Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud peaminister ja rahandusminister! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 46 rahvasaadikut, puudub 55.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi ja siseminister Ken-Marti Vaher.


1. 13:01 Euroopa stabiilsusmehhanismidest

Esimees Ene Ergma

Läheme tänaste küsimuste juurde. Esimene küsimus on kolleeg Mailis Repsilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Austatud peaminister! Eelmise nädala lõpus kohtusite Prantsusmaa peaministri François Filloniga ja peale majandussuhete oli kohtumisel loomulikult arutusel Euroopa võlakriis. Arvestades Merkeli ja Prantsusmaa presidendi omavahelisi plaane selles vallas, mida on meedias üsna palju kajastatud, kõlab teie lubadus, et Eesti toetab alalise Euroopa Stabiilsusmehhanismi ehk ESM-i varasemat jõustamist, üsna laiapõhjaline. Te andsite selle lubaduse Riigikoguga kooskõlastamata. Võib-olla selgitate Riigikogu liikmetele, kust te selle volituse saite? Kellele tuginedes te lubasite, et me liitume ESM-iga varem?

Peaminister Andrus Ansip

Minul on oma isiklik seisukoht olemas ja ma ei kavatse sellest loobuda ka siis, kui teie, proua Reps, seda väga sooviksite. Oma veendumused ma jätan endale ja nendest ma naljalt loobuma ei hakka. Samas ma olen päris veendunud, et suudan ka teid veenda selles, et alalise stabiilsusmehhanismi varasem rakendamine on kasulikum kui hilisem rakendamine. Ja miks see on kasulikum? Meil on EFSF-i puudutava ratifitseerimisel olnud ka summadest juttu. Kui me EFSF-i puhul räägime Eesti riigi võimalikust garantiist summas 2 miljardit eurot, siis ESM-i puhul me räägime maksimaalsummast 1,3 miljardit eurot. Väike vahe selles siiski on, kas garanteerida 2 miljardit või 1,3 miljardit eurot. Õigemini, Eesti riigi jaoks on see minu meelest päris oluline vahe. EFSF-is on Eesti osalus märksa suurem kui ESM-is ja seetõttu on nii, et mida varem me ajutistest ja suhteliselt paindumatutest mehhanismidest saame üle minna alalise ja paindliku mehhanismi kasutamisele, seda parem. Ja seda parem mitte ainult Eestile, vaid seda parem kogu Euroopale. Kuid ega ma selle suhtes väga optimistlik ei ole, et Euroopa Liidus õnnestub ESM ehk alaline stabiilsusmehhanism käivitada aasta varem, nii nagu mitu Euroopa Liidu riiki on seda soovinud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps, esimene täpsustav küsimus!

Mailis Reps

Aitäh! Praeguste plaanide kohaselt peaks ESM jõustuma 2013. aasta juulis. Loomulikult, ESM-i puhul tuleb ju Eestil sisse maksta kapitaliks 149 miljonit eurot viie aasta jooksul ehk reaalrahas pea et 30 miljonit eurot aastas. Teie veendumuste kohaselt, nagu te rõhutasite, juhul kui me 2012. aasta juulis seda rakendame, siis see peaks kajastuma ka 2012. aasta eelarves. Kas te tutvustaksite, kuidas see seal kajastub?

Peaminister Andrus Ansip

See ei kajastu seal, sest sellist otsust pole keegi veel langetanud. Oleks ka väga kummaline, kui see seal praegu ilma igasuguse põhjuseta kajastuks. Ma ei näe mingit põhjust, miks see peaks seal eelarves olema.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine täpsustav küsimus!

Mailis Reps

Sellest on muidugi kahju, et te lähtute ainult oma veendumustest. Sellisel juhul tuleb meil tõenäoliselt peagi tegemist nii nagu ka EFSF-i puhul kiirmenetlusega. Kiirmenetluse puhul aga jäi valitsusel kahe silma vahele, et riigieelarve seadus ei lubanud üldse sellist garantiid anda, samuti on üsna mitu Riigikogu liiget küsinud, kas ESM-iga liitumine on kooskõlas põhiseadusega. Kuna te nii veendunult seda kaitsete, võib-olla selgitate Riigikogu liikmetele, kas teie veendumuse kohaselt on sellise garantii andmine kooskõlas põhiseaduse ja riigieelarve seadusega?

Peaminister Andrus Ansip

Minu veendumuse kohaselt on kooskõlas. Ja minu veendumuse kohaselt oli ka EFSF-i puutuva ratifitseerimine kooskõlas nii meie riigieelarve seadusega kui ka põhiseadusega. Ma ütleksin, et loomulikult Eesti seadusandlus pole kohandatud ja kohanenud iseseisva rahapoliitika ajamisega. Eesti riigis ei ole alates iseseisvuse taastamisest olnud iseseisvat rahapoliitikat. Eesti kroon oli jäigalt seotud Saksa margaga ja me võtsime Bundesbanki rahapoliitika automaatselt ka Eesti rahapoliitikaks. Hiljem oleme sidunud Eesti krooni kursi euro kursiga ja me ei ole aktiivset rahapoliitikat ajanud ka siis, kui Eesti kroon on olnud seotud euroga. Nüüd ajame me esimest korda pärast iseseisvuse taastamist Eestis rahapoliitikat, aga me ajame seda ühes oma eurotsooni partneritega. Ja see on uus väljakutse Eesti seadusandlikule ruumile, kuna varem ei ole me pidanud tegema üleöö mingeid toetusoste vääringu stabiilsuse garanteerimiseks, me ei ole pidanud ostma võlakirju. Ning kuna vajadus on puudunud, ei ole ka meie õigusaktid olnud üheselt valmis reguleerima kõiki neid situatsioone, mis võivad tekkida ühes riigis, kellel on iseseisev rahapoliitika. Mõneti on see loomulik, et me sellises situatsioonis praegu oleme.

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid! Kuna see on tähtis teema, siis ma luban täna rohkem kohapeal registreeritud küsimusi, kuid mitte rohkem kui viis. Alustame kolleeg Marika Tuus-Lauliga.

