Austatud Riigikogu, tere päevast minu poolt! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõikele 1 29 Riigikogu liikme ettepanekul nende esitatud päevakorraga.
Head kolleegid! Nüüd on järjekordselt võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise justiitsminister Rein Langile. Arupärimise teema on erateede kasutamise võimalikkus. Nagu te kõik teate, on viimastel aastatel maade tagastamise ja erastamise tõttu mitmed kinnistutel asuvad teed muutunud erateedeks ja sellest tulenevalt on tekkinud probleeme. Kui on tegemist heanaaberlike suhetega, siis on need probleemid kindlasti olematud või lahendatavad, kui aga naabritevahelised suhted ei ole kõige paremad, siis tekib sageli olukord, kus eratee omanik, kes peab lubama naaberkinnistu omanikul seda teed kasutada, seda lihtsalt ei luba. Hoolimata mitmesugustest kompromissettepanekutest jõutakse sageli kohtusse, aga ka kohtus ei leita õiget lahendust, sest teeseaduse § 5² ütleb selgelt, et kinnisasja, ka eratee omanik lubab ainult siis seda teed kasutada, kui ta on seda selgelt väljendanud. Sellest tulenevalt on kaheksal Riigikogu liikmel mitmeid küsimusi justiitsministrile. Tahame teada, kuidas saab kinnistuomanik, kellel puudub luba naabri eratee kasutamiseks, normaalse ühenduse riigi või omavalitsuse teega. Kes peaks korvama kahju kinnistuomanikule, kelle kinnistu väärtus on normaalse juurdepääsu puudumise tõttu oluliselt vähenenud, ja kes peab juurdepääsu tagamiseks investeerima täiendavalt tee ehitamisse? Loodame, et vastused annavad siin selguse.

Aitäh! Palun, kolleeg Nelli Privalova!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mul on arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. 17. juuli s.a Postimees tegi väljavõtte Eesti inimvara raportist, kus väidetakse, et kõige rohkem võimaldaks Eesti elanike keskmist eluiga ja tervelt elatud aastaid kasvatada alkoholi liigtarvitamise vähendamine, mida saab teha käitumist kujundavate kampaaniate, alkoholi kättesaadavuse piiramise ja alkoholireklaami keelustamisega. Raport toob välja, et eestlaste peamised käitumuslikud terviseriskid on alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus ning vähene puu- ja köögiviljade söömine. Alkoholi liigtarvitamine on tõendatud riskitegur üle 50 haiguse, aga ka vigastuste ja mürgistuste tekkes. Meie küsimused on järgmised. Miks ei ole võetud piisavalt meetmeid, et piirata alkoholi kättesaadavust? Kui suure osa Eesti sisemajanduse kogutoodangust moodustab alkoholiga seotud majandus? Kas nn alkoholimajandus on oluline tegur meie majanduse turgutamisel? Kuidas te hindate praeguse alkoholipoliitika mõju Eesti ühiskonna sotsiaalsele kapitalile? Kuidas olete arvestanud erinevate tervishoiualaste dokumentidega majanduskeskkonna loomisel? Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Annan murelike kolleegide nimel Keskerakonnast üle arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Jutt on Eesti inimvara raporti andmetel toimuvast süvenevast ääremaastumisest. Sellest raportist saame teada, et ääremaadel on ettevõtlus nõrk, tööpuuduse, heitumuse ja püsiva töövõimetuse näitajad on oluliselt suuremad kui mujal. Ääremaal on Tallinna linnastuga võrreldes üle kümne korra rohkem pidevalt toimetulekutoetusest sõltuvaid inimesi. Ääremaade sotsiaalsed indikaatorid näitasid 2000. aastal elukvaliteedi ja heaolu suhtelist halvenemist. Meil on sellele tuginedes regionaalministrile neli küsimust, mis on olulised ja mida on väga tähtis meil ja kõigil inimestel teada saada. Millised on olnud regionaalministri konkreetsed algatused, et ääremaastumist vähendada? Millised on praegu ääremaade kohalike omavalitsuste võimalused, loomaks perspektiivseid töökohti, ja kuidas neid on konkreetselt abistatud? Kõige olulisem, mida me teada tahame, on see, kas regionaalminister oskab tuua konkreetseid töökohtade loomise näiteid, mida ääremaade kohalikel omavalitsustel on olnud võimalik realiseerida. Mis need konkreetselt on? Ka seda tahame teada, kas kohalike omavalitsuste tulubaasi kärpimine on ahendanud kohalike omavalitsuste võimalusi ettevõtluse toetamiseks midagi ette võtta. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Peaaegu aasta saab mööda sellest päevast, kui õiguskantsler siit puldist esines päris ajaloolise avanguga, mille teemaks oli põhiseaduspatriotism. Ma väga loodan, et kõik mäletavad, mis oli selle sisu. Väga lühidalt kokku võttes puudutas see seda, mis peaks meid viima mõtteni, mida peab Eesti riik tegema, et leida kõigi siin elavate n-ö keeleliste gruppide ühised väärtused, üks platvorm. Tema keskne tees oli, et see võiks olla kodakondsus. Rahvust ei saa me keegi valida, kodakondsust saame ja mõnel puhul on see ainukene võimalus, et kaitsta kõige nõrgemate gruppide õigusi ja huve. See puudutab eelkõige lapsi. Nii annangi Keskerakonna fraktsiooni nimel üle kodakondsuse seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu, mille sisu on lühidalt öeldes järgmine. Eestis sündinud laps, kelle vanemad on isikud, kes on tunnistatud kodakondsuseta isikuks ja kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa alusel, saab kodakondsuse sünniga. Mis võiks olla selle eelnõu peamine mõju? Jah, loomulikult, kõigepealt vähendada kodakondsuseta isikute arvu, kohelda Eestis sündinud lapsi lõpuks võrdselt ja tagada neile võimalikult turvaline õiguslik keskkond. Teiseks täidab see juba 1996. aastal Eesti poolt ÜRO lapse õiguste konventsiooniga võetud kohustused, mille mittetäitmist on Eestile pikalt ette heidetud. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Proua esimees! Lugupeetud kolleegid! Mul on au üle anda arupärimine keskkonnaminister Jaanus Tamkivile ja see arupärimine käsitleb kaevandusteemat, kaevelubade teemat. Nimelt on Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Rein Einasto oma esinemistes väitnud, et Eestis pole maavarade kaevandamisel esikohal loodushoid ega säästlikkus, vaid ettevõtete kasu, samuti on jäetud maavarade uuringute tegemine ja nende rahastamine kaevandajate kätte. Näiteks on ta toonud selle, et eranditult kõik kaevandamisega seotud keskkonnamõjude hindamised on lõppenud loa saamisega. Mida siis teha? Ta hindab seda nii, et see on tingitud sellest, et see, kes maksab ja kes tellib, selle muusikat mängitakse. Samal ajal on olukord, et kohalike inimestega ei arvestata või arvestatakse vähem. Meil on kaks küsimust. Üks puudutab seda, kas ei peaks Eestis olema selline kord, et keskkonnamõju hindamise telliks riik. See on üks küsimus. Teine küsimus on see, kas ei peaks kohalikele inimestele välja mõtlema kompensatsioonimehhanismi. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mõne aja pärast on meil põhjust mõelda selle üle, mille poolest jääb käimasolev suvi meile kõige enam meelde, ja kahetsusväärselt ei ole selleks mitte ainult see, et on erakordselt palav suvi ja keskmised temperatuurid on võrreldes eelmiste aastatega tõusnud, vaid selleks on ka väga traagiline uppumissurmade arv. Loomulikult on võimalik mõelda selle peale, mida saab akuutselt teha ning peab tegema nüüd ja kohe, aga palju perspektiivikam on analüüsida neid põhjusi palju pikemas plaanis ja ka samme kavandada palju pikemas plaanis. Küllap me kõik mäletame, mis toimus siin õppekavade heakskiitmisel. Õigupoolest ei kiidetudki neid siin heaks, vaid vastutuse edaspidise eest võttis endale haridusminister ainuisikuliselt nüüd ja tulevikus. Ka kehalise kasvatuse õppekava pakub meile mõningaid huvitavaid nüansse, mille kohta haridusminister vastas juulis. Muu hulgas puudutab see seda, milline on ujumisõpetuse tähtsus ja osakaal Eesti õppekavades. Nimelt on see võrdsustatud tantsimise, sulgpalli ja teiste selliste toredate liikumisviiside ja spordialadega. Kindlasti on Eesti inimeste elude säästmisel võimlemine, suusatamine, kergejõustik ja pallimängud oluliselt olulisemad. Koos 11 kolleegiga palungi haridusministril selgitada Eesti riigi prioriteete selles küsimuses, suhtumist ujumisõpetusse edaspidi ja selle rahastamist. Meil on kokku kuus küsimust, millele, ma loodan, haridusministril on midagi väga sisukat kosta ja ta saab õigustada seda valikut, mis on tehtud, et ujumine on taandatud marginaalseks liikumisviisiks. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Kadri Simson!

