Aitäh! Sealt, kus te lõpetasite, ma kohe alustan. Mina küll ei ole kuulnud, et arengumaades kulutataks 0,4% SKT-st päästeteenistusele või tuletõrjesüsteemi käigushoidmisele. Teades teie suhtumist Eesti riiki ja päästeteenistusse, printisin ma endale viimase Eurostati aruande päästeteenistuste rahastamise kohta Euroopa Liidus. Sellest selgub, et Eesti rahastab päästeteenistust samal tasemel Bulgaariaga. Me jagame oma 0,4%-ga SKT-st Euroopa Liidus esimest ja teist kohta. Seega, heita ette alarahastamist Riigikogule, teile, ei ole minu meelest põhjust, küll aga tuleb ilmselt ette heita vahendite kasutamise vähest efektiivsust. Te nimetasite, et paarkümmend ühikut päästetehnikat seisab, kuna hoolduseks ei ole raha. Mina lugesin suvel mingist online-portaalist, et koguni 150 ühikut tehnikat seisab lihtsalt sellepärast, et ei ole raha hoolduseks, ja paar päeva hiljem lugesin, et soetatakse veel x ühikut tehnikat juurde. Ma olen kuulnud, et kolm helikopterit, mis meil on soetatud, on korraga lennuvõimetud. Sõbrad! See on tõsine juhtimisprobleem, see on vahendite kasutamise efektiivsuse küsimus. Kui vahendeid kasutatakse selleks, et üha uusi ja uusi seadmeid soetada, aga samal ajal ei mõelda sellele, kust tulevad inimesed, kes hakkavad neid seadmeid kasutama, kust tulevad vahendid, selleks et sinna seadmesse kütust osta, siis on tegemist väga tõsiste juhtimisprobleemidega. Ma arvan, et need tuleb Päästeametis lahendada.