Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu viienda töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esiteks, lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Teiseks, välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister Ken-Marti Vaher. Kolmandaks, tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, neljandaks, vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, ning viiendaks, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kolme viimase seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Tänan! Järgmisena palun kõnetooli Marianne Mikko!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Sotsiaaldemokraatide nimel annan üle otsuse eelnõu, mis teeb valitsusele ettepaneku töötada välja tegevuskava, vähendamaks lõhet meeste ja naiste palga vahel. Rooma lepinguga sätestati Euroopas põhimõte võrdse töö eest võrdne palk 1957. aastal. Täna, rohkem kui pool sajandit hiljem, on Euroopa Liidu riigis Eestis lõhe mehe ja naise palga vahel Euroopa Liidu sügavaim. Seega me oleme Euroopa murelaps. Eesti naiste keskmine kuupalk oli kaks aastat tagasi 200 eurot väiksem kui meeste keskmine brutopalk. Euroopa Liidus on keskmine erinevus meeste ja naiste keskmise palga vahel 18%, Eesti Vabariigis aga Eesti tööjõu uuringu andmetel täisajaga töötajate seas 31,4%. Seega, arvestades kõiki meile teadaolevaid fakte, on sotsiaaldemokraadid veendunud, et Eesti vajab Vabariigi Valitsuse konkreetset tegevuskava koos kindlate meetmetega, vähendamaks meeste ja naiste töötasude vahel haigutavat palgalõhet. Siin on meie otsuse eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Ma palun kõnetooli Ester Tuiksoo!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Annan kaheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile. Arupärimine puudutab erimärgistatud kütuse maksusoodustuste piiramist. Tänavu 5. mail kiitis valitsus heaks vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise, millega piiratakse erimärgistatud kütuse maksusoodustusi. Valitsusel on kavas vedelkütuse erimärgistamise seadust muuta kahes etapis. Esmalt lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. See peaks jõustuma 1. jaanuaril 2012. Teises etapis on sama sisuga ettepanekud plaanis esitada 2011. aasta jooksul ja need peaksid puudutama reisijate ja kaupade raudteevedu, laevaliiklust, soojuse ja elektrienergia tootmist ning põllumajandust.
Me esitame härra rahandusministrile kuus küsimust, et saada selgust, mis on muudatuste põhjused ja millega see praegune muudatus kompenseeritakse. Aitäh!

Tänan väga! Rohkem eelnõusid ja arupärimisi üle anda ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu, mille menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, ja ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamatult.
Nüüd järgmised teated. Esiteks, Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu moodustamine" eelnõu ning määranud selle juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 11. mai kell 18. Teiseks, kolmapäeval, 11. mail osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja siseminister Ken-Marti Vaher. Kolmandaks, olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile.
Ja veel on teatada, et täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub istungisaalis baltisaksa toetusrühma asutamiskoosolek, mille kokkukutsuja on Peeter Võsa, ja noorte toetusrühma asutamiskoosolek, mille kokkukutsuja on Kalle Palling.
Head kolleegid! Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 rahvasaadikut, puudub 16.
Head Riigikogu liikmed, asume tänase päevakorra juurde. Päevakorras on kuus Riigikogu otsuse eelnõu, üks seaduseelnõu ja olulise tähtsusega riikliku küsimusena energiasäästu arutelu.

Esimene päevakorrapunkt on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu nr 18 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni!

Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele otsustas Riigikogu väliskomisjon algatada 12. aprillil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamise. Me pöördusime delegatsiooni moodustamiseks Riigikogu fraktsioonide poole, fraktsioonid tegid tööd ja pakkusid väliskomisjonile välja järgmise delegatsiooni koosseisu: delegatsiooni juht Marko Mihkelson, liikmed Sven Mikser, Mati Raidma ja asendusliige Kadri Simson. Muudatusettepanekuteks oli ka aega, nende esitamise tähtaeg oli 29. aprill. Õigeks ajaks ei laekunud ühtegi ettepanekut. Väliskomisjon arutas uuesti delegatsiooni moodustamist oma 2. mai istungil ja pärast lühikest, kuid konstruktiivset arutelu otsustas väliskomisjon konsensusega teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja eelnõu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele ja see otsusena vastu võtta. Tundub, et suurem osa inimesi on kohal. Kas võib asuda hääletamise juurde?
Panen väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu nr 18 lõpphääletusele.
Hääletustulemused
Tulemusega 79 poolthäält on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu nr 18 Riigikogu otsusena vastu võetud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu nr 19 esimene lugemine. Palun, väliskomisjoni esimees!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu väliskomisjon otsustas vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorrale 18. aprillil algatada Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamise. Tegime fraktsioonidele ettepaneku esitada delegatsiooni liikmed. Fraktsioonid pakkusid välja järgmise delegatsiooni koosseisu: delegatsiooni juht Andres Herkel, liikmed Margus Hanson ja Mailis Reps ning asendusliikmed Paul-Eerik Rummo, Indrek Saar ja Ester Tuiksoo. 29. aprillini oli aega oma otsus ümber mõelda ja muudatusettepanekuid teha. Komisjonile ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut. 2. mail arutas väliskomisjon delegatsiooni moodustamist ja leidis pärast lühikest, aga konstruktiivset arutelu konsensusega, et esimese lugemise võiks lõpetada ja eelnõu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale küsimusi ei ole. Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele ja otsusena vastu võtta. Asume hääletusprotseduuri juurde, palun kõikidel Riigikogu liikmetel saali tulla!
Panen lõpphääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu nr 19.
Hääletustulemused
Tulemusega 78 poolthäält on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu Riigikogu otsusena vastu võetud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu nr 20 esimene lugemine. Palun, Marko Mihkelson!

Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu väliskomisjon otsustas vastavalt Riigikogu kodukorrale 12. aprillil algatada Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamise. Delegatsiooni koosseisu moodustamiseks pöördusime fraktsioonide poole ja fraktsioonid tegid väliskomisjonile ettepaneku moodustada delegatsioon järgmises koosseisus: delegatsiooni juht Laine Randjärv, delegatsiooni juhi asetäitja Aadu Must, liikmed Aivar Kokk, Valeri Korb, Väino Linde, Rein Randver, Andre Sepp, Sven Sester, Neeme Suur, Jaanus Tamkivi, Ülo Tulik ja Vladimir Velman. Väliskomisjon andis aega ka muudatusettepanekute tegemiseks. 29. aprilliks ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud, mis andis võimaluse väliskomisjonil 2. mail konsensusega jõuda otsuseni moodustada delegatsioon ning teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja eelnõu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ettekandjale ei ole. Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele ja see otsusena vastu võtta. Valmistume siis taas hääletamiseks.
Panen lõpphääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu nr 20.
Hääletustulemused
Tulemusega 81 poolthäält on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu nr 20 Riigikogu otsusena vastu võetud.

Meie neljas päevakorrapunkt on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu nr 21 esimene lugemine. Marko Mihkelson, palun!

Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu väliskomisjon otsustas 12. aprillil vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele moodustada Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni. Pöördusime fraktsioonide poole ja nendelt saadud ettepanekute alusel moodustus delegatsioon koosseisus: delegatsiooni juht Väino Linde, liikmed Juku-Kalle Raid ja Olga Sõtnik, asendusliikmed Jaak Allik, Rait Maruste ja Indrek Raudne. 29. aprilliks, muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi asjakohast ettepanekut ei laekunud. Väliskomisjon arutas otsuse eelnõu oma 2. mai istungil ja pärast arutelu otsustasime konsensusega teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja eelnõu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, Marko Mihkelson, põhjaliku ettekande eest! Küsimusi ei ole ja ka läbirääkimisi avada ei soovita. Valmistume taas hääletusprotseduuriks. Juhtivkomisjoni ettepanek oli panna eelnõu lõpphääletusele ja see otsusena vastu võtta.
Panen lõpphääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu nr 21.
Hääletustulemused
Tulemusega 82 poolthäält on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu nr 21 Riigikogu otsusena vastu võetud.

Hea Riigikogu! Asume tänase viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu nr 30 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon täitis oma kohust ja esitas metsaseaduse alusel Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu uute liikmete nimetamise otsuse eelnõu. Selle seaduse alusel on meil siin saalis vaja määrata kaks uut liiget Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukokku ja keskkonnakomisjon teeb ettepaneku, et need liikmed oleks Liisa-Ly Pakosta ja Indrek Raudne. Palun Riigikogul seda otsuse eelnõu tänasel hääletusel toetada!

Aitäh, härra Lukas! Teile on küsimus. Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas see on nüüd mingi uue poliitilise tava algus, et säärase väga olulise organisatsiooni nõukogusse kuuluvad ainult ühe erakonna liikmed?

Ju meil on siis metsaga oma suhe.

Järgmine küsimus. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Kas te ütleksite meile, mitu kandidaati oli ja kuidas komisjon oma valiku tegi, mis põhimõtetest lähtudes?

Kandidaate oli minu mäletamist mööda neli ja komisjon tegi oma otsuse hääletamise teel. Hääled jagunesid nii, et Liisa-Ly Pakosta sai viis häält, Indrek Raudne samuti viis häält, teised kandidaadid Rainer Vakra ja Neeme Suur said vähem hääli.

Aitäh! Järgmine küsimus on Peep Arult.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Küsimus on: kas te komisjonis tuvastasite ka kahe ülejäänud kandidaadi suhte metsaga?

Aitäh hea küsimuse eest! Komisjoni liikmete hääletamismotiivide kohta me pikemalt revisjoni ei teinud, igaühe hääletusotsus jäi tema sisetunde küsimuseks. Igal juhul ette pandud kandidaatidest toetati kõige rohkem Liisa-Ly Pakostat ja Indrek Raudset ja nad on kindlasti väga head Riigikogu esindajad metsandusküsimustega tegelemisel.

Aitäh! Järgmine küsimus, Mihhail Stalnuhhin.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Täitsa huvitav hakkas. Äkki oskaksid selgitada, mis tüüpi suhted teil metsaga on? Kas need on ikka sellised, millest saab rääkida laste juuresolekul, kes meil praegu rõdul on?

Jaa, kindlasti. Ka ajalooõpikus on näiteks metsavendade punkri joonis. Nii et see on õppekavas väga konkreetselt fikseeritud ja selles ei ole mitte midagi keelatut.

Kajar Lember, palun!

Mul tekkis nüüd küsimus, mis seos peaks olema metsavendlusel ja RMK-l.

Kordan jälle, et hääletamismotiivid olid iga Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme enda otsustada. Aga küllap on Riigikogul mõtet metsa majandamise valdkonnas toetada neid kompetentseid inimesi, kelle keskkonnakomisjon on liikmekandidaatidena esitanud. Usun, et võite kindlasti nende poolt hääletada.

Aitäh! Härra Riisalu, tuletan meelde, et selle punkti raames on võimalik igaühel esitada üks küsimus. Palun, Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Veidi tõsisemaks minnes küsin: mis võiksid olla nende lugupeetud nõukogu liikmete funktsioonid nõukogus, kui nad osutuvad sinna valituks?

Nad peavad osa võtma nõukogu istungitest ning langetama riigile ja rahvale olulisi majanduspoliitilisi otsuseid. Samuti tuleb vaadata, et RMK tegevus vastaks seadusele.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun, härra Mikser!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitatud eelnõu lõpphääletusel kahjuks toetada ei saa. Tahan seda väga põgusalt ka põhjendada. Hea tava, mida on siin saalis kahetsusväärselt ka varem rikutud, ütleb, et kui Riigikogu nimetab ühte nõukogusse enam kui ühe liikme, siis peaks seal olema tagatud nii koalitsiooni kui opositsiooni esindatus. Sedapuhku seda nooblit printsiipi järgitud ei ole.
Samas tahan teha austatud keskkonnakomisjoni esimehele kaks komplimenti. Esiteks selle eest, et ta täna ilmus meie ette pintsakus. Teiseks selle eest, et ta on suutnud lühikese keskkonnakomisjoni juhtimise staaži jooksul suruda sellesse tähtsasse nõukogusse koguni kaks oma erakonnakaaslast. Nii et siin ei ole puudu mitte üksnes koalitsiooni-opositsiooni esindatuse põhimõtte järgimine, vaid lood on suisa nii, et Riigikogus esindatud neljast erakonnast kõigest üks on saanud oma esindajad Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogusse. Meil sotsiaaldemokraatidena ei ole otseselt mingisugust põhjust kahelda ei kultuurikomisjoni liikme Liisa-Ly Pakosta ega maaelukomisjoni liikme Indrek Raudse teadmistes ja kompetentsis metsamajanduse valdkonnas, aga poliitilist head tava on siin rängalt rikutud ning seetõttu sotsiaaldemokraadid hääletavad selle eelnõu vastu. Aitäh!

Aitäh, Sven Mikser! Palun kõnetooli Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tahan siinkohal üle anda väikese mandaadi kohe-kohe valitavatele Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmetele. Mul ei ole mitte ühtegi põhjust kahelda ei Indrek Raudse ega Liisa-Ly Pakosta isamaa-armastuses ja arusaamises meie kaunist kodumaast, seetõttu kutsun neid RMK nõukogu liikmetena üles seisma selle eest, et meie armast isamaad nii inetul kombel paljaks ei raiutaks. Küllap on teid kõiki mööda Eestit ringi sõites häirinud meie suurepärastel maanteedel avanev pilt lahinguväljasarnastest raielankidest. Nagu sõda oleks neist paigust üle käinud.
Juba eelmises Riigikogus proovisin ma arutleda teemal, kas me ei peaks täiendama oma maastikukaitsealast seadustikku. On räägitud, et Eestisse on mõistlik tulla, kuna siin on puutumata ja ilus loodus. Praegu aga tundub mulle, et sellest ilusast loodusest midagi eriti järele jäämas ei ole, sel lihtsal põhjusel, et eriti Riigimetsa Majandamise Keskus armastab riigimetsa raiuda just suurte teede ääres. Sinna pääseb kõige paremini ligi. Ma loodan, et meie kohe valitavad nõukogu liikmed astuvad arvestatavaid samme, et Eesti maastik säiliks sellisena, nagu me seda näha tahame, ja et siin oleks meil ja meie külalistel, mida vaadata. Edu teile teie töös! Loodan, et see üleskutse leiab praktilist arvestamist. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove registreeritud ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele ja see otsusena vastu võtta. Asume hääletusprotseduuri juurde.
Panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu nr 30.
Hääletustulemused
Poolt hääletas 48 rahvasaadikut ja vastu 15, erapooletuid ei ole. Keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu nr 30 on Riigikogu otsusena vastu võetud.

Kuuendana on päevakorras keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu nr 31 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli taas keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Esitan teile keskkonnakomisjoni nimel ühe veel põnevama eelnõu, millega me soovime nimetada ühte nõukogusse mitte enam kaks, vaid lausa neli uut liiget. Nimelt, Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmeid nimetab suur saal neli ja enne seda tuleb sama eelnõu kohaselt kutsuda tagasi neli senist nõukogu liiget. Teeme ettepaneku, et need uued liikmed on Siim Kabrits, Tõnis Kõiv, Rein Randver ja Andrus Saare. Palun seda eelnõu täna esimesel lugemisel toetada!

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele ja see otsusena vastu võtta. Valmistume hääletamiseks.
Panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu nr 31.
Hääletustulemused
81 rahvasaadikut hääletas poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu nr 31 on Riigikogu otsusena vastu võetud.

Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 24 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Aivar Sõerdi!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Käesoleva aasta 1. aprillil jõustunud vedelkütuse seaduse muudatustega rakendatakse kütuse müüjatele tagatisi, mis on eelduseks majandustegevuse registris kütuse müügi registreeringu saamisel. Vedelkütuse seaduse kohaselt sõltub tagatise määramine ja tagatise suurus sellest, millise kütusemüüjaga on tegemist. Kui kütuse aktsiisilaost tarbimisse lubamisel on kütuse müüja tagatis 1 miljon eurot, siis sellise müüja puhul, kes müüb ainult tarbimisse lubatud kütust, on tagatis 100 000 eurot.
Vedelkütuse seaduse § 4² annab Maksu- ja Tolliametile kaalutlusõiguse teatud tingimustel eelnimetatud tagatissummade suurendamiseks ja vähendamiseks. Aktsiisilaost tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatist 1 miljon eurot on võimalik vähendada alates aastast 2013, tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatise vähendamine on kehtiva seaduse kohaselt  võimalik juba praegu.
Tagatise vähendamise erisuse osas aga puudub vedelkütuse seaduse eesmärgiga kooskõlas olev vajadus ning tarbimisse veel mittelubatud kütuse müüjatele kohaldatava tagatissumma vähendamise võimatus enne 2013. aastat koormab ülemäära neid müüjaid, kes tegutsevad õiguspäraselt ning kelle puhul puudub vajadus tagatist kohaldada või esineb võimalus tagatist vähendada. Nimetatud osas ei ole vedelkütuse seaduse regulatsioon mõõdukas ega seega ka mitte kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Regulatsiooni proportsionaalsuse saavutamiseks tuleb eelnimetatud kütusemüüjate tagatise vähendamise sättes jätta välja viide 2013. aasta 1. jaanuarile. Kavandatud muudatustega seonduvalt tunnistatakse kehtetuks § 4² lõige 6, mis sätestab 1-miljonilise tagatise vähendamise võimaluse enne 2013. aastat erinevaid keemiatooteid või üksnes põlevkiviõli käitlevate isikute puhul, ning jäetakse välja § 4⁴ lõikest 2 teine lause, mis piirab tagatise vähendamise taotlemisel tagatise vähendamist 1-miljonilise tagatise puhul kuni 2013. aasta 1. jaanuarini. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Palun, Kadri Simson!

Lugupeetud ettekandja! Kui sedasama seadust siin paar kuud enne valimisi arutati, siis öeldi, et see seadus selliste tagatismääradega on vajalik, et kütuseturul korda luua, ja et just nimelt need määrad on hoolega välja arvutatud. Nüüd, nagu ka teie ettekandest võis kuulda, on see seadus kehtinud kuus nädalat. Mis on selle seaduse kehtimise ajal muutunud, et Riigikogu peab nii kiiresti seadust muutma asuma?

Aitäh, austatud küsija! Vedelkütuse seaduse tagatise regulatsiooni kehtestamine on väga tähtis, et kütuseturgu korrastada ja tõrjuda turult ebaseadusliku tegevuse harrastajad, näiteks maksupettusi toime panevad isikud. Aga jah, juba kehtima hakanud seadus, mille eelmine Riigikogu koosseis võttis vastu 22. veebruaril, vajab teatud juriidilistes nüanssides täpsustamist. Kõne all olev täpsustus annab Maksu- ja Tolliametile õiguse vähendada seaduses sätestatud miinimumtagatist ka nendel käitlejatel, kelle puhul praegu kehtiva seaduse järgi seda võimalust pole. See muudab seadusega kehtestatud koormise leebemaks ja välistab olukorra, kus õiguskuulekaid ja seadusrikkumisega tegelevaid isikuid koheldakse võrdse rangusega.

Aitäh! Järgmine küsimus, Deniss Boroditš, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Selle eelnõuga tahetakse pakkuda tagatismäära vähendamise võimalust. See tuuakse suurtele kütusefirmadele ajaliselt ettepoole, kuna kehtiv seadus ei taga võrdset kohtlemist. Hea ettekandja, kas te ei arva, et minimaalse tagatisraha diferentseerimine rikub ka võrdse kohtlemise printsiipi ja näiteks kolme kuu pärast on vaja seda seadust pärast täiendavat analüüsi muuta?

Austatud küsija, ma ei arva seda. Selle puhul, et seadus eristab vedelkütuse käitlejad, kes peavad esitama tagatise kütuse käibesse lubamisel, nendest käitlejatest, kes käitlevad juba käibes olevat kütust, on tegemist erinevate kaalukategooriate tegevusega. Riigi poolt vaadatuna on risk ju erinev ja oleneb sellest, kas kütus väljub aktsiisilaost, kus aktsiis tuleb maksta kohe kogu tehingukoguselt, või on tegu käitlejatega, kes tegelevad jaemüügiga, mille puhul käibemaksu arvestatakse lisandunud väärtuselt. Seepärast ongi seadus eristanud kahte kategooriat ja ma ei näe siin ebavõrdse kohtlemise probleemi.