Head kolleegid! Kaheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel on mul üle anda arupärimine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Selle arupärimise aluseks on Eesti Üliõpilaskondade Liidu hiljuti korraldatud uuring, mille järeldused on sellised, et Eesti kõrgkoolidesse jõuab enam neid noori, kelle vanemate majanduslik olukord on keskmisest parem ehk, sõnastades seda lauset teistpidi, neil noortel, kes on pärit vaesematest peredest, on ligipääs kõrgharidusele Eestis selgelt raskendatud. Nagu me kõik mäletame, möödunud aasta negatiivsete lisaeelarvetega vähendati tasuta üliõpilaskohti ja vähendati ka tudengite õppetoetusi. Nüüd on tudengid taas tulnud välja selle arvamusega, et praegune üliõpilastoetuste süsteem ei arvesta üliõpilaste tegelikke vajadusi. Nad on juhtinud tähelepanu ka sellele, et võrreldes teiste Euroopa riikide tudengitega peavad Eesti tudengid märgatavalt rohkem oma õpingute rahastamiseks töötama ehk kolmest tudengist kaks on sunnitud õpingute kõrvalt töötama. Me kõik võime ette kujutada, et see tähendab kindlasti õppekvaliteedi halvenemist ja õpingutele pühendatud aja vähenemist. Sellega seoses küsime me haridusministrilt üheksa küsimust. Kõigepealt seda, kas ta üldse on suurel suvel seda uuringut tähele pannud ja kas ta nõustub selles uuringus toodud järeldustega? Mida ta teeb selle jaoks, et ligipääs kõrgharidusele ei oleks Eestis nii ebavõrdne? Meil on veel mitmeid küsimusi, mida, ma loodan, haridusminister põhjalikult käsitleb ja tuleb Riigikogu ette neile vastama. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja kuus arupärimist. Kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus selle menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul, ja kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan nad otsekohe adressaatidele.
Nüüd üks teade. Olen edastanud järgmised Riigikogu liikmete arupärimised: kaks arupärimist majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, kolm arupärimist siseminister Marko Pomerantsile ning üks arupärimine peaminister Andrus Ansipile, üks arupärimine välisminister Urmas Paetile, üks arupärimine regionaalminister Siim Valmar Kiislerile ja üks arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Lugupeetud kolleegid! Palun teeme nüüd järjekordselt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 90 Riigikogu liiget, puudub 11. See tähendab, et Riigikogu on otsustusvõimeline.
Nüüd, head kolleegid, tuleb kehtestada erakorralise istungjärgu töö ajagraafik. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälteenamusega.
Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata, kuni päevakorra ammendumiseni. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid oli 2. Ajagraafik on kehtestatud.

Alustame Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse teistkordse menetlemise kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Urmas Klaas Reformierakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni nimel pean oluliseks teha kõigepealt mõned märkused monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse praeguse menetlemisjärgu kohta. Reformierakonna fraktsiooni seisukohalt oli kõige olulisem, kui me selle eelnõu algatamisega ühinesime, mõistlik hind tarbijale, et sooja, vee ja teiste elutähtsate ressursside tarbija maksaks õiglast ja mõistlikku hinda. Praegu käsilolevad korrektiivid kindlasti suurendavad hinnakujunduse selgust nii tarbija kui ka ettevõtja jaoks, kasvatavad õiguskindlust ja on võimalik paremini mõista, kui palju näiteks veeteenus ikkagi tegelikult maksab. Õiglane hind peab kujunema Konkurentsiameti järelevalve, mitte poliitiliste loosungite all, ja nii seisab ka selles seaduses. Reformierakonna fraktsioon toetab monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse korrigeeritud kujul vastuvõtmist.
