Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Head külalised! Hea Eesti rahvas! Riigikogu hoone oli esimene avalik hoone Tallinnas, millesse projekteeriti elektrivalgustus. See oli sümboolne tegu: toonase uusima tehnoloogiaga varustas vaba rahvas esimesena oma esinduse koja, sest just siit, sellest saalist tuleb nõuda ja tahta värskeid lahendusi ja vaimuvalgust. Meie kaasajal ei ole elekter ega elektrivalgustus enam teab mis uudis. Oleme jõudmas suisa nii kaugele, et järgmisest aastast sõidab Eesti teedel tuhat elektriautot ja laadimiskohti leidub üle riigi. Eesti on kiirelt arenev riik.
Ka maailm meie ümber ei ole tardunud, muutumatu keskkond. Kui Eesti riiklus muutub järjest stabiilsemaks ja kindlamaks, siis maailma tervikuna paistab ees ootavat pigem rahutu ja keeruline ajajärk. Rahvusvahelised suhted tähtsustuvad üha enam: nii Liibanonis, Põhja-Aafrikas kui ka Jaapanis toimuv puudutab meid vahetult. Me peame toimuvat mõistma, et olla valmis õigel hetkel samme astuma. Olles liige mõjukates rahvusvahelistes organisatsioonides, on Eesti otsustajate hulgas. Otsustamine tähendab vastutust, mis ületab Eesti ja sageli Euroopa piirid. Me oleme koos sõprade, partnerite ning liitlastega valmis õigel hetkel tegema vajalikke otsuseid. Me mõistame, et üksnes reageerimisest rahvusvahelistele probleemidele ei piisa, neid tuleb suuta ka ära hoida. Eesti on uhke oma inimeste üle, kes aitavad lahendada kriise maailma eri paigus.
Viimaste aastate keerulisim sõlmküsimus peaaegu kõigi maailma riikide jaoks on olnud toimetulek ülemaailmse majanduskriisiga. Riigid käitusid kriisis erinevalt, mõni alles otsib väljapääsu. Kuid üle maailma on majanduseksperdid üksmeelel selles, et kriisiga toimetulemiseks on võtmetähtsusega eelarve tasakaal, reservid ja võimalikult paindlik majandus, sh väike võlakoormus. Valitsus, kes hakkaks nüüd igapäevakulutusteks laiali jagama laenuraha, näitaks, et ta pole viimaste aastate kriisikogemusest mitte midagi õppinud. Sellisel valitsusel puuduks täielikult õppimisvõime. Sellist valitsust Eesti endale lubada ei saaks.
Lugupeetud Riigikogu! Valitsus, mille moodustamiseks ma täna teie toetust küsin, lubab valitsemislepingu esimeses punktis viia valitsussektori hiljemalt aastaks 2014 struktuursesse eelarve ülejääki ning hoida seejärel ülejääki kõigil kasvuaastatel. Sellega oleme selgelt sõnastanud, et mandaati küsiva valitsuse inimeste elukvaliteedi parandamisele suunatud poliitikat raamib vastutustundliku ja aruka majandamise kohustus – kohustus arendada Eestit ka edaspidi atraktiivse ja usaldusväärse majanduskeskkonnana. See ei ole kerge ülesanne, kuid ma olen lootusrikas, sest sündiva uue valitsuse osapooled on hästi kokku töötanud vana: me oleme koos ära söönud mitu puuda soola ja majanduskriisis karastunud.
Austatud rahvaesindajad! Täna on kolmas kord, kui kõnelen teie ees lähtuvalt meie põhiseaduse §-st 89. Esitades valitsuse moodustamise aluseid, rõhutan, et need kümme iga Eesti peaministri ja valitsuse suurt ülesannet, mida nimetasin siinsamas puldis nelja aasta eest, on endiselt aktuaalsed. Valitsuse tegevuse suurim eesmärk on inimeste elukvaliteedi parandamine, sellise Eesti ja sellise elukeskkonna loomine, et edeneks meie kultuur, sünniks rohkem lapsi ja pikeneks eestlaste eluiga ning inimesed sooviksid hea meelega siin elada.
Mida kavatseb uus valitsus selleks teha, kui te võimaluse annate? Kavatseme jätkata alustatud struktuurseid reforme hariduses ning langetada hädavajalikud strateegilised otsused energeetikas. Meil tuleb ära teha eri- ja sooduspensionide reform, kehtestada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus ning suurendada turvalist paindlikkust tööturul. Kavatseme langetada tööjõumakse, vähendada tulumaksumäära samale tasemele käibemaksumääraga, kaotada erisoodustusmaksu tööga seotud tasemekoolituselt, ettevõtlussõbralikkuse suunas edasi arendada üldist majanduskeskkonda ning suurendada lastega perede ja pensionäride sotsiaalset turvalisust.
Konkurentsivõimeline majandus, peresõbralik riik, sotsiaalne turvatunne ja kõrgelt haritud rahvas on meie suurimad sihid.
Head sõbrad! Korras majandus toob kaasa kõigi Eesti inimeste elatustaseme tõusu – nii võtan ühe lausega kokku mahuka, 55-leheküljelise koalitsioonileppe. Eesti inimeste elatustaseme tõusu eeldus on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimeline majandusstruktuur, sest just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus, teenused lastega peredele, turvalisus ja heal tasemel haridus. Eesti majanduskasvu võti on edenemine ülemaailmses väärtusahelas. Eestis tehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Riik panustab majanduskasvu atraktiivse ja usaldusväärse keskkonna loomisega: hariduse, teaduse ja kultuuri arendamisega, tööturu-, taristu-, IT-, energia-, transpordi- ja õiguspoliitikaga ning majandusdiplomaatiaga. Eesti jätkab meile edu toonud tugeva turumajanduse ja liberaalse majanduspoliitikaga, et koguda jõukust, mis muudab järk-järgult kõigi inimeste elu paremaks.