Aitäh! Järgmine küsimus, Lauri Laasi.

Aitäh! Austatud ettekandja! Õliühingu tegevdirektor Toomas Saks on öelnud, et seadus, mis ei ole sisuliselt veel saanud tööle hakatagi, tehakse juba ümber ja kahjuks seekord petturite huvides. Miks Eesti riik ei taga vajalikku seadustikku, et maksuamet saaks oma tööd efektiivselt teha ja maksud laekuksid?

Lugupeetud õliühingu liikmed on tõesti Riigikogu rahanduskomisjoni poole pöördunud. See on päris pikk kiri, mis sisaldab teemaga seonduvalt erinevaid käsitlusi ja mida rahanduskomisjon on ka arutanud. Õliühing leiab, et täna menetletavas eelnõus pakutud regulatsioon on vastuolus 22. veebruaril vastu võetud vedelkütuse seadusega. Ma ei jaga seda arvamust. Täna menetletav eelnõu ei ole kindlasti vastuolus selle seaduse eesmärgiga. Seaduses sätestatud tagatiste regulatsioon teenib ikkagi eesmärki seadusrikkujad turult tõrjuda ja neid karistada ning kütuseturgu korrastada. See on riigi mure ja ka eelnõu eesmärk.

Aitäh! Järgmine küsimus, Kalvi Kõva, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Et sellest seadusest paremini aru saada, küsin ühe seletuskirja lõigu kohta. Te väidate, et vedelkütuse seaduse regulatsioon ei ole mõõdukas ning seega ka kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Äkki te natuke seletaksite, mida see täpselt tähendab?

Ma püüan seletada. Põhiseaduse järgi on kõigil õigus tegelda ettevõtlusega, aga see õigus ei ole absoluutne. Riik võib sätestada regulatsioone ja piiranguid, aga need piirangud peavad olema proportsionaalsed ja teenima eesmärki, milleks need on mõeldud. 22. veebruaril vastu võetud seaduse järgi kohaldatakse kütuse käibesse lubamisel rakendatavat tagatist ühesuguse rangusega nii isikute puhul, kes on käitunud õiguskuulekalt ja teevad seda ka edaspidi, kui ka nende puhul, kes panevad toime õigusrikkumisi ega ole seaduskuulekad. Teatavasti kontrolli seaduskuulekuse üle teostab Maksu- ja Tolliamet. Kui anname Maksu- ja Tolliametile võimaluse vähendada õiguskuulekate isikute tagatist, ei takista see kuidagi saavutamast seaduse eesmärki tõrjuda turult maksupetturid ja muud seadusrikkujad.

Aitäh! Järgmine küsimus, Valeri Korb, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Ilmselgelt on teatud kütusefirmad huvitatud, et tagatise norme leevendatakse. Seoses sellega ongi mul teile küsimus: kui suur võib nende hulk olla ja kui palju on firmasid, kes selle seaduse vastuvõtmisel võidaksid?

Kõigepealt: ma ei ole selle käsitlusega nõus. Neid ettevõtteid, kes on kütuse käitlejatena registreeritud, on umbes 370, ja neid, kellel on kuni 31. maini õigus taotleda luba selle tegevuse jätkamiseks, on jäänud umbes poole võrra nendest, kellel on lihtsalt märge registris. Tegelikult on protsess juba hakanud korrastuma ning minu teada on Maksu- ja Tolliamet lubanud juuni algul anda täpsema ülevaate, kuidas seadus on toiminud, kuidas regulatsioonid on praktikas rakendunud ja milline on seaduse mõju kütuseturul.

Aitäh! Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, oma seletuskirjas te viitate sellele, et on rikutud põhiseaduse § 31 ja sellega seonduvalt § 11 põhimõtteid. Ma alustaksin §-st 31. Seal on kõigest kolm lauset. Palun teid tsiteerida või oma sõnadega öelda, milline konkreetselt selle 31. paragrahvi lause on kooskõlas selle seletuskirjaga. Mida on rikutud?

Igasugune õiguste riive, igasugune piiramine peab olema proportsionaalne. Praegu, kui võrdse rangusega – ma rõhutan: rangusega – koheldakse nii õiguskuulekaid isikuid kui ka seadusrikkujaid. Maksu- ja Tolliametil puudub võimalus vähendada õiguskuulekatel isikutel põhjendatud puhkudel tagatist enne 2013. aasta 1. jaanuari. See piirang ei ole kuidagi proportsionaalne selles mõttes, et ma ei oska öelda, kuidas see piirang takistab seaduse eesmärkide saavutamist. Seaduse eesmärk on ikkagi kohelda seadusrikkujaid rangemalt. Ei saa ju olla põhjendatud olukord, kus õiguskuulekaid ja seadust rikkuvaid isikuid koheldakse võrdse rangusega. See on minu arusaamise järgi sisuline õigusprobleem. Ma veel kord rõhutan, et selle eelnõuga ei püüta luua uut mastaapset regulatsiooni. Riigi poolt vaadatuna lihtsalt soovitakse vähendada riski, et asjaosalised hakkavad õiguslike argumentidega takistama seaduse rakendamist.

Aitäh! Palun järgmine küsimus, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Vedelkütuse seaduses on kaks tagatismäära: 100 000 eurot ja miljon eurot. Kui nüüd tahetakse vähendada miljonieurost tagatisnõuet, siis miks ei soovita muuta 100 000 euro suurust tagatist?

Aitäh küsimuse eest! Miljoni euro suurune tagatisnõue on miinimumnõue, seda saab Maksu- ja Tolliamet suurendada ja vähendada, aga alles 1. jaanuarist 2013. 100 000 euro suurust nõuet, mis rakendub jaemüüjatele või tarbimismüüjatele, saab Maksu- ja Tolliamet põhjendatud juhtudel vähendada juba praegu. Selline on kehtiva seaduse regulatsioon ja tänane eelnõu tahab muuta korda selliselt, et ka 1-miljonilise tagatise alla kuuluvate isikute tagatisi saab Maksu- ja Tolliamet hakata vähendama, kui selleks on alus.

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! (Tugev sumin.) Mul on mingi probleem mikrofoniga. Teid segab see sumin.

Teeme vaheaja tehnilisel põhjusel. Kuulutan välja vaheaja viis minutit.
V a h e a e g

Palun, Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu teada selle eelnõu kohta laekus põhjalik arvamusavaldus Advokaadibüroolt Varul AS ja selles väidetakse ka seda, et kütusemüüjad ei ole saanud piisavalt aega, et oma tegevus uuest regulatsioonist lähtudes ümber korraldada. Arvestades, et valitsus tõstis käibemaksu vaid paarinädalase etteteatamisega, tekib küsimus: kas hoopis siia ei olegi koer maetud, et seaduse jõustumise tähtaeg oli liiga lühike?

Ei ole. Teie nimetatud Advokaadibüroo Varul AS kirja peakiri on "Vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse vaidlustamise tegevuskava". See kiri ei ole suunatud täna menetletava eelnõu mõjutamiseks, vaid sellega reklaamitakse advokaadibüroo võimalikele klientidele võimalust kehtivat seadust erinevatelt positsioonidelt vaidlustada ja algatada põhiseadusele vastavuse järelevalve menetlus.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Aitäh, austatud juhataja! Riigikogu uue liikmena ei suuda ma küll uskuda, et näen siin sellist küünilisust, et kaks kuud hiljem erakonnad, kes tuliselt kaitsesid kehtivat seadust, asuvad seda muutma. Küsimus on aga selline. Hea ettekandja, te ütlete, et seaduse eesmärki järgitakse endiselt, kuna Maksu- ja Tolliamet otsustab konkreetselt igal juhul. Kuna aga tegemist on nii suurte summadega, siis kindlasti kasvab märgatavalt korruptsioonioht. Kas te olete nõus, et Riigikogu ei tohiks võtta vastu seadusi, mis suurendavad ettevõtjate motivatsiooni pakkuda altkäemaksu ja ametnike motivatsiooni seda vastu võtta?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult seaduse põhisisu selle täna esimesel lugemisel oleva eelnõuga ei muutu. Muudetakse sätet, mis teeb võimatuks taotleda põhjendatud juhtudel tagatissumma vähendamist. Mis puutub teie küsimusse seoses korruptsiooniohuga, siis minu arvates meil ei ole põhjust umbusaldada Eesti riigi pädevat ametiasutust, kellele on seadusega pandud kohustus kontrollida maksuseaduste täitmist. Ma olen seda meelt, et me võime usaldada Maksu- ja Tolliametit ning uskuda, et Maksu- ja Tolliameti ametnikud täidavad seadust ja töötavad Eesti riigi huvides.

Aitäh! Palun, hea kolleeg Jüri Ratas!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on teile kui eelnõu algataja esindajale selline küsimus. Kas te eelnõu koostamise käigus arutasite ka järgmist teemat, et kui rääkida väiksematest tanklatest, siis praegu on kütusekäitleja minimaalne tagatis 100 000 eurot. Kas te kaalusite selle eelnõu koostamisel võimalust tagatist nendel, kellel on väiksed tanklad, vähendada? Tankla on neil ju reaalselt olemas ja seda võib ka tagatiseks pidada.

Ma arvan, et need arutelud jäid selle seaduse menetlemise aega ja raamidesse, mis võeti vastu 22. veebruaril. Ma ei usu, et oleks vaja algatada uuesti arutelu selle üle, kas 100 000 euro suurune tagatisnõue tanklatele on piisav või ei ole. Veel kord: seda seadust juba rakendatakse ning nagu ma ütlesin, Maksu- ja Tolliamet on lubanud juuni algul anda ülevaate, kuidas uus regulatsioon praktikas on toiminud. Ma ei ruttaks sellest ette.

Aitäh! Palun, Sven Sester!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus: kas eelnõu algatajate eesmärk langeb kokku õliühingu eesmärgiga kütuseturu korrastamise osas või on need eesmärgid erinevad? Kas eesmärk on petturfirmade turult likvideerimine või on hoopis mingid muud eesmärgid?

Ma arvan, austatud küsija, et meie eesmärgid põhiosas langevad kokku. Põhisisus on meie eesmärgid samad, mis Eesti Õliühingusse koonduvatel ettevõtjatel. Meie ühine mure on, kuidas korrastada kütuseturgu, kuidas tõrjuda ebaseaduslikku tegevust harrastavaid käitlejaid ja kuidas vähendada maksupettuste riski. Siin on meie huvid täiesti kattuvad.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Läheks korraks emotsionaalselt tagasi aega, kus meie sinuga olime teine teisel pool rindejoont. Sina olid maksuameti peadirektor ja mina kütusemüüja. Sul peaks olema meeles küll, kui ränk turg see on. Nüüd te tulete välja seaduseelnõuga, kus on kirjas, et teatud tingimuste täitmisel on võimalik tagatisraha vähendada. Praktikuna ja mälu omava inimesena ma küsin: kus on fikseeritud need teatud tingimused ja kes otsustab nende teatud tingimuste täitmise üle? Tegelikult on siia tõepoolest sisse programmeeritud viitsütikuga pomm, seda enam, et õliühing pole seni taotlenud, et neid tagatismäärasid võiks kuidagiviisi vähendama hakata.

Austatud küsija, sellest ajast, kui meie olime vastaspooled, on palju vett merre voolanud. Nüüdseks on seadustik edasi arenenud ja kehtivas seaduses on piisavalt täpselt kirjas tingimused, mille täitmisel Maksu- ja Tolliametil on võimalik tagatist vähendada. Isikul peaks olema laitmatu erialane reputatsioon, vähemalt kolmeaastane praktiline kogemus kütuse käitlemise valdkonnas, isik ega tema juhtimis-kontrollorgani liige ei tohi olla toime pannud maksuseaduste ja tollieeskirjade rikkumist ning nende äriühingute vastutavate isikute suhtes ei tohi olla algatatud maksuseaduste, tollieeskirjade või vedelkütuse seaduse rikkumise süüteomenetlust. Ja loomulikult ei tohi isikul olla maksuvõlga, ka ajatatud maksuvõlga. Ma usun, et Maksu- ja Tolliameti siseselt tehakse need reeglid veel täpsemaks. Maksu- ja Tolliametil on olemas revisjoni läbiviimise eeskirjad ja kõikvõimalike kontrollide eeskirjad. Aga kindlasti seaduse regulatsioonist tulenevalt vajavad ka maksuameti sisemised reeglid täpsustamist.

Aitäh! Palun teine küsimus, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! IX Riigikogu ajal leidis siin saalis aset üks huvitav juhtum. Nimelt vastas tollane välisminister härra Ilves välispoliitika arutelu ajal Riigikogu liikmete küsimustele ja vastas niiviisi, et pool tundi peale selle arutelu algust tõstis Tõnu Kauba, tollane Riigikogu liige, käe ja palus spiikril rakendada meetmed, et inimene vastaks siiski nendele küsimustele, mis talle esitatakse, mitte ei räägiks lõpmatuseni ühest ja samast teemast, mis talle endale huvitavam on. Ma tahtsin teise küsimusena midagi muud küsida, aga praegu olen sunnitud kordama oma esimest küsimust. Te viitate oma seletuskirjas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 31. Seal on kolm lauset. Konkreetselt: milline kolmest lausest on vastuolus praeguse olukorraga? Kusjuures ärge rääkige sõnast "proportsionaalsus", seal seda ei ole.

Vedelkütuse seadus piirab ettevõtlusvabadust. Selles osas meil ju vaidlust ei ole. Jah, tõesti, Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 31 sõnastatud õigus tegelda ettevõtlusega ei ole absoluutne õigus. Sama paragrahvi teine lause lubab seadusandjal sätestada ettevõtlusõiguse kasutamise tingimused ja korra. See on seaduse reservatsiooniga põhiõigus. Nüüd, põhiseaduse § 11 kohaselt võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Vedelkütuse seaduse eesmärk on kõrvaldada turult õigusvastaselt tegutsevad kütusekäitlejad. Eesmärk ei ole koormata isikuid, kelle tegevus on õiguspärane. Tagatise vähendamise erisuse osas puudub vedelkütuse seaduse eesmärkidega kooskõlas olev vajadus ning tarbimisse veel mitte lubatud kütuse müüjatele kohaldatava tagatissumma vähendamise võimatus enne 2013. aastat koormab ülemääraselt müüjaid, kes tegutsevad õiguspäraselt ning kelle osas puudub vajadus tagatist kohaldada või esineb võimalus tagatist vähendada. Ma ei tea, kas ma vastasin teie küsimusele piisavalt põhjalikult.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh! Austatud ettekandja, ma pean teist väga lugu, aga mulle tundub, et täna te siin päris teadlikult eksitate avalikkust. Ja nimelt sellega, et kui siit saalist kostis küsimus, kas teie, seaduse muutjate ja eelnõu algatajate eesmärgid on samad, mis Eesti Õliühingul, siis te väitsite, et need on sarnased. Ma loen ette ühe lõigu Eesti Õliühingu kirjast, mis oli saadetud rahanduskomisjonile, ja see lõik on järgmine: "On oluline säilitada seadusest tulenev tagatise miinimum ning välistada üleminekuperioodiks kuni aastani 2013 selle vähendamise võimalus." Enne te rääkisite siin, et Maksu- ja Tolliametil puudub praegu õigus vähendada tagatise määra ning et amet kohtleb seadust rikkuvaid ja seaduskuulekaid tegijaid võrdselt. Miks te väänate argumente ja miks te seda seaduseelnõu nii püüdlikult kaitsete?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult ma siin vastates ka ütlesin, et õliühingu arvates on Reformierakonna ja IRL-i algatatud eelnõu regulatsioon kehtiva ehk siis 22. veebruaril vastuvõetud vedelkütuse seadusega vastuolus, meie arvates aga ei ole vastuolus. Tegelikult on arutatav eelnõu ikkagi suunatud sellele, et vähendada riigi riski olukorras, kus juristide hinnangul eksisteerib õiguslik probleem. Ja sellest õiguslikust probleemist ma ka rääkisin. Küll aga ma usun, et õliühing on nagu meiegi mures olukorra pärast kütuseturul ja et nagu meie eesmärk, on ka õliühingu eesmärk saavutada olukord, kus turul on ainult seaduskuulekad käitlejad ja ausa konkurentsi põhimõtetest lugupidavad ettevõtjad.

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Tagatise vähendamise üks eeldus on varasem korralik maksuajalugu. Kuidas te seda defineeriksite? Mida tähendab "korralik maksuajalugu"? Mida see täpsemalt tähendab? Kas see ei ole sama ebamäärane mõiste nagu "põhjendatud tulukus", mis on praegu tekitanud probleemi näiteks Tallinna Vee ümber?

Te vist mõtlete "laitmatut erialast reputatsiooni" – see on seaduse tekst. Ma olen nõus, et see on mõiste, mida on küllaltki keeruline ammendavalt defineerida. Usun, et ärialane reputatsioon hõlmab riigi ametiasutuste hinnanguid, ka tehingupartnerite hinnanguid ja krediidiasutuste hinnanguid isiku kohta, kellel on pankadega lepinguline suhe. See on määratlemata õigusmõiste, nagu öeldakse, aga kindlasti on olemas võimalusi, kuidas määrata isiku ärialane reputatsioon. Aga sellega, et see on määratlemata õigusmõiste, ma olen nõus.

Aitäh! Palun, Karel Rüütli!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Õliühing on juba mitu aastat nendele probleemidele tähelepanu juhtinud ja õnneks eelmine koosseis võttis seaduse vastu, et kaotada ära hallid tsoonid ja turgu puhastada. Minu teada õliühing seda seaduseelnõu, mida te praegu kaitsete, ei toeta. Õliühing koondab praegu umbes 80% asjaomastest ettevõtetest. Mulle ikkagi jääb arusaamatuks, kelle huve see seaduseelnõu kaitseb. Te viitate mingisugusele võrdsusele, õiguslikule probleemile, aga riigieelarves tekkis eelmisel aastal, kui seda seadust veel ei olnud, saamata tulude tõttu umbes miljard krooni kahju. Kas see võrdsus või selle õigusliku probleemi kadumine kaalub üles võimaliku kahju, mis võib riigile tekkida, kui me selle seadusmuudatuse teeme?

Ma arvan, austatud küsija, et õiguslike riskide maandamine kehtivas seaduses on asjakohane. See on asjakohane ja veel kord: minu ja ka seaduseelnõu algatajate hinnangul see – ma arvan, et ma ei liialda, kui ma ütlen – õigusliku nüansi täpsustamine kuidagi ei häiri seaduse ja seaduses sätestatud tagatiste regulatsiooni toimimist. Tagatis kui mehhanism maksude laekumise tagamiseks realiseerub täpselt samuti nagu kehtivas seaduses. Küll on aga riigi poolt vaadatuna vähendatud võimalike õiguslike vaidluste riski.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on lühike küsimus. Oskate te öelda, kas teie esitatud seaduseelnõu lahendab küsimusi, mis on seotud varjuäriga vedelkütuse valdkonnas?

Oma arvates ma ei liialda, kui ütlen, et täna arutatav seaduseelnõu käsitleb ühte õiguslikku nüanssi. Tervikuna selle õigusliku riski maandamine kindlasti hõlbustab või parandab vedelkütuse seaduse eesmärkide saavutamist. Mõtlen just seaduse neid sätteid, mis on suunatud kütuseturu korraldamisele ja maksupettuste võimaluste vähendamisele.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Te näete ise ka, kui palju on teravmeelseid küsimusi ja kui palju on neile segaseid vastuseid. Viimasel ajal tundub meil üldse olevat moes igasuguste vigade parandamine, näitena võib tuua kas või liiklusseaduse. Kas see pole märk, et eelnõusid tuleks pikemalt menetleda ja sügavamalt analüüsida, mitte lähtuda arvamusest, et kui on valitsuse eelnõu, siis on kõik ideaalne ja korras?

