Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu neljanda töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kutsun kõnetooli kolleeg Eiki Nestori.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kaunistamaks teie päeva, esitan koos kolleegide Kalvi Kõva, Kalev Kotkase ja Sven Mikseriga seaduseelnõu, mille sisu on Vabariigi Valitsuse seaduses § 52¹ tühistamine, kuid seoses sellega tuleb veel mitut muud seadust muuta. Ma arvan, et meil kõigil teiega on ühine huvi, et maksumaksja raha kasutataks mõistlikult ja sihipäraselt. Seetõttu, et ei oleks kiusatust, võiks ka Vabariigi Valitsuse seaduses tühistada ühe ametikoha, kus seda siiamaani kõige paremal moel tehtud ei ole, pigem on tegu olnud kas mingite poliitiliste või lausa isiklike ambitsioonide rahuldamisega. Aga see ei peaks olema maksumaksja kohustus. Lühidalt öeldes on meie ettepanek kaotada abiministri ametikoht.

Aitäh! Palun, kolleeg Jaanus Tamkivi!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel Riigikogu menetlusse kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu. Selle seaduse vajadus on tingitud sellest, et 2003. aastal kehtestati seoses Euroopa Liitu astumisega Tšehhile, Eestile, Lätile, Leedule, Ungarile, Poolale, Slovakkiale üleminekuaeg, mille jooksul nad võisid jätkuvalt kohaldada kehtivaid õigusakte, millega piiratakse põllumajandus- ja metsamaa omandamist teiste riikide kodanike ja äriühingute poolt. See tähendab, neil lubati ajutiselt rakendada kapitali vaba liikumise piiranguid. Üleminekuaeg on läbi saanud, piirangud kaovad seadusest. Euroopa Majanduspiirkonna ja OECD riikide kodanikele ning äriühingutele sätestatakse aga 10 hektari piirang, mis ei kehti, kui on tegemist vastaval alal juba mõnda aega tegutsenud ettevõtetega. Kolmandate riikide suhtes midagi ei muutu, nende puhul säilib ka riigikaitsehuvidest lähtuv piirang piirialadel ja väikesaartel. Tänan tähelepanu eest! (Aplaus.)

Suur tänu! Palun, kolleeg Mailis Reps! Kolleegid, palun tasemini!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head Riigikogu liikmed! Käesolevaga tutvustan teile arupärimist, mille ma koos oma kolleegidega esitan haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. Nimelt soovime täpsemalt teada hariduskulude toetamise kohta riigieelarvest. Haridustoetus, mis seisab riigieelarves eraldisena kohalikele omavalitsustele, on üldjuhul üsna vähe lahti kirjutatud ja loodame arupärimise abil saada veidike valgust, mida täpselt on 2012. aasta riigieelarves mõeldud kohalikele omavalitsustele eraldatava haridustoetuse all.
Samuti huvitab meid lähemalt, kuidas järgmise, 2012. aasta hariduse rahastamise mudel välja näeb. See on haridus- ja teadusministri otsustuspädevuses. Teatavasti on laste arvu vähenemine piirkonniti üsna erinev ja me soovime teada, millisel määral arvestatakse hariduse rahastamise mudeli puhul nn tühjasid koolikohti. Kas rahastamismudeli abil tõmmatakse koolivõrku koomale? Ning loomulikult huvitavad meid ka täienduskoolituse, õppevahendite, koolilõuna ja investeeringutoetuste täpsustatud suurused. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetluse kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. oktoobril algatatud taimekaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – maaelukomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. oktoobril algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; kolmandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 11. oktoobril algatatud päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon.
Juku-Kalle Raid palub teatada, et kohe peale täiskogu istungit toimub soome-ugri toetusrühma infopooltund kõigile Riigikogu liikmetele toas 262.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 94 rahvasaadikut, puudub 7.

