alkoholireklaamide analüüs näitas, et vähem kui pooltes reklaamides räägitakse tootest, ülejäänutes näidatakse peopidamist ja mõnusat elu alkoholi seltsis, mis kahtlemata avaldab oma mõju.
Esimesel lugemisel olevas eelnõus puudub regulatsioon alkoholireklaami keelu kohta internetis. See küsimus oli majanduskomisjonis arutluse all. Leian, et esimese ja teise lugemise vahel on võimalik ja ilmselt ka vajalik töötada välja mehhanism, kuidas reguleerida alkoholireklaami keeldu internetis. Möönan, et see on keeruline, sest internet haarab kogu maailma, kuid olen lootusrikas ja arvan, et ka sellele küsimusele on võimalik leida lahendus, kas siis serveri või domeeni asukoha kaudu või muul seesugusel teel. Selle majanduskomisjonis üleskerkinud ideega peaks kindlasti töötama ning siin lahendusi otsima.
Alkoholireklaami piiramine on rahvusvaheliselt tunnustatud ja kohane meede kompleksses alkoholipoliitikas. Selle meetme mõju alkoholi tarbimisele ja alkoholiga seotud kahjudele sõltub otseselt meetme rakendamise määrast. Alkoholireklaam raadios, televisioonis ja välimeedias on juba praegu Eestis osaliselt keelustatud. Kehtivad reklaamipiirangud ei toimi, mida näitab näiteks alkoholireklaami mõju alaealistele, samuti rakendatakse piiranguid eri alkoholiliikide puhul osaliselt. Alkoholi ei tohi televisioonis ja raadios reklaamida kella 7-st kuni kella 21-ni. Aga TNS Emor uuris, kui palju alaealised tegelikult alkoholireklaami näevad. Selgus, et alaealised vaatavad televiisorit kõige rohkem kella poole kaheksast kuni kella üheteistkümneni õhtul ja kõige rohkem on neid teleri ees vahetult pärast kella 21, kui alkoholireklaami võib juba näidata. Seega ei too see meede täit võimalikku kasu. Välireklaamikeeld kehtib praegu üksnes kangele alkoholile, aga Eestis juuakse siiski kõige rohkem just lahjat alkoholi. Seega on vaja astuda järgmine samm just lahja alkoholi reklaamimise keelustamiseks.
Kui nimetada tuntumaid alkoholireklaami keelamise näiteid teistest Euroopa riikidest, siis Norras on keelustatud kogu alkoholireklaam, sh trükimeedias, raadios, televisioonis ja välireklaamina. Soomes on keelatud kange alkoholi reklaam, Rootsis on aga alkoholireklaam täielikult keelatud televisioonis, raadios ja välimeedias, Prantsusmaal on keelatud alkoholireklaam televisioonis. Lisaks on mitmes teiseski riigis keelatud alkoholireklaam nii televisioonis kui ka raadios ning on riike, kus alkoholireklaam on kas täielikult keelatud või on täiesti keelatud kange alkoholi reklaam. Nii on see lisaks eespool mainitud maadele Taanis, Belgias, Hispaanias, Iirimaal, Inglismaal jne. Suurimaks eeskujuks toon ma aga Leedu, kes on vastu võtnud seadusmuudatuse, mille kohaselt hakkab 2012. aasta 1. jaanuarist kehtima täielik alkoholireklaami keeld. Ilmselgelt on leedulased aru saanud, et tähtsam kui alkoholitootjate kasum on rahva tervis ja püsimajäämine.
OECD riikides tehtud uuringute andmetel tarvitatakse kange alkoholi reklaami piiranguga riikides alkoholi 16% vähem. Riikides, kus lisaks kange alkoholi reklaamile on piiratud ka lahja alkoholi reklaami, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% väiksemad. Seega näitavad uuringud, et alkoholireklaami täielik keelamine võib selle tarbimist vähendada ligi 30%.
Liiklusõnnetuste arv on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides kümnendiku võrra ning nii kange kui ka lahja alkoholi reklaami piiranguga riikides lausa neljandiku võrra väiksem.
Maailma Terviseorganisatsiooni uuringutega on veenvalt tõestatud ka seosed alkoholireklaami ja alkoholi tarvitamise vahel noorte seas. Viie minuti pikkuse alkoholireklaami vaatamine suurendab alkoholi tarvitamist pudeli lahja õlle võrra päevas. Samuti kestavad noorte puhul alkoholireklaami mõjud äärmiselt kaua. Nooruses televisioonis rohkem alkoholireklaami näinud isikud tarbisid kogu oma järgneva elu jooksul teistest rohkem alkoholi, kusjuures selgelt tuli esile iga nähtud reklaami olulisus – iga vaadatud reklaam suurendas tarbitud jookide mahtu 1%.
Nii sel aastal kui ka varasematel kordadel, kui alkoholireklaamile on püütud täielikku keeldu seada, on mitmed alkoholitootjad sõna võtnud ja teatanud, et seesugune keeld ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Selles küsimuses võttis Euroopa Kohus seisukoha oma 2001. aasta 8. märtsi lahendis, kus olid küsimuse all Rootsis kehtestatud alkoholireklaami piirangute, s.o alkoholireklaami keeld raadios, televisioonis ning perioodikaväljaannetes, õiguspärasus. Euroopa Kohus leidis, et sellised reklaamipiirangud mõjutavad enam teistes liikmesriikides toodetud kaupade turustamist ning reklaamipiirangud on seega takistuseks liikmesriikidevahelisele kaubandusele, samuti mõjutavad sellised piirangud piiriülest reklaamipindade pakkumist. Siiski juhtis kohus tähelepanu asjaolule, et kuigi sellise reklaamipiiranguga piiratakse asutamislepingust tulenevaid õigusi, annab asutamisleping ka loa asutamislepingus olevate õiguste piiramiseks, kui seda tehakse rahva tervise kaitseks ja huvides. Pole põhjust arvata, et Eesti puhul oleks midagi teisiti. Põhimõte on sama, seda tehakse rahva tervise ja püsimajäämise huvides.
Alkoholi tarvitamine põhjustab üle 60 haiguse ja tervisekahjustuse, sh õnnetusi, vigastusi, vaimseid ja käitumuslikke häireid, vähki ja südamehaigusi, olles väga suur finantskoormuse allikas nii riigile tervikuna kui ka tervishoiusüsteemile ning põhjustades majanduslikke kulusid ühes aastas ligi 2,2 miljardi Eesti krooni eest ehk 1,1% ulatuses SKT-st. Mõelge, kallid kolleegid, kui me saaksime sellest summast kokku hoida poole või veerandi, siis vabaneks suur hulk raha, mida võiks tervishoius kasutada hoopis muul otstarbel, kas või haiglate renoveerimiseks.
Alkoholireklaami täieliku keelu mõju on pikaajaline, kuna sellega kujundatakse eelkõige noorte väärtushinnanguid, suunatakse neid vähem alkoholi tarvitama ning seega tekib kogu nende järgneva elu jooksul vähem kahjusid. Alkohoolsete jookide reklaami rangemate piirangutega kaasnevad positiivsed mõjud kaaluvad üles majandustegevusele avalduva võimaliku negatiivse mõju. Seega saame alkoholireklaami keelates tulevikus tervema ja kainema rahva ning sellest on kasu nii riigile kui ka inimestele endile.
Lõpetuseks soovin tänada Riigikogu majanduskomisjoni, kes tegi ettepaneku selle eelnõu esimene lugemine lõpetada ning on valmis teemat edasi arutama.