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud peaminister! Eelmisel nädalal Jõgeval inimestega kohtudes tulid jutuks ka need võlakirjad ja kõige suurem probleem oli see, et inimesed ei saanud aru, miks sellest ikkagi ei räägitud enne euro tulekut. Me teame, et härra rahandusminister käis juba aasta enne seda Euroopas mitmesugustel kohtumistel, kus räägiti väga otseselt eurokriisist ja sellest tulenevatest võimalikest kohustustest Eestile. Just nimelt ka Eestile. See on üks osa küsimusest. Aga teisalt tahaks küsida, miks meie osa selles abifondis on nii suur, 13% SKT-st? Soome määr on 7,3%, Luksemburgil hoopis 4,4% ja Saksamaal 8,2%. Miks ikkagi on meie osakaal nii suur, oleme ju väike riik?

Peaminister Andrus Ansip

Selle osa määramisel ei lähtuta mitte ainult protsendist, mis arvutatakse sisemajanduse kogutoodangust, vaid see on ka proportsioonis elanike arvuga. Kui te võrdleksite, kui palju ühe või teise Euroopa Liidu riigi elanikud garanteerivad EFSF-i kohustusi, siis te saaksite hoopis teistsuguse pingerea. Te näeksite, et Eesti inimesed panustavad inimese kohta kõige väiksema summa. Nii et pingeridasid võib erinevalt koostada, lähtudes ühest või teisest või näiteks 32. parameetrist lähtudes.
Ma julgen öelda, et EFSF-i võti, jah, ei ole Eestile nii kasulik, kui on ESM-i jaotuse võti, kuid tuleb meeles pidada, et solidaarsus võiks olla alati kahepoolne. EFSF-i panustamise võti on Euroopa Keskpanga tulude jaotamise võti. Kui Euroopa Keskpank emiteerib eurosid, siis sellega kaasnevad tulud ja neid tulusid jaotatakse ühe algoritmi järgi liikmesriikide vahel. Kui jutt oli tulude saamisest, siis see võti sobis meile suurepäraselt, aga kui jutt läks kulude katmisele, siis me ütlesime, et ei, see EFSF-i võti meile ei sobi, teeme ESM-i võtme, siis me peame vähem maksma. Mõneti on see mõistetav, kuid peab ütlema, et kuigi õiglane see meie lähenemine ei olnud. Kui oli midagi saada, kui me tahtsime rohkem saada, siis see jaotusvõti meile sobis, aga niipea kui tuli sellesama võtme alusel hakata ühiseid kulusid garanteerima, siis me ütlesime, et see meile enam ei sobi, me tahame hoopis uut võtit. Kusjuures ma olen absoluutselt kindel, et me ei ole mitte mingil juhul nõus selle ESM-i võtme järgi hakkama kunagi Euroopa Keskpangalt tulu saama.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Minu meelest te vastasite küsimusest praegu mööda, aga see pole oluline. Nagu ma teie jutust aru sain, ajab meie riik õiget rahapoliitikat, õiget laenupoliitikat, ja seda teie isiklikule veendumusele toetudes. Ja nüüd ma tooksin teile näite: selle teie isikliku veendumuse põhjal elamisega oleme me saavutanud keskmise palga 857 eurot kuus, samal ajal Kreekas ja Portugalis on see märksa suurem. Näiteks Iirimaal on keskmine palk 4032 eurot. Kreekas ja Portugalis on pension ligi 100% palgast, meil teatavasti vilets osa. Ja nüüd ma küsin, millal me jõuame ka sellele tasemele, kuhu on jõudnud need viletsad riigid, keda me abistama peame? Mida teie sisemine veendumus ütleb selle kohta?

Peaminister Andrus Ansip

Andke aega, ja me jõuame! Ega see meie praegune keskmine palk kah üleöö pole tulnud. Meenutuseks olgu öeldud, et mina näiteks olen kroonides saanud kunagi palka 8 krooni kuus. Seejärel ma sain 11 krooni kuus ehk 110 rubla ja see oli päris priske palk pärast ülikooli lõpetamist. Me oleme ikka tubli sammu edasi astunud ning ma julgen öelda, et palgad ja pensionid on Eestis viimase 20 aastaga väga kiiresti kasvanud.
Enamikul teistel riikidel ei ole vahepeal olnud 50 okupatsiooniaastat ja nende vaba areng on kestnud märksa kauem kui Eesti ühiskonnal. Ma loodan, et te kõik hääletasite EFSF-i poolt. Vaevalt te pidasite silmas ühte konkreetset riiki, keda välja aidata. Minu jaoks see peapõhjus, miks ratifitseerida EFSF-i leping, seisnes selles, et niimoodi me tugevdasime julgeolekuruumi, kuhu Eesti kuulub. Minu veendumuse järgi Eesti inimesed astusid Euroopa Liitu eelkõige lähtudes julgeolekukaalutlusest. Jah, me teame, et Euroopa Liit pole NATO, aga me teame ka, et kui alustati Euroopa Liidu projekti, oli see rahu tagamise projekt. Eesti inimestele on julgeolekukaalutlus ilmselt kõige olulisem kaalutlus. Ratifitseerides EFSF-i lepingu, me tugevdasime, stabiliseerisime seda turgu, kuhu me müüme 70% oma eksporttoodangust. Ning me teame, et ekspordi maht on võrreldes sisemajanduse kogutoodangu mahuga 70–80%. Me stabiliseerisime seda turgu, kust tulevad meie tulud, mis katab tegelikult meie laua.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te püüate siin infotunnis juttu teemast kõrvale viia, rääkides omaaegsest rajoonikomitee esimehe palgast. Aga ma siiski tahan teema juurde tagasi tulla. Too küsimus sai infotunnis tõstatatud seetõttu, et teil on väga selged veendumused, mida ei muuda ei rahva arvamus ega ka parlamendidebatt. Püüdes nüüd teie veendumuste ringi laiendada, huvitab mind järgmine küsimus. Nädalavahetusel võisime jälgida, kuidas kohtusid Angela Merkel ja Nicolas Sarkozy. Neil oli eriarvamusi, kuidas peaksid eurotsooni riigid edaspidi aitama Lõuna-Euroopas hätta sattunud pankasid. Nicolas Sarkozy seisukoht oli, et kõik euroriigid peaksid kohe solidaarselt pankadele appi minema, proua Merkel pigem esindas arvamust, et eelkõige peaksid need riigid appi minema, kelle pangad on teinud riskantseid investeeringuid.

