Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja minister! Alustame infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 49 Riigikogu liiget, puudub 52. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Alustame esimese küsimusega. See on kolleeg Maret Maripuu küsimus peaminister Andrus Ansipile. Palun!
Aitäh! Austatud peaminister! Esmaspäevane Postimees kirjutab: "Viimasel kolmel aastal, mil Eesti elas läbi ühe maailma suurimatest majanduslangustest, on siin hinnad tõusnud 12%, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt on need kerkinud vaid 7%." Erinevalt Postimehest mäletan mina 2007. aastat kui head aastat, kui majandus kasvas peaaegu 7% ja tööpuudus oli jätkuvalt alanemas. Siit minu esimene küsimus: millal meil siis ikkagi majanduskriis algas?
Raske küsimus ja raske on see, et see tuleb erakonnakaaslaselt. Majandusteaduses nimetatakse majanduslanguseks perioodi, mis saabub siis, kui majanduskasv on olnud negatiivne kahe kvartali jooksul. See on niisugune üldtunnustatud majanduslanguse definitsioon. Majanduslangus võib edasi areneda majandussurutiseks ja surutist nii täpselt ei defineerita. Surutis võib olla defineeritud pikaajalise majanduslangusena. Aga kriis võib olla mõne inimese peas juba siis, kui ta üldse iseseisvalt ja teadlikult maailma suhtuma hakkab, ja see võib väldata terve elu, ehk kriisi defineerimine on väga raske. Üldiselt on viimase ülemaailmse finantskriisi puhul kriisi algust dateeritud Lehman Brothersi pankrotiga. See juhtus minu mälu järgi 15. septembril 2008, aga enamasti ei loeta ka 15. septembrit 2008 kriisi alguseks, vaid kriisi ajaarvamine algab oktoobrist 2008. Eestisse jõudsid tõsised kriisiilmingud aastavahetusel. Eesti puhul ei saa kindlasti kriisiaastaks pidada 2007. aastat, sest siis tuleks küsida, kas meil majandusbuumi üleüldse ei olnud. Selline käsitlus, mis haarab Eesti puhul sisse ka 2008. aasta, on kindlasti vale.
Palun, kolleeg Maret Maripuu, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Lähtuvalt teie vastusest: milliseks võiks siis pidada seda hinnatõusu, mis meil toimunud on? Kas see on tõesti 12% ja kas me saame ütelda, et see on toimunud majanduslanguse jooksul, või oleme siin ikkagi Euroopa Liiduga sarnasemad?
Aitäh! Olen ka mina muidugi lugenud seda teie viidatud artiklit ja olen lugenud ka ühte hilisemat juhtkirja, mis on selle artikli põhjal kirjutatud. Käesolevat hetke võib võrrelda igasuguse varasema hetkega, aga kindlasti ei ole õige väita, et majanduskriisi ajal hinnad Eestis tõusid, ja kindlasti ei ole õige väita ka seda, et Eestis tõusid majanduskriisi ajal hinnad 12% ja Euroopa Liidus keskmiselt 7%, nagu te nimetasite, sest see hinnatõus jääb väga selgelt majandusbuumi aegadesse, aga mitte kriisiaegadesse. Ammugi ei ole põhjust väita seda, et majanduskriisi aastatel, kolme aasta jooksul kasvasid Eestis palgad 25%, ning kindlasti ei ole mõtet juhtkirja tasemel hakata arutlema, kuidas kriisiajal selline palgatõus üleüldse Eestis võimalik oli. Ei kasvanud need palgad majanduskriisi ajal! Eestis tõusis tarbijahindade tase kuni 2008. aasta oktoobrini, mil tarbijahinnad saavutasid Eestis oma maksimumtaseme. Sellest perioodist edasi jätkus langus. Hinnataseme langus oli kõige sügavam juunis 2009, mil võrreldes oktoobriga 2008 olid hinnad langenud 2,8% ehk meil oli deflatsioon. Kui Eestis, nagu see artikkel väidab, oleks olnud hinnakasv kiirem kui Euroopa Liidus keskmiselt, siis ma küsiksin: aga kuidas sai võimalikuks, et Eesti täitis Maastrichti inflatsioonikriteeriumi? Eesti oli teatavasti üks kriteeriumi tegijatest, üks kolmest riigist, kes seda tegi, ja nüüd tuleb korraga keegi ja väidab, et ei-ei-ei, meil on olnud hinnakasv Euroopa Liidust kiirem. See ei vasta tõele.
Palun, kolleeg Maret Maripuu, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Peaminister juba puudutas korraks seda teemat, aga küsin üle. Sellessamas artiklis väidetakse, et palgad on viimasel kolmel aastal tõusnud peaaegu neljandiku ja seda just tingitult sellest, et palju inimesi on koondatud. Kas te kommenteeriksite, kuidas avalikus sektoris on, kas on toimunud mõnda palgatõusu?
Ei ole ja ei ole mõtet ka iga rumalust kommenteerima hakata. Nagu juba öeldud, hinnad kasvasid ja palgad kasvasid veel 2008. aastal. Hinnatase saavutas kriisieelse maksimumtaseme oktoobris 2008 ja sealt edasi on tulnud langus. Vale on väita, et palgad on Eestis kriisi ajal keskmisena või ka tegevusalade keskmisena kasvanud. Vale on väita, et hinnad oleksid kriisi ajal tõusnud. Ei, nad on kriisi ajal langenud. Jah, hinnad hakkasid jälle tõusma selle aasta märtsikuust, 2010. aasta märts oli see aeg, kui hinnad jälle kasvama hakkasid. Praegu on võrreldes 2008. aasta oktoobriga Eestis hinnad kasvanud 0,9% ja Euroopa Liidus keskmiselt 2,3%. Ehk võrreldes kriisieelse hindade kõrgtasemega on Eestis hinnad kasvanud märksa vähem, kui nad on kasvanud Euroopa Liidus keskmisena. See aga ei tähenda seda, et praegu, kriisist väljumise perioodil, ei oleks hinnatõus Eesti riigi jaoks suur probleem. Seda see kindlasti ei tähenda. Hinnatõus on meie probleem.