Tänan! Head ametikaaslased! Kas teil on küsimusi? Enn Eesmaa, palun!

Aitäh! Aitäh sulle põhjaliku seletuse ja kommentaaride eest! Minu probleem, mida ma tahan arutada, on see. Neid reklaame, kus öeldakse, et joo viina, siis saad õnnelikuks ja rikkaks, on ka, aga neid on üha vähem. Muret teeb rohkem sponsorluse ja kaudse reklaami sisseimbumine. Kui võrrelda näiteks Eesti ja Soome telesaateid, siis Soomes sa võid teleskoobiga otsida, mis pudelist nad midagi joovad, aga näha ei ole, sest sildid on alati ära keeratud, Eesti seriaalides on täpselt vastupidi. Me mäletame USA seriaali, kus mees tuli koju ega küsinud naise ja laste käest, kuidas läheb, vaid läks kohe viina jooma. Minu eelmises tööelus jälgisid konkureerivad kanalid kiivalt, kuidas on lood reklaami pikkusega ja alkoholireklaamiga. Kas seda ka tänapäeval tehakse?

Aitäh! Kõigepealt sellest, kuidas on aja jooksul muutumas reklaami sisu. Uuringud näitavad, et pigem on praegu vastupidi. Üha rohkem tuleb juurde neid reklaame, kus alkoholi käsitletakse kui mõnusat kaaslast peol või rannas olles, toodet kui sellist väga palju enam ei reklaamitagi. Kui vaadata teisi Euroopa riike, siis mis puudutab sponsorreklaame, väga palju on neid riike, kus alkoholiga seotud sponsorreklaamid on keelatud. See on nii Belgias, Prantsusmaal, Itaalias, Hollandis jne. Minu teada konkurendid seda enam väga ei jälgi, sest kõik seda ju tegelikult kasutavad. Eelnõu sponsorreklaami otseselt ei käsitle, aga ma arvan, et esimese ja teise lugemise vahel võiks majanduskomisjon seda küsimust kindlasti arutada.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kui hea tulemuse on andnud alkoholireklaami keelustamine just Soomes, kas te oskate öelda?

Aitäh! Kõigepealt ütlen, et pärast aastat 2001, mil kogu Euroopa on tõsisemalt käsile võtnud alkoholireklaami piiramise, on iga inimese kohta ärajoodava alkoholi kogus vähenenud keskmiselt üle kahe liitri võrra aastas. Sinna hulka läheb ka Soome piirangute mõju. Nii et ilmselgelt on Soome ja teiste riikide alkoholireklaami piirangud oma mõju avaldanud. Toon veel ühe näite. Pärast seda, kui Eesti viis sisse öise alkoholimüügi piirangu, on Eestis keskmine alkoholi tarbimine vähenenud samuti üle kahe liitri inimese kohta aastas. Nii et on näha, et need meetmed alkoholi tarbimist vähendavad.

Maret Maripuu, palun!

Aitäh! Oma ettekandes tõite te välja, et peamine rõhk on just alkoholi tarbimise vähendamisel noorte seas. Meenutagem, et ka praegu on alkoholireklaamil televisioonis piirangud, omaette küsimus on, kui tõhusat järelevalvet nende piirangute järgimise üle tehakse. Kas ei ole ohtu, et reklaam võib nende piirangute tõttu kolida kogu täiega internetti, mida on suhteliselt raske kontrollida ja kus meie noored kõige rohkem oma aega veedavad? Kas te näete ka seal mingisuguseid reguleerimisvõimalusi? Teine küsimus on tingitud eelmisest vastusest. Kas oskate nimetada neid konkreetseid uuringuid, mis on näidanud, et öise alkoholimüügi keeld on taganud alkoholi tarbimise vähenemise just kahe liitri võrra, mille üle me kõik rõõmu tunneme?

