Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, peaminister! Austatud valitsusliikmed! Alustame tänast infotundi. Kõigepealt teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 48 Riigikogu liiget, puudub 53.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Mart Laar ja kultuuriminister Rein Lang. Head kolleegid! Kuna täna on palju küsimusi, siis kohapeal registreeritud küsimusi saame iga teema kohta lubada ainult kaks. Nii et kellel on nobedamad näpud, see saab küsida.


1. 13:02 Reservide konsolideerimine

Esimees Ene Ergma

Alustame küsimustega. Palun, kolleeg Eiki Nestor, küsimus peaminister Andrus Ansipile!

Eiki Nestor

Tere! Minu esimene küsimus on rohkem poliitilise kultuuri vallast. Härra peaminister! Valitsustel on olemas partnerid, on nad siis sotsiaalpartnerid või omavalitsusliidud ja neid on ilmselt veel, ning valitsused sõlmivad nendega kokkuleppeid. Poliitilises elus valitsused muutuvad, tuleb järgmine valitsus. Minu küsimus kõlab nii. Kui ühele valitsusele varem sõlmitud kokkulepe partneritega enam ei sobi, milline on siis korrektne tava või mida te peate õigeks, kas valitsus peaks uuesti istuma läbirääkimiste laua taha ja uue kokkuleppe sõlmima või võib ta käituda nii, nagu ta õigeks peab, ega pea läbirääkimisi pidama?

Peaminister Andrus Ansip

Nii ja naa, sõltub kokkulepete sisust. Aga kui te peate praegu silmas sotsiaalkindlustusfondide reserve, siis selle koha peal ma küll ei ütleks, et nii ja naa. Siin on kokkulepped ilmtingimata vajalikud. Aga oletame, et mõni partner soovib midagi ebaseaduslikku varem kokkulepitud seadusliku asemel. Siis, ma arvan, valitsus kindlasti ei peaks soostuma selle ebaseadusliku lahendusega. Sellest tulenebki minu vastus: nii ja naa.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor, esimene täpsustav küsimus!

Eiki Nestor

Aitäh! Ma loodan, et valitsus alustab läbirääkimisi Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliiduga. Kas on nii? Nüüd teine küsimus. Palun väga vabandust, aga minu käest on seda kogu aeg küsitud ja mina olen soovitanud pöörduda peaministri või rahandusministri poole, kuid ilmselt ei ole see küsimus teieni jõudnud. Ma siis küsin selle nüüd ära, et saada vastust kõigi nende jaoks, kes on seda minu käest küsinud. Riigi tulude ja kulude seisukohast annaks sama tulemuse näiteks selline lihtne teguviis, kui alandada töötuskindlustusmakse määra ja tõsta tulumaksuprotsenti. Riigi fiskaalsed eesmärgid saaksid täidetud, aga seda protesti ja pahameelt, mis on praegu töötuskindlustuse ja haigekassa asjus tööandjate ja ametiühingute poolt, ei oleks. Riigi fiskaalne eesmärk saaks ju samamoodi täidetud.

Peaminister Andrus Ansip

Ma ei tea, mis päev see täna on, aga vastan, et nii ja naa. Päris nõus ma teiega olla ei saa, et fiskaalsed eesmärgid saaksid täidetud. Lisaks fiskaalsetele eesmärkidele on olemas majanduslikud eesmärgid ja on ka otstarbekus. Ma loodan, et me ikka endiselt räägime sellest, mida ei tahtnud nimetada ei küsija ega suuresti ka vastaja, ehk töötukassa ja haigekassa reservide konsolideerimisest valitsussektori eelarvesse. Praegu käib jutt reservide konsolideerimisest riigikassasse. Kui rääkida laiemalt töötukassa ja haigekassa konsolideerimisest valitsussektorisse, siis selles osas ei ole meil mitte midagi arutada. See ei ole ei valitsuse ega Riigikogu otsustada, selle otsuse on juba ammu langetanud Euroopa Liit. Selle otsuse kohaselt konsolideeritakse sotsiaalkindlustusfondid valitsussektori eelarve tasakaalu ja Eurostat peab selle üle ülima täpsusega arvestust. Nii et siin otsustamise kohta ei ole. Nüüd on küsimus selles, kuidas juhtida kassareserve, mis on olemas nii haigekassal kui ka töötukassal. Haigekassas sisulisi muutusi kavandatud ei ole, sest haigekassa vahendeid, nii reserve kui ka seda kassalist reservi, on kogu aeg teenindanud riigikassa ja seal mingit kvalitatiivset ega kvantitatiivset muutust tulemas ei ole. Töötukassaga on selline lugu, et ühte väikest osa reservist haldab praegu nendevahelise lepingu kohaselt riigikassa, aga teine osa on paigutatud erinevatesse fondidesse. Kuhu täpselt, seda avalikkus ei tea, ja pean tunnistama, et ka mina ei tea. Ma loodan, et see raha ei ole paigutatud riskantsetesse instrumentidesse. Raha juhtimise seisukohast oleks muidugi mõistlik saada täielik ülevaade, kuhu sotsiaalkindlustusfondide reservid täpselt paigutatud on, aga see eeldab kokkulepet.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine täpsustav küsimus!

Eiki Nestor

Nii ja naa. Küsin küsimuse uuesti. Kui alternatiivina sellele, mida tehakse, vähendada töötuskindlustusmakse määra ja tõsta tulumaksu, siis riigi sissetulekud suurenevad, fiskaalne seis selle võrra paraneb ja me ei pea muretsema. Ma pean ütlema, et ma ei näe suurt probleemi selles, kui suur on meie võlakoormuse suhe SKT-sse. Ettepanek on tõsta tulumaksu, alandada tööstuskindlustusmakse määra ning jätta haigekassa ja töötukassa iseseisvaks, nagu nad on.

