Tere päevast, head kolleegid! Alustame 12. jaanuari infotundi. Tänases infotunnis on Riigikogu liikmete küsimustele vastamas peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Laine Jänes ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Enne kui saame minna küsimuste juurde, viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 31 Riigikogu liiget, end ei ole hetkel registreerinud 70 rahvasaadikut. Tänaseks infotunniks on registreeritud kuus teemat ja et me nendest teemadest jõuaksime võimalikult paljud ka läbi arutada ning küsimustele vastuse saada, siis võtame iga teema puhul ühe kohapeal registreeritud küsimuse.

Esimese küsimuse esitaja on Marika Tuus. Küsimus on suunatud peaminister Andrus Ansipile ja teema puudutab hinnatõusu. Palun, Marika Tuus!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud peaminister! Kõigepealt meeldivat aasta jätku! Ma muidugi ei tea, kas see aasta väga meeldivaks kujuneb, sest inimesi vaevab meeletu hinnaralli. Meil on hinnad tõusnud praegu kahe aasta kiireimas tempos. Pea iga päev kuuleme uutest ja uutest hinnatõusudest. Ainuüksi toidukorv on meil aastaga kallinenud juba 14%. Öelge, miks ei taha valitsus praegu ausalt tunnistada, et toidukaupade ja esmatarbekaupade hinna tõusu taga on tegelikult valitsuse vale maksupoliitika? Me teame, et mootorikütuse hind mõjutab järjest enam kaupade ja teenuste hinda, on tõusnud aktsiisid, käibemaks, 50% bensiini hinnast läheb ju maksudeks. Elektri hinda on paljuski mõjutanud aktsiiside ja käibemaksu väga suur kasv ning loomulikult mõjutavad teenuste ja kaupade hinda ka kütuse, kütte, elektri ja kõik muud hinnad.

Aitäh! Ma  ei ole kindlasti nõus teie väitega, et hinnad tõusevad seetõttu, et Eestis aetakse vale maksupoliitikat. Teie asemel ei imestaks ma sugugi ka selle üle, et kütusemaksud moodustavad kuni 50% lõpphinnast. Iseenesest on Eesti puhul maksude osatähtsus lõpphinnas märksa väiksem, kui see on Euroopa Liidus keskmiselt. Teile informatsiooniks võin öelda, et näiteks Rootsis moodustavad maksud kütuse lõpphinnast koguni 62%. Kõige väiksem on maksude osatähtsus kütuse hinnas Leedus, 42%. Kui mu mälu mind ei peta, siis meie oleme maksude osatähtsuselt kütuse lõpphinnas neljandal või viiendal kohal ehk Eestis on maksude osatähtsus siiski üks väiksemaid, mitte üks kõige suuremaid. Kindlasti tuleb maksude puhul meeles pidada, et maksude kogumisel – ka kütuseaktsiisi kogumisel – on mitu eesmärki. Üks on keskkonnahoiu eesmärk ja kõik riigid, Euroopas vähemalt, taotlevad kütusetarbimist aktsiisiga maksustades puhtamat keskkonda. Teiseks tulevad kütuseaktsiisist vahendid selleks, et ehitada teid, ja 25% nendest vahenditest, mis kütuseaktsiisist laekuvad, kasutatakse sotsiaalsetel eesmärkidel, muu hulgas ka näiteks pensionide maksmiseks. Kui loobuda aktsiiside kogumisest, siis me saame saastatuma keskkonna ja vaesema elanikkonna. Ma ei ole sellega nõus.

Esimene täpsustav küsimus, Marika Tuus, palun!

Aitäh! Ma ei ole kindlasti nõus sellega, et meil on need maksud justkui väiksemad kui mujal. Võin tuua näiteks, et elektriaktsiis kodutarbijale on meil viis korda kõrgem Euroopa miinimumnõuetest ja äritarbijale üheksa korda kõrgem. Kui me vaatame hindasid, siin näiteks toasooja hind on nelja kütteperioodiga kasvanud kaks ja pool korda, maagaasi aktsiis ületab praegu Euroopa miinimumnõuet 2,4 korda, pluss käibemaksutõus. Need maksud on meil väga suured. Aga mulle tundub, et valitsus vaatabki seda hinnakasvu rahumeeli, sest käibemaks ju tuleb ja teie saate aasta lõpus jälle öelda, et näete, maksu laekus üle miljardi rohkem. See maks aga tulebki ju nimelt rahva taskust, nende käest ära võetud rahast! Nii et see just pigistabki inimesi. Sööma aga inimesed peavad, midagi ei ole teha. Palka on vähendatud, toetused, pensionid on külmutatud, tööpuudus on tohutu, pensionide kojutoomise tasu suurenes. Miks te kurnate oma inimesi?

Aitäh! Ei ole viisakas esineda kohe vastuküsimusega, aga ma küsiksin, et kust need maksud siis veel peaksid tulema. Ikka rahva käest! Nimetage mulle riik, kus makse korjatakse näiteks ufode käest või mõne teise planeedi asukate käest. Ma arvan, et isegi kui te väga-väga pingutate, ei suuda te niisugust riiki nimetada. Makse kogutakse ikkagi rahva käest, ettevõtete käest, lõpuks on need ju ikka oma riigi kodanikud, oma riigi elanikud, oma riigi ettevõtjad, kes need maksud maksavad. Makse kogutakse selleks, et täita riigi ülesandeid, ja neid ülesandeid pole ilma rahata võimalik täita. Jah, möödunud aastal laekusid maksud eelarvesse oodatust märksa paremini. Me saime maksutulu 1,65 miljardit rohkem, kui  eelarves oli kavandatud. Mittemaksulistest tuludest laekusid eriti hästi süsinikdioksiidi või Kyoto saasteühikute müügist saadud vahendid. Neid vahendeid, mis me sealt saime, võib mõõta maksu kahekordse ülelaekumise summaga. Aga siiski tuleb meeles pidada, et meie eelarve on endiselt veel defitsiidis. Selles mõttes kriis veel läbi ei ole, ehkki meie majandus on kvartalite võrdluses kasvanud – ma olen veendunud, et juba viis kvartalit järjest, ehkki me neljanda kvartali tulemusi veel täpselt ei tea –, on kriisi järelmõjud endiselt kaunis tugevad. Ja eriti tugevad on need järelmõjud tööjõuturul.