Austatud küsija! See on väga asjakohane küsimus ja tähelepanu pööramine. Küllap on  Riigikogu sellel koosseisul võimalik olukorda paremaks muuta, aga usun, et rahanduskomisjon jõudis seda eelnõu päris põhjalikult arutada ja ega see arutelu ei ole veel lõppenud. Võimalik, et see eelnõu vajab veel täpsemat õiguslikku analüüsi, ja seda me rahanduskomisjonis kindlasti täie tõsidusega teeme.

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Nagu ma siin juba mainisin, on kõik seaduskuulekad isikud õliühingu näol selle seaduseelnõu vastu. Miks seda soovitakse siiski läbi suruda, jääb tõesti mõistmatuks. Aga minu teine küsimus haakub Vabariigi Valitsuse seisukohaga. Nimelt, rahanduskomisjonis ei olnud ettelugemiseks Vabariigi Valitsuse seisukohta selle eelnõu suhtes. Kas te tänasel päeval võiksite selle ette lugeda? Kui see olemas on, siis milles see seisneb?

Mul ei ole valitsuse positsiooni selgitavat teksti siin olemas, aga minu teada valitsus toetab eelnõu. Ma ei ole nõus väitega, et me siin vägisi püüame eelnõu läbi suruda, nagu te väljendusite. Usun, et Riigikogu saal ei ole kõige parem koht keeruliste õiguslike küsimuste põhjalikuks arutamiseks. Tegemist on tõesti eelnõuga, millel ei ole poliitilist sisu. Sellel on normitehniline või, ütleme, õiguslik-tehniline sisu ja minu arvates on eelnõu ainus eesmärk vähendada riigi seisukohast riski, et õiguslike argumentidega takistatakse seaduse rakendamist. Ma olen seda meelt, et on mõistlik teada olevad õiguslikud riskid ennetavalt maandada.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Hea ettekandja! Teie vastus kolleeg Sõtniku küsimusele jättis küll mulje, et te ei saa ise ka seaduse eesmärgist päris täpselt aru. Küsimus oli, kuidas on võimalik Maksu- ja Tolliametil otsustada, kas ettevõttele tuleks teha erand või mitte. Probleem on nimelt selles, et pettusi harrastavad ettevõtted reeglina teevad ühe tehingu. Maksuamet neid varasemast ajast ei tea, nad on ametile ettevõttena tundmatud ning siis pankrotistuvad selleks ajaks, kui saabub käibemaksu maksmise tähtaeg. Kui tädi Mari asutab ettevõtte Mari OÜ ja teeb ühe tehingu, kuidas saab siis Maksu- ja Tolliamet otsustada, kas Mari OÜ on järgmise kuu 20. päevaks pankrotis või mitte?

Ma eeldan, et te olete vedelkütuse seadusega piisavalt põhjalikult tutvunud. Tegelikult me ei räägi praegu nendest juhtudest, kus on tegemist riiulifirmaga ja ühekordse tehingu tegemiseks loodud firmaga. Maksu- ja Tolliamet saab seaduse järgi tagatist vähendada vaid juhul, kui firmal on kolmeaastane kogemus kütuse käitlemisel.

Aitäh! Palun, Sven Sester, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te tõite oma ettekandes sisse paar terminit, nimelt õigusliku riski maandamise ja teisena põhiseadusega vastuolus olemise järelevalve menetluse. Kas ma saan õigesti aru, et eelnõu algatajate eesmärk on maandada õiguslik risk, et ei tekiks olukorda, et põhiseadusega vastuolus olemise järelevalve menetluse korras võiks tekkida õiguslik vaakum, kus tegelikult nüüdseks jõustunud ja rakendunud seadus, mis veebruaris vastu võeti, jääks kohtumääruse alusel rakendamata ja tegelikult tagatissüsteem tööle ei rakenduks? Ja kui see nii on, siis kas see tähendab seda, et need poliitilised erakonnad või Riigikogu liikmed, kes sellele vastu on, tegelikult tahavad sellise olukorra tekkimist, kus tagatissüsteem ei rakenduks?

Te ei ole päris õigesti aru saanud. Selle eelnõu initsiatiiv tuli tegelikult Rahandusministeeriumi juristidelt. Eelnõu eesmärk kindlasti ei ole takistada tagatiste regulatsiooni rakendamist. Vastupidi: eelnõu eesmärk on üks ja selge: tagada, et tagatiste institutsioon, tagatiste regulatsioon rakenduks. Eelnõu on suunatud õigusliku probleemi lahendamisele. Juristide arvates pole põhjendatud, et seadus kohtleb ühesuguse rangusega nii õiguskuulekaid isikuid kui ka seadusrikkujaid. Ma viitasin siin võimalikule vastuolule põhiseadusega ja rõhutan veel kord eelnõu tähtsust selles mõttes, et praeguse ebaproportsionaalsuse muutmine või ülemäärase koormuse vähendamine riigi poolt vaadatuna maandab riski, et seaduse rakendumine võiks saada takistatud. Seaduse eesmärk on ikkagi korrastada kütuseturgu ning vähendada maksupettuste riski.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma olen kõigest kuu aega olnud Riigikogu liige ja ilmselt sellepärast siiralt usun, et me saame oma palka selleks, et muuta rahva elu paremaks. Muidugi, rahvas võib ju kiljuda vaimustusest, et las need kütuseärikad nüüd maksavad neid oma tagatisi, aga tegelikult rahvas tahaks ju odavamat kütust saada. Minu küsimus ongi: kuidas teie esitletav eelnõu langetab kütuse hinda, millise mehhanismiga, et rahvas saaks odavamalt nii kütust kui selle hinnaga seotud kaupu ja võiks õigustatult öelda, et jah, sellist Eestit me tõesti tahtsime?

Austatud küsija! Minu meelest on riigi huvides, et turule ei tuleks käibemaksu või aktsiisi võrra odavam kütus. Ja kindlasti pole see ka enamiku turul toimetavate ettevõtjate huvides, et Eesti turul oleks käibemaksu ja aktsiisimaksu võrra odavam kütus.

Aitäh! Teine küsimus, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Tegelikult selle seadusega on ju kurb kogemus. Vahetult enne valimisi võeti see seadus kiirustades vastu, et valijatele meelepärane olla – see pole ju hea riik, kes laseb miljardi krooni ulatuses makse kõrvale panna. Ja nüüd, kui valimised on läbi, tullakse kohe lagedale selle seaduse muutmisega. Kas siin ei ole ohtu, et mingid huvigrupid on vahepeal oma eeliseid kasutanud ja avaldanud survet selle seaduse muutmiseks?

Ei ole sellist ohtu. Seaduse põhisisu ei muutu. Tagatiste regulatsioon on ju olemas, seda juba praktikas rakendatakse. 1. aprillil seadus jõustus. Selles mõttes ma ei ole teie käsitlusega nõus. Seaduse muutmise algatajate huvi on ikkagi ainult see, et seadus toimiks selliselt, nagu see on eesmärgistatud.

Palun, Urve Palo!

Hea ettekandja! Te ennist ütlesite, et nii keerulisi juriidilisi küsimusi ei ole otstarbekas küsida siin Riigikogu saalis. Minu küsimus on: kus neid peaks siis küsima? Kus see IRL-i ja Reformierakonna tagatuba asub, kuhu me võiksime tulla, et oma küsimused ära küsida?

Austatud küsija! Riigikogu saalis võib muidugi arutada kõiki küsimusi, aga tõesti, rahanduskomisjonis olid meil kohal ka Rahandusministeeriumi juristid ja teie kolleegid teie erakonnast, kes osalesid sellel rahanduskomisjoni istungil, kindlasti jagavad teavet, mida nad juristidelt kuulsid, ka kogu fraktsiooniga.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Kindlasti oli see seadus vajalik ja muudatus ka vajalik. Aga ise te ütlesite, et Maksu- ja Tolliamet teeb alles juuni alguses kokkuvõtted, kuidas see seadus toiminud on. Millest selline kiirustamine praegu? Miks me peame kohe selle muudatuse vastu võtma? Võib-olla räägiksite, miks me kiirustame, kui ei ole veel nagu seaduse toimimises selgust saanud?

Vedelkütuse seaduses on kirjas üks kuupäev, nimelt tänavuse aasta 31. mai. Selleks päevaks tuleb asjaosalistel varem kehtinud tegevusload ümber registreerida. See on üks nüanss, mida tuleb arvestada. Oleks otstarbekam enne seda kuupäeva õiguslikud probleemid ära lahendada.

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud eelnõu algataja! Riigikogus on olnud selline komme, et kui seaduseelnõu algatatakse, siis selles peab olema ka mõjude analüüs. Tänases eelnõus mõjude analüüs puudub. Te ütlesite meile, et kontrolli hakkab teostama Maksu- ja Tolliamet. Ja kui praegu on registris 370 ettevõtet, siis edaspidi tuleb umbes pooli neist kontrollida. Me kõik teame, et nii kaua on asi lihtne, kuni on sätted selged ja on kindlad tagatised. Aga nüüd tekivad võimalused, et millegi alusel – te ise ka ei osanud veel nimetada, mille alusel, te ütlesite, et see on määratlemata õigusmõiste – peab maksuamet hakkama langetama kaalutletud otsuseid. Kas ja kui, siis millises ulatuses on suurendatud maksuameti finantseerimist seoses vedelkütuse seaduses kehtestatud tagatistega ja nende vähendamise võimalusega? Tegelikult on see küsimus, milline on selle seaduse mõju eelarvele.

Austatud küsija! Eelnõu algatajate hinnangul maksuameti finantseerimist ei suurendata. Need ülesanded tuleb Maksu- ja Tolliametil täita ametisiseselt olemasolevat ressurssi kasutades. Kui me kujutame ette neid otsuseid, siis aktsiisilaost käibesse müüvaid ettevõtteid on mitu korda vähem kui neid, mis müüvad juba tarbimisse lubatud kütust. Seega neid otsuseid ei saa olla väga palju. Küll olen ma nõus, et tegemist on ikkagi päris suurte summadega ja need otsused peavad olema vägagi kaalutletud. Kindlasti nõuab see Maksu- ja Tolliametilt ülimalt põhjalikku süvenemist, et kõik need asjaolud välja selgitada, mis tingiksid tagatise vähendamise. See nõuab tööd ja pühendumist, aga eelnõu algatajate arvates tuleb maksuamet nende ülesannete täitmisega toime talle eraldatud ressursi piires.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Alles lähiajaloost me teame, millega see lõppes, kui Maa-ametil oli üüratu kaalutlusõigus. Siit ka minu küsimus: kui me Maksu- ja Tolliametile anname praegu kaalutlusõiguse, teadmata tegelikult neid piire, mille raames Maksu- ja Tolliamet teeb oma otsuseid, siis kas te ei näe selles riski, et järjekordselt korruptsioonioht suureneb?

Teie võrdlus maavahetustehingutega on minu arvates natuke meelevaldne. Siin on tegemist täiesti erinevate regulatsioonide, erinevate kaasustega. Ja tegelikult Maksu- ja Tolliametil on olemas kompetents ja pädevus nii maksumaksjate maksurikkumiste tuvastamiseks, maksuseaduste täitmise kontrollimiseks kui ka nende asjaolude väljaselgitamiseks, mis annavad aluse tagatist muuta. Küsimus ei ole ju selles, et maksuamet ei ole selliste asjadega tegelenud – ta on nendega tegelenud aastaid ja nendel ametnikel on olemas pädevus ja kompetents. Pigem on ikkagi probleem selles, et riigil jääb saamata suuri summasid, mitte ainult käibemaksu ja aktsiisimaksude näol, aga ka ümbrikupalkade tõttu näiteks. Ja tõesti, seni kehtinud regulatsioon, mis seadis nõuded ainult miinimumkapitalile ja vastutuskindlustusele, ilmselgelt ei olnud piisav. Nii et seda regulatsiooni tuli täiendada tagatiste mehhanismi kehtestamisega. Lõppkokkuvõttes ma olen veendunud, et see on päris tähtis samm selles suunas, et kütuseturg korrastuks ja pettuste arv väheneks. Reeglite karmistumine sunnib kuritegelikku seltskonda teenistust otsima mujalt või üldse väljastpoolt Eesti riiki.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Teie vastused muutuvad järjest pikemaks ja raske on nendest aru saada. Aga ega teil pole ka kerge vastata – sada Riigikogu liiget jõuavad ikka rohkem küsida, kui üks Riigikogu liige vastata. Ma tahan teid aidata ning esitan väga lühikese ja väga konkreetse küsimuse, millele tahaks konkreetset vastust: kas teie pakutav eelnõu tõstab või langetab lõpptarbija jaoks kütuse hinda?

Algatajate väljapakutud eelnõu aitab kaasa sellele, et turult kaoks käibemaksu ja aktsiisiga maksustamata kütus, et tingimused kütuseturul tegutsejatele muutuksid võrdseks ja ausatel tegijatel oleks võimalik Eesti turul tegutseda. Selle eesmärgi saavutamisse kindlasti see eelnõu oma panuse annab.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Me teame, et Maksu- ja Tolliamet tuleb oma analüüsiga selles küsimuses välja juunikuus. Õliühingu liikmed selle seaduse muudatusest eriti vaimustatud ei ole. Mitte keegi ei suuda mulle öelda, kust see idee on tulnud ja milleks on vaja see seadus täna vastu võtta. Kas te saate Riigikogu rahanduskomisjoni liikmena mulle lubada, et te teete selgeks, kes konkreetselt selle seadusmuudatuse on algatanud ja kelle huvisid see teenib? Suur osa mutikestest, kes peavad selle seaduse järgi elama hakkama, ei taha üle tee minna, kas nüüd tulevad timurlased ja viivad nad jõuga üle tee?

Austatud küsija, ma võin teile kohe vastata. Seaduseelnõu initsiatiiv tuli Eesti riigilt palka saavatelt juristidelt.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tahan ka oma küsimusele väga konkreetset vastust. Kas see seadusega piiritlemata kaalutlusõigus, mis antakse Maksu- ja Tolliametile, suurendab teie arvates korruptsiooniohtu või mitte?

Austatud küsija! Ma küsiksin vastu või ma vastaksin selliselt, et võib küsida ka nii, kas tagatiste mehhanismi kehtestamine on vähendanud korruptsiooniohtu või mitte. Loomulikult on tegemist täiendava regulatsiooniga, Maksu- ja Tolliamet peab tegema asjaomaseid otsuseid. Aga minu arvates pole siin tegemist millegi täiesti uuega. Igasugune kontrollitoiming, kas või kõige lihtsam revisjon eeldab kaalutlusotsuseid – see ei ole mingisugune uus väljamõeldis. Maksu- ja Tolliamet on aastaid pidanud kaalutlusotsuseid langetama ja see ülesanne jääb neile ka edaspidi.

Aitäh! Palun, Rein Randver, esimene küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tõenäoliselt ei ole see hea tava, et 1. aprillil jõustunud seadust tuleb juba uue eelnõuga muutma hakata. Aga mu küsimus puudutab tagatiste mehhanismi. Küllap komisjon arutas majandusregistris olevaid kütusemüüjaid analüüsides ka seda, millist Eesti piirkonda see muudatus kõige tõsisemalt tabab. Kas Eesti põhja-, lõuna- või mõnd muud regiooni?

Äritegevus on suures osas muidugi koondunud Tallinnasse ja kogu Harjumaale. Ja seal, kus on kõige suuremad tehingute mahud, on ka kõige suurem risk. Kui me räägime aktsiisimaksuga maksustatavatest kaupadest, siis riskitundlikud alad on kindlasti ka piiriäärsed vallad ja linnad.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kommentaariks nii palju, et see on rahandusministri juristide ette valmistatud eelnõu ja see on segane. Te olete ise ka nõus, et see vajab veel parandamist. Muidugi küsimused hakkavad korduma. Mina oleksin tahtnud küsida, mis see muudatus tavakodanikule annab. Aga et te saaksite mulle vastata lihtsalt "jah" või "ei", küsin ma seda: kas see seadusmuudatus tõstab kütuse hinda või ei?

Sellele on väga raske vastata "jah" või "ei". Oleme seda eelnõu siin täna juba pikalt arutanud. Ma kinnitan, et selle eelnõu eesmärk kindlasti ei ole kütuse hinda tõsta. Lõppkokkuvõttes peab see aitama kaasa sellele, et rakenduks vedelkütuse seadus koosmõjus maksukorralduse seaduse ning käibemaksu- ja aktsiisiseadustega. Me töötame ju ikkagi selle eesmärgi nimel, et turult kaoks käibemaksu või aktsiisimaksu võrra odavam kütus.

Aitäh! Palun, Indrek Saar!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Ma kõigepealt tahan sind tänada ja tunnustada selle eest, et sa püüad tõepoolest sisuliselt vastata küsimustele, mis siin Riigikogu saalis küsitakse. See ei olegi nii sage nähtus, eriti selliste eelnõude puhul, mille taga on tajuda teatavate lobigruppide taustatööd, et need seadusena jõustuksid. Aga minu küsimus tuleneb sinu vastusest Andres Anvelti küsimusele. Ma võisin sellest vastusest välja lugeda, et kui näide oli toodud Maa-ametis tekkinud korruptsiooniohust, siis maksuamet nagu loomuldasena oleks sellisest ohust vaba. Kas ma sain valesti aru või sa mõtledki nii, et maksuametis töötavad ametnikud on loomuldasa vähem korruptsioonialtid ehk siis ausamad ja eetilisemad kui Maa-ametis töötavad inimesed või mida sa täpselt oma vastusega mõtlesid?

Austatud küsija! Ma arvan, et iga aasta muutub olukord meie ametiasutustes paremaks, kui see oli aasta tagasi või veel varem minevikus. Ma pigem viitasin sellele, et võrdlus maavahetustehingutega võib-olla ei ole päris asjakohane. See tundus mulle natuke meelevaldne. Tegemist on erinevate regulatsioonidega. Usun, et ma võin siit kõnetoolist küll kinnitada, et meie riigi ametites ja muudes institutsioonides ametnikud teevad oma tööd ausalt ja korruptsioonirisk on vähendatud miinimumini. Ma vähemalt loodan seda. Aga muidugi, 100% ei ole üheski riigis selline risk maandatud. Samas riik areneb edasi ja praegu ei ole korruptsioonirisk Eesti riigiasutustes kindlasti selline, nagu see oli näiteks 90-ndate algul.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Vedelkütuse seadus, mille parandamiseks nüüd eelnõu on valminud, võeti vastu 1. aprillil ja nagu te ise ütlesite, on selle sisu suures osas ettevõtlusvabaduse piiramine. Seejuures piiratakse ettevõtlusvabadust mitte piiramise mõistes, vaid pigem reguleerimise mõistes. Seda tehakse üldiselt kõikides ettevõtlusvaldkondades ja nüüd see eelnõu räägib proportsionaalsusest ja mõõdukusest. Kas vahepeal on midagi muutunud ettevõtlusvabaduse piiramise või reguleerimise käsitluses meie koalitsioonierakondades, et nüüd tulevad sellised põhimõttelised muudatused?

Vedelkütuse seadus jõustus tänavu 1. aprillil, aga see võeti siin Riigikogus vastu 22. veebruaril. Kindlasti ei saa öelda, et arusaam isikute, ettevõtjate õiguste ja vabaduse piiramisest on kardinaalselt muutunud. Tegemist on konkreetse piiranguga, mis ei tohiks olla sätestatud sellise rangusega. See võib vabalt olla vähem koormav ja samas täita seatud eesmärke sama hästi.

Aitäh! Palun, Rainer Vakra!