Palun üks kohapeal registreeritud küsimus! Kolleeg Kalle Palling.
Aitäh! Austatud peaminister! Ka elektri hinna tõus on hinnatõus. Viimasel ajal on hakatud elektri hinna tõusu põhjendama liigsete taastuvelektritoetustega ja tuginetakse Konkurentsiameti tellitud analüüsile. Ma meenutan ühte kuupäeva, nimelt 28. jaanuari s.a, kui me elektrituruseaduse muutmise seadusega suurendasime toetatava taastuvelektri kogust 50%, nimelt, 400 gigavatt-tunnilt 600 gigavatt-tunnile. Kas see tõus ei mõjunud siis tol ajal elektri hinnale? Kas ka sellele eelnes Konkurentsiameti analüüs? Mulle vägisi tundub, et enne valimisi ja pärast sooja suve on justkui ootamatu tarkus Konkurentsiameti ja MKM-i uksest sisse pugenud.
Jah, vastab tõele muidugi see, et taastuvelektritoetused kehtestati 2007. aastal vahetult enne valimisi. Kuid see on probleemist, kui seda saab probleemiks nimetada, ainult üks osa ehk kaks kolmandikku, ja kolmandik probleemist, kui see on probleem, tekkis selle aasta 28. jaanuaril, kui Riigikogu valdav enamus hääletas just nimelt taastuvelektritoetuste suurendamise poolt. Kui varasem kord nägi ette toetada taastuvelektri tootmist 400 gigavatt-tunni ulatuses, siis uue korraga suurendati seda 50%, 600 gigavatt-tunnini. Ma ei tea küll, et sellele taastuvelektritoetuste suurendamisele oleks eelnenud Konkurentsiameti analüüs, aga ma olen päris veendunud, et kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium niisuguse ettepaneku valitsusele tegi ja valitsus selle ettepaneku Riigikogule tegi, siis sellele eelnes põhjalik analüüs, ja ma eeldan, et Riigikogu liikmed, kes hääletasid selle eelnõu poolt, ei olnud eksitusse viidud. Me oleme võtnud riigile kohustuse taastuvelektrienergia tootmise teatud taseme saavutamiseks. Neid eesmärke, neid kohustusi, mis me riigile oleme võtnud, ei ole võimalik saavutada ilma riikliku sekkumiseta ehk ilma riikliku stimuleerimiseta. Ma usun, et analüüs oli põhjalik ja Riigikogu langetatud otsus suurendada taastuvelektritoetusi oli põhjendatud.
Head kolleegid! Meil on täna hästi palju küsimusi. Ma luban nüüd veel ühe kohapeal registreeritud küsimuse. Kolleeg Eldar Efendijev.
Aitäh, proua eesistuja! Austatud peaminister! Minu küsimus on ka elektriteemal. Sandor Liive sõnul esitas Eesti Energia taotluse elektri hinna tõstmiseks märtsis. Pool aastat on möödas ja nüüd, oktoobris, muutus see küsimus aktuaalseks. Siit minu küsimus: kas tõesti teie kui peaminister poole aasta jooksul mitte midagi ei teadnud sellest, et on selline taotlus, ja teie jaoks oli see nii suur üllatus? Vähemalt selline mulje tekib, kui neid avaldusi või kommentaare massimeediast lugeda.
Aitäh! Tõepoolest on nii, et kõnealusest hinnatõstmise taotlusest sain mina teada BNS-i vahendusel. Kõigepealt taotleti jaotusvõrgu hinnatõusu 18,8%, siis tuli BNS-i vahendusel Konkurentsiametist teade, et Konkurentsiamet ei rahulda seda hinnatõusu taotlust, kuna selle hinnatõusu taotluses oli väga suur osa, ütleme otse, palgatõusul. Konkurentsiamet tol korral leidis, et kui kogu muu majandus ja ka avalik sektor Eestis kärbivad kulusid, siis ei saa monopoolses seisundis olev ettevõte olla ainuke, kus tegevuskulusid suurendatakse. Konkurentsiamet jättis selle taotluse rahuldamata. Täieliku üllatusena minu jaoks otsustas Eesti Energia seejärel esitada järgmise taotluse, ma ei mäleta täpselt selle hinnatõusu suurust, mida taotleti, aga see oli vist 12,4%. See on mulle täiesti arusaamatu, kuidas 12,4% võib olemuslikult erineda sellest 18,8%-st, pidades silmas Konkurentsiameti väga selget seisukohta, et mitte mingis ulatuses polnud see 18,8%-line hinnatõus põhjendatud.
Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Kadri Simsonilt rahandusminister Jürgen Ligile. Palun!
Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Tuleval nädalal on Riigikogus esimesel lugemisel 2011. aasta riigieelarve. Kui seda kokku pandi, siis oli palju juttu võimalikust laenamisest. Öeldi, et see summa võiks küündida isegi kümne miljardi kroonini, et täita defitsiidis riigieelarvet ja et vajaduse korral saaks Eesti Energia aktsiakapitali suurendada. Nüüd me näeme, et see laenusumma on 7,9 miljardit, samas, vaadates riigieelarve seletuskirja, on näha, et planeeritakse keskvalitsuse võlakoormuse kasvu aastateks 2011, 2012, 2013 ja 2014. Kas ühel neist aastatest, nagu näha, mitte aastal 2011, aga järgmistel aastatel, on võlakoormuse kasv seotud Eesti Energia investeeringutega?