Aitäh! Kõigepealt esimene küsimus, mis puudutas internetis olevat alkoholireklaami. Kui keelata reklaam ära televisioonis ja raadios, kas see viib siis reklaami internetti? Ma arvan, et tõenäoliselt võib juhtuda, et rohkem reklaami hakkab sel juhul olema internetis. Oma ettekandes, kui ma eelnõu tutvustasin, ma ka mainisin, et eelnõus see regulatsioon puudub. Aga nagu me majanduskomisjoniski arutasime, tõenäoliselt on see regulatsioon vaja siia sisse tuua. Mina näen siin võimaliku meetmena, et serveri või domeeni asukoha kaudu saab reklaami esitamisele piiranguid kehtestada. Kindlasti võib seda arutada spetsialistidega teistest riikidest. Ma arvan, et on veel meetmeid, kuidas internetis on võimalik reklaami, sh alkoholireklaami piirata või lausa keelustada. Te mainisite järelevalvet. Ka mina olen murelik selle pärast, et Eestis kehtib küll televisioonis ja raadios alkoholireklaami piirang kella 7-st kuni kella 21-ni, aga üsna aktiivse telerivaatajana võin kindlalt väita, et on mitmeid telekanaleid, kes seda seadust rikuvad. Telekanalid on omavahel kokku leppinud, et nad ei esita alkoholireklaami enne kella kümmet õhtul, nad on avalikult välja käinud, et nad seda ei tee. Tegelikult nad sellest kokkuleppest kinni ei pea ja alates kella 21-st eri eratelekanalites alkoholireklaam levib. Aga need uuringud, millele ma viitasin, on WHO uuringud, mis räägivad ka Eestist. 2007. aastal kehtestati öise alkoholimüügi piirang, pärast seda on alkoholi tarbimine vähenenud rohkem kui kahe liitri võrra inimese kohta. Mina tõmbaksin siin küll paralleeli ja näeksin seost öise alkoholimüügi piiranguga.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti on see väga vajalik eelnõu ja loodan, et see hakkab ka seadusena kehtima. Peale reklaamikeelu on veel terve hulk muid meetmeid, et vältida või vähendada alkoholi jõudmist alaealisteni. Kas te olete ka muudele meetmetele mõelnud, sest koosmõjus on meetmed kõige efektiivsemad?

Aitäh! Kahtlemata on lisaks reklaamikeelule veel meetmeid, kuidas alkoholi tarbimist vähendada. Selleks on ennetustegevus, n-ö vastureklaamid, mis näitavad alkoholi negatiivset mõju nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele, lisaks on oma mõju kindlasti avaldanud aktsiisi tõstmine, mida on ka tehtud, piirangud müügikohtadele, müügiaja piirangud. Need on need meetmed, mida võiks võtta. Taas kord pean juhtima tähelepanu nendele uuringutele, mis minu ja eelnõu koostajate käsutuses on. Euroopa ja maailma praktika näitab, et kõige suurem mõju alkoholi tarvitamisele on alkoholireklaamil. Nagu ma ütlesin, nendes riikides, kus alkoholireklaam on kas osaliselt või täielikult keelatud, on võimalik vähendada alkoholi tarbimist ligi 30%. Ühelgi teisel meetmel ei ole alkoholi tarvitamisele nii suurt mõju.

Valdo Randpere, palun!

Lugupeetud esineja või kõneleja! Ma tahan sissejuhatuseks öelda, et ega ma ei ole alkoholi poolt. Aga oma ettekandes sa viitasid sellele, et Rootsis on alkoholireklaam keelatud ja see on väidetavalt andnud häid tulemusi. Mina olen lugenud uuringuid, mis väidavad, et kuigi Rootsis on televisioonis ja raadios alkoholireklaam keelatud, eelmisel aastal televisioonis alkoholireklaami maht kasvas 26%. Seda nende telejaamade tõttu, kes ei edasta saateid Rootsist, vaid väljastpoolt Rootsit. Nende hulgas on meile tuntud kanalid TV 3, Kanal 5, MTV. Kas te majanduskomisjonis mõtlesite ka sellele aspektile, et televisioonikanalite puhul on sama probleemistik mis interneti puhul, aga võib-olla on seda veel keerulisem kontrollida?

Aitäh! Ma olen vaadanud selle küsimuse arutelu stenogramme 2004. ja 2007. aastast. Ka tollal kerkis see küsimus üles. Aga pärast seda, kui 2004. aastal seda küsimust siin saalis arutati, on mitmed riigid, ka need suured riigid, kes omavad enamikku telekanaleid või kust lastakse neid telekanaleid n-ö eetrisse, riigid, mille litsents või tegevusluba nendel kanalitel on, kehtestanud mitmeid alkoholireklaami piiranguid. Praegu on see probleem, et hea küll, me Eestis keelame alkoholireklaami ära, aga väliskanalite kaudu jõuab see reklaam meile ikkagi kohale, kindlasti väiksem kui 2004. aastal. Järjest rohkem riike kehtestab alkoholireklaami piiranguid, nii et järelikult jõuab ka nende telekanalite kaudu meile järjest vähem alkoholireklaami.

Raivo Järvi, palun!

Suur tänu! Hea ettekandja! Hoolimata sellest, et ma olen alkoholiga teie peal, läheb mul alati põlema punane tuluke, nagu siin mikrofoni küljes on, kui me liigume justkui pisut orwelliaanliku maailma poole, kus teleekraanil ei suitsetata, ei tarvitata alkoholi ja võib-olla varsti ei tutvuta ka tundmatute daamidega. Aga tahan siiski oma mõtte soovituse vormis valada küsimusse, mis on puhtalt pragmaatiline. Kas te olete kaalunud, et komisjoni istungitel teha analüüs, kui palju jääb nendel telekanalitel saamata maksutulu ja mis mõju võib see avaldada tööstusele, tööhõivele ja kõigele sellele, mis mõjutab riigieelarvet? Ma arvan, et opositsioon mõtleb samamoodi nagu koalitsioongi, et riigieelarve on ikkagi a ja o.

Aitäh küsimuse eest! Kui eesmärk on rahva tervis ja püsimajäämine, siis mina ei vaataks alkoholitootjate ja reklaamitootjate kasumit. Kahtlemata jääb neil osa tulust saamata. Ma arvan, et selle pärast praegu see reklaamikeeld ei kehtigi, et osa tulust jääb alkoholitootjatel ja ilmselt selle saaliosa sponsoritel saamata. Ma veel kord rõhutan, et kui on küsimus rahva tervises, siis on rahanumber vähem tähtis.