Nüüd mõnest seisukohast üldisemalt. Reformierakonna fraktsioon on arvamusel, et see seadus kindlasti survestab monopolide pakutavate teenuste hindu. Oleme aga ka veendunud (seda ma eelmisel korral siit kõnepuldist väljendasin), et selle seaduse vastuvõtmine ei tähenda, nagu võiks tarbija ja ka parlament n-ö jalad rahulikult seinale lüüa, et kõik on tehtud. Kindlasti jäävad jätkuvalt teemadeks Eesti energiaportfelli mitmekesistamine ja meie riigi sõltuvuse vähendamine imporditavatest energiakandjatest.
Eile levis Eesti meedias uudis, mis oli refereering 30. juuli Kommersandist, kus Vene analüütikud juhtisid tähelepanu (Vene analüütikud, rõhutan) asjaolule, et Eesti ostab Gazpromilt gaasi hingehinna eest. Samal ajal kui teised Euroopa riigid maksid Gazpromile gaasi eest selle aasta esimeses kvartalis 265–270 dollarit tuhande kuupmeetri eest, siis Balti riigid, sealhulgas Eesti, 318,2 dollarit. Paneme nüüd tähele, et juba praegu on teada, et õige pea, septembris, ootab meid ees järjekordne gaasi hinna tõus, kodutarbijale 17%. See asjaolu kajastub väga ilmekalt toasooja eest esitatavates arvetes. Kasutan üht juba kord toodud võrdlust, aga see on kõnekas. Valgas toodetav toasoe on 30% odavam kui Tallinnas toodetav, Tartus on toasoe 20–25% odavam kui Tallinnas. See vahe ei tulene mitte sellest, kes on tootja, vaid sellest, millega toasooja toodetakse, mis on see energiakandja. Valga ja Tartu odavama hinna põhjuseks on kodumaise küttematerjali eelistamine ja kasutamine.
On selge, et Reformierakond soovib kindlasti sooja hinna alanemist, ta soovib viia selle tasemele, mis poleks suurem kui põhjendatud kulud tootmisesse ja mõistlik tootlus ettevõtjale. Oleme oma energiapoliitika põhimõtteid (varustuskindlus ja kodumaise toorme eelistamine nii mõistliku hinna kui ka energeetilise julgeoleku huvides, tarbija selge rahaline võit elektri ja toasooja odavama hinna näol, sõltuvuse vähendamine Vene gaasist) rakendanud nii elektrituruseaduses kui ka praegu töös olevas seaduses. Veelgi enam, loodame juba sügisel hakata arutama eelnõu, mis tuleneb Euroopa Liidu 3. energiapaketist ja mille sisu on gaasi põhivõrgu lahutamine gaasi müüjast. Eesti jaoks on see oluline juba ülalmainitud põhjustel. Meile on oluline luua võimalus saada gaasi ka mujalt kui vaid ühelt põhiliselt tarnijalt ilusa nimega Gazprom. On arusaadav, et kui omanikud on erinevad, siis saab tekkida ka konkurents, st turg, ning tekib võimalus, et tarbija jaoks gaasi hind alaneb. Vastava eelnõu ettevalmistamisega majandusministeerium ja Konkurentsiamet juba tegelevad. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Palun kõnepulti kolleeg Jüri Tamme Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu! Lubage mul lausuda mõned seisukohad sotsiaaldemokraatide nimel ja olla veidi allegooriline. Jälgides viimase aja tendentse, peab ütlema, et on üsna erakordne, et majandusregulatsioonide kehtestamisel võtavad initsiatiivi Riigikogu liikmed ja esitavad menetlusse vastavasisulise eelnõu. Veelgi erakordsemaks muudab selle sündmuse tõsiasi, et monopolide ohjeldamisega tegelevad majandus- ja kommunikatsiooniministri erakonnakaaslased Isamaa ja Res Publica Liidust. Küsite, mis selles vastuolulist või halba on. Püüan selgitada. Vaadake, kui moosi, suppi või sülti keedetakse, siis riisutakse selle pinnalt vaht, selleks et lõpp-produkt oleks klaar ning mitte hägune, vaht aga visatakse minema. Seadusloomes püüavad poliitvahtu eemaldada ametnikud, see ongi nende töö. Eelöeldust lähtuvalt saab oletada, miks ei tegelnud monopolide ohjeldamise seaduse väljatöötamisega minister Parts ega vastavad ametkonnad. Ju siis on poliitilise gastronoomiakunsti puhul vastupidi ja pinnalt riisutud vaht on määratud valija toidulauale. Jätkates võrdlustega köögikunstist, peab märkima, et vahu eraldamiseks on tähtis keemistemperatuur ja pikem keetmise aeg. Kahjuks ei järginud seaduseelnõu algatajad ka seda reeglit ning kiiruga valminud seadust võib nimetada põhjakõrbenud kiirroaks. Tulemuseks oli presidendi reageering: kui seadus pole küps, siis mis muud kui tagasi kööki. Nüüd me siis tõmbleme üheskoos.