Aitäh! Teile kui rahanduskomisjoni prominentsele liikmele võin ma kõigepealt meenutada, et riigieelarve on dokument, mida eile arutati rahanduskomisjonis. Kõik asjakohased küsimused oleks võinud esitada seal, aga selle asemel sain ma eile kaks arupärimist, ühe päris arupärimise ja teiseks sain teada, et te tahate täna eraldi arutada eelarvet selles formaadis, kus see kindlasti jääb pinnapealseks. Mis puudutab seda kümmet miljardit, siis vaadake allikat. Mina ei ole kümnest miljardist küll kunagi rääkinud. Järgmise aasta defitsiit on suurusjärgus 3,8 miljardit ja selle katmine toimub reservide ja laenu arvel. Laenusumma on meil vaja alles täpsustada, aga laenuleping on ammu alla kirjutatud, see allikas on Euroopa Investeerimispank ja see laen läheb kindlasti investeerimisprojektide katteks. Tulevastel aastatel Eesti Energia aktsiakapitaliks laenuvõtmine ei ole täpselt teada, kuna me ei tea täpselt, millised hakkavad olema Eesti Energia investeerimisprojektid, kuidas need ajaliselt jaotuvad ja milline on Eesti Energia enda laenuvõime sel ajal. Aga me oleme tõesti langetanud põhimõttelise otsuse, et Eesti valitsus on valmis vajaduse korral laenu abil Eesti Energia omakapitali täiendama.
Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Rahanduskomisjonis olete te küsimustele vastates suhteliselt üleolev, seetõttu kasutasin ma oma võimalust siin suures saalis teile küsimusi esitada. Mul on hea meel näha, et te vastate sisuliselt, ei vasta mulle nii nagu näiteks peaminister ütles omadele, et küsimusi esitada ei tohi. Tänan, et te jätate opositsioonile võimaluse küsimusi esitada! Minu teine küsimus puudutab planeeritavat laenu Läti riigile. Selleks on järgmisel aastal ette nähtud üks miljard eurot. Meie oleme alati olnud seda meelt, et oma lõunanaabreid tuleb toetada. Aga ma tahan teie käest teada, kas selline toetus on tulnud vastavalt nende palvele või on see lihtsalt meie hea tahte avaldus või on see mingitest teistest formaatidest tulenev kohustus.
Põhimõtteliselt on see ära otsustatud, et meie oleme valmis seda laenu andma. Kas Läti seda tegelikult võtab, see selge ei ole. Läti on teatavasti rahvusvahelise abiprogrammi all, kui nii tohib öelda, kuhu on hõlmatud IMF ja Euroopa Liit. Meie oleme laenuandjad Põhjamaade paketis, kuna nii on võimalik teha laenutingimusi soodsamaks. Selline koostöö Euroopa tasemel, aga tegelikult ka IMF-iga, ongi see formaat. Me oleme arutanud neid teemasid nii IMF-iga, nii Euroopa Liiduga kui ka Põhjamaadega, sealhulgas Põhjamaade ja Balti riikide vahel. Nii et see on kõik üks koostöö, mis koosneb hulgast kohtumistest.
Palun, Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Minu teine täpsustav küsimus puudutab tuleva aasta eelarvet ja seda, mida see tähendab Eesti inimestele. Nagu on näha seletuskirjast, on sellel aastal hästi laekunud üksikisiku tulumaks, seda vaatamata suurele tööpuudusele. On kirjas ka see, et see on hästi laekunud sellepärast, et enam ei tagastata tulumaksu pere esimese lapse eest. Tulumaksu laekumise paranemist on planeeritud ka järgmiseks aastaks. Kas te oskate öelda, kas järgmisel aastal hakkavad siis mõjuma veel mingid sellised tulumaksu mittetagasimaksmised, mille tõttu võib seda laekumist rohkem planeerida? Me teame, et möödunud suvel võeti mitmeid-mitmeid tagasimakseid ära, näiteks need, mis puudutasid tudengeid. Kas see hakkab siis järgmisest aastast mõjuma või te planeerite tugevat hõive kasvu?
Aitäh! Kindlasti oleks tulumaksuprognoosi teema selline, mille kohta te peaksite küsima eraldi, ma võtaksin need arvutused ette. Aga me teame ju, et majandus on hakanud kasvama ja küll see jõuab ka tööhõivesse, küll see jõuab ka palkadesse. Samas, kui te räägite tulumaksutagastustest, siis mina olen alati imestanud, miks üks vasakpoolne partei nagu teie partei või sotsid ei protesti sellise meetme vastu. See jaguneb ju sotsiaalselt äärmiselt vildakalt. Ma soovitaksin sel teemal palju sisulisemaid küsimusi.
Head kolleegid! Kuna riigieelarve arutelu tuleb järgmisel kolmapäeval suurde saali, siis nüüd veel neli kohapeal registreeritud küsimust. Alustame kolleeg Arvo Sarapuust.
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud rahandusminister! Riigikohus võttis märtsis vastu otsuse, et Eesti kohalike omavalitsuste rahastamise kord on põhiseadusvastane. Põhiseadus sätestab, et riiklike kohustuste täitmise kulud tuleb katta riigieelarvest ja seadused peavad eristama riiklike kohustuste täitmiseks ettenähtud raha kohaliku elu küsimuste lahendamiseks mõeldud rahast. Te olete kindlasti kursis, et omavalitsusliitude koostöökogu ei leppinud kokku valitsusdelegatsiooniga ja tänaseni on alla kirjutamata omavaheline leping, mida varasematel aastatel on tehtud. Minu küsimus on seotud sellega, kuidas te 2011. aasta riigieelarve kujundamisel olete arvestanud eelnimetatud Riigikohtu lahendit.
Aitäh! See on üks väga kaelamurdev ülesanne, ma pean ütlema, lüüa riigis lahku omavalitsuse ja keskvalitsuse ülesanded, sest tegelikult on riik tervik. Ekspertide tasemel – loomulikult on kohtuvõimu otsus siin lõplik – on ikkagi üksjagu hämmastust tekitanud, kuidas see piiri tõmbamine tegelikult võimalik on. Ma olen ka Riigikohtu esimehega konsulteerinud ja ka neil on mure, et sisuline probleem on siin väga suur. Peaasi, mida nüüd Rahandusministeeriumilt ja valitsuselt oodatakse, on see, et selles suunas pingutatakse. Keegi ei oleta, et 2012. aastaks on see piir tõmmatud. Me oleme seda üritanud, aga riigieelarve menetlemise käigus püüan ma heameelega natukene täpsem olla. Tahet me oleme näidanud ja see on põhiline. Kohtuotsuse täitmine võtab lihtsalt aega. Ma ei ole kindel, et Riigikohus kujutas ette, mis see lõpptulemus saab olla. Nagu ma ütlesin, ülesanne on keeruline ja juriidiliselt on lõpp-punkt tegelikult kindlaks määramata.
