Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head külalised! Alustame 20. aprilli infotundi. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 55 Riigikogu liiget, puudub 46.
Head ametikaaslased! Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning kultuuriminister Rein Lang. Mul on teile ka suur tänast infotundi puudutav palve: kui kirjaliku küsimuse esitanu on küsinud ära oma põhiküsimuse ja täiendavad küsimused – ning täna on esitatud väga palju küsimusi –, siis palun esitage iga küsimuse arutelul kohapealt vaid üks täiendav küsimus.

Alustame nüüd esimese küsimusega, mille on esitanud Riigikogu liige Viktor Vassiljev. Sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige peaminister Andrus Ansip, teema on pensionide tulumaksustamine. Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra peaminister! 13. aprillil kirjutas Eesti Päevaleht pensionäridest, kes on juba aastaid maksnud liigset tulumaksu. Praeguseks on selgunud, et neid on 17 000 inimest. Eesti pensionärid on segaduses, nad piiravad Sotsiaalkindlustusametit ja pensioniameteid, samuti kohalikke omavalitsusi – neil pole siiamaani täielikku selgust, kuhu abi saamiseks pöörduda. Valitsuse pressikonverentsil te väitsite, et ei ole mõtet korraldada teavituskampaaniat. Tõepoolest, kahju kannatajaid on ju kõigest 5,6% Eesti vanaduspensionäridest! Samas on need ikkagi 17 000 auväärses eas kodanikku, kelle taskusse riik on oma käe ajanud. Siit minu küsimus: kuidas on aastate jooksul korraldatud teavitustegevus? Kas on analüüsitud selle tõhusust? Ja kes konkreetselt vastutab 17 000 inimesele tekitatud rahalise kahju eest?

Neile 17 000 inimesele pole rahalist kahju kindlasti tekitanud riik. Kellelegi ei saa panna kohustust seadusega ettenähtud hüvesid täies ulatuses kasutada. Kuid riik peab kindlasti tunnistama seda, et tulenevalt ilmselt vähesest selgitustööst pole inimeste informeeritus olnud piisav selleks, et kõik need, kes on tahtnud riigi pakutavaid hüvesid kasutada, oleks saanud seda teha. Korraldada kampaania 17 000 inimesele, teadmata, kes need inimesed on, ei ole ilmselt otstarbekas. Teha telereklaami inimestele, kellest arvestatav osa ei viibi võib-olla Eesti territooriumilgi, sest nad elavad alaliselt või pikemat aega väljaspool Eestit, näiteks Venemaal, ei ole kuigi mõttekas. Ma väidan, et Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus on võimalik isikulise täpsusega välja selgitada inimesed, kes on saanud osa riigi pakutavatest sotsiaalsetest hüvedest ja kes ei ole saanud osa riigi pakutavatest sotsiaalsetest hüvedest. Selliseid riike, kus niimoodi isikulise täpsusega on võimalik välja selgitada need, kes ei ole palunud rakendada endal seda tulumaksuvabastust miinimumi ulatuses, peale Eesti maailmas väga palju ei ole. Teavitust tuleb siiski parandada. Praegune teavitus on lihtne: kui inimesed vormistavad oma pensionile jäämise dokumente, teevad nad linnukese lahtrisse, kus nad paluvad või ei palu rakendada nende pensionide puhul tulumaksuvaba miinimumi. See lahendus on väga lihtne ja inimesed on sellest teadlikud.

Austatud peaminister, selle vastuse aeg on läbi! Esimene täpsustav küsimus. Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Nagu te õigesti märkisite, tuleb kasutada otsest kontakteerumist, kuna inimesed on teada. Seda võib korraldada mitmel viisil: võib seda teha kohe täna ja operatiivselt, kuigi vist oleks olnud targem alustada juba eile, aga võib ka venitada nii kaua, kuni osal pensionäridest asjad kombes ja osal lihtsalt elupäevad otsas, enne kui õnnepäev käes. Tegemist on ju valdavalt üle 80-aastaste inimestega. Küsimus: kelle ülesanne on neid 17 000 pensionäri operatiivselt teavitada? Millised on alustamise ja lõpetamise tähtajad ning mis summadest see raha makstakse?

Need summad, mis läheksid näiteks kirjade saatmiseks, ei ole märkimisväärsed. Kui saata 17 000 inimesele kiri, siis väljatrükk, ümbrikud, postitus jne – see võiks maksta maksimum 9000 eurot ja see ei ole kindlasti teema, mida Riigikogu peaks arutama, kust, mis vahenditest see 9000 eurot leitakse.
Kuid küsimuse lahendamine ei ole niisama lihtne, et saadame kirjad ja kõik saavad need kätte. Meil on erihooldekodudes umbes 1000 pensioniealist inimest ja üldiselt ei ole nad võimelised adekvaatselt ilma asjadest aru saama. Nende eestkostjateks on väga paljudel juhtudel kohalikud omavalitsused. Üldhoolekandeasutustes on umbes 5000 pensionäri. Ka nende puhul on paljudel juhtudel eestkostjaks kohalik omavalitsus. Seega on ilmselt mõttekas teha väga tihedat koostööd kohalike omavalitsustega. Tundub, et osa kohalikke omavalitsusi ei ole oma eestkostekohustust kõige paremal viisil täitnud – nad ei ole eestkostetavate eest taotlenud tulumaksuvabastuse rakendamist. Ka kodutute hulgas on inimesi, kes on vanemad kui 65 aastat. Ja nagu öeldud, praeguste andmete järgi on nende eakate hulgas, kes ei ole seda tulumaksuvabastust hüvena kasutada saanud, ka inimesi, kes ei ela Eestis.

Viktor Vassiljev, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Üldise maksuvaba tulu arvessevõtmiseks peab pensionisaaja esitama avalduse. Sellisel avaldusel on mõtet töötava pensionäri puhul, kes peab valima, kas ta soovib lubatud tulumaksuvaba osa arvestamist töötasult või pensionilt, ning vastavalt esitama avalduse kas tööandjale või pensioniametile. Kuidas oleks võimalik korraldada nii, et mittetöötav pensionär ei peaks esitama tulumaksuvabastuse saamiseks avaldust? Mingit valikuvõimalust tal ju pole ja sisuliselt puudub sellisel avaldusel igasugune mõte.