Sotsiaaldemokraate paneb nördima suhtumine, kui eelnõuga kaasnevalt ei suudeta õigel ajal välja töötada alamakte või rakenduslikke sätteid. See on päris vana mure. Veel enam paneb aga käsi laiutama olukord, kui eelnõuga ei kaasne mõjude analüüsi. Mitme kuu jooksul on seaduseelnõu läbi teinud põhjalikud muutused, kuid muutuste maksumust ja mõju ulatust ei suvatseta või ei suudeta tuvastada. Head riigimehed! Nii ei tohi. Küsimus pole selles, et puhtjuriidiliselt ei ole valitsusel kohustust mõjude analüüsi teha, kui eelnõu pole Vabariigi Valitsuse algatatud. Puhtmoraalselt on see kohustus ju olemas, kui eelnõu leidis Vabariigi Valitsuse heakskiidu. Mõjude analüüsi ei saa teostada Toompeal ega erakondade kontorites, selleks on vaja palju enam ressursse. Palun ärge uskuge Briti ajakirjanikku, kes väidab, et Eesti edu aluseks on olnud teadlaste arvamuse eiramine. See pole tõsi. Küsin: mille alusel te siis käsite Riigikogul otsuseid teha? Me ei tea ju, kui palju mõjutab seadus ettevõtlust, omavalitsusi, lõppude lõpuks tavakodanikke nii teenuste ja toodete hinna, kuid miks mitte ka kvaliteedi osas.
Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et täna tähelepanu all olevaid probleeme oleks võimalik lahendada ka olemasolevate regulatsioonide baasil ning väiksema vahukoguse tekitamisega. Samas loodame, et seaduse vastuvõtmise korral muudab uus kord meie elu ja kulutused õiglasemaks. Head asjad aga ei juhtu iseenesest. Sellepärast peame tulevikus vajalikuks lisameetmete väljatöötamist, mis võimaldaksid elanikkonnale kompenseerida seadusest tulenevat võimalikku hinnasurvet, seda ka regiooniti. Samuti peame vajalikuks monopolide temaatika käsitlemist veelgi laiemas kontekstis, kuid ilma vahumullide ja auruta.
Lõpetuseks niipalju, et, austatud koalitsioon, ärge unustage Konkurentsiametile lisavahendeid eraldada, seda muidugi juhul, kui te soovite, et see seadus tööle hakkaks. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Jüri Tamm! Kolleeg Kadri Simson, palun, Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Mõne totra mõttekäigu kohta kipuvad viisakad inimesed ütlema, et tegemist on intellektuaalselt huvitava ülesandepüstitusega. Kui aga intellektuaalselt huvitavaid seaduseelnõusid hakkab tulema nagu Vändrast saelaudu ja koalitsioon need propaganda trummipõrina saatel seadustab, vajab see põhjalikumat analüüsi.
Mitmes suurriigis on saanud kombeks, et kui valitsus riigisiseselt mingi suuremat sorti jama korraldab, aitab sellelt tähelepanu eemale juhtida välisvaenlane. Armetumad riigid hirmutavad niisama, tugevamad alustavad sõda. Ka meie valitsuserakonnad on kogenud, et üks korralik märul suurendab valijate silmis konflikti eskaleerija populaarsust. Nii tuleb täna jumalat tänada, et meie valitsus, kelle juhtimisel on majandus langenud üheksa kvartalit järjest, sõdib vaid propagandarindel, sest tänane monopolide seadus pole muud kui üks propagandamull.
Tänase Õhtulehe juhtkiri tsiteerib mulle tundmatut Riigikogu liiget, aga kes iganes sa oled, hea kolleeg, sa oled täppi pannud, öeldes, et kui see seadus ka tegelikult monopolide elu kibedaks teeks, oleks see monopolistid ammu siia toonud, kas siis plakatitega Toompeale või vähemalt oleks Tallinna Vesi pikendanud tänast Riigikogu hoone veekatkestust kuni tööpäeva lõpuni. Aga tegelikult kehitavad nad ainult õlgu ja ütlevad, et milleks muretseda, midagi ju ei muutu. Muutub küll, aga muutub väiksematele vee-ettevõtjatele. Nende tarbijaid ähvardab hinnatõus. Tallinna Vee asemel, mille teie poliitilised eelkäijad hooletult maha müüsid, rullite te nüüd hoolimatult üle terve Eesti.
Aga elagu see propagandasõda oma elu, mind teeb murelikuks, et peaministri parteil on alati olnud soov isamaaliitlastest radikaalsem olla. Ja mida nad siis teevad? "Me võõrutame Eestit liigsest sõltuvusest Venemaa gaasist," kõlas peaminister Ansipi põhjendus, kui valitsus leppis kokku tõsta gaasiaktsiisi 130%. Gaas tuleb valdavalt Venemaalt, moodustab Vene riigi tuludest arvestatava osa ja loogikaahel saabki valmis: tarbid maagaasi, toetad Putinit. Kõrgem gaasi hind aga võõrutab sellisest harjumusest. Nõnda saab kodusest kontojäägi tühjendamisest välispoliitiline aktsioon. See on vana ütluse "tegutse lokaalselt, aga mõtle globaalselt" uus rakendus. Mõelda vaid, saame Putini autokraatiat õõnestada omaenda kodus internetipangas küttearveid tasudes. Demokraatia edendus ja suurriiklikule ekspansionismile vastuhakkamine pole iial olnud nii mugav! Kuna aga Venemaa gaasifirma Gazprom on teatanud hinnatõusust, siis on peaminister läinud uue üllatusmanöövri teele. Moskva ehk oletas, et vaenulik lääs, Eesti sealhulgas, hakkab nüüd mõtlema, mismoodi hinnatõusu leevendada, pehmendada lööki majandusele. Tuhkagi! Eesti astus sammu veelgi kaugemale, olles nõnda võimeline vaenuvalitsust jahmatama. See on peaaegu sama jahmatav kui eestlaste kättemaksuaktsioon vangi langenud Saksa ristirüütlitele Õ-Fraktsiooni ajaloolises paroodiafilmis "Malev". Kuna muistsete eestlaste silmis olid inimese suurimad rõõmud laul ja töö, siis tegid nad kättemaksuks sakslaste eest kogu töö ära ja mõnele ehitasid koguni mõisa.
Ma olin irooniline. Aga tegelikult maksavad nii päris sõja kui ka valimiseelse kakluse ettevõtetega kinni maksumaksjad. Ja sõda on kallis. Sellest ei tule mingit kasu peale kasu valitsusele, kes tegelikelt probleemidelt tähelepanu oskuslikult kõrvale juhib. Aga nii, nagu ma pidin teile teisel lugemisel meelde tuletama Tallinna Vee erastamise rumalust, pean ma meenutama ka maksutõuse. Seda seadust siin trummipõrina saatel vastu võttes mängite te inimestele, kellel on haugi mälu. Kuid tavaliselt on eestlastel kombeks oma ajalugu tunda ja oma peaga mõtelda. Möödunud aasta ei ole midagi nii iidne ajalugu. Tuletan teile meelde 2009. aasta teist negatiivset lisaeelarvet. Sellega tõsteti käibemaksu 2%, suurendati kütuseaktsiisi, eriotstarbelise kütuse aktsiisi ja maagaasi aktsiisi. Oodates tänast istungit, vaatasin mälu värskendamiseks üle 2009. aasta teise lisaeelarve seletuskirja. Vaadake ka. Seal on selline lause, et aktsiisimäärade tõstmisega kavandatakse käesoleva aasta eelarvepositsiooni parendust 410 miljonit krooni. Need aktsiisitõusud hakkasid kehtima 1. juulist, pool aastat – 410 miljonit krooni. Mis see aasta peale teeb, kui palju arvestati aastal 2010 aktsiisitõusudest lisatulu 2010. aasta lisaeelarvesse? Tubli 800 miljonit krooni maksutõuse, mille poolt teie, head valitsusliitlased, hääletasite. Kui te tegelikult valutaksite südant inimeste valusate küttearvete pärast, ei oleks te nii kergele eelarve täitmise viisile läinud. Kui te tegelikult valutaksite südant inimeste küttearvete pärast, toetaksite te Keskerakonna seaduseelnõu kehtestada toasoojale madalam käibemaksumäär. Aga selle asemel võitlete te kõlavate pealkirjade all monopolidega, kes isegi seda võitlust vastu ei võta, sest see seadus ei muuda nende jaoks mitte midagi.
Nii et oli tore kokku tulla siin suvisel päeval, aga see, mida te teete, ei aita kodutarbijaid. Nende soojaarved tulevad endiselt niisama suured, sest nende soojaarvetel on rida käibemaksu jaoks, mis kolm aastat tagasi oli 5% ja nüüd on 20%, nende soojaarveid mõjutavad aktsiisid, millest ainuüksi möödunud aastal – nii julgesite te kirjutada seletuskirja – sai riik 410 miljonit lisamaksutulu. Iga kodutarbija maksis seda maksutulu. Täna hääletusele tulev seadus ei vähenda seda maksutulu, see laekub ka edaspidi ja seda maksavad kõik kodutarbijad. Kui te aga liiga palju keskendute tegelike probleemide asemel suurettevõtetega propagandamängude mängimisele, siis tegelikult maksavad selle kinni täpselt needsamad maksumaksjad. Olgu Eesti väike riik, sellised kulutused on ka Eesti maksumaksjatele väga kallid.
Seetõttu Keskerakonna fraktsioon seda seadust ei toeta. Tegelikult, kaine mõistusega võttes, ei ole ka teil, head valitsusliitlased, mõtet seda seadust toetada. Aitäh!

Palun, kolleeg Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Ma juba eelmises sõnavõtus ütlesin, et Keskerakond mõjub mulle kahtlemata inspireerivalt. See äsjane sõnavõtt kindlasti lausa kutsus siia kõnetooli, see oli ühtepidi niivõrd sisukas ja kurb, peaaegu pisar tuli silma. Paraku eksis hea Kadri ühe väikese asjaga, arvates, et ei maksa neid sõnavõtte pidada, sest inimestel on haugi mälu. See, mis on Tallinnas toimunud, kuidas on Tallinna Linnavalitsus jätnud vee hinna tegelikult monopoli kontrolli alla, on ekspertidele teada, see on üldiselt teada. Midagi pole parata, sellised need faktid on. Selles suhtes ei panegi imestama, et rääkides selle seaduse vastuvõtmisest, üritab Keskerakond rääkida kõigist muudest maailma probleemidest ja hädadest, mitte sellest, millega me tegeleme. Me teeme tegelikult täna väga positiivse ja õige otsuse. Erinevalt arvamusest, mida me oleme korduvalt kuulnud, et see täna vastuvõetav seadus mitte midagi ei muuda, julgen mina arvata, et muudab ikka küll. Mina julgen ennustada, et juba järgmisel aastal me näeme, kuidas selle seaduse abil, kuidas selle seaduse toel Konkurentsiamet suudab tõesti astuda samme, mis viivad vähemalt Tallinnas vee hinna alanemiseni. Elame, näeme, kellel meist on õigus, ja siis vaatame, kas see seadus on midagi väärt, kas me oleme suutnud midagi head teha või mitte. Kuid igal juhul näitab juba selle eesmärgi naeruvääristamine ühte väikest asja, seda, et Keskerakonnal, kes, mulle tõesti nii tundub, sõnades seisab ju inimeste huvide eest, ei ole tegelikult sooja ega külma sellest, kas monopolide kulutused võetakse kontrolli alla või mitte. Sest kui sellest asjast huvitutaks, siis tehtaks koostööd, et teha seadust võimalikult korralikult, et ta mõjuma hakkaks, aga mitte lihtsalt ei visataks käega ega öeldaks, et las nad seal jamavad, see kõik on üks propaganda ja mõttetus. Teeme koostööd selleks, et elu paremaks muuta, ärme näitame üksteisele lihtsalt näpuga!
Mul on hea meel, et see seadus, ma usun, võetakse nüüd kohe varsti vastu, ja IRL toetab seda täielikult. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Laar! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuid ei olnud. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus on vastu võetud. (Aplaus.)
Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 13.51.