Palun, kolleeg Marika Tuus!
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea rahandusminister härra Ligi! Te olete oma kärpepoliitikaga maailmas küll väga kuulsaks saanud, aga Eesti inimestel teeb see meele mõruks. Kas te olete ikka teadlik, et hiljuti avalikustatud Tartu Ülikooli ja Praxise uuringu järgi elab meie töötutest suhtelises vaesuses üle 60%? 30 riigi tabelis oleme selles mõttes esimesed, tähendab, meie töötud on kõige armetumas olukorras. Tööturupoliitika poolest ja selle rahastamise poolest oleme selle tabeli järgi kõige viimased, näete, siin lõpus. Läti, Leedu, Rumeenia, Bulgaaria – kõik on meist eespool. Kuidas me ikkagi nii häbiväärsesse olukorda oleme langenud ja kuidas just selle valitsuse ajal on meil nii täbar olukord tekkinud?
Aitäh! Ma ei tea, kuidas see haakub selle päevakorrapunktiga, aga ju ma pean olema valmis mis tahes küsimustele vastama. Sai siin paar aastat tehtud koostööd ka Keskerakonnaga ja sellest ajast nüüd olukord halvemaks kindlasti ei ole läinud, küll aga paremaks. Mis puudutab töötute olukorda, siis ega seda salata ei saa, et kui rääkida suhtelisest vaesusest, siis on selge, et suhtelises vaesuses on töötu, mitte töölkäija. Milline on absoluutne toimetulek, see on iseküsimus, aga suhteliselt saab töötu igal juhul kehvemini hakkama. Mis puudutab Euroopa tasemeid, siis ma soovitan nendesse võrdlusandmetesse suhtuda ülimalt kriitiliselt, seda sel põhjusel, et Euroopa sotsiaalsüsteemid on osutunud liiga heldeks nii majanduskasvu seisukohalt kui, mis kindlasti veel olulisem, eelarve jätkusuutlikkuse poolest. Milleni viib tegelikult praegu eelarvete koordineerimine, seda me veel ei tea, küll aga teame seda, et tohutud võlakoormad Euroopas lähevad kärpimisele ja puudujäägi abil ei suudeta kindlasti enam sotsiaalsüsteemi üleval hoida. Seda ei saa lihtsalt enam teha. Tuleb kärpida igalt poolt ja juba kärbitakse ka töötute arvel, mis parata. Ei ole päris normaalne, kui töötu abiraha küünib väikesepalgalise sissetuleku tasemele, nii nagu see siin ja seal on. Sellest saadakse Euroopas suurepäraselt aru.
Head kolleegid! Jääme küsimuse teema piiridesse. Palun, kolleeg Mai Treial!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Järgmisel aastal kavatsetakse riigieelarve projekti järgi sotsiaalmaksu pensioniosa laekumistest kanda üle 1,2 miljardi krooni kogumispensioni ehk tulevikupensioni jaoks. Seetõttu jääb praeguste pensionäride pension selle võrra väiksemaks. On olnud mitmesugused hinnatõusud: möödunud aastal tõusid käibemaks ja aktsiisid, tõusnud on ravimite hind. Minu küsimus on: kuidas te kavatsete selle eakatele heastada, et pensionid ikkagi tõuseksid, mitte ei langeks igijää seisundisse?
Aitäh! Ma olen küll geograaf, aga igijää nähtusega ei tea siin seost olevat. Kõigepealt, põhiline küsimus, mida peaks ka sotsiaalkomisjoni endine juht teadma, on see, et pensioni ei finantseerita kaugeltki ainult sotsiaalmaksust, vaid eelarve toetab seda väga ulatuslikult. Nii et sotsiaalmaksulaekumisest pensioni suurus tegelikult otseselt ei sõltu. Seda pensionireformi on algusest peale planeeritud rahastada pensionikassa defitsiidi kaudu. On loomulik, et me oleme jõudnud sinna seisu, kus üldine eelarve toetab pensionide kasvu.
Palun viimane kohapealt registreeritud küsimus, kolleeg Toivo Tootsen!
Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! See on selge, et eelarve täpsem käsitlemine on meil töös veel vägagi pikalt ja raskelt, aga mõningaid asju tahaks ikkagi kergelt täpsustada. Näiteks seda, millised prioriteedid teil ministrite kabinetis arutluse all olid. Kas te näiteks peate ka kuigi tähtsaks sisejulgeolekut, korrakaitset? Sest kurvastusega me näiteks tänagi kuulsime, et politsei on tõsistes raskustes. Kas nende koosseisu peaks kärpima, sest raha tuleval aastal ei jätku, või peaks saatma kõik mehed nädalaks ajaks palgata puhkusele? Samal ajal on sagenenud kuritegevus, eriti varavastased kuriteod. Kas on võimalik seda olukorda kuidagigi parandada?
Aitäh! Ma otsin kiiruga, kuidas arenes Siseministeeriumi eelarve. Kasvuprotsent on 4,72, kui ma nüüd kiiruga õigesti ütlen. Loodan, et ma ei eksi. Kui eksin, eks ma siis täpsustan seda eelarve menetluse käigus. Nüüd politseinike raskest olukorrast. Tuleb tõdeda, et riigipalgalised on kõik sissetulekutes kaotanud, see ei ole ju mingisugune uudis. Prioriteetidest rääkides on prioriteediks olnud eelkõige, kuidas öelda, kriisi mõjude leevendamine. Me oleme suurendanud või suurendamas investeeringuid 16%, me oleme suurendanud sotsiaalkulusid. Hariduskulude suurendamine on pikaajaline. Kultuurieelarve kasvab suuresti tänu investeeringutele viiendiku. See on meie põhiseaduslik kohus – eesti kultuuri hoida, muud mõtet Eesti riigil eraldi ei ole. Riigil küll on, aga mitte Eesti riigil. Nii et Siseministeerium ei ole kindlasti kõige kehvemini rahastatav ministeerium, küll aga võib alati vaielda selle üle, kuidas nende prioriteedid on jaotunud.
Suur tänu, härra rahandusminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Marek Strandbergilt haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele.
Hea minister! Esitasime teile esmaspäeval arupärimise enam-vähem samas küsimuses. Kui eile ei oleks sama küsimus päevakorda kerkinud, ei oleks me täna siin saalis aru pärima hakanud. Küsimus on nimelt selles, et näib, et küllaltki tavapärane praktika Eesti ülikoolides on see, et bakalaureuse- ja magistritööde juhendamisel on juhendajaks inimene, kellele töötasu sageli ei maksta, ametlikuks juhendajaks on aga keegi inimene ülikooliperest, kellele töötasu makstakse, ja sageli ametlik juhendaja ei ole üldse puutumuses üliõpilase tegeliku tegevusega selle töö tegemisel. Kas sinu hinnangul on selline praktika laialt levinud ja mõistlik ning millisel moel võiks see üldse mõjutada akadeemilist usaldusväärsust Eestis?
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud küsija! Väga hea ja sisuline küsimus. Avalik-õiguslikud ülikoolid on oma juhendamistasude määramisel iseseisvad ja selle tõttu täpset ülevaadet, kes milliste tariifide alusel ja kui palju tudengeid väljastpoolt ülikooli on juhendanud, haridusministeeriumi käsutuses ei ole. Küll aga on meil teada need süsteemid, mille alusel ülikoolid selle teemaga tegelevad. Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli puhul, kui rääkida ülikoolidest, kus on rohkem teadustegevust ja seega ka rohkem teaduslikku juhendamist, on need mõnel määral sarnased, mõnel määral on ka erinevusi. Tartu Ülikoolis on võimalik võtta kokkuleppel juhendaja ka väljastpoolt ülikooli struktuuriüksusi ja sellisel juhul tehakse temaga käsundusleping. Kui suured need tasud on ja kas kõigi teaduskondade finantsseis on nii hea, et saab ülikoolivälistele juhendajatele maksta, seda on mul raske ütelda. Aga samas on see juhendamine ju ka vabatahtlik tegevus. Tehnikaülikooli puhul on nii magistri- kui bakalaureusetööde puhul juhendamine võimalik kahe juhendajaga, kusjuures kõrvalt juhendaja kaasamine otsustatakse koostöös akadeemilise juhendajaga. Kuidas see tasustamine toimub, kas tasustatakse või mitte, on raske öelda. Üldised reeglid on aga ühesugused doktorantide juhendamisel.
Palun, kolleeg Marek Strandberg, esimene täpsustav küsimus!
Minu küsimus on otsesõnu selles, kas selline ebamäärane praktika, kus erinevatel asjasse puutuvatel inimestel on väga mitmesugust kogemust, võiks siiski nii bakalaureuse- kui ka magistritööde ja üldse kõrghariduse kvaliteedi mõttes haridusministeeriumisse puutuda. Eeldan siiski, et hariduse kvaliteet, vaatamata ülikoolide märkimisväärsele autonoomsusele, võiks siiski mingit otsa pidi olla Haridus- ja Teadusministeeriumi teemaks.
Aitäh! Kahtlemata. Selle järele vaatamine, et teaduslikke juhendajaid oleks piisavalt, arvestamine, et õppeasutuse kvaliteet ja õppekvaliteet tähendabki suurelt osalt seda, et lisaks sellele, et üliõpilasel on soe auditoorium, saab ta ka teaduslikult kõrgel tasemel juhendatud, on Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne. Kui küsimus on selles, kas tariifid, millest ülikoolid sisemiselt lähtuvad, kinnitatakse ministeeriumis või riiklikult, siis nii see ei ole. Avalik-õiguslikud ülikoolid on iseseisvad ja neid asju otsustavad nad ise. Ülikooliväline juhendaja võib mingil põhjusel olla juhendamisest huvitatud ka siis, kui talle tasu ei maksta. Neid praktikaid on erinevaid. Osale makstakse ja osale võib-olla ei maksta. Kokkuleppele jõudmisel on olulised ilmselt ka erinevad motiivid. Küll aga pean ma õigeks seda, et doktorantuuri juhendamine oleks garanteeritud. Doktorantuuri juhendamist lihtsalt aitähhi eest ei saa ka keegi nõuda. Selles mõttes on doktorantuuri rahastamise ülesehitamine riigi prioriteet. Teie ette varsti tuleva teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse raames näeme ette nii doktorantide juhendamise kui ka nende kui noorte teadlaste tegevuse rahastamise täiel määral uutele alustele panemise. Nii et bakalaureuse- ja magistritööde puhul võib juhendamine kõrvalt puudutada kõige rohkem Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti ning Tartu Observatooriumi, aga nende lepingute kohta peab küsima asjaomastelt isikutelt.
Head kolleegid! Nüüd kolm kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Peeter Tulviste!
Aitäh! Härra minister! Viimasel ajal kostab hääli, mis seostavad kõigi või paljude kõrgharidusprobleemide, sealhulgas üliõpilastööde kvaliteedi probleemi lahendamise tasulise kõrghariduse sisseviimisega. Öelge, palun, mis on teie seisukoht selles asjas.
Aitäh väga hea küsimuse eest! Tasulise kõrgharidusega Eesti ühiskond kaugele ei sõida. Tasulist kõrgharidust eestikeelsete õppekavade piires ma tulevikus ei näeks. Me peame tegema kolm valikut. Esiteks, õppemaksuta eestikeelse kõrghariduse pakkumine kõigile võimekatele tudengitele. Teiseks, vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi väljaarendamine, mis praegu on olnud vinduvas seisundis, aga me peame järgmistes eelarvetes sinna väärilise raha ette nägema, sest sotsiaalsete garantiide mahult on meie ühiskond maha jäänud teistest Euroopa ühiskondadest. See on ka üks põhjus, miks osa noori võib tulevikus valida mineku kuhugi mujale. Jah, noored võivad rännata, aga seda mitte rahalistel põhjustel. Ma arvan, et me peaksime neile andma võimaluse õppida Eesti ülikoolides, Eesti rakenduskõrgkoolides ning seda ka õppetoetuste ja stipendiumide süsteemiga stimuleerima. Kolmandaks tuleb õppeasutustele tasuda kvaliteedi eest. Ei saa rääkida ainult sellest, et haridus on üliõpilastele õppemaksuta, peab olema võimalik ka õppejõudude palku tõsta, õppekeskkonda parandada. Nii et kindlasti peab kõrghariduse rahastamine olema järgnevate eelarvete prioriteet, kui te küsite eelarve raamides põhjendusi nende kolme arengusuuna osas.
Head kolleegid! Veel kord tuletan meelde: jääme teatud teema piiridesse. Palun, kolleeg Mart Jüssi!
Aitäh, Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Mina olen üks nendest inimestest, kes peaaegu igal akadeemilisel aastal saab ühe pöördumise mõne bakalaureuse- või magistritöö juhendamiseks juhendajana väljastpoolt ülikooli. Tahan sellepärast seda teemat natuke laiendada, rääkida mitte niivõrd ainult rahast, aga ka selle korralduse mõnest teisest, varjatud tahust. Mul oli mõni aasta tagasi selline kogemus, et ühe üliõpilase juhendamise üle ühe ülikooliga läbi rääkides küsiti mult üsna otsesõnu, kas sel juhul saab ülikoolipoolne juhendaja selle töö põhjal tehtud teadusartikli kaasautoriks. Minu arust oli seda üsna palju küsitud, sest see töö oli valmis tehtud juba enne ja välisraha eest. Kas ma oleksin pidanud keelduma juhendamisest ja kuidas oleks see mõjunud Eesti teadusele selles võtmes? Kuidas seda reguleerida mitte niivõrd raha kui teatud võib-olla aluspõhimõtete sätestamise ja kehtestamisega, et sellistele küsimustele ei peaks vastama? Mitu küsimust.
Aitäh! Sisuliselt on küsimus ikka üks ja seesama – teaduslik juhendamine kõrghariduse komponendina. Tõepoolest, ülikoolid ei saa olla, vähemalt meie arengustrateegiate alusel nad ei ole puhtalt õppeülikoolid. Lisaks köetud auditooriumidele ja sütitavatele lektoritele, ükskõik millisel akadeemilise kvalifikatsiooni astmel nad parasjagu on, peame pakkuma ka teaduslikku juhendamist. Loomulikult tuleb kõik jõud selleks ühendada. Ei ole sugugi välistatud ka praeguste, nii teaduse rahastamise kui ka teaduse korralduse printsiipide järgi, et see inimene, kes kõrvalt juhendab, on, esiteks, lepinguga juhendaja ja, teiseks, et teadusartikkel on konkreetselt seotud tema nimega, et ta on ka juhendajana seal märgitud. See ei ole sugugi välistatud. Praktika võib mõnel puhul olla erinev. Aitäh selle teema tõstatamise eest! Me saame sellest teemast väga tõhusalt ja pikalt ka siin saalis rääkida kohe lähikuudel, kui teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus doktorantuuri ja doktorantide kui noorte teadlaste karjäärimudeli sätestamisega siia tuleb.
Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mailis Reps!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea minister! Kui palju on teie hinnangul mõjutanud riigieelarve kärpimised ja koolitustellimuse vähendamised üliõpilastööde juhendamise kvaliteeti ja kas neid kvaliteedimuutusi või mittemuutusi arvestatakse ka üleminekuhindamisel?
Aitäh! Näete, tegelikult on ka juhendamise kvaliteeti täiesti võimalik siduda kõrghariduse rahastamise loogikaga ja seda me oleme siin teinud. Me peame astuma kõrghariduse rahastamisel ja üldse kõrghariduse korraldusel järgmised julged sammud. Aga konkreetselt selle küsimuse puhul on olukord erinev. Ülikoolide sisemiste rahajaotuspõhimõtete puhul, sõltub erialade koefitsientidest ja sellest, kui palju on riigi rahastatud õppekohti, kui palju on ise maksvaid tudengeid teaduskondades või instituutide juures, instituutide ja teaduskondade üldine rahaline seis. See tähendab ebaühtlust. On kindlasti väga hästi juhendatud ja väga hästi tasustatud juhendajatega valdkondi, on neid valdkondi, kus võib-olla tehakse kokkuleppeid väljastpoolt tulevate juhendajatega aitähhi peale ega maksta nii suuri summasid. Aga seda otsustatakse ülikoolide sees, ülikoolid on selliste jaotuste tegemisel autonoomsed.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Lembit Kaljuveelt rahandusminister Jürgen Ligile. Palun!
Aitäh, proua esimees! Hea minister! Elektri hind on viimastel aastatel lubamatult kiiresti kasvanud, aga elektri hind ei koosne üksi taastuvenergiaosast, millest praegu püütakse palju rääkida. Tegelikult on hinnakomponente palju. Üks tõsine hinnakomponent on ka riigipoolne maksustamine. Me oleme päris usinad olnud aktsiisimaksude tõstmisega ja ka eratarbijate hinda on muutnud käibemaks. Miks riik on sellisel raskel ajal elektri hinna tõusule aktsiisi tõstmise abil ise usinasti kaasa aidanud?
Aitäh! Nagu uudistest olete märganud, Eesti Energia äsja loobus oma hinnatõusutaotlusest. Üldiselt võib öelda, et elektri hinna tõus on Eestis olnud veel suhteliselt tagasihoidlik. Me oleme pidurdamas igasugust hinnatõusu ja võime öelda, et Eesti elekter on endiselt Euroopa üks kõige odavamaid. Miks ta nii odav on? Mis seal pattu salata, suur osa on selles varjatud keskkonnamõjudel. Elektriaktsiis on just see maks, millega me oma rohelist südametunnistust rahustame. Elektriaktsiis on määratud väljendama keskkonnamõjusid, mida põlevkivienergeetikal on keskmisest võrreldamatult rohkem. See on oma olemuselt keskkonnatasu. Ma usun, et ei alahinda ka põlevkivienergeetika mõjusid Kirde-Eestile ega atmosfäärile. Aga kui võrrelda jälle aktsiisimäära ennast, siis see on meil üsna Euroopa tasemel, vaatamata sellele, et meie elektrienergeetika keskkonnamõju on kõvasti üle Euroopa taseme.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, proua esimees! Härra minister! Ütlesite, et Eestis on suhteliselt madal elektri hind. Kellele madal, kellele kõrge. Aga ma võtan konkreetselt tööstusliku suurtarbija. Nelja aasta jooksul on tööstuslikul suurtarbijal elektri hind tõusnud üle kahe korra, 29 eurolt megavati eest 67 eurole. Need on juunikuu andmed. Kui me võrdleme Soomega, siis Soomes maksab praegu tööstuslikule suurtarbijale elekter 50 eurot megavati eest, meil, ma kordan, 67. Ja kui me vaatame hinnakomponente, siis elektriaktsiis on meil 4 eurot, Soomes 2. Kui me vaatame võrgutasusid, siis Soomes on 3, meil 10. Härra minister! Miks meil ikkagi see aktsiis teistega võrreldes nii kõrge on?
Aitäh! Kõigepealt, ma ei öelnud, et see on suhteliselt odav, sest suhestada võib millega iganes. Teie suhestate ilmselt mingi sotsiaalse mõõtmega. Ma ütlesin, et see on Euroopa mõistes odav. Euroopa odavamaid, oli minu sõnastus. Miks meie aktsiis on kõrgem kui Soomes? Väga lihtne. Ka sellele ma vastasin juba ära: meie energeetika keskkonnamõju on võrreldamatult suurem kui Soome energeetika keskkonnamõju, kuigi mitte Soome ei olnud minu võrdlusalus. Soomes tuleb energia suuresti tuumaenergeetikast, kus keskkonnamõjud on tagasihoidlikud, kui toota energiat kvaliteetselt. Hüdroenergeetika keskkonnamõjud on põlevkivienergeetikaga võrreldes siiski tagasihoidlikumad. Kõik. Vaadake stenogrammist järele, mis ma ütlesin, ja te saate vastuse oma teistele küsimustele.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine täpsustav küsimus!
Hea esimees! Härra minister! Te olete olnud pikka aega ka Eesti Energia nõukogu liige. Praegu te vastasite, et riik maksustab õigesti ja nii peabki tegema. Aga võrgutasud, kuidas te nendesse suhtute? Eestis on võrgutasud suhteliselt ja ka numbriliselt, ma rõhutan, numbriliselt kaks korda suuremad kui Soomes. See võib-olla ei ole küsimus otseselt rahandusministrile, aga siiski: mida te sellest asjast arvate? Kas Eesti Energia ei peaks tõsiselt vaatama, et meie elektrienergia hind ei oleks nii kõrge ja ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised?
Aitäh! Ma ei tea, miks see Soome nüüd nii suur eeskuju on. Seal on energeetika hoopis teistel alustel. See, kuidas seal jaotusvõrgutasudega lood on, nõuab spetsialistide analüüsi. Kindlasti ei suuda minister, kes ei ole ka mitte majandusminister, sellele küsimusele niimoodi käigu pealt vastata. Küll aga võin teile lubada, et Soome tõstab oma elektriaktsiisi. Vaatame, kas te siis esitate selle küsimuse, miks Eesti oma ei tõuse, või leiate mõne uue riigi, millega võrrelda.
Meil on küll palju kohapeal registreeritud küsimusi, kuid selleks, et saaks veel ühe põhiküsimuse esitada, luban küsida ainult kahel küsijal. Palun, Eldar Efendijev!
Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma jätkan küsimusega, mille esitasin ka peaministrile. See käsitleb Eesti Energia taotlust, mis tehti märtsis. Eesti Energia nõukogu koosseisus on ka riigi esindajaid. Küsimus ei ole sellest, kas mulle meeldivad need numbrid või mitte, aga alus ja põhjus oli selline ja mitte teistsugune. Üks riigi esindajate ülesannetest oli kooskõlastada Eesti Energia poliitika ja riigi nägemus sellest poliitikast. Kas Rahandusministeerium ei teadnud pool aastat midagi sellest, mida Eesti Energia taotleb ja kuidas ta põhjendab oma energiapoliitikat ja hindu?
Aitäh! Ma tuletan meelde, et ma ei ole majandusminister, vaid rahandusminister. Katsuge ikkagi majandusministri käest välja pinnida kõik energeetikasse puutuvad teemad. Hinda ei määra, muide, Eesti Energia nõukogu, selleks on meil Konkurentsiamet, kellega seda kooskõlastatakse. Need institutsioonid hoitakse rõhutatult lahus. Rahandusminister ei pea teadma, muide, mida taotleb Eesti Energia. Ta võib teada, aga ta ei pea teadma. Veel kord: Eesti Energias hinnatõusu praegu toimumas ei ole, nad on oma taotluse tagasi võtnud. Küsige veel midagi.
Palun, kolleeg Jaan Kundla!
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! On teada, et Eesti Energia taotles elektri hinna tõusu jaotusvõrkudes esialgu 18,7%, seejärel leppis 12%-ga ja lõpuks loobus oma taotlusest üldse, nagu te praegu nimetasite. Ma tean, et sellisele hinnatõusule astus resoluutselt vastu peaminister. Kuid viimasest IRL-i pressiteatest võime lugeda, et elektri hinna tõusu võttis päevakorrast maha hoopis Isamaa. Mind huvitab, kes selle piduri siis lõpuks põhja vajutas, kas Reformierakond või Isamaa. (Aplaus.)
Aitäh! Küll ma tahaksin seda au endale. Aga ma ei koosta kõnesid peaministrile ega ka pressiteateid IRL-ile, las nad omavahel klaarivad. Ma olen kuulnud küll, et peaminister on väljendanud sügavat pahameelt, ja ma olen kuulnud, et IRL on saatnud ka pressiteate. Aga jätame selle. Kui minule see au osaks ei saa, siis ärgu saagu neile ka.