Esimees Ene Ergma

Küsimus, palun!

Kadri Simson

Kumba seisukohta teie oma veendumuse kohaselt toetate?

Peaminister Andrus Ansip

Esiteks, nii palju kui ma tean, ega see nüüd ikka päris nii ei olnud, nagu teie seda probleemi serveerite. Ma olen päris veendunud selles, et valdav enamik Euroopa Liidu riikide peaministreid ja presidente on seisukohal, et hätta sattunud kommertspankade rekapitaliseerimine peab toimuma koordineeritult. Aga küsimus on selles, mis etapid see rekapitaliseerimine peaks läbima, kui suur peab olema esmane pankade omavastutus, millal oleks võimalik saada abi rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest. See abi ei tähenda kindlasti mingisugust humanitaarabi, vaid see saab olema ikkagi krediit, mis tuleb protsendiga tagastada. Nii et küsimus on eelkõige nendes detailides. Maailm on väga palju õppinud Lehman Brothersi pankrotti laskmisest. See tekitas ikkagi väga suure turbulentsi kogu maailmas. Edaspidi tahetakse maailma niisugustest kollapsitest hoida. Olen veendunud, et see on päris ratsionaalne mõtlemine.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Tarmo Leinatamm

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Eesti ühiskonnas, sh ajakirjanduses ja ka siin saalis räägitakse ESM-ist kui sellisest abinõust, mille kokkulepet vähemalt pool Eesti rahvast oleks nagu juba lugenud. Ma uurisin siin saalis oma kolleegide käest, keegi füüsilisel kujul ESM-i kajastavat dokumenti, kas siis asutamis- või liitumislepingut pole näinud. Kas ESM-i leping on olemas trükitud kujul? Kas see on olemas inglise või juba isegi eesti keeles ja kui veel ei ole, siis millal see meie laudadele võiks saabuda, et saaks tutvuda, et saaks rääkida asjast, mis on füüsiliselt olemas?

Peaminister Andrus Ansip

Esialgsed tekstid on olemas ja on olemas ka eesti keeles, aga kogu see temaatika on alles läbirääkimiste objekt ja mingit lõplikku teksti pole olemas. Sellist teksti, mille valitsus võiks esitada Riigikogule ratifitseerimiseks, praegu ei eksisteeri. Ei eksisteeri meil Eestis ega Euroopa Liidus mitte kusagil, sest vastavad kokkulepped pole veel sõlmitud. Kuid aluslepingusse pannakse praeguste konsensuslike arusaamade järgi ette lisada tekst: "Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, võivad luua stabiilsusmehhanismi, mis võetakse kasutusele, kui see on kogu euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik. Mehhanismi alusel mis tahes vajaliku finantsabi andmine toimub rangetel tingimustel." Siiani on ühene arusaam olnud selline, et hätta sattunud riigi välja aitamine, bail out teise riigi või teiste riikide poolt või üheskoos Euroopa Liidu poolt on välistatud. See printsiip jääb kehtima, aga tehakse erand ühise stabiilsusmehhanismi loomiseks, kust on võimalik saada laenu rangelt tingimuste täitmise eeldusel. Ja loomulikult tuleb see raha tagasi maksta. See on muutus, mida praegu kavandatakse.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Hea peaminister! Kuulsin teie vastusest, et teie meelest see EFSF-i garantii otsus oli vastavuses riigieelarve seadusega, mis valitsusest tuli. Õiguskantsler ja see kooslus siin nimega Riigikogu arvas teisiti. Kas kaks viimast institutsiooni eksisid teie meelest?

Peaminister Andrus Ansip

Kui lugeda sõna-sõnalt õiguskantsleri seisukohta, siis ta ei väida kategooriliselt, et valitsuse Riigikokku saadetud EFSF-i otsus oli ühemõtteliselt vastuolus kehtiva riigieelarve baasseadusega. Seda väidet te õiguskantsleri kirjast ei leia. Vastupidi, ta väljendab ennast umbes nii, et klauslit, mis lubab anda sääraseid garantiisid eraõiguslikele äriühingutele juhul, kui on tegemist vajadusega hoida ära kommertspanga maksejõuetus, finantskriis jne, kasutatakse praegusel juhul suhteliselt meelevaldselt – tegemist on euro stabiilsuse tagamisega, mitte mõne Eesti kommertspanga finantssuutlikkuse tagamisega. Mina julgen sellele vastu vaielda ja küllap ka õiguskantsler Indrek Teder teab, et sellised vastuväited on võimalikud, sest kui Eesti osaleb üleeuroopalise finantsstabiilsuse tagamisel, siis ta osaleb selles täiesti proportsionaalselt, mitte ebaproportsionaalselt suure osalusega. Ja tagades finantsstabiilsust Euroopa Liidus, me tagame ka konkreetselt oma kommertspankade finantssuutlikkuse. Tuginedes sellele väitele, ma julgen öelda, et kõnealune valitsuse poolt Riigikogule esitatud eelnõu oli kooskõlas riigieelarve baasseadusega. Aga ma möönan, et kuna meil Eestis ei ole tulenevalt valuutakomitee süsteemist ja fikseeritud vahetuskursist olnud iseseisvat rahapoliitikat, siis pole meie seadus niisuguste ekstreemsete situatsioonide puhul olnud ühemõtteliselt tõlgendatav. Ja igasugused täpsustused, mis parlament tegi, on teretulnud ja vajalikud.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:21 Sisekaitselise hariduse korraldusest lähitulevikus

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Andres Anveltilt siseminister Ken-Marti Vaherile. Palun!