Hea ettekandja! Te olete korduvalt väitnud, et teil on õliühinguga ühine mure, aga nende kirjas on väidetud, et ärge seda tehke. Seda küsimust on siin nii pikalt menetletud, et mul tekkis juba huvi, kes need aktiivselt tegutsevad liikmed on. Ma loen ka teile kõigile ette, et te seda teaksite ja see jääks ajalukku. Nad on Alexela Oil, Eesti Statoil, Intertek Eurolab, Jetoil, Lukoil Eesti, Neste Eesti, Oiltanking, Reval Oil, Saare Kütus, SGS Eesti, Tartu Terminal AS, Saybolt AS ja Mazeikiu Nafta. Miskipärast ma arvan, et need firmad tasuvad oma maksud riigile kenasti ja õigel ajal. Kas te ei arva, et neid firmasid peaks pigem tunnustama või miks mitte isegi premeerima, aga mitte laskma neil kannatada ebaausas konkurentsis? Mis on teie seisukoht selles küsimuses?

Ma arvan, et neid ettevõtteid, kes on selles loetelus ja keda õliühing seob, tuleb tõesti tunnustada. Need on soliidsed, teada-tuntud taustaga rahvusvahelised äriühingud. Nagu ma kinnitasin, olulises osas on see meie ühine huvi, et kütuseturg oleks korrastatud, et valitseksid tingimused, kus ausad ettevõtjad saaksid edukalt tegutseda, ja oleks võimalikult maandatud maksupettuste risk. Olulises osas meie huvid tõesti kattuvad.

Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Tänane opositsiooni poolt tulev küsimuste tulv tekitab minus hämmastust. Mulle tundub, et millegipärast ollakse meeleheitlikult turu korrastamise, turuosaliste võrdse kohtlemise ja maksudest kõrvalehiilimise ärahoidmise vastu. Kas teie saate aru, mis selle põhjus võiks olla?

Austatud küsija! Ma möönan, et õiguslike küsimuste käsitlemine on keeruline ja maksuseaduste rakendamisala ei ole kuigi lihtne. Aga lõppkokkuvõttes ma siiski usun, et Riigikogu ühine eesmärk on parandada olukorda kütuseturul, ja usun ka seda, et see eelnõu annab panuse selleks, et kütuseturg korrastuks ja pettused väheneksid. Püüangi kannatlikult ka täna siin saalis selgitada, kuidas seda eesmärki saavutada.

Aitäh! Palun, Indrek Saar, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Vastupidi eelmisele küsijale ei püstita ma oma küsimust tunnetele, vaid sellele, mis siin saalis on räägitud. Siin saalis aga on räägitud sellest, et tänase seaduseelnõu initsiatiiv tuli Rahandusministeeriumi juristidelt. Samal ajal on eelnõu esitanud Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit – kaks erakonda. Miks Rahandusministeerium ise ei tulnud välja selle seaduseelnõu initsiatiiviga, kui see idee on sealt majast pärit? Ja miks ei ole valitsus sel juhul andnud oma seisukohta selle seaduse muutmise küsimuses? Ka seda olete te siin saalis öelnud.

Austatud küsija! Tõesti, me arutasime Rahandusministeeriumi juristidega olukorda ja kehtiva seaduse rakendamist. Seaduseelnõu algatajatele olid ministeeriumi juristide põhjendused selged ja arusaadavad ning nii see seaduseelnõu valmiski.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Miljonitesse ulatuvad rahalised garantiid on ju tegelikult pankadele väga hea toode. Kas sellel teemal oli komisjonis ka arutelusid või küsimusi?

Austatud küsija! Tõesti, tagatise esitamine nõuab ettevõtjatelt teatud kulutusi. Kui tegemist on pangagarantiiga, siis loomulikult tuleb selle eest pangale ka maksta. Ma olen siin täna korduvalt öelnud ka seda, et tõesti, riigil on põhiseadusest tulenevalt õigus ettevõtlust piirata ja reguleerida, aga need piirangud ei tohi olla ülemäärased, ebaproportsionaalsed ja vastuolus seatud eesmärgiga. Õiguskuulekatel isikutel, juhul kui te seda eelnõu toetate, tekib võimalus tagatise vähendamiseks ja tänu sellele ka kulutuste kokkuhoidmiseks, sealhulgas pangale makstavate pangagarantii väljaandmise vahendustasude vähendamiseks.

Aitäh! Palun, Karel Rüütli, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma olen aru saanud, et pettuse risk tekib just n-ö selle ahela esimeses otsas, kui me räägime käibemaksupettustest. Ehk siis need riskid on just selles muudatuses, mida praegune koalitsioon püüab läbi suruda. Õliühing ja 80% turust on sellele vastu. Kolleeg Vakra luges siin äsja üles firmad, kes ei toeta seda muudatust. Samuti on selle vastu maksuamet. Ma olen kuulnud, et see ahelreaktsioon sai alguse Varuli advokaadibüroost, kus tehti märgukiri ministeeriumile. Äkki te oskate mulle nimetada need kütuseettevõtted, kes kuuluvad selle 20% hulka, kes toetavad seda algatust?

Te ei ole kuigi täpselt informeeritud. Ma viitan siin 28. aprilli Äripäevale, milles Maksu- ja Tolliamet kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku isikus toetab vedelkütuse seaduse muutmist. Ta ütleb, et loomulikult, kui mingi osa praegu kehtivast seadusest on vastuolus põhiseadusega, tuleb seda muuta. Lemendiku sõnul pole neid ettevõtteid, kellele kavandatav seadusmuudatus laieneb, väga palju, kui jätta kõrvale seni massiliselt tegutsenud petturfirmad. Mingit dramaatikat kontrolliosakonna juhataja uuenduse läbiviimises ei näe.
Aga mis puutub teie seisukohta, et pettuste risk on eelkõige selle ahela alguses, kus kütus väljub kütuseaktsiisilaost turule, siis seal on tõesti tegemist kümneid kordi suuremate summadega, kui võib-olla ühe väikse bensiinijaama või tankla käibes figureerivad. Ning seal, kus on mängus suuremad summad, on ka seadusrikkujatel rohkem võita ja pettuse risk suurem. Aga riigis tervikuna on kindlasti riski kohaks ka laiemas mõttes varimajandus, sularahakäibed ja ümbrikupalk.

Aitäh! Palun, Sven Mikser!

Austatud ettekandja! Ma kindlasti ühinen kolleeg Indrek Saare komplimendiga teile, et te vähemalt üritate sisuliselt vastata opositsiooni väga sisulistele küsimustele. Kindlasti on koalitsiooni kuuluvatel parlamendiliikmetel võimalus küsida huvi pakkuvaid asju ka mõnes muus ruumis oma ministritelt, kindlasti on rahanduskomisjoni liikmetel võimalus esitada oma küsimusi rahanduskomisjonis. Meie ülejäänute jaoks on see võimalus täna siin saalis. Minu küsimus teile tuleneb kolleeg Paul-Eerik Rummo küsimusest. Ta andis mõista, et opositsiooni otsus kasutada oma seadusest tulenevat õigust siin saalis küsimusi küsida on justkui ajendatud mingisugusest soovist õõnestada Eestis seaduste toimimist ja riigi toimimist. Kas te ühinete minu arvamusega, et selline tõlgendus, selliste mustade motiivide omistamine opositsioonile on taunitav?

Ma tahan kõigepealt tänada küsijaid sisukate ja asjalike küsimuste eest! Ma püüdsin nendele ka sisukalt vastata. Riigikogu liikmed on andnud ametivande ja mina usun küll, et me töötame siin Eesti riigi huvides, mitte vastupidi.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra Aivar Sõerd, vastupidamise eest! Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu algatajate esindaja vastas siin üle tunni aja küsimustele ja midagi analoogset toimus ka komisjonis. Minu ülesanne ongi anda ülevaade sellest, mis komisjonis toimus, ja ma püüan seda teile edastada.
Komisjon tuli selle eelnõu algatamise arutamiseks kokku 2011. aasta 3. mail. Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsiooni liikmena esindas komisjonis eelnõu algatajaid. Toimus konstruktiivne debatt. See võttis peaaegu niisama palju aega kui nüüd siin saalis, tund-poolteist läks küsimustele vastamiseks, vahe oli ainult selles, et istungil osalesid ka Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti esindajad.
Eelnõu eesmärgist ja mõttest andis Aivar Sõerd siin juba väga põhjaliku ülevaate. Eelnõu mõte on selles, et kaotada erandid kütusemüüjatele rakendatava tagatise vähendamisel, tulenevalt vajadusest saavutada regulatsiooni proportsionaalsus. Ma annan lühikese ülevaate küsimustest, mis komisjonis arutlusel olid. Etteruttavalt võin öelda, et peaaegu kõiki küsimusi, mida täna siin saalis küsiti, arutati suuremal või vähemal määral ka komisjonis. Need küsimused olid järgmised.
Üks teema oli võrdse kohtlemise probleem ehk kõne all oli see, et võrdsetel alustel tuleks kohelda nii 100 000 euro kui ka 1 miljoni euro suuruse tagatise vähendamist. Komisjonis anti vastus, et selle eelnõu puhul ei ole küsimus niipalju võrdses kohtlemises, vaid pigem selles, kas see piirang on mõõdukas. Nii Maksu- ja Tolliameti kui ka Rahandusministeeriumi esindajad nentisid, et võrdne kohtlemine ja proportsionaalsus on eri asjad. Tagatise eesmärk on ohjeldada õigusrikkujaid.
Nagu saalis, nii tekitas ka komisjonis küsimusi kütusemüüjate arv, keda see muudatus mõjutab. Siin on sellest täna räägitud, aga ma kordan üle: majandustegevuse registris on registreeritud 371 isikut, taotluse olid sel hetkel esitanud 161 isikut, kes soovisid kütusemüüki jätkata, ja nendest kümme taotlesid 1 miljoni euro suurust tagatist.
Komisjonis olid teemaks üldse kütusemüüjatele rakendatava tagatise vähendamise erandite tekkimise põhjused, mis ka eelmise Riigikogu koosseisu ajal menetletud eelnõu puhul kõne all olid. Algselt ei olnud vähendamist üldse ette nähtud. Menetluse käigus seda eelnõu selle aasta veebruaris eri osapoolte ettepanekute alusel täiendati. Miljoni euro suuruse tagatise mittealandamise eesmärk oli sel hetkel eelkõige turu korrastamine. Sellest lähtuvalt oleks kütuse tarbimisse lubamisel ettevõtete ring poolteise aasta jooksul olnud võimalikult kitsas. Seda peetakse kõige riskialtimaks kohaks ja kõige suuremad pettused võivad tulla just sellest segmendist.
Kõne all olid Maksu- ja Tolliameti kaalutlusõiguse kriteeriumid, millest on ka täna siin saalis räägitud. Nende väljatöötamisel tuleks aluseks võtta ühtne mehhanism, et välistada ühesuguse tausta ja näitajatega ettevõtete erinevat kohtlemist. Kriteeriumid on üldistatult öeldes sellised: laitmatu ärialane reputatsioon ja väga selged objektiivsed näitajad ehk kolmeaastane kogemus kütuse käitlemise valdkonnas, seaduste (maksuseaduste, vedelkütuse seaduse) ja tollieeskirja rikkumisteta täitmine ning ka maksuvõlgade, kaasa arvatud ajatatud maksuvõlgade puudumine. Need on kriteeriumid, mille alusel võiks Maksu- ja Tolliamet hakata tagatisi vähendama. Informatsiooniks ütlen, et tagatiste määramist on eri valdkondades sätestatud juba aastast 1995. Seadus kehtestab üldnormid, kuidas ja millal tagatist määratakse, ning selle detailsus on väiksem.
Komisjonis oli küsimuse all kütuse käitlemise mõiste kui selline, see, mida selle all üldse mõistetakse. Vedelkütuse seaduse kohaselt kuuluvad selle mõiste alla import, eksport, müük ja hoiuteenuse osutamine.
Komisjonis olid kõne all ka võimalikud nn skeemid kolmeaastase kogemusega kütuseettevõtjate puhul ja võimalik nn teisese turu teke. Maksu- ja Tolliameti esindajad nentisid, et veebruaris vastuvõetud seaduse alusel on selles valdkonnas tegutsevate kütusefirmade hulk juba praegu väga selgelt vähenenud. Siit tulebki välja, kellel on tõsine soov seda äri jätkata ja kellel on mingid muud soovid. Järelevalve paraneb praegu selgelt ning teisene turg kui selline Maksu- ja Tolliameti seisukoha järgi kaob. Nad ei näinud selles nii suurt riski.
Komisjoni liikmed tundsid huvi sellegi vastu, mida siin saalis täna ei arutatud. Nimelt on mitmed jaemüüjad kurtnud, et nad on Maksu- ja Tolliametile uue regulatsiooni järgi taotlused juba esitanud, aga siiamaani ei ole tulnud vastust (vähemalt ei olnud tulnud selleks ajaks, kui toimus komisjoni koosolek), kas nende taotlus on rahuldatud. Seda kurtmist on kostnud just peaasjalikult jaemüüjate hulgast, kes on selle 100 000 euro suuruse tagatiskohustuse täitjad. Maksu- ja Tolliametilt ei ole tulnud veel vastust, et nad on laitmatu renomeega, neil ei ole maksuvõlga jne. Maksu- ja Tolliameti esindaja ütles, et nad tegelevad sellega ning kõikidega, kes on taotluse esitanud, võetakse ühendust. Kui ka selleks ajaks, kui toimus komisjoni koosolek, ei oldud ühendust võtnud, siis arvata võib, et praeguseks, kui mina teiega siin saalis räägin, on Maksu- ja Tolliamet nende kõigiga juba ühenduses olnud.
Teemaks oli ka see, kas Maksu- ja Tolliamet on selle seaduse raames, mis veebruaris vastu võeti, juba mingeid sanktsioone rakendanud. Maksu- ja Tolliameti esindaja ütles, et selle seaduse alusel sanktsioone veel rakendatud ei ole, küll aga on varem selles valdkonnas tegutsenud ettevõtjatelt võetud ära tegevuslubasid ja ettevõtete tegevus on lõpetatud, aga mitte seoses selle viimase parandusega, mis veebruaris vastu võeti, kuna see alles rakendub.
Kõne all olid ka tagatised. Esitati küsimus tagatise summa tasumise võimaluse kohta ja nenditi, et deposiit kui selline on suhteliselt kallis, sest see on ju reaalse raha kinnipanemine. Siit tulenes huvitav nüanss, mille Maksu- ja Tolliameti esindajad meile edastasid. Nad ütlesid, et sellise tagatissüsteemi puhul (nagu ma enne mainisin, kasutatakse seda mitmes muuski valdkonnas, näiteks alkoholimüügil) ei kasuta firmad mitte deposiiti, vaid pigem pangagarantiisid, ja sellisel juhul võtavad pangad omatahtsi endale mingil määral maksuameti täiendavaid rolle. Mida ma selle all silmas pean? Pangad, andes välja garantiisid, uurivad enne klientide tausta, sest nad ei taha tagatise käikuminekut ju reaalsuses rakendada. Nad uurivad kliente ja nende tausta ning tegelikult kontrollivad neid ettevõtteid täiendavalt. See annab kindlust juurde.
Vaadati üle ka pöördumised. Pöördumine oli Eesti Õliühingult ja oli ka teisi arvamusi, sealhulgas ühelt advokaadibüroolt. Oli vastandlikke arvamusi. Komisjon kasutas neid taustainfona.
Kui nüüd lõpetama hakata, siis tuleb öelda, et komisjon peab oluliseks proportsionaalsuse põhimõtet (põhiseaduse § 31 koosmõjus §-ga 11) ja täiendav õiguslik analüüs on aja möödudes tekitanud vajaduse vedelkütuse seadust muuta. Komisjonis tuli välja, et selle eelnõu kiire menetlus on oluline tulenevalt asjaolust, et majandustegevuse registrisse kantakse isikud, kes on esitanud tagatise hiljemalt 2011. aasta 31. maiks. Muudatus teeb olukorra tegelikult ju soodsamaks ehk ei ole tõenäoline, et keegi selle üle otseselt kaebama hakkaks. Samal ajal säilib väga selge eesmärk – turu korrastamine. Kütuseturg peaks juba selle aasta lõpuks olema korrastunud, seda Maksu- ja Tolliameti esindajad väga selgelt indikeerisid, ka seda muudatusettepanekut arvestades. Maksupettused peaksid vähenema ja maksude laekumine peaks paranema.
Kui oli otsustamise aeg, siis olid komisjonile ette antud sellised otsused: võtta eelnõu päevakorda 10. mail ehk täna ja esimene lugemine lõpetada (poolt oli 7 komisjoni liiget, vastu oli 2, erapooletuid ei olnud) ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. mai kell 15 (poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 3, erapooletuks jäi 1). Tänan teid!

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Lauri Laasi, palun!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Nii teie kui ka härra Sõerdi ettekandest jäi kõlama, et eelnõu kohta pole veel valitsuse seisukohta. Aga samas eeldatakse, et valitsus eelnõu toetab. Millele see eeldus tugineb?

Aitäh! Ma kohe vastan teile sisuliselt, aga enne seda ütlen, et minu ettekandest ei jäänud kõlama seda, kas seisukohta on või ei ole. See oli teie interpretatsioon. Aga teil on õigus, valitsuse seisukohta veel ei ole. See teema oli ka komisjonis kõne all. Komisjoni laua taga olid Rahandusministeeriumi ametnikud, kes väga selgelt indikeerisid Rahandusministeeriumi ja rahandusministri arvamuse. Eraldi oli meil keskustelu rahandusministriga, kes väljendas väga selgelt oma toetavat seisukohta selle eelnõu kohta ja kes lisaks mainis, et, kui ma ei eksi, ülehomsel valitsuse istungil peaks see olema päevakorras. Ma ei oska teile kindlalt öelda, aga selline informatsioon mul hetkel on. Ma arvan, et kui me selle eelnõuga teisele lugemisele saali tuleme, siis on meil olemas ka Vabariigi Valitsuse seisukoht.

Aitäh! Kuna selle küsimuse arutelul on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada kuni kaks küsimust, siis ma ei saa teile kahjuks sõna anda, Tarmo Tamm. Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Oma selgitustes olete öelnud, et te ei näe väiketanklate sulgemise ohtu. Ometi on kuulda olnud, et tagatisnõue sunnib väiketanklate omanikke uksi kinni panema. Palun selgitage, miks te seda ohtu ei näe!

Aitüma! Ma soovitan meil kõigil jääda konstruktiivsuse huvides selle eelnõu raamidesse. Meil on siis tunduvalt lihtsam, me ei valgu sel juhul oma mõtetes ja küsimustes laiali. Selle eelnõu raamides me ei vaidle selle üle, mille üle vaieldi veebruaris, kui seati väiketanklatele 100 000 euro suurune tagatis ja kütuse n-ö maaletoojatele 1 miljoni euro suurune tagatis. Kui ma õigesti mäletan, siis just nendes vaidlustes, mis veebruaris toimusid, antigi võimalus kohe ka 100 000 euro suurust tagatist vähendada, kui tanklad on käitunud korrektselt, on kolmeaastase laitmatu renomeega ja ilma maksuvõlgadeta. Minu mäletamist mööda just sel ajal toodigi välja võimalus vähendada väiketanklate tagatisi, kui need tanklad on tegutsenud korrektselt. Sel juhul ei pea neil nii suurt tagatist olema, Maksu- ja Tolliametil on võimalus seda tagatist ka kohe vähendada. Aga selle eelnõuga me seda ei käsitle.

Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te tõite oma selgitustes välja, et kehtiv regulatsioon on ausa turu toimimisele väga positiivselt mõjunud. Seda enam ei suuda ma täpselt mõista, kelle ja mille huvides selle muutmine välja mõeldud on. Kuna eelnõu puudutab kütte või sooja tootmiseks vajalike vedelike importijaid, siis äkki on opositsioon üldse valel teel ja eelnõu üks eesmärke on hoopis kodukulud kontrolli alla viia, nagu IRL on lubanud?