Marika Tuus, palun, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Ega meiegi arva, et see raha mujalt tuleb kui maksudest, kuid me peame silmas, et neid makse peaks rohkem võtma jõukamatelt tulumaksu näol ja vähem võtma n-ö tarbimismaksu, mis on väga raske koorem just vaesematele inimestele. See on see meie ammune põhimõte. Kuid läheme tagasi hinnatõusu juurde. Millest see ikkagi tuleb, et meie hinnatõus on kaks korda kiirem Euroopa Liidu keskmisest? Näiteks Soomega võrreldes on meil ju meeletu hinnatõus. Kui  mõni aeg tagasi tehti Prisma kauplustes hindade analüüs, siis paljud kaubad on Eestis juba kallimad kui Soomes. Samas on Soomes keskmine palk ju mitu korda suurem kui Eestis, rääkimata miinimumpalgast, pensionidest ja toimetulekutoetustest. Kuid ma küsin lähtudes sellest, et praegu on Eesti Panga majandusprognoos halvem ja hinnakasvu prognoositakse rohkem. Mis muutused teil plaanis on, mis meetmeid te võtate?

Loomulikult oli novembri-detsembri inflatsiooni tase Eestis ebameeldivalt kõrge. Kui vaadata aga aastaarvestust, pikemat perioodi, siis me näeme, et inflatsioon Eestis ei olnud sugugi kõrgem kui Euroopa Liidus keskmisena. Kui me vaatame isegi ainult detsembrikuud, võrreldes novembriga, siis näeme, et kasv Eestis on 0,5%, Euroopa Liidus 0,5%. Alati on võimalik mingisuguseid näitajaid kontekstist välja rebida ja ehitada sellele üles ka mingeid väiteid. No näiteks teie väide selle kohta, et elektriaktsiis Eestis ületab Euroopa Liidu miinimummäära mitmekordselt. Aga palun võrrelge seda aktsiisi Euroopa Liidus kehtivate aktsiisimääradega ja te näete, et Eesti elekter on suhteliselt tagasihoidlikult aktsiisiga maksustatud. Ja küsigem jälle, kuhu see aktsiis läheb – põhiliselt keskkonnahoidu. Praegu on teada, et ressursitasud katavad põlevkivienergeetikaga tekitatud kahjudest võib-olla ainult kümnendiku, ja tegelikult oleks õiglane neid ressursitasusid hoopis suurendada. Meil ei ole küll mitte mingisuguseid maksusuurendamisi kavas, aga ei maksaks võtta hoiakut, et energeetikale on Eestis liiga tehtud. Me kulutame praegu miljardeid selleks, et kunagi ammustel aegadel keskkonnale tekitatud kahju heastada, ja see raha tuleb põhiliselt Euroopa Liidu maksumaksja taskust, mitte elektrienergia tariifist. Me peaksime sellest endale aru andma ja Euroopa Liidu maksumaksjale tänulikud olema.

Kohapeal registreeritud küsimus Heimar Lengilt. Palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Tsiteerin oma küsimuses ühe valija, Valga linna kodaniku härra Andruse kirja. Ta kirjutab Valga elanike nimel ja ütleb, et kui teisi asju annab veel Euroopaga võrrelda, siis toimetulekutoetuse määra küll mitte kuidagi. Me jääme kordades maha sellest, mis on Euroopas. Kuigi toimetulekutoetus pisut suurenes, on see praegu umbes 2,5 eurot päevas, mis on kahe liitri bensiini raha. Kirja autor ütleb, et selle rahaga ei saa isegi koera toita, rääkimata inimesest. Missugused perspektiivid võiks valitsus siin välja pakkuda? Hinnad kappavad, toiduainete hinnad on 14% tõusnud, kurgi hind 70%! Kuidas jõuab järele nende inimeste elatustase, kes on väikese sissetulekuga või saavad toimetulekutoetust?

Aitäh! See hindade kappamine, mis mõneti vastab tõele, on suuresti jälle emotsionaalne lähenemine. Võrreldes millega hinnad kappavad? Ma tõin juba aastavõrdluse ja selles võrdluses Euroopa Liidu keskmisega ei kappa need hinnad sugugi nii palju. Miks nad on siis meil novembris-detsembris nii väga kapanud? Eelkõige on see seletatav madala võrdlusbaasiga. Meil olid hinnad 2008. aasta lõpust kuni 2010. aasta märtsini deflatsioonilised. Kõige kõrgem hinnatase Eestis enne kriisi oli 2008. aasta oktoobris, 2009. aasta juunis olid hinnad 2,8% odavamad, kui nad olid 2008. aasta oktoobris. Me võrdleme praegust hinnataset selle deflatsioonilise hinnatasemega ja seetõttu ongi inflatsioon aasta-aasta võrdluses kõrgem. Kui võrrelda baasinflatsiooni, kust on jäetud välja kõige volatiilsemad kaubagrupid – toiduained ja kütus –, siis baasinflatsioon on Eestis endiselt madal. Samas ei saa olla rahul sellega, et need hinnad on meil tõepoolest tõusnud. Siinjuures ma tunnustan Konkurentsiametit, kelle tegevuse tulemusel on minu meelest leiva hind alanenud. Jätkake oma tööd!

Aitäh! Lõpetan selle teema käsitlemise.

Järgmine teema puudutab olukorda ERSO-s. Küsija on Peeter Kreitzberg ja küsimus on kultuuriminister Laine Jänesele. Palun, Peeter Kreitzberg!

Aitäh! Lugupeetud minister! Oli aeg, kui ERSO-l olid juhid, aga raha ei olnud. Ma loen siin Neeme Järvi kirja, kust paistab välja, et nüüd on nagu raha, aga juhte ei ole. Kas Neeme Järvi tööleping kehtib praegu või on tema asemele võetud tööle mõni teine peadirigent?