Peaminister Andrus Ansip

Jah, võib ka nii. Aga kindlasti on haigekassale reservide kogumine ilmtingimata vajalik. Me oleme kriisi ajal näinud, kui vajalikud võivad olla riikidele, aga ka sotsiaalkindlustusfondidele varem kogutud reservid. Töötukassaga on täpselt samasugune lugu. Ilmselt me saame õige pea hakata töötuskindlustusmakse määra alandama ja seejuures ei ole vaja tulumaksu suurendada. Kui me räägime reservide konsolideerimisest ehk reservide vahendite hoiustamisest riigikassas, siis me ei räägi mitte valitsussektori võlakoormuse vähendamisest, vaid me räägime finantside juhtimisest ja selle kvaliteedi parandamisest. Ärgu nüüd Eesti Pank solvugu, nendega ei ole seda räägitud, aga Eesti Panga reservide maht on seoses Eesti liitumisega eurotsooniga oluliselt vähenenud. Kommertspangad ei pea enam seal hoidma nii palju vahendeid, nagu nad krooni ajal hoidsid. Ma arvan, et mõistlik oleks riigi varasid hallata üleüldse ühest keskusest. Selleks et teha väga otstarbekaid rahapaigutusi, on vaja ülimalt professionaalset kaadrit. Pole mõtet eeldada, et kolme suhteliselt pisikese ressursi paigutamiseks eraldi töötavad meeskonnad on summa summarum professionaalsemad, kui see võiks olla ühtse finantsjuhtimisskeemi loomise korral riigi jaoks. Kui me räägime sellest, et konsolideerimisega valitsussektori võlakoormus väheneb, siis tuleb silmas pidada, et ka reservide maht väheneb. See, et valitsussektori võlakoormuse protsent oleks pisut väiksem just konsolideerimise tõttu, ei ole niisugune asi, mis on eesmärk omaette ja mille nimel tuleks praegu pingutada. Efektiivsus, paigutuste kindluse saavutamine – see on eesmärk.

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid! Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kõigepealt kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma esitan küsimuse, mis eelneva teemaga haakub. Tänane ajaleht Kesknädal toob välja karmi statistika, et meil on kahe aastaga vähenenud üle 100 000 töökoha – 100 000, 110 000 või 112 000 töökohta on vähenenud ja kadunud. Samal ajal me räägime, et meil on ka töötus vähenenud. Mul on küsimus: mille arvel meil see töötus vähenenud on, kui meil pole töökohti juurde tulnud, ja kas töötud on jäänud statistikast lihtsalt välja? Kas me sellega praegu saamegi uhkeldada? Mida teie analüüs ütleb?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ma ei tea ühtegi tõsiselt võetavat inimest, kes peaks tõsiselt võetavaks allikaks Kesknädalat. Ma soovitan ka teil mitte usaldada seda, mida kirjutab see teie viidatud väljaanne, mis allikaks kindlasti ei kõlba. Meil on olemas Statistikaamet, Statistikaamet teeb kvartaalseid ülevaateid nii töötuse kui ka töökohtade kohta. Palun lugege Statistikaameti kodulehekülge! See on lihtsalt kättesaadav ka kõigile nendele inimestele, kes arvutiga ainult elementaarsel tasemel suhelda suudavad. Te lihtsalt kirjutate www.stat.ee ja siis, kui lehekülg avaneb, tuleb otsida üles sobiv kataloog, klõpsata veel kord peale ning siis numbrid avanevad ja nad kõnelevad teile tõtt, aga mitte seda, mida kõneleb teile Kesknädal.

Esimees Ene Ergma

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Rannar Vassiljev!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Hea peaminister! Kui peaks realiseeruma stsenaarium, mille tõenäosus kevadest peale järjest suurenenud on (selleks tõenäosuseks peetakse 50%), see, et majanduslangusest väljumine on w-kujuline ehk meid võib enne stabiilset tõusu ähvardada veel üks langus, ja kui töötukassa reservid on realiseeritud üldise fiskaalpoliitika eesmärgil, milline on siis valitsuse lahendus selleks puhuks, kui tööpuudus peaks jälle suurenema ja väljamaksed töötutele seetõttu samamoodi suurenevad?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Me ei ole valitsuses praegu arutanud seda eelnõu, mis peaks töötukassa reservid riigikassasse konsolideerima, aga niipalju kui mina eelnevatest läbirääkimistest teadlik olen, siis nende kavade järgi, mida on arutatud riigikassa ja töötukassa töötajate vahel, peaks märgatavalt lühenema see, mida finantsistid kutsuvad duratsiooniks, ehk paigutuse kestus. Kui praegu on töötukassa reservid väidetavalt paigutatud suhteliselt pikaks perioodiks mulle teadmata instrumentidesse (ütlen veel kord, et ma loodan, et mitte Kreeka pankadesse), siis tulevikus, kui kasutatakse riigikassa teenuseid, on riigikassa rahapaigutused väga konkreetselt reglementeeritud, need on jälgitavad ja nende puhul on vahendite kättesaadavus tagatud märksa kiirema ajaga kui praegu, kui raha on paigutatud erinevatesse pangavõlakirjadesse üle terve Euroopa. Paindlikkus peab kindlasti jääma. Küsimus on töötukassa reservide hoiustamises riigikassasse. Kui teie hoiustate oma raha ükskõik missuguses Eesti kommertspangas ja kui te ei ole teinud tähtajalist hoiust, siis te saate igal hetkel seda raha kasutada. Täpselt samamoodi saab ka töötukassa kasutada oma reserve, kui need on paigutatud riigikassasse. Kordan veel kord: haigekassa on seda moodust kasutanud juba aegade algusest ja haigekassal pole minu teada küll probleeme olnud. Meil on riigikassas alati olemas vanas vääringus umbes seitsme miljardi krooni eest likviidseid vahendeid. Nii et ei maksa arvata, et riigikassa muutub ebalikviidseks.

Esimees Ene Ergma

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:14 Riigihanked

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Lauri Laasilt kaitseminister Mart Laarile. Palun!

Lauri Laasi

Aitäh, proua juhataja! Austatud kaitseminister! Kaitseministeeriumi siseaudit avastas kaitseväes ja Kaitseministeeriumis ulatuslikke riigihangete seaduse rikkumisi. 2010. aastal toimunud 122-st kaitseväe hankest kontrolliti 44 hanget, nendest sisaldas seadusrikkumisi 33 ehk 68%. Kaitseministeeriumis kontrolliti 29 hanget, neist 17 ei vastanud seadusele. Minu küsimus on järgmine: milliseid konkreetseid meetmeid olete ministrina võtnud, lõpetamaks seadusrikkumisi Kaitseministeeriumis?