Läheme tänase päevakorra juurde. Eile jäi meil arutelu pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu 62 menetlemisel. Läbirääkimistega jõudsime lõpuni, nüüd on vaja hääletada juhtivkomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletusprotseduuri.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu 62. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 43, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust, seaduseelnõu 62 langes menetlusest välja.

Järgmine päevakorrapunkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 75 kolmas lugemine. Läheme lõpphääletuse juurde. Palun tähelepanu! Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun teeme veel kord kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 92 Riigikogu liiget, puudub 9.
Hea Riigikogu, panen lõpphääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu 41 kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 87 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja sõjaaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 78 esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli kaitseminister Mart Laari!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus on Riigikogule esitanud rahuaja riigikaitse seaduse ja sõjaaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse. See seadus on lühike, hõlmates kolme sisulist muudatust. Neist esimesena asendatakse rahuaja riigikaitse seaduses sõnad "sõjalise kaitse arengukava" sõnapaariga "riigikaitse arengukava". Teiseks, seadusest jäetakse välja viited Siseministeeriumi valitsemisala asutustele. Kolmanda muudatusega täpsustatakse rahuaja riigikaitse seaduse sõnastust osas, mis puudutab kaitseväe juhataja poolt rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimist.
Võib küsida, miks seda seadust sellisel lühikesel kujul vaja on? Vastus on lühike. Praegu koostab Kaitseministeerium riigikaitse uut arengukava ja jätta seadusesse mõiste "sõjalise kaitse arengukava" ei oleks lihtsalt sobilik. Mis puutub Siseministeeriumi valitsemisala asutustele tehtud viidete väljajätmisse, siis sellega viiakse lihtsalt tegelikkus ja seadus kooskõlla. Eri seadustest on vastavad viited juba välja võetud, kuna Siseministeeriumi valitsemisalas on antud paragrahvides viidatud sõjaväeliselt korraldatud üksused likvideeritud või ümber korraldatud. Kaitseväe juhataja pädevuse täpsem määratlemine on seotud praktilise vajadusega anda sellele sättele tegelikult isegi mõnevõrra laiem, aga samal ajal täpsem sisu.
Kõige olulisem punkt kahtlemata ongi "riigikaitse arengukava" mõiste sissetoomine. Lühidalt öeldes tähendab see seda, et me ei tegele tulevikus mitte ainult sõjalise kaitsega, vaid riigi kaitsega laiemalt, ka teisi asutusi-institutsioone kaasa haarates. See on igati tänapäevane strateegia ja Eestile kahtlemata vajalik. Loodame kogu arengukava valmis saada järgmise aasta 1. detsembriks ja esitada selle siis valitsusele, et sealt edasi minna. Aitäh!

Suur tänu, härra kaitseminister! Küsimusi teile ei ole. Nüüd palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme kolleeg Tõnu Juuli!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist 19. septembril. Istungil osales eelnõu algataja esindajana Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Taimar Peterkop. Eelnõu eesmärk on ajakohastada riigikaitsekavasid, nimetades sõjalise kaitse arengukava ümber riigikaitse arengukavaks. Teatavasti on sõjaline riigikaitse vaid üks riigikaitse olulisi osasid, tegelikult on riigikaitse oma olemuselt palju laiema tähendusega. Samuti täpsustatakse kaitseväe juhataja õigust sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid ning tunnistatakse kehtetuks rahuaja riigikaitse seaduse ja sõjaaja riigikaitse seaduse sätted, kus on viidatud Siseministeeriumi valitsemisala juba likvideeritud või ümberkorraldatud asutustele.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma korralisel istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu 78 esimeseks lugemiseks Riigikogu neljanda töönädala päevakorda 12. oktoobriks ning valis komisjoni nimel ettekandjaks siinkõneleja. Veel otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1 teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 24. oktoober kell 10.