Aitäh! Kuna minu teema pealkiri on "Olukord ERSO-s", siis ma  soovin alustuseks tutvustada kõigile kohalviibijatele, aga ka kõigile neile, kes interneti või televisiooni vahendusel infotundi vaatavad, missugune olukord siis ERSO-s on. ERSO-s on suurepärane olukord. Hooaeg kestab, 84. hooaeg. Äsja tuli välja buklet 2011. aasta kevadsemestri kohta, mil on 14 väga kõrge tasemega kontserti. Head inimesed! Ma ei palu tõsta kätt neil, kes on viimasel ajal ERSO kontserdil käinud, aga mõelge sellele ise, vastake iseendale, millal te viimati ERSO kontserdil käisite ja kuidas teile seal meeldis. Mina soovitan soojalt, enne kui asuda mitmesuguseid diskussioone pidama, külastada näiteks kas või 21. jaanuaril toimuvat ERSO kontserti, mida dirigeerib Olari Elts. Ma tõin ka siia neid buklette, panen need pärast Riigikogu koridori välja, saate sealt laua pealt võtta ja leida endale meelepärase, suurepärase kontserdi. Väga soovitan 11. märtsil külastada Olli Mustose kontserti, suurepärane ja kuulus Soome pianist, dirigent ja helilooja, maailmanimi. Nii et kindlasti leiate sealt endale midagi meelepärast.
Nüüd aga teie küsimuse juurde. 2009. aasta 30. novembriks oleks pidanud toonane direktor Andres Siitan sõlmima töölepingu maestro Neeme Järviga. Seda Andres Siitan teinud ei olnud, lollitas mitte ainult tervet ühiskonda ja ministeeriumi, vaid muu hulgas härra Neeme Järvit ennast. Seega oli tema töö tegemata juba rohkem kui aasta tagasi, millal veel mingisuguseid pingeid üleval ei olnud. Nii et on kahetsusväärne, et Siitan pole lepingut sõlminud ja seda lepingut tänaseni ei ole.

Palun, täpsustav küsimus Peeter Kreitzbergilt!

Aitäh! See on muidugi suur uudis. Teatavasti tulid avalikuks ka salajased palganumbrid, ma ei tea, kas teie või peaministri kaudu, nii et mingi leping on siiski olemas. Neeme Järvi ise on küll arusaamisel, et ta on kolmeks aastaks lepingu sõlminud. Kas te oskate öelda, mis tal segamini on läinud? Äkki ta ajab ennast mõne teise inimesega segamini?

Kõigepealt on oluline teatada, et 2009. aastal, kui oli sõlmitud eelleping, lugesin mina esmakordselt informatsiooni Neeme Järvi palga arvatava suuruse kohta Kaarel Tarandi artiklist, mis ilmus oktoobris 2009 ajalehes Sirp. 2010. aasta sügisel ilmus see informatsioon nii Õhtulehes kui Eesti Ekspressis. Kindlasti ei olnud see sinna sattunud ei peaministri ega kultuuriministri ütlusel. 2009. aastal, kui oli sõlmitud esimene eelleping, püüdis ajakirjandus ka minu käest teada saada, missugused need palganumbrid on. Kuna see leping on konfidentsiaalne, see oli sõlmitud direktor Siitani ja Neeme Järvi vahel, siis minul selle kohta informatsioon tõepoolest puudus. Kuidasmoodi ajakirjandus oli selle kätte saanud, millised on nende allikad, see on väga kõvasti kaitstud materjal. Selle kohta ei oska ma midagi öelda. Kahjuks nii on ja selle fakti juurde ma jään.

Peeter Kreitzberg, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! On andmed, et ERSO puhkab 17. jaanuarini. Siin võib olla kaks põhjust: kas ta on korralisel puhkusel või on tegemist sellega, et sellel orkestril ei ole lihtsalt õiget juhtimist, orkester on tegevuseta. Kas te oskate seletada, milles on asi?

Ma soovitan teil tõsiselt ennast kurssi viia orkestri töökorraldusega, kui see teile tõesti huvi pakub. Sümfooniaorkester töötabki selliselt, et enne kontserdikavasid tullakse kokku ja harjutatakse koos, enne seda on individuaalne töö, noodid on inimestel käes. Käesoleval aastal ei ole kellelegi planeeritud mitte ühtegi palgata ega plaanivälist puhkust, sest õnneks juhib ERSO-t management'i poole pealt väga kompetentne inimene Anneli Unt, kellel on suur muusikakollektiividega töötamise kogemus. Selle lühikese aja jooksul on ta suutnud korrastada töölepingud. Üle kümne töölepingu oli sõlmimata ja olid väga erinevad moodused, kuidas orkestrantidele palka maksti, muu hulgas ehitusfirma arvete esitamise kaudu. See asi on nüüd korrastatud. Dokumendiregistriga tegeldakse, see oli täiesti korrast ära. Raamatupidamistööd tegi raamatupidaja oma koduarvutis ja selle vahepealse aja jooksul ei suvatsenud ta kordagi kontorisse tulla. Ma väidan, et praegu on olukord ERSO-s normaliseerunud just tänu sellele, et seal on juht, kes on vastutusvõimeline, vastutustundlik, suudab ja tahab seda süsteemi korrastada, kellel on väga head teadmised ja suhted kontserdiagentuuridega üle maailma. Nii et kindlasti ei jää Eesti publik kuidagi vaeslapse ossa ja põnevaid kontserte on tulekul. Head inimesed, külastage 21. jaanuaril Olari Eltsi juhatatavat kontserti, kus ERSO esineb, ja te näete, et kõik korralised puhkused ja tööplaanid on ERSO-le väga suureks kasuks tulnud. Nii et tere tulemast kõikidele ERSO kontsertidele, soovitan soojalt!