Aitäh! Kodukuludest võiks pikalt rääkida. Ma arvan, et kui te mulle selle võimaluse praegu annaksite, siis ma kasutaksin selle kindlasti ära, aga pärast te ütleksite: "Härra Sester, komisjonis seda ei arutatud. Miks te hakkasite sellest nii pikalt rääkima?" Nii et ma sellest eriti rääkida ei saa. Aga nüüd opositsiooni valearusaamadest. Mõnikord olen pannud tähele, et opositsioon on õigel teel, aga seekord mulle tundub, et te olete tõesti valel teel. Miks ma nii arvan? Seda arutati ka komisjonis. Siinkohal püüan rääkida ikka sellest, mida komisjonis arutati. Kui seda eelnõu ei oleks praegu algatatud ja rakenduks seadus, mis veebruaris vastu võeti, siis võiks tekkida olukord, et kohtus vaidlustatakse vastuolu põhiseadusega. Kui see kohtus vaidlustatakse, siis võib juhtuda (ma olen aru saanud, et Rahandusministeeriumi juristid on sellise arvamuse välja käinud), et riik võib jääda kaotajaks ning selle tänaseks jõustunud ja reaalsuses rakendunud seaduse, mis veebruaris Riigikogu saalis vastu võeti, toimimine peatatakse. See on kõige ebameeldivam asi, mis juhtuda võib. Siis võib juhtuda, et ka need maksuameti otsesed õigused, mis on tekkinud seoses selle tagatisega, kolmeaastase laitmatu renomeega jne, ei rakendu, kuni kohtus ei ole vaidlus lõppenud. Ma arvan, et see võib olla meile kõigile kõige raskem. Keegi meist ei taha, et taastuks olukord, mis siiamaani oli. Siiamaani ei ole tagatissüsteemi olnud. Kui härra Sõerd ütles, et siin ei ole tegemist millegi poliitilisega, siis ma usun, et ta ei eksinud. Siin ei olegi tegemist millegi poliitilisega, siin on tegemist puhtalt juriidilise nüansiga. Vähemalt osa Riigikogu liikmeid on vastutustundlikud ja tahavad, et ei tekiks õiguslikku vaakumit, kui juba vastu võetud ja rakendunud seaduse toimimine ühel hetkel peatataks.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! Me saime nüüd teada, et tegemist on veebruaris toimunud seaduseelnõu käsitlemise jätkuaruteluga. Ma huvi pärast küsin: millal te arutasite seda eelnõu asjasse puutuva sektori MTÜ-dega ja nende esindajatega või toimus see praegu komisjonis?

Aitüma! Tegelikult, kui me räägime jätkueelnõu loogikast lähtuvalt, siis on seda eelnõu menetletud juba aasta algusest saadik. Põhiarutelud huvigruppidega toimusid aasta alguses, veebruaris, ka jaanuaris. Eelmise eelnõu menetlemise ajal arutati vist, ma võin eksida, kuue või seitsme huvigrupi kirja, aga see kõik toimus Riigikogu eelmise koosseisu töö ajal. Praegu on väga selgelt paigas, et nähakse riski, ministeeriumi õigusosakond näeb riski. Ma enne küsisin eelnõu algatajalt, kas ta näeb, et on ühised eesmärgid õliühinguga. Minu meelest ta ütles väga hästi, et eesmärk on sama. Küsimus on selles, kas õiguslikud hinnangud, mis on antud sellele seaduseelnõule, mis veebruaris seadusena vastu võeti, võivad tekitada riski või mitte, kas õiguslik vaakum tekib või mitte. Need on need küsimused. Kuna juristid arvavad, et on võimalik, et tekib õiguslik vaakum, siis tuleb see risk eos likvideerida.

Aitäh! Palun, Neeme Suur, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! See seaduseelnõu räägib tegelikult ju Maksu- ja Tolliameti kaalutlusõiguse laiendamisest ja süvendamisest. Kui juba on seaduse muutmine käsil, kas siis ei võiks minna hoopis nii kaugele, et võtta seadusest välja tagatiste määrad ja anda tagatiste määramise õigus puhtalt Maksu- ja Tolliametile?

Aitäh! Tegelikult me ei laienda ega süvenda midagi. Ärge unustage, et kui me räägime vedelkütuse seaduse kontekstis, siis Maksu- ja Tolliametil on õigus 100 000 euro suuruste tagatiste puhul võtta otsus vastu kohe ja 1 miljoni euro suuruste tagatiste puhul võtta otsuseid vastu aastast 2013. Me tegelikult ei suurenda ega vähenda nende õigusi, pigem toome eelnõuga selle õiguse praegusesse aega. Põhjus, miks see tuuakse praeguseks, on siit puldist väga selgelt välja öeldud. Me ei suurenda ega vähenda seda.

Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on lühike küsimus ja see eeldab ka lühikest vastust. Opositsioon tundis väga mitmes küsimuses muret, kas see eelnõu võib muuta kütust kallimaks või odavamaks. Kas on õige mõttekäik, et me selle eelnõuga muudame tingimused turul võrdsemaks? Me parandame teatud osa kütuseettevõtjate positsiooni, nad võivad saada õiguse väiksemaks tagatisrahaks ja sellest tulenevalt väheneb nende finantskulu, vähenevad kulud üldiselt. Me loome tegelikult pigem eelduse hinna langemiseks, mitte tõusmiseks. Kas on nii?

Aitäh! Mulle meeldivad sellised küsimused, kui vastus on küsimuses ära öeldud. Tänu sellele on mul võimalik teile öelda vastuseks lihtsalt jah.

Aitäh! Palun, Kajar Lember, teine küsimus!

Eelnevat küsijat täiendades jätkan sama küsimust. Positiivsed vastused anti ette ära. Aga kas see eelnõu suurendab korruptsiooniohtu või mitte?

Hea küsija! Ma arvan, et tuleb lähtuda olukorrast, mis on. Praegu on olukord selline, et kui me räägime kaalutlusõigusest, siis Maksu- ja Tolliametil on väga paljudes valdkondades õigus tagatisi vähendada, aga ka suurendada. Ma ei arva, et kui me anname sellele institutsioonile võimaluse võtta kaalutlusotsuseid vastu poolteist aastat varem, et me siis ohte suurendaksime või vähendaksime. Ma arvan, et siin ei muutu midagi. Küll aga usun, et selle seaduse vastuvõtmise korral tekib olukord, et veebruaris seadusena vastuvõetud eelnõu, mis tänaseks on jõustunud ja rakendunud, n-ö jätkab elu ehk me kaotame riski, et tekiks õiguslik probleem. Vaadake, see on väga oluline, sest kui see risk jääb alles ja tulevad vaidlustused, siis võib tõesti juhtuda, et tagatiste süsteem ei rakendu. Ma usun, et siin saalis ei ole kedagi, kes tahaks, et veebruaris vastuvõetud süsteem ei rakenduks. Me kindlasti tahame, et see rakenduks.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

On küll nii, et võib tühistada ka mingi ühe jupi seadusest. Me komisjonis jõudsime järeldusele, et võrdse kohtlemise printsiipi ei ole rikutud, kuid midagi on ebaproportsionaalne. Praegu tuleb välja, et ebaproportsionaalne on see, et kaalutlusõiguse rakendamine aktsiisilaost müügil jõustub 1. jaanuarist 2013. Kuidas saab üks kuupäev olla ebaproportsionaalne?

Aitäh! Te olete õigel teel, härra Nestor. Proportsionaalsuse põhimõte on siin seotud sellega, et kui veebruaris vastu võetud seadus rakendub ellu, siis tekib olukord, et ka ausatelt kütusemüüjatelt, kes on juba kolm aastat turul tegutsenud ja kellel ei ole probleeme, nõutakse tagatiste olemasolu. Siin ongi põhiseaduse §-de 31 ja 11 vastuolu. Põhiseaduse § 31 ütleb, et ettevõtlusega võib tegelda, ning § 11 ütleb, et piirangud peavad olema proportsionaalsed ja vajalikud. Tekib küsimus, kas riik peaks nendelt kütusemüüjatelt, kes on olnud korrektsed, sellist tagatist nõudma. Nii juristid kui ka eelnõu algatajad on leidnud, et seda ei peaks nõudma. Siin ongi see riskikoht eelnõu algatajate arvates: karta on, et asi võidakse protestida ning kogu eelnõu võib sel juhul, ütleme nii, jääda vaakumisse.

Aitäh! Eiki Nestor, palun, teine küsimus!

Põhiseaduse mõttes võib kuupäev maksuseaduses olla vale. Näiteks siis, kui seadusandja võtab vastu seaduse, aga maksumaksja saab alles hiljem teada, et ta pidi rohkem maksu maksma. See on kindlasti põhiseadusega vastuolus. Kuupäev võib olla õige või vale. Ma küsin uuesti: kuidas saab üks kuupäev olla ebaproportsionaalne?

Aitäh! Ma ütlen teile veel ühe korra. Ma ei tea, kas mina ei saa teie küsimusest aru või teie ei saa minu vastusest aru. Me ei räägi siin kuupäevast. Me räägime olukorrast, kus tagatis rakendub ning riik paneb nendele, kes on turul korrektselt käitunud, sanktsioonid peale. Küsimus on, kas see on põhiseadusega vastuolus või mitte. Me ei räägi siin kuupäevadest.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur aitäh Sven Sesterile! Enne kui me küsimuse arutamisega edasi läheme, ütlen, et on laekunud majanduskomisjoni ettepanek pikendada 10. mai 2011. aasta Riigikogu täiskogu istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Meil on tarvis läbi teha hääletusprotseduur. Ilmselgelt ei pruugi me järelejäänud poole tunni jooksul muidu jõuda päevakorra viimase küsimuse arutamiseni. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 48 kohaselt on selle otsuse vastuvõtmiseks vaja kahekolmandikulist häälteenamust. Härra Mihhail Stalnuhhin, kolmandat küsimust ei saa esitada. Te võib-olla võtate oma soovi tagasi. Kas teil on protseduuriline küsimus? Palun!

Ma ei tea, kuidas selle koosseisu ajal sellega on. Kas mul on õigus paluda kohaloleku kontrolli?

Tavaistungil ei ole see vahepealsete hääletamiste puhul võimalik. Me lähtume sellest, et kohalolijaks on registreerunud 91 inimest, see tähendab, et kaks kolmandikku on 61 häält.
Panen hääletusele majanduskomisjoni ettepaneku pikendada tänast Riigikogu täiskogu istungit, s.o 10. mai 2011. aasta istungit, päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei ole, erapooletuid on 1. Ettepanek on vastu võetud.
Jätkame istungit. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, Rannar Vassiljev, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja!

Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatidel on selle seaduseelnõuga seoses üks mure. Aga enne kui selle mureni jõuda, tahan rääkida millestki positiivsest. Nimelt tahan värske rahanduskomisjoni liikmena hirmsasti eelmist rahanduskomisjoni kiita. Nagu me teame ja oleme ajakirjandusest lugenud, olid kütuseettevõtetega päris tõsised probleemid. Neile oli registrisse saamine üsna lihtsaks tehtud, mis tähendas, et seda võimalust nii mõnigi äriühing aktiivselt kasutas. Kahjuks kippus nende majandus- ja ärikompetents lõppema enne seda, kui maksude maksmise aeg kätte jõudis. Et seda olukorda muuta, tegigi eelmine rahanduskomisjon vedelkütuse seadusesse parandused, mille sisu oli see, et tekitati tagatised. Hea oli ka see, et erinevalt käsitleti kahte täiesti erinevat seltskonda: neid, kes müüvad juba n-ö tarbimisse lubatud kütust, ja teisi, kes müüvad seda, mis on aktsiisilaost tarbimisse lubatud. Sisuliselt nad ongi täiesti erinevad ettevõtjad. Ühe puhul võib olla tegu väikese tanklaketiga, millele on kehtestatud 100 000 euro suurune tagatisnõue, ja teise puhul suure käibega hulgimüüjaga, kellel on kuni 1 miljoni euro suurune tagatis. Tegelikult see maksudega seotud risk peitubki viimati mainitud ettevõtjate hulgas. Kindlasti oli väga praktiline ja kasulik, et lõppversiooni läks sisse n-ö erinev rakendusaeg, mis ajast Maksu- ja Tolliametil on võimalik tagatist põhjendatud olukorras vähendada. Selle mõte tegelikult oligi see, et aastaks 2013 oleks turg n-ö isereguleeritud, Maksu- ja Tolliamet kasutaks kaalutlusõigust minimaalselt ja nii saaks vähendada võimalike vaidlustuste hulka, mis võiksid tulla Maksu- ja Tolliameti otsuste kohta, millega tagatist vähendatakse või mitte. Minu meelest oli tegu väga mõistliku ja hea seadusega. Selle eest tahaks eelmist rahanduskomisjoni küll siiralt kiita.
Nüüd oleme olukorras, et on esitatud juba vastuvõetud seaduse muutmise seaduse eelnõu, kus põhiline juriidiline vaidlus käib kahe mõiste ümber. Üks on võimalik mitteproportsionaalsus ja teine on mittemõõdukus. Seaduseelnõu seletuskirjas, rahanduskomisjonis ja siinsamas saalis on seda sisu väga erinevalt lahti räägitud. On räägitud sellest, et ei ole tegu võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega. Tundub, et kõik on nõus sellega, et tõenäoliselt ei peagi selles kontekstis väikest tanklaketti ja suure käibega hulgimüüjat võrdselt kohtlema. Kui see oleks oluline, siis ei tuleks ju võrdsustada mitte ainult kuupäevad, millal Maksu- ja Tolliamet saab teatud õigused, vaid ka tagatised, aga seda ei ole keegi taotlenud. Tõenäoliselt ei ole see praegu juriidilises mõttes teemaks.
On räägitud sellest, et äkki on see 1 miljoni euro suurune tagatisnõue ebaproportsionaalselt suur. Ka see ei ole teema, sest sellisel juhul peaks seaduseelnõu muutma tagatise suurust, mitte ühte kuupäeva.
Kolmas teema, millest on räägitud, on see, et me käsitleme praegu võrdselt ausaid ja ebaausaid ettevõtjaid ning äkki on see halb. Meil on mitmeid seadusi, mis seda niigi teevad, näiteks riigihangete seadus, aga me ei räägi, et see oleks põhiseadusega vastuolus.
Meie jaoks jäävad tänased põhjendused arusaamatuks. Me näeme suuri ohte tulevikuks ja näeme, et Maksu- ja Tolliametil võib otsuste tegemisel tekkida vaidlusi, kui nad ühel juhul väidavad, et esitatud ...

Viis minutit on läbi. Kas te soovite lisaaega? Kolm minutit.

Me näeme ohtu selles, et võib tekkida vaidlusi seoses Maksu- ja Tolliameti otsustega, kui ühel juhul nõustutakse tagatisraha vähendamise ettepanekuga, teisel juhul mitte.
Sellest tulenevalt on Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal väga keeruline esimese lugemise lõpetamist toetada. Lisaks loodame, et tulevikus ei hakka seadusloomes olema sellist praktikat, et me ühe või teise advokaadibüroo kirja peale hakkame juba vastuvõetud seadusi muutma. Mis puudutab seda, kas siin on tõesti tegu põhiseaduse riivega, siis need instantsid, kes põhiseaduse riiveid jälgivad ja menetlevad, on sellele seadusele oma aktsepti andnud. Me loodame, et kui see seadus siin saalis lõpuks vastu võetakse, siis jääb see kõik küll natuke ebameeldivaks, aga siiski harukordseks erandiks. Aitäh!

Aitäh! Palun, Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mihhail Stalnuhhin! Lisaaeg kolm minutit, kokku on kaheksa minutit.

Proua juhataja! Minu südamele armsad kolleegid! Esialgu on sellest eelnõust arusaamisega meil kõik tundelisel tasemel, umbes nii nagu ühel kuulsal lesel, kes ei oska isegi öelda, mida rohkem tahaks, torti või heeringat. Me peaksime rohkem loogikat kasutama. Kuigi jah, kurjad keeled räägivad, et see, mida Riigikogu saalis räägitakse, ei lähe pahatihti loogikaga kokku. Aga tegelikult kasutavad loogikat isegi ahvid loomaaias (metsaspetsialistid teavad, et seda teevad ka teised loomad). Pärdik teab, et kui kõrvalpuuris algab lõbus sebimine, siis see tähendab, et paari minuti pärast tuleb sisse keegi, kes toob talle õuna või banaani. Ta oskab nähtusi ja sündmusi siduda. Nii et püüame meiegi sündmusi siduda!
Eelmine vedelkütuse seaduse eelnõu algatati mullu 13. detsembril. Arvestades seda, et pärast seda olid jõulud ja uusaasta, jõudis see saali üsna fantastilise kiirusega. Esimesel lugemisel ütles ettekandja, et selle seaduse eesmärk on korrastada viimaste aastate jooksul kujunenud lubamatut olukorda kütuseturul. Veel ütles ta, et kütusefirmade esindajad on teinud ettepaneku, et tagatis võiks ulatuda suisa 1 miljoni euroni. Suurepärane, loogiline! Teisel lugemisel võeti see ettepanek vastu ja veebruaris, 22. veebruaril, saigi see kõik seaduseks. Mitte keegi vastu ei vaielnud, sest kõik me tahame võidelda maksupettustega, korruptsiooniga jne. Eriti enne valimisi.
Möödus kõigest kaks kuud. Mis on nüüd muutunud? Kas maksupetturid on grupiviisiliselt tulnud Maksu- ja Tolliametisse ennast üles andma ning väljapetetud raha riigile tagasi maksma? Ei ole. Olukord on sama. Kas majanduslik olukord on muutunud? Ei ole, see on hullemaks läinud. Bensiiniturul, diisliturul on see hullemaks muutunud nende sündmuste tõttu, mis praegu toimuvad Põhja-Aafrikas. Võib-olla on õliühing oma seisukohti muutnud? Ma tuletan meelde, et nende seisukohtade tõttu võetigi eelmise koosseisu ajal see seadus vastu. Nad ei ole seisukohti muutnud. Mul on käes õliühingu kiri, mille viimane lõik on selline: "Õliühingu arvamusel on kehtivas VKS-is sätestatud meede mõõdukas ning tõhusalt tagab seadusemuudatuse põhieesmärki, milleks on kütusemüügiga seonduvate maksupettuste vähendamine. VKS-i muutmine eelnõus 24 SE pakutud viisil seaks ohtu olulist avalikku huvi." Miks sellest keegi ei räägi? See on õliühingu seisukoht.
Meile räägitakse, et tekkis vastuolu põhiseadusega. Ma ei hakka teie aega teksti ettelugemisega raiskama. Kuid §-s 31 ei ole sellest mitte sõnagi, mitte ükski lause ei käi pakutava seadusmuudatuse kohta. Sama lugu on §-ga 11. Tuletan teile meelde, et õigus teha otsust, kas seadus vastab põhiseadusele või mitte, kuulub õiguskantslerile, kuulub Riigikohtule, see ei kuulu rahanduskomisjonile. Kui see on nii sügavalt põhiseaduslik küsimus, miks sellega tegeleb siis rahanduskomisjon, mitte põhiseaduskomisjon?
Samas ei tahaks uskuda, et seda seadust muudetakse ilma ühegi veenva põhjuseta. Mingi loogika peab siiski olema. Eesti rahvas saatis meid siia siiras usus, et me oleme siiski targemad kui ahvid loomaaias ja otsime igas küsimuses loogikat. Ma arvan, et neid põhjuseid, miks seda seadust on vaja muuta, on 10 000, võib-olla 20 000, võib-olla 100 000, võib-olla on isegi 200 000 ilusat värvikat põhjust. Ainult me ei saa nendest põhjustest mitte kunagi teada, sest erakondade rahastamise süsteem on niivõrd läbipaistmatu, et pole võimalik tegelikult selgeks teha, kust tuleb raha, mille eest erakonnad oma võlgu maksavad.
Mulle tuleb meelde üks lugu, mis juhtus IX Riigikogus. Ma tuletan seda juba teist korda meelde. Kaks korda esitasin ma tollal seaduseelnõu, et piirata värviliste metallide vastuvõtu võimalust, kaks korda kukkus see läbi. Kolmandal korral läks aga ettepanek läbi, sest Reformierakond toetas seda. Ma läksin ühe tuttava Reformierakonna liikme juurde ja küsisin, mis juhtus, miks nad kolmandal korral poolt hääletasid. Ta ütles: "Sa tead ju, et meil on fraktsioonis see mees. Tema metsamajast varastati kaks kilomeetrit kaablit." See oligi põhjus!
Tähendab, meil on valida kahe variandi vahel, miks tahetakse seda seadust piirata: kas see tuleneb nendest tuhandetest värvikatest põhjustest, millest ma rääkisin, või on kellelgi tekkinud erivajadus näiteks kellegi äri ära päästa.
See oli lühike sissejuhatus, nüüd ma lähen asja tuuma juurde. Kuna ma esinen siin fraktsiooni esindajana, siis on mul au teile ette lugeda selline tekst: "Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 24 esimest lugemist mitte lõpetada." Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Laekunud on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 24 esimesel lugemisel tagasi lükata ja nüüd ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek lugemist mitte lõpetada. Austatud Riigikogu, valmistume hääletusprotseduuriks ja tuleme saali.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku lükata eelnõu 24 esimesel lugemisel tagasi. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
37 Riigikogu liiget olid poolt, 49 olid vastu, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 24 esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. mai kell 15. Kadri Simson soovib küsida.