Tänan! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 78 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 24. oktoobri kell 10.
Esimene lugemine on lõppenud ja neljanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde. Head ametikaaslased! Pöördun teie poole, kuna järgmise päevakorrapunkti esimene ettekandja ei ole veel jõudnud Riigikogusse. Nüüd on meil kaks võimalust: kas hakkame eelnõu arutama või juhataja võtab vaheaja. Ma teen ettepaneku, et ma võtan juhataja vaheaja ja ootame, kuni minister jõuab siia ja me saame seda eelnõu menetleda. Olete sellega päri? Tänan! Kuulutan välja vaheaja kümneks minutiks. Istung jätkub kell 14.31.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Istungi juhataja võetud vaheaeg on lõppenud, kell on 14.31. Me oleme jõudnud viienda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2010. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 60 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! See Vabariigi Valitsuse algatatud seadus käsitleb Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja kahte muudatust. Meie ettepanek on need muudatused ratifitseerida. Muudatused puudutavad Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja artikleid 28 ja 33, mis käsitlevad selle liidu liikmemaksu, sh erinevat liikmemaksukorraldust. Muudatuse vajadus tuleneb sellest, et ülemaailmse majanduslanguse tõttu soovisid paljud liikmesriigid oma liikmemaksu Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus vastavalt vähendada, mis tõi kaasa liidu rahaliste vahendite olulise kahanemise. Nüüd neid reegleid muudetakse, et liikmed ei saaks liikmemaksu nii järsult vähendada, vaid maksimaalselt 15% iga liikme viimasest liikmemaksuühikute arvust. Eesti liikmemaks Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus ei muutu, selle suurus on endiselt 65 000 eurot aastas.
Taustaks niipalju, et Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu näol on tegemist ÜRO eriorganisatsiooniga, mille vastutus laieneb kolmele peamisele valdkonnale: raadiosidealased rahvusvahelised kokkulepped ning rahvusvahelised kokkulepped telekommunikatsiooni standardimise ja telekommunikatsiooni arengu osas. Eesti Vabariik on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu liige alates 1992. aasta 22. aprillist. Meie ettepanek on see seadus vastu võtta.

Head ametikaaslased! Kas teil on ministrile küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur aitäh, minister, ettekande eest! Palun nüüd selle päevakorrapunkti raames Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Olga Sõtniku!

Lugupeetud härra juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Käesolev seaduseelnõu oli arutlusel majanduskomisjonis 26. septembril. Kohal olid peaaegu kõik komisjoni liikmed – puudus vaid kolleeg Jaan Õunapuu – ja ka asjaomased sekretariaadi inimesed. Kohale olid kutsutud härra minister ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk. Paraku härra minister tookord komisjoni ei jõudnud, aga see ei seganud meid seda päevakorrapunkti arutamast. Härra Nirk andis seaduseelnõust ülevaate, majanduskomisjoni liikmetel küsimusi ei olnud. Arutelu lõpus otsustas majanduskomisjon Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2010. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu saata täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 12. oktoobril, teha täiskogule ettepanek eelnõu 60 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 19. oktoober kell 12. Aitäh!

Tänan! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ka seda soovi ei näe, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 60 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 19. oktoobri kell 12. Esimene lugemine on lõppenud, viies päevakorrapunkt on käsitletud.

Läheme edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses osalevaid isikuid käsitleva Euroopa kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 81 esimene lugemine. Mul on väga hea meel kutsuda Riigikogu kõnetooli välisminister Urmas Paet. Palun!