Valitsusliidu pere- ja rahvastikupoliitika eesmärk on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, mis kindlustab, et Eesti rahvas on kasvav rahvas. Selleks tagame vanemahüvitisesüsteemi jätkumise ning kehtestame lisaks vanemapensioni. Noorte huvitegevuses osalemise suurendamiseks ja riskikäitumise vähendamiseks kehtestame huviringiraha. Loodav valitsus peab õigeks, et peretoetuste maksmisel peab veelgi enam kehtima põhimõte, mille järgi rohkem toetatakse neid, kes rohkem abi vajavad ja kellel on rohkem lapsi. Jätkame ka lapsehoiuvõimaluste paindlikumaks muutmist, et aidata vanemad kiiremini tagasi tööturule ja seeläbi suurendada perede sissetulekut.
Valitsusliidu tööturu- ja sotsiaalpoliitika eesmärk on inimeste sissetulekute suurenemine, elukvaliteedi paranemine ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Väärtustame riigi hea majandusarenguga kaasnevaid suuremaid sissetulekuid, tegelikele vajadustele vastavaid inimväärseid toetusi ja väärikat vananemist. Jah, viimati nimetatu tähendab meie eakamatele stabiilset pensionitõusu. Praeguste prognooside järgi on majandus kasvamas sellises tempos, et võin öelda: pensionid järgmisel ja sellele järgnevatel aastatel tõusevad.
Tööpuuduse vähendamisel pöörame põhitähelepanu noortele ning ka pikka aega tööturult eemal olnutele. Arendame tööturu olukorrast sõltuvalt aktiivseid tööturumeetmeid, muu hulgas palgatoetust, tööpraktikat, ettevõtluse alustamise toetust, erialase ettevalmistuseta inimeste koolitamist. Parandame töötukassa võimet aidata inimesi uue töökoha leidmisel, pakkudes kiiremat teenust, tänapäevaseid infotehnoloogilisi võimalusi ning isiklikumat lähenemist.
Kuid kõige parem vahend tööpuuduse vastu ja inimeste jõukuse kasvatamiseks on loomulikult haridus. Sellepärast on väljakutsed hariduspoliitikas kahtlemata sellele valitsusele ühed olulisemad. Meie pikemaajaline eesmärk on viia Eesti haridus Põhjamaade tipptasemele. Põhjamaisel tasemel haridus algab sellest, et igale lapsele on tagatud lapsehoiuteenus ja korraliku alushariduse omandamise võimalus, see tähendab tänapäevast üldharidust ja see päädib kvaliteetse kõrgharidusega. Just viimane valdkond saab sündivalt valitsusliidult erilise tähelepanu. Soovime ellu viia uuendused, mis teevad heal tasemel kõrghariduse tasuta kättesaadavaks kõigile võimekatele Eesti noortele. Valitsusliit soovib Eestit näha ühiskonnana, kus väärtustatakse loovust ja loovisikuid. Ka professionaalne kultuur ja kõigi eestlaste võimalus sellest osa saada on valitsuse tähelepanu keskmes.
Hea Riigikogu ja austatud külalised! Kinnitan teile siit kõnepuldist, et Eesti välispoliitika eesmärk ei muutu – see on Eesti julgeoleku ja heaolu kasvu kindlustamine. Oleme edaspidigi aktiivsed rahvusvahelistes organisatsioonides. Kujundame poliitikat Euroopa Liidus, Põhja-Atlandi alliansis, ÜRO-s ning teistes kooslustes. Süvendame transatlantilist koostööd, hoiame häid suhteid kõigi oma sõprade ja naabritega, arendame Euroopa Liidu idapartnerlust, seisame inimõiguste eest, tõhustame arengukoostööd ning anname panuse kriiside lahendamisse maailmas. Viimase aja sündmused on selgelt näidanud, et Eesti inimeste kaitse ja neile abi osutamine välismaal on üks riigi olulisi tegevusi. Mida rohkem Eesti areneb ja maailm meie jaoks avardub, seda enam kasvab riigi roll kodanike ja ettevõtete kaitsmisel.
Head kuulajad! Eesti ei ole enam üleminekuriik. Ma ei jaga aga arvamust, et Eestist on juba saanud nn igav Põhjamaa või et me ülepea peaksime endale selliseks riigiks muutumist sihiks seadma. Ma arvan hoopis, et Eesti võiks olla kiiresti arenev, vaba ja dünaamiline Põhjamaa. Selline riik ei saa kunagi päriselt valmis, kuid ei lakka ka püüdlemast parema elukorralduse, parimate võimalike elukeskkonna standardite poole. Olen veendunud, et just sellises Eestis me elada tahamegi.
Usun, et järgmisel neljal aastal valitseb Eestit tugev Riigikogu ja võimekas valitsus ning koos viime Eesti nelja aasta võrra lähemale Euroopa jõukamatele. Loodan selles töös nii kodanikuühiskonna, meedia kui ka opositsiooni ausameelsele kaasaelamisele ja mõtlemisele. Tänan ja edu meile!