Ka mina olen oma hinnangute kujundamisel läbinud selle etapi, kus teie praegu viibite. Tegelikult on mittetöötaval pensionäril võimalus näiteks esitada üksikisiku tuludeklaratsioon koos oma töötava abikaasaga ja väga paljud mittetöötavad pensionärid just seda võimalust tahavadki kasutada. Nad tahavad selle tulumaksuvabastuse sel moel kätte saada, sest maksimaalses ulatuses nad tulumaksuvabastuse hüve oma pensionist üksinda tulu deklareerides kätte ei saaks. Nii et küsimus ei ole niisama lihtne, et suurendame lihtsalt pensioni tulumaksuvabastust. See paneks nördima väga paljud inimesed, kes töötavate pensionäridena on iga kuu kätte saanud hüve märksa suuremas ulatuses. Küllalt paljud pensionärid nendest, kes on esitanud üksikisiku tuludeklaratsiooni ja sealtkaudu tulumaksuvabastuse hüve kätte saanud, ei soovi igakuist hüve kasutamist. Nad peavad mõistlikuks ja vajalikuks sel viisil raha koguda, et saada see hüve kätte üks kord aastas. Nad soovivad selle eest midagi osta või reisile minna. See informatsioon pärineb konkreetsetelt pensionäridelt. Minu jaoks ei ole selline raha kogumise viis kuigi loogiline, võib ju panna raha kontole ja las ta teenib seal intressi, aga see on inimeste vaba valik ja nad ei soovi, et neid sunnitakse iga kuu seda hüve rakendama. Nii et küsimus on märksa komplitseeritum, kui esialgu võis tunduda. Mulle tundus ka probleemi lahendus lihtsana: saadame kirja koju ja küllap inimesed siis reageerivad. Praeguseks on ümmarguselt 35 000 inimest võtnud ühendust Sotsiaalkindlustusameti või maksuametiga ja nendest ...

Austatud peaminister, palun vabandust, aga vastamiseks on aeg otsas!

Aitäh!

Rohkem praegu küsimusi ei ole, lõpetan esimese küsimuse käsitlemise.

Läheme teise küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Jaak Allik. Sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige Jaak Aaviksoo. Teemaks on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamine muukeelse õppe korraldamisel munitsipaalgümnaasiumides. Jaak Allik, palun!

Tänan! Lugupeetud härra haridusminister! Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 sätestab, et munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel kui eesti keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu. Kas te selgitaksite, palun, millistest kriteeriumidest kavatseb haridusministeerium lähtuda soovituse andmisel Vabariigi Valitsusele lubada munitsipaalgümnaasiumides muukeelne õpe, nagu teatavasti Narva ja Tallinna volikogu on 15 gümnaasiumile taotlenud?

Aitäh, hea küsija! Mõni päev tagasi saabus tõepoolest niisugune taotlus Tallinna Linnavalitsuselt ja mõne nädala eest ka Narva Linnavalitsuselt. Millest kavatseb Haridus- ja Teadusministeerium lähtuda seisukoha kujundamiseks enne valitsuse otsust? See sõltub taotluses toodud põhjendusest, miks soovitakse säilitada muukeelne õpe silmas peetud gümnaasiumides. Valdavalt on sellise taotluse aluseks olnud takistused üleminekul 60% ulatuses eelseisvale õppele.
Haridus- ja Teadusministeeriumile on niisugused taotlused tulnud teatud määral üllatusena, sest üleminek eestikeelsele õppele on kestnud 17 aastat ja eriti intensiivistunud pärast vastuvõetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusi. Vastavate kooli arengukavade alusel on üleminek eestikeelsele õppele 1. septembrist 2011 olnud kõikidele koolidele nende endi arengukava, kooli hoolekogu ja linnavalitsuste andmetel jõukohane. Ilmnenud uued asjaolud, mis on sundinud koole niisugust taotlust esitama, vajavad ilmselt reageeringut ka Haridus- ja Teadusministeeriumilt, kes peab koole toetama, et see üleminek oleks sujuv ja õpilaste õigused kvaliteetsele haridusele ka 1. septembrist tagatud. Ühtlasi tahaks arvestada asjaoluga, et Haridus- ja Teadusministeerium on selle ülemineku rahastamiseks eraldanud Tallinna linna koolidele kokku üle 12 miljoni krooni. Varem on koolid pidanud üleminekut võimalikuks, seega saavad takistused olla ainult väikesed ja ajutised. Loodame, et Haridus- ja Teadusministeeriumi ning linnavalitsuste koostöös need saavad ka lahendatud. Kui ei, siis ...

Austatud minister! Teie vastamise aeg on läbi.

Kui ei, siis tuleb vastu võtta vastav otsus.

Läheme edasi küsimustega. Esimene täpsustav küsimus. Jaak Allik, palun!

Lugupeetud härra minister! Haridusministeerium on teatavasti kritiseerinud ja ka teie praeguses esinemises kõlas kriitika mõningate omavalitsuste gümnaasiumide juhtkondade aadressil, kuna nad ei suuda täita seaduse nõudeid 60%-le eestikeelsele õppele üleminekul. Kas te olete nõus, et see kriitika ei tohiks mingil juhul n-ö materialiseeruda karistusaktsioonina õpilaste suhtes, kellel on õigus nõuda haridussüsteemilt, et neile jagatakse õppekava kohaselt kvaliteetseid teadmisi nendele arusaadavas keeles?

Minu esitatud kriitika päris kindlasti ei puuduta ei koolijuhte, hoolekogusid ega ka linnavalitsusi. Loodan, et linnavalitsused leiavad nendele probleemidele lahenduse, nagu juba öeldud. Kui niisuguseid lahendusi leida nende võimuses ei ole, püüame seda täiendavalt toetada Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ning loomulikult lähtume kõige selle juures õpilaste hariduslike õiguste tagamisest.

Ja nüüd läheme kohapeal registreeritud küsimuse juurde. Yana Toom, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud härra minister! Ma tean, et Tallinna linna koolide taotlustes ei olnud sugugi pikki põhjendusi, miks koolid muukeelse õppe luba taotlevad. Neid  põhjendusi ei olnud lihtsal põhjusel: me kirjutasime härra Lukasele vastavasisulise kirja ja palusime juhtnööre, millised kriteeriumid peavad olema seal kajastatud, aga vastust ei saanud. Nii saatsime 1. aprillil need taotlused teele sellisena, nagu nad olid. Seega ma küsin veel kord: kuidas te kavatsete neid taotlusi hinnata, arvestades asjaolu, et koolide taotlustes pikki põhjendusi ei ole? Varem te väitsite, et te lähtute taotluste sisu analüüsist.

Koolidel tuleb lähtuda põhiseadusest, põhiseaduse alusel kehtestatud seadustest ja teistest õigusaktidest. Täiendavat informatsiooni oleme koolidele valmis edastama, kui nad seda vajavad. Minule teadaolevalt on konkreetsetel koolidel täiesti konkreetsed probleemid – kus on puudu matemaatikaõpetaja, kus geograafiaõpetaja, kus võib-olla mõne teise ala spetsialist. Kui neid õpetajaid ei ole võimalik leida koolide ja linnavalitsuse koostöös, püüame Haridus- ja Teadusministeeriumiga abi osutada. Nimetan ka, et võimalik on kasutada, eriti Narvas ja teistes Ida-Virumaa koolides, koalitsioonileppes ettenähtud 30% ulatuses täiendavat rahastamist. Ka see peaks õpetajaid täiendavalt motiveerima. Koolide probleemid on täiesti konkreetsed, pedagoogilised, mitte poliitilised ega erakonnapoliitilised, nagu mõned poliitikud on püüdnud näidata, eriti seoses äsjaste Riigikogu valimistega.

Palun teine täpsustav küsimus, Jaak Allik!

Tänan! See on küll kolmas küsimus ja ma palun anda luba härra Kreitzbergil see esitada.

Aitäh teile, hea ametikaaslane Jaak Allik, aga meil on Riigikogus kombeks, et Riigikogu infotundi juhib üks inimene! Ja ma kell 13.01 tulenevalt sellest, et väga paljud Riigikogu liikmed on oma küsimused infotunniks eelnevalt registreerinud, ütlesin saalile, et iga küsimuse juures, mis on kirjalikult esitatud, on lubatud kaks täiendavat küsimust ja üks kohapeal registreeritud küsimus. Palun teilt mõistmist, sest minu arust on oluline, et võimalikult paljud inimesed, kes on vaeva näinud ja oma küsimuse eelnevalt registreerinud, selle ka esitada saaksid. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme kolmanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Yana Toom. Sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige Rein Lang, teemaks on lõimumine. Palun, Yana Toom!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud härra minister! Teie valdkonda kuulub nüüd ka selline peen asi nagu lõimumispoliitika. Ma lugesin koalitsioonileppe lõimumisest rääkiva peatüki lausa mitu korda läbi  ja leidsin mõndagi huvitavat, mille kohta on rea küsimusi esitanud ka Eesti venekeelne meedia. Osa nendest küsimustest tahaksin adresseerida ka teile. Nimelt on koalitsioonileppes kirjas, et "me hindame kõrgelt Eesti ajalooliste põlisvähemuste (juudid, baltisakslased, vene vanausulised, eestirootslased, ingerisoomlased) pikaajalist panust Eesti rikkaliku kultuuripildi väljakujunemisse". Te kindlasti teate seda peatükki paremini kui mina. Millisel põhjusel ei sisalda see peatükk teiste rahvusvähemuste kultuuripärandi väärtustamise sätet? Kas nende mitte-eestlaste panus Eesti kultuuriajalikku, kes ei kuulu ülalnimetatud rahvusgruppidesse, ei vääri tunnustamist ja tuge?

Suur aitäh! Selline küsimuse püstitus on minule küll äärmiselt üllatav. Kindlasti kõik rahvused, kes on Eestimaal aastasadu elanud, on panustanud Eesti riigi arengusse – nii majanduse arengusse kui ka kultuuri arengusse. Mulle tundub, et te praegu kisute täiesti kunstlikult ühe või teise väljendi kontekstist välja. Mina võin siin Riigikogus kinnitada kõigile Eestimaal elavatele rahvastele, et kõiki neid koheldakse võrdselt ja me väga loodame, et neist kõigist saavad väga head Eesti Vabariigi kodanikud.

Esimene täpsustav küsimus, Yana Toom, palun!

Härra minister! Selles lõigus on kaks väga konkreetset asja. Üks on see, et raha olemasolul tehakse ümber Peipsi-äärse ala arengukava, ja teine puudutab juudi kogukonda: tehakse korda Kloogal asuv holokausti memoriaal. Ma ikkagi järeldan siit, et teised rahvusgrupid justkui ei kuulu siia. Või ma eksin?

Jah, te eksite.

Ja nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus. Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Eelmisel aastal kinnitati Ida-Virumaa arengukava ja üks osa selles programmis on ka lõimumise valdkond. Nädal tagasi ütles regionaalminister, et nüüd ministeeriumid tegelevad oma valdkondadega, ja sellega seoses on mul üks küsimus. Kas Kultuuriministeerium on juba teinud selle arengukava plaani konkreetselt selleks ja ka tulevaks aastaks või see võtab veel pisut aega?