Tere päevast! Valitsus on esitanud Riigikogule Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses osalevaid isikuid käsitleva Euroopa kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. See kokkulepe võeti vastu 1999. aastal Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni eesmärkide paremaks täitmiseks. Tolle kokkuleppe ja nüüd siis ka selle leppe ratifitseerimise eesmärk on tagada menetluslik puutumatus Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses osalevatele isikutele. See tähendab, et konventsioonis osalev riik ei tohi takistada Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebajal selle kohtuga suhelda, sh kirjavahetust pidada ega ka menetlusest osa võtta, samuti ei tohi riik kasutada kaebaja või teiste kokkuleppes nimetatud isikute Inimõiguste Kohtus antud ütlusi nende isikute vastu riigisiseses menetluses.
Eesti teeb selle ratifitseerimise juurde ka kaks deklaratsiooni. Nimelt, Eesti tõlgendab kokkuleppe artikli 4 lõike 1 punkti a selliselt, et kokkuleppega hõlmatud isikute vaba liikumise ja reisimise õigust piiratakse Eesti Vabariigis kinnipeetavate isikute suhtes, sest selline piirang on vajalik riigi julgeoleku, üldise ohutuse ja avaliku korra tagamiseks. Teiseks teeb Eesti deklaratsiooni kokkuleppe artikli 4 lõike 2 punkti a kohta, milles on ette nähtud, et kokkuleppega hõlmatud isikuid ei tohi läbisõiduriigis ega menetluse toimumise riigis kinni pidada. Eesti tehtava deklaratsiooni kohaselt ei kohaldata seda punkti Eesti kodanike ega Eestis alaliselt elavate isikute suhtes, st et Eesti võib kinni pidada Eesti kodanikke ja Eestis alaliselt elavaid isikuid enne reisi algust toime pandud tegude või nende süüdimõistmisega seoses.
See seadus jõustuks üldkorras ja Euroopa kokkulepe jõustuks Eesti suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele ratifitseerimiskirja hoiuleandmisest. Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande eest! Kutsun nüüd Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe. Rait Maruste, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas nimetatud eelnõu 27. septembri istungil. Selles osalesid kutsututena just kõnelnud minister Paet ja Välisministeeriumi asjaomase valdkonna juhtivametnik Maris Kuurberg. Komisjon esitas kohaletulnutele mitmeid küsimusi, millele me saime asjakohased selgitused. Pärast küsimusi ja nendele vastuste saamist otsustas komisjon ühehäälselt esiteks teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 81 Riigikogu täiskogu 12. oktoobri istungi päevakorda. Eelnõu põhiseaduskomisjonipoolseks ettekandjaks määrati siinkõneleja. Veel otsustati teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja panna juhatusele ette määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, see on s.a 26. oktoober kell 18. See on kõik. Aitäh teile!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Enn Eesmaa, palun!

Aitäh! Austatud kõneleja! Välisminister rääkis kahest momendist, mis Eesti puhul on väga olulised ja mida Eesti kavatseb rakendada. Kas need – nimetame neid erandeiks – on rahvusvahelisel tasandil erandlikud või on selleks õigus kõikidel riikidel, kes on ühinenud?

Kõikidel osalisriikidel on õigus teha reservatsioone. See on rahvusvahelises õiguspraktikas tavaline nähe. See klausel, mis Eesti riik välja pakub, on mõistetav ja selge. Põhjendus, miks seda tehakse, on see, et kui inimesed on mingisuguste tegude eest kinni peetud, kui nad on kas vahi all või vangistuses, siis nende eskordi saatel transportimine Strasbourgi, kui see peaks päevakorrale kerkima, on äärmiselt komplitseeritud ettevõtmine ja seda riigid ei tee. Nii palju kui ma oma 12 aasta pikkuse kogemuse põhjal tean, pole seda Strasbourgis kunagi tehtud, et oleks kutsutud mõni vahi all või vangistuses olev inimene Strasbourgi kohtu ette. Seega on tegu praktilisest vajadusest tuleneva klausliga.
Teine avaldus puudutab nende kinnipidamist, kes on läbisõidul. Ka see tuleneb põhimõttena otse põhiseadustest, mille eesmärk on oma riigi kodanikke kaitsta. See on ka üldiselt tunnustatud reegel, selles mitte midagi erakordset ei ole.

Hea ettekandja, suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Ja nüüd ma pöördun alandlikult kõikide fraktsioonide poole küsimusega, kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi. Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on kindel: esimene lugemine tuleb lõpetada. Määran eelnõu 81 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. oktoobri kell 18. Esimene lugemine on lõppenud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased! Meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 14.42.