Mul on protseduuriline märkus. Lugupeetud juhataja, te unustasite hääletada Keskerakonna ettepanekut.

Tegemist on kokkulangevate ettepanekutega. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanek laekus ajaliselt enne.

Asume kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Energiasääst" arutelu. Tutvustan lühidalt arutelu korda. Kõigepealt saab ettekandeks sõna majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, teisena saab sõna Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna dekaan professor Tõnu Lehtla, kolmandaks esineb ettekandega majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas. Kõigil ettekandjatel on esinemiseks aega 20 minutit, seejärel saab neile 20 minuti jooksul küsimusi esitada. Juhin Riigikogu liikmete tähelepanu sellele, et päevakorrapunkti raames on igal Riigikogu liikmel võimalik kõigile ettekandjatele kokku esitada kuni kaks suulist küsimust. Pärast küsimusi ja vastuseid avame läbirääkimised. Meie tava kohaselt teen Riigikogule ettepaneku, et kõigepealt esineksid sõnavõttudega fraktsioonide esindajad, seejärel teised Riigikogu liikmed. Sõnavõtuks on aega viis minutit ja saab küsida kuni kolm minutit lisaaega. Pärast arutelu lõpetamist Riigikogu otsust vastu ei võta.
Ma palun ettekandeks kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Energia säästmine on päevakorral mitmel tõsisel põhjusel. Maailmas kasutatakse energia tootmiseks valdavalt fossiilseid kütuseid. Võib küll vaielda, kui suured on nende varud, ent ühel hetkel need ammendatakse. Kuni inimkonnal pole lahendust, kuidas oma energiavajadust pikaajaliselt katta, on tark raiskamist vältida. Energia säästmise otstarbekus on ilmne ka finantskriisijärgsest madalseisust taas kõrgele tõusnud kütusehindade tõttu. Euroopa energia- ja kliimapoliitikas on energiatõhusus samuti üks peamisi teemasid.
Energiatõhusus tähendab vähema sisendenergia kasutamist samaväärset majandustegevuse või teenuse taset säilitades. Energiasääst (see on sõna, mida me tihtipeale oma tavakõnes kasutame) on laiem mõiste. See hõlmab näiteks ka tarbimise vähendamist muutuste kaudu käitumises. Lihtsalt öeldes ei tähenda energiasääst seda, et tuleks istuda külmas või pimedas toas, küll aga tuleb tegelda sellega, et energiakasutus oleks võimalikult tõhus. Energiatõhususe parandamiseks tuleb üldiselt esmalt teha teatud väljaminekuid ehk investeerida energia säästmisse.
Millised on olnud eesmärgipüstitused Euroopas ja Eestis? Energiatõhusus on juba mõnda aega olnud nii Euroopa Liidu kui ka Eesti poliitilises päevakorras ja paika on pandud mitmed sihid. Euroopa Ülemkogu seadis 2007. aastal üldise energiasäästu eesmärgi: vähendada aastaks 2020 primaarenergia prognoositud tarbimist 20%. Kuna senised suundumused ei taga selle sihi saavutamist, töötas Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega välja uue energiatõhususe tegevuskava. See avaldati selle aasta märtsis. Euroopa Komisjon tähtsustab selles tegevuskavas avaliku sektori eeskuju andvat rolli. Kavas on kehtestada avalike hoonete väga heale energiatõhususe tasemele rekonstrueerimise kohustuslik aastane määr, mis on 3% avalike hoonete kogupindalast.
Euroopa Komisjon peab tarvilikuks kehtestada energiasäästukohustused energiaettevõtetele ja pöörata tähelepanu energiasäästuteemale Euroopa Liidu rahastatavates meetmetes. Euroopa Liit on kehtestanud nõuded ja kavatseb ka jätkata nõuete kehtestamist toodetele, mis otseselt või kaudselt mõjutavad energia lõpptarbimist. See puudutab väga paljusid kodumajapidamisseadmeid, samuti ehitustooteid.
Nüüd Eesti eesmärkidest. Tegevuskavas "Eesti 2020", mille valitsus mõni nädal tagasi kinnitas, on fikseeritud eesmärk hoida energia lõpptarbimine samal tasemel, mis oli aastal 2010 (ligikaudu 120 petadžauli). Sellest eesmärgist on kantud ka Vabariigi Valitsuse 2011.–2015. aasta tegevusprogrammis energiasäästuks ettenähtud tegevused.
Millistel elualadel on energiatõhususe parandamise võimalus kõige suurem? Kui me vaatame Eesti energia tarbimise bilanssi, siis sektorite kaupa on energia tarbimise pingerida järgmine. Ülekaalukas osa kogu tarbimises on kodumajapidamistel, kelle aastane energiatarve oli 2008. aastal 51 petadžauli ehk 42% Eestis lõpptarbitavast energiast. Energiamahukuselt järgmised sektorid on tööstus ja transport, mis tarbivad energiat kokku niisama palju kui kodumajapidamised. Äri- ja avaliku teeninduse sektoris tarbitakse aastas 14% Eestis lõpptarbitavast energiast. Põllumajanduse energiatarve on juba suurusjärgu võrra väiksem ehk umbes 3% lõpptarbitavast energiast.
Kui me vaatame energiaallikate kaupa, siis jaguneb energia kasutamine järgmiselt: mootorikütuste tarbimine moodustab 34 petadžauli ehk 27% kogu energia tarbimisest, kaugküttesoojus 23%, elekter 20% ja muude kütuste, eelkõige erinevate katlakütuste tarbimine 30%.
Oleme teinud Eestis uuringuid energiasäästuvõimaluste analüüsimiseks. Hoonete puhul on energiasäästu tehniliseks potentsiaaliks hinnatud 25% neis tarbitavast energiast. Mõningate hoonegruppide puhul on võimalik saavutada kokkuhoidu ligemale 50%, võib-olla ka rohkem. Tööstusettevõtete küsitlusest nähtuvalt on elektrienergiasäästu potentsiaal tööstuses 10%, soojuse säästmisel 30%. Kui võrrelda Eesti sõiduautoparki Euroopa Liidu keskmise tasemega, siis näeme, et meie sõidukite kütuse eritarbimine sarnaneb Skandinaaviamaade keskmisega. Samas on see 20% suurem Euroopa keskmisest.
Mida me võime sellest järeldada? Võib teha kolm järeldust. Esiteks, Eesti energiasäästupoliitika põhifookus, prioriteet või ka edu võti on energia tarbimise tõhustamine hoonetes. Seda nii meie kodudes kui ka avalikes hoonetes. Teiseks, suurt tähelepanu vajavad transport ja tööstus. Kolmandaks, Eesti energiasäästupotentsiaal on hajutatud, edu saavutamiseks tuleb tegelda paljude energiatarbijatega ning ellu viia hulgaliselt ka väikseid projekte. Sellest tulenevalt on Eesti energiasäästutegevuses head võimalused väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel.
Elatustaseme tõusuga kaasneb paratamatult energia tarbimise kasv, see on loogiline reegel. Prognoosi kohaselt võib midagi ette võtmata Eesti summaarne energia tarbimine aastaks 2020 kasvada 13–15%, see tähendaks 17 petadžauli lisanduvat tarbimist. Iga täiendav petadžaul elektri tarbimist tähendab Eesti elektritarbijale lisakulu ligikaudu 28 miljonit eurot aastas. Transpordikütuse poolelt tähendab iga täiendava petadžauli tarbimine 38 miljoni euro suurust kulu aastas. Kokku võttes tähendaks 13–15%-line energia tarbimise kasv tarbijatele ligi 400 miljonit eurot lisakulusid aastas. Arvestades energiasäästupotentsiaali eri sektorites, on energia tarbimise kasv Eestis aastani 2020 välditav. See aga ei juhtu iseenesest, on selge, et ka riigil on tarvis rakendada selleks abinõusid.
Mida riik seni on teinud? Te teate, et Eesti valitsus on kinnitanud energiasäästu sihtprogrammi aastateks 2007–2013. Arvestades, et me oleme oma tegevuskavas "Eesti 2020" seadnud uue eesmärgi, ja samuti seda, et Euroopa Komisjon on välja tulnud uue energiatõhususe tegevuskavaga, tuleb lähiaastatel seda sihtprogrammi kindlasti uuendada ning töötada välja detailsem rakendusplaan. Kõik ettepanekud ja ideed on iseenesestmõistetavalt teretulnud. Energiasäästumeetmed, mida riik on seni võtnud, on eelkõige olnud suunatud eluasemega seotud energiakulu vähendamisele. See on ka loogiline, arvestades, nagu varem öeldud, et kodumajapidamiskulud moodustavad kõige suurema osa kogu meie energia tarbimisest, ning seda, et me elame põhjamaal.
Eesti elamute olukord ei ole kiita. Kinnisvarabuum toimus peamiselt hindades, mitte niivõrd ruutmeetrites. Seega on suur osa kortermajadest sellises vanuses, et need vajavad renoveerimist. On polemiseeritud selle üle, kas nõukogudeaegseid elamuid saab üldse mõistlike kuludega tänapäevastele nõuetele vastavaks muuta. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ekspertidega tehtud uuringutest võime paneel- ja telliskivielamute seisukorra kohta järeldada, et majad püsivad veel mitmekümneid aastaid ning varisemisohtu ei ole karta. Sama uuring näitas, et mõnes renoveeritud korterelamus on väga suuri probleeme sisekliimaga, eelkõige õhuvahetusega. Seda on arvesse võetud ka riigi toetusmeetmete juures. Riik toetab elamute kompleksset renoveerimist, st ei tegelda üksnes soojakadude vähendamisega, vaid arvestatakse ka hea sisekliima tagamise vajadust.
Korterelamute renoveerimist on kasvavas mahus riiklikult toetatud alates 2003. aastast. Aastatel 2003–2009 toetas riik SA KredEx kaudu korterelamute renoveerimist 11,7 miljoni euroga ning rekonstrueerimistegevuste ettevalmistamist ligikaudu 2 miljoni euroga. Need on suhteliselt väikesed arvud. Praegu võtmisel olevatest meetmetest on mahult suurimad korterelamu renoveerimislaenu programm ja korterelamute renoveerimise toetamine.
Korterelamute renoveerimise rahastamiseks pakume KredExi kaudu soodusintressiga pikaajalist renoveerimislaenu. Laenu väljastavad pangad alates 2009. aastast. Laenuperiood selle meetme raames on kuni 20 aastat. Programmi maht on kokku 49 miljonit eurot. Pangad on tänaseks ligi pool laenuressursist (25 miljonit eurot) turule suunanud.
Teine meede on avatud alates möödunud sügisest. Rakendatakse nn rohelist investeerimisskeemi "Korterelamute rekonstrueerimise toetus". Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 35% ulatuses korterelamu projekti kogumaksumusest, sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise komplekssuse tasemest. Seda toetust on võimalik kombineerida eelnevalt nimetatud korterelamu renoveerimislaenuga. Mõlema meetme koos kasutamine muudab kortermaja renoveerimise rahastamise inimestele kättesaadavamaks.
Praeguseks on rahuldatud 79 korterelamu rekonstrueerimise toetuse taotlus kogumahuga 1,64 miljonit eurot. Arvestades, et selle meetme eelarve on mitu korda suurem ehk 30 miljonit eurot ja rohkem, siis otsime võimalusi, kuidas muuta selle toetuse kasutamine korteriühistutele atraktiivsemaks. Korteriühistutelt tulnud tagasiside kohaselt takerdub rekonstrueerimisprojektide elluviimine ennekõike üksikute vastuolijate taha või on kortermajas kommunaalmaksevõlglasi, mistõttu ühistul on raske pangast laenu saada. Taotlemise hoogustamiseks kavatseme vähendada bürokraatiat nii toetuste taotlemisel kui ka ehituslubade saamisel.
Lisaks neile kahele, rahaliselt suurimale meetmeprogrammile rakendame ka muid, neid toetavaid programme. Esiteks, programm elanike teavitamiseks elamute energiasäästlikkusest. Selle raames tegid KredEx ning selle juures tegutsev Kliima- ja Energiaagentuur 2008. ja 2009. aastal teavituskampaaniaid, et informeerida inimesi energia säästmise võimalustest. Teine meede on energiaauditi ja ehitise ekspertiisi tegemise ning ehitusprojekti koostamise toetus. Senine praktika on näidanud, et kõige otstarbekam on ikkagi rekonstrueerida terve elamu korraga. Heade tulemuste saavutamise eeldus on aga esmalt energiaaudit, ehitise ekspertiis ning läbimõeldult koostatud projekt. Seetõttu on alates 2008. aasta juunist võimalik nendeks tegevusteks taotleda täiendavat rahalist toetust kuni 90% ulatuses auditi ja projekti maksumusest.
Kui vaadata tulevikku, siis toon välja seitse olulisemat energiasäästu suunda.
Esiteks tuleb jätkata toetusprogramme energiasäästutegevusteks korterelamutes. Seniste toetuste abil on ära tehtud majanduslikult soodsamad tööd. Meie hinnangul on nende kogumaht alla viiendiku vajaminevast. Kortermajade viimiseks vastavusse tänapäevaste energiatõhususe ja sisekliima nõuetega on aga vaja investeerida veel miljardeid eurosid. Ka riik peaks küsima, kust seda raha võtta, lisaks iseenesestmõistetavale korteriomanike panusele. Me arvame, et kui eelnimetatud programmid rahaliselt ära kasutatakse, oleme valmis kaaluma ka 2013. aastal riigile CO₂ kvootide müügist laekuva tulu suunamist selle programmi jaoks ning samuti meetme väljatöötamist Euroopa Liidu järgmisel finantsperioodil eraldatavate struktuurivahendite abil. Selge on see, et riik peab toetusprogramme jätkama. Samas peame mõtlema, kuidas toetusprogramme üles ehitada nii, et need oleksid korteriühistutele atraktiivsemad.
Teiseks, valitsus kavandab arendada välja toetusmeetme energiasäästutegevusteks väikemajades. Eesti leibkondadest ligikaudu neljandik elab väikemajades. Ühelt poolt viitavad kodumajapidamissektori energia lõpptarbimise andmed ebatõhusale energiakasutusele, teisalt näitavad uuringud sisekliima kehva olukorda väikemajades. Kuna väikeelamul on elamispinna ruutmeetri kohta rohkem välispinda kui korterelamul, on üldine energiasäästupotentsiaal seal väiksem kui korterelamu puhul. Samas on aga eramaju hõlpsam rekonstrueerida, kuna neil on vaid üks omanik. Eluasemelaenu intressi tulumaksuvabastus üksi ei ole motiveerinud majaomanikke energia säästmisse piisavalt investeerima. See raha tuleb tagasi pika aja jooksul ning paberi peal arvestust pidamata ei pruugi inimene seda tunnetada. Tarvis on seega parandada inimeste informeeritust energia säästmise võimalustest. Kavatseme käivitada toetusprogrammi väikemajade rekonstrueerimiseks, niipea kui selleks tekib rahaline võimalus. Praegu on valitsuse tegevusprogrammis tähtajaks 2014. aasta, võimaluse korral alustame sellega varem.
Kolmandaks, valitsus viib ellu avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise programmi, mille tänavune kogumaht on 146,5 miljonit eurot. See võimaldab energiatõhusamaks rekonstrueerida ca 480 ühiskondlikku hoonet. Lisaks rahastame hoonete rekonstrueerimist Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammist. Järgmise aasta juuliks ülevõetava Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi harmoneerimisel kavandame hoonete energiatõhususe rangemate miinimumnõuete rakendamist. Plaanis on nõudeid rangemaks muuta diferentseeritult, vastavalt hoone tüübile ja mitmes etapis, kuni liginullenergiahoone nõudeni välja. Etapiviisiline lähenemine annab aega inimeste koolitamiseks ning teadus- ja arendustegevuseks selles vallas. Liginullenergiahoone määratluse väljatöötamine käib ja valmis saab see töö sügiseks. Alates aastast 2019 tuleb aga kõik uued avaliku sektori hooned ehitada liginullenergiahoonetena ja aastast 2021 laieneb see nõue ka erasektori ehitatud hoonetele. Tegu on väga olulise ülesandega, kus Euroopa Liit on riikidele seadnud suunda näitava käitumiskohustuse.
Neljandaks, nagu ka eespool öeldud, peame pöörama tähelepanu tööstuse konkurentsivõime parandamisele energiatõhususe abil. Ettevõtluse Arendamise SA toel oleme pakkunud ettevõtetele arendusvõimalusi, näiteks tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu programm ning teadmiste ja oskuste arendamise toetus. Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" elluviimise raames on kavas võtta ka tööstusettevõtete energiasäästu toetusmeede ja rakendada finantsinstrument, mis sisaldaks energiaauditi toetust ning auditist tulenevate tegevuste rahastamisvõimalusi.
Valitsuse energiasäästutegevuse viies valdkond on energiasääst transpordis. Transpordi energiakasutust on võimalik ohjeldada kolmel viisil: transpordivajaduse vähendamise, ühissõidukite kasutuse suurendamise ja sõidukite ökonoomsuse suurendamisega. Sõidukite kasutust ohjeldab mõjusalt ka mootorikütuse aktsiis. Transpordivajaduse vähendamise ja sõidukite ökonoomsuse suurendamise korral on võimalik muutus saavutada nii reisija- kui ka kaubaveos, ühissõidukite kasutuse suurendamine vähendab ainult erasõidukite energiakasutust. Selleks et saavutada arvestatavat mõju, on vaja tegelda kõigi kolme suunaga. Praegu on põhilised tegevused seotud sõidukite ökonoomsuse suurendamisega uute ühissõidukite soetamise abil – uued rongid, bussid, gaasibussid, trammid – ja samuti katsetega rakendada elektromobiilsuse programmi, mis tähendab nn elektriautode soetamist ja infrastruktuuri väljaarendamist üle Eesti.
Kuues valdkond on energiatõhusus teenuste sektoris. Energia tarbimine teenuste sektoris on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud: alates aastast 2000 on kasv olnud 60% ning 2009. aastal ei kahanenud see majandussurutisest hoolimata üldse. Energiasäästuvõimaluste selgitamine selles valdkonnas vajab lisauuringuid ning detailsemat energiastatistikat. Kavatseme energiasäästuprogrammi uuendamisel sellega tegelda.
Valitsuse seitsmes oluline ülesanne on kindlustada kvaliteetsete andmete saadavus energiamajandust ja energiatõhusust käsitlevate andmete analüüsiks. Energiasäästuvõimaluste hindamist takistab kohati puudulik andmestik. Energiastatistikast ei saa andmeid teenuste sektori alamsektorite energia tarbimise kohta. Andmete vähesus takistab ka tööstusobjektide, kaugküttevõrkude ja hoonete energia tarbimise analüüsi ning säästumeetmete kavandamist.
Energiasäästu valdkonnas on Euroopa Liidu tegevuste puhul lähiaastatel üks oluline küsimus see, kas Euroopa Liit rakendab liikmesriikide suhtes kohustuslikku energiasäästu eesmärki või mitte. Senimaani ei ole Eesti seda vajalikuks pidanud.
Kokku võttes usun, et valitsuse ja Riigikogu koostöö energiasäästuga seotud seaduste menetlemisel on edaspidi hea. Tervitan seda, et Riigikogus on moodustatud säästva energia toetusrühm. Ma loodan, et see tagab järgmistel aastatel energiasäästuteemadele Riigikogus ja kogu ühiskonnas piisava tähelepanu. Aitäh!

Suur tänu, minister Parts, väga täpse ajakasutuse eest! Sellel on täna kulla hind. Esimene küsimus, Kalle Palling, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te andsite täiesti tubli ülevaade sellest valdkonnast. Aga teie kõnest selgus, et meil on energiasäästuvallas ikkagi päris palju lahendamata küsimusi. Te mainisite toetusmeetmeid, mida eeskätt just korterelamute renoveerimiseks on võimalik kasutada. Kas te olete veendunud, et need rahasummad, mis ära kasutatakse, tagavad sellise energiasäästu, et see aitab saavutada eesmärki ehitada alates 2021. aastast ainult liginullenergiahooneid?

Aitäh! Korterelamute rahalise toetuse programm, mis peaks olema korteriühistutele kõige atraktiivsem, on üles ehitatud niimoodi, et raha hulk sõltub saavutatud energiatõhususe määrast korterelamu kohta. Nagu ma ütlesin, kui on üle 50%-line energia kokkuhoid, siis riik katab omalt poolt 35% rekonstrueerimisprojekti maksumusest. Kui nii oleks võimalik korda teha 60% Eesti kortermajadest, siis, ma arvan, me oleksime saavutanud energiasäästus märkimisväärse edusammu. Probleem (ma usun, et ka tänane arutelu peab sellele keskenduma) on see, kuidas korteriühistuid toetada, et nad rohkem seda võimalust kasutaksid. Siin on erinevaid probleeme. Valitsuses oleme kaalunud, kas tõsta riigipoolse rahastamise määra. Kas me seda teeme või ei, see selgub lähiajal. Mõneti on vaja seda teha seetõttu, et me tahame seda sektorit tõepoolest rohkem aktiviseerida, kuid me peame arvestama, et mida rohkem me riigina toetame ühe konkreetse korterelamu renoveerimise projekti, seda vähem jätkub riigil raha kogu elamufondi renoveerimisvajaduse jaoks. Aga ometi on praegu lühiajaline keskne küsimus tõepoolest see, kuidas tunduvalt aktiviseerida korteriühistuid rekonstrueerimisprojekte ette võtma. Hästi õnnestus see meede, mida me tegime koos Kliima- ja Energiaagentuuriga või mida nemad pakkusid, aga mida siin saalis on suhteliselt massiivselt kotitud. Kuni 90% ulatuses energiaauditi ja projekti maksumusest saab taotleda toetust ja see on korteriühistutele vägagi meele järele olnud. Nõudlus on väga suur. Me otsime sinna lisavahendeid, et korteriühistu liikmetel ja omanikel tekiks see projekt silme ette. Siis nad näevad, et kui nad teevad ühte või teist asja, kui palju see enam-vähem maksab ja kui palju nad tegelikult kodukuludes võidavad. Kolmas probleem, mida me minu arvates peaksime siin arutama, on ikkagi see, kuidas aktiviseerida panku ning ehitus-, remondi-, kinnisvara arendamise ja haldamise ettevõtteid. Ma julgen öelda, et kuigi me oleme kolm aastat sellega tegelnud, ei ole kaasatulek, võimalikult heade toodete pakkumine korteriühistutele selle asja teostamiseks, veel rahuldaval tasemel. Aga ma usun, et erasektor tuleb aja jooksul kindlasti selle asjaga kaasa.

Aitäh! Palun, Erki Nool!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Teie kõnest jäid kõlama sõnad "energiasääst" ja "energiatõhusus", mis ongi tänane teema, aga ma noppisin kõnest välja ka aastaarvu 2021. Avaliku sektori hooned peaksid siis olema energiatõhusad. Kas me ei võiks olla Eestis pisut nõudlikumad, teha seda natukene varem ja alustada võib-olla järgmisest aastast uute hoonete, nii lasteaedade, koolimajade kui ka näiteks linnavalitsuste hoonete ehitamist energiatõhusalt?

Aitäh! Kaks olulist nõuet, mis lõpuks nõuavad ju Riigikogult seadustamist, on uute ehitatavate hoonete energiatõhususe määra oluline tõstmine nn nullenergiamaja tasemele 2019. aastal avalike hoonete puhul ja 2021. aastal erasektori hoonete puhul. Mina isiklikult ei usu, et meil oleks mõistlik seda varem rakendada, kuna see nõuab vägagi suurt ettevalmistustööd. See ei ole mingi Eesti omapära. On vaja projekteerijaid, arhitekte, suuremat teadlikkust jne. Ma arvan, et ettevalmistustöö, et see n-ö standard viia ühiskonna normaalsesse käitumismudelisse, on väga tõsine. Iseendastmõistetavalt tasub mõelda, kas sellise absoluutse nõude rakendamine Eestis on päris mõistlik, arvestades meie teatud rahvuslikku ja kultuurilist omapära. Loomulikult peame arvestama, et energiatõhususe nõue tähendab tulevikus kindlasti ruutmeetri ja hoone märkimisväärset kallinemist, ma arvan, et 20–30%.

Aitäh! Palun, Arto Aas!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te oma esimeses vastuses juba puudutasite seda teemat. Ma tahan täpsustada ühistute võimalust saada abi projektijuhtimisel. Need summad, mis majade soojustamisse lähevad, on päris suured, aga ühistutel on minu teada põhiline probleem just asjaajamine, bürokraatia. See on keeruline ja nõuab aega. Tihtipeale peavad ühistute juhatused tegelema sellega vabast ajast ja omaenda raha eest. Kas näiteks KredExil on võimalik juurutada uut meedet, et ühistud saaksid võtta riigi toel ka projektijuhtimise teenust? Piltlikult öeldes oleks KredExis sada professionaalset projektijuhti, kes pakuksid ühistutele n-ö võtmed-kätte-lahendusi. Raha polegi alati see kõige suurem küsimärk, vaid pigem know how puudumine.

Aitäh! Me oleme sellele mõelnud, aga me siiski hoiduksime sellisest maja kordategemise riiklike spetsialistide klastri moodustamisest. Meil on tohutult suur hulk ettevõtjaid, kes määratlevad ennast kinnisvarahaldajate ja -arendajatena. Minu arvates on nendel inimestel, kellest enamik osutab korteriühistutele ühte või teist teenust, väga suur potentsiaal, et tulla aktiivselt turule ja toetada korteriühistuid vajaduse korral ka projektide juhtimisel. Me oleme korraldanud (siin ma ei näe rahalist probleemi, vaid pigem vastuvõtuvõime probleemi) kõikvõimalikke teavitusi ja koolitusi. Tahan tunnustada korteriühistute liitu, nii üleriigilist liitu kui ka kohalikke organisatsioone. Nad on olnud võrdlemisi aktiivsed. Kolmandaks peab muidugi mainima kohalikke omavalitsusi. Praegu võin hea näitena tuua Rakvere, kus kohalik omavalitsus on võtnud kokku 18 korteriühistut ja juhib ühte projekti, erasektorist on palgatud spetsialistid, et ühiselt linna teatud kvartalid korda teha jne. Tegelikult on näiteid väga palju. Ma kujutan tõesti viimase asjana ette seda, et riigiametnikud hakkaksid tulema erasektori või kolmanda sektori ja omavalitsuse asemele.

Aitäh! Palun, Remo Holsmer!

Aitäh! Lugupeetud minister, kõigepealt tänan teid väga põhjaliku ettekande eest! Minu küsimus käsitleb intelligentseid elektrivõrke (ingliskeelne termin on smart grid). Ilmselt olete sellest kuulnud ja olete ka hästi kursis selle teemaga, mis puudutab majapidamisi või tööstusalasid, kus IT, tehnoloogiaarenduse, intelligentse elektrivõrgu abil saavutatakse energiasääst, nii energia efektiivsem tarbimine kui ka tootmine. Millist rolli te näete riigil smart-grid-võrkude arendamisel Eestis?

Aitäh! Me ei ole toetanud mitte niivõrd võrku, vaid üksikutes tarbimiskohtades erinevaid innovatiivseid projekte. Siin on näiteks n-ö targad majad. Ma arvan, et n-ö tarkade võrkude arendamine peaks olema jõukohane põhiliselt küll riigi kontrolli all olevatele äriühingutele. Võtmeküsimus on alati see, kes maksab. Me teame nii põhivõrgu, Eleringi puhul kui ka jaotusvõrgu puhul, millest 90% kuulub Eesti Energia jaotusvõrgule, kui keeruline on tegelikult neid investeeringuid rahastada. Tuleb arvestada, et investeeringuid saab rahastada ikkagi n-ö lõpptarbija arvel, tuleb arvestada kodumajapidamiste ja ettevõtete suutlikkust välja kannatada elektri hinna tõusu. Investeerimise tempo peab olema mõistlik. Aga igal juhul tuleb seda jätkata, see on see võti. Mõlema, nii põhivõrgu kui ka jaotusvõrgu strateegiates on asjakohased tegevused ette nähtud, küsimus on pigem investeerimistempos. Tänapäeval ei ole küsimus niivõrd selles, et raha ei saa, vaid selles, ega liigne investeerimine ei tõsta liiga kiiresti ja tarbijale ebamõistlikult elektri hinda. Me peame seda tempot mõistlikuna hoidma.

Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Te oma ettekandes mainisite ühe energiasäästu võimalusena ka elektriautode kasutuselevõttu. Teadaolevalt me saame heitkoguste müügist tulevast rahast soetada 500 autot meie sotsiaaltöötajatele. Teise 500 osas peaks hakkama toimima eratarbijatele, ostjatele mõeldud toetusskeem 50% ulatuses. Sellega seoses on mul küsimus: kas te oskate täpsustada või anda täpsemat informatsiooni nende tegevuste võimaliku ajakava kohta? Ilmselt sõltub eratarbijate huvi elektriautode vastu paljuski sellest, kas üle-eestiline laadimisvõrk on valmis või mitte. Kas te saate täpsustada, millal valmib üle-eestiline laadimisvõrk ja millal avaneb elektriautode toetamise meede?

Aitäh! Paar sõna selle projekti kohta. See on ikkagi teatud määral eksperimentaalprojekt, teatud võimalus, mida meil tasub Eesti väiksust arvestades katsetada. Kui me vaatame transpordi ees seisvaid laiemaid ülesandeid, siis ega praegu veel revolutsiooni või selget üleminekut näha ei ole. See, et fossiilsetel kütustel põhinevad elektriautod loovad energiatõhususe aspektist vaadates mingi erilise edu, ei ole sugugi kindel. See ei tähenda aga, et me ei peaks seda projekti katsetama. Projekti seis on selline, et võib-olla selle nädala lõpus või järgmisel nädalal on meil võimalik anda elektriautode toetamise meetme määruse eelnõu Eesti avalikkusele arutamiseks. Kui arutelu kulgeb sujuvalt, siis me tahaksime selle meetme avada augustis, võib-olla septembris. Selline on see tempo. Sama lugu on ka infrastruktuuriga. Praegu käivad ettevalmistused. Umbes kuu aja jooksul (andke andeks, aga ärge võtke seda lõpliku lubadusena) me tahame välja tulla avalike hangete, avalike konkursside või ka avalike üleskutsetega (me ei tea, kuidas seda täpselt nimetada), et leida sobivad inimesed nende kiirlaadimispunktide paigaldamiseks kolmes kohas: maanteedel, väikeasulates ja linnades. Nagu me teame, kokku on raha 250 kiirlaadimispunkti jaoks. See on enam-vähem jagatud nende kolme võimaliku kasutuskoha vahel ja rakendusüksus on KredEx. Umbes kuu aja jooksul tullakse ilmselt välja avalike üleskutsetega, et leida sobivaid kohti. Seal on paigas ka teatud miinimumkriteeriumid. Probleem – õigemini pole see mitte niivõrd probleem, vaid otsustamise koht – võib ilmneda siis, kui soovijaid on rohkem, kui meil on laadimiskohti planeeritud. Kuidas siis teha mõistlik otsus? Teiseks valmistame ette hanget laadimiskohtade tulevase operaatori leidmiseks. Kuna tempo on võrdlemisi kiire, siis peaksid sündmused hakkama juhtuma lähikuudel. Sellises tempos me praegu töötame.

Aitäh! Palun, Siim Kabrits!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Küsin kortermajade soojustamise kohta. Kui me vaatame kortermajade soojustamise protsessi, siis näeme, et see on valdavalt korteriühistute enda mure. Laiemat, süsteemsemat, korterelamurajoonidel põhinevat protsessi ei ole. Kas te ei arva, et tuleks rohkem kaasata kohalikke omavalitsusi? Muidu võivad tekkida sellised vikerkaare-elurajoonid, kus üks maja on ilus ja teine on kole. Raha on kulutatud, aga ühtset elamurajoonipõhist planeerimist ei ole. Pärast on kortermaja elanikud hädas, et nende maja on ilus ja korralik, aga aknast vaatab vastu koledalt renoveeritud vastasmaja.

Kindlasti! Nagu ma eelnevalt ütlesin, omavalitsusel on väga suured võimalused asjas kaasa lüüa. Siin on kritiseeritud bürokraatiat. Ma kutsun omavalitsusi üles neid ehituslube kiiremini menetlema, sest kõik korteriühistute renoveerimisprojektid vajavad üldjuhul ehitusseaduse kohast menetlemist. On väga häid näiteid. Me kavatseme hakata tunnustama omavalitsusi, kes selles osas on eesrindlikud. Ma tõin siin näite Rakvere kohta, kes on väga tublilt võtnud initsiatiive, aga tegelikult on üle Eesti selliseid omavalitsusi veel ja neid on palju. Ei taha jätta kedagi mainimata. Tegelikult tegeldakse vägagi aktiivselt mitte ainult n-ö pehmete toetusmeetmete, sõbraliku bürokraatia pakkumisega, vaid on omavalitsusi, kes ka rahaliselt mingis osas toetavad korteriühistuid renoveerimisprojektide algatamisel ja elluviimisel.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, härra minister, hea ettekande eest! Palju sooja on juba õhku lennanud ja suure hulga rahaga on ka ilma köetud. Väga hea, et ministeerium selle teemaga tegeleb. Minu küsimus on järgmine. Me teame, et kõige rohkem sooja läheb kaotsi soojatrassidel. Millist võimalust te näete, et abistada soojatrasside kordategemisel? Pole vaja isegi auditit teha, lihtsalt on vaja enamik keskküttepiirkondade soojatrasse välja vahetada.

Probleem, millele te tähelepanu juhite, on olemas. Me oleme Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu pakkunud mitmeid toetusmeetmeid. Aga ma tahan korrigeerida: kui me vaatame üleriigilist energiabilanssi, siis näeme, et kõige suurem energia kokkuhoiu või energiatõhususe suurendamise võimalus on ikkagi hoonetes. See muidugi ei tähenda, et soojatrassidega ei peaks tegelema. Siin kiideti eelmist Riigikogu, mina tahan ka kiita. Monopolide ohjeldamise seadus võeti vastu. See loob Konkurentsiametile teatud regulatiivseid võimalusi. Praegu me teeme soojamajanduse arengukava, vähemalt on selline töö algatatud. Me ei tahaks teha soojamajanduse arengukava lihtsalt ühe arengukavana, vaid tuleks kindlaks teha, mil määral me peaksime seda asja toetama. Tihtipeale on soojatrasside üks probleem see, et praegune kaugkütteseadus ja kogu regulatsioon võib-olla ülemäära kaitseb olemasolevaid trasse ning nende külge n-ö poogitud korterelamuid. On näiteid, et ka üksik korterelamu ei pea alati olema tsentraalses süsteemis, ta saavutab üksikuna tegelikult päris head kokkuhoidu. Samas on üldiselt tõestatud, et mida rohkem maju sinna n-ö torukolhoosi kuulub, seda suurem peaks kokkuhoid olema. Nii et probleem siin justkui on. Üldiselt on need trassid omavalitsuste käes. Küsimus on selles, kas soojatrassi haldavad ettevõtted tahavad investeerida või mitte ja kuidas neid selleks sundida.

Aitäh! Jäänud on 30 sekundit. Palun, Peep Aru, lühike küsimus! Palun ka lühikest vastust!

Aitäh! Hästi lühike küsimus. Lugupeetud minister! Oma heas ettekandes ja küsimustele vastates rääkisid sa palju korteriühistutest. Aga mul on kodus üks majaomanik, abikaasa nimelt. Kas temale kui eramuomanikule on ka midagi lohutavat öelda? Kas võiks kuskilt abi saada?

Huvitav, ma lootsin selle kohta saada rohkem küsimusi, aga aeg hakkab lõppema, jäänud on veel kolm sekundit. Me töötame selle nimel ja otsime võimalusi, laiendamaks meetmeid ka väikeelamutele. 25% leibkondadest elab väikeelamutes. Me peame möönma, et puhttehniliselt võttes on väikeelamutes saavutatav võit ühiku kohta väiksem kui suurtes kortermajades. Aga ma olen ka seda meelt, et me ei tohiks väikemajasid kõrvale jätta. Me oleme valitsuses kokku leppinud, et aastal 2014 me peame mingisuguse prääniku ka neile pakkuma. See oleks õiglane.

Suur aitäh! Küsimuste esitamine minister Partsile on lõppenud. Kutsun ettekandeks kõnetooli Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna dekaani professor Tõnu Lehtla. Kõneaega on 20 minutit.