Suur aitäh väga asjaliku küsimuse eest! Ida-Virumaa tegevuskava on tõepoolest olnud eelmise valitsuse prioriteet ning ma väga loodan, et sellest saab ka selle valitsuse prioriteet. Me ei ole veel võimalikke tegevusi Ida-Virumaal täielikult lukku löönud ka selle aasta lõpuni, rääkimata järgmisest aastast. Meil on seal hulgaliselt võimalusi, sh seni kasutamata võimalusi, ja me plaanime kõige lähemal ajal teha Ida-Virumaale maakonnavisiidi, et rääkida omavalitsusjuhtidega. Eriti, muide, puudutab see Narva Linnavalitsust ja Narva linnapead, kellega ma loodame sisse seada väga töised suhted.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme neljanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Andres Anvelt. Sellele vastab peaminister Andrus Ansip, teemaks on riigi julgeolek ja eelarvepoliitika. Andres Anvelt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Härra peaminister! 2011. aasta on alanud riigikaitse, sisejulgeolekupoliitika seisukohast muret tekitavalt, õigemini jätkuvad eelmise aasta arengud. Tules hukkus juba 2010. aastal 7% rohkem inimesi kui 2009. aastal, 2011. aasta esimene kvartal näitab aga järjekordset kasvu – seda isegi siis, kui poleks juhtunud Haapsalu õnnetust. Kasvanud on ka liiklussurmade arv. 2010. aasta uppumissurmadest ma ei räägigi. Politseist on sellel aastal lahkunud üle 40 spetsialisti, ülejäänuid ähvardavad taas sundpuhkusepäevad. Päästeamet on sunnitud tänavu sundpuhkusepäevade tõttu vähendama kuni 30 komandos ajutiselt koosseisusid, mistõttu väheneb nende võimekus tulekahjude korral elusid päästa. Ma ei räägigi professionaalsete kaitseväelaste massilisest lahkumisest. See kõik paneb kahtluse alla meie riigi sise- ja välisjulgeoleku tagamise rahalise võimekuse. Milline on valitsuse plaan nende negatiivsete protsesside peatamiseks ja mõni aasta tagasi alanud õnnetussurmade arvu kahanemise taastamiseks?

Need ei ole kindlasti olnud mingid ühekordsed ajutised meetmed, tänu millele liiklussurmade arv Eestis on oluliselt vähenenud. Selle taga on püsivad investeeringud, selle taga on järjekindel teavitustegevus ja seetõttu on Eestis nii liiklussurmade, uppumissurmade kui ka tuleõnnetussurmade arv järjekindlalt vähenenud. Maailmas ei ole ühtegi riiki, kus oleks näiteks liiklusõnnetustes hukkunute arv vähenenud pidevalt ja see trend oleks olnud vääramatu – ilma selliste aastateta, kus vahepeal on hukkunute arv jälle suurenenud.
Põhjusi, miks näiteks liiklusõnnetustes hukkunute arv suureneb, on mitu. Tavaliselt on see põhjamaistes oludes eelkõige seotud ilmastikuga. Need trendist hälbivad aastad ei tähenda sugugi seda, et trend oleks muutunud. Meil ei maksa praegu sugugi arvata, et teede seisukorra liiklusohutumaks muutmine oleks kuidagi pöördunud ja et kõik need investeeringud, mis ulatuvad miljarditesse, on järsku lakanud liiklusohutust teenimast. Me oleme püsivalt meetmeid rakendanud ja jätkame nende rakendamist. Olen kindel, et õnnetussurmade arv Eestis väheneb. Mis puutub kaitseväesse, siis selle puhul on ju teada, et Eesti kulutused riigikaitsele peavad moodustama järgmisel aastal 2% SKT-st.

Andres Anvelt, esimene täpsustav küsimus, palun!

Kui me arvudele näkku vaatame, siis Päästeametis isegi sel aastal personalikulud vähenevad. Me teadsime seda muret juba eelmisel aastal ja seda oleks võinud arvestada tänavuse Päästeameti eelarve koostamisel. Aga nüüd ei saa 30 komandot aastal 2011 elupäästevõimekuse nõudeid täita. Milline on valitsuse seisukoht, kas see nii jääbki? Põlenguohvrite arv on ju suurenenud, kui võrrelda näitajaid aastal 2009, 2010 ja 2011 esimeses kvartalis.

Majandus kasvab ja kasvavad ka riigi võimalused teha kulutusi päästeteenistusele. Minu jaoks on pisut kummaline, kuidas üks poliitik võib hukka mõista buumi ajal kiirelt kasvanud riigi kulutused ja samal ajal asuda kohe tänast päeva võrdlema buumiaja tipuga. Selles lähenemises on mingisugune vastuolu, millest ka küsimuse esitaja peaks suutma järeldused teha. Kui majanduse ülekuumenemine oli halb, siis ei saa pärast seda konstateeringut hakata kohe idealiseerima ja ütlema, et oli küll halb, aga tegelikult oleks võinud jääda nii, nagu oli.

Teine täpsustav küsimus. Andres Anvelt, palun!

Aitäh! Härra peaminister, ma ei usu, et majanduse ülekuumenemine viis majades puhkenud  tulekahjudeni. Aga esitan nüüd konkreetse küsimuse: mis on valitsuse jaoks tähtsam, kas ülikokkuhoidlik eelarvepoliitika sisejulgeoleku valdkonnas või reaalsed inimelud, keda me iga aasta selle poliitika tõttu kaotame?

Me ei saa rääkida mitte mingisugusest ülikokkuhoidlikkusest eelarvepoliitikas tingimustes, kus me teame, et käesolev aasta ei lõpe tasakaalus eelarvega, vaid defitsiidis eelarvega. See, et möödunud aasta lõppes 0,1%-lise eelarve ülejäägiga, on tingitud eelkõige sellest, et meil õnnestus müüa ülemääraseid Kyoto saasteühikuid. Kui neid ühekordseid tulusid mitte arvestada, siis lõppes ka möödunud aasta defitsiidis. Seega mingisugusest ülikokkuhoidlikust eelarvepoliitikast kõnelda ei saa. Meie eesmärk on kulutada nii palju, kui me tulu teenime, ja küllap ka teie jagate arvamust, et vastutustundetu on tänaste kulutuste tarvis hakata raha laenama oma lastelt ja lastelastelt.

Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimus, Jaan Õunapuu!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kahjuks paljud meie riigi kodanikud ei näe siseturvalisust nii roosades värvides, kui teie seda siin kirjeldasite. Ma julgen küll väita, et elanike turvatunne on järjekindlalt kahanenud. Seda näitab ka viimastel päevadel meie ajakirjanduses ilmunud Tartumaa ja Jõgevamaa teatud valdade inimeste mure: nad juba mõtlevad selle peale, kuidas võib-olla omakohtu korras ühte või teist probleemi lahendada. Eile käis majanduskomisjon Tallinna lennujaamas. Eelmine aasta likvideeriti seal majandusoludest tingituna konstaablipunkt, mille peale lennujaama juhtkond oli väga pahane. Riik on teie valitsemisajal väga õhukeseks lihvitud. Mis te arvate, kas annaks seda veel õhemaks lihvida või on valitsusel valdkondades, mis puudutavad siseturvalisust, kavas midagi ette võtta?

Me kõik püüdleme teadmistepõhise ühiskonna poole. Mulle tundub, et mõne inimese jaoks on teadmistepõhine ühiskond, teadmistepõhine majandus pelk sõnakõlks ja rohkem kui sõnakõlksule sellele mõni inimene tähendust omistada ei oska. Ka põgusal pilguheidul möödunud aasta eelarve tulemustele võib konstateerida, et Eestis on maksukoormus kriisi ajal kasvanud, moodustades 36% SKT-st. See tähendab, et riigi osatähtsus ühiskonnas on praeguse kriisi ajal märgatavalt suurem kui näiteks 2000. aasta kriisi ajal, mil sotsiaalkulutuste osatähtsus oli 12–13% SKT-st. Praegu on sotsiaalkulutuste osatähtsus kasvanud 19%-ni SKT-st. Seega on kohatu rääkida üliõhukeseks lihvitud riigist. Ma arvan, et Riigikogu liige endale niisuguseid vääratusi lubada ei tohiks.
Nüüd turvatundest. Viimase ohvriuuringu järgi on Eesti elanike turvatunne kasvanud. See ohvriuuring on kättesaadav kõigile inimestele, kaasa arvatud heale küsimuse esitajale. Uuringuid tehakse ikkagi selleks, et nende alusel ja olemasolevatele teadmistele tuginedes ühiskonnas aset leidvaid protsesse kujundada. Igasugused sähvatused, emotsionaalsed välgatused, mis teaduslikele uuringutele vastu kõnelevad, et tohiks olla riigi poliitika kujundamise aluseks.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme edasi viienda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Mailis Reps. Sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige Jaak Aaviksoo ja teemaks on õppelaenud. Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Loomulikult on teema teile teada, sest te olite ka sel ajal valitsuses, kui seda arutati. Üks kärbete valusaid kohti, mis ühiskonnas üsna palju vaidlust tekitas, oli see, et lõpetati õppelaenude hüvitamine noortele, kes suundusid avalikku sektorisse ehk nn riigitööle, sh ka nendele noortele, kes läksid õpetajateks. Eriti valusalt puudutas see aga näiteks lasteaiaõpetajate koolitust, kellest suur osa töötab praegu ja on suhteliselt väikse palga peal. Nende õpingute põhjus on see, et me oleme vahepeal nõudnud neilt kvalifikatsiooni tõstmist. Seetõttu küsingi, kas te olete otsustanud nüüd, kui kärpeaeg hakkab mööda minema, seda küsimust üle vaadata.

Aitäh küsijale! Tõepoolest 1. juulil 2009 muudeti õppetoetuste ja õppelaenude seadust ning kaotati ära õppelaenu hüvitamine kõigil avaliku sektori töötajatel, kes selleks ajaks ei olnud lõpetanud kõrgkooliõpinguid ega töötanud aasta aega avalikus sektoris. Selle otsuse vastuvõtmise ajendiks oli tõepoolest majanduslangus ja eesmärk viia riigieelarve tasakaalu. Samal ajal ei saa seda toetusmeedet pidada täiel määral õiglaseks ka rahulikumal majandusperioodil. Olen seda meelt, et inimestele peaks maksma palka palgana, mitte mitut sorti soodustuste ja loovustasudena, sh ka laenude kustutamisega. Viimastel aastatel on avaliku sektori palgad kasvanud ja ka haridussektori töötajate, kelle pärast me mõlemad südant valutame, arv on kasvanud. Seetõttu oleks ebakohane väita, et haridustöötajad on selle meetme all kuidagi eriliselt kannatanud. Peame silmas ka seda, et õppelaenude kustutamine on lisasissetuleku allikas nendele noortele, kes on õppelaenu võtnud. Sellega diskrimineerime neid, kes on toime tulnud ilma laenu võtmata, rääkimata nendest inimestest, kes asuvad erasektoris tööle ka mitte eriti kõrgetele ametikohtadele või kõrgestitasustatud ametikohtadele ja peavad kõik kulud oma taskust katma. Loodame, et koos palkade tõusuga avalikus sektoris ja vajaduse korral sihtotstarbeliste toetusmeetmete arendamisega saame toetada neid peresid, kes on rahalistes raskustes.

Mailis Reps, palun esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Jah, ma olen teiega nõus, et kindlasti oleksid otsesed meetmed ja palgatõus pikas perspektiivis paremad. Aga mitmed noored inimesed, osalt ka keskealised inimesed, olid 2009. aastal põhimõtteliselt oma valiku juba teinud. Näiteks lasteaiaõpetajatelt, nagu te väga hästi teate, nõudsime me ise ülikooli tagasiminekut. Väga mitmed nendest, näiteks maal elavate laste õpetajad, tegid selle valiku teadlikult, võttes selleks laenu, makstes oma õpingute eest ja elamise eest. Nad tegid seda teadmisega, et jäävad edasi lasteaeda tööle ja siis laen kustutatakse. Samasuguseid juhtumeid on kultuuritöötajate hulgas. Kas te ei pea siiski õiglaseks vaadata see läbi vähemalt nende puhul, kes 2009. aastaks olid juba õpinguid alustanud, näiteks aasta, kaks või kolm õppinud ja õppelaenu võtnud?

Õppelaenu kustutamise õigus tekib sellest hetkest, kui inimesed on asunud pärast kõrgkooliõpingute lõpetamist tööle. Kui on juhtumeid, kus inimesed olid oma töölepingu peatanud, läinud õppima ja siis tagasi tulnud – ma usun, et need juhtumid tuleks läbi analüüsida ja leida võimalikud lahendused, kui niisugune ebaõiglus on sündinud.