Andres Anvelt

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra minister! Mul on küsimus sisekaitselise hariduse tuleviku kohta, pidades silmas nii selle sisu kui vormi. Eriti pean silmas politseiharidust. Kümmekond aastat tagasi tehti poliitiline otsus, toimus sisekaitsehariduse reform ja kutseharidusõpe anti ametite käest üle Sisekaitseakadeemiale. Eesmärk oli kutsehariduse ja rakenduskõrghariduse ühtlustamine. Politseihariduse arendamiseks kulutati miljoneid kroone, et üle minna sellele uuele kompetentsipõhisele haridusele, kaasata väliseksperte jne. Nüüd on Sisekaitseakadeemia seda suunda hakanud muutma ning asunud taotlema suuremat akadeemilisust. Teisisõnu, kutseharidus on Sisekaitseakadeemia õppekavadest kadumas. Siit ka minu küsimus: millisena te isiklikult näete sisekaitselise hariduse tulevikku, kas võiks see ikka areneda ametite huvide põhiselt või hoopis akadeemilisuse suunas?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan, hea Riigikogu liige, väga hea küsimuse eest! Tõsi ta on, 2011. aastal võeti politseiõppes vastu uusi õppureid ainult rakenduskõrghariduse õppekava omandamiseks. 2010. aastal oli seis teine, politsei kutseõppes oli vähemalt pool õppuritest. Ütlen siin väga selgelt ja otsekoheselt, et sel teemal arutelu nii ministeeriumis, Politsei- ja Piirivalveametis kui Sisekaitseakadeemias jätkub. Me valmistame ette analüüsi, et minna 2012. aastale vastu juba üsnagi põhimõtteliselt ja põhjalikult läbiarutatud seisukohaga, kas politsei kutseõpe peaks Sisekaitseakadeemiasse tagasi tulema või on mõistlik hoida suunda, nagu on enne minu ametisse astumist õigeks peetud, ühtlustatud politseilise rakenduskõrghariduse väljaarendamisele. See on väga oluline teema.
Kutseõpe on siiamaani olnud õigustatud päris hulga aastaid, nii nagu sa ka ise tähendasid. Ma pean tunnistama, et praegu me oleme selle aruteluga üsna alguses. Nii et võin siin täna öelda vaid seda, et ma olen ka ise esitanud päris tõsiseid küsimusi selle kohta, kas mitte ei peaks muutma otsust, mis sai langetatud ainult rakenduskõrghariduse pakkumise kohta Sisekaitseakadeemias politseiõppes. Vahest taastada ka see kutseõppe tase, mis on ju olemas nii vanglate kui ka päästekolledži poole peal. Praegu on meil, kui väga põgusalt statistikast rääkida, neli kutseõppekava, kuus rakenduskõrghariduse õppekava ja üks magistriprogramm.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Andres Anvelt, esimene täpsustav küsimus!

Andres Anvelt

Aitäh! Mul on tegelikult jätkuküsimus, mis pole võib-olla mitte niivõrd sisuline, kuivõrd puudutab, nagu Eestis armastatakse öelda, betooni. Meil on asjaomased kutsekoolid praegu mitmes kohas laiali. Kevadel, kui ma ei eksi, rääkisid sa siinsamas puldis, et sügisel peaks olema selge, mis Sisekaitseakadeemiast edasi saab – kas see jääb Tallinnasse, kolib täiega Murastesse või hoopis kuskile mujale, näiteks Ida-Virumaale. Kas see seisukoht on nüüdseks välja kujunenud?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan! Tõsi ta on, siinsamas puldis sai öeldud, et sügisel saab valmis Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi läbiviidav analüüs, milles analüüsitakse võimalikke asukohti. Üks võimalus on arendada välja Tallinnas Kase tänaval asuv kinnistu, see renoveerida ja kaasajastada. Teine võimalik asukoht on Muraste. Vahepeal, 3–4 aastat tagasi võetigi üsna selge suund liikuda edasi pigem Muraste suunal. Tõsi ta on, tänavu on räägitud ka Ida-Virumaa võimalusest. Kaaludes nende eri asukohtade ressursikulu ja kõike muud, peab arvesse võtma kindlasti mitte ainult otsest kulu, mis on seotud Sisekaitseakadeemia koondamisega ühte asukohta, vaid ka kaudseid kulusid, mida nõuab kaasaegse õppekeskkonna loomine. Need täiendavad kulud saavad kindlasti olema märkimisväärsed, kui valitakse asukoht Tallinnast väljas. See analüüs võtab oma aja, mis on ka täiesti arusaadav, kui me teeme seda põhjalikult. Eeldan aga, et umbes kahe kuu jooksul on meil need kaalud laua peal ning saame liikuda edasi otsustamise ja hinnangute andmise faasi.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Andres Anvelt, teine täpsustav küsimus!

Andres Anvelt

Aitäh! Teine täpsustav küsimus ongi sellesama analüüsi kohta. Kas te Siseministeeriumis arvestate selle analüüsi puhul ainult seda puhast – nimetan seda jälle nii – betooni hinda ehk kulu, mis kaasneb ehitamisega, või peetakse silmas näiteks ka regionaalpoliitilist dimensiooni, et kõik ei oleks koondunud ainult Tallinnasse?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan! Ei arvestata ainult betooni hinda, vaid, nagu ma juba mainisin, kindlasti ka kaudseid kulusid ja tulusid. On selge, et teatud tulud ja kulud võivad olla vägagi kaudsed, neid on raske täpselt eurodesse arvestada. Aga regionaalpoliitilist nüanssi püüab Riigi Kinnisvara AS arvestada nii palju kui võimalik, seda nii kulude kui ka tulude poole pealt. Ilma selleta ei ole ju võimalik teha nii kaalukat otsust, nagu seda on Sisekaitseakadeemia jätmine praegusesse asukohta või viimine mujale. Üks on aga selge: mõistlik on koondada eri kolledžid ja kolledžite filiaalid, mis praegu asuvad üle Eesti laiali, ühte kohta ja lahendada see juba kümme aastat üleval olnud probleem tervikuna ära. Nii et jah, nii palju kui võimalik, arvestame kõiki kulusid ja tulusid, mis selle otsusega seonduvad.

Esimees Ene Ergma

Palun nüüd, head kolleegid, kolm kohapeal registreeritud küsimust! Alustame kolleeg Lembit Kaljuveest.

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Hea minister! See on tore, et teie ise ja kogu ministeerium toetate seda, et kaaluda akadeemia võimalikku asukohta ka regionaalpoliitilisest seisukohast. Aga kas te arvestate ka kaitsepoliitilisi momente? Ida-Virumaa oleks selles mõttes väga hea koht, ma mõtlen Narvat. Küsimus on aga selline. Teised alles arutavad asja, ent kas teil on endal juba tekkinud sisemine veendumus, kus see kõige õigem koht oleks? Mul oleks väga hea meel kuulda, mida te arvate Narvast.