On üks kohapeal registreeritud küsimus. Mai Treial, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Riigi kõige kõrgemal tasandil on välja hõigatud: "Talendid, tulge koju!" Minu poole ongi pöördunud päris mitmed inimesed, kelle hinges on suur austus maestro Järvi vastu, aga veelgi suurem on kurbus selle pärast, kuidas koju tulnud talendiga on käitutud. Võtame kas või selle avalikkuse ette toodud isikliku kirjavahetuse ja muu seonduva. Ilmselt ei ole vaja seda siin üle rääkida, niigi kurb ja piinlik. Kas ka maestro Neeme Järvilt on vabandust palutud või teisalt, kas need probleemid, mis ilmsiks tulid, oleks ka varem avalikkuse ette tulnud, juba ministeeriumis? Lõpuks ju ikkagi saadi raha, mida oleks võinud ehk juba varem saada. Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! Kõigepealt ma tahan öelda, et ministeerium ja Vabariigi Valitsus on tegelnud ainult juhtimisküsimustega n-ö tegevjuhitasandil. Kõik suhted Neeme Järviga on olnud erakordselt viisakad ja heatahtlikud. Mitte kordagi ei ole ministeerium väljendanud ei emotsionaalselt ega mitteemotsionaalselt oma suhtumist või arvamusi. Vastupidi, me oleme temasse väga lugupidavalt suhtunud, kaasa arvatud Anneli Unt, kes direktori kt koha peale asudes alustas kohe läbirääkimisi Neeme Järviga. Mul on siin ka Anneli Undi ja Neeme Järvi vaheline kirjavahetus, mis algas 18. novembril. Neeme Järvit on väga suure lugupidamisega palutud tagasi tema armastatud orkestri juurde, sellepärast et ERSO ju mängib jätkuvalt. Tekibki küsimus, kas armastatakse ERSO-t või armastati pigem Andres Siitanit. Mina arvan, et üks dirigent, kes on teinud selle orkestriga suurt tööd siin Eestis ka n-ö okupatsiooniaegadel, kes on maailmanimega mees, on kindlasti väga teretulnud ja väga oodatud. Ka mina olen kirjutanud härra Neeme Järvile tagasikutsumise kirju. Ta ei ole soovinud praegu siia tagasi tulla. Aga ühel hetkel, kui ta seda soovib, on ta kindlasti siin väga teretulnud. Orkester ju ootab teda, tema pillimängijad ju ootavad teda. Nii et ma arvan, et siin tuleb ikkagi kaks asja lahutada. Ministeerium tegeles tegevjuhtimises tekkinud vigade ja probleemidega. See ei olnud mitte kuidagimoodi seotud Neeme Järvi olemise, tulemise või minemisega. Ministeerium ja Vabariigi Valitsus austavad Neeme Järvit ja on väga tänulikud kõigile neile, kes on mitme aasta jooksul pidanud eelläbirääkimisi, et tunnustatud maestrot siia saada. Kahjuks see ei õnnestunud.

Aitäh! Lõpetan selle teema käsitlemise.

Järgmine teema on domeenireform. Küsijaks on Olga Sõtnik ja küsimus on suunatud peaminister Andrus Ansipile. Palun, Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Teatavasti ei tegele domeenide haldamisega virtuaalmaailmas mitte mõni riiklik asutus, vaid eraõiguslik rahvusvaheline organisatsioon IANA ehk interneti numbrite organisatsioon. Hiljuti loodud MTÜ Eesti Interneti Kogukond pöördus selle organisatsiooni poole küsimusega, kes on Eestis .ee-lõpuliste domeenide ametlik valdaja. Vastusest selgus, et Eesti Interneti Sihtasutus see ei ole, selleks asutuseks on siiamaani olnud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut. Kogukonna andmetel ei ole selle instituudi direktor Raivo Stern suutnud meenutada ühtegi dokumenti, millega KBFI oleks .ee domeenide haldamise üle andnud Eesti Interneti Sihtasutusele. Siit tekib õigustatud küsimus, kes andis Eesti Interneti Sihtasutusele volituse .ee-lõpuliste domeenide haldamiseks. Kui seaduslik on selle asutuse tegevus ja kas on välistatud olukord, et kogu see domeenireform võib osutuda ebaseaduslikuks ja tühiseks, kui keegi peaks selle asja kohtusse viima?

Aitäh! Eesti Interneti Sihtasutusele andis volitused domeenide haldamiseks Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus järgis rahvusvaheliselt väljakujunenud tavasid, et domeene ei halda mitte riik, vaid seda haldamistööd teeb kasumit mittetaotlev organisatsioon. Eesti Interneti Sihtasutuse nõukogusse kuuluvad kolm majandus- ja kommunikatsiooniministri nimetatud isikut ja kolm esindajat on siis telekommunikatsiooni... Mis selle sihtasutuse nimi oli? Telekommunikatsiooni..., ei, see oli pisut naljakama nimega organisatsioon, kelle esindajad sinna kuuluvad.
Iseenesest on reform minu meelest printsiibis õigesti läbi viidud. Kuid ma tean, et praktikas on probleeme ja probleemid seostuvad eelkõige domeenide registreerimise tasuga. Niipalju kui mina aru olen saanud, ei ole domeenide kasutajatele selge see, kas need tasud on kulupõhised või on tasud põhjendamatult suured. Pigem kahtlustatakse, et nende käest võetakse raha ülearu palju. Sellest olukorrast ei näe ma muud väljapääsu, kui et tuleb avalikustada. Tuleb avalikustada kõik oma kulutused, ja kui kulutused on kõigile selgelt läbinähtavad, arusaadavad, siis kaob ka kahtlus.

Olga Sõtnik, palun täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Selle naljaka asutuse nimi, mis teile meelde ei tulnud, on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, mis on tõsine organisatsioon, aga see selleks.
Minu teine küsimus puudutab sellist asja. 1. jaanuaril nägid kõik televaatajad, kuidas te pangaautomaadist esimesed eurod välja võtsite, ja te ütlesite telekaamerate ees välja kurva tõe, et Eesti on eurotsooni kõige vaesem liige. Luksemburg on inimeste arvult meist umbes kolm korda väiksem, sissetulekute poolest aga ligi kolm korda rikkam ja nende domeen on sama hinnaga mis Eestis. Viimased andmed Luksemburgi domeeni kohta räägivad sellest, et neil on registreeritud umbes 43 000 domeeni. Nagu me teame, Eestis ületas uue korra järgi registreeritud domeenide arv jaanuaris ka 40 000 piiri. Kuidas te tunnete ennast Euroopa Liidu ilmselt väikseima domeenide arvuga riigi juhina? Kas te nõustute, et Eesti peab veel pingutama, et mitte olla see väikseima domeenide arvuga riik, ja kas me üldse saame rääkida, et me oleme internetis tugev maa?