Mailis Reps, palun teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Kas sellest võib järeldada, et te olete valmis teatud juhtumite puhul ja teatud sektorites analüüsima õppelaenu kustutamist veel lisaks sellele, mis seadus ütleb, st 2009. aastal lõpetanud ja vähemalt aasta töötanud? Kas võiks võtta tagasiulatuvalt ka näiteks 2009. aastal õpinguid alustanud või näiteks juba üle poole stuudiumist läbinud?

Päris kindlasti ei tahaks seda otsust põhimõtteliselt, mingite üldiste printsiipide alusel läbi vaadata. Ma möönsin, et kui on sündinud ebaõiglus ja seadust on vääriti tõlgendatud või on inimesed jäänud ebaõiglaselt bürokraatia hammasrataste vahele, nagu te osutasite lasteaiatöötajate puhul, siis seda ma olen valmis analüüsima.

Kohapeal registreeritud küsimusi ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme edasi kuuenda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Urve Palo. Sellele vastab peaminister Andrus Ansip ja teemaks on Eesti Energia investeeringud. Urve Palo, palun!

Hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Milliseid rahalisi kohustusi on Eesti Energia võtnud endale seoses Jordaania, Maroko ja USA arendustega ning kuidas mõjutab Jordaania, Maroko ja USA projektide finantseerimine Eesti Energia kontserni rahalist võimekust teha alternatiivseid investeeringuid kas või siinsamas Eestis? Teadaolevalt on raha projektidele laenatud kontserni nimel ja tagatud kontserni rahavoogude ning varadega. See tähendab, et väheneb kontserni võimekus teha muid investeeringuid. Milliseks kujuneb nende arenduste saatus siis, kui selgub, et Enefit-280 seadme töökindluses ilmneb tõsiseid puudujääke ning investorid pole huvitatud nendes projektides osalemisest? Kes vastutab valede juhtimisotsuste eest, mille tõttu investeeringud korstnasse kirjutatakse?

Aitäh! Ma usun, et iga ettevõtja, kui ta otsustab mingisuguse investeeringu teha, kaalub väga põhjalikult kõiki poolt- ja vastuargumente, koostab väga põhjaliku äriplaani ja siis otsustab teha investeeringu. Loomulikult teeb ta selle investeeringu täies veendumuses, et ta hakkab teenima kasumit. Ma usun, et Eesti Energia puhul on kaalutlused ja lähenemine temaatikale olnud täpselt samasugused nagu kõigil teistel ettevõtjatel. Jordaania projekti puhul on Eesti Energia investeeringud ennast praeguseks juba tasa teeninud. Teatavasti on Eesti Energia Jordaania projekti tarvis loodud ettevõttest oma osaluse osaliselt võõrandanud ja selle võõrandamise tulemusel saadud vahendid on katnud kõik Eesti Energia senised Jordaania projekti arendamiseks tehtud kulutused. Seejuures on oluline teada, et Eesti Energia omanduses on endiselt 65% Jordaania projekti arendava äriühingu aktsiatest. Kui projekt ka edaspidi edukalt areneb – siiani on see läinud edukalt –, siis saab sealt tekkida kasum. Kui tekib kasum, siis sellest on võimalik teha ka teisi investeeringuid Eestis või väljaspool Eestit.
Maroko projektist ei ole ma väga hästi informeeritud, aga niipalju kui mina olen informeeritud, ei ole Maroko põlevkivi kasutatav põlevkiviõli tootmiseks Enefiti tehnoloogiaga ja selles uuringute staadiumis on Eesti Energia oma koostöö Maroko kolleegidega lõpetanud.

Urve Palo, palun esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Kui palju on Eesti Energia siiski teinud investeeringuid kolme riiki kokku? Kui suur on see rahaline maht ja kui midagi nihu läheb, kes siis vastutab?

Aitäh! Vastutaja on meil ju äriseadustiku järgi teada – vastutab juhatus. Juhatus vastutab ka solidaarselt oma isikliku varaga, kui nad on teinud äriettevõttele kahjulikke või teadvalt kahjumisse viivaid otsuseid. Täpselt samamoodi vastutavad nõukogu liikmed, kui asi peaks halvasti minema. Aga loomulikult ei tähenda see seda, et kui tegemist on normaalse äririskiga, siis kohe keegi vastutab, ja kui tegemist on hea äriprojektiga, mis on väga tulus, siis on kasum rahva ja riigi oma. Summa suurust ei ole ma praegu võimeline krooni või euro täpsusega ütlema ja seetõttu ma ei hakka spekuleerima.
Investeeringud ongi praegu tehtud põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse. Jordaania projekti ma kirjeldasin ära. Marokosse ei ole mingeid olulisi investeeringuid üldse tehtud. Ühendriikide projekti maksumus on ka ajakirjanduses avalikustatud, mistõttu ma ei tahaks hakata mingisuguseid oma mälusopist võetavaid kaheldava väärtusega summasid nimetama.

Nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus. Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud peaminister! Mul on lühike konkreetne küsimus. Kas Vabariigi Valitsusel on tuleva aasta eelarve koostamisel mõte, võib-olla ka juba otsus võtta Eesti Energiast kasumit ja arvestada seda juba eelarve koostamisel, nagu seda tehti eelmistel aastatel, või on see praktika minevikku jäänud?