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan väga! Minu teada Riigi Kinnisvara AS analüüsib eri asukohti Ida-Virumaal, mitte ainult Narvas. Ka Narva ümbruses on kaardistatud võimalikke lahendusi. Kogu analüüs võtab aega just nimelt selle tõttu, et tahetakse võtta arvesse ka teie nimetatud nüanss. See pole kindlasti mitte ainult sisekaitse seisukohalt, vaid tervikuna kogu ühiskonna jaoks oluline otsus. Koalitsioonileppes on kirjas, et me kaalume ka Ida-Virumaa lahendust. Täpselt sellisena me neid kaalusid ette valmistame. Valitsuskoalitsioonil, valitsuskabinetil peavad käepärast olema piisav argumentatsioon, faktid, prognoosid, kulude ja tulude detailne arvestus – vaid siis saab teha põhjendatud ja kaalutletud otsuse.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Hea siseminister! Ma küsin samuti Ida-Virumaa kohta. Lisaks nendele aspektidele, millest juba räägiti – betoon ja riigikaitse ja üldine Ida-Virumaa integreerimine muu Eestiga –, tahaksin teada, kui oluliseks probleemiks peetakse õppejõudude kaadri probleemi. Kas Tallinna õppejõud on ikka nõus sõitma Narva? Seepärast küsingi: kas te olete juba analüüsinud, kui otstarbekas on teha selles küsimuses koostööd Tartu Ülikooli Narva Kolledžiga ja TTÜ Virumaa Kolledžiga?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan küsimuse eest! Jah, õppejõudude probleem ei ole mitte ainult prognoositav, vaid see on juba praegu Sisekaitseakadeemias tunda, eriti väljaspool Tallinna asuvates kolledžites. Näiteks Paikusesse on õppejõudusid väga raske leida. Sisekaitseakadeemias on kokku 350 õppejõudu. Märkimisväärne hulk neist töötab lepingu alusel, koosseisulisi on 70 ringis. See on kindlasti väga oluline nüanss, mida tuleb kõnealuse analüüsi puhul arvestada. Koostöö teiste kõrgkoolidega on igal juhul oluline. Sisekaitseakadeemias pakutaval haridusel on aga oma spetsiifika. On teatud universaalsed erialad, mille õpetamiseks on võimalik saada õppejõudusid Eesti eri paikadest, aga kogemused paraku näitavad, et Tallinnast väljas asuvatesse kolledžitesse ei ole mitte õppejõudude konkurents, vaid inimesi tuleb tõsiselt innustada, et saada neid näiteks lepingu alusel õpetama.

Esimees Ene Ergma

Ja nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea minister! Aastaid tagasi, kui Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi haldusalas olevates koolides lubati erandkorras kutseharidus ja kõrgharidus ühendada, siis kaasnes sellega väga pikk vaidlus. Üks põhjendus, mis teie allasutuse spetsialistid tõid, oligi soov kutseharidus ja rakenduskõrgharidus siduda. Kindlasti polnud tegu sooviga kutseharidust vähendada. Mul on teile veidi teise nurga alt küsimus. Koalitsioonil on plaan koolivõrk tõsiselt läbi vaadata ning vajadusel gümnaasiumide hulka kõvasti vähendada. Kas olete selle arengukava koostamisel arvestanud, et kui politseiõppes väheneb kutsehariduse osakaal, siis väheneb väga tugevate noorte tulek sellele erialale?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Minu teada on koalitsiooni eesmärk Eesti gümnaasiume tugevdada. Alati on võimalik küsimusele läheneda kas konstruktiivselt või siis natuke destruktiivselt. Eesmärk on kindlasti Eestis antavat gümnaasiumiharidust tugevdada. Nagu ma enne ütlesin, mis puutub kutseõppeharidusse Sisekaitseakadeemias, siis väga tähtsad on tellimused konkreetsetelt tööandjatelt ehk Politsei- ja Piirivalveametilt, Päästeametilt ja ka teistelt asutustelt, kuhu konkreetsed lõpetajad peaksid pärast hariduse omandamist jõudma. Sisekaitseakadeemia on väga paljude näitajate poolest silmapaistev õppeasutus. 89% sisseastunutest ka lõpetab selle kooli, mis on vägagi hea protsent võrreldes mõne teise kooliga. Praegu me tõesti väga põhjalikult analüüsime, kas tänavu tehtud otsus võtta politseierialale sisseastujaid vastu ainult rakenduskõrghariduse omandamiseks oli õige või peaksime rakendusliku kõrghariduse ja kutseõppe ikkagi selgelt  lahku lööma. Kutseõppe poolt on päris mitmed eksperdid, ühtlustava rakenduskõrgharidusõppe poolt samuti mitmed. Nii et see on korraliku analüüsi koht ja igal juhul järgmiseks õppeaastaks ehk siis hiljemalt järgmiseks kevadeks peab see otsus olema langetatud.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, lugupeetud minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:36 Kohalike omavalitsuste võimekusest

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Tarmo Tammelt rahandusminister Jürgen Ligile. Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea rahandusminister! Selle nädala algul avaldati järjekordne kohalike omavalitsuste võimekuse pingerida, mis, tõsi küll, valmis Siseministeeriumi tellimusel. Sealt tuli välja selline huvitav ja üllatav fakt, et Eesti kõige võimekam omavalitsus on Viimsi vald, kelle võlakoormus on võrreldes aastatuludega 120%, mis sisuliselt tähendab n-ö Kreeka tegemist. Kuidas te seda kommenteerite? Kas see saab nüüd olema eeskujuks teistele Eesti omavalitsustele?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh, see on hea küsimus. Ma kartsin kõige rohkem, et te nõuate minult regionaalministri rolli asumist, aga see on tõesti rahandusministri valdkond. Ei, ma ei arva, et Viimsi peaks selle näitajaga eeskujuks olema. Igal juhul on seal reeglite rikkumist aastaid õigustada püütud. Hiljem on neil – seda ka ühe siin saalis viibiva kolleegi eestvedamisel, nii palju kui ma tean – tulnud kõvasti eelarvet kärpida, et laene tagasi maksta. Regionaalpoliitiliselt on tegemist anomaaliaga, mida ei tohiks soosida. See tähendab, et üks piirkond kasvab väga kiiresti ja kütab seda samal moel finantsiliselt tagant. Üks asi on tõepoolest, et sinna tuleb palju inimesi, kes vajavad infrastruktuuri, aga kui sellest saab õigustus meelitada veel inimesi uute laenudega juurde, siis Eesti seisukohalt see hea ei ole. Viimsi vald on püüdnud ekspansiivselt areneda. Ainult kui vaadata Pirita teed, siis Tallinna seisukohast ei ole see kuigi hea lahendus. Vähemalt reeglite rikkumine selle põhjendusega ei ole õige. Kui ma olen õigesti aru saanud, siis nüüd on vallavalitsuse hoiak selles mõttes muutunud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, esimene täpsustav küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh hea vastuse eest! Aga mind ikkagi huvitab, kas omavalitsustesse võib erinevalt suhtuda. Kui reeglid on olemas, siis tuleks kõigil üheselt reegleid täita.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Seda tulebki teha. Aga näiteks mina sain ministriks juulis 2009 ja ma ei saanud päevapealt öelda, et nüüd te maksate need laenud tagasi ja teie edasine laenukoormus on 60%. Küll aga kehtestasime 2009. aastal väga karmi laenupiirangu, mis nüüd natuke lõdveneb – seda laenu otstarbe ja mitte laenu mahu osas. See on vähendanud omavalitsuste eelarvedefitsiiti kuni ülejäägi tekkeni. Ja sel juhul on ju loota võlakoorma vähendamist, seda, et nad ikkagi maksavad laene tagasi. Uusi laene mis tahes otstarbel ei saa need, kes on sellest 60% piirist üle. Nad ei saa sisuliselt ka euroraha, kuna see vajab reeglina kaasfinantseerimist. See on tõesti asi, mida me oleme hakanud jälgima.

Esimees Ene Ergma

Nüüd kolm kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma nüüd võib-olla tõepoolest lähen natuke regionaalministri valdkonda, aga loodan, et teie, härra Ligi, olete sellele ka nõus vastama. Ega ükski uuring loomulikult ei ole lõplik tõde. Ka mõni päev tagasi välja tulnud Geomedia uuring on mitmeti tõlgendatav. Teie koalitsioonipartner on rääkinud sellest, et paneme aga kohalikud omavalitsused kokku ja siis tuleb meile kõigile õnn õue peale. Ma võtsin eile välja andmed, kui palju on alla 3000 elanikuga linnasid-valdasid. Neid on 226-st 150. Vaadates seda uuringut ja teades igapäevast elu, võib nentida, et ka suurtes omavalitsustes on probleeme piisavalt palju. Kas või see, et praegu põleb igast kolmest vaid üks valgustuslamp, ei ole probleem ainult Tallinnas, vaid ka Tartus ja mujal. Mul on teile küsimus: kas olete nõus, et kohaliku omavalitsuse suurusest sõltub üheselt selle toimetulek?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma kindlasti ei ole sellega nõus. Mind lausa häiris see väide, et 25 000 elanikku on see piir, kust alates omavalitsused justkui hakkaksid hakkama saama – vähemalt meediast jooksis selline väide läbi. See ei ole ilus nende suhtes, kes saavad hakkama ka palju väiksema elanike arvu juures. Samas ma ei arva, et omavalitsuste struktuur Eestis on optimaalne, see on sellest kindlasti kaugel. Kui me leiaksime haldusreformiks skeemid, mis ei põhine mingil kirvemeetodil, siis minu süda oleks küll rahul. Ma arvan, et haldusstruktuuri efektiivsus on Eesti jaoks kriitiline küsimus, aga me ei tohiks selle lahendust nagu sellistele standarditele taandada. 25 000 on väga meelevaldne väide. Isegi väiksemaid linnu on ju, kes kenasti arenevad, rääkimata sellest, et maavalla kohta on see hästi suur arv. See tähendab väga suurt territooriumi, mille puhul tekib juba tõsine küsimus, kas demokraatia toimib, kas inimesed tajuvad kontakti vallaga. See ei ole efektiivsuse kõrval mitte vähetähtis küsimus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Tarmo Leinatamm

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul on selline küsimus. Kindlasti on 200 inimesel Eestis olemas kindel ettekujutus Eestimaa haldusjaotusest, mis oleks õitsev, toimiv ja igati õiglane. Kas ka rahandusministril on oma fiskaalpoliitilisest vaatevinklist olemas seisukoht, missugune oleks õiglane, tore, toimiv ja õitsev haldusjaotus Eestis?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma kindlasti hoian fiskaalpoliitilise vaatenurga pigem tagaplaanile, kui soovin sellest lähtudes dikteerida haldusstruktuuri. See on sügavam riigiõiguslik ja demokraatia küsimus, kui kaugel võim peaks olema ja millist teenust ta peaks pakkuma. Me ikkagi võiksime selle üle mõtiskleda, lähtudes teenuse kvaliteedist, mitte sellest, kui palju on elanikke või kui hea on see avaliku sektori rahandusele. Ka väike ja puruvaene vald võib fiskaalselt olla väga efektiivne, aga see pole lahendus. Teiselt poolt pole õige ka Viimsis toimunu: aastaid koguti seal võlakoormat ja elati väga hästi. Nii et fiskaalne vaatenurk on vastuoluline.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra rahandusminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:44 Värska päästekomando sulgemisest

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Inara Luigaselt siseminister Ken-Marti Vaherile.

Inara Luigas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud siseminister! Päästeametis, nagu me oleme ka meediast lugeda saanud, on valmimas analüüs, milles käsitletakse 28 päästekomando sulgemist. Nimistusse kuuluvad just need komandod, mille piirkonnas elab kuni 5000 inimest. Kuid Päästeameti seisukohalt ei ole mitte ainult see komandode sulgemise põhjus. Ühe põhjusena tuuakse välja aasta alguses kehtima hakanud päästjate töökorralduse muudatus ja ka päästekomandode võimekus. Üks võib-olla suletavaid päästekomandosid on Põlvamaal asuv Värska komando. Minu küsimus on: millist koostööd on Siseministeerium ja Päästeamet komandode ning kohalike omavalitsustega teinud, arutamaks eelseisvaid ümberkorraldusi ja võimalikke sulgemisi?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan küsimuse eest! Kõigepealt, pole olemas mingit sellist plaani, millest te oma küsimuse alguses rääkisite, kui viitasite 28 komando sulgemisele. Jah, meedias on avaldatud erinevaid spekulatsioone. Eks spekulatsioonide tegijatel on kindlasti omad põhjused ning võib-olla ka hirmud. Tegelikult viib Päästeamet praegu läbi eelkõige meie päästevõimekuse, elude päästmise võimekuse tugevdamise analüüsi, mis puudutab peamiselt väiksemaid Eesti päästekomandosid. Eestis on ajalooliselt välja kujunenud päästekomandode võrgustik, mis kogu oma ulatuses enam kindlasti ei vasta 20 aasta jooksul muutunud majanduslikule ja demograafilisele olukorrale, samuti riskikaardistusele ja ohuhinnangutele. Et korrastada kogu päästekomandode süsteemi ja muuta tugevamaks elupäästevõimekus üle Eesti, ongi Päästeamet selle analüüsi algatanud. Praegu töö käib. Päästeameti juhtkond on minu teada sellesse kaasanud kõikvõimalikud Päästeameti enda eksperdid ja rääkinud ka komandode inimestega kohapeal. Ma eeldan, et selle analüüsi tulemus saab olema argumenteeritud ja põhjendatud ning loodetavasti saab Päästeamet pärast selle analüüsi valmimist kujundada märksa korrastatuma visiooni sellest, kuidas peaks päästeteenuse osutamine Eestis käima.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas, esimene täpsustav küsimus!

Inara Luigas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma kohtusin isiklikult Värska Vallavolikogu esimehe ja ka Värska komando juhiga. Nad mõlemad väitsid, et tegelikult ei ole sisulist arutelu üldse toimunud ning et plaanitavatest uuendustest ja analüüsidest kuuldakse üksnes meedia vahendusel. Samas on Värska Vallavolikogu teinud pöördumise nii teie, regionaalministri kui ka isegi Vabariigi Presidendi poole. Selle pöördumise tekst on ka minul. Kas te olete selle pöördumise kätte saanud ja kui olete, siis milline on teie arvamus sellest?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan küsimuse eest! See on täiesti arusaadav ja ma ütleksin ka, elementaarne, et Värska inimesed tunnevad muret oma päästekomando tuleviku pärast. Mina küll eeldan, et nii palju, kui Päästeameti juhtkond on vähegi seda suutnud teha, on kohalikke inimesi teavitatud ja nad on analüüsis osalenud. Kui seda veel ei ole tehtud, siis kindlasti seda tehakse.
Mina ei ole ise Päästeameti juht, ei kuulu ka Päästeameti juhtkonda. Päästeameti pädevuses on ka sisemise töökorralduse tagamine. Mis puutub Eesti nõrgematesse ja väiksematesse päästekomandodesse, siis seis on selge: Eestis on kokku üle 80 päästekomando, neist 34-s on ööpäevaringne elupäästevõimekus. Järgmise aasta eelarvest ehk eraldatava lisataotluse abil suudame seda arvu märgatavalt suurendada, meie hinnangul kuni 60-ni. Jääb päris suur hulk päästekomandosid, kus ei ole võimalik tagada elupäästevõimekust. Elupäästevõimekus teatavasti tähendab nelja meest ühes vahetuses, äärmisel juhul kolme meest ühes vahetuses. See tähendab umbes 20 väljakoolitatud päästja olemasolu ühes päästekomandos, siis me saame rääkida tugevast, elupäästevõimekusega päästekomandost. Aga kõige tähtsam ongi ju inimeste elude päästmine. Seega on käimas oleva analüüsi eesmärk tugevdada Eestis elupäästevõimekust ja välja töötada ressursside optimaalne kasutus, et ühtlaselt üle Eesti päästeteenus tagada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine täpsustav küsimus!

Inara Luigas

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite väga õigesti, et tegelikult tuleb elupäästevõimekus tagada finantse juurde suunates, komandosid välja õpetades jne. Kui me seda ei tee, siis komandode likvideerimine piirkonnas küll turvalisust ja päästevõimekust ei suurenda. Samas tuleb ikkagi arvestada, et igas piirkonnas on omad erisused. Värska piirkonnas on olemas selline suur logistikakeskus nagu Koidula raudteepiiripunkt, samuti tuleb arvestada selle kandi juurdepääsuvõimalusi ja väga suuri kaugusi. Ma olen isiklikult teinud ettepaneku kokku kutsuda Kagu-Eesti saadikurühm. Palun ka teid, et kui te saadate sellele kohtumisele oma spetsialiste, siis oleks hea, kui me saaksime näha asjaomaseid analüüse, saaksime teada, millised analüüsid on tehtud, millele on need tuginenud ja millised on lahendused.

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan selle tähelepaneku eest! Ma olen nendest palvetest teadlik ja eeldan, et lähitulevikus need kohtumised kindlasti toimuvad. Me saame analüüsist rääkida aga pärast seda, kui Päästeamet on oma töö lõpetanud. Alles seejärel saab Päästeameti juhtkond edasi liikuda ja otsuseid langetama hakata. Päästekomandode paiknemine üle Eesti on Päästeameti juhtkonna pädevuses olev küsimus.