Aitäh! Internetis on Eesti ikka kindlasti kohe tugev. Hea, et te mulle meelde tuletasite selle Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu. Mul on kuidagi raske aru saada, kuidas infotehnoloogia ja telekommunikatsioon on omavahel liitu heitnud. Ma saaksin aru, kui infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniettevõtted moodustaksid liidu, aga et infotehnoloogia ja telekommunikatsioon on omavahel liitu heitnud, see on minu jaoks nii abstraktne, raskelt hoomatav. Seetõttu ei jää nimigi meelde, meelde jääb lühend.
Protsess on ju poole peal, reform on praegu pooleli. Me ei saa öelda, et praeguseks on lõplik domeeni registreerijate arv teada. Minu meelest on selles reformis nii mõndagi head. Enne seda reformi ei olnud eraisikutel võimalik omanimelist domeeni registreerida. Praegu on kõigil eraisikutel võimalik registreerida enda nimega domeen. Enne seda reformi said ettevõtted registreerida ainult ühe domeeni, aga oletame, et ettevõttel on mitu kaupa, mitu brändi, mida ta tahaks oma kodulehega toetada – ühest jääb siis väheks. Praegu on ettevõtetel võimalik registreerida endale mitu domeeniaadressi. Selles mõttes on see reform kindlasti teinud asjad inimeste jaoks lihtsamaks, arusaadavamaks, kiiremaks ja mugavamaks. Aga ma olen nõus nendega, kes on rahulolematud hinnastamisega. Jah, me võime lohutuseks öelda, et Islandil on ühe domeeni registreerimine pea kaks korda kallim, kui see Eestis on, aga see on siiski suhteliselt nõrk lohutus. Ma usun, et sel perioodil, kui domeene registreeritakse, on kulud suuremad, aga edasi, kui nad on juba registreeritud, peaksid kulud väga märkimisväärselt vähenema.

Teine täpsustav küsimus, Olga Sõtnik, palun!

Aitäh! Loodame, et see on tõesti nii ja et ka teie kaasabil domeeni registreerimise tasu kunagi väheneb. Aga ma tahaksin tulla sellise teema juurde nagu registreerimistasud eraisikutele. Teatavasti enne  domeenireformi olid pri.ee-lõpulised domeenid eraisikutele registreeritud tasuta. See on tekitanud väga suurt pahameelt internetikogukonnas, et nüüd see erikord muutub ja kõik peavad ühtlast tasu maksma. Mis teie arvate, kas riik võiks siin siiski inimestele vastu tulla ja tõesti lubada igaühel reserveerida endale, registreerida endale üks tasuta domeen, või võiks ehk domeenitasu olla märksa väiksem kui näiteks kõikidel teistel?

Aitäh! Tasuta asju pole olemas. Keegi teeb tööd, kusagil on serverid, peetakse registreid – kõik see nõuab raha. Seda, et miski asi, mis nõuab tööd ja materiaalseid vahendeid, võiks olla kõigi jaoks päris tasuta, ma võimalikuks ei pea. Iseküsimus on, kas maksab riik, kasutades selleks siis loomulikult maksumaksjate raha, või maksab iga isik ise. Ma arvan, et iga isiku oma vastutus, ka rahaline vastutus, on enam põhjendatud kui see, et riik kõigi võimalike domeenide registreerimise kinni maksab. See on ka rahvusvaheline praktika. Kuid nagu ma juba enne vastates olen öelnud, on minu meelest ka see tasu, mida küsitakse ühe domeeni registreerimise eest, teiste riikidega võrreldes liiga kõrge. Jah, seda seletatakse sellega, et registris on liiga vähe domeene registreeritud, aga üldkulud on suuresti seotud töökohtadega, riistvaraga, mis ei sõltu nii palju domeenide arvust, sellest, kui palju neid parasjagu registreeritud on, et kui domeene tuleb rohkem, siis tasud alanevad. Ma ise usun, et kui registreerimise tehniline töö on tehtud, siis domeeni registris hoidmine ju erilist kulu ei nõua ehk kulud peaksid oluliselt vähenema. Aga veel kord: kui on tekkinud pinged, siis neid saab lahendada ainult avalikustamise teel. Kulud tuleb avalikuks teha, et kõik internetikasutajad, need, kes endale domeene registreerivad, saaksid veenduda, et nende käest pole ühtegi senti põhjendamatult sisse kasseeritud. Siis lahenevad ka pinged.

Kohapeal registreeritud küsimus. Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh! Hea peaminister! 27. septembril eelmisel aastal esines Riigikogu ees majandusminister Juhan Parts ja rääkis domeenireformist. Ta mainis, et tema on endale .ee-lõpulise domeeniaadressi teinud sellepärast, et ta on Eesti patrioot, tal on Eesti pass ja väga palju Eesti-päraseid asju. Kuigi .ee-lõpuline domeeniaadress on kolm korda kallim kui .eu või .com lõpuga aadress. Kas teil on ka ee-lõpuline domeeniaadress?

Aitäh! Mul ei ole oma domeeni.

Lõpetan selle teema käsitlemise.

Järgmine teema puudutab omavalitsuste olukorda. Teema tõstataja on Arvo Sarapuu ning küsimus on suunatud Siim Valmar Kiiserile. Palun, Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Usun, et regionaalministrina te teate Riigikohtu 16. märtsi 2010 otsust, millest selgub, et õigusaktid, mis panevad omavalitsusele täiendavad riiklikud kohustused ilma rahastamiseta riigieelarvest, tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks. Hiljuti ma sattusin Viimsi valda ja vaatasin seda plakatiuputust, mis seal on. Kogu see pilt on ülivõimas, jagatakse lubadusi, just IRL-i poolt – lumelauanõlvad, suusarajad ja mis veel. Mul tekkis korraks selline mõte, et neid asju on ju siiamaani kohalik omavalitsus teinud. Kas te oskate mulle öelda, kas pärast kohalike omavalitsuste eelarve kärpimist soovite siis tõesti võtta need ülesanded riigile või on tegemist valimiskampaania või millegi muuga?

Kui te nägite Viimsi vallas valimisplakateid, siis kindlasti olid need seotud valimiskampaaniaga. Ma arvan, et need plakatid kutsusidki üles teid ja ka teisi Viimsi valla elanikke hääletama lähenevatel Riigikogu valimistel IRL-i poolt. Mis puutub suurematesse investeeringutesse meie omavalitsuste territooriumidel, siis üldjuhul on need viimastel aastatel väga suures mahus ikkagi tehtud riigi toetusprogrammide abiga, regionaalsete toetusprogrammide abiga, kus enamik raha on tulnud Euroopa struktuurivahenditest. Ükskõik, milliseid suuremaid regionaalseid projekte me Eesti omavalitsustes ei vaataks – Tehvandi, Kuressaare linnus, me võime siin üle Eesti väga mitmeid näiteid tuua –, need kõik on siiski tehtud riiklike programmide toel. Nii et kui omavalitsused on tublid, aktiivsed, kirjutavad projekte ja taotlevad riigilt toetusi, siis on neil ka selle võrra suurem võimalus toetusi saada.

Arvo Sarapuu, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Õnneks ei ole sellel aastal lumepuudust, mis takistaks lumelauanõlvasid ja suusaradasid luua. Otse vastupidi, eelkõige tuleb siin meelde lumetorm Monika ning Padaoru juhtum. Kui eelmisele küsimusele teile meeldis väga vastata, siis ma vaatan, kuidas te vastate sellele küsimusele. Tegelikult peab ju riik sellises olukorras, kui on lumetorm, omavalitsustele, eeskätt just omavalitsustele, väga tõsiselt appi tulema. Ma vaatasin, et suure käraga anti siis 15 miljonit krooni, mis on omavalitsuste jaoks mõne päeva raha. See on niisugune tule kustutamine. Kuidas te kujutate ette elu maal, kui kiirabi, Päästeamet ei pääse sinna, rääkimata sellest, et inimesed ei pääse kauplusesse ja postkontorisse. See 15 miljonit on ikka ääretult väike summa. Mis me sellega teeme?

Võrreldes nende kuludega, mis kulub ühe tormi lumepuhastuseks, on see suhteliselt suur summa. See oli lõviosa sel hetkel Vabariigi Valitsuse reservfondi jäänud vahenditest. Ühtepidi ma nõustun teiega, et kui me jagame selle üle Eesti ära, siis on osa omavalitsusi, kelle jaoks see oli eelarvega võrreldes suhteliselt väike raha. Aga sel hetkel oli see meie võimaluste kohane, meil ei olnud ju muid täiendavaid vahendeid kui valitsuse reservfond ja seda me ka kasutasime suures osas selleks toetuseks. Omavalitsustes on teehooldevahendite kasutamise olukord tegelikult väga erinev. Meil on üheksa omavalitsust, kes näitavad eelarves teehoolde raha väiksemana, kui on riigipoolne toetus. Ma isegi ei saa päris hästi aru, kuidas nad seda niimoodi teha saavad. On omavalitsusi, kes panevad oma eelarvest teehooldusele viis korda rohkem raha, kui nad riigilt täiendavat toetust saavad. Meil on omavalitsusi – mul kahjuks ei ole veel terve aasta ülevaadet, seda ei saa veel Rahandusministeeriumist võtta –, kes sisuliselt kasutasid eelmise aasta esimeses kvartalis kõik oma planeeritud teehoiuvahendid ära, ja meil on omavalitsusi, kus tugevalt üle poole, kuni 80% teehoiuks planeeritud vahenditest oli novembri lõpu seisuga veel kasutamata. Nii et väga palju sõltub sellest, kuidas omavalitsused on raha reaalselt teehoiu peale planeerinud ja lumekoristuseks reserveerinud.

Arvo Sarapuu, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Ega lumelükkamine ei ole valimiskampaania, need on tõesti erinevad asjad. Aga eks lumega on omavalitsuste olukord ikka ääretult keeruline. Ma toon teile mõned näited, et näidata, kui tõsine on olukord. Võtame Ülenurme valla Tartumaal, kus teehoolduseks saadi miljon krooni riigi toetust – ma räägin sellepärast kroonidest, et toetus saadi kroonides –, olgugi et tegelik kulu oli 3,8 miljonit krooni. Mäksa vallas kulus möödunud aastal suurem osa vabast rahast lumelükkamisele ning jäi puudugi. Teedehoolduseks andis riik 362 000 krooni, detsembris vaid 31 000 krooni. Vald ise pani selle peale oma raha 400 000 krooni ja ikka on veel 100 000 krooni puudu. Ehk minu küsimus on, et mida te sellisel juhul omavalitsusjuhtidele ütlete, kui praegu on ju selgelt näha, et raha jääb puudu. Mida nad peaksid reaalselt tegema?

Kõigepealt möödunud aastast. Selle ühekordse probleemi lahendus sõltub loomulikult ka sellest, kuidas omavalitsused on oma tulusid planeerinud. Ma juhin teie tähelepanu, et möödunud aasta lõpus oli Ülenurme kõige rohkem tulumaksuosa kasvatanud omavalitsus. Viimases kvartalis kasvasid seal tulumaksust laekuvad tulud selgelt, võrreldes aastaga 2009. Ülenurme, mis te siin näitena tõite, on suhteliselt heas seisus ja selliseid omavalitsusi, kus tulud on kasvanud, on veel. Mis puutub sellesse aastasse, siis homme, neljapäeval on meil valitsuse istungil arutusel selle aasta eelarve teehoiueraldised kohalikele omavalitsustele, ja kui omavalitsused kinnitavad oma eelarvejaotused käesolevaks aastaks, siis ei ole midagi parata. Kui on lumerohked talved, siis ilmselt tuleb ka suurem osa oma kulutustest planeerida teehoiule. Te viitasite siin enne inimestele, kes vajavad abi, kes vajavad Päästeameti juurdepääsu või tervishoiuteenuseid. Ma arvan, et nende inimeste jaoks ei ole oluline, kas tegemist on omavalitsuse või riigiteega. Me peame koos need kulud tegema ja omavalitsused peavad need vahendid oma teedele planeerima, midagi ei ole parata.

Üks kohapeal registreeritud küsimus. Mai Treial, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! 2009. aasta algul kärbiti omavalitsustele seadustatud tulumaksumäära, tõstes sellega ca 5% rahast, mis oli valdadele ja linnadele ette nähtud, lihtsalt riigieelarvesse. Vähendati tasandusfondi, rääkimata teede korrashoiuks ettenähtud raha suurest vähendamisest. Keskvalitsuse poolt pealesurutud eelarvekärped on olnud omavalitsustele raske valik. Kogu selle reaalsuse taustal räägite teie ministrina, et paljudel omavalitsustel puudub haldussuutlikkus. Olukorras, kus suur Peeter on väikese Peetri leivakoti tühjaks söönud, te imestate, et väiksel Peetril on kõht tühi. Ma küsingi teie käest: mida te siiski olete veel valmis ette võtma, et omavalitsused käesoleval aastal raha kätte saaksid?

