Head ametikaaslased, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu üheksanda töönädala teisipäevast istungit. Head ametikaaslased! Tänane suurküüditamise aastapäev on sünge ja hoiatav tähis Eesti rahva ajaloos. Mälestame neid, kes kisti välja oma kodudest ja viidi Siberi teele, kust enam tagasiteed ei olnud. Tuletagu see päev meile ikka ja alati meelde, et oma vabaduse eest tuleb seista. Tõuskem meie ühises leinas.
(Leinaseisak.)
Palun nüüd kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuusi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile ja teemaks on hambaravi. Oleme sellist arupärimist siit puldist korduvalt esitanud. Nagu me kõik mäletame, oli üks esimesi kärpeid, mis siin saalis tehti, just nimelt hambaravihüvitise kärbe 1. jaanuarist 2009. Uuringu "Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2010" alusel on tuvastatud, et ligi 2/3 vastanutest peab hambaraviteenust liiga kalliks ja sooviks saada hüvitist. Täiskasvanud isikute hambaravi hüvitise kaotamine on toonud kaasa hambaraviteenuse kättesaadavuse olulise halvenemise. Me juhime tähelepanu, et Eesti on hambaravi riikliku kindlustatuse poolest Euroopas üks kõige viimaseid, sest peaaegu kõik Euroopa riigid kompenseerivad täiskasvanute hambaravi kas vähemal või suuremal määral. Näiteks Soomes kompenseeritakse ravikindlustuse kaudu kuni 60% hambaravi tasust ja Saksamaal makstakse patsiendile regulaarse kontrollimise puhul 15% tasust. Kõik riigid mingil määral kompenseerivad, aga Eesti mitte.
Meil on ministrile hulk küsimusi. Kui kunagi toodi põhjenduseks, et tulud vähenevad ja majanduskasv aeglustub, siis miks me ei võiks praegu, kus meie majandus on tõusmas, hambaravi paremini hüvitada? Miks ei võiks vähemalt vähekindlustatud elanikkonnale seda hüvitist maksta?

Ma palun Riigikogu kõnetooli Deniss Boroditši!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda arupärimine keskkonnaminister Keit Pentusele ja teemaks on kaevandamise seaduslikkus. Me kõik teame, et maavara kaevandamine on reguleeritud seadustega, mille kohaselt tuleb karjääride avamiseks läbida tihe bürokraatiasõel ja maksta hiljem ka maavaramaksu. Ometi jääb alljärgneva probleemi valguses arusaamatuks, kas need regulatsioonid on ikka olemas, ja kui on, mis põhjusel need ei toimi. Nimelt on saarlased kursis sellega, kuidas müüa oma maadel asuvat maavara – mulda, kruusa või liiva – ilma ühegi keerulise kooskõlastuseta ja ilma maksu maksmata. Siinkohal pole tegemist mitte maavara müügiga, vaid oma maale tiigi kaevamisega, mida keegi ei saa keelata. Samas on äri üsna tulus: kui müüa näiteks täidet hinnaga 3-4 eurot kantmeeter, on tulu ühe tiigi pealt mitukümmend tuhat maksuvaba eurot. Kui eelöeldu ehk polegi nii suur probleem, siis sama skeemi kasutatakse ka juba keset metsa, varem lageraiega puhastatud maale nn tiike kaevates. Mõne aja pärast kasvavad need tiigid aga roogu täis, soostuvad ja siis on nad juba ka keskkonnale väga ohtlikud, rääkimata sellest, et sellised augud rikuvad maastikku. Sellest tulenevalt on meil kaheksa küsimust.

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Riigikogu juhatus on võtnud vastu kaks arupärimist ning vastavalt kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Edasi teadete juurde. Kolmapäeval, s.a 15. juunil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ja sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Head ametikaaslased! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Meie tänases päevakorras on järgmine täpsustus. Eelmisel neljapäeval, 9. juunil jäi meil pooleli Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 51 arutelu.

Ma palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri, et saaksite talle küsimusi esitada, sest sel kohal jäi istung pooleli. Head ametikaaslased! Ma juhin meie kõigi tähelepanu ka sellele, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse teise lugemise sätetele on selles päevakorrapunktis võimalik esitada kuni kaks suulist küsimust ja mitmed meist on oma küsimused juba esitanud. Läheme edasi. Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma annan sulle võimaluse ennast soojaks rääkida. Kogu see maksudega mängimine ja see maamaksu värk –  sa oled siin nüüd juba mitu päeva puldis seisnud, ütle, kas sul häbi ka on?

Aitäh, hea Aivar! Aga mille üle häbeneda? Eelnõu, mis meil täna saalis on ja mida me arutame, annab võimaluse vabastada Eesti elanikud, kes omavad kodu, tiheasustuse puhul 1500 ruutmeetri ja hajaasustuse puhul 2 hektari ulatuses maamaksust. Kui selline asi on häbiasi, siis mina sellest aru ei saa. Ma arvan, et pigem peaksid häbenema need, kes selle vastu on. Aga ma saan aru, et siin saalis keegi suure tõenäosusega sellele vastu ei ole, kuna isegi meie suurim linn, Tallinna linn on tulnud välja sellega, et vabastada kodualune maa analoogses ulatuses maamaksust.

Deniss Boroditš, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Nii teie kui ka koalitsioonipoliitikud on ühe peamise põhjendusena öelnud, et see maamaks kaotatakse ära Tallinna pärast, aga nüüd tahab Tallinna linn teadaolevalt oma maamaksu ära kaotada. Kas koalitsioonipoliitikutel ja koalitsioonierakondadel on siis põhjust see eelnõu nüüd tagasi võtta, kui Tallinna alus on ära langenud?

Aitäh! Te tsiteerisite nüüd oma erakonnakaaslaste, mitte minu sõnu. Teie erakonnakaaslased on päris mitu korda alustanud küsimust sõnadega, et me tegeleme eelnõuga, mis aitab Tallinnas maamaksu ära kaotada. Mina ei ole seda kunagi rääkinud, mina räägin sellest, et me kaotame vastavalt ettenähtud suurustele maamaksu ära  kõigis Eesti tihe- ja hajaasustuse piirkondades. Nii et ärge pange oma erakonnakaaslaste sõnu minu suhu.
Hea kolleeg, ma ütlen veel kord, nagu ma ütlesin juba ka eelmisel nädalal: see on hea, et Tallinn on sellega välja tulnud. Kõik varasemad tsitaadid tänase linnapea suust aastatel 2008–2010 näitavad, et Tallinna linnapeal ei olnud mingit plaani maamaksu kaotada, rõhutan, ei mingit plaani. Ma arvan, et see, kui praegused koalitsioonierakonnad on tulnud välja sellise eelnõuga, mis puudutab kõiki Eestimaa inimesi, ja sellest tulenevalt on Tallinn võtmas vastu otsust – ma loodan, et ta võtab selle otsuse vastu – kaotada kodualuse maa maks, on hea signaal ühiskonnale. Muidugi jääb ikkagi see kahju, mida te tekitate seoses täiendava punktiga eelnõus, mida Tallinnas kavatsetakse menetleda, nimelt maamaksu 2,5%-line tõus juhtudel, kus maad on tiheasustuses üle 1500 m². Minu meelest – rõhutan veel kord – viib see olukorrani, kus ettevõtjad võib-olla ei taha enam Tallinnas tegutseda, aga see on juba hoopis mingi teise eelnõu ja teise teema küsimus.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea kolleeg! Ma tahaksin tegelikult jätkuküsimuse esitada, sest esimesele küsimusele ma päris head vastust ei saanud. Mulle teeb ikka muret see, et maamaksust vabastatakse need, kes saavad renditulu. Vastus oli muidugi samasugune nagu peaminister Ansipi suustki, et kui mõni Tartu mammi rendib üliõpilastele toa, siis ei tohiks see paha olla. Loomulikult ei ole. Tundub, et Ansipi öeldu on teile püha, ja siis sa pead seda kordama. Aga mina pean silmas, et seda võiks ju mingi sättega teha näiteks niimoodi, et kui renditulu on kuni maamaksu suurus, siis võiks veel vabastada, aga kui see kordades ületab maamaksu, siis vahest ei peaks vabastama. On ju mõningaid 300-, 500-ruutmeetriseid kodusid, kus võib-olla 400 ruutmeetrit on välja renditud ja renditulu on tunduvalt suurem kui maamaksuvabastus. Kas sellisel juhul ei oleks ikka õige mitte vabastada?

Aitäh! Te lõpetasite oma pika sõnavõtu küll küsimusega, aga esitasite ka omapoolse arvamuse, kuidas seda võiks teha. Eks sel juhul tuleb arutada. Miks mitte, ükski seadus ei ole kunagi kivisse raiutud. Praegusel hetkel on seisukoht, mis baseerub ka komisjoni enamuse arvamusel, et rendi- ja üüritulu klausel jäetakse välja. Põhjendus on juba varem välja toodud. Kõiki oma ettepanekuid, kõiki arvamusi, mis teil kõigi nende nelja aasta jooksul, mis te siin saalis olete, tekivad, te saate ju igal ajal välja öelda. See on teie õigus. Praegusel hetkel on seisukoht selline. Ma arvan, et siin ei saa rääkida sellest, kes keda kummardab või kes on kellelegi jumal, vaid lähtutud on ikkagi tervest mõistusest.

Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni esindaja! Praegu on juuni 2011, seadus peaks jõustuma jaanuarist 2013. Selles mõttes ei ole kuskile kiirustada, eelnõu võiks rahulikult edasi menetleda, teha tekst veelgi paremaks. Aga millegipärast te tahate eelnõu sisuliselt ühe lugemisega vastu võtta. Millest selline kiirustamine, kuhu teil kiire on?

Aitäh, hea Eiki! Eks me hakkame vaikselt kordama neid küsimusi, mis meil juba eelmisel nädalal üleval olid. Ka seda küsimust, kui ma ei eksi, on paar korda üle küsitud. Aga kuna küsimus on, täpsustame siis asjad üle. Huvitav on see, et kui võetakse vastu eelnõusid, mille menetlemise aeg jääb lühikeseks, siis kritiseeritakse, et kuulge, eelnõu menetlemist tuleb varem alustada. Ja kui sa hakkad eelnõu varem menetlema, siis öeldakse, et kuule, aega on väga palju, miks sa seda praegu menetled. Ehk kui võtta teie küsimus kokku, siis ma arvan, et täna on selle eelnõu menetlemiseks väga õige aeg, arvestades seda, et asi puudutab 2013. aastat. Tegemist on rahapoliitiliste otsustega ja 2013. aasta eelarvet ei menetleta kohalikes omavalitsustes mitte 2013. aastal, vaid 2012. aastal. Nii kohalikel omavalitsustel kui ka riigil on vaja saada ette selge pilt. Ühelt poolt on vaja teada, millised kulud tulevad tulevikus riigile, et pidevalt – ma rõhutan, pidevalt – kompenseerida. Teiselt poolt saab kohalik omavalitsus teada, millises seisus ta peaks minema vastu aastale 2013. Nii et ma arvan, et praegu on väga õige aeg seda eelnõu menetleda.

Marika Tuus, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Istungi juhataja ütles, et selle päevakorrapunkti arutelu jätkub sealt, kus me eelmisel nädalal pooleli jäime. Aga samas, kui vaadata tablooseisu, siis alustati nagu uuesti. Meil olid sõnavõtud kõik juba fikseeritud. Nagu ma aru saan, peaks praegu ikkagi taastama endise tablooseisu.

Aitäh! See on kindlasti protseduuriline küsimus. Nii nagu ma ütlesin, jäi meil eelmisel nädalal see arutelu pooleli. Ma pean paluma vabandust, et ma ei öelnud kohe ka seda, et päevakorrapunkti üleminekul tänasesse päeva tekkis tehniline probleem, miks ei saa taastada just sellist kõnesoovijate järjestust, nagu see oli eelmisel neljapäeval. Küll ma näen aga praegusel hetkel, et küsimuste voorus suudab arvuti panna kokku selle arvestuse, kas eelmisel nädalal juba esitati küsimus, ja kui jah, siis fikseerib teise küsimuse. Ma olen täiega päri, et siin on tehniline küsimus, aga niipalju kui minule on kinnitatud, ei suudeta seda kahjuks lahendada. Palun, Marika Tuus, teine protseduuriline küsimus!

Aitäh! Me ei teadnud seda ja nägime, et kõned vajutatakse uuesti sisse. Näiteks minu jaoks oleks see tähendanud seda, et ma võtan oma kõne maha. Järelikult on praegune seis ikkagi täiesti eksitav ja meie võimalused vähenevad.

Jah, ma saan ainult öelda, et minu siirad vabandused ja püüame tulevikus need küsimused oma tehnilise talituse abil lahendada. Ma täiesti möönan, et see on probleem, ja minu kogemuse põhjal pole seda varem olnud. Imre Sooäär, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Palun täpsustage, kas see tähendab, et ka neil, kes möödunud nädalal selle eelnõu lugemisel juba kaks küsimust esitasid, tekib võimalus täna veel kord kaks küsimust küsida. Kas ma sain õigesti aru?

Aitäh! Ei, te ei saanud õigesti aru. Ma just seletasin, et küsimuste voorus fikseerib arvuti küsija nime ees numbri. Kui ta on eelmisel nädalal näiteks ühe küsimuse küsinud ja vajutab sellel nädalal uuesti klahvile "Sõna", siis tuleb tema nime ette nr 2. Ma olen seda jälginud ja nii see on, arvuti fikseerib selle. Nii et selle päevakorrapunkti raames, nagu ma ütlesin, saab esitada maksimaalselt kaks küsimust. Marika Tuus, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Kas minu kõnele tuleks praegusel juhul ka ette nr 2, kui ma vajutan uuesti?

Aitäh! Nagu näete, ei tule, ette tuleb ainult nr 1. Ma tänan! Hetkel ma rohkem protseduurilisi küsimusi ei näe. Kui neid tuleb, siis palun lahkesti ka neid esitada. Palun veel kord vabandust! See on halb, et praegu on tehnilistel põhjustel selline olukord tekkinud.
Läheme edasi. Palun mikrofon Olga Sõtnikule, temal jäi küsimus esitamata.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete täna juba mõnedki korrad hea sõnaga meenutanud seda Tallinna maamaksust vabastamise eelnõu. Aga palun öelge, kas teil on luureandmeid selle kohta, kas teie fraktsioon Tallinna volikogus kavatseb eelnõu toetada, kui see homme volikogu istungi päevakorras on? Kas te suhtlete omavahel, Riigikogu IRL-i fraktsioon ja Tallinna volikogu IRL-i fraktsioon?

Aitäh! Ei, meie poliitika niimoodi päevadega ei muutu. Meil ei ole sellist poliitilist kultuuri, nagu praegusel juhul on Keskerakonnal, kes ühel hetkel ütleb, et maamaksu ei tohiks kaotada, ja siis natuke aega hiljem ütleb, et tegelikult hakkame ikkagi maamaksu kaotama. Olenemata sellest, mis põhjustel te maamaksu Tallinnas kaotate, on see igal juhul  väga hea. Meil on olnud juba aastaid see seisukoht, et maamaks peaks kaduma. Seoses sellega tulid IRL ja Reformierakond mõned aastad tagasi välja ka muudatustega, mis andsid seoses maamaksuga lisavõimalusi. Kolm Eesti valda kasutas maamaksu kaotamise võimalust. Meie poliitiline nägemus on aastate jooksul olnud üks ja selge. Me ei ole tuulelipud, kes oma nägemust muudavad. Ma arvan, et siit tuleb välja ka lõppvastus küsimuse teisele poolele. Kindlasti loevad meie erakonda kuuluvad Tallinna kohalikud poliitikud volikogu otsuse üle ja kui sinna on vaja teha mingeid märkusi, siis neid kindlasti tehakse. Kui märkusi ei ole vaja teha, siis neid ka ei tehta. Ma ei ole kahjuks volikogu otsuse projekti siiamaani lugenud.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Keskerakond ei ole tegelikult mitte kunagi olnud maamaksu kaotamise vastu, vaid Keskerakonnale ei ole meeldinud selle seaduse menetlemise protsess. Te väidate, et te ei ole populistid, nimetades koduomanikeks ainult neid, kellel on individuaalelamu või talu ja kellel on selle all krunt. Kodu on mõnele inimesele ka korter. Seetõttu, kui te tahate tõesti koduomanikke aidata, oleks palju lihtsam alandada näiteks koduomanike toasooja käibemaksu. Aga siit minu küsimus: tänases Eesti Päevalehes on Jüri Adams andnud teie seaduseelnõule hävitava hinnangu. Minu jaoks on see mees üks Eesti omariikluse sümboleid. Kui omariikluse üks sümboleid ütleb, et see seadus on populistlik ja ei ole hästi läbi mõeldud, kuidas te siis rahanduskomisjoni esimehena seda kommenteerite?

Aitäh! Teie küsimuses oli kohe päris mitu küsimust ja mitu väidet. Ma püüan neile kõigile jõudumööda vastata. Kõigepealt ütlete, et Keskerakond ei ole kunagi olnud maamaksu kaotamise vastu. Alustame sellest ja lõpuks jõuan ka teie muude küsimuste juurde. Ma pean silmas, et teie erakonna väljaütlemised näitavad midagi muud. Ma eelmine kord tsiteerisin neid ja võtan endale kohustuse veel kord siit maha öelda, et inimestele ei jääks vale arusaam. Te olete selgelt olnud maamaksu kaotamise vastu. Teie erakonna esimees on 22. mail 2009 öelnud väga selgelt, et ta ei plaani kaotada maamaksu, ning enamik tallinlastest saab sellest aru, miks ta ei plaani. Varem, 2008. aastal on ta öelnud, et maamaksu ei peaks kaotama, ja ka hiljem, 2010. aastal, kui Harku vald võttis vastu sellesisulise otsuse, väljendas ta oma tõelist uskumatust, jõudes välja isegi sellise hirmutamiseni, et suure tõenäosusega kehtestab Harku poole aasta pärast uuesti maamaksu – seda siis peale valimisi. Need ütlused näitavad väga selgelt, et teie soov maamaks kaotada ei ole tegelikult kunagi olnud siiras.
Mis puudutab erinevaid arvamusi, siis eks igal inimesel on erinevad eeskujud. Ma võiksin täna tsiteerida teile väga mitme organisatsiooni arvamust selles küsimuses, alates maksumaksjate liidust ja lõpetades omanike keskliiduga, korteriühistute liiduga jne. Nende liitude taga, eriti just omanike keskliidu ja korteriühistute liidu taga, on kümneid ja sadu, kui mitte tuhandeid liikmeid, kes on väga selgelt öelnud, et paljude jaoks käib maamaks üle jõu ja hoopis hullem on see, kui me tekitame maamaksuga olukorra, kus inimene on sunnitud oma kodust lahkuma.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma tunnustan teie püüet vastata küsimustele põhjalikult ja olla selles küsimuses laia haardega. Minu küsimus on: milliste omavalitsustega te olete kohtunud? Kas te olete kohtunud nii väiksemate kui ka suurematega? Milline on olnud nende arvamus selle eelnõu kohta?