Suur tänu, härra rahandusminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Mailis Repsilt haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele.
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea haridusminister! Ma palun vabandust, et ma ei jätka seda ise-küsin-ise-vastan-diskussiooni! Ma lähen siiski opositsiooni küsimuste juurde. Mul on täpsustus. Me kunagi alustasime infotunnis vestlusi eelarveteemadel. Siis oli juttu, et me tuleme selle juurde tagasi. Üks üsna palju viidatud väide on olnud investeeringute kohta, ka peaminister on kiitnud, et neid on väga palju. Viidatud on haridusele. Infotund oleks kindlasti hea koht ka ministril rääkida, mis need investeeringud siis on. Kunagi, mõned aastad tagasi, kaotas teie erakonnakaaslane Maimets ära RIP-i tabelid, öeldes, et need on poliitilised investeeringud ja need on täiesti lubamatud. Millisel alusel neid investeeringuid siis määratakse ja mis süsteem on selleks järgmise aasta eelarves?
Aitäh väga hea küsimuse eest! Tõepoolest, järgmisel aastal tehakse haridusobjektidel väga palju remont- ja ümberehitustöid. Kui te küsite väga konkreetselt, siis ma pean jagama vastuse mitmeks osaks. Näiteks, Euroopa struktuurifondide raha kasutamisel on ühed reeglid, aga saastekvootide müügist tuleva raha kasutuse reeglistik on teistsugune ja peab silmas saaste vähendamist või keskkonnasõbralikkust. Need investeeringud peavad ühelt poolt keskkonda kaitsma, teiselt poolt aitavad soojustada objekte ja aitavad seal seespool elu mugavaks teha. Nii et meie huvid haridusobjektide puhul, sisulised huvid ja keskkonnakaitselised huvid langevad siin kokku. Säilib ka investeeringukomponent, mis vahepealsetel aastatel on oluliselt vähenenud, aga see on järgmisel aastal omavalitsuste eraldiste hulgas. Lõppkokkuvõttes võib öelda, et koolimajadesse tehtavate investeeringute kanaleid on erinevaid. Kui hinnata omakorda seda, mida näiteks avalik-õiguslikud ülikoolid endale lubada võivad, siis seal on paljude objektide puhul rahastamine seotud üldse teadustegevusega ja langeb kokku teaduse rahastamisega. Nii et reeglid on erinevad, aga mul on hea meel, et ehitusbuum haridus- ja teadusobjektidel on alanud ja jätkub täie hooga.
Palun, kolleeg Mailis Reps, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea minister! Läheme selle mitmeks jagatud küsimuse ühe osa juurde, saastekvootide juurde. Ma küsin RIP-i või investeeringute jaotuse kohta. Kas nende objektide valikul, mille puhul peetakse silmas saaste vähendamist, on olnud lisaks kliimatingimuste erinevusele kuidagi määravaks ka näiteks erakondlikud erinevused?
Aitäh! Meie mõtlemismudelid on mõnevõrra erinevad, seetõttu ei oska ma võib-olla teie küsimusele nii täpselt vastata, aga ma kirjeldan süsteemi. Mingit erakondlikkust ei ole võimalik sinna isegi juurde mõelda, sest otsuse teevad tegelikult välismaised korporatsioonid. Kui näiteks Eesti riik müüb saastekvoote Jaapani riigi vahendusel ja seetõttu saavad Jaapani korporatsioonid täiendavalt investeeringuid teha, oma majandustegevust viljelda, siis otsuse, millised objektid välja valitakse, teeb tõepoolest ostja. Haridus- ja Teadusministeerium esitab erinevate taotluste alusel ettepaneku Rahandusministeeriumile, Riigi Kinnisvara AS-ile ja inimestele, kes tegelevad saastekvootide müügiga. Nad on viimasel ajal väga jõuliselt ja aktiivselt tegutsenud. Eesti on olnud viimasel ajal väga edukas nende kvootide müügil. Nii et kiitus nendele inimestele! Nemad teevad selle pakkumise või ettepaneku välismaistele ostjatele ja need otsustavad. Jah, me paneme prioriteetide järjekorda selle, mida meie arvates võiks Eesti huvidest lähtuvalt eelistada, aga otsustajad ei pruugi sellest tegelikult kinni pidada. Oluline on see, et kõik taotlejad, kaasa arvatud omavalitsused, kellel on võimalik sealt vahendeid taotleda, mõtleksid oma vajadused väga hästi läbi ja mõtleksid tõesti sellele, et keskkonnaefektiivsus oleks tagatud. See ei ole ainult see, et me saame midagi ehitada, vaid peab ka aru andma, et halduskulud tõepoolest vähenevad, keskkonda ei saastata enam nii palju ja objekt läheb soojemaks.
Head kolleegid! Üks väga lühikene täpsustav küsimus, sest aeg on läbi. Palun, kolleeg Mailis Reps!
Aitäh! Lugupeetud minister! Viimase täpsustava küsimusena küsin seda, kas riigikoolide investeeringuid on lisaks Viljandi maakonnale veel plaanis ja millal võiks näha investeeringutabeleid.
Riigikoolide investeeringud on meie selge prioriteet. Hariduslike erivajadustega laste koolidesse investeeritakse lähiajal vägagi suurel määral. Kui te küsite gümnaasiumide kohta, siis lisaks Viljandi gümnaasiumile saab ka Nõo Reaalgümnaasium väga suure investeeringu. Selliseid riigi üldhariduskoole on palju, kaasa arvatud näiteks Tallinna Muusikakeskkool. Nii et riigikoolid on tõesti haridusministeeriumi prioriteet, need peavad korda saama. Riik peab ennast hea peremehena näitama ning sealsete õpetajate töötingimused ja laste õppimistingimused peavad olema väga heal tasemel.
Suur tänu, härra minister! Kuna infotunni aeg on lõppenud, siis lõpetan infotunni. Tänan Riigikogu liikmeid küsimuste esitamise eest ning tänan peaministrit ja ministreid küsimustele vastamise eest! Infotund on lõppenud.
