Head Riigikogu liikmed! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed ja head külalised! Alustame 18. mai infotundi. Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 38 Riigikogu liiget, puudub 63.
Head ametikaaslased! Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Mart Laar peaministri ülesannetes, keskkonnaminister Keit Pentus ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Tänaseks on registreeritud kuus küsimust.

Asume esimese küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Inara Luigas. Sellele vastab Mart Laar, kaitseminister peaministri ülesannetes. Küsimuse teema on Riigikontrolli arvamus kohalike omavalitsuste rahastamise kohta. Palun, Inara Luigas, teie küsimus!

Aitäh! Austatud kaitseminister peaministri ülesannetes! Esmaspäeval vastas riigikontrolör Mihkel Oviir siinsamas saalis Keskerakonna arupärimisele kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta Riigikohtu sellekohase otsuse valguses. Nagu me kõik teame, on olemas 2010. aasta Riigikohtu otsus, millest tulenevalt heidetakse valitsusele ette, et omavalitsuste ülesanded ei ole jagatud riiklikeks ja omavalitsuslikeks ning et riigil puudub selline rahastamissüsteem, mis eristaks teistest kuludest riiklike ülesannete kulud, nii et neid saaks katta riigieelarvest. Samas on märgitud, et uus rahastamissüsteem, mille peaks ette valmistama, peab tagama, et valdadel ja linnadel oleks ülesannete täitmiseks piisavalt raha. Riigikontrolör lausus, et Riigikohtu otsuse täitmine on kõikide inimeste huvides, sest see muudab riigi ja kohaliku omavalitsuse rolli ja vastutuse ...

Proua Luigas, teie küsimus, palun!

... jaotuse selgeks ning läbipaistvaks. Küsimus: miks ei ole valitsus asunud kohtulahendit täitma?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud küsija! See on kindlasti väga oluline küsimus, mille te esitasite. Ma vastan sellele väga hea meelega. Teen seda eriti hea meelega seetõttu, et võin kinnitada, et seda Riigikohtu otsust, mis oli kindlasti tähelepanuväärne ja tähtis, on valitsus asunud täitma. Selles veendumiseks tasub vaid vaadata 2011. aasta eelarvet, kus on omavalitsustele pandud riiklikud ülesanded selgelt eraldatud ja nende ülesannete jaoks raha lisatud. Julgen kinnitada, et ei omavalitsused ega omavalitsusliidud ei ole pakkunud muid ülesandeid, mis on riiklikud ja mida tuleks eraldi rahastada. Valitsus on seda otsust arvestanud ning seda ka täitnud. Ma usun, et sama pilt vaatab vastu 2012. aasta eelarvest, kui me sellega Riigikogu ette jõuame.

Aitäh! Proua Inara Luigas, esimene täpsustav küsimus.

Aitäh! Austatud kaitseminister! Sedasama teemat arutas siin saalis ka riigikontrolör. Ta ütles, et midagi on justkui alustatud ja see kajastub ka 2011. aasta eelarves, kuid see pole kaugeltki see, mida Riigikohtu lahendist tulenevalt valitsuse käest nõutakse. Ta tõi välja argumendid. Riigikontroll on viie aasta jooksul auditeerinud paljusid omavalitsusi, vaadanud läbi tulubaasid, riigi pandud kohustused, nende täitmise jne. Ehmatav oli see, kui ta küsis, kas me teame, millised olid tulemused, ning selgus, et tulemused olid sellised, et ei leidunud ühtegi hästi korraldatud ja toimivat tegevusvaldkonda, kus omavalitsuste vead ja puudused oleksid tühised või formaalsed. See oli riigikontrolöri vastus. Ta lisas, et paljud omavalitsused seadusi lihtsalt ei täida. Ta tõi põhjusena välja ka selle, et see on praeguse vigase rahastamissüsteemi tagajärg.

Me ootame küsimust.

Küsimus: millal ikkagi koostatakse kvaliteedistandardid teenuste kaupa?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud küsija! Ka see on äärmiselt tähtis küsimus. Tegelikult on sellega pikalt ja põhjalikult tegeldud. See on seotud eeskätt sellega, milline on meie omavalitsuste reaalne võimekus, mis on omakorda seotud sellega, milline on üldse meie haldussüsteem ning mida on praeguste regulatsioonide ja kehtiva korra kohaselt üldse reaalselt võimalik omavalitsustelt oodata. Selle küsimusega, mille te praegu tõstatasite, valitsuses tegeldakse ja me loodame sellega edasi jõuda, kuigi see on väga keeruline. Siin võivad tulla vägagi ootamatud ja võib-olla üldse mitte sellised tulemused, nagu eeldatakse, sest kui selle pika-pika ja põhjaliku tööga lõpule jõutakse, võivad selguda hoopis teised asjad, mis näitavad omavalitsuste praeguses korralduses olevaid põhimõttelisemaid probleeme ning sunnivad meid tegema teisi otsuseid. Pole ju mingi saladus, et Rahandusministeerium on mitme saneerimismenetluse käigus hinnanud omavalitsuste tegevust ja seda, kui palju neil oma ülesannete täitmiseks raha on. Rahandusministeeriumi hinnangul oleks omavalitsuste kohustuslikke ülesandeid vähemalt teatud kohtades võimalik täita palju väiksema raha eest, kui seda seni on tehtud.

Aitäh! Inara Luigas, teine täpsustav küsimus.

Aitäh, minister, vastamise eest! Te ütlesite väga õigesti, et tegelikult tuleb hinnata kohalike omavalitsuste reaalset võimekust. Iga seaduseelnõuga, mis tuleb siia Riigikogusse, me peaksimegi analüüsima iga kohaliku omavalitsuse võimekust. See, mis on aga viimasel ajal Riigikogus toimunud, on väga hämmastav. Nimelt on Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond esitanud menetlusse maamaksuseaduse eelnõu, mis jätkuvalt vähendab kohalike omavalitsuste tulubaasi ja seab kohalikud omavalitsused veelgi raskemasse olukorda. Sellised seaduseelnõud lausa kutsuvad esile kohalike omavalitsuste pankrotte. Minu küsimus teile kui kaitseministrile peaministri ülesannetes on see: kas teile ei tundu, et selliste seaduseelnõudega justkui toimub sisemine rünnak kohalike omavalitsuste ehk põhiseaduslike institutsioonide vastu?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud küsija! Kui ma varasemat kahte küsimust pidasin väga heaks ja täpseks, siis pean tunnistama, et viimase küsimuse teemaasetusega ei taha ma kuidagi nõustuda. Sellest küsimusest paistis välja, nagu see, kui valitsus üritab inimeste olukorda, ma rõhutan, just inimeste olukorda kergendada, oleks teile kuidagiviisi vastumeelt. Minu meelest on selle eelnõu esitamine väga õige otsus. Ma olen küll hämmingus, kui selline lugupeetud fraktsioon – vasakpoolne ja inimeste huvide eest võitlev fraktsioon – protesteerib seaduseelnõu vastu, mis inimeste, sealhulgas iga lihtsa tööinimese ja väga paljus ka pensionäride olukorda kergendab. Seda esiteks. Seda oli natukene hämmastav kuulda. Aga mis puudutab omavalitsusi ja seda, mis nendest saab, siis ma usun, et see seaduseelnõu kujuneb üsna positiivseks näiteks selle kohta, kuidas neid küsimusi arutatakse. Kui te loete läbi eelnõu seletuskirja, siis näete, et seal on see siht väga selgelt paika pandud ja ka välja öeldud. Ma usun, et me suudame selle lubaduse ilusasti ja selgelt ühisel jõul täita. Aga see siht – inimeste olukorda parandada – on hea ja õige. Ma usun ja loodan, et see seaduseelnõu leiab selles saalis üle valitsuskoalitsiooni piiride ulatuva toetuse.

Aitäh! Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Täna on meil kuus eelnevalt registreeritud teemat, millest me püüame selle tunni aja jooksul võimalikult palju ära käsitleda. Palun, Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister peaministri ülesannetes! Teie vastused olid muidugi äärmiselt pealiskaudsed ja loosunglikud. Kui te niimoodi hakkate ka Kaitseministeeriumi juhatama, siis on kaitsevõime tulevikus ikka väga suure küsimärgi all. Aga see selleks. Et teil oleks kergem vastata, küsin konkreetselt. Kogu halduskorraldus, omavalitsuste rahastamine ja haldusreform on kogu aeg olnud IRL-i haldusalas, sest regionaalminister on teie erakonnast. Mispärast on need asjad tegemata ja miks on Eestis tegemata ka haldusreform? Palun nüüd konkreetset vastust!

Aitäh! See küsimus läheb küll üsna oluliselt välja Inara Luigase esitatud küsimuse teemast, kuid ma ikkagi vastan. Ja vastan õige konkreetselt: see on tegemata selle tõttu, et ühiskonnas ei ole leitud konsensust. Kas selle konsensuse otsimist võib nimetada pikaleveninuks? Seda võib kahtlemata niimoodi nimetada. Selle konsensuse otsimisega tegeles agaralt ka valitsus, kuhu kuulus Keskerakond. Vabandage, aga ma ei mäleta teie konkreetseid ettepanekuid, kuidas seda reformi läbi viia.

Aitäh! Palun, Marika Tuus!

Aitäh! Austatud Mart Laar! Ma tuletan teile meelde, et kui meie olime valitsuses, siis me suurendasime omavalitsuste teederaha ja samuti suurendasime omavalitsustele mineva üksikisiku tulumaksu osa 11,8%-lt 11,9%-le, mis on väga suur tõus. Ma ei näe, et praegune valitsus oleks kuidagi teisiti hakanud omavalitsustesse suhtuma ja seda ei saagi olla, sest valitsus on ju endine. Kõige suuremad kärped tehti omavalitsuste arvel, just nimelt seoses selle tulumaksumääraga, sisuliselt tõsteti 5% ümber riigieelarvesse, tasandusfondi vähendati. Tegelikult sõltub maaelu areng lootusest, et saadakse abi Euroopa Liidu fondidest. Neid külgi on negatiivsena välja toodud ka inimarengu aruandes ja ...

Marika Tuus, palun küsimust!

Miks te soovite omavalitsusi nõrgana hoida?

Miks me soovime omavalitsusi nõrgana hoida? Ei, vastupidi, lugupeetud küsija. Me soovime omavalitsusi kahtlemata tugevdada ja valitsuse programmis on ka need sätted sees. Ma täpsustan: vaadates neid raskeid ja keerulisi aegu, kui valitsus oli sunnitud tegema kogu ühiskonnas kärpeid, selleks et me praegu võiksime vaadata majanduses kasvunumbreid ega peaks tegelema selliste probleemidega nagu mõni teine Euroopa riik, tuleb öelda, et omavalitsused ei kuulunud nüüd küll nende hulka, kellelt kõige rohkem oleks kärbitud. Kärbiti ikka ka väga paljudes teistes kohtades. Loomulikult, need kärped omavalitsustes, mida tehti, olid väga valusad. Valitsuses on olemas konsensus, millele ma enne viitasin. Me liigume selles suunas, et valitsusel tuleb, kui vähegi võimalik, muuta olukorda ja neid otsuseid, mida me olime sunnitud tegema. Ma usun, et me liigume selles suunas õige ilusasti ja otsime lahendusi. Kohe päris kindlasti mitte ei maksa arvata, et omavalitsuste saatus valitsusele korda ei lähe.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Asume teise küsimuse juurde, mille teema on hinnad ja majanduspoliitika. Selle on esitanud Riigikogu liige Marika Tuus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun, Marika Tuus!

Aitäh! Austatud härra majandusminister! Ega praegu vist ei olegi rahva jaoks suuremat muret kui see tohutu hinnatõus. Me oleme juba neljandat kuud järjest kogu Euroopa suurima hinnatõusuga riik. Me oleme halvas mõttes ees isegi Lätist ja Leedust. Eriti rängalt tõusevad toiduainete hinnad. Suhkru hind Eestis ületab juba selle hinda vanades Euroopa riikides. Hinnatõusudel ei ole lõppu näha. Teame, et kahe viimase aastaga tõusis elektri hind 24%, nüüd tõusevad võrgutasud ja tuleb jälle umbes 6%-line hinnatõus. Loomulikult, kui elektri hind hakkab kujunema börsil, tõusevad hinnad veelgi umbes kolmandiku võrra. Seega on ees üleüldine hinnatõusupall.

Me ootame küsimust.

Te võtsite valimistel põhiloosungiks võitluse monopolidega. Miks te pole seda teinud ja toimite lausa vastupidi?

Aitäh! Meie jaoks on monopolidega võitlemine tähtis, selleks et hoida administratiivseid hindu kontrolli all. Ma arvan, et kui te jälgite monopolide ohjeldamise seaduse rakendamist, siis te näete reaalseid tulemusi: sooja hind Tallinnas alanes, vee hinna suhteliselt karm tõus lükati tagasi. Praegu käib menetlus, kas Tallinna Vesi peaks hinda alandama või mitte. Mina ei oska seda öelda, seda otsustab Konkurentsiamet. Ma arvan, et reguleeritud hindade osas on eelmise Riigikogu otsus monopolide ohjeldamise seaduse kohta andnud kindla raamistiku, nii et administratiivsed hinnad on tegeliku kontrolli all. Ma rõhutan: tegeliku kontrolli all. Konkurentsiametis tuleb kooskõlastada kõik soojaettevõtete teenuste hinnad ja ka enamik vee-ettevõtete teenuste hindu. Mis puudutab üldist hinnaseisu, siis lohutuseks võib öelda, et me näeme (ma mõtlen valitsust tervikuna) inflatsioonitempo aeglustumist: 2012. aastal on see 2,8%, 2013. aastal 3%. Kui me jagame hinnatõusu komponentideks, siis me näeme, et enamik hinnatõusust tuleneb paljuski välissurvest. See on objektiivne nähtus, mida me peame jälgima. Ma ei taha öelda, et kogu inflatsioon tuleneb välisest hinnasurvest, aga suur osa sellest siiski tuleneb, ennekõike puudutab see nafta hinda, millel on kaudne mõju energia hinnale laiemalt, ja loomulikult ka toiduainete hindu. Nagu tervel maailmal, nii on ka meil raske neid hindu prognoosida. Loodetavasti muutub olukord selliseks, kus need hinnad vähemalt stabiliseeruvad sellel tasemel.

Aitäh, minister Parts! Te saate järgmisele küsimusele vastates sellel teemal edasi rääkida. Ma palun austatud küsijat: püüame ka sissejuhatava kõne ja küsimusega ühe minuti sisse mahtuda! Marika Tuus, esimene täpsustav küsimus.

Aitäh! Meil käis fraktsioonis külas Konkurentsiameti juht Märt Ots. Tema jutust me küll mitte mingeid hinnalangusi välja ei lugenud, otse vastupidi. Me teame, et kõige alus on elekter. Selge, et me ei saa hakata tulevikus Skandinaavia n-ö börsihindu ümber korraldama, küll aga saaksime alandada makse ja aktsiise. Me teame, et kodutarbijatele on elektriaktsiis praegu viis korda kõrgem, kui näeb ette Euroopa Liidu miinimumnõue. Aga valitsus seda langetada ei taha. Ka käibemaksu ta alandada ei taha. Toasoe on üle Eesti siiski aina kallimaks läinud, prügiveo hinda on viimasel ajal tõstetud umbes 20%. Vaatame näiteks AS-i Emajõe Veevärk. Kui opereerimine läks talle üle, siis läks ka teenus ...

Palun küsimust!

... hüppeliselt kallimaks. Ma siiski küsin: miks te ei ole tegutsenud nii, nagu te enne valimisi lubasite, miks te ei ole ohjeldanud hinnatõusu ja hindu alandanud?

See oli täiesti vale küsimuseasetus. Me ju tegutseme selles suunas. Palun tõstke silmad oma paberitelt, vaadake, mida valitsus teeb, ja kiitke valitsust. Monopolide ohjeldamise seadus on vastu võetud, Konkurentsiamet tegutseb. See seadus loob pikaajalise võimaluse kindlasti ka hindade alandamiseks, ma seda üldse ei välista. Mis puudutab turu avanemist, siis on lihtne hirmutada inimesi tohutu hinnatõusuga, aga vaatame Põhjamaade elektribörsi kogemust kümne aasta jooksul. Nagu ma ütlesin esmaspäeval teiega vesteldes, ka seal võivad hinnad kõikuda ja tarbija peab selle omaks võtma. Aga kui me võrdleme näiteks Põhjamaade elektribörsi hindu, siis aastal 2006 oli see hind madalam kui reguleeritud hind Eestis, isegi aastal 2009 oli see enam-vähem samas suurusjärgus. Jah, viimastel aastatel on Põhjamaade elektribörsi hind olnud tavapärasest kõrgem. Nii et ka selles osas me läheme teise majanduskeskkonda või situatsiooni. Mis puudutab kaudseid makse, siis siin on meil tõenäoliselt poliitilised erimeelsused. Valitsuskoalitsioonil on selge poliitika, et kaudsete maksude alandamine tegelikult ei aita neid perekondi või inimesi, kellel võib olla toimetulekuga raskusi. Tuleb pakkuda hästi kättesaadavaid sotsiaalteenuseid ja aidata nendel inimestel toime tulla, mitte ei tule lihtsalt vähendada käibemaksu ja aktsiise, sest on küllalt inimesi, kelle toimetulekule see otseselt erilist mõju ei avalda.

Aitäh! Palun, Marika Tuus, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Me tõesti hea meelega kiidaksime teid, aga me ei saa seda kuidagi teha, sest eelmise valitsusperioodi ajal langes meie majandus 26%: +10%-lt –16,5%-le. See on väga-väga suur langus. Ma saan aru, et praegu majandus tõuseb, aga vaadake, kust kohast see tõusma hakkab. Pealegi toimub see ainult ekspordi ja hinnatõusude tõttu. On näha, et seni toiminud ultraliberaalne majandusmudel, riigi mittesekkumine ja madalad maksud, on aegunud. Mis on üldse meie majanduse sisu või millal toimub pööre teadmistepõhisele majandusele? Millal me teeme kindlaks, mis alal oleks vaja ettevõtlust arendada? On teil niisugused analüüsid olemas? Me teame, kui palju teadlasi, tegelikult väga tarku teadlasi töötab välisriikide heaks.

Teie küsimus, palun!

Ma olen selle küsimuse sees juba kaks küsimust esitanud.

Kui küsimus oli see, kas analüüsid on olemas, siis vastus on jah. Me teeme neid juurdegi. Kui te lubate ühe väikese nalja, siis ütlen, et, tõepoolest, Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu eelmine valitsus nägi kurja vaeva, et tekitada maailmamajanduses kriisi. Aga me saime sellega hakkama! Ka teie olete seda märganud. See oli tõepoolest ainult iroonia, see polnud mõeldud tsiteerimiseks. Küsimus, mille ma kinni püüdsin, oli teadmistepõhise majanduse kohta. Õige küsimus. Ma arvan, et selle üle me võiksime siin vastastikku rohkem arutleda ja ka ideid genereerida. Aga veel kord ütlen, et see on üks indikaator, mis ei pruugi veel näidata, et me areneme ja liigume n-ö kallimate töökohtade või rohkem teadmistel baseeruva majanduse suunas. Kriisi ajal suurenes teadusesse, arendustegevusesse ja innovatsiooni paigutatud vahendite osakaal kuni 1,45%-ni SKT-st. Võrdlusena ütlen, et 2000. aastal, kümme aastat tagasi moodustas see 0,6% rahvuslikust kogutulust. Oma osa on kindlasti valitsusel, oma osa on ka sellel, et meil on olnud võimalik kasutada Euroopa fonde. Aga need on olnud valitsuse poliitilised otsused. Kõige positiivsem on see, et tegelikult on teadusele, arendustegevusele ja innovatsioonile tehtud kulutustes kasvanud erasektori ehk eramajanduse osakaal. See vahekord on praegu umbes järgmine: erasektor 45%, valitsussektor 55%. Me peame selles suunas loomulikult jätkama, riik peab panustama vahendeid ja töötama selle nimel, et ka eramajandus tuleks sellega kaasa. Seda laadi investeeringud mängivad siin tegelikku rolli. Ma ei hakka praegu rääkima kas või viimase nädala uudisest, et üle maailma tuntud firma ostab Eestis baseeruva ettevõtte 8,5 miljardi dollari eest. Seal töötavad 400 inimest töötavad Eestis, nad ei tööta mitte kuskil mujal. Nad maksavad makse siin.

Aitäh, härra Parts! Sellele küsimusele vastamise aeg on lõppenud. Läheme nüüd kohapeal registreeritud küsimuste juurde. Saab esitada kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan, proua juhataja! Austatud majandusminister! Minu küsimus puudutab majanduspoliitikat. Vabariigi Valitsus on öelnud, et eriotstarbelise kütuse jagamise kord muutub, aga head asenduskorda pakutud ei ole. Seda on kinnitanud teie kolleeg põllumajandusminister, kellelt ma olen seda küsinud. Mina tahaksin teid kiita ja tahan teid paluda, et kui teil on selle uue korra kohta häid mõtteid, et te siis need avaldaksite.

Põhimõtteliselt on valitsuse poliitika selline, et nendes sektorites, kus eriotstarbelise või vähem maksustatud kütuse kasutamine on loogiline ja põhjendatud, tuleb see asendada otsetoetustega. Näiteks põllumajanduses, mis teile tõenäoliselt huvi pakub. Praegu Rahandusministeerium koos teiste asjaosaliste ministeeriumidega töötab välja korda, kuidas asendada see erandlik kütuseaktsiis otsetoetustega. See on kindlasti efektiivsem kui üldiselt rakendatav erand. Seda tuleb teha, esiteks, nendes sektorites, kus see on majanduslikult põhjendatud, teiseks, seal, kus turukonkurents ei mängi tegelikult nii suurt rolli. Võtame näiteks ehituse. Ka ehituses kasutatakse seadmeid, kus on teatud mõttes erisused. Me oleme kõvasti vaielnud selle üle, kas seal on erand põhjendatud või mitte ja milline võiks olla selle mõju lõpphindadele ehitushindade puhul. Kui me vaatame ehitushindade kõikumist ja seda, milline on tegelikult eriotstarbelise kütuse mõju kuludele ühe objekti ehitamisel, siis minu arvates me näeme, et selline erand ei ole majanduslikult põhjendatud. Kompenseerimiskord sektori jaoks, kus see on majanduslikult põhjendatud, tuleb. Need asjad peaksid jõustuma ikka üheskoos, nii eriotstarbelise kütuse kasutusvaldkondade vähendamine kui ka otsetoetuste rakendamine, kus vaja.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Austatud härra minister! Ma ei ole eelkõnelejaga päris nõus. Minu arust vaevab Eesti valijat kõige rohkem hoopis teine teema: Keskerakonna rahastamine Moskvast ja see, kas see toimub või ei toimu. See on ka Keskerakonna enda probleem. Minu arust on see probleem nr 1. Aga kui me räägime elektrienergia hinna tõusust, siis probleem nr 2 on järgmine. Kas ma saan õigesti aru, et elektrienergia hinda mõjutab väga tugevalt see, et meil on vaja moderniseerida energia tootmise põhivahendid – katlad, traadid, postid, generaatorid jne –, ja et me oleme selles osas ajast natuke maha jäänud?

Lühike vastus on kindlasti jaatav. Kui me vaatame elektrisüsteemi investeerimise tempot, siis tegelikult perestroika ja Eesti taasiseseisvumise aeg jätsid siia suhteliselt suure augu. Mõneti me praegu panustame elektri tootmisvõimsustesse ja ka elektrivarustuse infrastruktuuri selleks, et katta tollast alainvesteerimist. See on selge mis selge. Selleks et investeeringud tehtaks majanduslikult kõige ratsionaalsemana, on mõistlik organiseerida toimiv, tarbijat kaitsev turg. Seda me tootmisvõimsuste osas ju tahame teha. Võib-olla mõni kujutab ette, et majandusminister annab käsu, et mine ehita kuhugi elektrijaam. Päris nii see ei toimi. Kui me isegi annaksime käsu, siis selleks, et raha saada, peame ikkagi minema kapitaliturgudele, kas Stockholmi või Londonisse, ja seal küsitakse, milline on meie majanduskeskkond ja meie turu olukord 20 aasta pärast. Selle põhjal annavad nad investeerimiseks raha. Tegelikult need muudatused, mida me teeme pikaks ajaks, annavad tarbijale kindlasti kõige mõistlikuma hinna.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme kolmanda küsimuse juurde, milleks on Valeri Korbi küsimus keskkonnaminister Keit Pentusele. Küsimus on kalapüügi kohta. Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud proua minister! Eelmisel aastal keelati keskkonnaministri määrusega Peipsi järvel kolm kuud enne aasta lõppu kalapüük. Proua minister, palun selgitage, mis saab kalapüügist Peipsi järvel sellel sügisel, kui ühe kuuga on kohakvoodist kaks kolmandikku välja püütud ning taas kord ähvardavad kalureid teisel poolaastal ennetähtaegsed püügikitsendused.

Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Kõigepealt aitäh selle küsimuse eest, mis on ilmselt väga paljude kalurite jaoks oluline. Ma arvan, et selle küsimuse käsitlemine siin saalis tuleb ainult kasuks. Ei saa öelda, et kvoot oleks välja püütud juba kahe kolmandiku ulatuses, aga kohakvoodi seis on üsna selle lähedal. Ma saadan teile hiljem kõik need andmed elektrooniliselt, aga siin loen osa neist ette. Aprilli lõpu seis oli selline, et selle aasta püügikvootidest oli 1744-tonnisest ahvenakvoodist ametlikel andmetel ära kasutatud 3%, 110-tonnisest haugikvoodist 42% ja 600-tonnisest latika püügikvoodist 24%. Kohakvoot on 600 tonni ja sellest oli aprilli lõpu seisuga ära kasutatud 57%. Tõepoolest on see protsent päris suur. Oluline nendest, nagu te ka oma küsimuses mainisite, on seesama kohakvoot. Kui kvoot ammendub, siis see paratamatult tähendab püügikeeldu, sest ükskõik millist püügivahendit kasutada, sellega püütakse ka koha. Nii et praegune prognoos on tõesti selline, et tõenäoliselt võib see sügishooaeg jääda meie kaluritele suhteliselt lühikeseks. Kui kohakvoot ammendub, siis tuleb rakendada piiranguid. Sisuliselt on Keskkonnaministeeriumi soovitus kaluritele olnud see, et tuleb teha tihedamat koostööd ja jagada kvooti aasta peale pisut ühtlasemalt. Selline see seis hetkel on.

Aitäh! Palun, Valeri Korb, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Peipsil on tekkinud olukord, kus Vene kalurid püüavad aasta ringi, kuid Eesti kalurid on pidanud piirangute tõttu püügi peatama. Milliste seisukohtade ja ettepanekutega läheb Keskkonnaministeerium Eesti-Vene kalandusläbirääkimistele, et kindlustada õiglane kalavaru kasutamine Peipsi järvel?

Aitäh ka selle küsimuse eest! Läbirääkimised toimuvad juuni keskpaigas. Nagu igal aastal, nii on ka sel korral Keskkonnaministeeriumil enne oma positsioonide lõplikku kinnitamist plaanis üks tõsisem nõupidamine kaluritega, et meie positsioon koostada ja seda ühtlustada. Sel aastal on see täpselt samamoodi. Ma hea meelega hoian Riigikogu keskkonnakomisjoni kursis nende läbirääkimiste tulemustega. Läbirääkimiste lõpp jääb küll juuni keskele, aga ma arvan, et on mõistlik, kui keskkonnakomisjon on nendega kursis. Mis puudutab Venemaa Föderatsiooni püügikvoote, siis kvoodid iseenesest on riikide vahel võrdselt jagatud. Ma tõin eespool välja Eesti andmed. Venemaa ametlike andmete alusel on nemad praeguse seisuga kasutanud oma kvoote kõikide liikide puhul kokku umbes 10%. Eesti arvud olid palju-palju suuremad. Venemaa Föderatsiooni andmed ütlevad, et aprilli lõpu seisuga oli ahvenakvoodist välja püütud 2%, haugikvoodist 16%, latikakvoodist 5% ja meid kõige enam huvitavat koha on Venemaa Föderatsioon esitatud andmete alusel aprilli lõpu seisuga välja püüdnud ainult 6% kvoodist. Nende väide on see, et neil ei olnud talvine jääalune püük nii edukas, kui see oli Eesti poolel ja sellest on tulnud ka väga suured erinevused ametlikes andmetes. Ütlen veel kord, et mis puudutab positsiooni läbirääkimistel, siis selle ettevalmistamisel me teeme koostööd ka Eesti kaluritega ning läbirääkimiste seisuga hoiame hea meelega kursis Riigikogu keskkonnakomisjoni ja informeerime teda.

Aitäh! Palun, kolleeg Valeri Korb, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Kuidas hindate olukorda, kus ahvenavaru on hea, kuid kalureid ähvardab siiski Keskkonnaministeeriumi määrus, millega võidakse keelata kalapüük paljude kalapüügivahenditega, mille tagajärjel jääb Eestile eraldatud ahvenakvoot osaliselt välja püüdmata?

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud küsija! Ahvenavaru on tõepoolest väga hea. Kaluritel on võib-olla mõistlik panna praeguses olukorras rohkem rõhku ahvenapüügile mõrdadega, arvestades just olukorda, et isegi kui kohakvoot ei ole veel ammendumas, siis sügiseks on seda ikkagi alles ainult alla poole. Mis puudutab piiranguid, siis mõrrapüügile me praeguse seisuga mingeid piiranguid ei kavanda. See püük saab kesta suvi läbi, kuid samal ajal on keelatud püük võrkude ja põhjanootadega, seda just sellel põhjusel, et nendesse satub suurtes kogustes koha. Mis puudutab veel piiranguid, siis teile on ilmselt teada, et põllumajandusministril on suhteliselt hiljuti tehtud muudatuse alusel võimalus väga kiiresti reageerida. Kui on näha, et kohakvoot on juba näiteks 90% täidetud, siis on võimalik ajutiselt käskkirjaga rakendada ajutisi piiranguid. Kui andmete täpsustamisel selgub, et kvooti on veel alles, siis on võimalik, et püügivahendite lubamisse suhtutakse paindlikult. Kas seda on põhjust sel sügisel rakendada ja kas rakendatakse, on vara öelda, aga igal juhul ma tean, et Põllumajandusministeerium seda teemat väga põhjalikult jälgib ja neid võimalusi kaalub.

Aitäh! Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Igor Gräzin, palun!

Austatud proua minister! Siin saalis on vist neli rahvasaadikut, kes kuuluvad küll eri erakondadesse, aga esindavad ühte ja sedasama – Peipsi kalurite huve. Jätkates kolleeg Korbi tõstatatud teemal, tahan tähelepanu juhtida või öelda, et mul on niisugune tunne, et me mängime venelastega erinevaid mänge. Me räägime kvootidest, mingitest paberitest, nooda- ja mõrrapüügi keelamisest jne. See kõik on ilus, aga reaalselt toimub ju Venemaa poolel valitsuse sanktsioneeritud röövpüük, mis on Eesti kaldalt ka näha. Kas on mingisuguseid ideid, kuidas sundida Vene poolt tsiviliseeritult käituma? Sest mis mõtet on meil rääkida kvootidest, kui Vene kalur tuleb ja tõmbab lihtsalt põhja tühjaks? Null!

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et see, mida ma ütlen, ei kehti mitte üksnes küsija kohta, vaid ka kõigi ülejäänute kohta. Kui kellelgi on andmeid seaduste rikkumise kohta, siis tuleb nende andmetega pöörduda pädevate institutsioonide poole. Mis puudutab Eesti ja Venemaa koostööd Peipsi kalapüügi küsimuses, siis pean ütlema, et koostöö ja läbirääkimised on siiani olnud ka ametnike tasandil pigem suhteliselt konstruktiivsed. Siin oli viide esitatavate andmete kohta ja selle kohta, kas need andmed on päris korrektsed või mitte. Andmeid kogub ja esitab ikkagi see riik, kes kala püüab, ehk Eesti kogub, esitab ja kontrollib oma andmeid, Venemaa enda omi. Meil ei ole paraku võimalust iga päev kontrollida, kas Venemaa esitatavad andmed on komakohani täpsed või mitte. Küll toimuvad kaks korda aastas mõlema poole ühised ekspeditsioonid, et olukorda kontrollida. See töö käib. Aga tulen tagasi oma vastuse alguse juurde: kui kellelgi on andmeid, et ühte või teist seadust Eesti Vabariigis rikutakse, siis tuleb sellele reageerida.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Kuulates teie ja Valeri Korbi asjalikku diskussiooni ning liites neid arve, meenus mulle, et Peipsist on püütud umbes 4000 tonni kala aastas. Kas nüüd on kvoodid vähenenud ja milline on perspektiiv? Kui ma lõin kokku need arvud, mida te ette lugesite, siis ei saanud ma kuidagi 2000 täis.

Aitäh küsimuse eest! Kvoodid sõltuvad ikkagi kalavarust. Näiteks oli juttu päris heast ahvenavarust. Ahvena puhul on olukord selline, et päris mitme aasta tugev varu võimaldab tõenäoliselt juba järgmisel aastal seda kvooti hinnanguliselt 500 tonni võrra kasvatada. Samamoodi on näiteks kohaga. See põlvkond, mida praegu püütakse, on hästi tugev, 2005. aasta põlvkond. Järgmine niisama tugev põlvkond tuleb alles 2009. aastast, mis tähendab, et sel aastal on tõenäoliselt üsna suur probleem, et ka sügishooajal satub püügivahenditesse terve hulk alamõõdulisi kalu. See on probleem, millele tuleb lahendus leida kaluritel, teadlastel ja nn kalanduse administratsioonil koos. Kogused, jah, on aastati erinevad ja sõltuvad konkreetsest kalavarust. Praegu saab ja tuleb öelda, et kalavaru Peipsis on iseenesest üsna heal järjel. Selline see seis on.

Aitäh! Lõpetan kolmanda küsimuse käsitlemise.

Läheme neljanda küsimuse juurde. See küsimus on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile kütte hinna teemal ning küsimuse esitab Riigikogu liige Tarmo Tamm. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Väga austatud härra minister! Te väitsite, et konkurents toimib meil kõikides valdkondades. Ma püüan teile väita vastupidist. Konkurentsiameti andmetele tuginedes võib väita, et sooja hind on soodsam nendes piirkondades, kus kasutatakse kütteks puitu ja turvast: nendes piirkondades on sooja hind 650–750 krooni megavatt-tunni eest. Kõige kõrgem on sooja hind maagaasi või vedelkütust kasutavatel ettevõtetel. Seal on sooja hind umbes 1000 krooni megavatt-tunni eest. See tähendab, et hinnavahe on umbes kolmandik. Siit tulenebki minu küsimus: kuidas sundida neid ettevõtteid, kes kütavad gaasi ja vedelkütusega, kasutama kohalikku kütust, viima sooja hinda alla ja looma sellega töökohti, et see raha jääks Eestisse?

Aitäh! Hea küsimus. Monopolide ohjeldamise seaduses on muide ette nähtud selline mehhanism, et Konkurentsiametil on teatud võimalused suunata investeeringuid soojatootmisse, sõltuvalt kasutatavast kütusest. Tõsi küll, me peame möönma, et see ei juhtu kiiresti, aga teoreetiliselt ja ka praktiliselt on see võimalus olemas. Me näeme mitmel pool Eestis, et kallimatel kütustel baseeruvad soojatootmised lihtsalt kaovad turult n-ö hinnaseisu tõttu. Loomulikult, alati on küsimus ka 10–15 aasta hinnaperspektiivis, aga selline mehhanism on selle seadusega ette nähtud. Teine asi, millele sooja hinna puhul tasub tähelepanu juhtida, on otsused, mida tavaliselt tehakse n-ö automaatselt. Need on need kaugküttepiirkonna määramise otsused, mida seaduse kohaselt teevad omavalitsused. Tegelikult peaks muidugi minema rohkem selles suunas, et anda ka üksikutele kortermajadele ja kortermajade piirkondadele võimalusi väljuda kaugküttepiirkonnast, kui neil selleks soovi on. Teisisõnu: omavalitsused peaksid neid otsuseid tegema märksa sisulisemalt, mitte looma kergekäeliselt seda nn administratiivset monopoli, kellel on tänu omavalitsuse otsusele suhteliselt muretu elu, kuna talle on tagatud kindel kliendibaas. Ma arvan, et Konkurentsiameti ja omavalitsuste koostöö on tulevikus võtmetähtsusega küsimus, et meil tekiks efektiivne soojamajandus. Tarbijad peaksid selle tulemusena võitma hindades.

Aitäh! Praegu rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Asume viienda küsimuse juurde. Küsija on Riigikogu liige Viktor Vassiljev ja teema on pensionid. Vastab Mart Laar, kaitseminister peaministri ülesannetes. Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh! Härra minister peaministri ülesannetes! Viis nädalat tagasi kirjutas Eesti Päevaleht pensionäridest, kes maksid liigselt tulumaksu, kuna olid jätnud õigel ajal avalduse esitamata. Neli nädalat tagasi küsisin infotunnis peaminister Ansipi käest, kuidas selle asjaga on. Sain vastuseks, et ega riigil ei ole kohustust jälgida, kuidas kodanikud tarbivad neile ette nähtud hüvesid, pealegi on suur osa nendest inimestest kas nõrgamõistuslikud või asotsiaalse eluviisiga. Aga peaminister siiski lubas, et inimesi teavitatakse, kogutakse nende käest avaldused ja ülekohtuselt makstud tulumaks makstakse tagasi. Kuu aega on möödunud, ajakirjanduses ega kuskil pole selle kohta piuksugi infot olnud. Minu valijad tunnevad huvi ja küsivad minu käest, mis värk on. Teie olete täna ja praegu meie jaoks peaminister. Ma küsingi: kuidas on see asi kulgenud, kuidas on läinud teavitus ja tagasimaksmine?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud küsija! Tegemist on kahtlemata tähtsa küsimusega. Kui vaadata kogu seda protsessi, siis selle informatsiooni avalikustamine on üsna kiiresti kaasa toonud maksuvabastuse taotlemise avalduste täiendava laekumise pensioniametile. Aprilli keskpaiga seisuga oli neid laekunud juba ligi 400, sealt neli päeva edasi, kui ka valitsuse tasandil sel teemal sõna võeti, juba üle 1000. Tõdedes seda, et see on üsna hea õppetund sihikindla ja konkreetselt suunatud kommunikatsiooni vajalikkuse kohta, on Sotsiaalkindlustusamet saatnud pensionäridele konkreetsed nimelised teated selle kohta, kuidas nad selles olukorras peaksid toimima. Ma uurisin ka välja, et selle küsimusega tegeleb komisjon, kuhu teiegi kuulute. Enne kui ma siia ette tulin, rääkisin komisjoni esimehe Margus Tsahknaga, kes selle probleemi lahendamise nimel tõsist tööd teeb ning on pidevalt ühenduses Sotsiaalkindlustusametiga, et need kutsed pärale jõuaksid.

Palun, Viktor Vassiljev, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra minister peaministri ülesannetes! On teada, et paljud neist inimestest on väga kõrges vanuses ja nii mõnegi maine teekond võib lõppeda enne, kui õnnepäev käes. Nad on siis ära kolinud paremasse ilma, kus pole valu ega vaeva ega härra Ansipi juhitavat valitsust. Nii jääbki see raha neil kätte saamata või jääb riigi kätte. On teil teada, mida kavatseb riik selle rahaga ette võtta? Isegi summad on mingil määral prognoositavad, sest teatud vanusegruppide suremus on ju teada. Kui seda raha hakatakse jagama, siis milliste tunnetega teie kui valitsusliige selles protsessis osalete?

Lugupeetud küsija! Pean tunnistama, et mul läheb natukene raskeks leida seoseid teie teise küsimuse ja praeguse teema vahel. Aga eks ma pea üritama, kui te juba niimoodi küsite. Selliste morbiidsete ennustustega ma siin kõnepuldis siiski kaasa minna ei tahaks. Küll aga peaks riik sellest probleemist õppima ja tegema tõsist tööd, mida riik ka teeb, et edaspidi saaksid inimesed informatsiooni paremini kätte. Tuletame meelde probleemi ulatust. Kui me vaatame aprilli alguse seisu, siis Eestis oli ligi 290 000 vanaduspensionäri. Neist olid avalduse üldise maksuvabastuse rakendamiseks esitanud ligi 235 000. Me räägime umbes 17 000 inimesest, kelle puhul kommunikatsioon jäi nõrgaks ja viletsaks. Kindlasti peab riik suutma kommunikatsiooni tagada ja tegema tööd selleks, et seda parandada. Nagu ma ütlesin, seda me ka teeme.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra minister peaministri ülesannetes! Minu morbiidsed emotsioonid ei ole pärit mitte minult endalt, vaid paraku nendelt eakatelt inimestelt, kes on minu poole selle küsimusega pöördunud. Aga ma tahan teie käest uurida järgmist. Vaadake, asi on selles, et probleem ei puuduta mitte ainult 17 000 inimest, vaid 290 000 vanaduspensionäri, kellest paljud ei mäleta, kas nad on avalduse esitanud või ei ole. Mul on andmed Sotsiaalkindlustusametist, et ameti koridorid on täiesti umbes inimestest, kes esitavad küsimusi ja üritavad avaldust kirjutada. Üldse on inimesed segaduses. Segadus on tekitatud 290 000 inimesele. Ütelge, palun, mis hinnangu teie annate valitsuse tegevusele selle probleemi lahendamisel.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud küsija! Mul oli nüüd veel raskem teie küsimusest aru saada. Ma alguses nagu tajusin, et te rääkisite 290 000 inimesele tekitatud probleemist, kellest 235 000 ei tea, kas nad on selle avalduse esitanud või mitte. Siis sain aru, et valitsus või Eesti riik on milleski süüdi, sest me oleme sellise maksuvabastuse kehtestanud. Mina küll arvan, et Eesti riik tegi seda maksuvabastust kehtestades õige sammu, ja arvan, et me ei ole tekitanud inimestele probleemi sellega, et me selle kehtestasime. Kui te tahate sellele vihjata, siis ma olen jälle väga üllatunud, kuidas teil küll selline arvamus võis tekkida.

Aitäh! Nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus. Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud härra minister! Teil on õigus, me tõesti arutasime seda teemat sotsiaalkomisjonis ja jõudsime üksmeelselt järeldusele, et ilmselt puudutas see infopuudus suuremas osas venekeelseid elanikke. Kuna te tunnistasite, et see oli valus õppetund, siis kas saab siit järeldada, et edaspidi parandab valitsus venekeelse elanikkonna informeerimist ka selles valdkonnas?

Aitäh küsimuse eest! Väga võimalik, see võib nii olla. Minul kahjuks puuduvad konkreetsed andmed, millist elanikkonnakihti see puudutab. Kuid kindlasti peab valitsus informatsiooni jagamist parandama. See õppetund on saadud.

Lõpetan viienda küsimuse käsitlemise.

Läheme viimase, kuuenda küsimuse juurde. Küsija on Riigikogu liige Olga Sõtnik ning tema küsimus on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Küsimuse teema on Eesti Interneti SA tegevus. Palun, Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Tahan tulla selle vana teema juurde, millest me teiega selles saalis veel eelmise koosseisu ajal mitu korda vestlesime. Tahan küsida sellist asja. Kas Eesti Interneti SA eelmise aasta aruanne on juba valmis või ei ole? Oma viimases vastuses 31. jaanuaril te kirjutasite mulle, et nelja kuu jooksul peale majandusaasta lõppu peaks see olema valmis ja avalikustatud. Praegu on juba kuus kuud möödas, aga nende koduleheküljel seda aruannet kahjuks ei ole. Kas seda ei ole üldse veel olemas või kui on, siis miks seda ei ole avaldatud? Avalikkuse huvi selle vastu on küllaltki suur. Ka peaminister viitas sellele, et kõik kulud ja tulud peavad olema avalikustatud, et domeeni registreerimise hinna kujunemine oleks selge. Minu küsimus ongi: mis on saanud majandusaasta aruandest?

Aitäh! Seaduse kohaselt on see aruanne esitatud Riigikontrollile ja Rahandusministeeriumile ning minu teada sihtasutus avalikustab selle järgmisel nädalal.

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma loodan, et te jõudsite sellega tutvuda, enne kui see järelkontrolli saadeti. Kuidas teie hinnangul lood on, kas see domeenide hulk, mis on praeguseks registreeritud (minu andmetel umbes 55 000), annab lootust, et domeeni hind võib lähitulevikus langeda?

Neid otsuseid langetab, lihtsalt kordan üle, Eesti Interneti SA, millel on kaks asutajat: internetikogukonda esindav Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning riik. Sihtasutuse nõukogusse kuulub üks inimene majandusministeeriumist, üks haridusministeeriumist ja üks Eesti Advokatuurist. Kolm inimest on infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu esindajad. Nii sai see asutamisel kokku lepitud. Tasude küsimuse lahendamine peaks käima paralleelselt eelarve koostamisega. Tasud sõltuvad domeenide arvust. Kui me vaatame laias plaanis (seda ei saa küll mina otsustada), siis kindlasti on põhjust arvata, et 2012. aastal on nõukogul võimalik tasuküsimust korrigeerida. Oluline on, et Eesti Interneti SA oleks sõltumatu, selles mõttes sõltumatu, et ta ei oleks riigieelarveliselt, n-ö valitsuse rahastatav ja teatud määral siis ka mõjutatav. See on ikkagi interneti erapooletuse ja sõltumatuse tähtis printsiip, mida me peame rakendama. Eesti Interneti SA peab oma pikaajalist finantstegevust vaatama ka kaugemas perspektiivis. Aga, jah, me näeme, et domeenireform on laias plaanis õnnestunud, tänaseks on registreeritud 60 000 domeeni. Kui see vajadus jätkub, siis see tähendab ka tasu jätkumist ja sellest tulenevalt on seda võimalik korrigeerida.

Aitäh! Olga Sõtnik, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Minu arvates ta siiski sada protsenti sõltumatu asutus ei saa olla, sest minu teada on ta viimasel ajal saanud vahendeid Euroopa Liidu fondidest ja seda just riigi kaudu. Seetõttu ta täiesti omafinantseerimisel ei ole. Ma ei tea, kui kaua ta neid vahendeid nendest fondidest saab. Aga minu kolmas ja viimane küsimus puudutab natuke teist teemat. Veel üks suur probleem oli alamdomeeni pri.ee lehekülgede kadumine internetist. Kas vahepeal on midagi muutunud ja kas on jõutud Eesti internetikogukonnaga ühisele arusaamisele, mida sellega ette võtta?

Aitäh! Teatud domeenid on interneti haldamise põhimõtete järgi loetavad tippdomeenide hulka, mille osas seda laadi alamdomeenid kujutavad endast turvariski. Selle tõttu tuli n-ö pri.ee küsimus selle reformi käigus lahendada. Samas näeme, et teatud alamdomeeni on võimalik tasuta pakkuda ka uue korra kohaselt. Milline on praegune seis nende pri.ee domeenidega? Enne valimisi väideti, et me oleme hullemad kui, ma ei tea, Mubarak, et me tohutult tähtsat informatsiooni varastame, peidame, kaotame ära, viskame minema. See ei vasta kindlasti tõele. Veel kord: kogu informatsioon, mis on nendes domeenides olemas, on olemas serverites. Elu on näidanud, et väga paljud nendest on ennast ümber registreerinud n-ö põhidomeenidena, mis on väga loogiline ja nende jaoks tõenäoliselt kasulik. Ma usun, et teatud pinge, mis siin on olnud, on praeguseks võib-olla natuke vähenenud. Ma vähemalt tahan seda loota. Laias plaanis arvan, et me olime domeenikorralduse muutmisega lootusetult hiljaks jäänud. See oli meil võib-olla maailmas kõige viletsamini korraldatud. Me oleme saanud asjad enam-vähem õigeks, kui vaadata, mis suunas läheb kogu interneti haldamine ja sellega seonduvaid teemasid. Ma arvan, et see aasta kulub veel, et reform lõpule viia, kuni interneti sihtasutus saab vajalikud õigused ka rahvusvahelises interneti haldamise organisatsioonis, registreeringud USA valitsuses jne. Selles osas peab töö kindlasti jätkuma.

Suur tänu! Lõpetan kuuenda küsimuse käsitlemise ja infotunni. Suur tänu Vabariigi Valitsuse liikmetele, suur tänu küsijatele!
Tänane, 18. mai infotund on lõppenud.