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab omavalitsuste haldussuutlikkust, siis me oleme nüüd aastate kaupa uurinud omavalitsuste haldussuutlikkust. Probleem ei ole ju mitte selles, et kõik omavalitsused oleksid kuidagi hädas, vaid probleem on selles, et meil on üks osa omavalitsusi, kes eelkõige oma väiksuse tõttu, võib-olla ka vigade tõttu, mis mõnel perioodil on tehtud, on kahjuks haldussuutmatud. Meil on see ülevaade olemas, te olete kindlasti sellega ka tutvunud. See ei ole aastate kaupa väga oluliselt muutunud. On üksikud omavalitsused, kes ilmselt tänu õigetele juhtimisotsustele on suutnud oma kohta tugevasti parandada, aga kahjuks lõpuosa on selles ülevaates ikka seesama. See oli nii headel aegadel, kui tulusid laekus väga palju, ja on nii paraku ka kehvematel aegadel. Tõsi küll, masuperioodil on erinevused omavalitsuste tuludes mõnevõrra vähenenud. Ei ole kunagi halba ilma heata, selle poole võib välja tuua. Kahjuks on see tagasiminek rohkem löönud pigem edukamaid omavalitsusi, kuna seal on üldjuhul töökohti rohkem ja selle tõttu kannatati ka palgatulude vähenemise tagajärjel. Omavalitsuse tuludest poole, täpselt poole moodustab üksikisiku tulumaksust laekuv raha. Kui te räägite riigipoolsest kärpest, siis see vahe, mis puudu jääks, kui see sel aastal olemas oleks, on 2,2% meie omavalitsuste kogueelarvest. Nii et see ei ole suhteliselt väga suur ja pole kindlasti mitte kogu puudujäägi põhjuseks. Kui me võrdleme tippajaga, aastaga 2008, siis tollal olid omavalitsuste tulud SKT-st 9% ja 2010 on need hinnanguliselt 9,2%.

Lõpetan selle teema käsitlemise.

Järgmine teema on põhiseaduse kaasajastamine. Teema tõstataja on Mark Soosaar ja küsimus on suunatud Andrus Ansipile.

Lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Ma usun, et ka teil on reisides või tööle tulles Eesti Vabariigi passi kõrval taskus Eesti Vabariigi põhiseadus, mille § 54 ütleb, et kõik me oleme ustavad meie riigi põhiseadusele. Ja põhiseadus on pühakiri, ta on kui tempel! Aga kui me vaatame meie kirikuid, siis sinna on tulnud elekter ja viimasel ajal on ilmunud ka videoekraanid, kus on laulusõnad. Niimoodi liiguvad ka väga paljud riigid oma põhiseadusega ajaga kaasa ja kaasajastavad seda. Riigikogu eelmine koosseis tõi teie erakonna eestvedamisel põhiseaduse preambulisse eesti kultuuri kõrvale sisse eesti keele. Palun selgitage mulle, miks teie erakonnakaaslase Väino Linde juhitav põhiseaduskomisjon on blokeerinud põhiseaduse kolme muudatuse sisseviimise selle koosseisu ajal ja mida nüüd Riigikogu XI koosseis tõenäoliselt enam teha ei saa. Kas erakond on andnud sellise korralduse, et põhiseadust mitte torkida?

Aitäh! Ei, ma ei saa teie väidetega nõustuda selles osas, justkui oleks Väino Linde midagi blokeerimas, ja üleüldse ei ole ju esitatud küsimus kuidagi seotud täitevvõimuga. Teie siin Riigikogus saate otsustada, kas põhiseadust muuta või mitte, see ei ole täitevvõimu küsimus. Ma usun, et oleks parem, kui te parlamendiliikmetena suudaksite omavahel suhelda ilma minu vahenduseta.
Aga mul on üks täpsustus domeeniaadressi kohta. Mul ei ole omanimelist töötavat domeeni, aga see ei tähenda seda, et minunimeline domeen ei oleks registreeritud. Igaks juhuks siiski on.

Täpsustav küsimus põhiseaduse kaasajastamise teemal Mark Soosaarelt. Palun!

Aulik peaminister! Valitsusest ei saa kahjuks siiski mööda ega üle ega ümber. Nimelt korraldas teie juhitava valitsuse justiitsminister Rein Lang põhiseaduskomisjonis kambaka 67 Riigikogu liikme esitatud muudatuse vastu, mis näeks ette, et põhiseadusesse ilmuks teiste Euroopa riikide eeskujul ka kultuuripärandi hoidmise paragrahv. Ta püüdis seda igati põhja lasta, samal ajal kui teie paremal käel istuv kaunis kultuuriminister on siitsamast loožist Riigikogu ees teatanud, et Kultuuriministeerium toetab põhiseaduse muutmist ja kultuuripärandi paragrahvi sisseviimist meie põhiseadusesse. Kust need korraldused tulevad või kas siis teie valitsuse liikmed mõtlevad täiesti iseseisvalt ja vastukäivalt?

Tabasite naelapea pihta. Valitsuse liikmed mõtlevad tõepoolest iseseisvalt. Mul on kogu aeg olnud tunne, et ka Riigikogu liikmed mõtlevad oma põhiolemuses iseseisvalt ja ma ei heida seda ette ei valitsuse ega Riigikogu liikmetele. See on hea!

Teine täpsustav küsimus. Mark Soosaar, palun!

See 67 Riigikogu liikme tahe, et põhiseaduses oleks § 53¹ tekstiga, mille järgi igaüks on kohustatud hoidma kultuuripärandit ja riik ning omavalitsused toetavad kultuuripärandi hoidmist ja säilimist, on tegelikult olulise tähtsusega kas või sellepärast, et praegu menetluses olev muinsuskaitseseaduse muutmise seadus  ei jõua selles koosseisus tõenäoliselt seaduseks saada. Ja ei jõua tõenäoliselt sellepärast, et see nurgakivi, see põhiolemus, et meie kultuuripärandi kaitsesse peavad olema aktiivselt kaasatud inimesed, kes elavad muinsuskaitsealadel, kes omavad kultuuripärandit, on selles seaduses puudu. Mul on väga kahju, kui seda kaasamist ei õnnestu selle Riigikogu koosseisuga ellu viia. Kuidas te sellesse suhtute?

Aitäh! Ma tunnustan teie järjekindlust. Te tahaksite ikkagi delegeerida parlamendi ülesanded peaministrile, aga ma ei võta neid vastu, sest see ei ole kooskõlas teie poolt sügavalt austatud põhiseadusega. Ma juhin teie tähelepanu sellele, et kultuuripärandi kaitse on sätestatud ka praegu kehtivas muinsuskaitseseaduses. Meil on palju seadusi ja kõikide seaduste kõiki tekste ei ole mõistlik kirjutada kõige pühamasse seadusesse ehk põhiseadusesse. Aga ma ei andnud hinnangut 67 parlamendiliikme ja konkreetselt teie tehtud ettepanekule. See on parlamendi pädevus, parlament langetagugi otsus, kas muuta või mitte muuta.

