On. Aga ma tahan siiski õiendada ära teie iroonilise märkuse regionaalpoliitika kohta. Meie jaoks on väga oluline, et igal pool Eestis oleks mõistlik elada. Minu arust, kui vaadata, kuhu me oleme jõudnud oma põllumajanduspoliitikaga, regionaalpoliitikaga, kui te käite Eestis ringi ja teete silmad lahti, siis te näete, et kõigele vaatamata on ikkagi ka maal tekkinud perspektiiv erinevalt sellest ajast, kui teist eespool istuv inimene selle eest vastutas. Ma vähemalt usun seda.
Mis puudutab taastuvenergia eesmärke, siis seis on väga lihtne. Sooja- ja küttemajanduses ma ei näe mingit probleemi. Arvestades juba tehtud investeeringuid koostootmisjaamadesse, arvestades ka seda, et monopolide ohjeldamise seadus loob veel lisamotiivi rajada koostootmisjaamu ka väiksemates linnades, kus see majanduslikult mõistlik on, ei näe ma selles mitte mingisugust probleemi. See eesmärk on võib-olla juba tänaseks peaaegu saavutatud. Elektri osas me ületame eesmärki kaks korda, kui me võtame tänase seisu, 2011, aga me räägime ju 2020. aastaks seatud eesmärgist. Ka elektri osas ma näen pigem sellist probleemi, et arvestades taastuvenergia toetusi ja seda, et taastuvenergia on praegu tarbijale, nii kodutarbijale kui ka ettevõttele, mõneti kallim, tuleks minu arvates seda tempot 2020. aastani kuidagiviisi lineaarsemalt ajatada. Kus ma näen probleemi, on transpordikütus. See on üle-euroopaline probleem. Mida me oleme teinud? Me teeme praegu mitmesuguseid uuringuid, et vaadata, mida siin teha annab. Me teame neid n-ö ülikahtlasi algatusi, mis puudutavad biodiislit, selle segamist kütusesse. Vastukaaluks oleme läinud seda teed, et me teeme täiesti unikaalse elektromobiilsuse programmi, soovides leida mingisuguseid jätkusuutlikke lahendusi. Nii et probleemiks on kindlasti transpordikütus. Kahes muus osas ma probleemi ei näe, aga transpordikütusega on sama probleem mis kogu Euroopaski.