Tõnu Juul, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Üldpõhimõttes on teie suunitlus loomulikult igati õige. Aga ma küsin eelmise küsimusega sarnase küsimuse. Kas teil on mingi pilt näiteks kommertstelekanalite reklaami kohta, millise osa alkoholireklaam sellest moodustab?

Aitäh! Vaadates alkoholireklaami osakaalu televisioonis, siis ma arvan, et see osa on üsna suur. Rõhutan veel kord, et iga eestlane joob keskmiselt 10,2 liitrit absoluutalkoholi aastas. Kui võtta sealt maha imikud, kes tõenäoliselt ei joo, jagada see veidi lahjemaks alkoholiks, sest ma ei usu, et juuakse piiritust, siis see alkoholikogus, mida ühe inimese kohta juuakse, on üsna suur. Kui me räägime rahva tervisest, sh rahva püsimajäämisest, siis ei ole minu arust päris korrektne rääkida alkoholitootjate ja reklaamifirmade kasumist.

Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Tänan väga sisuka esitluse eest! Minu küsimus puudutab seda, et Euroopa Liidus on teatavasti inimeste ja kaupade vaba liikumine. Kas te oskate anda ülevaate, milline on alkoholipoliitika meie naabrite juures Lätis?

Aitäh! Nendes materjalides, mis mul siin kaasas on, Läti kohta informatsiooni pole. Aga kui rääkida kaupade vabast liikumisest ja selle piirangutest, siis ma oma ettekandes juhtisin tähelepanu Euroopa Kohtu lahendile, mille järgi ka seda on võimalik piirata, kui see on rahva tervise ja püsimajäämise huvides.

Tõnu Juul, palun!

Lugupeetud kõneleja! Ma täpsustan oma küsimust. Jätame kõrvale selle, kas see on hea või paha. Aga kas te olete ikkagi kommertskanalitega otseselt kontakteerunud ja küsinud neilt, millise osa nende rahakotist see reklaam moodustab?

Aitäh! Ei ole kontakteerunud. Nagu ma enne ütlesin, vaadates reklaami osakaalu, on minu arvates see üsna suur, alkoholireklaami on palju, liiga palju. Aga teie arstina peaksite kindlasti tähelepanu pöörama ka sellele, et alkoholi tarvitamine võib kaasa tuua vähemalt 60 haiguse levimise. See on rahva tervisele ja püsimajäämisele kindlasti ohuks.

Peeter Võsa, palun!

Aitäh! Minul on selline küsimus. Probleemi teravik on ilmselt füüsilises alkoholisõltuvuses. Aastaid tagasi, kui ma sääraste probleemidega kokku puutusin, oli juttu sellest, et Tallinnas on umbes 30 000, aga võib-olla ka rohkem füüsilises alkoholisõltuvuses inimest. Milline on see olukord praegu, kas teil on ettekujutust? Sellele järgnev küsimus: kas probleemi sellise asetuse puhul on üldse kohane rääkida riigieelarvest?

Aitäh! Ma alustan lõpust. Nagu ma ütlesin, minu meelest ei ole selle küsimuse kontekstis, kui vaadata neid arve ja uuringuid, kohane esimesena rääkida riigieelarvest. Aga minu jaoks ei ole selle teema teravik suunatud mitte alkoholisõltuvuses olevate inimeste käitumisele, vaid peamiselt sellele, kui palju noored alkoholi tarvitavad. Kõige rohkem avaldab alkoholireklaam mõju noorte käitumisele ja alkoholi tarvitamisele. Oma ettekandes tõin ma üsna kujukaid arve. Üks mõtlemapanev fakt veel: noored alustavad alkoholi tarvitamist keskmiselt 12–13-aastaselt. See vanusepiir, millal alkoholi tarvitamist alustatakse, läheb järjest madalamaks. Näiteks 11–15-aastastest koolinoortest on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja vähemalt korra on purjus olnud ligi pool sellest vanusegrupist. Minu jaoks on see teravik suunatud noorte käitumisharjumustele ja alkoholi tarbimisele.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kindlasti on tegemist väga vajaliku seaduseelnõuga, mis puudutab meie kõikide elu ja tervist. Kui OECD uuring näitab konkreetselt, et nendes riikides, kus avalikku alkoholireklaami ei ole, väheneb alkoholi tarbimine 16%, siis on see minu meelest mõtlemapanev fakt. Aga kas eelnõu esitaja on mõelnud varjatud reklaami peale? Ma pean silmas toidupoode. Kui tahad osta paki piima ja leiba ning selle eest maksma lähed, siis tuleb mööduda kümnetest meetritest alkoholilettidest. Võib-olla peaks need osakonnad eraldi paigutama.

Aitäh! Võib-olla küsija ka ise mäletab, et kui me seda eelnõu koostasime, siis oli fraktsioonis arutelu, kas peaks siia sisse tooma ka selle aspekti, et nõuda väikepoodides alkoholile lausa eraldi riiuleid või supermarketites eraldi osakondi. Eelnõu seda ette ei näe. Aga kahtlemata, alkoholi müügikohtadele piirangute seadmine avaldab samuti alkoholi tarvitamisele mõju. Ma loodan, et kõik neli fraktsiooni selle teemaga tegelevad. Kui tuleb selline muudatusettepanek, siis ma arvan, et meie fraktsioon on kindlasti nõus seda kaaluma ja teemat edasi arutama.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Selle aasta üheksa kuuga on mõrvade arv Eestis 16% kasvanud. Kui loed kriminaalkroonikat, siis jääb selline mulje, et vähemalt kolm neljandikku mõrvadest on toime pandud joobeseisundis. Kas on olemas sellist statistikat, kui palju on joobeseisundis toime pandud mõrvu, kui palju hukkub inimesi tulekahjudes, veekogudel, teedel just nimelt sellepärast, et keegi osalistest on viina võtnud?

Aitäh! Siin tabelis on liiklusõnnetuste kohta käiv statistika. Siit ma loen, et liiklusõnnetuste arv on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides langenud kümnendiku võrra. Ehk iga kümnes elu võib saada päästetud, kui kange alkoholi reklaam keelata.

Igor Gräzin, palun!

Ma jätkan Mihhail Stalnuhhini algatatud teemat. Mihhail Stalnuhhin ütles ja ma olen sellega nõus, et rõhuva osa autoõnnetusi ja mõrvu panevad toime kained inimesed. Sellest ei tule järeldada, et joomist tuleks suurendada. Aga küsimus kerkib ikkagi üles. Siit läbijooksnud statistikas on üks asi õige – alaealised. See ongi jama. Kõik ülejäänu on enam-vähem laest võetud ja propaganda. Aga nüüd ma küsin: kust kohast alkoholist mittesõltuv, normaalset elu elav inimene võib saada informatsiooni, mida juua ja kus kohas on kõige paremad hinnad?

Aitäh! Kõigepealt nendest uuringutest. Oma sissejuhatavas ettekandes ja ka küsimustele vastates olen ma öelnud, et olen kasutanud OECD ja WHO uuringuid. Kui need on küsija jaoks propagandistlikud ja vähetähtsad, siis see jääb küsija südametunnistusele. Aga kust saab alkoholi peaaegu mittetarbiv inimene informatsiooni?

Ei, valesti! ...

Hea ametikaaslane Igor Gräzin! Meil on nii, et üks küsimus ja vastus. Nii et ärge vahepeal ...

Selleks on olemas erialakirjandus. Erialakirjandusest on võimalik saada infot alkoholi mõjude kohta tervisele, nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele, hindade ja ostuvõimaluste kohta. See on Eestis lubatud ja eelnõu seda ära ei keela.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Minu kätte sattus Riigikogu koridoris üks nendes ajalehtedest, mida Keskerakonna kontor Tallinna raha eest välja annab. Selle tagakaanel on selgelt näha ühe kõrtsi reklaam, kus on üsna suurelt ja nähtavalt – ka mark on tuvastatav – viinapudel ja selle alla on kolmes keeles kirjutatud, et tegemist on viinaga, et kõik ühtemoodi aru saaksid. Te räägite vajadusest piirata erakanalites alkoholireklaami. Ma arvan, et see diskussioon, mis nii majanduskomisjonis kui ka parlamendi täiskogus toimuma hakkab, on tervitatav ja huvitav. Aga kas ei oleks kohane alustada oma ukseesisest ja oma vastutusest ning vähemasti avaliku raha eest mitte avaldada neid reklaame, kus viinapudel on väga üheselt nähtav?

Aitäh! See seaduseelnõu käsitleb alkoholi kui toote reklaamimise keeldu, mitte meelelahutusasutuste reklaamimise keeldu.

Igor Gräzin, palun!

Ma tahan täpsustada. Jutt ei ole mitte nendest, kes vähe tarbivad, vaid ma rääkisin viisakalt tarbijatest. Kas ma sain sinust õigesti aru, et selle kohta, milline konkreetne konjak või viin on kasulik, millised on selle hinnad erinevates poodides, saan ma täieliku informatsiooni erialakirjandusest, näiteks narkoloogia aastaraamatust, Tartu Ülikooli toimetistest, narkoloogiainstituudi uuringutest jne? Sealt ma saan teada, milline on hind Selveris ja milline Rimis. Kas on nii?

Aitäh! Ma ütlesin, et te saate erialakirjandusest infot selle kohta, missugused on alkoholi tarvitamise mõjud nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.

Ma tean seda!

Lisaks võite minna oma perearsti juurde ja tema käest infot küsida. Võite küsida ka oma fraktsioonikaaslaselt Tõnu Juulilt, kes on doktor ja oskab kindlasti nendele küsimustele vastata. Aga mis puudutab seda, missugune konjak maitseb hästi ja kui palju see maksab, siis minu teada annavad eri kaubandusketid välja reklaambrošüüre. See seaduseelnõu seda ei keela.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Kuna kolleeg Gräzinil kolmanda küsimuse võimalust ei ole, siis ma loogiliselt jätkan seda teemat, mille ta tõstatas, ja küsin: kust saab inimene, kes sooviks osta narkootikume, infot, milline neist on kasulikum ja millised on nende hinnad, kust oleks parem osta?

Aitäh! Ma arvan, et inimene ei tohiks saada informatsiooni selle kohta, kust osta narkootikume ja kui hästi see mõjub.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Kõigepealt juhin tähelepanu, et kehtiva reklaamiseaduse § 28 sätestab üheselt, et ajalehe esi- ja tagaküljel on alkoholireklaam keelatud. Seetõttu võib seda Kesklinna Sõnumite tagaküljel olnud viinapudeli pilti tõlgendada praeguse seaduse otsese rikkumisena. Aga mind häiris hoopis suhtumise küsimus. Kui alkoholireklaam, kus reklaamitakse alkoholi, on teie hinnangul väga halb, siis kui reklaamis reklaamitakse justkui midagi muud, aga tegelikult domineerib pildi peal suur ja selgelt nähtav viinapudel, mille all on kolmes keeles kirjas, et tegemist on viinaga, on kõik väga hästi. Kuidas sellest aru saada, kas ikkagi ei oleks korrektne olla põhimõttekindel ja lähtuda ühtsest loogikast?

Aitäh! Kindlasti ei saanud te minu eelmisest vastusest välja lugeda minu suhtumist. Ma ütlesin, et seaduseelnõu seda teemat ei käsitle. Aga ma ootan huviga, et Reformierakonna fraktsioon, nähes probleemi, teeks muudatusettepaneku ka selle reklaami kohta, mis ei ole otseselt seotud alkoholi kui toote reklaamimisega, aga milles kasutatakse alkoholi kui toodet. Kui Reformierakonna fraktsioon selle ettepaneku teeb, siis Keskerakonna fraktsioon seda kindlasti toetab.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kuidas suhestada seda seaduseelnõu ja välireklaami, kui me räägime kaubamärkidest? Kui me võtame Saku Suurhalli või A. Le Coq Arena, siis inimesed ju teavad, et Saku ja A. Le Coq on esmajärjekorras alkoholitootjad. Sealtkaudu jääks välireklaam tegelikult ikkagi toimima. Kas ma saan õigesti aru?

Aitäh! Seaduseelnõu keelustab alkoholi kui toote reklaami, see kehtestab keelud välireklaamile ning reklaamile raadios ja televisioonis. Reklaamida Sakut koos alkoholi kui toote reklaamiga on keelatud, aga on olemas Saku Suurhall, on olemas Saku vald. Kaubamärki Saku me selle seaduseelnõuga kindlasti keelata ei saa.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Arto Aasa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas Keskerakonna esitatud eelnõu 50 oma 27. septembri s.a istungil. Eelnõu algataja esindaja Priit Toobal esitas komisjonis ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust, mida oli hetk tagasi võimalik ka siinsamas saalis kuulata. Majanduskomisjoni istungil osales Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kaubandustalituse juhataja Anne Laar, kes tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohti eelnõu kohta. Olgu öeldud, et Vabariigi Valitsus otsustas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu mitte toetada. Mittetoetamise peamiste põhjustena toodi välja järgmist.
Esiteks, §-s 2 on eelnõu jõustumise ajaks sätestatud 2012. aasta 1. jaanuar. Eelnõu jõustumine nimetatud tähtajal rikuks põhiseaduse §-st 10 tulenevat õiguspärase ootuse põhimõtet. Enne eelnõu vastuvõtmist sõlmitud pikaajaliste reklaamilepingute puhul on lepingupooltel tekkinud põhjendatud õiguspärane ootus, et lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste teostamine toimub vähemalt lepingu sõlmimise ajal kehtinud tingimustel. Seoses eelnõu jõustamise tähtajaga juhib Vabariigi Valitsus tähelepanu ka asjaolule, et reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõust tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriike. Mainitud teavitamiskohustus on sätestatud direktiiviga, mis näeb ette tehnilist normi sisaldavast eelnõust teavitamise korra. Eesti seadustesse on nimetatud direktiiv üle võetud toote nõuetele vastavuse seadusega. Euroopa Komisjonile eelnõu edastamiseks kehtestatakse eelnõule ooteaeg, mis määratakse esialgu kolmeks kuuks. Erinevatel asjaoludel võib see aeg pikeneda kuni 18 kuuni. Kui õigusakt võetakse vastu või see jõustub ikkagi ooteaja jooksul, ei saa seda Euroopa Kohtu kohtulahendi C-443/98 kohaselt kohaldada.
Teiseks, eelnõu seletuskirjast ei ilmne eelnõu eesmärgi täitmiseks valitud meetmete mõju ettevõtlusele ning sellele, kuidas eelnõu reaalselt mõjutaks reklaami avaldamist televisioonis. Arvestada tuleb asjaoluga, et Eestis taasedastatakse arvukalt ka teiste riikide tele- ja raadioprogramme, millele ei kohaldu Eesti jurisdiktsioon. Kuivõrd alkoholireklaami müügimahud on suured ning alkoholitootjad ja alkoholi importijad on olulised reklaamikliendid, siis on alkoholireklaami keelu korral võimalik, et suuremad Eesti telekanalid loobuvad Eestis väljastatavast meediateenuse osutamise tegevusloast ning hakkavad oma programme edastama teiste riikide jurisdiktsiooni all. See tähendaks, et eelnõus toodud muudatuste tõttu ei väheneks alkoholireklaami maht Eesti televaataja jaoks: reklaam leviks teiste riikide jurisdiktsiooni alt edastatavatesse programmidesse ning meediavormidesse, olles seega ühtlasi vaba Eestis praegu kehtivatest alkoholireklaami edastamisele kehtestatud piirangutest, sh ajalistest piirangutest.
Lõpetuseks möönab valitsus, et riigi alkoholipoliitika tuleb üle vaadata, pöörates sealjuures erilist tähelepanu laste ja noortega seonduvate probleemide lahendamisele, kuid ei pea võimalikuks toetada reklaamiseaduse muutmist esitatud kujul.
Ka majanduskomisjonis toimus äärmiselt huvitav ja avatud debatt eelnõu teemal. Toon esile mõned arutelu käigus tõstatatud küsimused ja seisukohad.
Esiteks, eelnõu puhul on oluline lähtuda ka isiku- ja ettevõtlusvabaduse kontekstist. Alkoholireklaamile on juba kehtivas seaduses seatud hulgaliselt piiranguid ja ettekirjutusi. Enne ettevõtlusvabadust veelgi vähendavate piirangute kehtestamist tuleks alustada kehtivate regulatsioonide täitmise kontrollimist. Soovitan huvilistel lugeda reklaamiseaduse § 28, kus on terve lehekülje jagu väga spetsiifilisi ja rangeid regulatsioone, mis juba praegu kehtivad.
Teiseks, puudub majanduslike mõjude analüüs. Ometi tuleks arvestada näiteks reklaamiagentuuride ja meediaettevõtete saamata jäänud tulu ning selle mõju meediakanalite programmi kvaliteedile ja töökohtade arvule. Ka siin saalis esitati küsimus, kui suure osa telekanalite tulust moodustab tulu alkoholireklaamist. Minule teadaolevalt on see viiendik nende müügitulust ehk küllaltki oluline osa.
Kolmandaks, eelnõu näeb ette alkoholireklaami keelustamise televisioonis, raadios ja välimeedias. Piirangutest jääb eelnõu kohaselt välja reklaam internetis, mis on aga suurima ohuga sihtgrupi, s.o laste ja noorukite peamine meediakanal. Reklaaminõuete karmistamise korral võib tekkida olukord, kus alkoholireklaam kolib massiliselt veebikeskkonda. See omakorda nõrgendab järelevalvet ja kontrolli, sest veebikeskkonnas on seda äärmiselt raske teha. Nagu varem juttu oli, eelnõu ja seadused ei reguleeri praegu eriti palju alkoholireklaami ajalehtedes ja ajakirjades, välja arvatud see, et keelatud on reklaam väljaande esi- ja tagakaanel.
Neljandaks, alkoholitootjad ja eratelekanalid on näidanud üles head tahet ning vabatahtlikult rakendanud kehtivast seadusest karmimaid reklaamipiiranguid. Nende kokkuleppe kohaselt ei näidata alkoholireklaami saadetes, mis algavad enne 21 ja pakuvad huvi alaealistele (kehtiv seadus võimaldab alkoholireklaami teles edastada alates kella 21-st). Osapooled on käitunud vastutustundlikult ning on valmis ka lisasammudeks. Seaduse karmistamine oleks sellise vaba tahte ja vastutustunde ignoreerimine ning isegi karistamine.
Komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et alkoholipoliitikat tuleb vaadata suurema tervikuna, mis hõlmaks reklaamipiirangute kõrval ka maksupoliitilisi samme, näiteks alkoholiaktsiisi tõstmist, väärtushinnangute kujundamist, turvalisus- ja tervishoiuküsimusi.
Koalitsioonilepingust lähtuvalt on Vabariigi Valitsus asunud riiklikku alkoholipoliitikat üle vaatama. 23. septembril s.a toimus alkoholi rohelise raamatu koostamise avaüritus. Rohelise raamatu koostamise raames vaadatakse üle praeguse regulatsiooni põhimõtted. Esialgsed seisukohad peaksid kujunema 2012. aasta jooksul. Näiteks on ülevaatamisel alkoholireklaami sisu ja esitamise viis, et vältida ka n-ö toredusreklaame. Alkoholipoliitika eest vastutav ministeerium on Sotsiaalministeerium. Lisaks leidis majanduskomisjon, et kuna eelnõu sisaldab nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte, tuleks küsida eelnõu kohta arvamust ka Riigikogu sotsiaalkomisjonilt.
Lõpetuseks komisjoni otsustest, mis kõik langetati konsensuslikult: saata Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 13. oktoobril, teha täiskogule ettepanek eelnõu 50 esimene lugemine lõpetada, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. oktoober 2011 kell 12 ja küsida eelnõu kohta arvamust ka Riigikogu sotsiaalkomisjonilt. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on üks küsimus. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Minu arvates räägitakse selle eelnõu raames põhjendamatult ja lausa ülekohtuselt palju alkoholitootjate ja reklaamifirmade rahalisest kasumist ning selle saamata jäämisest. Kumb on teie jaoks olulisem, kas rahva tervis ja püsimajäämine või alkoholitootja rahaline kasum, mis on suuresti saadud ju noorte tuleviku ja tervise arvel?

Aitäh! Minu jaoks on rahva tervis olulisem, aga eelnõude esitamise kord näeb ette, et peab olema esitatud ka põhjalik majanduslike mõjude analüüs. Me oleksime majanduskomisjonis väga pealiskaudsed, kui me ei küsiks ega tahaks teada reaalsete majanduslike mõjude suurust.

Hea ettekandja! Ma tänan teid ettekande ja vastuse eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Kaia Iva!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõnealuse seaduseelnõu seletuskiri on kahtlemata hea lugemisvara. Samas tuleb tähele panna, et seletuskirjas on toodud küll info riikide kohta, kus on reklaamile kehtestatud üht või teist laadi piirangud, kuid vaatluse alt on välja jäetud muud alkoholi tarbimist mõjutavad meetmed ja asjaolud, mis nendes riikides võivad olla samal ajal olulist mõju avaldanud. Igas uuringus, kus räägitakse alkoholi liigtarbimisest ja selle kahjudest, rõhutatakse, et liigtarbimise vastu saab tõhusalt võidelda vaid abinõude koosmõjus. Igale alkoholi liigtarbimise teemaga tegelejale peaks olema teada, et kõige tõhusam sekkumine üksikabinõuna on hinnatõus maksutõusu kaudu, st ostuvõime vähendamine. Oleme viimastel aastatel alkoholiaktsiisi tõstnud ning teame, et see on, eriti majanduslanguse tingimustes, nähtavat mõju avaldanud. 2008. aastal tarbiti inimese kohta 12,1 liitrit alkoholi, 2010. aastal 9,7 liitrit. Teised sekkumised üksikuna võttes, sh reklaami keelustamine, ei ole efektiivsed. Palju tulemuslikum on meetmete kombineerimine ja väga tähtis on samal ajal vähendada negatiivseid kaasmõjusid. Just salaalkoholi leviku riski tõttu ei saa näiteks aktsiisitõusuga liiga tempokalt edasi liikuda. Reklaami täielik keelamine tekitab aga selge ohu, et mitmesugused turundusvõtted hakkavad massiliselt levima. Seetõttu on reklaami tugeva piiramise korral vaja kehtestada näiteks alkoholile miinimumhind ja reguleerida alkoholi degusteerimist. Muidu võime Eesti tuntud ja väga mahuka reklaamikampaaniaga alkoholi turundamise üritusel, mida kahjuks eksitavalt lastele kohase üritusena reklaamitakse, Õllesummeril, hakata saama näiteks sümboolse hinnaga siidrit ja kaubanduskeskustes võivad alkoholitoodete degusteerimised muutuda igapäevaseks.
Samas on piinlik kuulata reklaami- ja alkoholitootjate väiteid, et alkoreklaam ei pane kedagi rohkem jooma, see aitavat vaid valida kvaliteetsemaid tooteid. Suisa kummaline oli selle selgituseks toodud näide, et pesupulbrireklaam ei pane ju kedagi rohkem pesu pesema. Tõepoolest, ka mina ei ole kuulnud pesupesemissõltlastest, kes kulutaksid sellele kasvavas mahus aega ja raha, rikuksid ära oma tervise, oleksid ohtlikud oma perekonnale, ei jõuaks selle sõltuvuse tõttu enam tööle ning tekitaksid kahju kogu ühiskonnale. Küll aga on meile hästi teada alkoholi liigtarbimise ja sõltuvusega kaasnevad kahjud ning nende tekkemehhanismid.
Isamaa ja Res Publica Liit on seisukohal, et kõige olulisemad on suhtumise muutus ning inimese ja kogu ühiskonna väärtushinnangud. Neid saame kasvatada mitmesuguste meetmete – hind, reklaamipiirang, juurdepääsupiirang, joobekontroll liikluses, teavituskampaaniad jms – koosmõjus ning sekkumisi järk-järgult karmistades. Kindlasti ei tohi loota ka vaid liberaalsele eneseotsustamisõigusele: tahan, joon end surnuks, ei taha, siis ei joo. Ka sportlikku elulaadi propageerides ei looda me ju vaid sellele, et ketsid suudab igaüks osta ning linnatänav ja metsaalune on jooksmiseks valmis. Me oleme ehitanud uusi spordihooneid, rajanud kergliiklusteid, loonud terviseradu, korraldanud ridamisi liikumisharrastust edendavaid üritusi, otsinud neile väärikaid patroone, pannud välja motivatsioonipakette ning kehaline kasvatus on läbi aegade olnud kohustuslik õppeaine. Samamoodi süsteemselt peame tegelema joomarluse piiramisega, pöörates erilist tähelepanu sellele, et ära hoida noorte alkoholisõltuvust ja üldse alkoholi tarbimist. Ma palun minuti lisaaega!

Üks minut lisaaega.

Selle oluline osa on nn kasulike eneseteostusvõimaluste loomine.
IRL-i jaoks on oluline kujundada kogu elukeskkond selliseks, et see ei propageeri alkoholi tarbimist, müügipiirangud on tasakaalukad ja suhtumist kujundavad ning järelevalve tõhus. Oleme pakkunud viis sammu. Esiteks, reklaami piiramine sel kujul, et reklaamis tohib näidata vaid toodet kaunistamata kujul, loetledes selle toote andmeid, ning välistatud on igasugune meeleolu loov liikumine, muusika või taustapildid. Teiseks, määrata alkoholi asukohaks kaupluses nn lõpp-punkt, keelata paigutada alkoholi muu kauba vahele. Kolmandaks, järkjärguline aktsiisitõus, ennaktempos nn treeningjookidel, mis on magusad lahjad joogid, mille sihtrühm on noored ja naised. Neljandaks, boonuskampaaniate keelamine, avalikes kohtades degusteerimiste piiramine. Viiendaks, tõhus järelevalve alaealistele alkoholi müümise üle ja liikluses alkoholi kasutamise üle, salaalkoholi leviku tõkestamine ning sellega paralleelsed teavituskampaaniad.
Kindlasti osaleb IRL aktiivselt koalitsioonileppes ülesandeks võetud ning nüüdseks Sotsiaalministeeriumi algatatud alkoholipoliitika rohelise raamatu koostamisel.
Alkoholi liigtarbimisega võitlemine on kui tünnile vitste panemine. Ühest vitsast ei piisa, kõik vitsad peavad olema timmitud ühtlase pingega, muidu võime parimat soovides kasu asemel kahju sünnitada. Menetluses olev eelnõu kõneleb küll headest eesmärkidest, kuid nende realiseerimiseks on vaja eelnõu olulisel määral muuta ning täiendada. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Viktor Vassiljevi!

Härra juhataja! Head sõbrad, kolleegid ja saatusekaaslased! Üleeile oli mul suur au presenteerida siin puldis Keskerakonna esitatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seal oli juttu 83 000-st ravikindlustuseta inimesest. Ma võimaldasin teil 20 minutit kuulata minu juttu, mis andis võimaluse esitada rohkelt küsimusi, kuid koalitsioonilt ei tulnud ühtki küsimust. Küsimusi tuli opositsiooni poole pealt, mistõttu sai täpsustada ja natuke rohkem eelnõust rääkida.
Nüüd, kui räägiti alkoholireklaamist, oli küsimusi väga palju. Sellest teen ma järgmise järelduse. Keskerakonna fraktsioonis on ülesanded inimeste vahel enam-vähem ära jagatud. Näiteks mina ei hakka väga süvenema elektritariifidesse, selleks on meil inimesed, kes neid asju rohkem tunnevad. Mina tunnen rohkem sotsiaalala ja tervishoidu. Inimesed, kes elektritariife paremini jagavad, jätavad sotsiaal- ja tervishoiuküsimused mulle. Tuleb välja, et koalitsioonis on väga palju spetsialiste alkoholi alal.
Väga kurb on muidugi, et see, milliseid konjakimarke oleks parem tarbida, millised konjakid on tervisele paremad ja millised kahjulikumad, huvitab väga, aga see, et 83 000 inimest on ravikindlustuseta, ei huvita mitte kedagi. Karta on, et inimesed tunnevad rohkem huvi asjade vastu, mida nad paremini tunnevad. Ravikindlustuseta ei ole koalitsiooni poole peal vist mitte keegi.
Alkoholipoliitika ei ole, muuseas, naljategemise koht. Lugu on väga tõsine. Inimesed, kes on küsimusega nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt hästi kursis, teavad ju, et nimetatud ainete tarbimine võib olla küll lõbus, tekitada väga rõõmsaid emotsioone ja ülemeelikut käitumist, aga mitte kauaks, lõbusus läheb üle ja hommik tuleb raske. Seda ma tahtsingi teile öelda: tuletage meelde hommikuid! Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 50 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 50 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. oktoobri 2011 kell 12. Esimene lugemine on lõpetatud ja esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Me ei liigu teise päevakorrapunkti juurde, sest rohkem päevakorrapunkte päevakorras ei ole. Istung on lõppenud. Ma soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.58.