Üks kohapeal registreeritud küsimus Jaan Kundlalt. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Mõne viimase aasta jooksul on olnud palju juhtumeid, kus kohtunikud ise on sattunud süüpinki ja mõned isegi trellide taha. Kui peaks juhtuma nii, et läheb põhiseaduse kaasajastamiseks, kas te toetate siis minu ammu ja korduvalt välja käidud mõtet, et tuleks muuta põhiseaduse sätet, kus öeldakse, et kohtunikud määratakse ametisse eluaegsetena? Ka nemad peaks määratama ametisse tähtaegselt nagu president, õiguskantsler, riigikontrolör ja teised kõrged riigiametnikud.

Aitäh! Kui niisugust muudatust tõepoolest kaaluda, siis sellele peaks eelnema väga põhjalik analüüs. Loomulikult ei ole mitte keegi selle üle rõõmus, et ka kohtunikud on võtnud altkäemaksu, on seotud korruptsioonijuhtumitega, aga kogu selle halva juures on hea see, et nad on vahele jäänud ja nad on karistuse saanud. Hoopis halvem oleks, kui korruptsioonijuhtumid kohtunikkonnas leiaksid aset, aga need asjaosalised ei saaks karistatud või neid juhtumeid üleüldse ei avastatakski. Mul on hea meel, et meie õiguskaitseorganid töötavad hästi ja korruptsiooni tajumise indeksis on Eesti koht kõikvõimalikes tabelites Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas kõige parem. Ma olen ühel pressikonverentsil juba öelnud, et meie võitlus korruptsiooniga on mõnel juhul pöördunud ka otseseks rahaliseks kasuks. Kui me müüme neidsamu ülemääraseid Kyoto saasteühikuid, siis ostjate jaoks kõige olulisem argument on, et Eestis on korruptsiooni tase madal. Sellepärast eelistatakse partnerina meid ja mitte mõnda teist riiki, kus korruptsiooni tase on kõrge.

Aitäh! Lõpetan ka selle teema käsitlemise.

Viimane küsimus tänases infotunnis on regionaalpoliitika arengute kohta. Küsija on Mai Treial ja küsimus on suunatud regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Palun, Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ikka jätkub trikitamine registreeritud töötuse arvudega. Eiratakse reaalsust, et ca 100 000 on töötud või pikaajalised töötud, sealhulgas on väga kõrge noorte töötuse protsent. Üle 77 000 inimese pakib kohvreid, et minna välismaale tööle. Aga mõnele ministrile tundub, et see ei olegi Eesti jaoks probleem. Te vastasite minu eelmisele küsimusele ka umbes selliselt, nagu kõik omavalitsuste ja regionaalpoliitikaga seonduv ei olekski teie kui ministri ülesanne. Ja mulle tundubki, et Isamaaliidu taustaga regionaalministri nelja-aastase tegutsemise ajal on šokiteraapiaga jõutud olukorrani, kus Eesti ei paku enam sadadele tuhandetele inimestele tööd ega leiba ja paljud ei pea võimalikuks ...

Aeg, kolleeg Treial!

... kus on ääremaastumine. Kuidas te seda kommenteerite?

Väga keeruline küsimus oli, raske kommenteerida. Hakkasite justkui pihta regionaalarengust, rääkisite tööpuudusest. Nagu ma ütlesin, ei ole halba ilma heata. Masu on meie regionaalarengu strateegia kontrollnäitajaid pigem parandanud. Me ei saa selle üle rõõmu tunda, aga tegelikult on masu valusamalt löönud paremini arenenud piirkondi. Näiteks on alanenud tööhõive koefitsient Harju maakonnas, võrreldes Eesti keskmisega. Kui te ääremaastumisest räägite, siis meie omalt poolt oleme panustanud regionaalsetes toetusprogrammides eelkõige vähem arenenud piirkondadesse. Ma võin teile näiteks öelda, et kui me vaatame toetusi ühe elaniku kohta 2010. aastal, siis kõige rohkem toetatud maakond oli konkurentsitult Ida-Viru maakond ja teisel kohal on selles konkurentsis Valga maakond. Harju maakond sisuliselt jagab viimast kohta, kui me räägime toetustest ühe elaniku kohta. Me oleme toetusraha teadlikult suunanud just nendesse piirkondadesse ja oleme isegi Harju- ja Tartumaa mõne toetusprogrammi puhul välistanud, et lihtsalt aidata teistel piirkondadel saada suuremaid toetusi. Me oleme käivitanud Peipsiveere programmi, jätkanud Setu regionaalprogrammi ja sellest aastast käivitame väikesaarte toetusprogrammi.

Täpsustav küsimus Mai Treialilt. Kuna infotunni aeg hakkab läbi saama, siis ma palun lühikest küsimust ja ka lühikest ja konkreetset vastust. Palun, Mai Treial!

Aitäh! Küsin siis tõesti lühikese küsimuse. Kuna ma eelmisele küsimusele vastust ei saanud, siis küsin väga lühidalt. Lühikese vaheaja jooksul on lahvatanud kaks kaubanduslikku trikki ehk kampaaniat: ostke kokku tatart, ostke kokku suhkrut! Kahtlemata mõjutab see väga tugevasti ka regionaalselt piirkondi ja seal elavaid inimesi, kellel tuleb minna kaugemale ostma. Miks valitsus ja teie valitsuse liikmena ei ole tulnud seda hinnarallit peatama, kuidas inimestega käitutakse?

Kõigepealt ma ei ole nõus, et ma ei vastanud eelmisele küsimusele. Te palusite kommenteerida ja ma kommenteerisin.
Teiseks, mis puutub tatrasse ja suhkrusse ja kuidas see regionaalselt piirkondi mõjutab. Parim on see, kui me siin saalis ei räägi, justkui tatrast ja suhkrust oleks puudus, ega kutsu üles seda kokku ostma. Ma arvan, et see on parim, mida saab teha valitsuse liige, ja kindlasti ka Riigikogu liige.

Aitäh! Lõpetan selle teema käsitlemise. Infotund on lõppenud. Aitäh ministritele osalemise eest!