Austatud Riigikogu liikmed! Tahan rääkida energiatõhususe üldistest aspektidest. Mõistetest oli juttu. Me võime rääkida energia muundamise tõhususest ehk masinate kasutegurist, võime rääkida üldisest energiatõhususest, mille eesmärk on saada väiksema energiahulgaga rohkem kasu. Me võime rääkida energia säästmisest, mis tähistab jõupingutusi energia kasutamise vähendamiseks.
Mõisted "energia tootmine" ja "energia tarbimine" on formaalselt vastuolus energia jäävuse seadusega, sest tegelikult me ei saa energiat juurde toota ega ära kulutada.
Alustan ühe graafiku näitamisega, kus on toodud energia tarbimise ja sisemajanduse kogutoodangu vahekord maailma riikides. Punane nool näitab Eesti peale. Eesti on graafikul esitatud riikide hulgas sisemajanduse kogutoodangult inimese kohta maailmas 38. kohal. Me oleme sellest joonest ülevalpool, mis näitab, et meie energia tarbimine on veidi suurem, kui keskmiselt olla võiks. Meie eesmärk peaks olema nihutada sellel graafikul Eesti punkti paremale, aga mitte eriti ülespoole, et sattuda n-ö normaalsete riikide hulka. Peamine järeldus on aga see, et tänu energiale me suudame üldse areneda, arengu eest võlgneme tänu energiale.
Teisel pildil on võrreldud inimarengu indeksit ja elektri tarbimist. Siia on samuti paigutatud mitmed maailma riigid. Sellel kõveral on üks käänukoht, mis näitab, et teatud tarbimistasemest allpool hakkab ka riikide inimarengu indeks väga järsku kukkuma. Eesti joonistasin sellele internetist leitud pildile juurde: meie asukoht on seal käänukoha lähedal. Pigem peame elektri tarbimist suurendama, et oma inimarengut parandada.
Järgmine slaid näitab energia tarbimist inimese kohta Euroopa kodumajapidamistes. Eestis tarbitakse kodumajapidamistes energiat inimese kohta rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Võrreldes aastaid 1990 ja 2007, on näha, et summaarne energia tarbimine Eesti kodumajapidamistes on vähenenud, elektri tarbimine on aga samal ajal suurenenud. See on normaalne nähtus, mis arenguga kaasas käib. See tendents ilmselt jätkub ka edaspidi, st me suudame summaarset energia tarbimist vähendada, aga elektri tarbimine paratamatult kasvab.
Mõni sõna energiabilansist. Sellel slaidil on lihtsustatud kujul ära toodud Maa aastane energiabilanss. Me saame Päikeselt umbes 10 000 korda rohkem energiat, kui me fossiilkütuseid tarbime. Päikeseenergia peegeldub tagasi kosmosesse või muundatakse Maa kliimakatlas mitmesugusteks energialiikideks, mida me samuti saame tarbida. Nende energialiikide tarbimine Maa kliimakatlast on suhteliselt süütu ja sellega me eriti ei riku energiabilanssi tervikuna. Seega, eelkõige tuleks rääkida fossiilkütuste säästmisest ja nende väiksemast kasutamisest. Siit on puudu Maa sisemusest tuumareaktsioonide näol eralduv energia ehk geotermaalsoojus, mille kasutamine on samuti süütu ja kasulik.
Mõni sõna üldse energia muundamisest. Energia muundamine on väga mitmeastmeline. Eelkõige räägin kütuste muundamisest. Kütused muundatakse soojuseks, soojus mehaaniliseks liikumiseks, seejärel elektriks. Elektrit edastatakse, jaotatakse, muudetakse mitmekordselt trafodega pinget ja lõpuks jõuab see lõpptarbijani. Lõpptarbija muundab selle omakorda soojuseks, mehaaniliseks tööks, valguseks või kasutab seda elektrotehnoloogias. Tarbija muundab selle jällegi madalatemperatuuriliseks soojuseks, mis hajub keskkonda. Selles mitmeastmelises muundamisahelas tekivad suured muundamis- ja edastamiskaod. Meie eesmärk on neid kadusid vähendada ja hoolitseda selle eest, et lõpptarbija saaks sellest energiast maksimaalset tulu.
Oluline on siin järeldus, et soojus ja elekter on sellised energialiigid, mida on raske varuks toota, me ei saa neid lattu ega kotti panna. Kui me korra oleme nende tootmist alustanud, siis me peame vaatama, et me lõppkokkuvõttes nendest maksimaalse kasu kätte saaksime. Suurem häda ongi selles, et energiabilanss kipub käest minema, õigemini, mitte niivõrd energia-, kuivõrd ka võimsusbilanss, st energia tootmine ja tarbimine peaks igal hetkel tasakaalus olema.
Järgmine pilt illustreerib seda, kui halvasti mõjub mitmeastmeline energia muundamine. Kui muundamise kasutegurid ei ole kuigi suured, siis võib lõpptarbija primaarenergiast kätte saada väikese osa, näiteks kütuse energiast võib see olla kümnendik.
Veel kord: energia, eriti elekter ja soojus, on kaup, mida ei saa suures koguses hoiule panna. Sellepärast peame hoidma energiasüsteemis võimsusbilanssi. Tänapäeval, taastuvenergia kasutamisel, on võimsusbilansi hoidmine veelgi suurem probleem. Seetõttu muutub ka elektri turuhind suurel määral. Turul võidab see, kellel on pakkuda elektrit siis, kui seda on vaja, mitte siis, kui seda lihtsalt kuskil üle jääb.
Nüüd räägin põhilistest energiakasutuse probleemidest. Võimsusbilansi hoidmise probleemi lahenduseks võiksid olla tarkvõrgud ehk smart grid'id, millest siin juba juttu oli, aga nende loomine nõuab suurt arendustööd.
Mis puudutab muundamis- ja edastamiskadude vähendamist, siis muundamiskadusid saab vähendada kõrgtehnoloogiliste lahendustega. Seal lihtsaid lahendusi ei ole. Edastamise puhul on enamikul juhtudel, sest tegemist on tavalahendustega, vaja ainult piisavalt investeeringuid.
Energia majanduskeskkond peaks stimuleerima seda, et me vähendaksime kadusid, mitte ainult energia tootmist. Kõik, kes energiasüsteemis osalevad, peaksid hoolitsema selle eest, et kaod väheneksid. Sellise olukorra tekitamine eeldab vastavat reeglistikku.
Neljandaks on oluline transpordi energiatõhususe stimuleerimine. Siin on võrreldud kolme alternatiivi: ühis- ja individuaaltransport, sisepõlemismootoritel põhinev transport ja elektritransport, maantee- ja rööbastransport. Küsimus on, miks me eelistame kõigil kolmel juhul energiamahukamaid variante, miks me ei kasuta rohkem ühistransporti, elektritransporti ega rööbastransporti.
Tänapäeva energeetikas on paljugi muutumas. Taastuvenergiate osakaal suureneb, elektriturg avaneb, tarbija muutub järjest targemaks. Me võtame kasutusele soojuspumbad ja elektriautod. Selle tagajärjel on võimsusbilanssi järjest raskem hoida ning jaotusvõrkude koormuse iseloom muutub. Soojuspumbad, elektriautod, regenereerivad ajamid, hajageneraatorid tekitavad uut liiki koormuse, mis raskendab jaotusvõrkude tööd. Tekib kahesuunaline energiavahetus, suur juhuslik tipukoormus, tekivad uued elektriohutuse probleemid, kuna tekib tarbijapoolne genereerimine. Suurema reguleerimisvajaduse tõttu suurenevad võimsuskaod. Lisavõimsused nõrkades võrkudes suurendavad samuti kadusid. Võrkudes tekib häireid, kuna kõik need regulaatorid, mis neid tekitavad, on impulsstehnikal põhinevad pooljuhtmuundurid. Uus nähtus seoses turu avamisega on elektri hinna suur kõikumine.
Lahendus oleks tarkvõrgud ehk smart grid'id. Aga nende loomine on muidugi üsna pikaajaline protsess, need üleöö ei teki. Läbilaske suurendamiseks on edastus- ja jaotusvõrkudes vaja uusi ühendusi, et suurendada läbilaset, ehitada energiasalvesteid, kasutada ka tarbijat võimsusbilansi hoidmiseks, optimeerida energia tootmist ja tarbimist, luua arenenud mõõte- ja juhtimissüsteemid, vähendada võrgus häireid ning võib-olla tuleb osalt tagasi minna ka alalisvoolu kasutamisele. Transpordis põhjustab Euroopas suurimaid probleeme maanteetransport. Kokkuhoidu tuleks vist sealt alustada.
Nüüd räägin natuke meie endi töödest. Meie teaduskond on osalenud Tallinna trammide veoajamite uuendamisel. Me saavutasime üsna hea tulemuse: trammide elektritarve vähenes. Sellel slaidil on näide selle kohta, mis trammides toimub. Sinine joon näitab trammide võimsuse muutumist, see joon miinuspoole peal tähendab, et trammiajamid genereerivad pidurdamisel energiat võrku tagasi. Kui me seda mõistlikult kasutada oskame, saame tervikuna energiasäästu. Sedasama võib teha ka elektriauto. Nii võib üsna palju energiat säästa, aga selleks peavad jällegi olemas olema tehnilised vahendid.
Järgmine pilt illustreerib seda, kuidas tehnoloogia aitab kaasa veoajamite energia tarbimise vähendamisele. Nii on moodsa tehnoloogiaga võimalik säästa energiat üle kahe korra. Lisateabena on teile esitatud kasutegurid ja eri tüüpi elektrijaamades toodetava elektri hind aastal 2016. See on USA energeetikaministeeriumi prognoos.
Lõpuks tahan öelda, et energiasääst ja energiatõhusus on otseselt seotud energiasüsteemi optimeerimisega. Energiasüsteem on tervik ja seda peavad iga hetk arvestama kõik selles osalejad. Sinna kuuluvad kõik, alates primaarenergia tootjatest kuni lõpptarbijateni välja, ja kõik peavad teatud määral ka vastutama selle efektiivse toimimise eest, st vastutama kadude eest. Selleks on vaja luua majandusmehhanism.
Energiasüsteemi optimeerimine on keerukas ülesanne. See peab arvestama varustuskindlust, tehnilisi ja poliitilisi riske ning majanduslikku tõhusust, energia regionaalseid ja maailmaturuhindu, tehnoloogia arengut, samuti elu- ja looduskeskkonda ning inimarengut. Aitäh teile!

Suur tänu, professor Tõnu Lehtla! Teile on küsimusi. Istungi lõpuni on jäänud 14 minutit. Urve Palo, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud esineja! Minu küsimus käsitleb elamuehitust. Me teame, et ligi 40% kogu energiast tarbitakse hoonetes. Samal ajal me teame, et lisaks projekteerimisele on väga oluline ehituskvaliteet, et hoone tõepoolest vastaks projektile ja oleks korralikult tehtud. Kuid paraku on Eestis olukord selline, et ehitaja ka n-ö tellib muusika, st ta tellib oma objektile ise järelevalve. See on viinud olukorrani, kus tarbija ei pruugi maja või korterit ostes või ühiskondlikku hoonet rentides olla sugugi kindel, et see tõepoolest projektile vastab ja kvaliteetselt ehitatud on. Mida te arvate, kas selline olukord on normaalne, kas siin peaks riik rohkem reguleerima ja sellest protsessist osa võtma?

Nõustun täielikult teie arvamusega, et ehituskvaliteet on väga-väga tähtis. Tõepoolest, keegi peaks seda kontrollima. Kas see on tellija või riik, seda ma ei oska öelda.

Aitäh! Palun, Kalle Palling, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud ettekandja, väga põhjaliku ja hästi ülevaatliku ettekande eest! Mida te arvate, mida saaks seadusandja seaduste tasemel ära teha, et me suudaksime eesmärke täita mitte ainult elamuehituses, vaid üldse kõikides valdkondades, mis te siin esile tõite? Eelmisele ettekandjale esitati küsimusi põhiliselt korterelamute renoveerimise kohta, aga tegelikult on energiasäästu valdkond hoopis laiem. Ma kordan: mida saaks seadusandja ära teha, et me suudaksime eesmärgid täita ja inimestele ka teadvustada, et energiasääst säästab reaalselt nende raha?

Seadusandja saab ilmselt paljugi teha. Minu põhiline idee on see, et energiasüsteemis peab olema tagatud võimsusbilanss ja kui see ei ole tagatud, siis tekivad kaod. On võimalik olukord, kus tootja n-ö toob energia tarbijale kohale, aga see on kahjuks kiiresti riknev kaup. Näiteks, soojuse puhul laseb tarbija soojuse ülejäägi akna kaudu välja, elektri puhul, kui elektripinge tõuseb, siis hakkab tarbija rohkem tarbima, ta maksab selle kinni, aga lambid lähevad kiiremini läbi, elektrimootorid töötavad väiksema kasuteguriga jne. Nii tekivad kaod. Tuleks välja mõelda sellised seadused, mis aitaksid kõigil kadusid vähendada. Bilansi hoidmine ja kadude vähendamine peaks olema põhieesmärk, mitte lihtsalt energia tootmine, hoolimata sellest, kuhu see kaob.

Aitäh! Palun, Urmas Klaas!

Aitäh, proua juhataja! Austatud professor Lehtla! Kuna teie ettekanne oli akadeemilisem ja üldisem, siis ma ka küsin üldisemalt. Ma lähen natuke edasi kolleeg Pallingu küsimusest. Esiteks, kuidas te hindate, kas meie otsustajad, näiteks valitsus ja kohalikud omavalitsused, kuulavad piisavalt energeetikateadlaste ja energeetikute arvamust ning kas teil on teie hinnangul olnud võimalik selliste otsuste ettevalmistamisel küllaldaselt kaasa rääkida? Teiseks, mida teie kui tipp-pedagoogi arvates tuleks teha, et parandada Eesti ühiskonna mentaliteeti ja suurendada meie teadmisi energiasäästu valdkonnas?

Ma alustan küsimuse teisest poolest. Kindlasti on tänapäeval energeetikas väga palju muutumas. Siin oli juttu tarkvõrkudest. Need eeldavad tegelikult täiesti uut mõttelaadi ja seda oleks vaja rahva hulgas propageerida. Tarbija muutub järjest rohkem energiasüsteemi osaks ja ta peab ise seda tajuma. Tal peab tekkima võimalusi seal tegutseda ja teiselt poolt peaks tal tekkima ka vastutus kadude eest. Niisugused harivad üritused on kindlasti vajalikud.
Küsimuse esimene pool kõlas, kas ametiasutused on piisavalt teadlaste abi kasutanud. Nii ja naa. Minul on see küll esimene kord niimoodi teie ees esineda, aga kolleegid on varem tegelnud arengukavade koostamisega ministeeriumides.

Aitäh! Toomas Tõniste, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Minu arust on Eestis jäänud kuidagi tagaplaanile niisugune suurima potentsiaaliga energiaallikas nagu Päike. Kuidas teile tundub, kas me oleme siin teiste riikidega võrreldes lootusetult maha jäänud? Kas Päikesel on suur potentsiaal ja mida me saaksime siin muuta, et asja parandada?

Tegelikult nii ei ole, sest peaaegu kogu energia Maa peal on tekkinud tänu Päikesele, ka fossiilkütused on kunagi tänu Päikesele tekkinud. Tänu Päikesele toimib kliimakatel, saadakse hüdroenergiat ja tuult kasutada. Meie kliimas ei ole Päikese vahetu kiirguse kasutamine ilmselt väga tõhus, eriti võrreldes lõunapiirkondadega, Aafrika, Aasia ja Ameerika lõunapoolsete piirkondadega. Ma arvan, et meil täidab selle ülesande tuul, aga probleemid jäävad ikkagi samaks: probleem on võimsusbilansi hoidmine. Tuulele on vaja midagi kõrvale, näiteks energiasalvestit, mis võimaldaks võimsusbilanssi tarbijaga kohandada. See on probleemide probleem. Tuulikutest energia saamine koguseliselt ei ole probleem.

Aitäh! Palun, Margus Hanson!

Suur tänu väga põhjaliku ettekande eest! Me teame, et Euroopa Liit on vastu võtnud energiatõhususe miinimumnõuded ja me peame varsti hakkama tegelema liginullenergiahoonete projekteerimise ja ehitamisega. Praegu ei ole selliseid mõisteid veel sisustatud. Aga kas te teadlasena oskate öelda, millega neid mõisteid sisustada ja milline võiks olla energia n-ö piir ruutmeetri kohta hoonetes?

Ma ei ole soojustehnika spetsialist ega ehitustehnika spetsialist, nii et ma neid arve ütlema ei hakka. Aga päris nullenergiaklassi kuuluvad majad meie kliimas ilmselt kõne alla ei tule. Äärmisel juhul on võimalikud liginullenergiamajad, kus energiatarve on mingil määral olemas. Kindlasti on aga hoonetes energia säästmise varu väga suur, nii praeguse ehituskvaliteedi kui ka selle tõttu, et suur osa hooneid on väga vanad.

Aitäh! Palun, Kalle Jents!

Aitäh! Lugupeetud härra professor! Kui palju on Tallinna Tehnikaülikoolis uuritud LED-tehnoloogiat? Üks energiamahukas valdkond on tänavavalgustus. Väiksemates ja suuremates linnades on asutud vanu elavhõbedalampe välja vahetama naatriumlampide vastu. Väidetavalt on uued LED-lambid, vähemalt importijate ja müüjate reklaami kohaselt, veel mitu korda energiasäästlikumad, aga objektiivseid kriteeriume ei ole. Kas tehnikaülikoolil on selle kohta uuringuandmeid? Paljud linnad, näiteks ka minu kodulinn Viljandi, plaanivad tänavavalgustuse välja vahetada, aga on suure küsimuse ees, kas valida naatriumvalgustid või on LED-tehnoloogial suur tulevik.

Meil on kindlasti olemas valgustustehnika spetsialistid ja ka need andmed. Minu teada on olukord selline, et naatriumlambid on meil kasutusel siiski üsna ammusest ajast. Naatriumlampide kasutegur on samas suurusjärgus kui LED-lampidel. Ma ei näe siin selles mõttes väga suurt probleemi. Kasutusel võivad peale naatriumlampide olla veel muud tüüpi lambid, mis tuleks edaspidi välja vahetada. Aga LED-lambid minu arvates tõenäoliselt tänavavalgustuses niipea kasutusele ei tule.

Aitäh! Igor Gräzin, palun!

Austatud härra professor! Nagu ma aru saan, on meil tegemist fundamentaalse loodusteadusliku vastuoluga. Ühest küljest on mitmed uued energiaallikad, nagu Päike ja tuul, oma olemuselt väga ebastabiilsed, teiselt poolt toodavad nad asja, mida on väga raske säilitada. Nüüd on küsimus: kas on olemas mingisugusedki tehnilised ideed, kuidas sellest vastuolust üle saada? Küsimuse teine pool: kui me liigume selliste ebakindlate energiaallikate poole, mida me peame kompenseerima klassikaliste fossiilsete kompensatsioonijaamadega, mis on siis see, mis saldoks jääb, mis joone alla jääb? Kas me lõpuks võidame või kaotame sellest nn rohelisest energiast, mis oma olemuselt on kõike muud kui roheline?

See on väga hea küsimus. Kõik need taastuvenergiaallikad nõuavad tõepoolest tasakaalustamist. Küsimus on selles, millega me neid tasakaalustama hakkame. Kui me peame selleks ehitama kiiresti käivituvaid gaasijaamu, siis ma kahtlen, kas see on väga hea, kuigi see on kõige lihtsam lahendus. Peale selle on muidugi ka muid lahendusi. Mõnele riigile on loodus need lahendused kätte andnud. Seal, kus on palju hüdroenergiat, näiteks Põhjamaadest Norras, saab tänu hüdroenergiavarudele kompenseerida nii oma kui ka Taani tuulikute juhuslikku energiavoogu. Aga peale selle saab ehitada energiasalvesteid, on võimalik ehitada hüdroakumulatsioonijaamu, on võimalik ehitada soojusakumulaatoreid, näiteks võib kasutada tuulikute energiat kaugküttesüsteemides koos soojusakudega. Tarkvõrkude näol on tekkimas uus võimalus hakata targalt tarbima, nii et tootmise ja tarbimise nihutamisega saab viia bilansi igal hetkel paika, aga see eeldab väga põhjalikku infot võrgus toimuvate protsesside kohta, andmevõrkusid ja juhtimissüsteemi. See tähendab, et hinnakujundus võib tulevikus tõenäoliselt toimuda automaatselt, automaatide abil. Automaadid määravad hinna, sõltuvalt võrgu võimsusbilansist igal hetkel, ja hinnale reageerivad samuti tarbija juures olevad automaadid, otsustades, millal sisse ja millal välja lülitada mingit tarbijatüüpi ja missugust tarbimist saab ajas nihutada. Me ei pea pesumasinaid tööle panema siis, kui on tarbimise tipptund, me võime enamikku soojusega seotud koormusest teatud ulatuses ajas nihutada, me võime tarvitada energiat näiteks öösel. Selles valdkonnas on tegelikult palju võimalusi, aga see eeldab selle hästi läbimõtlemist.

Suur tänu ettekandjale! Kuna me pikendasime tänast istungit kuni kella 14-ni, siis kahjuks jääb järgmine registreeritud küsimus esitamata. Kuna majanduskomisjon on palunud, et arutelu kestaks teisipäevase istungi lõpuni, jääb arutelu pooleli. Aga ma usun, et kõigil on võimalik teha kodutööd ning mõelda energiasäästu ja energia jäävuse seaduse peale täna vabade tundide jooksul ja ka edaspidises elus. Kena päeva kõigile! Suur-suur tänu ettekandjatele ja tänase arutelu ettevalmistajatele minister Juhan Partsile ja professor Tõnu Lehtlale, ning suur tänu majanduskomisjonile teema tõstatamise eest!

Istungi lõpp kell 14.02.