Aitäh! Kindlasti võtab riik ka järgmisel aastal Eesti Energiast dividende ja ma pean seda väga loomulikuks, et riigile kuuluv äriühing omanikule kasumit teenib. Küllalt palju on räägitud sellest, et võiks näiteks alandada aktsiisimäära, ehkki aktsiisid moodustavad elektrienergia hinnast vaid 4%, ja seeläbi võiks alaneda elektri hind tarbijale ning riik teeniks elektrienergia tootmiselt ja turustamiselt vähem. Selline lähenemine ei ole päris kohane, sest teatavasti on aktsiisid asendanud õhusaastetasusid ja see asendamine oli ilmtingimata vajalik ka selleks, et kindlustada Eesti energiajulgeolek. Kui me rakendaksime Eesti Energiale kohaseid keskkonnatasusid, mis kataksid ära kõik keskkonnale tekitatud kahjud, siis võiks see tähendada, et nende toodang muutub turul konkurentsivõimetuks ja me saame siia importelektrienergia, mis täna on, aga mida homme ei pruugi olla.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme edasi seitsmenda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin. Sellele vastab valitsusliige Jaak Aaviksoo ja teemaks on Narva bastionid. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Loodan, et te jagate arvamust, et Narva bastionid on üks ilusamaid, tähtsamaid mälestisi Eestis. Kahjuks viimastel aastatel see muinsuskaitseline objekt laguneb ja see protsess on iga aastaga kiirenenud. Riik eraldas viimati Narva bastionidele raha 1998. aastal, praeguses valuutas 32 000 eurot. Kuidas te hindate Narva bastionide kui tähtsa ajaloolise objekti tulevikku? Milline on Kultuuriministeeriumi ja isiklikult teie ettekujutus, kuidas hakkavad Narva bastionide remonttööd arenema?

Hea küsija! Sellest ajast, kui ma haridus- ja kultuuriministri ametit pidasin, on 16 aastat mööda läinud, aga ma vastan hea meelega. Jagan kindlasti arvamust, et Narva ja Ivangorodi bastionide kompleks on suure rahvusliku ja rahvusvahelise ajaloolise väärtusega objekt ning avalikul sektoril tuleks see tulevastele põlvedele säilitada. Vastavalt seadusele kuulub selle muinsuskaitseobjekti eest hoolitsemine kohaliku omavalitsuse, Narva Linnavalitsuse ülesannete hulka. Bastionide praegune seis ei jäta kahjuks muljet heaperemehelikust suhtumisest sellesse ajaloolisse objekti. Riik on ka varem selle raske ülesande puhul kohalikule omavalitsusele appi tulnud ning praegu on riik minu teadmist mööda püüdnud Eesti, Vene ja Läti aastate 2007–2013 piiriülese koostöö programmi kaudu raha leida ja eraldada. Loodame, et see programm tõepoolest rakendub: rajada Narvas püssirohukeldrisse külastuskeskus, luua Viktoria bastionisse ekspositsioon ning ehitada külastajatele turvalised ligipääsuteed Viktoria bastionini. Selle projekti taotluseelarve on 3,47 miljonit eurot. Loodetavasti aitab see vähemasti osaliselt kompenseerida kohaliku omavalitsuse senised tegematajätmised.

Esimene täpsustav küsimus. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Tegelikult, härra eesistuja, see ei ole küsimus. Ma pean paluma härra Aaviksoolt vabandust, see oli tööviga. Omateada kirjutasin ma alla küsimusele, mis oli suunatud kultuuriminister Langile. Alles siin saalis seda lehte vaadates avastasin, et see oli saadetud härra Aaviksoole, kelle tööülesannete hulgas see muidugi ei ole.

Aitäh! Mulle tundub, et Vabariigi Valitsuse liige ei pahanda ja on mõistev. Hea ametikaaslane on samuti mõistev, nii et ju me saame tulevikus need küsimused ja ministrid kokku ajada.
Täpsustavaid küsimusi ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Head ametikaaslased, kui teil on nüüd infotunnis tekkinud küsimusi mingitel muudel teemadel, mida te soovite täna käsitleda, siis palun vajutage mikrofon sisse! Mul on palve, et te ütleksite, kellele te Vabariigi Valitsuse liikmetest küsimuse esitate, ja esitage küsimus ühe minuti jooksul. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Küsimus kultuuriminister Langile. Härra Lang, te olete seda küsimust juba kuulnud, ma olen selle välja öelnud. Ma lisaksin sellele ainult juurde, et Narva linn on mitmel korral osalenud mitmesugustest meetmetest-fondidest raha taotlemisel. Alati on fondidest saadud projektile väga hea hinnang, aga kõik lõpeb sellega, et Kultuuriministeerium paneb Narva bastionid oma prioriteetides nii madalale kohale, et lõpptulemusena ei ole võimalik mingit projekti käivitada. Nii et see kõik ei sõltu mitte ainult omavalitsusest, vaid sõltub ka Vabariigi Valitsusest, konkreetselt Kultuuriministeeriumist. Ma kordan seda küsimust: milline on teie ja Kultuuriministeeriumi ettekujutus Narva bastionide tulevikust?

Aitäh! Kolleeg Jaak Aaviksoo vastas sellele küsimusele täpselt samamoodi, nagu mina oleksin vastanud, ainult et ta tegi seda oluliselt viisakamal moel. Tegelikult on kohaliku omavalitsuse territooriumil olevate muinsuste säilimine ikkagi kohaliku omavalitsuse asi ja ma vaatan selles mõttes imestusega, et kohalik omavalitsus Narvas ei ole  nende bastionide säilimist ja arendamist mitte üleliia tähtsustanud, lootes lihtsalt, et vahendid selleks tulevad kuskilt mujalt. Narval on ju olemas enda eelarve, mida linnavalitsus kamandab, ja kui teil ei ole volikogus piisavalt hääli, et saada raha eraldamise kaudu tuge ka ajalooliste mälestiste säilitamisele, siis on see muidugi väga kahetsusväärne. Aga ma loodan küll, et me suudame nüüd koostöös tänase Narva Linnavalitsusega midagi nende bastionidega ette võtta, ja ma pean siin silmas eelkõige ikkagi Euroopa Liidu fonde. Sest nagu Jaak Aaviksoo ütles, tegemist on ajaloomälestistega, millel on üleeuroopaline tähendus ja mille säilimine on ülimalt tähtis. Nii et Narva Linnavalitsuse senisest vastutöötamisest sõltumata võtame kindlasti midagi ette.

Palun, Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Minu küsimus on härra peaministrile ja puudutab koostööd naabritega. Härra peaminister on kindlasti kursis, et juba eelmise valitsuse ajal moodustati Eesti ja Läti ministeeriumidevaheline piiriülese koostöö komisjon, kus on neli töörühma: sotsiaal- ja meditsiiniteenuste töörühm, transpordi-, energeetika- ja keskkonnaküsimuste töörühm, hariduse, turismi ja spordi töörühm ning tööjõu piiriülese liikumise ja maksustamise töörühm. Nende töörühmade jaoks on kaardistatud 23 küsimust, mille arutamiseks on eri valdkondade eksperte kaasates ka kohtutud. Härra peaminister, kas te olete kursis nende küsimustega ja milles te näete vajakajäämisi? Kas neid küsimusi on võimalik praeguses valitsuses lahendada?

Ma olen päris veendunud, et koostöö Eesti ja Läti vahel on väga heas seisus, asjad kulgevad normaalselt. Ma ei näe mitte mingisuguseid vajakajäämisi.

Head ametikaaslased ja austatud valitsusliikmed! Mul on teile selle infotunni juhatajana siiras palve, et me paneksime tähele, mis küsimusi esitatakse, ja püüaksime olla selles teemas, mille kohta küsitakse. Läheme edasi. Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Mul on küsimus haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. Härra minister, teie viimases koalitsioonilepingus, mille te sõlmisite Reformierakonnaga, on selline punkt: viime lõpule vene gümnaasiumide ülemineku eesti õppekeelele ja aitame omavalitsustel moodustada tugevaid vene õpilaskonnaga, kuid hea eestikeelse õppega nn vene lütseume. Kas te võiksite lahti seletada, mida te nende vene lütseumide all mõtlete? Milline oleks nende lütseumide omandivorm, mis keeles toimuks õpe nendes koolides ja millise sisu te annate sellele vene lütseumile?

Ma vastaksin kahes võtmes, üks võib-olla üldisem, teine konkreetsem. Ma kuulun kindlasti nende Eesti inimeste hulka, kes peavad meie ajaloolist rahvuslikku rikkust ka tuleviku jaoks äärmiselt tähtsaks, sealhulgas vene keele oskust ja vene keele oskust väga heal tasemel. See võimaldab meil nii kultuurilist kui ka majanduslikku suhtlust väga paljude teiste riikide ja rahvastega, sealhulgas Venemaa Föderatsiooniga, ja on kindlasti Eesti tulevikku kindlustav komponent. Venekeelse hariduse nõrgendamine ja vene keele oskuse nõrgendamine Eesti Vabariigis ei teeni päris kindlasti Eesti riigi ja rahva huve. See, et põhiliselt ehk vähemalt 60% ulatuses toimuks õppetöö riigikeeles, ei ole vastuolus sooviga säilitada tugeva vene keele ja kultuuri komponendiga haridust Eesti Vabariigis, ja seda mitte ainult Narvas või Tallinnas, vaid ka teistes Eesti piirkondades. Kuidas seda konkreetselt teha, tuleb arutada eelkõige konstruktiivses koostöös nende kohalike omavalitsustega, kus on sellised koolid olemas, selline traditsioon on olemas. Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks tänaste eliitkoolide või nn eliitkoolide hulka kuuluvate prantsuse ja inglise, samuti saksa kallakuga koolide seas ei võiks olla vähemasti samasugusel tasemel või, mis veelgi parem, nendest paremal tasemel vene keelt ja kultuuri süvendatult õpetavaid õppeasutusi.

Yana Toom, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Mul on samuti küsimus härra Aaviksoole. Koalitsioonileppes on olemas selline punkt, et laiendatakse tasuta kõrghariduse saamise võimalusi ja juurde tuleb, kui ma ei eksi, 3000 tasuta õppekohta. Kas teie arvates on mõistlik ja kas on lootust, et selle kaudu üritab valitsus leevendada ka kaadripuudust, mille küüsis vaevleb praegu venekeelne kool Eestis?

Ma loodan, et kõik kitsaskohad spetsialistide ettevalmistamisel saavad haridusministeeriumi ja tööandjate koostöös adresseeritud ja võimalust pidi ka lahendatud, sh vene koolide õpetajate puudus. Ma olen siiski seda meelt, et rohkem kui vastuvõtu suurendamisele tuleb võib-olla tähelepanu pöörata vastava motivatsiooni kasvatamisele, ja seda mitte ainult tulevaste õpetajate, vaid ka kooli hoolekogude ja juhtkondade poolt. Ma olen üsna veendunud, et vene kooli õpetajate probleemid, mis ei erine põhilises osas ka eesti koolide õpetajate probleemidest, tuleb lahendada just nimelt sel teel, mitmesuguseid motivatsiooniskeeme tugevdades. Koalitsioonileppes ettenähtud 30%-line palgalisa eesti keeles õpetavatele õpetajatele Ida-Virumaal on minu meelest hea ja väga positiivne samm selles suunas.

Arto Aas, palun!

Aitäh, juhataja! Küsimus peaministrile. Pöörduksin tagasi infotunni esimese küsimuse juurde, mis puudutas pensionäride maksustamist. Siin kõlas ka väide, et pensionärid lausa piiravad Sotsiaalkindlustusametit, ja neid on olnud tõepoolest tuhandeid, kes info saamiseks on sinna pöördunud. Mis neist edasi saab?

Sotsiaalkindlustusameti poole on pöördunud praegu põhiliselt küll telefoni teel umbes 35 000 inimest. Umbes iga 20. pöörduja on pöördunud Sotsiaalkindlustusameti poole avalduse vormis ja nende avaldustega on nii, et tuhatkond inimest, kes on avalduse kirjutanud, saavad oma kinnipeetud tulumaksu tagasi. Praeguseks on ka teada, et umbes 150 inimest peab hoopis riigile tulumaksu juurde maksma. Ülejäänute puhul on tulemus null ehk nad ei saa midagi tagasi ega pea ka midagi juurde maksma. Ehk siis valdav osa nendest inimestest, kes praeguseks on Sotsiaalkindlustusameti poole pöördunud, on saanud teada, et kõik nende asjad on korras. Aga see järeldus ei ole absoluutne, sest ma usun, et lähemal ajal võivad muist nendest inimestest, kes on telefonitsi ühenduses olnud, esitada ka veel avalduse.

Tänan! Sellega lõpetan tänase infotunni, sest et meie aeg on kohe ümber. Ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid vastamast ja tänan häid ametikaaslasi küsimast! Tänane infotund on lõppenud.