Esimees Ene Ergma

Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud siseminister! Te kinnitasite esimesele küsimusele vastates, et sulgemiskavasid ei ole ja komandode likvideerimist ei ole keegi arutanud. Veel väitsite, et ajakirjandus spekuleerib ning võtab neid arve ja teemasid kuskilt laest. Kui aga päästjatega kohtuda, siis selgub, et pilt ei ole absoluutselt nii roosiline, nagu te siin rääkisite. Mul on konkreetne küsimus Võnnu ja Puhja päästekomandode kohta, kes peaksid ka CO2 kvoodi müügist raha saama. Kas te saate praegu kinnitada, et lähema kolme aasta jooksul need komandod säilivad ning et see raha, mis eraldatakse CO2 kvoodi müügist investeeringuteks, läheb õige asja ette ja nendel inimestel ei tarvitse pinges olla?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan küsimuse eest! Mina ei ole väitnud kaugeltki mitte, et asjade seis on roosiline. Vastupidi, seis ei ole üldse roosiline. 34 päästekomandol on praegu elupäästevõimekus 24/7, mis tähendab, et absoluutsel enamikul ei ole ööpäevaringset elupäästevõimekust. Kui parlament toetab Vabariigi Valitsuse esitatud eelarve projekti, on järgmisel aastal võimalik suurendada see arv ligi 60-ni, mis tähendab 60 tugevat elupäästevõimekusega komandot üle Eesti. Küsimus on, et praegu on Eestis päästekomandosid, mille koosseisus pole viitegi meest. Nagu ma ütlesin, elupäästevõimekus algab ligikaudu 20 mehest komandos. See on neli korda suurem ressurss. See ei tähenda mitte ainult rohkema raha olemasolu, vaid teatud Eesti paikades ka 20 vastavate eeldustega, vastava haridusega, teatud väljaõppetingimustele vastava päästeametnikuks saada sooviva isiku olemasolu. Väga mitmel pool Eestis ei ole üldse mitte lihtne seda garanteerida. See ei ole tõesti lihtne!
Nagu te teate, selle aasta jooksul on tehtud üks otsus: 1. septembril pandi kokku Avinurme ja Iisaku võimekus. Mina arvan, et Avinurme ja Iisaku kandi rahvas võidab sellest otsusest, sest kahe nõrga asemel loodi üks tugev päästekomando Iisakul ja see peaks tagama kogukonna tõelise turvatunde. Meil ei ole vaja kogukonna näilist turvatunnet, vaid tegelikku hästi toimivat elukutseliste tagatud päästevõimekust. Ja sellele lisaks vajame me vabatahtlike kogukondlike abipäästjate võrgustikku üle Eesti.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas

Tänan, proua eesistuja! Austatud siseminister! Päästjastandardi täitmine ja elupäästevõimekus ei tohiks olla teie analüüsis ainukesed eesmärgid. Päästekomando olemasolust sõltub, nagu te ka ise ütlesite, kodanike turvatunne, aga lisaks tuleb arvestada ka ettevõtjate huvi piirkonda uusi töökohti luua. Sellest sõltub näiteks olemasolevate ettevõtjate kindlustusmakse suurus jne. Kas selles teostatavas analüüsis arvestatakse ka selliste argumentidega?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan küsimuse eest! Minu teada Päästeamet arvestab kõikide eri aspektidega, mida on ka mitmed kogukonnad oma pöördumistes esile tõstnud. Üks hea küsijagi viitas siin ühele omavalitsusele, kes on pöördumise teinud. Ettevõtluskeskkonda tehtavaid investeeringuid Päästeameti juhtkond oma analüüsis arvestab. Aga teie küsimus on kindlasti asjakohane.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Kalvi Kõva

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Võimaliku elukutseliste komandode sulgemise taustal on räägitud, et asemale peavad astuma vabatahtlikud komandod. Minu küsimus puudutabki vabatahtlikke komandosid ja nende rahastamist. Jättes kõrvale võimalikud uued, alles loodavad vabatahtlikud komandod, küsin: kas järgmise aasta eelarves on ette nähtud raha ka olemasolevate vabatahtlike komandode tehnikapargi uuendamiseks, tehnika paremaks remontimiseks, varustuse soetamiseks ja miks mitte ka väljasõitude tasustamiseks?

Siseminister Ken-Marti Vaher

On ette nähtud. Võib öelda väga lihtsalt: Eestis on Euroopa arenenud riikidega võrreldes vabatahtlikkus sisejulgeolekus nii päästealal kui ka abipolitseinike näol ilmselgelt vähe arenenud. Mina püüan omalt poolt teha kõik ja loomulikult püüavad seda ka Päästeameti, politsei ja piirivalve juhtkond, et innustada vabatahtlikkust kohapeal. Loomulikult ei teki vabatahtlikkus üle Eesti käsu korras – kindlasti mitte. Aga on väga palju võimalik teha selleks, et veenda inimesi, eelkõige küla- ja muude kogukondade liidreid, eri elukutsete esindajaid, et olla vabatahtlik päästja, abipolitseinik, riiki kaitsev kaitseliitlane – see on prestiižne. See on staatuse ja positsiooni küsimus, kogukonda kuuluva kodaniku väga mõistlik kohus. Eestis on sisejulgeolekualases vabatahtlikus tegevuses osalevate isikute arv 4–5 korda väiksem kui näiteks Saksamaal. Vahe ka mitme teise riigiga on märkimisväärne. Seega arenguruumi on veel palju. Loomulikult me tahame sellesse valdkonda suunata ka ressursse, et vabatahtlikele tuge pakkuda ja anda neile riigi poolt selge kindlustunne, et nad ei ole üksi, et nad ei pea tegutsema puhtast entusiasmist, vaid riik hindab väga nende vabast ajast tehtavaid pingutusi. Aga jah, vabatahtlikud saavad väga palju ära teha ennetustöös, esmatasandi ohusituatsioonide lahendamisel jne.

Esimees Ene Ergma

Palun nüüd väga lühike küsimus, kolleeg Väino Linde, ja lühike vastus!

Väino Linde

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Küsin siit edasi sedamoodi. Kumb näitaja on praeguste põhikohaga päästekomandode töö tulemuslikkuse ja efektiivsuse arvestamisel olulisem: kas teatud ajavahemiku jooksul päästekomando piirkonnas juhtunud kahjutulede arv või just see, et teatud ajavahemiku jooksul ei ole tulekahju mitte juhtunud?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Analüüsis arvestatavaid näitajaid on märksa rohkem kui need, mida sa, hea Väino, praegu nimetasid. Need näitajad kajastavad ettevõtluskeskkonda, investeeringuid, elanike arvu, väljakutsete arvu, ennetustööd jne. Aga kõik saavad tutvuda analüüsiga, mida Päästeamet praegu teeb, ja kui see on valmis, saavad eksperdid ja muud huvilised võtta oma seisukoha, kas üks või teine otsus on põhjendatud. Meie eesmärk ongi võimalikult laialt argumendid kirja panna, et Päästeamet saaks läbi viia põhjaliku analüüsi.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra siseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Head kolleegid, infotunni aeg on läbi. Suur tänu küsimuste esitamise eest ja, lugupeetud valitsusliikmed, vastamise eest!

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee