Tere hommikust, austatud Riigikogu! Head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu esimese töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun kõnetooli Kadri Simsoni!

Lugupeetud Riigikogu! Annan enda ja 12 kolleegi nimel üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Ja nii, nagu üks Riigikogu ülesandeid on jälgida ministrite poolt Eesti riigi raha otstarbekat kasutamist, on ka see arupärimine sellest eesmärgist kantud ja puudutab Eesti Posti soovi osta Express Post, mis on viimastel aastatel käivet kaotanud. Praegusel hetkel on see ühinemine veel Konkurentsiameti koondumisloa saamise taga. Asi on selles, et kaks aastat tagasi otsustati Eesti postiturg avada ja säärane ühinemine piiraks tekkinud konkurentsi. Eks meid ole ettevaatlikuks teinud ka see praktika, mis sai osaks eraettevõtetele, kui omal ajal kingiti ära loatasud eratelekanalitele. Seetõttu soovime põhjalikumat selgitust, miks on riigiettevõte sellise otsuse teinud, miks seda on peetud otstarbekaks. Näiteks postiturul tegutsev Itella korporatsioon, ettevõte Soomest, pidas niisugust tehingut mitteotstarbekaks ja jättis selle pooleli, sest küsiti liiga kõrget hinda. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Läheme nüüd teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise õiguskantslerile.
Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.

Alustame 15. septembri päevakorrapunktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikontrolli seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 58 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Head ametikaaslased, kuna eelnõu 58 heakskiitmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis viime enne lõpphääletust läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Panen lõpphääletusele eelnõu 58. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, 1 vastu, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikontrolli seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 58 on seadusena vastu võetud. Esimese punkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud teeseaduse § 16 muutmise seaduse eelnõu 22 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Jaan Õunapuu!

Väga austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle aasta aprillis esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeseaduse § 16 muutmise seaduse eelnõu. Esitasime eelnõu vahetult pärast tänavusi Riigikogu valimisi. Ma mäletan valimisdebatte, kus olenemata erakondlikust kuuluvusest lubati kohalikele omavalitsustele teetööde rahastamist märksa parandada, ja sellega seoses me oma initsiatiiviga juba aprillis välja tulime.
Eelnõu koostamise tingis vajadus parandada kohalike teede hoiu rahastamist. Meie pakutud muudatus annaks kohalikele omavalitsustele kindluse, et ka järgmiste aastate riigieelarvetes on kohalike teede jaoks summad, mis moodustavad kindla osa kütuseaktsiisist teehoiuks kasutatavast rahast. Kohalike omavalitsuste ülesanne on tagada kohalike teede korrashoid, kuid selle kohustuse täitmiseks peab riik garanteerima, et kohalikes eelarvetes on asjaomane tulubaas olemas. Me teame viimaste aastate raskeid talvi, sh erakordset lumerohkust, mille tõttu on teede normaalse sõidetavuse tagamine olnud oluliselt raskendatud. Teede sõidetavuse tagamiseks vajalike hooldustööde tegemiseks, sh teede lumest lahtiajamiseks ei ole omavalitsustel viimastel aegadel piisavalt raha olnud.
Teise probleemina muutub praeguse kohalike teede hoiu rahastamise süsteemi püsides mustkatteta teede seisukord järjest halvemaks. Kui neid piisavalt ei hooldata, eeldab see lähiajal juba rohkeid kulutusi teede taastusremondiks.
Nimetan ka võrdlusandmed, mis puudutavad riigimaanteede ja kohalike maanteede rahastamist. Ajavahemikus 1. jaanuar 2005 kuni 1. märts 2009 oli teeseaduses kindlaks määratud omavalitsustele kütuseaktsiisi laekumistest eraldatava minimaalse osa suurus. Praegu kehtivas seaduses see säte kahjuks puudub. See on tinginud viimastel eelarveaastatel vastavate summade kolmekordse vähenemise võrreldes 2007/2008. eelarveaastaga. Riigi teede ja tänavate korrashoiuks eraldatud summad erinevad ligi – palun kuulake! – 15 korda. Kohalikele teedele ja tänavatele eraldatakse tänavu kilomeetri kohta veidi üle 300 euro, riigimaanteedele 4361 eurot kilomeetri kohta. Selline proportsioon ei ole millegagi õigustatud ja käesoleva seaduseelnõuga soovitakse fikseerida kindel määr, et tagada nõnda kohalikele omavalitsustele stabiilne rahastamine kohalike teede hoolduseks ja remondiks. Meie ettepanekul peaks seadus jõustuma järgmise aasta 1. jaanuaril, mis peaks võimaldama sellest seadusest tulenevaid muudatusi, arvestades 2012. aasta riigieelarve koostamise protsessi.
On kõlanud arvamusi, et kui me suurendame kohalikele teedele eraldatavaid summasid, siis selle võrra kaotavad riigimaanteed. Sellele on viidanud oma vastuses ka Vabariigi Valitsus. Sellega ei saa päris üheselt nõus olla. Ma arvan, et Eesti riik on üks tervik. Kohalikud omavalitsused ja nende hooldatavad teed on sama tähtsad kui riigimaanteed.
Lugupeetud kolleegid! Kutsun teid üles meie eelnõu toetama ja esimest lugemist lõpetama, et saaksime teemaga juba tänavu sügisel edasi minna! Suur tänu!

Tänan! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Ikka on küsimusi. Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Ma mäletan aastaid 2005 ja 2006, kui me ühises koalitsioonis seda kõike tegime. Tollane Rahandusministeerium näitas hea meelega selles lausa initsiatiivi üles. Praeguses koosseisus on väga palju omavalitsusjuhte, kes teavad, kui hädasti on vaja teede olukorda parandada. Mis on sinu arvates see põhjus, miks nad justkui ei taha seda toetada?

See, kas nad tahavad toetada või mitte, selgub ilmselt mõne aja pärast, kui ka komisjoni kaasettekanne on esitatud. Ma võib-olla ruttan komisjoni kaasettekandjast ette, aga julgen teile öelda, et eilsel majanduskomisjoni erakorralisel istungil toetati seda eelnõu üksmeelselt.

Kõigepealt minu soojad õnnitlused järgmisele küsijale tänase sünnipäeva puhul! Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Meil Riigikogus on kohalike omavalitsuste toetusrühm – mälu järgi ütlen selle nimetuse – ka olemas. Kas seal on seda küsimust kuidagi arutatud? On mingi seisukoht olemas?

Minu teada seda küsimust on arutatud ja seisukoht on selline, et peaks toetama.

Arto Aas, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te rääkisite õiget juttu, et riigipoolsed eraldised on vähenenud. Aga on teil andmeid, kuidas kohalikud omavalitsused on ise käitunud? Kas nende rahastamine on jäänud endisele tasemele või on kohalikud omavalitsused samamoodi kriisiaegadel teedesse minevaid summasid vähendanud?

Ma ei taha olla originaalne või mitteoriginaalne, aga võiks öelda, et nii ja naa. Väga palju sõltub kohaliku omavalitsuse rahakotist. Mõned omavalitsused ei ole vähendanud teedele kulutatavaid summasid juba sel lihtsal põhjusel, et neid ei ole olnud võimalik vähendada. Töö oli vaja ära teha, lumi oli vaja ära lükata. Kuid need, kellel eelarve seda üldse ei lubanud, need andsid selles osas järele, nii nagu riigi eraldatav summagi vähenes.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Mis sa prognoosid, kui kauaks see eelnõu nüüd teist lugemist ootama jääb?

Ma kogu südamest loodan, et seda ei tõsteta riiulile ja et see ei jää järgmisi aastaid ootama, vaid seda menetletakse juba selle kuu jooksul edasi. Ma väga loodan!

Kalle Jents, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt täpsustuseks, et omavalitsuste foorumil oli juttu 10%-st ja majandusminister avaldas arvamust, et "kui eelarve võimaldab". Aga ma küsin seda, kas teil on käepärast arvutused, mida selline muudatus võrreldes käesoleva aastaga otseselt rahas tähendab? Kui palju eurosid see 15% moodustab?

Mis puutub kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma arutellu, siis eks valitsus sai seal oma arvu välja öelda. Kas see on 10%, 15% või veel enam, eks seda me pea siin saalis koos otsustama. Mis puutub summadesse, siis ma ei hakka siin peast miljoneid kroone eurodeks arvutama, aga oskan öelda seda, et kui tänavu on laias laastus kohalikele teedele eraldatud umbes 200 miljonit Eesti krooni, siis 2007/2008. aastal oli see natuke üle 700 miljoni Eesti krooni. Vahe on pool miljardit.

Hea esineja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Kalev Lillo!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Esitan teeseaduse § 16 muutmise seaduse eelnõu puudutava majanduskomisjoni tegevuse ülevaate. Majanduskomisjon on seda küsimust arutanud kahel korral. Esimest korda arutati seda tänavu 13. juunil. Kohale oli kutsutud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter, kes andis asjaomaseid selgitusi. Samuti oli meile laekunud Vabariigi Valitsuse seisukoht. Toon välja kolm põhiargumenti, mis valitsuse seisukohas kirjas olid. Esiteks paluti tungivalt lähtuda sellest, et vastavalt teeseaduse mõttele ei ole riigipoolne toetus täielik ja ainukene rahasumma, mille eest kohalikud omavalitsused peaksid teid ehitama ja neid hooldama. See on abi. Teiseks oli kirjas selline tähelepanek, et viimastel aastatel on eelarve planeerimise põhimõttelised suunad sellised, et pigem tuleks tulud ja kulud lahti siduda, mitte hoida neid protsentuaalselt koos, et tulud oleks otseselt kuludega seotud. Kolmandaks oli selline seisukoht, et on vaja lähtuda praegusest praktikast, kus iga-aastased kulud lepitakse kokku kohalike omavalitsuste ja Vabariigi Valitsuse vastavate läbirääkimiste ajal.
13. juunil toimus ka hääletus. Otsustati saata eelnõu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 15. septembril. Poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 4. Ka tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata, samuti häältega 5 poolt, 4 vastu.
Teist korda arutas majanduskomisjon seda eelnõu eile. Eilsel arutelul otsustati, kui väga lühidalt öelda, eelnõu esimene lugemine lõpetada, et seda edasi menetleda, et sisuliselt asju arutada. See otsus oli konsensuslik. Samuti otsustati teha ettepanek määrata eelnõu 22 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. september kell 12. Ka see otsus võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Tänan, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Deniss Boroditš palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et majanduskomisjon arutas seda küsimust kaks korda. Esimesel korral otsustati esimene lugemine lõpetada ja eelnõu teisele lugemisele mitte saata. Teisel komisjoni arutelul toimus kardinaalne muutus ja otsustati ikkagi eelnõu teisele lugemisele saatmist toetada. Mis vahepeal juhtus, et komisjoni liikmed ühehäälselt otsustasid eelnõu menetlemise jätkamise kasuks?

Mis ma oskan arvata? Ma arvan, et vahepeal oli suvi ja kõik komisjon liikmed said mõnevõrra targemaks.

Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on hea meel, et komisjoni liikmed on suvel väga palju kohalike omavalitsuste teedel kulgenud, sellest ehk ka selline eilne otsus. Aga, Kalev, sa kuulud koalitsiooni ja olles koalitsioonipoliitik, ütle, kuidas see eelnõu siin Riigikogu seinte vahel edasi elama hakkab?

Ma tänan küsimuse eest! Võib-olla ma ei saa mingisugustest peentest vihjetest aru – ma olen suhteliselt kogenematu parlamendipoliitik –, aga loomulikult on meie soov, nagu me eile ka komisjonis ütlesime, seda asja sisuliselt arutada.

Deniss Boroditš, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Teie vastusest selgub, et sellel eelnõul on suur lootus saada vastu võetud esitatud kujul. See teeb minu meelest rõõmu paljudele kohalikele omavalitsustele, sest ausalt öeldes on raharessurss teede hoiuks üsna piiratud. Tahan teile edu soovida! Mul on hea meel, et komisjoni liikmed on vahepeal targemaks saanud, nii et suur tänu toetuse eest! Olen kindel, et kõik kohalikud omavalitsused tänavad teid ka. Julgust teile ka teisel ja kolmandal lugemisel!

Head ametikaaslased! Pean juhatajana ütlema, et meil on praegu pooleli küsimuste voor. Nii et kui te olete vajutanud klahvile "Sõna", siis ilusate või mitteilusate – ma loodan, et ikka ilusate! – repliikide kõrval peab lõpus olema ka küsimus. Nii et palun küsime ka! Rein Randver, palun!

Ma küsin siis niimoodi: kas see eelnõu läbib ka teise lugemise samal kujul ja võetakse kolmandal lugemisel sellisena seadusena vastu?

Et seaduseelnõu jääb täpselt selliseks, seda ma ei saa garanteerida.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud komisjonipoolne ettekandja! Ma küsin kas-küsimuse. Kas ma sain õigesti aru, et selle eelnõu menetlemine jätkub nii, et komisjon on andnud parandusettepanekute tähtaja ja peale seda tähtaega komisjon arutab laekunud ettepanekuid ning otsustab siis, mis edasi saab? Kas ma sain õigesti aru?

Jah, hea küsija, te saite õigesti aru.

Kajar Lember, palun!

Aitäh! Kas eilsel komisjoni arutelul oli juttu ka n-ö eelnõu lahjendamisest, et see protsent ei oleks mitte 15, vaid mõni teine arv?

Aitäh küsimuse eest! Sellise aruteluni me ei jõudnud. See arutelu seisab ees.

Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Oskad sa seletada, kust võtavad paljud meie head kolleegid sellise arvamuse, et see eelnõu on midagi väga erilist, mille kohta nagu ei tohikski muudatusettepanekuid esitada ja mis edasise menetlemise käigus ei või muutuda ühes ega teises suunas?

Aitäh, Väino! Ma ei oska sulle vastata.

Indrek Raudne, palun!

Aitäh! Minu küsimus haakub Väino Linde küsimusega. Mõne eelnõu algatajad peavad vist parlamenti kummitempliks, kes ei tohi ühtegi nende esitatud eelnõu sisuliselt arutada ega mingeid muudatusi teha. Kas te põhimõtteliselt peate selliseid parlamendile esitatud nõudmisi õigustatuks või mitte?

Aitäh, Indrek! Ma olen mõnevõrra raskustes sinu küsimuse mõistmisega, aga loomulikult me ei pea ennast kummitempliks.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja. Aivar Kokk, palun!

Härra juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et täna on siin saalis räägitud väga olulisest eelnõust. Eks see küsimus ole üleval olnud, milline too protsent peaks olema. Kui palju omavalitsused on viimasel kahel aastal suutnud ise teederaha juurde panna, ei sõltu ainult tänasest küsimusest, kas 5%, mis on seni eelarves olnud, on piisav või mitte. Me peame vaatama ka teist poolt: omavalitsustele on ju viimase kahe aasta jooksul laekunud üksikisiku tulumaksust palju vähem eraldatud. Nii on väga loogiline, et paljudel omavalitsustel ei ole olnud piisavalt raha oma teede hooldamiseks või ehitamiseks. Milliseks kujuneb too protsent teisel ja kolmandal lugemisel, ei tea meist täna veel keegi. On ju võimalik teha ettepanekuid eelnõu muutmiseks ja lõpuks needsamad 101 inimest, kes siin saalis istuvad, otsustavad, milline seadus lõpuks saab. Kuid Riigikogu võiks mõelda ja arutleda teemal, et omavalitsused seisavad meie inimestele kõige lähemal ja peavad tegema olulisi otsuseid. Ei ole võimalik, et lumi jääb talu värava eest lükkamata või buss ei saa koolimajani sõita, kuna teehooldus on tegemata.
Võib-olla on aeg mõelda sellele, et iga uue Riigikogu kokkusaamisel võiks arutada sääraseid asju nagu see eelnõu. Näiteks milline on miinimumprotsent kütuseaktsiisi eraldamisel või kui palju üksikisiku tulumaksust on omavalitsustele järgmisel neljal aastal garanteeritud. Alati võib see määr headel majandusaastatel olla suurem, kuid kõikidel volikogudel peab olema kindlustunne, kui nad oma eelarvet hakkavad arutama. Nii nagu meie hakkame riigieelarvet septembris-oktoobris-novembris arutama, on ka kohalikel omavalitsustel täpselt sama teema samal ajal päevakorral.
IRL toetab kindlasti seisukohta, et kohalikel omavalitsustel peab olema rohkem autonoomiat. Me toetame ka seda eelnõu. Peaks olema selge, kui palju kohalikud omavalitsused saavad kütuseaktsiisist raha. Milline see protsent tuleb, selgub siis – ma veel kord kordan –, kui on tehtud ettepanekud ja komisjon on neid arutanud ning saatnud eelnõu teiseks lugemiseks siia saali. Kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühmas on 42 liiget, kes tegid seal ettepaneku sätestada 10%, mitte 15%. Aga kõik on läbirääkimiste küsimus. Tuleb arvestada, milline on hetkesituatsioon ning millised prognoosid järgmisteks aastateks meie ja kogu Euroopa majanduses. Igal juhul IRL-i fraktsioon toetab esimese lugemise lõpetamist. Soovin teile kõigile ilusat istungit! Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja! Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Ma ei oska öelda, kas see kuum suvi pani meid ümber mõtlema või Eesti Vabariigi presidendi esmaspäevane kõne siin Riigikogu saalis – üsna pikalt peatus ta ju kohalike omavalitsuste eelarve temaatikal.
Kohalike omavalitsuste teede rahastamine kuulub kohalike omavalitsuste eelarve temaatika hulka. Tegelikult ei ole ju riigi kodaniku jaoks tähtis, kas ta sõidab riigiteed mööda või munitsipaalteed mööda. Mõlemat teed mööda peaks saama võrdselt hästi sõita ja vaevalt et meie teid hakatakse märgistama, et see on riigitee ja see on kohaliku omavalitsuse tee. Aga tegelikult on pilt ikka päris kurb, kui me sõidame riigiteed mööda, näiteks Tallinnast Tartusse, ja kui me läheme Tartu või mõne teise linna kõrvaltänavatele – see ei olekski nagu Eesti riik.
Opositsioon on seda eelnõu ju ka varem Riigikogule esitanud. Viimane esitamine oli tänavu veebruarikuus, kui sellega tuli välja Keskerakonna fraktsioon. Kõige parem selle eelnõu puhul on see, et see ei nõua eelarvest lisavahendeid. See nõuab ainult poliitilist tahet teatud rahasummat teisiti jagada ning otsustada, mitu protsenti läheb riigiteedele ja mitu protsenti kohalike omavalitsuste teedele. Vahe on praegu 15-kordne teekilomeetri kohta, see tundub ikka päris absurdne.
On väidetud, et riigiteedel on liiklustihedus suurem kui kohalike omavalitsuste teedel. See ei pea ammu paika. Siin saalis on väga palju endisi linnapeasid ja nad võivad väita, et linnade kesktänavatel on liiklus kümneid kordi tihedam kui Tallinna–Tartu maanteel. Ning ka valdade teed tahavad hooldada. On teada mõned näited valdade kohta, kus eelmise talve teehoiukulutused kasvasid väga lumerohke talve tõttu neli korda. Kui nüüd sügisel peaks järsku lumi maha tulema, siis võib juhtuda, et nad on püsti hädas, neil pole teedehoiuks raha.
Tegelikult on ju fakt selline, et vahepeal eraldati kohalikele omavalitsustele 40,46 miljonit eurot teedehoolduse raha, siis aga vähendati summa 12,65 miljonini, see on ca neli korda. Siin on ka teine, samuti majanduslik küsimus: kui neid teid õigel ajal ei hooldata, siis hiljem läheb teekilomeetri kordategemine järjest rohkem maksma.
Kokku võttes tänan koalitsioonipoliitikuid mõistva suhtumise eest! Tänasel päeval me küll ei peaks kummitemplist rääkima. Loodan väga, et need kohalikke omavalitsusi rõõmustavad arvud kajastuvad ka järgmise aasta eelarves. Aitäh teile!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 22 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. septembri kell 12. Esimene lugemine on lõppenud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ning soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.30.