Aitäh! See on hea küsimus. Eestis on üle 200 kohaliku omavalitsuse ja mitte ainult selle eelnõu puhul, vaid ka muude eelnõude puhul, mis puudutavad mingeid huvirühmasid, on alati mõistlik kohtuda. Kindlasti oleks väga raske kohtuda üksikisikute tasemel või üksikgruppide tasemel. Selle tõttu ongi nad tihti kontsentreerunud huvirühmadesse ja antud juhul oli tegemist Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga, kuhu on reaalselt koondunud kohalikud omavalitsused. Kohtumine nendega toimus 6. juunil ja nad andsid edasi ka oma arvamuse sellest konkreetsest eelnõust. Tõin selle välja eelmisel teisipäeval, aga ma võin üle korrata. Küsimusi tekitas tulubaas, millest me oleme ka siin saalis mitu korda rääkinud. Seletuskirja puhul nimetati täpsustamise vajadust, et nad tahaksid täpsemalt teada saada, mida seletuskirjas ühe või teise asjaga silmas peetakse. Küsiti ka seda, kas konkreetse eelnõu baasil on tegu isiku- või krundikeskse lähenemisega. Üleval olid administreerimis- ja menetlusküsimused, kuidas riik hakkab seda administreerima jne. Jah, me kohtusime kõigi kohalike omavalitsuste liitude ning keskorganisatsioonidega.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui me eelmisel nädalal siin saalis sedasama küsimust arutasime, ei osanud te veel vastata küsimusele, kuidas või missuguse mehhanismiga kompenseerimine omavalitsustele toimub. Nüüd on nädalavahetus vahele jäänud ja selle eelnõu menetlusprotsessis on nädalavahetus väga-väga pikk aeg. Ehk olete jõudnud asju arutada ja selgemaks saada? Minu küsimus ongi, et mismoodi siis ikkagi omavalitsustele kompenseeritakse. Peaminister on rääkinud omavalitsustele mineva tulumaksuosa suurendamisest. Jürgen Ligi seisukoht on olnud, et miks mitte tõsta omavalitsustele laekumata jääv raha näiteks tasandusfondi ja kompenseerida selle kaudu. Või on hoopis mingisugune kolmas, otsemehhanism, kuidas omavalitsustele kompenseeritakse, ja kas see on ühekordne kompenseerimine või jätkub aastast aastasse? Ehk oskate täna vastata, mismoodi saamata jääv tulu kohalikele omavalitsustele kompenseeritakse?

Aitäh, hea kolleeg! Te tõite välja päris mitu võimalust, kuidas on võimalik kohalikele omavalitsustele hüvitada saamata jääv tulu aastal 2013. Ma ütleksin teile nii, et teeme kõigepealt selgeks, kui suur on reaalne kulu. Mäletate, eelmisel nädalal ma rääkisin teile, et see ei pruugi olla 17 miljonit eurot, vaid tunduvalt väiksem summa. On räägitud ka 14-st, 13-st ja läbi on käinud isegi juba 10 miljonit eurot. Tegelikult saab see selgeks sel hetkel, kui eelnõu on reaalselt jõustunud ja lõplikud arvutused on tehtud. Kui eelmise korraga võrrelda, siis nüüd on mul olemas ka statistilised andmed eri valdade maamaksu kohta. Kui need on selged, siis on Vabariigi Valitsusel ülesanne silme ees, kuidas seda kompenseerida. Ma arvan, kõige olulisem on see, et Vabariigi Valitsus ehk koalitsioon on selgelt välja öelnud, et ta hakkab kompenseerima ja läheb pideva kompenseerimise teed. Ma arvan, et see on kõige olulisem, sest tegelikult ju valijad hindavad seda, kas sa pead oma sõna või ei pea. Ma arvan, et siit puldist välja öelduga ja ka peaministri kinnitustega peaks päri olema.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan samal teemal ja küsin järgmist. Kui te räägite kohalikele omavalitsustele kompenseerimise mehhanismi loomisest, siis esiteks peab riik või valitsus kindlalt teadma, mille arvel see kompensatsioon tuleb. Kas te tõstate uuesti makse või hakkab kompenseerimine toimuma samamoodi, nagu te kompenseerisite üksikisiku tulumaksu osa vähendamist, st et kohalikel omavalitsustel ei olnud enam kohustust toetada ei noorsootööd ega sporti? Kas võib spekuleerida nii, et järgmine kompensatsioon toimub koolitoidu arvel?

Aitäh! Ei või nii spekuleerida, ütlen teile lühidalt.

Kajar Lember, palun!

Aitäh, hea juhataja! Te olete suutnud välja arvutada, kui palju omavalitsused selle eelnõu rakendamisel kaotavad. Seda me kuulsime ka, et päris vastust sellele, kuidas kompenseeritakse, ikkagi veel ei ole. Kuid ma küsiksin hoopis nii: kuna te olete suutnud vähemalt algatajate meelest ära defineerida sõna "kodu", siis mitu eurot aastas üks Eesti kodu seaduse rakendamisel keskeltläbi võiks võita?

Aitäh, see on hea küsimus! Tegemist on statistiliste näitajatega. Ma palusin Statistikaametil sellise analüüsi teha ja tänaseks on see mu laual olemas. Statistikaamet ütles, et nad ei ole maamaksu eluasemekulude hulka arvestanud. Mäletate, Jevgeni Ossinovski küsis eelmisel nädalal, millise protsendi moodustab eluasemekuludes kodualuse maa maks sellest potentsiaalselt 50 eurost. Nad ei ole seda arvestanud eluasemekulude hulka, küll aga on nad uurinud seda eraldi küsimusena leibkonna eelarve uuringute ankeetides. Nii et neil on see informatsioon täiesti olemas. 2010. aastal oli 12 kuu jooksul maamaksu maksnud 61% leibkondadest ja nende keskmine maks on olnud 41,21 eurot aastas. Siit me saame teada, milline see kulu on. See on muidugi keskmine.

Protseduuriline küsimus, Imre Sooäär, palun!

Aitäh! Hea juhataja! Tulles tagasi küsimuste järjekorra juurde, mulle  meenub, et möödunud nädalal selle küsimuse arutelul Aivar Riisalu siiski rääkis saalis. Seda kinnitab ka Riigikogu stenogramm, kus Sven Sester talle vastab. Ma tsiteerin stenogrammi: "Härra Riisalu, aitäh, väga meeldiv!" Nii et härra Riisalu on möödunud nädalal rääkinud. Võib-olla ta ei lülitanud mikrofoni sisse.

Aitäh! Ma usun, et tol hetkel oli tegemist protseduurilise küsimusega. Aga kui te nõuate selle üle tõsist juurdlust, siis me võime selle algatada ka käesoleva istungi käigus ja kuulata ära kõik osapooled. Seda soovi ei ole. Läheme edasi. Eiki Nestor, palun!

Austatud härra Sester! Üldiselt ei ole mul midagi selle vastu, kui vastus, mille ma saan, ei meeldi mulle. Küll ma palun siiski, et selles vastuses oleks mingi elementaarne loogika. Meil on ju juttu olnud, eelnõu autorid on seda möönnud ja komisjonis me teame, et see tekst, mis meil täna ees on, ei lahenda ära 17 miljoni euro küsimust, millega omavalitsustele laekumata jäävat raha kompenseerida. Eelmine vastus oli sul selline: võtame ruttu vastu, et omavalitsused saaksid selguse. Minu küsimus oli, miks me võtame ruttu vastu seaduse, milles omavalitsustel ei ole mingit selgust. Sinu vastus oli: aga võtame ta vastu, siis neil on selgust.

Aitäh! Ma saan aru, et küsimus lõppes. Hea Eiki, ausalt öeldes ei saanud ma teie küsimusest aru, kuigi te küsite teist korda. Ma ei saa aru, kas 1,5 aastat varem teadasaamine on vara või hilja. Ärme unustame, et me menetleme täna eelnõusid, eriti just maksupoliitilisi eelnõusid, mis kas võtavad ära või panevad kohustusi eri ühiskonnagruppidele, on need siis inimesed, kohalikud omavalitsused või riik. Näiteks tulumaksu muudatused, näiteks tubakaaktsiis, näiteks erimärgistatud kütus jne. Mitmed nendest loetelus olevatest asjadest jõustuvad veel hiljem kui 2015. Jah, tubakas küll tõesti 2013, tulumaksu teatavad muudatused jõustuvad 2015. Ma arvan, et maksupoliitiliste otsuste puhul on vajalik võimalikult varajane selgus. See on ka põhjus. Aitäh!

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea kolleeg! Ühes oma vastustest te ütlesite, et kompensatsioon omavalitsustele ei pruugi olla 17 miljonit eurot, see võib olla ka väiksem. Kas me võime sellest vastusest välja lugeda, et koalitsioon kindlasti vähendab omavalitsustele kompenseeritavat tulu?

Ei, sellest vastusest nii välja ei saa lugeda. Te olete valel teel. Eelnõu algatajad on väga selgelt välja öelnud, et kompenseeritakse kogu selles ulatuses, milles tulu kodualuse maa maksust väheneb. Mida on küll välja öeldud, on see, et üldkulud vaadatakse põhimõtteliselt üle. Arvata võib, et ei läheneta mitte n-ö vallakeskselt, vaid vaadatakse kogu seda maamaksu, mis Eestis ärakaotamisele läheb. See summa kindlasti ei vähene. Kui see summa väheneb 17-lt 14-le miljonile, siis ta väheneb selle tõttu, et see summa lihtsalt ongi konkreetse näite puhul 14 miljonit. Kui see on 14, siis kompenseeritakse 14 miljonit, kui on 17, siis kompenseeritakse 17 miljonit.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Erinevalt teist mina küll peaministri sõnu puhta kullana ei võta. Lähiajaloost mäletame, et ta on lühikese aja jooksul oma seisukohti ka varem väga kardinaalselt muutnud. Ma küsin ikkagi selle kompensatsioonimehhanismi kohta. Kas ei oleks arukas ja loogiline, et see töötatakse välja enne, kui seadus vastu võetakse, et omavalitsustel oleks selles küsimuses kindlus?
Teiseks, kas põhjus, miks seda välja töötatud pole, on tegelikult see, et teil ei olegi plaanis kompensatsioonimehhanismi välja töötada? Lasete seaduse rahulikult vastu võtta, läheb mõni aasta mööda ja siis ütlete, et tegelikult seda ei olnudki plaanis.

Aitäh! Teate mina ei tea, mis riugaste ja krutskitega tagamõtted teil on, kui te neid küsimusi küsite. Mina lähtun sellest, et teil on ainult hea tahe. Siin saalis või täpsemalt öeldes koridoris sosistas üks keskerakondlane mulle mingil hetkel kõrva, et tead, Sven, tegelikult on meie venitamise eesmärk ainult see, et me saaksime selle eelnõu neljapäeval linnavolikogus varem vastu võtta kui siin saalis. Võib-olla on teil küsimuste esitamisel tõesti see eesmärk, mina ei oska öelda. Fakt on see, tulles teie küsimuse juurde tagasi, et täna on väga selgelt öeldud: see kompenseeritakse. Kodualuse maa maksu summa, mis iganes see saab olema – see selgub lõplikult siis, kui eelnõu on vastu võetud –, kompenseeritakse. Ausalt öeldes mina usun Eesti Vabariigi peaministrit. Ma ei näe põhjust, miks teie ei peaks uskuma.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud ettekandja! Me tegime ettepaneku seaduseelnõu lugemine katkestada, et teha muudatusettepanek, mis selgelt sätestab kompenseerimismehhanismi. Ma olen neljapäevast saadik rääkinud mitme koalitsioonisaadikuga, kuidas see teil välja näeb. On räägitud sellest, et suurendatakse tulumaksuosa. On räägitud sellest, et suurendatakse tasandusfondi. On räägitud, et tehakse iga omavalitsuse põhine skeem. Tegelikult räägib iga teie erakonna ja Reformierakonna liige erinevast versioonist. Kompenseerimismehhanismi pole olemas. Miks te ei katkesta seaduseelnõu lugemist, ei tööta välja selget kompenseerimismehhanismi, mis annab omavalitsustele kindluse, et neid ei peteta, nii nagu on petetud varem, ja me läheks selle seadusega edasi sügisel?

Aitäh! Hea Kadri, kas te üldse kuulate, mida teile vastatakse? Miks ma seda küsin? Te esitate kolmandat korda küsimuse, mis on minut või kaks tagasi olnud. Sellepärast ma olen lihtsalt sunnitud teilt vastu küsima, et milles on teie probleem. Kui te ütlete, et te ei usu tänast koalitsiooni ja te ei usu tänast Vabariigi Valitsust, siis ma saan sellest aru. Aga ma usun, et valijad annavad sellele tegelikult vastuse, kui kompensatsioonimehhanismid on välja töötatud. Siis annavad valijad vastuse ja teie võimenduse abil tuleb see ju väga selgelt välja, kas lubadus täideti või ei. Kui lubadust ei täideta, siis sel juhul te ju räägite. Nii et ma ei näe siin ausalt öeldes küll suurt probleemi. Hullem oleks, kui me menetleksime täna eelnõu, mille jõustumise aeg oleks 2012 ehk aasta varem. Hullem oleks see sellepärast, et siis jääks väga lühikene aeg alates riigipoolsete administreerimistoimingute tegemisest kuni kohalike omavalitsuste ja riigi suhetes lõpliku selguse saamiseni. Ma arvan, et praegu on väga õige ja paras aeg tegelda selle eelnõuga.

Aadu Must, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen sirvinud ikka ja jälle Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat ning vaadanud seda, et kohalik omavalitsus ja riik peaksid olema partnerid, vähemalt nii ütleb euroopalik mõtlemine. Praegusest diskussioonist saan ma nii aru, et kohalikud omavalitsused saavad oma arvamuse välja öelda, kui seadus on küps, lukus, ja ei Riigikogu liikmed, veel vähem kohaliku omavalitsuse esindajad ei saa siis enam midagi reaalselt mõjutada ega kaasa rääkida. Kas teie arvates on selline lähenemine kooskõlas Euroopa kohaliku omavalitsuse harta vaimuga?

Aitäh! Teie küsimus oli minu jaoks valesti esitatud. Te nentisite, et kohalikud omavalitsused ei saa selle eelnõu kontekstis kaasa rääkida. Ma väidan, et enne teise lugemise menetlemist komisjonis oli meil kokkusaamine kohalike omavalitsuste esindajatega, st enne seda, kui muudatusettepanekud komisjonis hääletamisele läksid. Nii et teie väite tõttu ma ei saa enam sellele küsimusele vastata. Ma kinnitan teile veel kord, et kohalikud omavalitsused said kõik oma arvamuse välja öelda. Ma olen ka siin saalis rääkinud päris mitmest kartusest, põhjendustest ja ka küsimustest, mida kohalike omavalitsuste esindajad sellel koosolekul välja ütlesid. Ma ei hakka neid üle kordama. Olen püüdnud teile siiamaani suhteliselt põhjalikult vastata, kuid ühel hetkel peaks saabuma see aeg, kus ma ütlen, et vaadake stenogrammist minu varasemaid vastuseid. Aga praegu püüan teile ikkagi veel põhjalikult vastata.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma lugesin seaduseelnõu ja seletuskirja ning seletuskirjas on terve peatükk – 7. peatükk – lasterikastest peredest ja puuetega inimestest. Seal on kirjeldatud lasterikaste perede väljakannatamatult rasket elu, öeldud, et viiendikul ei ole sooja vett, viiendikul ei ole vesiklosetti ja 10%-l isegi mitte kanalisatsiooni ja et kitsad olud olid sundinud laste saamist edasi lükkama. Sealt tuleb siis välja, et maamaks takistab nendel ka parema, suurema eluaseme soetamist. Aga seaduses ei ole midagi sellest, et ka lasterikkad pered võiksid samamoodi nagu pensionärid ja represseeritud avalduse alusel pöörduda kohaliku omavalitsusorgani poole, kes annaks nendele maksuvabastuse. Miks?

Aitäh teile selle küsimuse eest! Tänane koalitsioon on väga selgelt olnud seisukohal, et maamaksust vabastatakse tiheasustuse puhul 1500 ruutmeetri ja hajaasustuse puhul 2 hektari ulatuses kõik Eesti koduomanikud, olenemata sellest, kas nad on lastega peredest, on nad pensionärid, represseeritud või kuuluvad muusse ühiskonna sihtgruppi. Kui nüüd edasi diskuteerida selle üle, kas tulevikus võiks lisaks 1500 ruutmeetrile veel näiteks 1500 või 3000 ruutmeetrit anda, siis see on hea mõte. Ma arvan, et sellel teemal võiksime näiteks sügisel edasi diskuteerida, miks mitte. Tuleme selle mõtte juurde tagasi ja räägime sel teemal. Ükski seadus pole kivisse raiutud. Ma arvan, et see on hea mõte. Aitäh teile!

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea Sven! Ma arvan, kõikidele saadikutele on selge, et IRL on selle lubaduse andnud ja Reformierakond on sellega kaasa tulnud. Te olete otsustanud selle seaduse vastu võtta. Aga miks meie nii palju küsime? Küsime sellepärast, et me ei saa aru ühest asjast: miks te kiirustate? Nii palju kui mina olen kuulnud, on paljud selle küsimuse esitanud, aga kuidagi ei tule sellist vastust, kust saaks aru, miks see asi nii toimub. Ma ei tea, kas Eiki Nestori küsimus on sama nagu minul. Ma ei tea, kas see on hea küsimus või mitte, või te lihtsalt ei suuda meile seda selgeks teha või oleme meie nii väikese IQ-ga, et ei tee selgeks. Ütle, miks me tahame seda nii kiiresti vastu võtta?

Aitäh, hea Lembit! Teades ja tundes sind – sa ei ole kindlasti väikese IQ-ga. Vastupidi, tegemist on väga võimeka poliitikuga. Õiendan ühe asja ka kiiresti ära: ma arvan, et see eelnõu, mis kannab koduomanike maamaksust vabastamise näol selgelt üht ideoloogilist nägemust, ei ole kindlasti ainult IRL-i oma, vaid meie hea koalitsioonipartner Reformierakond on seda juba varemgi toetanud. Tuletan siinkohal meelde, et juba 2009. aastal võeti nii IRL-i kui ka Reformierakonna toel vastu maamaksu muudatused, mis võimaldasid kohalikel omavalitsustel hakata ise koduomanikke maamaksust vabastama. Selles mõttes ma ei taha kindlasti meie koalitsioonipartneritele liiga teha. Küll aga on selge, et IRL-il on see olnud väga selge seisukoht, ja ma loodan väga, et see eelnõu saab ka reaalselt menetletud ja seadusena vastu võetud.
Tulen nüüd tagasi selle kiirustamise juurde, millest te alustasite. Ma rõhutan veel kord, kordamine on ju tarkuse ema: tänane koalitsioon on seisukohal – ma arvan, et me võiksime teha sellest traditsiooni –, et maksupoliitilised otsused võetakse vastu vähemalt aasta enne konkreetse maksupoliitilise otsuse jõustumist. Ma arvan, et see võiks olla hea traditsioon. Iga kord ei ole see õnnestunud, ma saan aru, aga miks mitte seda käekirja tulevikus jätkata. Näha on ka, et praegune valitsev koalitsioon juba menetleb mitmesuguseid maksupoliitilisi otsuseid, mis jõustuvad 2013., aga ka 2015. aastal, et kõigil osapooltel oleks asjad selgemad.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle seaduseelnõu kohta on andnud oma arvamuse Vabariigi Valitsus ja siin on ka meie tulevase Eesti Panga presidendi Jürgen Ligi allkirjaga kiri. Vabariigi Valitsuse arvamus on, et elamualuse maa maksust vabastamine vähendab kohalike omavalitsuste tulubaasi autonoomsust, mis aga samuti on üks kehtivas koalitsioonilepingus väärtustatud asju. Vabariigi Valitsus mainib ka seda, et see seaduseelnõu läheb vastuollu OECD ja IMF-i soovitustega, kus soovitatakse just suurendada maamaksu osakaalu maksulaekumistes. Kuidas teie kui Riigikogu rahanduskomisjoni esimees kommenteerite sellist vastuolu IMF-i ja OECD soovitustega?

Aitäh! Ma ei saa nüüd aru, kas te tsiteerisite Rahandusministeeriumi kirja või mingit muud dokumenti. Mul on ka see Rahandusministeeriumi kiri ees, siin ei räägita küll midagi IMF-ist. Küll aga võin ma öelda, mida ütleb see Rahandusministeeriumi kiri, mis annab edasi Vabariigi Valitsuse arvamuse. See ütleb, et Vabariigi Valitsus otsustas 2011. aasta 26. mai istungil toetada Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 51 – väga selgelt toetada! On tehtud ka mõningad konstruktiivsed märkused ja nende märkuste alusel on tänaseks tehtud muudatused, mis sisu ennast ei muuda.

Rainer Vakra, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on küsimus natuke teisest valdkonnast. Siin on pikalt arutletud selle üle, kas see on Tallinnale ärategemine või mitte, ja kui ka teie pole sel teemal sõna võtnud, siis teie koalitsioonipartnerid on lausa siit puldist öelnud, et nii see on. Teisalt, maamaks on maapiirkondadele ja valdadele väga oluline sissetulekuallikas ja me teame, et sellest läheb kaduma ligemale 17 miljonit eurot. Nõmme elanikuna ja Nõmme saadikuna tean ma aga väga hästi, et mitmel Nõmme elanikul on näiteks krunt Hiiumaal või Lõuna-Eestis ja ta ongi sisse kirjutatud hoopis Lõuna-Eestisse, kus ta maksab tulumaksu. Kui ta nüüd peab aga valima, kus saada kodualuse maa maksuvabastus, valib ta kindlasti Tallinna. Kas teile ei tundu, et kõigele vaatamata n-ö Kalevipoja mõõgaga Tallinn tegelikult hoopis võidab ja maapiirkonnad kaotavad topelt? Ühelt poolt kaotatakse maamaks, Tallinn on öelnud, et ta saab sellega hakkama ja kaotab selle juba aasta varem. Teisalt valivad kõik, kel vähegi võimalik valida, oma elukohaks Tallinna, kuna see toob neile isiklikult kõige suurema sissetuleku, on rahakotile kõige kasulikum.

Hea kunagine Nõmme linnaosa vanem! Nüüd te olete Riigikogu liige ja see tähendab, et mõtlete kogu Eesti rahva peale. Me ei mõtle ainult Tallinna-keskselt. Ja kui te tulete tagasi oma linnaosa juurde, tahate mõelda sellest linnaosast, mis on väga mõistlik, sest seal on teie valijad, siis ma usun, et täna vaatavad teie valijad teile otsa ja ootavad, et see eelnõu saaks seaduseks. Midagi rohkemat ei ole siia juurde lisada. Kui te arvate, et äkki hakkavad inimesed muutma oma sissekirjutust, siis ma ütlen veel kord, et kui ühes omavalitsuses on sünnitoetus näiteks 5000 või koguni 10 000 krooni, siis vaevalt küll kõik rasedad naised lähevad ja kirjutavad ennast enne sünnitamist sisse sellesse omavalitsusse. Ma usun, et see ei ole nii.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Teame, et Tallinn viib uued maksureeglid sisse juba 1. jaanuarist 2012, ja see samm, ma saan aru, saab selles saalis kiitust. Minu küsimus ongi sellega seotud. Kuidas komisjoni esimees mõtleb, kas on võimalik, et seaduseelnõu, mida me juba pikalt arutame, ei jõustu mitte 2013. aastal, vaid aasta varem?

Aitäh! Ei, me oleme sellel seisukohal, et maksupoliitilisi otsuseid tuleb teha kaalutletult ja argumenteeritult, ja sellega on võetud vastu selge otsus jõustada see seadus aastal 2013.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea Sven! Kuulasin väga tähelepanelikult su vastust minu eelmisele küsimusele, aga minu jaoks tekkis küsimusi juurde. Sa rääkisid koalitsiooni maksupoliitikast. Homme on meil arutusel erisoodustusmaks 60 miljonit eurot aastas, mis peab kehtima hakkama järgmise aasta algusest, ja täna me arutame 17-miljonilist maksu, mis peab jõustuma ülejärgmine aasta. Miks me ei võiks seda septembris rahulikult teha? Katkestame, nagu rääkis Kadri ja nagu on rääkinud ka paljud teised, teeme korralikult, arvutame kõik välja ja ütleme, mille eest. Ikka ei saa ma aru, räägi veel, palun!

Aitäh, head kolleegid! Vist jõuan ühel hetkel selleni, et pean tõesti ütlema: vaadake kõik minu vastused stenogrammist järele. Ma arvan, et meil on praegu väga hea tempo. Kõik nägemused, mis selle eelnõuga seoses on olnud, on väga selgelt ära toodud. Peab tunnistama, et Keskerakond esitas oma nägemuse ja sotsiaaldemokraadid vist ei esitanudki. Kõik on saanud otsustusprotsessis kaasa lüüa. Kui teil tekib tunne ja tahtmine sügisel veel midagi muuta, siis olge kenad ja andke aga oma ettepanekud potentsiaalse eelnõu kaudu menetlusse.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Austatud vastaja! Ma arvan, et ma ei küsi kiirustamise põhjuste kohta, sest et sa oled vastanud põhjalikult, kannatlikult kõikidele küsimustele. Selles mõttes erined sa minu meelest meeldivalt paljudest teistest vastajatest, kelle vastused ei ärgita dialoogi jätkama, sa oled selles mõttes erand. Minu küsimus on selline. Me oleme nüüd rääkinud üsna kõva häälega 17 miljonist ja teie rehkendused näitavad, et võib-olla see arv on veel ilusam, kui kulu võiks olla näiteks 10 miljonit. Meie jälle arvame oma rehkenduste järgi, et ka see 17 miljonit on liiga väike pakkumine, sellepärast et maamaksu kaotamisega on kohalikud omavalitsused sunnitud tõstma väga paljusid muid makse. Kas te olete ka selle peale mõelnud?

Head kolleegid, me oleme sel teemal juba vestelnud. Ma ütlen veel kord: ärge pugege ei pealinnas ega ka valdades selle taha, et tõsta muu maamaks 2,5%-ni. Väga selgelt on välja öeldud, et kohalikele omavalitsustele kompenseeritakse 2013 saamata jäänud tulu. Selle taha ei ole mõtet pugeda! Siin on räägitud, et ollakse sunnitud tõstma maamaksu või mingeid muid makse seoses sellega, et 2013 enam maamaksu ei laeku. Ei tasu pugeda selle taha! On väga selgelt öeldud: jah, kompenseeritakse. Need igasugused maksutõusud, mis te tahate kohalikes omavalitsustes oma esindajate kaudu teha, ei ole seotud sellega, kuigi te pahatahtlikult seostate neid sellega.

Rainer Vakra, palun!

Aitäh! Ma kuulasin väga hästi ja mõtlesin kaasa, kui te minu küsimusele vastasite. Mul on lihtne ääremärkus selles osas, et nõmmelasena ma loomulikult tunnen ühelt poolt siirast heameelt, et maamaks 1500 ruutmeetri ulatuses kaotatakse. Teisalt meenuvad mulle ka väga suured arved, mis olid seotud lume äraveo ja kõige muuga. Ja seda enam oli minu eelmine küsimus ajendatud sellest, et ma muretsengi kogu Eesti pärast. Kui te väidate, et rasedad naised ennast kuhugi mujale omavalitsusse sisse ei kirjuta, siis siin on teadupärast tegu ajutise protsessiga, mis lõpeb, kui rasedus on läbi ja laps sündinud. Küll aga jääb see maamaksuseadus, kui me ei hakka seda siin, nagu te olete korduvalt väitnud, sügisel uuesti arutama, võib-olla aastateks ja sellest lähtuvalt võib igaüks tõepoolest valida omavalitsuse, kus ta maamaksu tõttu võidab kõige rohkem, ehk siis kirjutab end sisse Tallinna ja maapiirkonnad kaotavad sellega veelgi enam. Nii et vastupidi, ma ei räägi siin kui Nõmme linnaosa vanem, vaid kui kogu Eesti pärast südant valutav Riigikogu liige.

Aitäh! Teil ei olnud küsimust, nii et mul ei ole ka midagi vastata. Te avaldasite oma arvamust.

Kajar Lember, palun!

Aitäh! Oma eelmises vastuses te ütlesite, et nendele, kes nüüd maamaksu tõstma hakkavad, seda tõusu kindlasti ei kompenseerita, kui maamaks hiljem ära kaob. Siit küsimus: mis siis saab nendest, kellel seda maksu praegu üldse ei ole, ja mis hetke seisuga see fikseeritakse? Kas ma saan õigesti aru, et näiteks Harkule, kes oli siin pioneer, ei kompenseerita üldse mitte midagi?

Aitäh! Ka see küsimus kõlas saalist juba eelmisel nädalal, aga selguse huvides ma kordan selle üle. Tõsilugu, tänane koalitsioon on sellel seisukohal ja ka vabariigi peaminister on selle välja öelnud. Ma tsiteerin: "Me kindlasti ei peaks karistama neid kohalikke omavalitsusi, kes on kodualuse maa maksu juba kaotanud. Ja me kindlasti ei peaks premeerima näiteks seda kohalikku omavalitsust, kes on elanikelt kasseerinud 20 000, 30 000 või 50 000 krooni maamaksu aastas." Ta on siin näitena toonud Tallinna. "Kui me kompenseeriksime selle 50 000 või ka 20 000 krooni suuruse maamaksu, siis me ju tunnistaksime, et see on õiglane ja riik võtab nüüdsest selle kohustuse endale. Me ei kavatse seda teha." See on olnud ka koalitsiooni selge seisukoht, et aluseks võetakse kogu kulu, mis kohalikel omavalitsustel on olnud seoses maamaksu kaotamisega aastal 2013, ja see tagastatakse kohalikele omavalitsustele selle eelarveaasta saabumisel. Nii et aluseks võetakse ikkagi kogu kulu ja ei saa minna kaasa nende potentsiaalsete spekuleerijatega, kes tahavad maamaksu 2012. aastal hüppeliselt tõsta.

Aadu Must, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin käib diskussioonist korduvalt läbi 2,5%-lise maamaksu mõiste ja me saame teada, et see on midagi väga halba, seda ei tohi olla. Kas see on seadusega lubatud või on tegemist seadusega, mille täitmine on kuritegu?

Aitäh! Teie küsimus on selles mõttes riukalik, et ei, see ei ole seadusega keelatud. Vastupidi, see on lubatud maksimummäär, mida võib rakendada. Tänaseks on selle rakendanud 30 kohalikku omavalitsust 220-st ja varsti lisandub veel üks. Ei, loomulikult see ei ole kuritegu. Lihtsalt küsimus on nendes põhjendustes. Just viimastel päevadel on ajakirjanduses põhjendatud seda nii, et me oleme sunnitud tõstma maamaksu 2,5%-ni, kuna meil jääb saamata maamaks kodualuselt maalt. Siinkohal ma tahan lihtsalt asja ära õiendada: head Eesti elanikud, kes kuulavad seda debatti interneti kaudu, see on vale jutt. Nii ju tegelikult ei ole, kuna see kompenseeritakse. See 2,5%-ni tõstmine on seadusega lubatud, kuid praegusel hetkel natuke arusaamatu tegevus.

Vladimir Velman, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Seaduseelnõu 51 seletuskirjas on muuseas kirjas, et eriti suur maamaks rõhub Tallinna koduomanikke, et Tallinna Linnavolikogu tõstis 2008. aastal hüppeliselt maamaksu ja koduomanikud hakkasid saama kaks ja pool korda suuremaid maamaksu arveid jne. On päris reaalne, et enne kolmandat lugemist Tallinn muudab seda olukorda ja maamaksust loobutakse. Kas te olete sel juhul nõus ka seletuskirjast need sõnad välja võtma?

Me menetleme seda eelnõu anno Domini 2011 ja hetkel, kus Tallinna linn ei ole võtnud vastu ühtegi otsust. Ma loodan küll, et ta võtab selle otsuse vastu. Nii et  ma ei näe nagu suurt mõtet hakata hiljem muutma kehtiva seaduse – ma loodan, et selleks ajaks on tegemist kehtiva seadusega – seletuskirja. Praegu me oleme siin väga õige informatsiooniga.

Peeter Võsa, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Minu valijad paluvad mul küsida sellist asja. Eelarveaasta on teadupärast selge mõiste, eelarvet koostatakse kord aastas. Aga kui inimene nüüd poole aasta pealt muudab oma sissekirjutust, kas siis temal tuleb maksta maamaksu kahes kohas korraga? Palun selgitage!

Aitäh! Eelnõus, mis ei ole tänaseks veel seadusena vastu võetud, on väga selge rakendussäte (lõige 8) mis ütleb: "Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksuvabastust kohaldatakse vabastuse aluse tekkimisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui maksuvabastuse alus tekib 1. jaanuaril, kohaldatakse maksuvabastust samast päevast." See ütleb minu arust kõik ära, millal seda maamaksuvabastust on võimalik saada.

Deniss Boroditš, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin kolleeg Rainer Vakra küsimuse jätkuks. Oletame, et teil on mitu kodu, üks näiteks Tallinnas ja teised muudes Eesti paikades. Maksuvabastus kehtiks selle seaduseelnõu kohaselt ainult ühe kodu kohta ja teadaolevalt oleks see võit Tallinnas suurem. Kumma koha teie valiksite?

Aitäh! Ma jätaksin need küsimused, et mida mina teeksin ja kuidas ma valiksin, selleks kaheksaks minutiks, kui ma tulen siia pulti. Ma tunnen küll, et ma olen vist saanud kõik oma mõtted praegu ära rääkida, aga kui ma veel kord siia tulen, siis ma räägin ka oma väga selgetest mõtetest, millest te ei ole siiamaani, nagu mulle tundub, aru saanud. Ma jätaksin spekulatsioonid kõrvale.

Peeter Võsa, palun!

Aitäh! Mul on üks küsimus veel: millise hetke seisuga fikseeritakse olukord, et kohalikele omavalitsustele asutakse saamata jäänud tulu kompenseerima?

Aitäh! Hea küsimus. Sel teemal on eelnõu autorid diskuteerinud ja kuupäeva ei ole niimoodi paika pandud, et see on 1. september või 30. november, rääkimata kellaajast. Kellaaega ja kuupäeva pole paika pandud, küll aga näevad eelnõu algatajad seda, et oleks hea, kui kompensatsioonimehhanismi ei töötataks välja mitte 2012. aastal, vaid juba sellel, 2011. aastal. Siis kannaks eelnõu ka seda põhimõtet, et maksupoliitiline otsus olgu aasta ette teada. Eelnõu algatajad julgustavad eelnõu vastu võtma ja Vabariigi Valitsust kohe ka tööd tegema, et võimaluse korral saaks selgelt teada, milline on kulusumma ja milline on kompensatsioonimehhanism.

Austatud esineja, ma ütlen teile aitäh! Tänan teid vastuste ja ettekande eest! Rohkem küsimusi ei ole.
Head ametikaaslased, nüüd on mul teile üks küsimus. Selle istungi rakendamise ajal esitas ametikaaslane Marika Tuus mitmeid protseduurilisi küsimusi seoses sellega, kuidas kõnesoovijad olid ennast eelmise istungi lõpus registreerinud. Ma vastasin, et me ei saa seda kõnejärjekorda taastada, sest on tehniline rike. Kantselei teenistuja on temaga rääkinud ja mõlemad tõdevad, et ta oli eelmine kord läbirääkimiste voorus kõnesoovijate hulgas esimene. Tõsi, me ei saa taastada rohkemate inimeste kõnesoove ja ka tema oma ei saa taastada, see on lihtsalt jutu põhjal. Minu küsimus teile on: kas te näete, et see oleks probleem, kui ta saaks selle võimaluse, või me läheme edasi praegusel hetkel oleva järjekorraga? Kas keegi protestib selle peale? Selge, aitäh, Valdo Randpere!
Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Valdo Randpere!

Lugupeetud kolleegid! Kuna siin on väga palju kordi küsitud seda küsimust, miks koalitsioonipartnerid selle eelnõuga kiirustavad, siis ma ei hakkaks sellel enam väga pikalt peatuma, vaid püüan pigem kontsentreeruda küsimusele, miks teie tahate selle eelnõu menetlemist väga venitada? Ma tahangi pakkuda teile siin ühe võimaliku ja suhteliselt tõenäolise teooria. Keskerakondlik linnavalitsus otsustas möödunud nädalal muuta Tallinnas maamaksumäära ja maamaksust vabastamise korda. Maamaksumäära tõsteti seetõttu, et ...  Ma tsiteerin: "Käesoleva määruse eelnõu eesmärgiks on rahaliste võimaluste loomine linna põhimäärusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Tulenevalt omavalitsuste tulubaasi vähendamisest riigi poolt ning seoses osa kohalike maksude kaotamisega (paadi- ja müügimaks 2012. aastast), millega on oluliselt kahandatud omavalitsuste võimalusi oma eelarvete tasakaalu säilitamiseks, esitab Tallinna Linnavalitsus Tallinna Linnavolikogule määruse eelnõu, millega alates 1. jaanuarist 2012 muudetakse Tallinna linnas kehtivat maksumäära."
Ma tahaksin kõigepealt juhtida teie tähelepanu viitele paadimaksule, mis kaotati ja millega, tsiteerin veel kord, "on oluliselt kahandatud omavalitsuste võimalusi oma eelarvete tasakaalu säilitamiseks". Paadimaksust laekub linnale sel aastal 68 000 Eesti krooni, st pisut üle 4000 euro. See on umbes sama palju, kui kultuuripealinna sihtasutuse kõige värskema kaastöötaja kuupalk. Põhimõtteliselt on teil vaja kokku hoida ühe dissidendi ühe kuu palk, et säilitada kogu linna eelarve tasakaal ja mitte tõsta maamaksu Tallinnas 66% võrra. See on täpselt see, mida te praegu plaanite! Tüüpiliselt Tallinnale te ühe käega võtate, teisega annate pisut tagasi ja see teine käsi annab seekord siis kodualuse maa maksuvabastuse koduomanikele.
Aga nagu öeldud, ega Tallinna linnaisad ennastki ära unustanud. Maamaksumäära tõstmine ja koduomanike maamaksust vabastamine on rehkendatud nii, et linn koorib maamaksu pealt ka pärast koduomanike vabastamist 2,4 miljonit eurot rohkem, kui praegu kogu maamaksust laekub. Ma ei ole päris kindel, kas kõik need, kes on siin sõna võtnud, ikka saavad täpselt aru, et Tallinn tõstab praegu tegelikult ühe käeliigutusega tasumisele kuuluva maamaksu koormist 2012. aastast 66% võrra enne maksuvabastust ja 11% võrra kogusummast ka pärast maksuvabastust.
Siin me jõuamegi Keskerakonna venitamise tegelike põhjusteni. Minul jääb vägisi mulje, et kogu venitamine käibki selle nimel, et hiljem riigi käest kodualuse maa eest rohkem kompensatsiooni välja pressida. Sel aastal laekub linnale kodualuselt maalt 6,9 miljonit eurot maamaksu. 2012. aastal oleks uue maksumäära järgi arvestuslikult võimalik pigistada Tallinna koduomanikelt välja 11,6 miljonit eurot. Selle raha peale mäng käibki! Tallinn tahab uued maksumäärad kinnitada volikogus sel neljapäeval ja igal juhul teha seda enne, kui Riigikogu kodualuse maa maksust vabastamise eelnõu vastu võtab. Tallinn loodab, et kui volikogu kinnitab uued maksumäärad enne, siis riik kompenseerib neile 11,5 miljonit eurot ja mitte 6,9, mida nad täna oma elanikelt riisuvad. Koos selle 2,4-ga, mis on ülejäägiks planeeritud, käib jutt 7 miljonist eurost. Ma vaatan, et käekirja järgi tunduvad need olevat samad juristid, kes kunagi selle paadimaksu kokku soperdasid. Needsamad on nüüd sel korral ka linnavalitsusele nõu andnud. Ma tahan teile ainult meelde tuletada, et paadimaksust te kavatsesite võtta linnakassasse 10 miljonit krooni. See muutus 68 000 krooniks. Ma võin teile isegi mitte ennustada, vaid lubada, et seda 11,5 miljonit eurot te ei saa. Ja kui te tõesti selle raha pärast siin juntinud olete, siis äkki te kuulutate oma aktsiooni lõppenuks ja lasete Riigikogul tööd jätkata, sest Riigikogu mõte ei seisne minu arvates mitte selles, et aidata Keskerakonnal oma kesiseid rahaasju lahendada. Mis puutub sotsidesse, siis teid on seekord sellesse aktsiooni kiskunud teie suurem vend, kasutades ära teie lihtsameelsust. Te unistate ikka kinnisvaramaksust ja ma arvan, et te ei saa isegi aru, et tegelikult on teid rakendatud Keskerakonna kleenukese rahavankri ette. Aitäh teile!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli, Aadu Must! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lubage mul peatuda nii menetletaval eelnõul kui ka Riigikogu enda hädadel. Kunagi arvas maailmakuulus tegelane Švejk, et meie väikese maailma sees on peidus veel teine, hoopis suurem maakera kui see, mida me näeme. Nagu me kõik siin Riigikogus näeme, on meie kodualuse maa maksustamist reguleerima pidava seaduseelnõu taga ka midagi hoopis suuremat ja uhkemat, nimelt kohalike omavalitsuste demokraatia ja koguni kodanikuühiskonna probleemid. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta vaimu kohaselt on kohalik omavalitsus ja riik partnerid, selle tagatiseks on kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks piisav ja keskvalitsuse kapriisidest sõltumatu tulubaas. Valitsuskoalitsiooni poliitikud on nõus lahkelt rääkima euroopalikest väärtustest, aga sõnad on üks, teod teised. Riigikogu kõige olulisem ja alatine vaidluse telg, nagu te kõik hästi teate, on riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete ja rahade jagamine. Ikka ja jälle teatavad koalitsioonipoliitikud Riigikogu kõnetoolist või ka komisjonides näiteks mingite toetuste määramise puhul: neid ei ole võimalik määrata, sest kohalikud omavalitsused, kes neid vahendavad, hakkavad susserdama, kasutavad raha kuhugi mujale. Seda me näeme pidevalt komisjonides, kus on tõsine sündroom või alaväärsuskompleks kohalike omavalitsuste suhtes. Veelgi enam, siit kõnetoolist kuuleme ka, kuidas näiteks lugupeetud härra peaminister teatab, et Tallinna linn, tegutsedes seaduse piires, röövib ja võtab inimestelt kodud.
Head kolleegid! Seni kuni seadusandja ei saa hakkama sellega, et määrab lõpuks ometi üheselt kindlaks kohaliku omavalitsuse ja riigi ülesannete vahelise piirjoone, mis on praegu väga paljus parlamendi enamuse tujude ja kapriiside meelevallas, ei ole meil võimalik normaalselt töötada. Seni on meie Riigikogu nagu kolme jalaga koer, kellel veel kaks käppa haiged, ja selle tõttu on tema jooksusamm nigelapoolne. Parlamendi puhul tähendab see võrdlus seda, et me ei saa olulisi seadusi vastu võtta ega normaalselt tööd teha seni, kuni kohalike omavalitsuste ja riigi funktsioonid ja rahad ei ole selgelt piiritletud. See ei aita, kui omavalitsus, kes on ressursinäljas, üritab ühte või teist seaduses lubatud vahendit kasutada. Menetletav seadus praeguses redaktsioonis viib meid sellest eesmärgist jällegi kaugemale ja kahandab lõppkokkuvõttes parlamendi teovõimet. Loomulikult võimendab asja veel see, et mõnel aknast kaugemates ridades istuval heal kolleegil on hiire sündroom. Pean kahjuks silmas saalist lahkunud eelkõnelejat, Võru-, Valga- ja Põlvamaalt Riigikokku valitud tegelast, kes ainult Tallinna asjadest rääkis. Mida see kassi ja hiire sündroom tähendab? See tähendab seda, et hiire jaoks on sõltumatuse kõrgeim tase see, kui ta teeb midagi vastupidi sellele, mida teeb kass. Või kassi kiuste. Sest temale ei ole kassist suuremat ja võimsamat looma lihtsalt olemas. Meie kontekstis, nagu me siin sageli näeme, on kassi rollis Tallinna Linnavalitsus ja hiired on need vaprad inimesed, kes julgevad selle vastu sõna võtta. Ma tahan veel toonitada, et siin ei ole olnud Tallinna Linnavolikogu istung, kus ainult Tallinna asjadest rääkida.
Ma olen mõelnud selle peale, kuidas meie praeguse Riigikogu töö kunagi tulevikus, ütleme, ajaloolaste vaatevinklist välja näeb. Teate, head kolleegid, see paistab üsna nigelana, võimetuna, kahepalgelisena. Riigikogu eelmises koosseisus me nägime, kuidas poliittehnoloogiate nime all tehti juriidilisi abitusi. Eelnõud, mis olid juriidiliselt nagu JOKK, üritasid näiteks soolise võrdõiguslikkuse seaduse nime all lahendada mingisuguseid valimisprobleeme. See on päris nutune ja häbiväärne. Ka praeguse seaduse puhul on tegemist õnnetu variandiga. Tegemist on nõrga, halvasti ette valmistatud eelnõuga, mille vastuvõtmine kindlasti kompromiteerib meie parlamenti ja jätab meist nõrkade seadusandjate mulje. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini! Kaheksa minutit.

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Meil toimub siin mitmendat päeva debatt. Selle sisu peegeldub põhimõtteliselt sellistes sõnades, et Vabariigi Valitsust mitte uskuda on muidugi ebapatriootiline, aga seda uskuda on lihtsalt rumal, sest kõik taandub sellele, kas on kompensatsioonimehhanism või seda ei ole.
Mina tahaksin sellesse temaatikasse natuke värsket õhku tuua ja rääkida veidi muust asjast. Nimelt kuulati möödunud nädalal, täpsemalt, eelmisel esmaspäeval riigieelarve kontrolli erikomisjonis kaht järjekordset Riigikontrolli auditit, kusjuures üks neist andis mõtlemiseks väga huvitavat materjali. Mida oli teinud Riigikontroll? Ta oli võtnud pisteliselt välja andmed, mis puudutavad 85 uut ehitist üheksas vallas, neist kuus on kuskil Tallinna lähistel ja kolm Tartu lähistel. Ja selgus, et 85 hoonest, uuest majast, mis on ehitatud ühe lühema ajalooperioodi jooksul, 48-l ei ole ehitusluba. See tähendab, et üle 50% uutest ehitistest nendes valdades on ebaseaduslikud. Kui ei ole ehitusluba, siis see tähendab automaatselt, et ei ole ka kasutusluba. See tähendab, et inimestel, kes elavad nendes majades – kõik need majad on asustatud –, ei ole selleks mingit seaduslikku õigust. Võib muidugi rääkida, et riigi bürokraatia on liiga tugev ja võiks järele anda, aga tegelikult ei tee ju riigiorganid, kes seda tegevust jälgivad, kohalikele omavalitsustele mingit järeleandmist. Kui aga hoonel ei ole kasutusluba, siis on väga võimalik, et pole täidetud need nõuded, mis puudutavad tuleohutust ja muud selletaolist. Ehk siis nendes majades elamine võib neile inimestele, kes seda teevad, lihtsalt ohtlik olla. Need majad on ebaseaduslikud, kuid vallad siiski registreerivad inimesi nendel aadressidel, sest nad toovad ju oma tulumaksu valda kaasa. Kui komisjonis tekkis küsimus, miks seda tehakse, miks midagi ei kontrollita, siis sellega on niiviisi, et paljusid asju tehakse ju sõbra poolest. No kuidas sa keeldud oma küla meest registreerimast, seda enam, et juba mainitud tulumaks tuleb juurde. Seda enam, et registreerida saab ju kinnistule, hoonet selleks tegelikult vaja ei ole. Ja nüüd tekib selline paradoksaalne situatsioon, kus inimesed, kes elavad ebaseaduslikes hoonetes, tulevad küsima maksuvabastust ja saavad selle. See tähendab, et maksuvabastuse – arvusid ma nimetasin, need on üsna tõsised arvud – saavad ka seadusrikkujad.
Riigikontrolliga sai räägitud, kuidas niisugusest olukorrast saaks välja tulla. Peab olema mingi mehhanism, mis hakkaks selliseid seadusrikkumisi tõkestama. Ja ausalt öeldes tundus, et see maamaksuseaduse eelnõu on siin väga õigel ajal, sest selle kaudu on kõige kergem need seadusrikkumised ka tõkestada. Tuleb panna sisse klausel, mis püstitaks tingimuse, et maamaksuvabastuse saavad ainult need, kelle kinnistul asuvad hooned – tegemist on ju koduga, meile räägitakse kogu aeg koduomanike, mitte kinnistuomanike vabastamisest – on seaduspäraselt registreeritud, kellel on olemas kasutusluba jne.
Rääkisin sellest rahanduskomisjonis, sest ma ei näe mingit põhjust, miks me peaksime sellega venitama. Meil on olemas audit, kus on need arvud, meil on olemas maamaksu muutmise seaduse eelnõu. Me võime üsna kiiresti, ma mõtlen, nädalate jooksul, hakata astuma samme, et seda olukorda muuta. Mulle vastati, et see seadus sellise asjaga ei tegele. Mina olen teisel arvamusel. Ma arvan, et kui meil on võimalik midagi paremaks teha, konkreetselt, kui meil on võimalik muuta olukorda, kus tegu on seadusrikkumisega, siis me peame seda tegema. Iga aus kodanik, rääkimata Riigikogu liikmest, peab alati selliseid situatsioone otsima ja otsima neile ka lahendusi. Algataja ei olnud nõus sellega tegelema,  rahanduskomisjonis ei leidnud see mõte toetust ja seepärast mul on üsna isiklik suhtumine sellesse seaduseelnõusse. Kui ta ei ole piisavalt hea selleks, et tõkestada seadusrikkumisi, mida oleks võimalik teha üsna kergesti, siis ei ole ta üldse millekski sobilik. Ma pean ütlema, et need vestlused siin saalis tekitavad väga palju isiklikke mõtteid. Hakkad mõtlema oma korteriühistust, tuletad meelde, kui palju sa maksad maamaksu, ja näed – ei maksagi, sest tegelikult on maamaks nii väike, et seal polegi midagi maksta, seda summat lihtsalt ei võeta. Aga kui tuletad meelde, kui palju sa maksad soojuse eest, siis selgub, et iga 12. kroon, 8% on see, mida ma maksan seetõttu, et IRL ja Reformierakond tõstsid omal ajal sooja käibemaksu, alguses 18%-le ja pärast juba 20%-le. Need ei ole võrreldavad asjad. Selge on, et kui praegu ei ole kompensatsioonimehhanismi – ma tulen alguse juurde tagasi –, siis seda tõenäoliselt ei tekigi. Minu arvates selles olukorras on ebapopulaarne olla ...

Hea ettekandja, teie aeg kõnelemiseks on praeguseks läbi saanud. Aitäh! Palun, Kalev Kallo! Kokku kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Niisiis arutame täna järgmist koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu, seekord pealkirja all "Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus". Täiesti arusaamatuks jääb, miks selle seaduseelnõu arutelu alustatakse teisest lugemisest. Kohe kuidagi ei tule tuttav ette, et oleks mingit seesugust teksti esimesel lugemisel arutanud. Mingisuguse täiesti arusaamatu põikpäisuse ja järjekindlusega püüavad selle eelnõu esitajad ehk algatajad selgeks teha, et see eelnõu olevat siin saalis möödunud nädalal arutusel olnud ja nüüd on SE 51 teine lugemine. Väga raske on ka kõige tähelepanelikumal uurimisel neis kahes tekstis midagi ühist leida. Too esimene eelnõu kubises kirjavigadest, selles neid nagu väga ei ole. Tolles oli neli-viis rida teksti, selles on veidi üle ühe lehekülje, aga puudub täielikult tolles esimeses eelnõus olnud tekst, rääkimata erinevatest pealkirjadest. Siiski võib eriti tähelepanelikul uurimisel leida ka midagi ühist: mõlemad peaksid seadusena hakkama kehtima 1. jaanuaril 2013, mõlemal tunduvad olevat samad autorid ja samu autoreid toetavad vasallid.
Ka rahanduskomisjonis toimunud arutelul oli tõsine kahtlus, kas tegemist on ikka sama eelnõuga, sest eelmisest eelnõust ei ole säilinud ühtegi lauset, välja arvatud eelnimetatud kehtima hakkamise kuupäev. Hea tava kohaselt tuleks siis, kui kahe lugemise vahel on tekst muutunud rohkem kui 1/3, lugemine katkestada ja anda lugupeetud Riigikogu liikmetele võimalus muudatusettepanekuid teha. Näevad nad ju seda teksti esmakordselt ja kindlasti tekib häid mõtteid, et seda veelgi paremaks teha. Seda enam, et antud juhul on 100% uus tekst. Nagu näeb ette Riigikogu kodukord, toimus komisjonis hääletamine, mille tulemusena napilt, aga kindlalt jäid häältega 6 : 5 peale need komisjoni liikmed, kellel tõenäoliselt on mälu parem ja kes mäletasid kindlalt, et nad on seda teksti kusagil näinud ja lugenud ning see tuleb väga tuttav ette. Alla jäänud viis, nende hulgas ka siinesineja, olid sunnitud tunnistama, et pingutustele vaatamata nad käesoleva teksti pilti oma hallides ajurakkudes kuidagi ei tuvastanud. Aga kuna nad jäid vähemusse, siis peavad nad endale vist tunnistama, et on eksinud ja nende hallid ajurakud on neid alt vedanud.
Seda ei maksa aga nii väga südamesse võtta, sellega peaksime ju harjunud olema. Siin saalis võime pidevalt kogeda, et vähemusel on eriline omadus tulla välja kui mitte väga rumalate, siis reaalses elus praktiliselt kasutuskõlbmatute eelnõude ja mõtetega. Samas ei suuda nad tihti aru saada enamuse lennukatest mõtetest ja ideedest ning kipuvad vastu vaidlema, ja mis veel hullem, oma enda arvates parandavate muudatustega asja hoopis ära rikkuma. "Hirm tuleb peale, kui mõtled, mis Eesti riigist võiks saada, kui ei oleks seda tarka, kaugelenägelikku ja missioonitundelist enamust." Nagu te aru saate, oli see viimane lause kahjuks jutumärkides.
Enamuse kinnitusel on see aga ikka seesama koduomanike maamaksust vabastamise seadus, mida lugesime siin saalis möödunud nädala teisipäeval, ainult selle vahega, et nüüd olevat kõik puudused kõrvaldatud ja tegemist olevat vastuvõtmist vääriva eelnõuga. Vaatame siis lähemalt. Huvitaval kombel jäeti täiesti veendunult välja võimalus maamaksust mitte vabastada, kui kodanik oma kodu tulu saamise eesmärgil välja rendib, mis sellest, et teenib kordades rohkem, kui ta maamaksu maksab – ikka vabastame. Mind vaevas pidevalt küsimus, milleks selline pressing ja pillamine. Täiesti ootamatult leidsin vastuse möödunud kolmapäevasest ehk 8. juuni Delfist, kui selgus, et julgelt kolmandikul IRL-i fraktsiooni juhtpoliitikutest on uhked kinnisvarad Tallinna vanalinnas ja kesklinnas, kus on kindlasti korralik maamaks. Väga veenvalt kõlab artikli kokkuvõte, mille järgnevalt ära toon: "Mitte ükski IRL-i parlamendisaadik ega minister ei oma kinnisvara Lasnamäel, Mustamäel ega Õismäel ehk piirkondades, kus elab suurem osa tallinlasi. Tallinna mägede elanikud üle jõu käiva maamaksu üle ei kurda."
Tulenevalt eespool toodust, et mitte mingil juhul ei soovita arvestada omandist saadavat renditulu, võib arvata, et sealt kasseeritakse sisse üsna soliidne renditulu, sest ühel isikul on Delfi andmetel mitu kinnisvara. Pärast seaduse vastuvõtmist muutuvad need kindlasti eri perekonnaliikmete kodudeks. Tuleb välja, et jutt hoolitsusest koduomanike eest on lihtsalt lüürika, võitlus käib ikka isikliku mammona eest. Kuna Tallinna linn on mõistnud teie sügavat muret ja teid sellest maksust vabastanud, siis ehk ei tasuks enam jätta tulubaasita ülejäänud Eesti omavalitsusi, sest nagu näha, ei ole kohalike omavalitsuste saamata jäänud tulu kompenseerimise mehhanismi ikka sisse toodud. See kinnitab veel kord: seda ei kavatsetagi kompenseerida. Viimastel aastatel on valitsus omavalitsusi mitmel korral petnud, vähendades tasandusfondi, vähendades teehoiuraha, vähendades noortespordi ja lasteaedade raha. Meil pole mingit põhjust uskuda, et Reformierakond ja IRL käituvad seekord teisiti. Kui maamaksuga vähendatud tulubaasi puudujääki kavatsetakse kompenseerida, oleks see ka seaduseelnõu tekstis kirjas. Paraku on karta, et seaduseelnõu praeguse tekstiga vastuvõtmise korral jäävad Eestis teed remontimata ning vallad ja linnad peavad kokku hoidma laste ja abivajajate arvel. Selle vastu peab seisma iga Riigikogu liige, kes valutab südant oma kodukandi pärast. Aitäh!

Suur tänu! Palun järgmisena kõnetooli Rannar Vassiljevi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Nagu mul siin ikka tavaks, alustan jälle kiitmisega. Seekord saab kiita neid tublisid ametnikke, kes meil ministeeriumides töötavad, ennekõike just Rahandusministeeriumis, Justiitsministeeriumis ja ka Keskkonnaministeeriumis. Sest see muudatusettepanek, mille formaalselt on meie ette toonud rahanduskomisjon, on oluliselt sisukam, juriidiliselt oluliselt korrektsem ja, mis siin salata, keeleliselt samuti tunduvalt rohkem eesti keelega sarnanev kui see esimene eelnõu, mis esitati. Tegelikult on lahendatud ka suurem osa tehnilisi probleeme, mis eelmises või, ütleme, esitatud eelnõus olid ja millele on  korduvalt tähelepanu juhitud saalist ning millele on osutanud ka meie rahandusminister. Nendega on enam-vähem ühele poole saadud ja selle eest suur aitäh kõigile meie ametnikele!
Samas on säilinud ikkagi mitu tõsist probleemi ja neist tahakski teile natuke rääkida. Esiteks, parlamentaarse demokraatia probleem. Nimelt, kui meie ees oli eelnõu, mis koosnes umbes seitsmest reast, ja meie ette on toodud muudatusettepanek, mis koosneb umbes 40 reast ja mis jätab algsest tekstist puutumata ühe rakendussätte ehk siis ühe rea, siis on väga keeruline pidada seda teksti muudatusettepanekuks ja mitte uueks eelnõuks. Täna oleme olukorras, kus Riigikogu liikmetel ei olegi tegelikult võimalik selle eelnõu kohta ettepanekuid teha, täpselt samuti nagu ei ole seda võimalust fraktsioonidelgi. Nii et me oleme täna siin valiku ees, kas öelda jah või ei, ilma võimaluseta teha muudatusettepanekuid, mida tegelikult iga parlamendiliige peaks saama teha.
Teine teema, mis on jätkuvalt õhus – esimese lugemise ajal seda juba puudutati, aga see ei ole tänaseks lahendust saanud –, on kohalike omavalitsuste rahastamise teema. Tolleks hetkeks, kui rahanduskomisjon pidas arutelu, millesse olid kaasatud erinevad huvigrupid, sealhulgas ka kohalike omavalitsusliitude esindajad, ei olnud ei rahanduskomisjonil, eelnõu algatajatel ega tegelikult ka valitsusel ühtegi head mõtet, kuidas seda kompenseerimist võiks korraldada. Küll aga kinnitati, et see kompenseerimine tuleb. Kui üle-eelmise nädala infotunnis oli meie ees peaminister, vastas ta küsimusele, mis on selle kompenseerimise aluseks, et kompenseerimine hakkab toimuma omavalitsuste saamata jäänud tulude alusel. Nädal hiljem ehk siis eelmisel nädalal meie ees istudes teatas ta, et aluseks ei ole mitte saamata jääv tulu, vaid füüsilise isiku tulumaksust omavalitsustele laekuva protsendi suurendamine. Ehk teisisõnu, nädalaga toimus selles osas üsna kardinaalne, põhimõtteline kannapööre, mis näitab, et eelnõu esitamise ajal ei olnud kellelgi – ja ma arvan, et ei ole siiamaani – väga täpset ega kindlat arusaama, mis kujul omavalitsus saamata jäänud tulu riigikassast saab. Tegelikult on see üsna põhimõtteline küsimus. Kindlasti on lihtne 17 või 14 või 10 miljonit eurot, nii nagu see summa siis täpselt tuleb, omavalitsustele kompenseerida ja ega tast suuremat muret ju tekigi, riigikassast on raha antud ja saab deklareerida, et omavalitsused on raha saanud. Küll aga võib see valmistada tõsiseid probleeme konkreetsetele omavalitsustele. Nii et oleks kena, kui enne selle protsessiga edasiminekut saaks näha tulevast omavalitsustepõhist n-ö kompenseerimise laekumist. Välja on käidud idee, et kompenseerimiseks võiks kujuneda tulumaksu laekumise tänase 11,4% tõstmine 11,724%-le. Tõenäoliselt võib see proportsionaalselt olla tänaste maksulaekumiste ja inimeste palkade puhul isegi adekvaatne, küll aga on see kahjuks siiani ilma ühegi empiirilise näiteta või empiirilise ülevaateta. Kuna seda ülevaadet rahanduskomisjonile esitatud ei ole, siis näen ma siin potentsiaalseid probleeme. Eelkõige just nende omavalitsuste puhul, kus ei ole kõrghoonestust, vaid on madalhoonestus, kus on krundid suuremad ehk teisisõnu inimeste asustustihedus väiksem. Seal on viimase kümne aasta jooksul ehk siis alates aastast 2001, millal toimus viimane korraline maade hindamine, inimeste sissetulekud kasvanud väiksema kiirusega kui Eestis keskmiselt. Ehk siis need on omavalitsused, kellel on praegu rahaliselt niigi väga keeruline olukord ja kes ei suuda oma ülesandeid täita. Teisisõnu, selle lähenemisega, kompenseerides füüsilise isiku tulumaksu alusel, me suurendame potentsiaalselt veelgi ääremaastumist Eestis.
Samuti ei ole esitatud analüüsi võimaliku liikumise kohta, mis tuleneb elamumaa maksuvabastusest. Kas seda saabki täpselt esitada, aga vähemalt võiks seda teemat käsitleda. Tõenäoliselt hakkab registrisse kirjutamise mõttes täpselt samamoodi toimuma liikumine vähem arenenud piirkondadest arenenumatesse. See on lihtsalt ratsionaalne, sest seal on maa hind kõrgem ja seetõttu ka elamumaa maks kõrgem ning lõppkokkuvõttes võit suurem. Inimesed liiguvad registri mõttes vähem arenenud piirkondadest arenenumatesse ja teadupärast liigub koos registriga täpselt samamoodi ka füüsilise isiku tulumaks. Nii et regionaalpoliitilisest aspektist ei tõota see Eesti omavalitsuste olukorra väga suurt paranemist. Nagu mainitud, nõrgestab see Eesti omavalitsuste suveräänsust veelgi. Teisisõnu kaob ära ainukene viis, kuidas omavalitsustel on üldse võimalik oma eelarve tulupoolt kontrollida.
Sellest tulenevalt ei näe sotsiaaldemokraadid kahjuks muud võimalust kui esitada teise lugemise katkestamise ettepanek. Selleks on kaks põhjust. Esiteks, et tagada siin demokraatlik otsustusprotsess, nagu see peaks olema. Teiseks see, et siis saaksime kohalike omavalitsustega seotud probleeme põhjalikumalt arutada. Aitäh!

Aitäh! Ma palun kõnetooli Deniss Boroditši!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Maamaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu algatati teadaolevalt 16. mail, võeti Riigikogu menetlusse 17. mail, esimene lugemine toimus 31. mail ja 1. juunil ning muudatusettepaneku tähtaeg oli 3. juuni. Rahanduskomisjonis arutati ametnike parandatud teksti 7. juunil ning täna toimub eelnõu teine lugemine. Seega on eelnõu algatamisest tänase päevani möödunud vähem kui kuu aega. Kuhu on valitsuskoalitsioonil selle eelnõuga nii kiire? 2013. aasta on ju veel mägede taga!
Kui ma esmakordselt seda eelnõu nägin, ei suutnud ma oma silmi uskuda. Esialgu mõtlesin, et noore Riigikogu liikme asi. Aga nähes ka oma vanemaid kolleege imestusest silmi pööritamas, sain aru, et sellist praaki iga päev Riigikogus ei näe ning Riigikogu XII koosseis on tunnistajaks ajaloolisele sündmusele, kus selline eelnõuräbal on menetlusse võetud. Sellist eelnõu ei oleks tohtinud üldse Riigikogu menetlusse võtta. Öeldakse ju küll, et kaks pead on ikka kaks pead, kuid selle eelnõu puhul see ei kehtinud. Eelnõu on valitsuskoalitsiooni kahe erakonna algatus, mille tulemuseks on poliitiline novell ühes paragrahvis.
Delfi artikli pealkiri "Keda päästab IRL maamaksust, tavainimest või iseennast?" on kui rusikas silmaauku. Me oleme pidevalt valitsuskoalitsiooni käest kuulnud, et igasugused toetussüsteemid peavad olema vajaduspõhised. Kodualuse maa maksuvabastusest saavad soodustust ka need, kes tegelikult riigi tuge ei vaja. Rahandusministeerium on mitmel korral toonitanud: toetused peavad olema vajaduspõhised, mitte kõigil ühesugused. Kas Riigikogu liikmed vajavad tõepoolest maamaksust vabastamist? Ma hästi ei usu. Küllap saavad IRL-i liikmed ka ise oma maamaksu tasutud, ja kui ei saa, siis on ju alati võimalus väiksemasse korterisse kolida. Inimene ei pea ju 200 m² suuruses korteris elama.
Igale inimesele meeldib maamaksu vähendamine, kuid see on indiviidile kasulik vaid lühiperspektiivis. Täna vabaneb inimene maamaksust, kuid homme suletakse järjekordne kool või bussiliin. Mida vähem inimene makse maksab, seda vähem ta saab ka riigilt teenuseid. Maamaks on riiklik maks, mis laekub kogu ulatuses omavalitsustele. Järelikult vähendab maamaksu kaotamine kohalike omavalitsuste tulusid ja seega jagab koalitsioon maksusoodustusi kohaliku omavalitsuse raha eest. Mis nii viga kingitusi teha! Mina luban, mina teen, aga sina maksad. See oleks ju sama kui minna poodi, panna korv head ja paremat täis ning siis lasta kassas kellelgi teisel oma ostud kinni maksta.
Eelnõu ei anna ka mingisugust kindlust, et tulude vähenemine omavalitsustele kompenseeritakse. Seletuskirjast leiame lause, et seadusmuudatuse mõju kohalikele eelarvetele on Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul ca 17 miljonit eurot, mis eelnõu algatajate hinnangul tuleb katta riigieelarvelistest vahenditest. Jah, see on juba samm edasi, võrreldes eelnõu algatajate seletuskirjaga, kus ühes lauses oli kirjas, et eelnõuga ei kaasne riigieelarvelisi kulusid ega tulusid, ning mõni lause hiljem oli jälle kirjutatud, et eelnõu negatiivne mõju kaetakse riigieelarvelistest vahenditest.
Keskerakonna fraktsioon tegi muudatusettepaneku, millega soovis kirjutada maamaksuseadusse kompenseerimismehhanismi kehtestamise kohustuse. Seda kahjuks koalitsioonipoliitikud komisjonis ei toetanud. Mis ma saan sellest järeldada? Järelikult ei olegi tulude vähendamist kohalikele omavalitsustele plaanis kompenseerida.
Palun kõneaja pikendust!

Kolm minutit lisaks.

Seega oleks olnud aus kirjutada eelnõu seletuskirja, et seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid riigieelarvelisi kulusid ega tulusid, sest kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetulude vähendamist ei hüvitata riigieelarvest. Asi oleks kõigile selgem olnud. Rahandusminister andis sellele eelnõule väga kriitilise seisukoha. Tsiteerin: "Teiselt poolt nõrgendab elamualuse maa maamaksust vabastamine kohalike omavalitsuste tulubaasi autonoomsust, mis samuti on üks kehtiva koalitsioonilepingu väärtusi. Samuti ma tuletan meelde, et see ei ole kooskõlas ei OECD ega IMF-i soovitustega suurendada maamaksu osakaalu maksulaekumistes." Tsitaadi lõpp. Ma tahaksin tõesti teha sügava kummarduse rahandusministri ees, et ta on lõpuks ometi hakanud seisma kohalike omavalitsuste finantsautonoomia eest. Nagu öeldakse, parem hilja kui mitte kunagi.
Mõistagi pole head ilma halvata ega halba ilma heata. Rõõmu teeb, et koalitsioonipoliitikud on lõpuks aru saanud, et kodukulusid tuleb vähendada. Aga nagu me teame, ei ole kodukulud mitte ainult maamaks, vaid ka elekter, vesi, toasoe. Keskerakonna fraktsioon andis maikuus sisse eelnõu, millega vähendatakse elektrienergia aktsiisi Euroopa Liidu alammäärani, 1 euroni. Praegu ületab kehtiv elektriaktsiis Euroopa Liidu alammäära üle nelja korra ning see kajastub iga koduomaniku elektriarves. Samuti on Keskerakonna fraktsioon algatanud väga hea eelnõu, millega koduomanike toasoojakulusid ohjeldatakse toasooja käibemaksu vähendamise kaudu. Need eelnõud on lakmuspaber, mis näitab erakonna hoolimist koduomanikest. Ma loodan, et ka IRL toetab kindlasti nende eelnõude menetlemist siinsamas saalis ning meil on võimalik kaitsta kõiki Eesti koduomanikke. Praegu soodustab riik oma maksu- ja aktsiisipoliitikaga koduomanike suuri kodukulusid ning see pole mitte ainult ebanormaalne, vaid ka ebamoraalne. Mis puudutab veearveid, siis parafraseerides "Kevadet": kui Keskerakond Tallinnas võimule jõudis, oli IRL Tallinna Vee juba maha parseldanud. Aitäh!

Aitäh! Palun järgmisena kõnetooli Rainer Vakra!

Proua juhataja! Head kolleegid! Kõike, mis siin saalis täna ja tegelikult juba eelmisel nädalal on räägitud, on ju huvitav kuulata, aga Tallinna elanikuna jääb mulle sellegipoolest arusaamatuks, kus me õigupoolest oleme. Kas me arutame siin Tallinna asju, riigi asju või miks mitte Nõmme linnaosa asju? Küsinud seda korduvalt Sven Sesterilt, tahan ma teda siinkohal kiita, sest tema väitis vähemalt sõnades, et selle eelnõu eesmärk ei ole ärategemine Tallinnale, et see eelnõu ei puuduta ainuüksi pealinna. Aga kui me kuulasime näiteks härra Randperet, Võru-, Valga- ja Põlvamaa saadikut, siis tema rääkis oma kõnes ainult Tallinnast ja see tekitab minus tõepoolest arusaamatust. Minu meelest on kõik väga lihtne: kui me oleme algklassides, siis me räägime algklassi teemadest, kui me oleme põhikoolis, siis me teeme kahe tundmatuga võrrandeid, kui me oleme keskkoolis, siis me õpime trigonomeetriat ja ülikoolis me teeme teadust. Me ei aruta Nõmme halduskogus Riigikogu küsimusi, me ei aruta Riigikogus Tallinna küsimusi ja vastupidi. Mulle tundub jätkuvalt, et siin saalis on inimesi, kes seda ei mõista, kes soovivad siin saalis ise teadust tehes rääkida algklasside teemadel. Aga jumala eest, see võimalus on kõigil olemas.
Eelmisel nädalal käis Riigikogus üks ekskursioon ja ma küsisin nende käest, mis nad arvavad maamaksu kaotamisest. Ma arvan, et kui üks küsimus selliselt püstitada, siis ei leia mitte kunagi ühtegi inimest, kes arvaks, et mõne maksu kaotamine ei ole hea, et see ei mõju talle hästi. Ta võidab ju sellega raha. Ma arvan, et kõik maksude vähendamise ideed kõlavad ilusasti ja kahtlemata meeldivad rahvale. Tegelikult, kui vaadata, siis püütakse ju ikka samamoodi Tallinnast rääkida. Ma hoidun täna siin Tallinnast rääkimast, kuigi Tallinn on oma otsuse teinud ja mul nõmmelasena on selle üle hea meel. Pikalt on arutletud ka selle üle, et kui Tallinn saab kanaliseeritud, võiks maamaksu uuesti üle vaadata. Samas paneb mind tõsiselt muretsema see, kui me räägime siin mitmesugustest võimalustest, kuidas seda raha, mida on ju ligemale 17 miljonit eurot, hiljem omavalitsustele kompenseerida. Tuleb aru saada, et kui Tallinna linnal on oma suurusest lähtuvalt võimalik teha selliseid maksuvabastuse otsuseid, siis väga paljudel maapiirkondade valdadel on see maks oluline sissetulekuallikas. Mul tekib tõesti küsimus, kas head saadikud on unustanud alles mõned kuud tagasi olnud mitme meetri kõrgused lumevallid ja nii valdade kui ka linnade esindajate abipalved riigile: olge head mehed, tulge ja aidake lund lükata, sest ressursse lihtsalt ei jätku. Ei jätku raha lumekoristuseks, et inimesed oma koduhoovist välja saaksid. Raha teadupärast ei kasva puu otsas ja see, kui me kirjutame 17 miljonit korstnasse, ei tähenda ju, et me ei pea seda raha kusagilt mujalt uuesti n-ö juurde teenima või asemele võtma. Seda teab iga Eestimaa pere ja ma arvan, seda teab 5. klassi õpilane, kellel on kuus näiteks 100 eurot kuluraha, et kui ta sealt 10 eurot ära võtab, siis peab ta leidma a) variandi, kuidas see kokku hoida või b) kuidas see hiljem tagasi teenida. Mulle tundub, et täna on selline põhitõde täielikult unustatud ja sellele ei leita vastuseid. Muuseas, kui rahandusminister Jürgen Ligi eile siinsamas puldis meie küsimustele vastas – ma arvan, kell oli peale seitset, eks ta oli juba väsinud ka –, ütles ta lõpuks kolleeg Tamme küsimusele vastates lausa välja: ma nõustun teiega, et teoreetiliselt võib seda 300 miljonit krooni, mis kodualuse maa maksuvabastuse tõttu jääb riigile ehk omavalitsustele laekumata, vaadata kui võimalikku õpetajate palgatõusu.
Palun kolm minutit aega juurde!

Kokku kaheksa minutit.

Võib-olla tulenes see tõepoolest sellisest hilisõhtusest tunnist või rahandusministri soovist küsimused lõpetada, aga tema väitis, et kaudselt võiks seda vaadata ka õpetajate, politseinike või päästjate palgatõusuna. Vähemalt on inimesi, kes saavad aru, kes oskavad arvestada ja mõelda majanduslikult, et kui kusagilt raha ära võtta, siis iseenesest see sinna asemele ei teki.
Teine asi, millest me pikalt rääkisime ja mida me küsisime ka eelnõu ettekandja hea Sven Sesteri käest, puudutas Tallinna küsimust ja võimalikku sissekirjutust. Ma vaatasin stenogrammist järele. Tõepoolest, Sven Sester tõi korduvalt näite, et tema on täiesti veendunud – mulle isiklikult see väide muidugi väga ei meeldi –, et kui keegi on rase, siis sünnitoetuse pärast ei hakka ta valima seda omavalitsust, kus ta saab selle eest rohkem raha. Ma usun, siin saalis ei pea tõepoolest seletama, et see on ajutine ja tavaliselt positiivse lõpuga protsess ning et ühel hetkel selle eest omavalitsuselt enam raha ei saa. Olgu see siis koolitoetus, mis on ühekordne, rasedustoetus – mis iganes nime all see siis omavalitsuses on. Kui me räägime aga kodualuse maa maksuvabastusest ja näiteks elanikest, kellel on kinnistu nii Tallinnas kui ka mitmel pool mujal Eestis ja kes on seni maksnud oma makse näiteks mõnele väikevallale, siis loomulikult suudab igaüks teha matemaatilise tehte ja näha, kui palju ta hoiab kokku, kui ta kirjutab ennast sisse Tallinna linna. Seoses sellega ütlen, et  Tallinna eelnõu arvestused näitavad tõepoolest ka seda, et järgmisel aastal peaks Tallinna tulumaksubaas oluliselt paranema, sest inimesed teevad oma valiku, nähes, et sellest tuleb oluline kokkuhoid, kui ennast pealinna sisse kirjutada. See aga halvendab omakorda veelgi maapiirkondade, väikevaldade, väikelinnade maksubaasi. Arvestuslikult peaks see olema peaaegu 8000 – 10 000 kinnistuomanikku. Mõnes mõttes võib öelda, et seda pole palju. Teistpidi, kui vaadata arve, siis on see oluline. Kui me toome Nõmme näite, siis ma usun, et nii mõnigi tänane vallajuht, vallaeelarve on väga rõõmus selle üle, et Nõmmel elav inimene, teenides väga hästi ja makstes suurt tulumaksu, maksab suure osa sellest oma vallale. Aga sellel hetkel, kui inimene näeb, et kõige suurem kokkuhoid tuleb tal siis, kui ta ennast Nõmmele sisse kirjutab, ta seda loomulikult ka teeb.
Lõpetuseks. Vaadake, on väidetud, et esimese vabariigi ajal maamaksu ei olnud ja kõik elasid väga hästi. Ma toon siinkohal ühe hea näite Nõmme linnast. Nõmme linnas tähendas see seda, et iga krundiomanik hoidis talvel oma tee ja tänava sõidutee keskteljeni puhta. Ehk siis, võttes valdadelt ja linnadelt ära nende raha ...

Hea ettekandja, teie aeg esinemiseks on läbi. Suur tänu teile!

Aitäh!

Ma palun järgmisena kõnetooli Neeme Suure! Kokku kaheksa minutit.

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Värskele Riigikogu liikmele on Riigikogu töö kogemus üpris kummastav. Midagi ajalehest lugeda on üks asi, kõike reaalselt pealt vaadata on teine asi. Nüüd ma istun siin esimeses pingis ja vaatan ehmatusega pealt Toompea ja all-linna omavahelist sõda.
Ma olen oma keskpikast tööelust olnud 15 aastat seotud kohaliku omavalitsuse juhtimisega ja koostanud igal aastal kohaliku omavalitsuse eelarvet. Sellepärast ma räägiksin praegu omavalitsuste tulubaasist ja finantsautonoomiast. Kõik need, kes on koostanud kohaliku omavalitsuse eelarvet, teavad, et maamaksu planeeritakse ja üksikisiku tulumaksu laekumist prognoositakse. Maamaks on põhimõtteliselt kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia üks oluline tagaja. Maamaks on stabiilne tuluallikas, sest maamaksu suurus ei muutu nii kiiresti, kui muutub end omavalitsusse sisse kirjutanud inimeste arv. Maamaks ei muutu seoses sellega, kui väheneb kohalike omavalitsuste elanike arv. Kohalikul omavalitsusel on võimalus anda maamaksusoodustust, kohalikul omavalitsusel on võimalus muuta maamaksumäära. Need kõik on otsesed näited omavalitsuse finantsautonoomiast.
Asenduseks on peaminister pakkunud näiteks üksikisiku tulumaksust laekuva protsendi suurenemist. Üksikisikult laekuva tulumaksu protsent ei ole kohaliku omavalitsuse jaoks stabiilne näitaja. Sellega võib arvestada Tallinna linna suurune omavalitsusüksus, aga ma tuletan meelde, et meie keskmine omavalitsusüksuse suurus ei ole mitte 300 000 ega 400 000 ega 100 000 inimest, vaid kaks ja pool tuhat inimest. Seal mõjutab iga konkreetse inimese ja üksikisiku tulumaksu laekumine oluliselt omavalitsuse eelarvet. Ja kõige olulisem selle asja juures on veel regionaalpoliitiline moment. Mida väiksem on omavalitsus, seda ebakindlam on üksikisiku tulumaksu laekumine omavalitsuse eelarvesse. Mida väiksem on vald, seda suurem on maamaksu osakaal valla eelarves. Mida väiksem on vald, seda suurema osa omavalitsuse finantsautonoomias moodustab maamaks.
Praegu on ka koalitsioonilepingus kirjas, et koalitsioon seisab omavalitsuste finantsautonoomia suurendamise eest. OECD raport soovitab suurendada omavalitsuse finantsautonoomiat. Täiesti heas usus rääkides ma väga hästi ei mõista, millest rääkis hea kolleeg Sven Sester, kui ta ütles, et maamaksu vähendamine põhineb ideoloogilisel nägemusel. Ma ei suuda välja lugeda, kust kohast see ideoloogia tuleb. Suuremas osas Eestimaa kodudest maamaks ei moodusta olulist osa kodukuludest. Kui koalitsioon tegelikult tahaks koduomanikke toetada, siis peaks ta tegelema hoopis kodude sooja-, elektri- ja veekulude vähendamisega. Muide, järgmine punkt tänases päevakorras käsitleb muu hulgas ka kodulaenude tulumaksusoodustuse vähendamist. Küsigem, kui suured on kodulaenudega seotud kulud ja kui suur on nende osakaal kodukuludes.
IRL-i leping valijatega, mida praegu täidetakse, on leping Tallinna valijatega, ja mitte kõigi, vaid just aedlinnaosades elavate valijatega. Kolleeg Randpere sõnavõtust saime sellele veel kord kinnitust. Mõelgem aga kogu Eesti peale! Selle lepingu täitmine vähendab omavalitsuste finantsautonoomiat terves Eestis, nõrgendab omavalitsuslikku staatust, nõrgendab eriti maaomavalitsusi ja suurendab ääremaastumist. See kõne on esitatud konstruktiivselt ja täiesti heas usus. Aitäh!

Aitäh! Palun järgmisena kõnetooli Urve Palo! Kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Kahju küll, et koalitsiooni poole pealt on nii vähe huvi sõnavõttude vastu nii tähtsal teemal. Kodukulud alla on iseenesest ju õige mõte. Ma usun, et kõik inimesed Eestis sooviksid soetada oma kodu väiksemate kuludega ning ka hiljem kulutada eluasemele vähem, olgu siis elektri, vee või kütte eest. Kuid paraku ei käi tänase valitsuskoalitsiooni sõnad ja teod kuidagi kokku. Valitsus on viimase kahe aasta jooksul oluliselt tõstnud nii eluaseme soetamise kui ka selle haldamisega seotud kulusid. Näiteks käibemaksu 2%-lise suurendamise tõttu 2009. aasta juulis kasvasid vastavalt nii eluaseme ostmise, ehitamise kui ka sisustuse soetamisega seotud kulud. Tegin mõned arvutused. Näiteks korter, mille väärtuseks on 64 000 eurot ehk vanas rahas 1 miljon krooni – Tallinnas saab selle eest osta kõigest kahetoalise korteri –, on käibemaksu tõusu tõttu kohe 20 000 krooni ehk 1280 eurot kallim. Kolmemiljonilise maja ehitamine on 62 000 krooni ehk 12 800 eurot kallim. Siia lisanduvad sisustuskulud, mis samuti on nüüd 2% kallimad. Samal ajal on maamaks korteriomanikele aastas umbes 10–15 eurot ja majaomanikele umbes 100–130 eurot, sõltuvalt maa suurusest. Selleks, et käibemaksu 2%-lisest tõstmisest tulenevat lisakulu korteri või maja soetamisel maamaksu kaotamisega tasa teenida, kuluks korteriomanikel enam kui 100 aastat ja majaomanikel ligi 40 aastat. Kõigele sellele lisanduvad kommunaalmaksed, kuhu on samuti kõikjale 2% lisandunud. Näiteks korteri puhul võime seetõttu rääkida umbes 40 lisanduvast eurost ja maja puhul vähemalt 70 lisanduvast eurost aastas. Tuletan meelde, et maamaksuvabastus korteriomanikele annab kõigest 10 eurot aastas, aga juba ainuüksi kommunaalmaksete 2%-lise tõusu tõttu lisandub 40 eurot. Lisaks on valitsus tõstnud veel ennatlikult kütuse- ja elektriaktsiise, mille tagajärjel on näiteks elektriaktsiisid eratarbijale praegu 4,5 korda kõrgemad, kui Euroopa Liit seda kohustab. Kõik selle maksavad kinni koduomanikud. Seega pean ütlema, et valitsus näpuotsaga annab koduomanikele – maamaksu kaotamine – ja sülega võtab – käibemaksutõus, kütuse- ja elektriaktsiiside kasv.
Eeltoodust tulenevalt ei saa kahjuks kuidagi nõustuda meie valitsusega, et nad muretsevad selle üle, kuidas Eesti inimesed suudaksid endale oma kodu soetada ja kommunaalmakseid tasuda. Paraku ei ole maamaksu kaotamisest tuleneva kümne ega ka saja kokkuhoitud euroga aastas võimalik kvalitatiivselt oma elamistingimusi parandada. Aga just see on valitsusliidu retoorika, kui räägitakse maamaksu kaotamise põhjustest.
Maamaks on saanud justkui imerelvaks hinnatõusu ohjeldamisel. Eelmise nädala infotunnis nimetas põllumajandusminister, rääkides valitsuse võimalikest sammudest toiduainete hinnatõusu ohjeldamisel, just maamaksu kaotamist kui suurt abikätt meie inimeste elujärje parandamisel. Teeme väikese arvutuse. Näiteks, kui kolmeliikmeline perekond tarbib kuus toiduaineid 300 euro väärtuses, mis teeb aastas 3600 eurot, siis ainuüksi toiduainetele kulub sellel perel 2%-lise käibemaksu tõusu tõttu aastas 72 eurot rohkem. Samal ajal elab 70% Eesti elanikest korterites. Korteri maamaksu kaotamine jätab perekonnale aastas umbes 10 eurot rohkem raha kätte. Toiduainetele kulub aga käibemaksu tõusu tõttu 72 eurot rohkem. Lugupeetud härrad ministrid, kes te infotunnis vastate! Ma ei näe siin erilist leevendust!
Valitsus peab kompenseerima ka omavalitsustele maamaksu kaotamisega puudujääva tulu, 17 miljonit eurot. Küsin: kust see raha tuleb? Kas lisanduvate kaudsete maksude näol, nagu siiani on kombeks olnud, või avalike teenuste kättesaadavuse halvenemise või kallinemise näol? Näiteks Harku vald, kes kaotas eelmisel aastal maamaksu, tõstis samal ajal lasteaiakoha maksu, mille tagajärjel lastega perede majanduslik olukord oluliselt halvenes, sest maamaksu kaotamisest saadav tulu oli mitu korda väiksem kui lisanduv kulu lasteaiakohale. Muuseas, kui valitsusel on juhuslikult tõesti see 17 miljonit eurot ehk 266 miljonit krooni tagataskust võtta, siis ma soovitaksin investeerida selle pigem valitsusprogrammi "Igale lapsele lasteaiakoht" taastamisse. Seitsmeteistkümne miljoni euroga saaks aastas juurde ehitada 15 uut lasteaeda ja sellega luua juurde 2000 lasteaiakohta. Tuletan meelde, et Eestis on praegu puudu umbes 4000 lasteaiakohta. Paraku tegeleb tänane valitsuskoalitsioon Eesti rahva jaoks sisuliste ja oluliste küsimuste lahendamise asemel populismiga ning on viimase kahe aasta jooksul lollitanud inimesi loosungi all "Kodukulud alla!" ja hoopiski tõstnud kodukulusid olulisel määral. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Palun järgmisena kõnetooli Valeri Korbi! Kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mäletame neid aegu ainult paar aastat tagasi, kui inimesed võtsid ettepaneku midagi kärpida täiesti rahulikult vastu. Olid rasked ajad, suurem osa inimesi sai aru, et terves maailmas läks elu raskemaks, igapäevases elus tuli kas oma kodus või riigi tasemel natuke hoogu maha võtta. Aga poliitilisel maastikul kadus aasta tagasi sõna "kärpida" kuidagi üldse ära. Oli selge, et varsti on Riigikogu valimised, meie elu oli vaja näidata roosades toonides ja seda me tegimegi. Seda oli näha meie vastuvõetavatest seadustest, oli näha ajalehtedest ja raadio või televisiooni kaudu ilusat kõnet kuulates. Oli niisugune tunne, et halvemad ajad on möödas, aga elu näitab, et kärpimisprotsess pole tänase päevani lõppenud. Selle protsessi piirid laienevad ja ma mõtlen, et see läheb veelgi sügavamale. Arutasime siin saalis hiljuti vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadust. Kolleeg Kaljuvee rääkis sellest, kuidas ennast ettevõtjasõbralikuks nimetavad-deklareerivad võimuerakonnad võtavad kuue sektori ettevõtjate käest miljard krooni. Siin on kärpimine seotud ettevõtlusega. Saime teada ettepanekust, mille tegi kaitseminister härra Laar: tema kutsub üles koondama riigiametnikke ja kärpima riigivalitsemiskulusid 10%. See võib olla valijate silmis muidugi päris hea samm, aga kas see toob kaasa riigi ülesannete kvaliteetse täitmise, on raske öelda.
Nüüd on käes kohalike omavalitsuste kord. Kohalikel omavalitsustel ei ole olnud ja olen veendunud, et kaua aega ei tule juurde kohalikke makse. Reklaamimaks ja lubade andmine teede kaevamiseks ei tee valla- või linnaeelarves suurt ilma, kui rääkida eelarvest. Kui rääkida maamaksust ja teemast, mida arutame siin suures saalis juba teist päeva, siis leian, et paljudele kohalikele omavalitsustele see eelnõu rõõmu ei too. Arvestades tänast majanduslikku olukorda, kus ostukorv on kallinenud ja elanikkonna sissetulekud vähenenud, on ju ka koduomanikke, kellel on väiksem sissetulek, on pensionäre, kes tõesti vajavad maamaksust vabastamist. Arvestades tänaseid olusid, peavad kõik olema võrdselt koheldud, nii elanikud kui kohalikud omavalitsused. Kuna kohalikud omavalitsused maksavad oma eelarvest vähekindlustatud peredele ühekordset sotsiaaltoetust, siis on loomulik, et maamaksuvabastus aitaks kindlasti nende perede majanduslikku seisu parandada. Samas annab koduomanike maamaksust vabastamine suurema võimaluse kokku hoida elamu renoveerimiseks. Tahan öelda seda, et maaomavalitsustes moodustas maamaksu osakaal kohaliku omavalitsuse eelarve tuludes 2007. aastal 2,7%, 2008. aastal 3,3%, 2009. aastal 3,7% ja 2010. aastal rohkem kui 4%. Linnades ei ole maamaksu osakaal eelarve tuludes muidugi nii oluline, see on praktiliselt alla 1%, kuid tänapäeval kohalike omavalitsuste eelarvete alafinantseerimise juures on iga tuluallikas väga tähtis.
Seoses pensionäride vabastamisega maamaksust ning ka sellega, et need, kelle maamaks jääb alla 50 krooni, maamaksu ei maksnud, kaotas Kohtla-Järve linn – me räägime siin palju Nõmmest, aga minu arvutused on tehtud Kohtla-Järve kohta –, ütleme, 2000 eurot. Maamaksu laekumist on korduvalt vähendatud, vabastades pensionärid korteriomandi puhul maamaksust ja tõstes piiri, millal maamaksu ei määrata, kuni 5 euroni. Seetõttu on maamaksu laekumine kohalikele omavalitsustele viimasel aastal vähenenud. Mäletame, et omavalitsustel on maksumäär 0,1–2,5% maa hinnast, mistõttu laekumine on omavalitsustes erinev. Oleme palju rääkinud Nõmmest, aga ma tahaksin jälle tulla oma armsa Kohla-Järve juurde. Ütlen nii, et 2007. aastal laekus Kohtla-Järvel maamaksu 140 000 eurot, 2010. aastal juba 180 000. Nii et kolme aastaga oli tõus 40 000 eurot, mis raskel ajal on päris suur raha igale linnale ja omavalitsusele.
Arutades esitatud maamaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu, tekib kohalike omavalitsuste tulubaasi vähenemisega seoses üks mure. Nimelt toob eraomandis oleva maa vabastamine maamaksust linnas 1500 ruutmeetri ulatuses ja maal 2000 ruutmeetri ulatuses kaasa küll teatud elanikegrupi heaolu kasvu, kuid kui kohalikele omavalitsustele tulubaasi vähenemist ei kompenseerita, siis kaotavad teised elanikegrupid, kes saavad teenuseid omavalitsuselt. Juba praegu ei ole piisavalt vahendeid, et osutada avalikke teenuseid, eriti maaomavalitsustes.
Kompenseerimisest on palju räägitud, aga ma arvan, et vaatame 2013. aastal, mis siis sellest kompenseerimisest välja tuleb. Muidugi tekib küsimus, mille arvel ja kuidas kompenseeritakse maamaksust saadava raha vähenemine omavalitsuste eelarves. Samas ei ole otstarbekas vabastada maamaksust neid omanikke, kes rendivad oma elamumaad, saades selle eest tulu. Seadus toob omavalitsuste eelarvesse 17 miljoni euro suuruse miinuse. Seetõttu peaks ära näitama konkreetse allika ja nii siit puldist kui ka saalist on palju küsitud, mille arvel siis kompenseeritakse omavalitsustele see saamata jäänud tulu 17 miljoni euro ulatuses.
Head kolleegid! Vanasõna ütleb, et enne kui lõikad, mõtle seitse korda. Võib-olla on tõesti aeg mõelda. Viimastel aastatel on valitsus mitmel korral kohalikke omavalitsusi petnud, vähendades tasandusfondi, vähendades teehoiuraha, vähendades raha noortespordile ja lasteaedadele. Kui maamaksuga vähendatud tulubaasi kavatsetakse kompenseerida, peaks see olema kirjas ka seaduseelnõu tekstis. Paraku on karta, et seaduseelnõu teksti praegusel kujul vastuvõtmise korral jäävad Eestis remontimata teed ning ...

Hea kolleeg, teie aeg kõnelemiseks on läbi. Suur tänu! Palun järgmisena kõnetooli Tarmo Tamme!

Väga austatud proua esimees! Head kolleegid! Ma olen samamoodi kimbatuses kui minu hea kolleeg Neeme Suur, kes väga pikka aega on töötanud omavalitsusjuhina. Mul tuleb seda staaži paar aastat rohkem, aga arusaamine sellest, mis siin saalis juhtub ja kuidas neid asju menetletakse, on tegelikult täpselt sama. Ei ole ju mina isiklikult ega meie erakond maamaksust vabastamise vastu, kuid me oleme selle vastu, kuidas seda asja menetletakse ja kuidas see eelnõu siia saali tekkis. Tegelikult on ju probleem Tallinna linnas, täpsemalt Tallinna kahes linnaosas, kus ajalooliselt on osal inimestel krundid suuremad ja nad peavad maksma ebaõiglaselt kõrget maamaksu. Ma arvan, et seda, kuidas nende inimeste maksukoormust vähendada, oleks võinud ära lahendada palju lihtsamalt ja soliidsemalt kui kogu maamaksuseadust ümber teha ja laiendada seda üle kogu Eesti.
Ma tahan rääkida sellest, mis tegelikult on kohalike omavalitsuste autonoomia. Kohalike omavalitsuste autonoomia on see, et kohalike inimeste kogukonna valitud kogu otsustab ise, mida kohalikus omavalitsuses tehakse. Aga kui ma jälgin ja kuulan neid inimesi, kes käivad siin kõnepuldis, siis nad räägivad väga palju Tallinna linnast, Tallinna linna probleemidest. Mul tekib selline küsimus, et kui kohaliku omavalitsuse tasandil ei ole võimalik võimu ülekaalu saada, kas siis peaks kohaliku omavalitsuse küsimusi Riigikogu või riigi kaudu lahendama. Ma arvan, et see ei ole demokraatlik ega euroopalik tava. Kohaliku omavalitsuse valimistel tuleb lihtsalt pakkuda inimestele välja selliseid lahendeid, mis neile meeldivad, võtta seal võim ja selle kaudu kohalikku elu korraldada. Sest kui siit edasi mõelda, siis mõnele koalitsioonisaadikule ei meeldi Tallinna linna kõrge maamaks, järgmisena võib öelda, et mõnele saadikule ei meeldi mõne omavalitsuse kõrge lasteaiamaks. Nii et laske ikkagi kohalikel omavalitsustel kohapeal ise otsustada ja Riigikogu peaks tegelema riigi asjadega. Ja kui räägitakse, et Tallinna linnas on kõrge maamaks, ja seda iseloomustatakse lihtsalt sellega, et maks tõsteti 2,5-kordseks, siis ma tuletan teile, head kolleegid, meelde, et maamaksuseaduses ei ole mõistet "kordne", maamaksuseaduses on mõiste "maamaksumäär 0,5%-st kuni 2,5%-ni" ja Tallinna linnas on see maksumäär 1,5%. Paraku ei räägita nendest omavalitsustest, kus ise ollakse võimul, näiteks Viimsist ja Harkust, kus maa maksustamise hind on 2,5%.
Mulle meeldis väga tänane härra Jüri Adamsi artikkel, mis on avaldatud Eesti Päevalehes. Ma tsiteerin mõnda lõiku tema artiklist: "Seda kõike on raske nimetada millekski muuks kui populismiks ning kohalike omavalitsuste ja inimeste vahelise nabanööri läbilõikamiseks. [- - -] Maamaks, ükskõik kui halvasti seda sätestav seadus ka poleks kirjutatud, on ainuke otseside kohaliku omavalitsuse üksuse ja seal tegutsevate inimeste vahel ..." Härra Adamsiga tuleb nõustuda, sest kui kohalikud inimesed maksavad maamaksu, siis nad saavad aru, mille eest nad maksavad ja mida nad selle eest vastu saavad. Neid teenuseid, mida osutatakse kohalikus omavalitsuses inimestele, kes maamaksu maksavad, on päris palju, alates tänavavalgustusest, taristute korrashoidmisest, talvisest lumetõrjest jne, neid ei ole üldse vähe.
Nüüd tekib küsimus, et kui maamaksuvabastus hakkab kehtima ja kohalikult omavalitsuselt võetakse see raha ära ...
Palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Kui kohalikelt omavalitsustelt maamaksuraha ära võetakse, mis annab siis neile kindluse, et nad selle raha tagasi saavad? Siin on olnud kuulda päris mitmesuguseid väiteid: see ei ole riigi kohustus, võib-olla me kompenseerime hoopis selliselt, et igale omavalitsusele erineva valemi alusel, me kompenseerime seda kas tulumaksu või tasandusfondi kaudu. Nii et tänaseks päevaks on see kohalikele omavalitsustele selgusetu. Kuidas saavad siis kohalikud omavalitsused oma elu edasi korraldada, kui nad ei tea, mis neid ees ootab?
Siin on räägitud kulust riigieelarvele, mis on ca 17 miljonit krooni. Ma julgen väita, et see kulu on riigieelarves oluliselt suurem kui 17 miljonit krooni. Sest paljud omavalitsused, mitte ainult Tallinn, olid juba varem tõstnud maamaksu 2,5%-ni maksustamishinnast ja paljudel omavalitsustel on ka palju riigimaad, riigimetsa ja näiteks Tallinnas on eriti palju riigile kuuluvat vara. Nii et riigi kulu läheb oluliselt suuremaks kui see 17 miljonit eurot. Ma juhin ka tähelepanu, et OECD, IMF ja Rahandusministeerium on kõik üheselt öelnud, et see maks peab sellisel kujul säilima. Euroopas on tegelikult maamaksu või kinnisvaramaksu osa eelarves päris suur ja ta on seal olemas sellepärast, et see on kindel maks.
Mind hämmastab ka, kui kergekäeliselt me lubame välisriigi kodanikel, kes on omandanud Eestis kinnisvara, siin rahulikult toimetada ja nende käest maamaksu mitte sisse nõuda. Kas Eesti riigi kodanikud, Eesti riigi maksumaksjad peaksid siis ühiselt nende eest selle taristu kulud kinni maksma? Minu jaoks on see arusaamatu. Minu jaoks on arusaamatu ka see, et kui 70% korteriomanikest ja 24% kõikidest koduomanikest on tänasel päeval maamaksust vabastatud, siis nüüd nad hakkavad solidaarselt kõik seda maksu maksma. Siin on, mille üle mõelda. Aitäh!

Suur tänu teile! Järgmisena palun Inara Luigas!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mina alustaksin Riigikontrolli ülevaatest. Nimelt valmis s.a aprillis Riigikontrollil ülevaade, kus analüüsitakse tulude vähendamise mõju valdadele ja linnadele, ning vaadeldavaks perioodiks on 2009–2010. Uuriti, milliseid muutusi on viimaste aastate majanduskriis omavalitustele üldiselt kaasa toonud. Uuring näitab selgelt, et viimaste aastate majanduskriis ja valitsuserakondade vastuvõetud otsused kohalike omavalitsuste kohta on sundinud omavalitsusi tegema olulisi korrektiive ning pannud valla- ja linnajuhid suhteliselt raskete valikute ette.
Tuletame siinkohal meelde, kuidas 2009. aastal tehtud lisaeelarvega muutus seadus nii, et üksikisiku tulumaksu määra vähendati 11,93%-lt 11,4%-le. Selle seadusmuudatusega võeti kohalikelt omavalitsustelt ära kohustus toetada nii sporti kui ka noorsootööd. Tänase päeva seisuga tegi Riigikontroll sellise järelduse, et vabatahtlike teenuste nomenklatuuri on lühendanud 24% omavalitsustest, enamasti on loobutud kultuuri, spordi ja noorsootöö toetamisest. Lisaks on majandamiskulude ja investeeringute vähendamise tõttu enim kannatanud teede ja tänavate seisund ning tänavavalgustus. Absoluutsummades on kõige rohkem vähenenud just kulud haridusele ja majandustegevusele. Tahes-tahtmata peame tõdema, et sellise tulemuseni ei ole jõutud kogemata, vaid see on praeguse ja eelmise valitsuskoalitsiooni sihipärane, eesmärgistatud tegevus.
Täna me menetleme siin koduomanike maamaksust vabastamise seadust. Nagu kolleegid on juba maininud, pole keegi selle seaduse sisu vastu, et vabastada koduomanikud maamaksust ja et neile jääks rohkem raha kätte. Kuid selles seaduses peitub kümme ohtu ja pikemas perspektiivis hakkavad need ohud ilmnema just maaomanike puhul. Maaomanike maamaksust vabastamise tõttu kaotavad linnad ja vallad oma tulubaasi. Kui inimene ei saa aru, kuidas toimib kohalike omavalitsuste tulubaas, siis ta võib küsida, et mis siis sellest. Aga siin ongi peidus esimene oht, sest niimoodi ei jää rahastamata mitte ainult sport ja noorsootöö, vaid ka muu omavalitsuse jaoks vajalik tegevus. Pole üldse kindel, kas kohalikud omavalitsused saavad tulevikus teehooldusse raha panustada, ja siis võibki pidada täiesti normaalseks seda olukorda, kus suvel on teed trepilised ja tolmused, talvel aga kinni tuisanud. Valdadel raha pole, aga riik laiutab käsi ja ütleb, et see polegi riigi ülesanne. Peaminister Andrus Ansip on siin saalis lubanud, et sellest seadusest tulenev tulude vähendamine korvatakse üksikisiku tulumaksu määra tõusuga. Ja kui see tõuseb 11,4%-lt 11,724%-le, nagu ta on maininud, siis peaks peaminister ka teadma, et ta on niigi kohalikele omavalitsustele võlgu ja selle võla suurus ei ole mitte see protsendimäär, mis ta on siin maininud, 0,324, vaid on 0,53. Kui ta selle protsendimäära taastab, siis saavad kohalikud omavalitsused taas toetada nii sporti kui ka noorsootööd. Ja kui ta selle võla tagastab, siis tekib ehk usk ja lootus, et ka tulevikku suunatud võlad saavad kinni makstud. Praegusel kujul ei tea mitte keegi, kuidas ja mis moel see rahaline kaotus kohalikele omavalitsustele kompenseeritakse, ja kuna see selgitus seletuskirjas puudub, siis järelikult kompensatsiooni ei tule.
Palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Kogu see seadus on aga eesmärgistatult välja treitud nii, et on olemas suur Tallinn, kust peaks raha veel ära võtma, ja on palju teisejärgulisi väikseid omavalitsusi, kust saab veel raha ära võtta. Seaduse menetlemise ajal on aga tegelikult stsenaarium muutunud ja Tallinn on käitunud täiesti ettearvamatult, luues kompensatsioonimehhanismi oma koduomanikele. Sellest tulenevalt me ei tea keegi, kuidas hakkavad käituma teised kohalikud omavalitsused, kas lepitakse olukorraga, vähendatakse teenuseid, või hakatakse samuti määra tõstma. Kuna kompensatsioonimehhanisme ei ole seletuskirjas välja toodud, siis võib jätkuvalt spekuleerida, et vähendatakse KOV-ide kohustusi samas valdkonnas, ehk võib spekuleerida Vabariigi Valitsuse sooviga vähendada õpilaste koolitoidu osa, teha sellist seadusmuudatust.
Loomulikult saaks seda seadust rakendada aga palju lihtsamalt, teha nii, et kohalikud omavalitsused saadavad vajalikud arvutused Maksu- ja Tolliametisse. Maksu- ja Tolliamet, kes saab riigilt 32 000 Eesti krooni selle tegevuse katteks, teeb arvutused ja saadab need arvutused Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium, kes teeb iga kohaliku omavalitsuse kohta arvutused, saadab otse kohalikele omavalitsustele rahalised vahendid ja kohalikud omavalitsused kompenseerivad avalduse alusel igale koduomanikule maamaksu. See oleks riigi poolt aus tegutsemine, see vähendaks administratiivkulusid ega jätaks kohalikke omavalitsusi tulubaasita. Kindlasti peab selle seaduse puhul jääma ka õigus loobuda kompensatsioonist. Me oleme viimasel ajal hakanud jõuliselt rääkima heategevusest ja nii Riigikogu liikmed kui ka Vabariigi Valitsus on  kutsunud üles heategevusele, aitamaks neid, kes on praeguses olukorras raskustesse sattunud. Mina küll käituksin sellise mehhanismi puhul nii, et loobuksin maamaksu kompensatsioonist, jättes oma maamaksu kohalikule omavalitsusele, kellel on võimalik anda sellest toetusi paljulapselistele peredele ja nendele inimestele, kes on raskustesse sattunud.
Lõpetuseks tahaksin mainida, et kuna Vabariigi Valitsus on viimasel ajal  kohalikke omavalitsusi väga rängalt petnud ja jätnud nad tulubaasita, siis meil puudub usk, et selle seaduseelnõu seletuskirja täiendatakse sellega, kuidas määratakse kompensatsioon kohalikele omavalitsustele ja kuidas kohalike omavalitsuste tulubaasi säilitatakse. Aitäh!

Suur tänu teile! Palun järgmisena Viktor Vassiljev!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Seaduseelnõu, mis on meie ette jõudnud, on praegusel kujul väga ilus, ta näeb suurepärane välja. Nii toredasti on kõike seda kirjeldatud, seda kingitust, mis tehakse Eesti peredele, koduomanikele, et lausa manab silme ette rõõmsa Eesti pere, kus on tubli ema, töökas isa ja kaks lapsukest ning koer  kargab rõõmsalt õue peal ringi nagu Pedigree koeratoidu reklaamis. Aga see Eesti pere elab ka mõne kohaliku omavalitsuse territooriumil, ja kui me vabastame kodude aluse maa maksust, siis tekitab see, nagu teada, kohaliku omavalitsuse eelarvesse augu. Millise just, ega me seda täpselt ei tea, sest see summa on toodud ainult eelnõu seletuskirjas ja ka seal on ta märgitud esialgse hinnanguna – 17 miljonit eurot. Mis ta tegelikult tuleb, seda me ju täpselt ei tea. Ei ole ka kuskil öeldud midagi selle kohta, kuidas, millise mehhanismiga omavalitsuste tulubaas taastatakse. On täitsa olemas peaministri lubadus selle kohta, aga eks peaminister on ka muud lubanud. On lubanud näiteks viia Eesti viie rikkaima riigi hulka, mida me huviga ootame. Õnneks pole praegune lubadus mitte valimiseelne, vaid on valimisjärgne lubadus, nii et tahaks seda tõesti uskuda. Uskuda mitte vee peal kõndimist ja muid imesid, vaid ikkagi seda, et kunagi töötatakse tõepoolest välja mehhanism, kuidas taastatakse omavalitsuste tulubaas. See võib-olla toimub, võib-olla ei toimu. Kui peaminister oma lubadust ei täida, siis läheb omavalitsustel raskeks ja raskeks läheb ka nendel tublidel peredel, kes elavad maamaksuvabastusega omavalitsuse territooriumil. Kui peaminister lubadused täidab ja see mehhanism töötatakse välja, siis läheb võib-olla aga veelgi raskemaks, sest see mehhanism võib tähendada, et omavalitsusele leitakse mingisugused tuluallikad või kompenseeritakse riigi poolt. Ega riigil seda raha tagataskust võtta ole. Riigi raha on ju tegelikult maksumaksjate raha, järelikult leitakse mingi mehhanism, kuidas see maksuraha kätte saada, ja mitte ainult nende isikute käest, kes said vabastuse, vaid kõigi käest. Mis tähendab seda, et keegi sai maksuvabastuse, aga me kõik maksame selle kinni.
Nüüd tekib väga huvitav küsimus: aga kes siiski võidab asjast ja kelle võidu me kinni maksame? Jah, eelnõu seletuskirjas on märgitud, et eriti drastiline on olukord linnades ja loomulikult mõeldakse selle all eeskätt Tallinna. Millegipärast on eelnõus jäetud täpsustamata, et eriti raske maksukoormus on Tallinna vanalinnas, südalinnas, kesklinnas, võib-olla ka Toompeal, Kadriorus, st nendes piirkondades, kus on kõige kallim maa. Mõtleme nüüd natuke sellele keskmisele Eesti perele, kus on tubli emme, töökas issi, kaks last – palun vabandust, statistika järgi tegelikult poolteist lapsukest, aga see ei näe ilus välja, las olla kaks – ja koduloomad. Miks nad peavad siis trügima elama sinna, kus on kõige kallim kinnisvara Eestis üldse? Ja mis on selles hullu, kui see kõige kallim kinnisvara maksustatakse ka maksuga? Ma arvan, et see võiks olla suuremgi kui praegune 1,5% (Tallinnas on 1,5%). Jah, siin on avaldatud kahtlust, et maamaks sunnib pered oma kodu maha jätma, sunnib otsima endale midagi muud. Aga kui on läinud tõesti niimoodi, et keskmine Eesti pere on juhtunud elama kuskile Toompeale ...
Palun veel kolm minutit!

Kolm minutit lisaks.

Kui nad on tõepoolest omandireformi käigus õnnetul kombel sattunud sellise kinnisvarahunniku otsa, mida nad ei jõua pidada, siis võiks neile sellest märku anda ja turg peab toimima. Minu meelest on seda turgu Eestimaal nii et tapab ja on igasugust kinnisvara igas hinnas. Palun, igaüks võib endale osta sellise, mille eest ta on võimeline maksma. Aga siis mõelgu ka selle peale, et eluasemekulud ei ole maamaks. Maamaks on keskmiselt – muuseas, keskmiselt – kõigest 8% eluasemekuludest. Aga jääb kõik muu – need on toasoe, elekter, millele muudkui väänatakse otsa, käibemaksud ja aktsiisid tulevad veel juurde, ja muidugi laenud. Need laenud, mida inimesed võtsid täiesti mõtlematult, sest see oli trend, seda propageeriti. Sa pead elama omas kodus! Sul peab olema kõrgem maja kui naabril! Sul peab olema mitu korrust! Võta korralikult laenu korralikust pangast! Ja inimesed võtsid masueelsel ajal endale koormuse sellisel viisil, et tagasimaksed moodustasid mõlema täiskasvanud pereliikme palga kokku. Ma ei tea, millele mõeldi. Inimesed, kes töötavad kohalikes omavalitsustes, teavad väga hästi neid peresid, kes on sattunud olukorda, kus maja on sundmüügis, kus hind on kaks korda väiksem kui pangalaenud. Maja müüdud, võlg alles ja pole isegi raha, et üürida väike korter Lasnamäel. Selliseid asju väldiks korrastatud ja korralik kinnisvaraturg, kus on ikkagi kallid hinnad, kallid maatükid, eksklusiivsed kinnisvarad, ja sinna ei maksa muidugi trügida, kui sul ei ole eksklusiivset sissetulekut. Näiteks mina küll ei julgeks kuskile vanalinna endale kinnisvara osta, sest ma ei tea, milline on minu finantsiline tulevik.
Aga Eesti omandireform on paraku läinud seda teed, et kunagi lasti korterid erastada mingite talongide eest, staažiaastad või mis iganes need olid, tehti kõigile kingitus. Ega seda, jah, vägisi kaela ei surutud, aga ometi oli ühiskonna trend selline, et sa pead olema omanik, ainult omanik on tubli inimene. Üürnik on mingisugune omadega jännis olev inimene, ta ei ole populaarne. Mujal maailmas elavad ju pooled inimesed üürikorteris ja neile meeldib elada üürikorteris, sest kui tublil majaomanikul on mitu kortermaja, siis ta peab neid üleval, hooldab, hoiab neid korras, maksab maamaksu, üürnik aga maksab talle lihtsalt üüri ja kogu lugu. Ei meeldi see korter, läheb kuskile mujale.
Teate mis, sellest võib kaua ja pikalt rääkida, aga eelnõu on toores. Mina teeksin sinna veel parandusettepaneku, et ka lasterikkad pered saaksid soodustuse, kui nad esitavad avalduse, aga see võimalus võeti meil praktiliselt ära. Nii ikkagi ei kõlba! Selline eelnõu mulle ei meeldi. Aitäh!

Suur tänu! Meile on laekunud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanek pikendada tänast istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Me valmistume hääletusprotseduuriks. Eiki Nestor, palun!

Aitäh, juhataja! Ma palun enne hääletust vaheaega, konstruktiivsuse mõttes üheksa minutit.

Üheksa minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 44, vastu oli 33 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja me jätkame läbirääkimisi. Palun, Aivar Riisalu! Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Head kolleegid! Mina tunnen, et mind on nüüd viidud piirini, millest edasi enam teed ei ole. Täiesti talumatu on olukord, kus mitmesuguste maksumuudatustega proovitakse jahtida erinevaid valijagruppe nagu põldpüüsid haavlipüssiga ja kus Riigikogu liikmetest kolleegid ei ole saanud aru, et vahepeal on neid valitud Tallinna Linnavolikogu asemel hoopis Eesti Vabariigi Riigikogusse ning volikogu kõnet ei ole siin väga mõistlik pidada. Ma ei saa aru, kus ma elan. Ma ei saa aru, miks ma elan. Ja ma ei saa näiteks aru, miks ma ei saa enam elada koos oma naisega. Ma pean nüüd selleks, et maksuvabastust täielikult ära kasutada, ennast oma naisest lahku kirjutama, sest võib-olla tuleb maksuametnik, kes jälgib maamaksuseaduse täitmist ja vaatab, et me kindlasti elaks eri kohtades. Võib-olla seab maksuamet minu majade ümber sisse ööpäevase valve.
Vaadake, ma olen nördinud, et me oleme läinud teele, kus me mängime maksudega nagu viimased kupeldajad. Maksudega mängida ei ole mõistlik – see puudutab Keskerakonda, aga see puudutab ka Reformierakonda, see puudutab sotsiaaldemokraate, aga see puudutab ka Isamaaliitu. Enam ei ole võimalik kodanikuna aru saada, millised maksumäärad on sinu suhtes rakendunud, kui sa hommikul üles ärkad. Rekord, mis mulle meenub, oli käibemaksu muutmine poolteisenädalase etteteatamisega. Eesti Vabariigi valijad, saamata aru, et käibemaks, mille nemad jätavad kaupluse leti ääres lõpptarbijana riigikassasse, ei ole väga mõistlik maks, sest ta lööb kõiki ühe pulgaga. Käibemaksu maksavad võrdselt minusugused ja käibemaksu maksavad natuke kehvemini toime tulevad inimesed ju täpselt samamoodi. Rahvas hääletas selliste protsesside poolt. Rahvas leidis, et arvestatava maksumuudatuse poolteisenädalane etteteatamine on täiesti normaalne.
Täna me räägime näiteks kütuse erimärgistamise kaotamisest. Kas keegi on viitsinud arvutada, mida see põhimõtteliselt endaga kaasa toob? Kas keegi on viitsinud arvutada, et Eestimaal – täiesti juhuslikult muuseas Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Narvast väljaspool – elab veel mõni inimene, kes üritab hommikul traktorit käima panna, kes müüb piima vanas rahas rääkides 4 krooni liiter, aga nafta hakkab talle maksma 20 krooni liiter. Selleks et osta üks liiter naftat, peab ta lüpsma lehmalt viis liitrit. Saage aru, see on ebanormaalne olukord! Ja me oleme õnnelikud. Me oleme õnnelikud sellepärast, et see loll valija ei saa aru, et me täiesti juhuslikult paneme talle nööri kaela.
Nüüd me räägime siis sellest maamaksust. Viskan kivi ka oma erakonna kapsaaeda, sest täna räägin ma siin eraisikuna, täna ei ole fraktsiooni sõnavõtt. Tallinnas on juba teada, linnavolikogu liige Valdo Randpere tõi selle väga selgelt välja, kui palju Tallinna kodanik hakkab rohkem maamaksu maksma. Uskumatu, ta oskab kümne piires ilma vigadeta arvutada. Väga hea tase! Täpselt samamoodi teab Reformierakond väga selgelt, et riik peab aeg-ajalt üle vaatama maa maksustamise määrad. Nad saavad väga selgelt aru, et 2001 oli viimane kord, kui neid hinnanguid tehti. Aeg on küps maa ümber hinnata ja selle tagajärjel ei tea täna mitte keegi, mis maamaksuga tegelikult juhtuma hakkab. Aga meie teeme siin äri. Järsku saame Nõmmelt Reinsalule ja mis selle teise poisi nimi oligi – see praegu siin Riigikogus ei ole, see on vist kuskil minister – 5000 valijat juurde! Kuulge, kullakesed, see on tegelikult niisugune absurd, et ausalt öeldes mulle tuleb nutt peale. Ja nagu traagika tipuks täna on selline päev, et ongi väga kurb päev.
See, mis toimub, ei ole normaalne. Ütlen teile ausalt ja otse, et siin riigis ei ole varsti enam võimalik rikas ka olla, sest vaesed ei jõua enam rikastele raha kokku vedada. Huvitav, kas siis hakkab mõtlemine nagu teistmoodi tööle, isegi nn edukate erakondade toetajate hulgas? Käisin möödunud nädalavahetusel kooli kokkutulekul. Vend seisis vaevu püsti, pesumasinat olid ta riided näinud, ma ei tea, mitu kuud tagasi, aga ütles: mina hääletan Reformierakonna poolt, sest nemad lubavad mulle ilusat elu. See on meie tänane seis. Selline genotsiid ei saa lõputult kesta. Ükskord peab see väike rahvas vabaks saama. Peab vabaks saama ja saama aru, et grupid mängivad temaga, mängivad nii, nagu ise tahavad. Kuus venda otsustavad ära, kes Eestit järgmised 15 aastat presidendina juhib. Lõpetage ära! Tulge mõistusele! Aitäh! (Aplaus.)

Suur tänu! Järgmisena palun kõnetooli Peeter Võsa! Meil on istungi lõpuni kolm minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Kui Peeter Võsa oli juhtumisi juba mitu päeva ette planeerinud, et ta soovib pidada pikema kõne kui kolm minutit, kuidas see siis vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele välja näeb? Kas ta jääb täna oma kõnega poole peale, kas ta saab järgmisel korral, kui seda küsimust uuesti arutatakse, otsast alustada või peab sealt edasi minema, kus ta kõne pooleli jäi?

Aitäh! Peeter Võsal on õigus rääkida viis minutit oma kõne lõpuni.

Kallid kolleegid! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel näha, et minu kõnet olete te ikkagi võtnud vaevaks tulla kuulama, enne oli saal päris tühi. Ma tahan pöörduda teie poole, lugupeetud koalitsiooni- ja ka opositsiooniesindajad! Eeskätt pöördun ma loomulikult teie poole, aga ma tahan oma kõnes pöörduda ka kõigi ministrite, kõigi ametnike ja mitte ainult nende poole, ma tahan pöörduda kõigi Eesti elanike poole. Olge te siis siin kodanikud või kallid külalised, kas või liiga kauaks siia jäänud kallid külalised. Ma pöördun teie kõigi poole ja küsin: miks kõik meie unistused ilusast elust haihtuvad kui varahommikune udu soojärve kallastelt või nagu jõuluaegsed päkapikud pärast pikka pidu aknalaudadelt? Kõik usuvad õnne ja selle võimalikkust, aga vaid loetud persoonidel on võimalik sellest osa saada. Ma küsin teie kõigi käest: kas te teate, miks Eesti ei jõua mitte kunagi viie kõige jõukama Euroopa riigi hulka? Miks umbes veerand meie lastest pidevalt nälgib, miks täiskasvanute suud hambahaiguste tõttu mädanevad ja meil pole võimalik neile oma tervise parandamiseks hambatoetust anda? Miks meie palgad ja pensionid on sama väikesed kui jänesepabulad? Miks tulevad pidevalt ilmsiks puudused päästealal, meditsiinis, korrakaitses? Miks meil ei ole võimalik kõigile õppuritele tagada tasuta koolitoitu? Miks meie poegade tervislik seisund on selline, et meie kaitsevägi peab selle üle pidevalt kurtma? Miks meie tütred ja naised ei taha meile lapsi sünnitada ja meie iive pidevalt langeb, miks me ei ole võimelised seda olukorda muutma? Miks eestlased massiliselt oma kodunt välismaale tööle ja elama põgenevad, igaveseks? Ja lõpuks, miks meie rahvas on määratud oma lõpututes piinades vaikselt hääbuma ning kaduma ajaloo musta mäluauku? Miks? Aga sellepärast, austatud ametikaaslased, vähemalt mulle kui värskele Riigikogu liikmele tundub nii, et põhiline aur läheb siin üksteisele ärategemise peale. Riigi ja Tallinna maamaksu kisma viib selleni, auväärsed, et te annate maaelule ja väikevaldadele järjekordse hoobi, vähendades nende finantsautonoomiat ning kohaliku tasandi probleemidega toimetuleku võimet. Senikaua kuni siin saalis sama tendents jätkub, jätkub ka meie rahva ja riigi allakäik. Senikaua kuni siin saalis jätkub omavaheline kisklemine ja rahva toimetulekuvõime parandamisega tegelema ei hakata, olemegi kõik – teie, auväärsed, samuti – hukule määratud pikas perspektiivis, kahjuks pikas.
Seoses eeltooduga on mul teile kõigile üks tagasihoidlik palve: olge head, palun jätke Eesti rahvas ellu! Mõelge nende peale ka, kes on teid siia valinud! Rohkem riigimehelikkust, kallid kolleegid! Aitäh teile!

Suur tänu Peeter Võsale! Tänaseks on istung lõppenud. Me jätkame homme sealt, kus me täna pooleli jäime. Kaunist päeva jätku kõigile!

Istungi lõpp kell 13.03.