Kaitseminister Mart Laar

Aitäh, lugupeetud küsija, selle olulise ja tähtsa küsimuse eest! Kõigepealt ütlen täpsustamise mõttes, et au puuduste avastamise eest ei kuulu Kaitseministeeriumi auditile, vaid selle kontrolli tegi Riigikontroll. Tahan teda väga tänada nii Kaitseministeeriumi kui ka kaitseväe nimel selle põhjaliku töö eest. Tõepoolest, kuigi käsitleti kõige riskantsemaid hankeid ning üheski suuremas ja olulisemas riigihankes mingeid puudusi ei leitud, olid puudused kahtlemata olemas. Mida me oleme teinud? Esiteks, selliste tõsiste rikkumiste puhul nagu hangete osadeks jaotamine, kirjalike lepingute sõlmimata jätmine või vale menetlusviisi valimine on kaitseväe juhataja ja ka Rahandusministeerium alustanud järelevalvemenetlust. Kõiki süüdlasi karistatakse riigihangete seaduses ettenähtud sanktsioonide alusel. Kuid see pole kahtlemata oluline. Teie küsimus oli suunatud sellele, mida me teeme, selleks et tulevikus neid asju ära hoida. On selge, et üldine järeldus, mis sellest Riigikontrolli dokumendist tulenes, oli see, et hangete korraldus Kaitseministeeriumi valitsemisalas on liiga killustatud, mistõttu on killustatud ka hangetealase kompetentsi järelevalve. Kindlasti on üks asi see, et olen juba alla kirjutanud töörühma loomise käskkirjale. See töörühm esitab mulle aasta lõpuks konkreetsed ettepanekud, et see killustatus lõpetada. See töörühm, võin kinnitada, juba praegu töötab väga aktiivselt. Töö tähtaeg on selle aasta lõpp.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lauri Laasi, esimene täpsustav küsimus!

Lauri Laasi

Aitäh, proua juhataja! Aitäh ministrile eelmise vastuse eest! Järgnevale küsimusele ma osalise vastuse juba sain, aga küsin siiski selle küsimuse ära. Kas on teada, kui palju on riik saanud rahalist kahju riigihangete seaduse mittetäitmise tõttu kaitseväes ja Kaitseministeeriumis ning kas te olete pärast seda, kui seadusrikkumine ilmsiks tuli, pöördunud õiguskaitseorganitesse?

Kaitseminister Mart Laar

Aitäh! Jah, tõesti, ma sellel teemal juba rääkisin. Järelevalvemenetlus on algatatud ja kõiki süüdlasi karistatakse, kuid tahan lisada seda, mis oli nende ebameeldivate nähtuste kõrval selles auditis kahtlemata meeldiv. Nimelt, selles auditis ei tuvastatud ühtegi korruptsioonikuritegu. See tähendab, et tegemist oli menetluslike rikkumistega, mis olid tingitud ebakompetentsusest või lohakusest. Ei kaitseväge ega Kaitseministeeriumi ei süüdistatud selle auditi põhjal korruptsioonis. Kuid need ilmnenud rikkumised näitavad, et asi ei ole mitte üksikjuhtumites või üksikutes ametnikes, asi on selles, et süsteem on olnud liiga killustatud ja vigane. Süüdlaste karistamise kõrval läheb meie peamine tähelepanu nüüd sellele, et süsteem korda teha.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marianne Mikko, kohapeal registreeritud küsimus!

Marianne Mikko

Aitäh! Kaitseministeeriumis, kus oli tehtud 29 hanget, rikuti seadust 17 juhul, seega, enam kui pooltel juhtudest. Kuna see leidis paljuski aset teie eelkäija ajal, siis kas peaks vastutuse võtma ka teie erakonnakaaslane härra Aaviksoo?

Kaitseminister Mart Laar

Aitäh küsimuse eest! Pean tunnistama, et härra Aaviksool, ma arvan, ei ole vaja siin mingit vastutust võtta. Alati tuleb vaadata, kui suur on hangete üldmaht ühes või teises kohas. Nagu eelmine küsija üsna täpselt ütles, käsitleti ju kõikide hangete mahust ainult ühte ja kõige riskantsemat osa, kuid ühtegi korruptsioonikuritegu ei leitud. Peamine on see, et me ei ole siiamaani suutnud, kuigi seda küsimust on arutatud, viia lõpule hankefunktsioonide ühendamist, mida on juba mõnda aega plaanitud. Ma arvan, et peale seda, kui me koos kaitseväe juhatajaga olukorda väga põhjalikult arutasime, hakkavad need asjad koostöös kaitseväega kiirelt edasi minema. Kindlasti on oluline ka teise asja käivitamine, milleks olen samuti korralduse andnud. Uuest aastast tuleb võtta kasutusele uus hangete infosüsteem. Varsti jõuab ilmselt Riigikogu ette ka Euroopa Liidu kaitsehangete direktiivi rakendamine, mis samuti olukorra parandamisele kaasa aitab.

Esimees Ene Ergma

Nüüd erakorraliselt viimane kohapeal registreeritud küsimus. Tavaliselt ma ei võimalda ühel inimesel küsida kahte kohapeal registreeritud küsimust, seekord teen seda. Palun, kolleeg Marianne Mikko!

Marianne Mikko

Suur tänu! Kui me juba rahast räägime, siis ma tahan küsida Vabadussõja võidusamba kohta. Kas te kinnitate, härra minister, et Vabadussõja võidusammas on nüüd täiesti probleemivaba ehk see ei söö enam konstruktsioonijamade tõttu maksumaksja raha?

Esimees Ene Ergma

Küsimus ei ole riigihangete kohta.

Kaitseminister Mart Laar

Kuigi see polnud otseselt riigihangete süsteemi puudutav küsimus, kasutan ma klassikuid ja ütlen: nii ja naa.

Esimees Ene Ergma

Aitäh, lugupeetud kaitseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:21 Vene Teater

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Jevgeni Ossinovskilt kultuuriminister Rein Langile.

Jevgeni Ossinovski

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kultuuriminister! Mul on teile üks lihtne küsimus. Kaks päeva tagasi Vikerraadio saates esinedes te ütlesite Vene Teatri kohta järgmist: "Selline olukord, kus peetakse imeilusat maja Tallinna kesklinnas, mida ei kasutata teatritegemiseks, lõpeb ära." Kuna mina ei ole ei kultuuriekspert ega ka jurist-santehnik, nagu teie ennast nimetate, siis mina ei saanud päris täpselt aru, mida te sellega mõtlesite. Kas te võite seda selgitada? See kõlab ähvardusena teatrilt maja ära võtta. Sel juhul oleks tegemist küllalt šarlatanliku lähenemisega, et kui sõrm valutab, siis lõikame terve käe maha.

Kultuuriminister Rein Lang

Aitäh! See on väga pikk jutt, aga üritame olla hästi lühidad ja konkreetsed. Kui teised teatrid kasutavad nende käsutuses olevat analoogset kinnisvara, nagu on praegu Vene Teatril (üks suur teatrisaal, millele lisanduvad black box'id, õigemini, etenduse andmiseks sobib neil üks), aastas keskmiselt 300 etenduse andmiseks statsionaaris, siis Vene Teatris on see arv üle poole väiksem ja järgmiseks hooajaks kavandatakse 79 etendust. Teiseks kasutatakse seda maja kellegi Iljini sõlmitud rendilepingu alusel ka ööklubi tegevuseks, mis alustab teinekord sellisel hetkel, kui Vanemuise külalisetendus ei ole veel lõppenud. Kultuuriministeerium ei kavatse kindlasti taluda sellist olukorda, kus teatrimaja kasutatakse ebasihipäraselt, mitte teatri tegevuseks, vaid ööklubi või mingiks muuks tegevuseks. Siin ei ole mingisugust seost vene professionaalse teatri tegevusega. Vene professionaalne teater kindlasti jätkab Eestis tegevust, aga mööname, et seal on juhtimisprobleeme.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, esimene täpsustav küsimus!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Te siiski mu küsimusele ei vastanud. See, et teatris on juhtimisprobleeme, on selge. Aga minu küsimus ongi see, et kui teatris on juhtimisprobleeme, kas need lahenevad siis, kui me võtame sellelt teatrilt maja ära. Lisaks ei saa ma päris täpselt aru, miks te arvate, et teatrit ei kasutata teatritegemiseks. See, et eelmisel aastal mängiti seal 228 korda ja toodi lavale kaheksa uut lavastust, on minu meelest neidsamu juhtimisprobleeme ja suhteliselt keerulist finantsolukorda arvestades küllaltki märkimisväärne tulemus. See, et algaval hooajal mängitakse 79 korda, käib ju ainult oktoobri, novembri ja detsembri kohta, aasta jooksul tuleb natuke rohkem etendusi, ma arvan, et taas kord üle 200. Nii hull see seis ka ei ole, et võtame neilt maja ära.

Kultuuriminister Rein Lang

Ma ei ole veel kuulnud sellist asja, et keegi kavatseks tingimata teatrilt maja ära võtta, aga maja tuleb kasutada teatritegemiseks. See on Kultuuriministeeriumi seisukoht. Kui Vene Teater üksinda ei suuda seda maja oma etendustega küllaldaselt koormata, siis tuleb see avada külalisetendusteks teistele teatritele, mida seni ei ole tehtud. Kaasa arvatud, muide, professionaalsetele vene truppidele Ida-Virumaalt, mida on meil kaks. Narvas on teater Ilmarine ja Kohtla-Järvel teater Tuuleveski, keda mingitel seletamatutel põhjustel sinna mängima pole lastud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, teine täpsustav küsimus!

Jevgeni Ossinovski

Eks see vist ole paratamatu, et geeniust tema enda ajas ei mõisteta, aga ma arvan, et oma selliste avaldustega meedias te olete andnud siiski päris tõsise löögi eestivene kultuuri ühele võtmesümbolile ehk Vene Teatrile ja tema reputatsioonile. Mina seda õigeks ei pea. Minu küsimus on: mida kavatseb minister ette võtta, et seda kahju korvata, nii et Vene Teatrist võiks kunagi saada ikkagi korralik ja toimiv teater?

Kultuuriminister Rein Lang

Aitäh! Minister ei tagane oma sõnadest. Teatrimaja tuleb kasutada sihtotstarbeliselt teatritegemiseks, mitte ööklubi või mingiks muuks tegevuseks. Seda liini kavatseb Kultuuriministeerium jätkata. Siin ei näe ma küll ühtegi põhjust oma sõnadest taganeda ja kelleltki vabandust paluda. Mingit kahju ei ole Vene Teatrile sellega tekitatud. Vastupidi, Vene Teater võiks korralikult tööle hakata.

Esimees Ene Ergma

Nüüd, head kolleegid, palun kaks kohapeal registreeritud küsimust! Kõigepealt kolleeg Eldar Efendijev.

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ajakirjanduses oli teie nimel toodud selline lause: "Sellist vene teatrit meil pole vaja." Võib tulla muidugi kommentaar, et nii või naa, aga ma tahan ikkagi täpsustada, millist vene teatrit on vaja, et ei tuleks kommentaari, et nii või naa. Muidugi, majast ei ole vaja rääkida, seal on tõesti palju probleeme.

Kultuuriminister Rein Lang

Jah, keegi muidugi ei ole kasutanud niisugust väljendit, et sellist vene teatrit pole meile vaja. Selle ühe sõna mõtlesite te oma lausesse juurde. Aga millist teatrit on vaja? Ma arvan, et vene kogukonnal Eestis on vaja oma professionaalset teatrit. Ka organisatsiooniliselt peaks see kindlasti olemas olema, mitte ainult projekti põhimõttel töötavate truppide näol. Kas ja kuidas seda tagada, see on miljoni dollari küsimus. Viimase kümne aasta jooksul on proovitud mitmeid variante, ükski seni töötanud ei ole. Isegi kõige professionaalsemad teatrijuhid ei ole saanud Vene Teatri juhtimisega hakkama. Loodame väga, et praegune teatrijuht Jantšek sellega hakkama saab. Aga kindlasti peab teatril olema ka nõukogu, kes aitab, abistab ja suunab teatri juhatust. Ka selle nõukoguga, mööname, on probleeme.

Esimees Ene Ergma

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Yana Toom!

Yana Toom

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Te teate ju väga hästi ja annate endale aru, et teie väljaütlemine raadioeetris tekitas teatud pingeid. Tegelikult, teie olete ainuke inimene, kes suudab neid pingeid maandada. Minu küsimus on väga konkreetne. Selle aasta Vene Teatri eelarve real on 1 437 255 eurot jooksvateks kuludeks ning 84 476 eurot põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks. Kas need arvud jäävad ka tuleva aasta eelarves samaks või vastab tõele informatsioon, et te kavatsete 100 000 eurot ära võtta ja anda Rakvere Teatrile?

Kultuuriminister Rein Lang

Aitäh! Nii ja naa. Eelarveprotsess ei ole lõppenud, aga eelarve võtab lõpuks vastu, muide, Riigikogu. Nii et selle kohta, kas need arvud jäävad selliseks, nagu teie kuskilt hangitud eelarvekavas on, tuleb öelda, et kindlasti ei pruugi see niimoodi olla. Aga mul on hea meel, et teie endise Tallinna abilinnapeana tunnete muret Vene Teatri rahalise olukorra pärast. Tallinn ei ole sinna pannud mitte sentigi.

Esimees Ene Ergma

Aitäh, lugupeetud kultuuriminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:29 Olukord päästeteenistuses

Esimees Ene Ergma

Läheme edasi küsimusega kolleeg Andres Anveltilt peaminister Andrus Ansipile.

Andres Anvelt

Aitäh, proua eesistuja! Härra peaminister! Mina jätkan ikka päästevaldkonna teemat. Teie juhitud valitsuse rahanduspoliitika on vähemalt sõnades olnud suunatud majanduse elavdamisele ja soodsa investeerimiskliima loomisele. Aga üks edukas majanduspoliitiline tegur peaks kahtlemata olema ka turvaline ja ohutu keskkond. Kuidas läheb sellega kokku praegune olukord Päästeametis, kus mitukümmend kallist päästeautot on remondi- ja hoolderaha puudumise tõttu muutumas vanarauaks kuskil muruplatsil ning palgaraha nappuse tõttu pole peaaegu pooltel komandodest elupäästevõimekust? Siiamaani pole ma kuulnud teie juhitava valitsuse Päästeameti päästeplaanist. Siit minu küsimus: millal ja kuidas asub valitsus lahendama sellist lausa arengumaade tasemel päästevaldkonna olukorda?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Sealt, kus te lõpetasite, ma kohe alustan. Mina küll ei ole kuulnud, et arengumaades kulutataks 0,4% SKT-st päästeteenistusele või tuletõrjesüsteemi käigushoidmisele. Teades teie suhtumist Eesti riiki ja päästeteenistusse, printisin ma endale viimase Eurostati aruande päästeteenistuste rahastamise kohta Euroopa Liidus. Sellest selgub, et Eesti rahastab päästeteenistust samal tasemel Bulgaariaga. Me jagame oma 0,4%-ga SKT-st Euroopa Liidus esimest ja teist kohta. Seega, heita ette alarahastamist Riigikogule, teile, ei ole minu meelest põhjust, küll aga tuleb ilmselt ette heita vahendite kasutamise vähest efektiivsust. Te nimetasite, et paarkümmend ühikut päästetehnikat seisab, kuna hoolduseks ei ole raha. Mina lugesin suvel mingist online-portaalist, et koguni 150 ühikut tehnikat seisab lihtsalt sellepärast, et ei ole raha hoolduseks, ja paar päeva hiljem lugesin, et soetatakse veel x ühikut tehnikat juurde. Ma olen kuulnud, et kolm helikopterit, mis meil on soetatud, on korraga lennuvõimetud. Sõbrad! See on tõsine juhtimisprobleem, see on vahendite kasutamise efektiivsuse küsimus. Kui vahendeid kasutatakse selleks, et üha uusi ja uusi seadmeid soetada, aga samal ajal ei mõelda sellele, kust tulevad inimesed, kes hakkavad neid seadmeid kasutama, kust tulevad vahendid, selleks et sinna seadmesse kütust osta, siis on tegemist väga tõsiste juhtimisprobleemidega. Ma arvan, et need tuleb Päästeametis lahendada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Andres Anvelt, esimene täpsustav küsimus!

Andres Anvelt

Aitäh! Härra peaminister! Ma tahtsin küll küsida veel Päästeameti kohta, aga kuna mul on kaks võimalust küsida, siis ma kõigepealt küsin järgmist. Äkki te juhatate mind õigele teele ja vastate küsimusele, milline on Andres Anvelti suhtumine Eesti riiki.

Peaminister Andrus Ansip

Teie eelnevast küsimusest sai igaüks teha järelduse, et teie jaoks on Eesti riik midagi, mis asub allpool arengumaa arengutaset. Selle suhtumisega ma kategooriliselt nõus olla ei saa.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Andres Anvelt, teine täpsustav küsimus!

Andres Anvelt

Aitäh, härra peaminister! Sain suunised edaspidiseks eluks. Aga kui te minu küsimust korralikult kuulasite, siis te teate, et ma ei rääkinud niivõrd rahast. Ma küsisin, millal ja kuidas asub valitsus olukorda lahendama. Te küll osaliselt vastasite, et asi on juhtimiskriisis. Siis ma küsin, millal asutakse seda lahendama, sest sellest kriisist me oleme juba tegelikult aasta otsa rääkinud.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Lugesin eilsest või üleeilsest Postimehest päästeteenistuses kõrgel ametikohal oleva töötaja arvamuslugu ja julgen öelda, et selles artiklis kirjutatu oli väga mõistlik. Jah, kui meil on elupäästevõimekuseta üksusi, siis on edaspidiseks tegutsemiseks kaks võimalust: tuleb luua elupäästevõimekus või tuleb need sisuliselt võimetud struktuuriüksused liita võimekate struktuuriüksustega. Kindlasti ei tohi luua inimestele illusiooni, et pelk maakaardile lipukese asetamine tähendab seda, et inimeste turvalisus on tagatud, vaid tuleb inimeste julgeolek sisuliselt tagada. Mina saan aru, et päästeteenistuses ning Politsei- ja Piirivalveametis inimesed nende probleemidega tegelevad. Ma ei näe praegust olukorda mustades värvides, ma näen arenguid päris headena. Kui te vaatate statistikat, siis näete, et ka tuleõnnetustes hukkunute ja uppunute arv on võrreldamatult väiksem, kui oli veel paar aastat tagasi. Ehk ka tulemused räägivad sellest, et vahendite kasutamine on märksa efektiivsem, kui teie esitatud küsimuse taustal see võiks inimestele tunduda.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:36 Euroala kriis

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Inara Luigaselt peaminister Andrus Ansipile. Palun, Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh, austatud proua juhataja! Lugupeetud minister! Me kõik teame, et euroala on vallanud finantskriis. Paar aastat tagasi tegi Eesti riik väga tugevaid jõupingutusi, et euroalaga liituda. Sellest aastast me kasutame eurot, aga meid valdab tunne, et me oleme sattunud sellisesse olukorda, millest me varem teadlikud ei olnud. Nii Riigikogus kui ka üldsuse ees on valitsus maalinud euroalast pildi kui väga positiivsest alast, lausa paradiisist, mis toob meile investeeringuid, mis omakorda loovad töökohti, ja kogu meie majanduse seis paraneb. Kui arvusid vaadata, siis näeme, et tegelikult oli olukord Euroopa Liidus juba paar aastat tagasi küllaltki ärev. 2009. aastal teatas Kreeka makseraskustest, 2010. aasta jaanuaris ja märtsis teatasid raskustest Portugal ja Hispaania. Kreeka sai abi juba eelmisel aastal. Miks valitsus ei rääkinud meile õigel ajal ausalt ka euroala raskustest?

Esimees Ene Ergma

Üks minut on küsimuse esitamiseks aega!

Peaminister Andrus Ansip

No mitte ei arvaks, et Eestis peaksid tagasi tulema need ajad, kus hakatakse ajalehti valjult ette lugema. Ammugi ei pea ma mõistlikuks seda, et ajalehtede valjul häälel ettelugemise formaati rakendataks riigi parlamendis. Andmed selle kohta, mis eurotsooni kuuluvates liikmesriikides toimus, on vaba ajakirjanduse vahendusel kättesaadavad kõigile. Teame, et riike on maksejõuetuks muutunud (Kreeka seda ei ole) üle maailma eri aegadel, ja ka see informatsioon on kõigile lugejatele kättesaadav. Pean Eesti liitumist eurotsooniga Eestile endiselt väga kasulikuks. Euro ei ole kriisis, eurotsoon ei ole kriisis, kriisis on konkreetsed eurotsooni liikmesriigid. Mitmed nendest liikmesriikidest, kes veel paar kuud tagasi olid suhteliselt sügavas kriisis, hakkavad kriisist juba väljuma. Tõsi, Kreeka puhul meil nii optimistlikeks hinnanguteks veel põhjust ei ole. Aga tänu sellele, et Eesti on liitunud eurotsooniga, on Eestisse tulnud väga palju otseseid välisinvesteeringuid. Need otsesed välisinvesteeringud loovad meile uusi töökohti. Loomulikult on otsesed välisinvesteeringud ka need, mis veavad meie ekspordisektorit. Ekspordi maht on viimastel aastatel Eestis väga kiiresti kasvanud. Kui veel poolteist aastat tagasi, märtsis 2010, oli registreeritud töötuid 14,6%, siis praegu on neid 7,3%, see protsent on kaks korda vähenenud. Mille tõttu see kõik toimunud on? See ongi toimunud põhiliselt selle tõttu, et välisinvestorid on Eestit usaldanud ja siia oma investeeringud teinud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas, esimene täpsustav küsimus!

Inara Luigas

Austatud minister! Võtame siis asja natuke kitsamalt ...

Esimees Ene Ergma

Peaminister, palun!

Inara Luigas

Austatud peaminister, vabandust! Võtame siis asja natuke kitsamalt. Te ütlesite õigesti, et mitte eurotsoon ei ole kriisis, vaid eurotsooni liikmesriigid on kriisis. Samuti teame, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on seotud ühe paktiga, nimelt, stabiilsuse ja kasvu paktiga. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peavad esitama aruandeid. See pakt tähendab, et on olemas kontroll riigieelarve ja riigi võetavate laenude üle. Eesti riik täitis pakti väga täpselt, tegi kärpeid, kasutati ära erakorraline pensionireserv jne. Kas te olete teadlik, millest see tuleneb, ja kas rahandusminister on teid informeerinud, miks see kasvu ja stabiilsuse pakt on ühe riigi suhtes nii fikseeritud, aga näiteks Kreeka suhtes ei ole? Kas Eesti oma eeskujulikkusele tuginedes on teinud siin ka mingeid ettepanekuid?

Peaminister Andrus Ansip

Stabiilsuse ja kasvu pakti kriteeriumide täitmine on läbinähtav ja läbipaistev, need andmed on kättesaadavad kõigile inimestele, kes soovivad seda protsessi jälgida. Tuleb tunnistada, et meie jaoks juba suuresti seljataha jäänud ülemaailmne finantskriis on sundinud enamikku Euroopa Liidu liikmesriike stabiilsuse ja kasvu pakti rikkuma. Otse öeldes, sellest kriisist on ainult kolm riiki tulnud läbi nii, et nende suhtes pole algatatud ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlust. Need kolm riiki on Luksemburg, Rootsi ja Eesti. Soome suhtes menetlus algatati, aga minu teadmiste järgi on praegu, kui nad on täitnud defitsiidikriteeriumi, see protseduur lõpetatud. Kõigis ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikides on endiselt tegemist ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlusega. Miks? Riigid ei olnud nii sügavaks finantskriisiks ilmselgelt valmis. Kui see kriis Euroopa Liitu ja kogu maailma tabas, siis oldi sunnitud rohkem vahendeid laenama. Eestile olid suuresti abiks varem kogutud reservid. Me ei pidanud krediidikriisi minema. Jah, me oleme oma kulutusi oluliselt kärpinud, aga ma tuletan meelde, et võrreldes 2008. aasta kulutuste tasemega kulutused 2009. aastal väga palju väiksemad ei olnud. 2008 – 90,1 miljardit krooni, 2009 – 2,8 miljardit vähem ehk 87,3 miljardit krooni. Sellest 2,8 miljardist, mis on kahe aasta vahe, tuli 1,3 miljardit riigi sissemaksete peatamisest teise pensionisambasse. Seega, 1,5 miljardit. Võrreldes lätlaste või kreeklaste kärbetega oleme suhteliselt vähe kärpinud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine täpsustav küsimus!

Inara Luigas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma küsin ikkagi ühe küsimuse euroala kriisi, mitte Eesti eelarve kohta. Nimelt hakkab Eesti osalema Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis ja tegema sinna makseid. Esimene makse on 48 000 eurot, mis on sissemakse. Edasi hakkame tegema teatud summa ulatuses iga-aastaseid makseid. Minu küsimus on järgmine. Kuna Euroopa Finantsstabiilsuse Fond on Luksemburgis registreeritud aktsiaselts, mis tegutseb eraõigusliku raamlepingu alusel, siis kas Eesti riigil on olemas veel mingisuguseid varilepinguid, mis kohustavad tulevikus tegema makseid mõnda aktsiaseltsi?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Sellele küsimusele ma hästi pihta ei saanud. Kui te avastasite, et kusagil on aktsiaselts, kuhu riikide valitsused raha kandivad ja siis see raha sealt haihtub, siis see avastus on vale, seda võimalust ei eksisteeri. Veel kord vana jutt. Teine maailmasõda polnud veel lõppenud, kui sõdivate riikide finantsjuhid tulid Ameerika Ühendriikides Bretton Woodsis kokku ja otsustasid, missugune peab olema see finantsraamistik, mis hakkab reguleerima rahvusvahelist rahandust pärast Teist maailmasõda. Siis otsustati luua ka vastastikuse abistamise kassa, mida me praegu tunneme Rahvusvahelise Valuutafondina. Kui Eesti võttis kasutusele oma krooni, otsustas Eesti ilma igasuguse suure debatita selle vastastikuse abistamise kassa liikmeks astuda. IMF on aastate jooksul abistanud igasuguseid riike. Enamasti on see tingimuslik abi (see ei olegi abi, see on tegelikult laen) olnud väga efektiivne. Need riigid on saanud oma rahanduse korda ja Rahvusvaheline Valuutafond ei ole sugugi kehvemaks ega vaesemaks jäänud, kui ta on väga vaeseid ja väga suurde hätta sattunud riike abistanud, vaid on muutunud ainult mõjuvõimsamaks. Kui loodi eurotsoon, siis millegipärast arvati, et eurotsooni või Euroopa Liidu jaoks sellist vastastikuse abistamise kassat vaja ei ole. Kriis on kõigile teinud ilmselgeks, et ka eurotsooni jaoks läheb vaja niisugust vastastikuse abistamise kassat, ja on otsustatud luua ESM. Aga kuna ESM-i loomine nõuab pikemaid protseduure ja aluslepingu muutmist ning abivajadus on olnud akuutne, siis on loodud ajutine mehhanism, milleks on EFSF. Ma pean täiesti loomulikuks, et me selle mehhanismiga liitume. Kindlasti ei vasta tõele väited, et kui sinna raha maksta, siis see läheb nagu musta mutiauku.

Esimees Ene Ergma

Härra peaminister! Kaks minutit on vastamiseks aega. Palun nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust! Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Härra peaminister! Mul on tunne, et Euroopa päästepakettidest ning Euroopa ja Kreeka võlakriisist lihtsalt ei taheta rääkida. Seda ei võetud tõesti teemaks nendel aegadel, kui me läksime eurole üle. Rahvale ei räägitud, et neid riike on juba varem abistatud. Aga selge on see, et inimestele tunduvad pisut ebaõiglased need summad, millega Eesti neid riike peab toetama. Need on ikkagi väga suured summad, aastatega tuleb umbes kolmandik riigieelarvest. Me tegime ju suuri kärpeid ja tohutuid maksutõuse, külmutasime pensionid. Mul on tunne, et kreeklased joovad veini edasi ja maksavad oma eakatele kõrget pensioni, aga meie maksame selle kõik kinni.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Teie tunne petab teid. Kui Eesti liitub EFSF-iga või me osaleme ESM-i asutamises (üks vastastikuse abistamise kassa kõik, eks), siis see, et me asutame ühe uue vastastikuse abistamise kassa Rahvusvahelise Valuutafondi kõrvale, ei tähenda, et sealt hakkab raha ilma igasuguse kontrollita minema Kreekasse, muutub seal kohe ouzoks ja pärast seda hakkavad kõik sirtakit vihtuma. Minu arvates on selline ettekujutus äärmiselt primitiivne ja ka solvav. Solvav mitte ainult Kreeka riigile ja rahvale, vaid see on solvav ka kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide juhtidele, kindlasti on see solvav ka Euroopa Keskpanga töötajatele. Rahvusvaheline Valuutafond annab abi rangelt tingimuslikult. Kui teatud tingimused täidetakse, siis abi saadakse, kui ei täideta, siis järjekordset laenumakset ei tule. Euroopa Liit kavatseb oma vastastikuse abistamise kassa panna tööle täpselt samal printsiibil, nagu töötab Rahvusvaheline Valuutafond. Kui abi vajav riik tahab saada laenu, peab ta täitma konkreetsed tingimused, kärpima avaliku sektori kulutusi, viima läbi teatud struktuurseid reforme, mis aitavad kulutusi kokku hoida, tõstma makse jne. Elu on näidanud, et IMF on olnud edukas ja edukad on valdavalt olnud ka need riigid, kes on sealt abi saanud. Meil ei maksaks umbusaldada Euroopa Liidu juhte, kes loovad samasugust abimehhanismi Euroopa Liidu ja eurotsooni jaoks, ja meil ei maksaks eeldada, et seal Brüsselis on tegemist selliste inimestega, kes ainult raha põletada oskavad.

Esimees Ene Ergma

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Austatud härra peaminister! Nagu te ütlesite, abi on tegelikult laen. Aga laen on tegelikult ka abi. Me elame Kreekaga ühes Euroopa Liidus. Kui ühel liikmel läheb pahasti, siis tulevad teised ikka appi. Ainult häda on selles, et ega Kreeka millegi muuga seda laenu ei garanteeri kui tulevase maksutuluga, sest ta ei saa pantida ei akropoli ega Rhodose saart, aga kasutab ta seda raha praeguste aukude täiteks. Kuidas ja millal tulu tuleb, seda me ei oska prognoosida, aga samas me ju garanteerime laenu. Kui näiteks mina joon ouzot ja tantsin sirtakit ning minu eelarves on auk, siis ega teie kui mõistlik inimene ei tule ju minu laenu garanteerima. Meile on korduvalt räägitud, et seda garantiid ei võeta kasutusele. Kas keegi on ka teinud millegi alusel mingeid arvutusi, kas tuleb garantii välja maksta või ei, ja milline on selle tõenäosus?

Peaminister Andrus Ansip

Kui laenu antakse abivajajale rangelt tingimuslikult, siis tuleb tingimused seada selliselt, et nende täitmise korral oleks laenuraha tagasi saamata jäämise võimalus null. Selline ongi olnud Rahvusvahelise Valuutafondi senine praktika. Tundub, et väga paljude inimeste jaoks on Kreeka midagi niisugust, mis sugugi meie kultuuriruumi ei mahu, arvatakse, et seal elavad ainult vastutustundetud inimesed. Ma väidan kindlalt, et selline usk on vale. Võtkem siitsamast naabrusest näide, kuidas rahvusvahelisest finantsabist on ühele riigile kasu olnud. Kaks aastat tagasi oli Läti kogu maailma arvates kõige sügavama kriisi keskmes. Tõepoolest, siis prognoositi nende valitsussektori aastaseks defitsiidiks 20% SKT-st. Rahvusvahelistelt finantsturgudelt nad raha laenata ei suutnud, sest nad ei olnud usaldusväärsed. Ainus võimalus riigi pankrotti minekut vältida oligi küsida abi Rahvusvaheliselt Valuutafondilt ja Euroopa Liidult. Nad said seda abi. See abi koos väga efektiivse tegutsemisega Läti parlamendis ja Läti valitsuses on teinud imet. Nende selle aasta defitsiit on 3,8% SKT-st ja järgmise aasta oma 2,5% SKT-st. Sisuliselt saab Lätist, kes on olnud kõige enam korrast ära oleva rahandusega riik Euroopa Liidus, kahe või kolme aastaga üks kõige paremini korras oleva rahandusega riik Euroopa Liidus. Kui see oli võimalik Lätis, siis ma küsin, miks see ei peaks olema võimalik teistes riikides. Me ju ei räägi praegu niisama mustades toonides Iirimaast ja Portugalist, nagu me räägime Kreekast.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:52 Kohalike omavalitsuste kohustustest

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Kajar Lemberilt peaminister Andrus Ansipile.

Kajar Lember

Aitäh! Hea peaminister! Mõned päevad tagasi lausus Vabariigi President siinsamas saalis, et tema ei saa aru, miks riik ei taha isegi Riigikohtu lahendi valguses tegelda omavalitsuste tulubaasi ja kohustuste vastavusse viimisega. Teadaolevalt otsustas Riigikohus 2010. aasta märtsis, et praeguste õigusaktide järgi ei ole võimalik teada saada, milline on omavalitsuste riiklike ja kohalike ülesannete maht ja kui palju oleks just nende riiklike täitmiseks raha vaja. Seetõttu küsingi, mida on valitsus selle poolteise aasta jooksul ette võtnud presidendi viidatud Riigikohtu lahendi järgimiseks.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ka Riigikogu poolt selleks aastaks kinnitatud eelarve järgis ju Riigikohtu ettekirjutatut. See on protsess, nimelt kohalike omavalitsuste kohustuste selge eraldamine kohaliku omavalitsuse täidetavatest riiklikest ülesannetest. Tunnistagem, et Eesti kohalikud omavalitsused, võrrelduna teiste Euroopa Liidu liikmesriikide omadega, ei ole rahalises mõttes kindlasti vaesed. Kui Eesti avaliku sektori kulutustest tehakse kohalikul tasandil umbes 25%, siis selle 25%-ga me jääme kaugele maha Taanist, kus kohaliku omavalitsuse tasandil tehakse 60% kõigist avaliku sektori kulutustest, või ka Rootsist, kus see kulutuste tase on ligi 50%, aga me oleme Euroopa Liidus kümnendal kohal. Maltal kulutatakse 1,5% ja keegi ei räägi, et seal ei ole kohalikku demokraatiat. Nii et küsimus ei ole kulutuste mahus, küsimus on riiklike ja kohalike ülesannete piiritlemises. Me oleme seda teemat valitsuskabinetis korduvalt arutanud ja oleme püstitanud ka konkreetsed ülesanded. Näiteks Kaitseministeerium – minister istub siin minu kõrval – töötab selle kallal, et selgelt piiritleda kohaliku omavalitsuse ja riigi ülesanded seoses sõjaolukorraga. See töö saab tehtud ja ükskord jõuab see ka Riigikokku. On arutletud toimetulekutoetuse vahendite väljamaksmise üle ja leitud, et toimetulekutoetus ei ole riiklik ülesanne. Riik eraldab küll vahendid, kuid toetuse maksab välja kohalik omavalitsus, ja vahendid selleks on eraldatud. Täpselt samamoodi on see selektsioon, mis on kohalik, mis on riiklik, tehtud ka teistes valdkondades ja see protsess jätkub.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kajar Lember, esimene täpsustav küsimus!

Kajar Lember

Ma tean, et Siseministeerium näiteks on koostanud kohtulahendi valguses kohalike omavalitsuste ülesannete ja kohalike omavalitsusüksuste riiklike ülesannete piiritlemise juhendi, aga minu andmetel on asi selle juhendiga piirdunudki, kuigi valitsus arutas seda küsimust esimest korda 1. aprillil 2010. Kas te olete veendunud, et regionaalminister sai aru, mida ta tegema peab, ja suhtub sellesse täie tõsidusega?

Peaminister Andrus Ansip

Kindlasti suhtuvad kõik ministrid neile pandud ülesannetesse täie tõsidusega ja ma väidan, et Riigikohtu poolt valitsusele ja eelkõige Riigikogule ülesandeks pandu saab ka tehtud. Me oleme selle protsessiga päris kaugele jõudnud. Kui esimene ehmatus oli selline, et me peame kõik ringi tegema, siis pikemal kaalumisel, konsulteerimisel ja juurdlemisel me jõudsime arusaamisele, et see ülesande maht väga ulatuslik polegi. Saame hakkama!

Esimees Ene Ergma

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Teie endise omavalitsusjuhina peaksite väga hästi teadma, millises seisus omavalitsused tänasel päeval on. Ma küsin: kas omavalitsused tõesti ei taha tänasel päeval teid remontida ja tänavavalgustust öösel sisse lülitada või on küsimus ikkagi omavalitsuste rahastamises?

Peaminister Andrus Ansip

Jah, see sõltub nüüd kohalikust omavalitsusest. Ma ei taha veel kord öelda nii ja naa, aga mõnes kohalikus omavalitsuses, mille nime me kõik teame, raha justkui on, aga seda raha kasutatakse propaganda tarvis, selle asemel et lappida asfaldiauke. Nii et kohalikul tasandil on tegemist valikute tegemisega. Mõnes kohalikus omavalitsuses on asjad hästi korras, teises kohalikus omavalitsuses pole peale propaganda midagi korras.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitluse.


7. 13:58 Haridus ja kultuur 2012. aasta riigieelarves

Esimees Ene Ergma

Meil on jäänud aega üheks väga lühikeseks küsimuseks. Palun, kolleeg Jaak Allik, küsimus peaministrile!

Jaak Allik

Lugupeetud härra peaminister! Alates 1990. aastate keskpaigast kuni 2007. aastani on kõigis valitsuskoalitsiooni lepinguis olnud sõnastatud  haridus- ja kultuuritöötajate võrdse palgatõusu vajadus. Viimastel aastatel on kultuuritöötajate palgad oluliselt langenud, haridustöötajate palk jäi masuajal enam-vähem püsima. Nagu teame, on reaalpalga jätkuva languse tingimustes nominaalpalgad erasektoris viimasel aastal 5% kasvanud. Eesti õpetajate neto- ja brutopalgaga oleme OECD viimastel andmetel OECD riikide seas viimase nelja hulgas. Millised on valitsuse kavad leida praegu arutusel olevas 2012. aasta eelarves lisavahendeid haridus- ja kultuuritöötajate palga tõusuks?

Esimees Ene Ergma

Härra peaminister, palun lühikest vastust!

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Kui nende vahenditega oleks niisama lihtne, et neid tuleb lihtsalt leida, küllap meie siis hoolega otsiksime ja palju leiaksime. Aga tegelikus elus tuleb teha struktuurireforme valdkonnas tervikuna. Kui jälle vaadata Euroopa Liidu kontekstis, siis proportsioonina sisemajanduse kogutoodangust on kultuur väga hästi rahastatud – esimesel kohal. Haridus on Euroopa Liidus neljandal kohal. Aga ometi on meil kuhjaga rahulolematust ja selleks, et seda rahulolematust kõrvaldada, tuleb valdkonna seest otsida võimalusi vahendite efektiivsemaks kasutamiseks, nii et ka sektoris töötavate inimeste rahulolu ja õnnetunne suureneks.

Esimees Ene Ergma

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise, kuna infotunni aeg on läbi. Suur tänu, lugupeetud Riigikogu liikmed, küsimuste esitamise eest! Suur tänu, valitsusliikmed ja peaminister, vastamise eest! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee