Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõikele 1 29 Riigikogu liikme ettepanekul nende esitatud päevakorraga.
Head kolleegid! Alustame eelnõude ja arupärimiste üleandmist. Kõigepealt palun kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esiteks, Ülemaailmse Postiliidu 24. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Teiseks, riigieelarve seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Kolmandaks, meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Hanno Pevkur. Neljandaks, Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Viiendaks, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister Marko Pomerants. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Marika Tuus!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on anda üle arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Hiljuti avalikustas Sotsiaalministeerium rahvastiku tervise arengukava 2009. aasta tegevusaruande. See toob välja, et ulatuslikud kärped sotsiaalsfääris on avaldanud laastavat mõju inimeste tervisele. Kui lühidalt öelda, siis selles aruandes on positiivset küll väga vähe. Siin on mainitud näiteks seda, et ravijärjekorrad on kasvanud, ja seda, et aina enam tervishoiutöötajaid suundub välismaale tööle. Hambaravihüvitise kaotamine ja ravimite käibemaksu tõus on avaldanud äärmiselt negatiivset mõju. Ka haiguspäevade kompenseerimise vähendamine ja omavastutuse kasv on sundinud aina enam inimesi haigena töötama. Suurenenud on enesetappude arv, järjest kasvab pikaajaliste töötute, heitunute arv. Suur hulk inimesi on üldse ravikindlustuseta. Alkoholi tarbimine on küll pisut vähenenud, kuid seda rahanappuse tõttu, samas rõhutatakse, et Eestis ei ole endiselt alkoholipoliitikat. Samuti taunitakse investeeringute vähendamist rahva sportimisvõimaluste arendamisse. Ka inimvara raport on samasugused tendentsid välja toonud. Lähtuvalt sellest on meil mitmeid küsimusi. Tahame teada, kui palju tervishoiutöötajaid on võtnud välja dokumendid, et suunduda tööle välisriikidesse, kui palju on pikenenud ambulatoorse ravi järjekorrad, samuti statsionaarse ravi järjekorrad, kui palju on suurenenud enesetappude arv. Soovime nendele küsimustele vastust. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Head kolleegid! Roheliste fraktsioon esitab uuesti karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb täisealise poolt alaealisega seksuaalsesse vahekorda astumise regulatsiooni. Me oleme nüüd arvesse võtnud kõiki valitsuse märkusi, tähelepanekuid ja muud. Eelnõu on esitatud täiendatud kujul ja neid parandusettepanekuid arvestades. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Koos kolleegide Indrek Saare, Mark Soosaare, Karel Rüütli ja Heljo Pikhofiga esitan arupärimise kultuuriminister Laine Jänesele. Viimastel kuudel on avalikkuse tähelepanu pälvinud Kultuuriministeeriumi tegevus mitme maakonnamuuseumi direktori ametist vabastamisel. Mahtra Talurahvamuuseumi direktor Tiia-Helle Schmitte sisuliselt sunniti kirjutama omal soovil lahkumise avaldust. Läänemaa Muuseumi direktor Rea Raus keeldus sellisest soovitusest ning ta vabastati ametist usalduse kaotuse tõttu. Ajakirjanduses on ministeeriumi tegevust nende allasutuste juhtide suhtes seostatud nimetatud isikute aktiivse vastuseisuga ministeeriumi kavandatud nn muuseumireformile, st maakonnamuuseumidest ühe liitmuuseumi tekitamisele. Seoses sellega esitame mitmeid küsimusi, näiteks sellise, kas Läänemaa Muuseumi direktori Rea Rausi ametist vabastamisele usalduse kaotuse tõttu eelnes juriidiline ekspertiis kõnealuse paragrahvi kasutamise õigustatuse kohta, kes selle tegi ja mida see näitas. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise vabariigi peaministrile Andrus Ansipile. Nagu me teame, avaldati hiljuti Eesti teadlaste mahukas uurimus Eesti inimvara kohta. See uurimus jäi suhteliselt n-ö suvepuhkuste varju ja sellest väga palju ei räägitud, ometi maalitakse raportis väga põhjalik pilt sellest, mis meil siin Eestis praegu toimub. Põhitähelepanu on osutatud sellele, et meie rahvastik väheneb, ja eriti valus küsimus on see, et see väheneb väljarände tõttu. Sellepärast on meil peaministrile mitmeid küsimusi. Kuna teadlased tegid ettepaneku hakata nende mõtteid ellu viima Vabariigi Valitsuse tasemel, siis me tahame teada, kas Andrus Ansip on inimvara raportiga kursis, kas tal on midagi kavandatud nende asjade elluviimiseks. Siin on terve hulk küsimusi. Näiteks, kuidas piirata või pidurdada Eesti noorte ja keskealiste inimeste väljarännet, mis aasta-aastalt kasvab? On see hea või on see halb? Siin on mitmeid mõtteid olnud, las peaminister ütleb oma arvamuse välja. Mida on valitsus teinud selleks, et tagasi meelitada meie arste, insenere ja oskustöölisi? On veel küsimus, mis noortele muret teeb, see, et töökohad ei ole alati seotud haridustasemega jne. Ühesõnaga, siin on mitmeid küsimusi. Me ootame peaministrilt sügisel põhjalikke vastuseid. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Seitsmel Keskerakonna fraktsiooni liikmel on arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine puudutab probleeme seoses Tallinna–Kuressaare lennuliiniga. Saaremaa transpordikorralduse survegrupp, MTÜ Saaremaa Ettevõtjate Liit ja SA Saaremaa Turism tegid s.a 20. juulil avaliku pöördumise seoses probleemidega Tallinna–Kuressaare lennuliinil. Avalikus pöördumises viidatakse asjaolule, et 2008. aasta oktoobrist, st pärast seda, kui liinil Tallinn–Kuressaare asus tegutsema Saare Maavalitsuse korraldatud hankekonkursi võitnud lennufirma Estonian Air, on lennuühenduse usaldusväärsus ja lendude tihedus varasemaga võrreldes vähenenud, kuid nii keskmine piletihind kui ka lennufirmale makstav dotatsioon on tõusnud. Saare Maavalitsuse statistika kohaselt oli eelmisel vedajal ärajäänud reiside osakaal 2007. ja 2008. aastal 4–5%. (Siin ja edaspidi opereeritakse ainult doteeritud reisidesse puutuva statistikaga.) Estonian Airi ärajäänud reiside osakaal oli esialgu ligikaudu niisama suur, ent hakkas alates 2009. aasta novembrist kasvama ja moodustas 2010. aasta esimesel neljal kuul juba 18%, kui jätta arvestusest välja aprillis tuhapilvede tõttu toimunud lennuseisakust tingitud ärajäänud lennud, siis 14%. Alates maist 2010, pärast teravat kriitikat, on olukord siiski paranenud. Ärajäänud lennud kahjustavad lennuliini usaldusväärsust, samuti on saarlaste jaoks väga oluline lendude tihedus. Kohaliku kogukonna ja ka mujalt tulevate reisijate (ärireisijad ja turistid) jaoks on oluline reiside toimumine seitsmel päeval nädalas ja kaks korda päevas. Sellega seoses on meil mitmeid küsimusi, millele me palume vastust härra Partsilt. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Toomas Varek!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kolmel Keskerakonna fraktsiooni liikmel on arupärimine keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Arupärimine puudutab prügimajanduse korraldamist. Eestis võeti 2008. aastal vastu riigi jäätmekava aastateks 2008–2013. Selle koostamise eesmärk oli jäätmehoolduse arendamine riigi tasandil, jälgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmekava põhieesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Eelmises jäätmekavas, jäätmekavas aastateks 2003–2008, oli oluline eesmärk korraldatud jäätmekäitluse käivitamine. Juba 1. jaanuarist 2005 tuli jäätmeseaduse kohaselt üle minna korraldatud prügiveole. Paraku ei olnud kolmes Eesti linnas ning kümnes vallas tänavu teiseks kvartaliks veel olmejäätmete korraldatud vedu käivitunud. Meil on küsimusi, millest ma loen mõningad ette. Kuidas minister hindab korraldatud prügiveo käivitumist Eestis? Sisuliselt on meil eelmise perioodi jäätmekava täitmata. Mis ajaks on korraldatud jäätmekäitlus Eestis täielikult käivitunud? Üleminekul korraldatud prügiveole on palju probleeme kaasa toonud avalikud konkursid vedamise ainuõiguse andmiseks, kus vedajad on omavahel piirkonnad enne konkurssi ära jaganud. Kuidas on plaanis tagada, et jäätmeveohangete tingimused ning hinnakujundus oleksid tarbija jaoks läbipaistvad ning soodsad? Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Austatud esimees! Head kolleegid! Koos viie Riigikogu liikmega annan üle arupärimise Jaak Aaviksoole kassettlahingumoona konventsiooni jõustumise kohta ja Eesti seisukoha kohta selles küsimuses. 107 riiki võtsid 2008. aasta mais Dublinis toimunud konverentsil vastu kassettlahingumoona konventsiooni. Selle konventsiooniga keelustatakse kassettlahingumoona kui relvaliigi kasutamine, tootmine, ladustamine ja edasiandmine. Konventsioonis määratletakse kassettlahingumoon lahingumoonana, mis on ette nähtud laiali paiskama või lahti päästma osislõhkekehasid, millest igaüks kaalub alla 20 kilogrammi, ja mis sisaldab nimetatud osislõhkekehasid. See lahingumoon kujutab endast tõsist ohtu tsiviilisikutele, eriti kui seda kasutatakse asustatud aladel. Mahajäänud lõhkemata osislõhkekehad on põhjustanud tsiviilelanike hulgas arvukalt vigastusi ja surmajuhtumeid ka konfliktijärgses olukorras, nende ohvriks langevad sageli lapsed ja teised süütud tsiviilisikud. Praeguseks on konventsioonile alla kirjutanud 20 Euroopa Liidu liikmesriiki. Seitse liikmesriiki, nende hulgas Eesti, ei ole selle konventsiooniga liitunud. Kassettlahingumoona konventsioon jõustus eile, 1. augustil 2010. aastal. Euroopa Parlament võttis vastu pöördumise, milles ta tungivalt palub mitteliitunud riike siiski selle konventsiooniga liituda. Sellega seoses on meil kaitseministrile mitmeid küsimusi. Kas Eestil on kavas selle konventsiooniga liituda? Kui Eesti liitub selle konventsiooniga, kas siis tekib vajakajäämine meie kaitsevõimes ja millega see korvatakse? Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan Keskerakonna fraktsiooni üheksa liikme nimel üle arupärimise haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Mitte väga pikka aega tagasi võtsime vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse. Nii nagu uute seadustega ikka juhtub, on seal mitmeid üllatusi. Nimelt on üsna paljud omavalitsused suve jooksul seadust sirvides avastanud, et §-s 105 nõutakse, et koolipidajad rahastaksid erakoolide tegevuskulusid samaväärselt munitsipaalkoolide tegevuskuludega. Erakoolipidajatele on selline otsus loomulikult enam kui kasumlik, sest omavalitsus ei saa otsustada, milliseid erakoole ja kui palju tema territooriumil luuakse. Samuti ei kontrolli omavalitsused erakoole sisuliselt. Hariduspoliitiliselt tähendab selline otsus aga väga selget sammu võrdsete võimaluste juurest väikesele osale mõeldud hariduse suunas. Oma lapse erakooli panek on iga lapsevanema vaba valik, omavalitsusel tuleb lapsele koht oma piirkonna koolis tagada igal juhul. Samas toimub erakoolide tegevuskulude rahastamine teiste, munitsipaalkooliõpilaste arvel, sest piiratud ressursside tõttu ei ole omavalitsustel lisavahendeid kusagilt võtta. Seetõttu on meil haridus- ja teadusministrile mitmeid küsimusi. Kas haridus- ja teadusminister on teinud analüüse, kui palju selle uue kohustuse tõttu suunatakse omavalitsuste hariduseelarvest raha erakoolidele? Kui palju on seda raha omavalitsuste kaupa? Kas minister on teadlik, kui suures osas võib teiste kooliõpilaste hariduse kvaliteet seetõttu halveneda? On ka teisi täpsustavaid küsimusi. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mul on 15 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel esitada arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Keset kõige kuumemat suveaega jõudis peaminister Andrus Ansipi suu läbi nagu välk selgest taevast (seda suvel ikka juhtub) meieni valitsusliidu kavatsus riigistada gaasifirma Eesti Gaas põhivõrk. Põhjendusi tuuakse mitmeid, nagu gaasi müügi ja gaasi transpordi lahutamine ning uute gaasimüüjate turule tulemise soodustamine. Riik on arvutanud, et torud võiks üle võtta 600–700 miljoni krooni eest. Samas arvab torude praegune omanik, et tema varandus on väärt 4–5 miljardit Eesti krooni. Nagu näeme, on tegemist seitsmekordse hinnavahega. Kindlasti on tegemist esmaste reaktsioonidega ja läbirääkimiste käigus on võimalik üksteisele lähemale jõuda, aga võib kindel olla selles, et alla miljardi krooni see summa ei jää. Samas on ju teada, et gaasi müüja ning gaasivõrgu ülekande- ja jaotusteenuse osutaja on eraldi juriidilised isikud. Gaasivõrgu ülekande- ja jaotusteenust osutab juriidiliselt iseseisev ettevõte AS EG Võrguteenus, kes toimib gaasivõrgu haldurina, ta lähtub oma tegevuses Euroopa Liidu regulatsioonist, täidab Euroopa Liidu määrusi ja direktiive ning Eesti Vabariigi õigusakte nii gaasituru arendamisel kui ka gaasivõrgule vaba juurdepääsu tagamisel. Seetõttu tekib meil küsimus, milles on siin point. Meil on veel küsimusi, mida me esitame.

Aitäh! Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Proua juhataja! Head kolleegid! Seitsme Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel on mul üle anda arupärimine kaitseminister Jaak Aaviksoole. Arupärimine puudutab andmete varjamist Kaitseministeeriumis ja selle sisu on järgmine. 14. ja 20. juulil sõitsid Kaitseministeeriumi ametnikud töösõite tehes mööda Lõuna-Eestit. Mõlemal juhul fikseeris kiiruskaamera nendepoolse rikkumise ning Politsei- ja Piirivalveamet esitas trahvid Kaitseministeeriumile. Jääb selgusetuks, miks Kaitseministeerium keeldus avalikkusele selgitamast, kuhu seadust rikkunud ametnikud kiirustasid. Kaitseministeeriumi kinnitusel ei kiirustanud ametiautoga kihutanud ametnikud ajanappuse tõttu. Kuigi riigiametnikud sõitsid töö asjus ja ametiautodega, ei näe ministeerium põhjust nende nimesid avalikustada. Kihutajate nimesid keeldus avalikustamast nii Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras kui ka avalike suhete osakonna spetsialist Hannes Krause. Siit ka meie küsimused kaitseministrile. Kas minister peab õigustatuks olukorda, kus Kaitseministeerium kulutab aega ning energiat oma töötajate liiklusrikkumiste salastamisele, kui samas ei ole aastaid suudetud kaitsta riiklikult tähtsaid saladusi oma töötaja käe läbi võõrriigi luure kätte sattumise eest? Kas minister peab õigeks, et Kaitseministeeriumi kantsler ning avalike suhete spetsialist keeldusid ametiautodega kiirust ületanud ametnike nimesid avalikustamast? Kas teda ministrina ei tee murelikuks ministeeriumi suund oma ametnike tegevuse liigsele salastamisele seal, kus selleks põhjus puudub, ja kas ta kavatseb selles suhtes midagi ette võtta? Viimaseks, kas Kaitseministeeriumi käitumist seadust rikkunud ametnike varjamisel võib pidada demokraatliku riigi tavadega kooskõlas olevaks? Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Valeri Korb!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Neljal rahvasaadikul on arupärimine Juhan Partsile, majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Arupärimise teema on Kauksi–Vasknarva maantee olukord. Teame, et Vasknarva on küla Ida-Viru maakonnas Alajõe vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal, aga Vasknarva külla pääsemiseks on ainult kaks teed ning mõlemad on küllaltki kehvas seisus. Kauksi–Vasknarva Karjamaa–Vasknarva vaheline teelõik on ehitatud 20. sajandi alguses, kruusatee on ehitatud teega risti olevatele palkidele, mis omakorda on kaetud kruusaga. Ajalehes Põhjarannik oli artikkel "Alajõe ja Illuka elanikud nurisevad kehvade teeolude pärast", kus Vasknarva elanikud rääkisid teede olukorrast. Selle artikli viimases lõigus oli juttu sellest, et 2009. aastal, nüüd siis 2010. aastal, kui Tallinna–Narva maantee Kukruse lõigul algavad suured ehitustööd, saadakse vanast teekattest arvatavasti palju asfaldipuru, millega on kavas korda teha Alajõe ja Illuka valla riigile kuuluvad kruusateed, mille seisund ei ole praegu rahuldav. Pärast iga auto möödasõitmist on mõned minutid üleval tolmupilv, tolmu läheb nii silmadesse kui ka hingamisorganitesse. Sellel suvel on ka päris palju jalgrattureid, kes selle tolmu käes kannatavad. Juhan Partsile on meil kolm küsimust, millele tahame saada vastust. Aitäh!

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kaheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel on mul esitada peaminister Andrus Ansipile arupärimine, mille teema on Saksamaale ümberasunutele kuulunud vara tagasi taotlejate avalduste lahendamise kord. 22. märtsil s.a esitas Vabariigi Valitsus Riigikogu menetlusse omandireformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille väidetav eesmärk oli omandireform kiiremini lõpetada. Nimetatud seaduseelnõu võeti siin vastu 10. juunil. Seaduseelnõu § 1 käsitleb 1941. aastal NSVL-i ja Saksa riigi vahel sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümberasunute vara tagastamise korra muutmist. Seadusega muudeti ka Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 16 lõiget 2, millega kohustati Vabariigi Valitsust vastu võtma resolutsiooni 1941. aastal Saksa riiki lepingute alusel lahkunud järelümberasujate osas. Seoses eeltooduga on meil kaheksa küsimust. Loen mõningad ette. Kas Vabariigi Valitsus on kehtestanud avalduse esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra? Kes kuuluvad Harju maavanema moodustatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnakomisjoni? Millised kokkulepped on saavutatud Saksa riigiga ümberasujate suhtes, kes said Eestisse mahajäänud vara eest kompensatsiooni Saksa riigilt? Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud vara õigusjärgsed omanikud taotlevad tagasi Neitsitorni ja teisi endistel kinnistutel asuvaid ehitisi, mis on kultuuriobjektid. Kas Vabariigi Valitsus tagastab need varad? Millise regulatsiooni on Vabariigi Valitsus välja töötanud Saksamaale ümberasunud isikutele kuulunud majades elavate üürnike probleemi lahendamiseks? Kui palju läheb Saksamaale ümberasunute vara tagastamise protsess maksma Eesti Vabariigi maksumaksjale?

Aeg on lõppenud. Aitäh! Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Minul on 12 Riigikogu liikme nimel üle anda arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. 2008. aasta märtsis tellis Estonian Air Kanada firmalt Bombardier kolm uut CRJ900 tüüpi reaktiivlennukit. See oli igati innovaatiline ja mõistlik tellimus. Lennukid pidid kohale saabuma selle aasta kevadeks, nende eest maksti ette 12 miljonit Ameerika Ühendriikide dollarit. Aprillis teatas Bombardier, et nad lõpetasid Estonian Airiga lennukihanke lepingu, kuna lennukompanii ei täitnud lepingu tingimusi. Lennukid on ilmselt müüdud kuhugi mujale ja Estonian Air vaidleb nüüd Bombardieriga, et saada uusi lennukeid. Meil on sellega seoses mõned küsimused. Miks ei saanud Estonian Air oma kolme lennukit, mis ta oli tellinud? Mis seisus on läbirääkimised Estonian Airi ja Bombardieri vahel? Kui seda lepingut ei sünni, mis saab 12 miljonist dollarist, mis on ettemaksuna tasutud? Estonian Air on tänaseks kaks lennukit liisingufirmale tagastanud, seetõttu on tema lennukipark tema ülesannete täitmiseks selgelt ebapiisav. Kas Estonian Air suudab võistelda näiteks sellise ettevõttega nagu airBaltic? Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Mailis Reps!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma jätkan põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega seotud teemat. Nimelt, nagu ma ütlesin, juba seoses rakendamisega tekivad küsimused. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmetel on küsimusi § 38 kohta. Paragrahvis 38 nõutakse koolipidajalt, et ta avaks vastavalt vanemate soovile vajaliku arvu pikapäevarühmi. Sellest tulenevalt on meil haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele järgmised küsimused. Milliseid lisavahendeid koolipidajatele pikapäevarühmade avamiseks kui lisakohustuse täitmiseks antakse? Milliste klasside õpilaste lastevanematel on ministeeriumi analüüsi kohaselt selline suur huvi pikapäevarühmade vastu? Kui palju lapsi arvestuslikult pikapäevarühmadesse suunatakse? Ministeeriumi määruses on ette nähtud maksimaalne ühes pikapäevarühmas olevate laste arv. Kui mitu rühma ühe kooli kohta arvestuslikult avatakse? Arvestades, et selline vajadus võib olla enamiku noorema vanuserühma laste puhul, milliseid lisavahendeid plaanitakse 2010. aasta lisaeelarvega või Vabariigi Valitsuse reservist omavalitsustele eraldada, et 1. septembrist uut lisakohustust täita? Kas ja millises mahus täiendatakse pikapäevarühmade moodustamise ja pidamise määrust? Kuna 1. september on juba kuu aja pärast, siis küsime veel kord, kas koolitoidutoetust suurendatakse ka pikapäevarühmas käivate laste osas. Meil on ka teisi täpsustavaid küsimusi. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Koos 11 kolleegiga Keskerakonna fraktsioonist esitan arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile seoses domeenireformi ebaõnnestumisega. Teatavasti hakkas 5. juulil kehtima uus Eesti domeenikord. Domeenireformi eestvedaja on Eesti Interneti SA, mis on Eesti internetikogukonda esindav ja Eesti maatunnusega domeeninimesid haldav organisatsioon. Sihtasutuse koduleheküljel on välja toodud, et uus domeenikord muudab Eesti maatunnusega domeenid senisest oluliselt kättesaadavamaks ja Eesti maatunnusega domeene saavad nüüd lisaks registreerida ka eraisikud ja välismaa isikud ning üks isik saab registreerida ka mitu domeeni. Esialgu alustati domeenireformi just seetõttu, et vanas süsteemis ei olnud võimalik ühele asutusele registreerida rohkem kui ühte aadressi. See probleem sai reformiga küll lahenduse, kuid lisaks sellele kehtestati domeeni registreerimiseks kõrged tasud. Samuti on domeenireformi tähtaega mitu korda edasi lükatud. Seoses sellega on meil kuus küsimust. Loen mõne nendest ette. Esiteks, miks ei kasutatud reformi puhul EENeti koostatud reformikava, mis oli valmis juba 2006. aastal, ja selle asemel koostati uus kava ning loodi uus sihtasutus? Teiseks, Eesti Interneti SA kehtestas aastaseks registreerimistasuks koos käibemaksuga 342 krooni, sellele lisandub registreerija vahendustasu. Naaberriikides on need tasud palju väiksemad. Miks toimus koos sihtasutuse loomisega selle hinna peaaegu kuuekordne tõus? Kolmandaks, domeenid lõpuga .com ja .eu on oluliselt odavamad kui lõpuga .ee. Millised on teie meelest need eelised, et firmad ja ka eraisikud oleksid nõus domeenilõpu .ee eest rohkem maksma? Meil on veel kolm küsimust. Loodame saada nendele põhjalikud vastused. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Mul on koos mitme Keskerakonna fraktsiooni liikmega arupärimine keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Arupärimine puudutab tuulepargi rajamist Vormsi saarele. Lääne maakonnas Vormsi vallas on tekitanud suurt ühiskondlikku vastukaja saarele nn tuulepargi rajamine. Neljapäeval, 29. juulil kirjutas ajaleht Lääne Elu sellest põhjalikult, viidates ühtlasi võimalikele ärihuvidele ning nende seotusele kohaliku vallavanemaga. Tuulepargi vastu on kogutud kodanikualgatuse korras üle 800 allkirja ning seda küsimust arutatakse saarel pidevalt. Inimesed on ärevil nende elukeskkonna võimaliku halvenemise pärast. Samasugust võitlust tuuleparkide vastu on näiteks Hiiumaal peetud juba aastaid, senini veel edukalt. Nüüdseks on olukord Vormsil juba sedavõrd pingestunud, et eile, 1. augustil kutsuti kokku Vormsi elanike üldkogu, millel osalenud 169 inimesest ainult 2 pooldasid tuuleparki ning valdav enamus ehk 154 inimest olid sellele vastu. See on selge sõnum rahva tahte kohta ka poliitikutele. Kuna Vormsil arutatud küsimused puudutasid eelkõige saare looduskaitse- ehk keskkonnaprobleeme ning nende lahendamine on Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt keskkonnaministri juhitava ministeeriumi pädevuses, siis me palume minister Tamkivil vastata mitmele küsimusele. Esimene neist on selline: milline on Keskkonnaministeeriumi seisukoht tuulepargi (tuulegeneraatorite) rajamise kohta Vormsi saarele üldse? Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Rein Ratas!

Esimees! Auväärt Riigikogu! Lubage esitada arupärimine regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Sellele arupärimisele on alla kirjutanud kümme Keskerakonna fraktsiooni liiget ja see käsitleb ruumilist planeerimist planeerimisseaduse § 1 lõikest 3 tulenevalt. Teatavasti on ruumilise planeerimise korraldamine riiklikul tasandil viimase 18 aasta jooksul toimunud järgemööda majandusministeeriumis, Keskkonnaministeeriumis ja Siseministeeriumis, kus see toimub ka praegu. Planeerimisseadusest tulenevalt tähendab ruumiline planeerimine pikaajalise ruumilise arengu kavandamist, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Sellega seoses me palumegi regionaalministril vastata neljale küsimusele. Milliseid konkreetseid tulemusi on ta saavutanud planeerimistegevuse kaudu regionaalarengu valdkonnas? Kas tema Vabariigi Valitsuses oleku ajal toimunud metskondade arvu vähendamine ligi neli korda tulenes üleriigilise planeeringu korrektsioonist ja oli regionaalarenguliselt põhjendatud? Enne kohalike omavalitsuste valimisi läinud aastal andis Eesti Omanike Keskliidu esimees Urmas Reinsalu fundamentaalse lubaduse anda põliselanikele vetoõigus planeerimismenetluses. Kui kaugele ollakse nüüd jõutud Eesti õiguses selle korraldamisega? Olen rääkinud.

Aitäh! Palun, kolleeg Kadri Simson!

Head kolleegid! 15 kolleegi nimel on mul üle anda arupärimine rahandusminister Jürgen Ligile. See arupärimine puudutab rahandusminister Jürgen Ligi ja Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki kirja, mille nad saatsid sellel suvel eurogrupi presidendile, Ecofini presidendile ning eurovolinik Olli Rehnile. See kiri oli neljal leheküljel ja sisaldas väga palju kordusi selle kohta, milliseid kärpeid on meie valitsus juba Eesti riigieelarves teinud. Aga kiri sisaldas ka lubadusi aastateks 2011 ja 2012. Ilmselgelt, kuna kirjale on alla kirjutanud rahandusminister ja Eesti Panga president, võisid adressaadid võtta neid lubadusi kui siduvaid järgmisele Eesti Vabariigi valitsusele. Muu hulgas kinnitati selles kirjas, et on soov sotsiaaltoetusi muuta vajaduspõhiseks. Sellest tulenevalt ongi allakirjutanutel küsimused. Senimaani on vajaduspõhiseks muutmine praeguse valitsuse retoorikas tähendanud seda, et abi muutub vähem kättesaadavaks väga paljudele abi vajavatele rühmadele. Me oleme juba korduvalt näinud, et kokkuhoidu riigieelarves saavutatakse just kõige väiksema sissetulekuga inimeste arvel. Seega soovime me teada saada, milliseid sotsiaaltoetusi on Rahandusministeerium silmas pidanud, samuti seda, millises töörühmas neid vajaduspõhiseks muudetavaid sotsiaaltoetusi arutatakse, millal nende plaanidega avalikkuse ette tullakse ja kui suurt kokkuhoidu sellisest vajaduspõhiseks muutmisest soovitakse saada. Lisaks lubati kirjas vähendada tööjõumakse ning kanda maksukoormus edasi kaudsetele maksudele. Soovime teada saada, milliseid kaudseid makse tõsta plaanitakse. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise Eesti Panga presidendile Andres Lipstokile. Arupärimise sisu on eurole üleminek. Nagu me kõik teame, läheb Eesti riik eurole üle 1. jaanuaril 2011. aastal. Eurole ülemineku asjatundjate komisjon on praegu tegemas suurt tööd, et tagada kodanikele sujuv üleminek uuele rahale. Euro kasutuselevõtuga saadav kasu on, nagu me teame, saabuv kindlustunne, et meie raha väärtus ei vähene ja säästud ei kahane. Riigikogus on vastu võetud euro kasutusele võtmise seadus, mis reguleerib Eesti Vabariigi rahaseaduse alusel emiteeritud Eesti krooni eurodeks vahetamist, krooni käibelt kõrvaldamist ja krooni ja euro paralleelkäivet ning sätestab kroonilt eurole üleminekuks vajalikud seadusmuudatused. Mõningad teemad on aga jäänud seoses krooniga ja just seoses selle kattevaraga arutlemata ning pole ühiskonnas laiemat arutelu pälvinud. Seoses eeltooduga on meil Eesti Panga presidendile järgmised küsimused. Kui suur on praegu Eesti krooni kattevara? Kui praegu on krooni kattevaraks suurte tööstusriikide valitsuste võlakirjad, siis eurole üleminekul on lisandumas ka teised finantsvarad. Siit küsimus: millised on võimalikud uued finantsvarad ja kuidas toimub varade omandamine? Kas muudatused finantsvarade struktuuris toovad Eesti Pangale kaasa lisakulusid, lisaohtusid ja lisatööd või vähendavad need Eesti Panga töökoormust? Millised on suuremad ohud olemasolevate varade säilitamisel ja uute varade soetamisel, arvestades euroala kõikuvat ja tasakaalutut iseloomu? Arupärimisele on alla kirjutanud kuus Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile arupärimist haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele, mis käsitleb jälle põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamist. Nimelt, §-ga 7 ja ka Vabariigi Valitsuses vastuvõetud õppekavaga nõutakse, et igas koolis oleks gümnaasiumiastmes vähemalt kolm õppesuunda. Olukorras, kus gümnaasiumis õppivate õpilaste arv veelgi väheneb, on selge, et paljudes gümnaasiumides on kõige rohkem kaks paralleelklassi. Seega on valikuid kaks: kas suletakse väiksemate klassikomplektidega gümnaasiumid või muudetakse rahastamismudelit. Seetõttu ongi meil haridus- ja teadusministrile küsimus, millises ulatuses plaanitakse suurendada gümnaasiumiastme rahastamist, et uue, kolme õppesuuna nõudega hakkama saada. Kui palju on ministeeriumi analüüsi kohaselt vaja lisaraha, et juhul, kui gümnaasiumiastmes ei ole paralleelklasse, siiski rahaliselt ja sisuliselt hakkama saada? Kui suur on lisarahavajadus gümnaasiumiastmes, kus on kaks paralleelklassi? Millised on ministeeriumi analüüsid, kui palju gümnaasiumiastmeid ehk siis gümnaasiume põhikooliks muudetakse, kui lisaraha ei leita? Uue õppekava kohaselt nähakse ka ette, et on vaja luua õppekeskkond, mis on õppekavas välja toodud. Seega on küsimus, milliseid vahendeid on 2011. aasta riigieelarves ette nähtud sellise ideaalse õppekeskkonna loomiseks ning milliseid vahendeid selleks on ette nähtud ka riigikoolidele. Viimaseks, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 37 nõutakse, et igale lapsele tagataks eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenused. Meid huvitab, kui palju raha 2011. aasta eelarvega selleks ette nähakse. Aitäh!

Juhatuse nimel olen vastu võtnud kuus seaduseelnõu ja 19 arupärimist. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis saadan nad otsekohe adressaatidele.
Head kolleegid! On üks teade. Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi ja Karel Rüütli lahkumise Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonist alates s.a 8. juulist ning seoses sellega lõppes samast ajast ka Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni tegevus.
Lugupeetud kolleegid! Nüüd on aeg teha kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 90 rahvasaadikut, puudub 11. See tähendab, et Riigikogu on otsustusvõimeline.
Läheme nüüd erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamise juurde. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälteenamusega.
Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 96 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Läheme päevakorras oleva punkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse uuesti arutamine. Enne kui ma palun kõnepulti kolleeg Väino Linde, tutvustan ma teile, kuidas see uuesti arutamine toimub.
Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamise puhul toimub Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-de 113 ja 114 järgi esiteks põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne (kuni 20 minutit), siis on majanduskomisjoni esindaja ettekanne (kuni 20 minutit). Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Läbirääkimised (sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad) toimuvad ainult Vabariigi Presidendi poolt seaduse välja kuulutamata jätmise motiivide kohta. Siis toimub hääletamine. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja hääletusele Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus loetakse muutmata kujul uuesti vastuvõetuks samasuguse häälteenamusega, mis oli nõutav selle seaduse esmakordsel vastuvõtmisel, see tähendab Riigikogu poolthäälteenamust. Kui Riigikogu ei võta Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud seadust muutmata kujul uuesti vastu, toimub selle edasine menetlemine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Juhtivkomisjoniks on seaduse Riigikogu menetluses olnud eelnõu juhtivkomisjon majanduskomisjon ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 2. augustil.
Alustame menetlemist. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! "Pean vajalikuks 17. juunil 2010 vastu võetud "Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadust" Riigikogus uuesti arutada ning viia see vastavusse Eesti Vabariigi põhiseadusega." Niimoodi märkis oma 30. juuni 2010. aasta otsuses Vabariigi President, kui ta jättis välja kuulutamata Riigikogus 17. juunil s.a vastu võetud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse.
Põhiseaduskomisjon arutas Vabariigi Presidendi otsust ja selle otsuse motiive oma 29. juuli s.a istungil. Olime istungile palunud seda otsust kommenteerima Vabariigi Presidendi õigusnõuniku professor Ülle Madise ja palusime kohale ka õiguskantsler Indrek Tederi, sest õiguskantsler oli selle seaduse kohta esitanud varem oma memorandumi ja selles memorandumis oli õiguskantsler mõnevõrra käsitlenud osa probleeme, mida ka Vabariigi President oma otsuses selle seaduse kohta välja oli toonud.
Hakatuseks ütles presidendi õigusnõunik, et Kadriorus ei kahelda selle seaduse vajalikkuses, kindlasti mitte. Vastupidi, president on veendunud, et Konkurentsiametil on võimekust teostada tõhusat eel- ja järelkontrolli just monopoolses seisus olevate ettevõtete hinnapoliitika üle, kuid probleemiks peab president üleminekuaega. Nimelt, rakendussätetega tunnistati kehtetuks volitusnorm, mis varemalt andis kohalikele omavalitsustele õiguse ja kohustuse veeteenuste hindu kehtestada. Vaidlusaluse seaduse sätete alusel oleks hinna kehtestamise õigus läinud üle vahetult vee-ettevõtjatele, piiranguks oleks olnud vaid nõue teatada uuest hinnast ette vähemalt 30 kalendripäeva. Konkurentsiameti kohustus teostada selle üle eel- ja järelkontrolli oleks hakanud kehtima alles järgmise aasta suvest. See vahepealne niisugune hõljumisperiood oleks võinud selle seaduse mõnevõrra küll kuritahtliku tõlgendamise, aga siiski tõlgendamise kaudu jätta vee-ettevõtjatele õiguse n-ö mitte kellelegi mitte midagi teatada ja kehtestada tarbijale märksa kahjulikumad hinnad. See oli üks Vabariigi Presidendi poolt meile esitatud otsuse motiive ja põhjendusi. Ta väitis, et see oleks jätnud tarbija aastaks ajaks faktiliselt kaitseta ja see oleks olnud vastuolus demokraatliku sotsiaalse õigusriigi põhimõtetega ja põhiseadusest tuleneva riigi kohustusega oma inimesi kaitsta. Lisaks esitas ta mitmeid põhiseaduse sätteid, millele tuginedes ta oli sellele otsusele jõudnud.
Teine probleem oli seotud kaugkütteseadusesse sisseviidud muudatustega. Majandus- ja kommunikatsiooniministrile oleks antud õigus kehtestada alused, millal ta jätab kooskõlastamata soojuse sisseostmise pikaajalised lepingud, kuid need alused oleks minister ise kehtestanud oma määrusega ja ta oleks pidanud omakorda tuginema ka oma alluvuses oleva Konkurentsiameti vastavale seisukohale. President on asunud seisukohale, et just põhiõiguste piirangute ja ettevõtlusvabaduse piiramise sätted peavad olema kindlasti seaduses ja mitte allpoolseisvas aktis, see kaitseks kindlasti nii tarbija kui ka ettevõtja huve märksa enam, sest nende aktide vastuvõtmine ja muutmine toimub veidi teises avalikustamise astmes. Konkurentsiameti eelnev kooskõlastamine vähendab omakorda sellest ministri määrusest tulenevalt ministri juhtimisvastutust oma haldusalas.
Õiguskantsler ütles komisjoni istungil omakorda selle seaduse kohta, et ka nemad leiavad, et seadus on vajalik, aga ka üleminekuperioodil ühelt süsteemilt teisele, perioodil, kus omavalitsusel enam ei ole õigust vee hinda kehtestada ja Konkurentsiametil seda veel ei ole, tuleb tagada see, et ka sellel ajal ei kahjustataks tarbija huve. Õiguskantsler oli seisukohal, et need argumendid, mis president oma otsuses välja tõi, on kindlasti äärmiselt asjakohased.
Komisjonis toimus nendes küsimustes arutelu. Loomulikult, ainult Riigikohus võib tunnistada ühe või teise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks, seda ei tee Riigikogu, seda ei tee president, seda ei tee ka õiguskantsler. Kuid lõppkokkuvõttes olid kõik põhiseaduskomisjoni liikmed konsensuslikult (poolt 7, vastuolijaid ei olnud) selle poolt, et tuleb arvestada Vabariigi Presidendi argumentidega, milles ta lõppkokkuvõttes jõudis järeldusele, et sellesse seadusesse tuleks viia sisse täiendavad muudatused. Praegu on presidendi arvates, nagu ma ütlesin, välja kuulutamata jäetud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduskomisjoni liikmed leidsid, et presidendi sellist seisukohta tuleb ja tasub toetada, ei ole vajadust selle järele, et me toetaksime otsust võtta see seadus teist korda vastu samal kujul ja siis lõppkokkuvõttes peaks president minema omakorda Riigikohtusse. Seda meil kindlasti tarvis ei ole. Ka president ise ütles ju, et on võimalik seda seadust muuta vastavate sätete parandamise teel ja lõppkokkuvõttes tuleb selle seaduse eesmärk pärast seda võib-olla veelgi paremini välja.
Lõpetuseks kordan: meie otsus oli teha Riigikogu täiskogule ettepanek mitte toetada monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse muutmata kujul vastuvõtmist. Maakeeli öeldes tähendab see, head kolleegid, seda, et kui istungi juhataja viib läbi hääletuse, siis komisjon soovitab hääletada hääletusele pandavale ettepanekule vastu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Hannes Astoki!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Majanduskomisjon kogunes täna hommikul kell 9 päevakorras olevat küsimust arutama. Koosolekul andsin ma kõigepealt ülevaate sellest, mil moel me oleme seda presidendi poolt välja kuulutamata jätmist käsitlenud. Meie majanduskomisjoni töörühm, kuhu on kuulunud ka eri ministeeriumide ja ametite esindajaid, on nii virtuaalselt kui ka koosoleku vormis arutanud Vabariigi Presidendi toodud argumente seaduse välja kuulutamata jätmisel, nad on üldjuhul nendega nõustunud ning on pakkunud ka oma lahendusvariante, millest me komisjonis lühidalt rääkisime. Komisjon oma koosolekul arutas ka põhiseaduskomisjoni arutelu, me n-ö refereerisime seda, ja jõudsime ühisele järeldusele, et tuleb teha Riigikogu täiskogule ettepanek mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt 30. juunil 2010 välja kuulutamata jäetud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse muutmata kujul vastuvõtmist ehk, maakeeli öeldes, tuleb toetada arutelu taasavamist Riigikogus ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kaks tundi pärast Riigikogu täiskogu istungi lõppemist täna, 2. augustil. See ettepanek leidis komisjonis 7 komisjoni liikme toetuse, 2 jäid erapooletuks. Nagu ma ütlesin, on ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kaks tundi pärast Riigikogu täiskogu istungi lõppemist. Tänan!

Suur tänu! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! Ka varem on olnud juhtumeid, kus president on tagasi lükanud Riigikogus vastu võetud seaduse, ja põhjuseks on olnud mittevastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele. Aga praegusel juhul on tegemist isegi mitme seadusepügala vastu eksimisega. Meil on Riigikogus nii palju juriste, ka nimekaid juriste. Kuidas on võimalik, et vastu sai võetud selline praak, millele osutas president ja mida me täna arutama hakkame?

Kuidas see võimalikuks sai? Ise olime kõik saalis, ise otsustasime. Kuna mina ei pea ennast nimekaks juristiks, ma ei ole üldse jurist, siis ilmselt peaks selle küsimuse adresseerima nendele, kes ennast peavad nimekaks juristiks.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh! Hea kolleeg! Teiste riikide praktika näitab, et monopolidega võidelda on väga raske, peaaegu võimatu. Kõige tõhusam vahend selleks on omaniku tahe, monopoolse ettevõtte omaniku tahe. Kas komisjonis oli juttu ka sellest, et edaspidi ei tohiks Eesti riigis kergekäeliselt suhtuda erastamisse, monopoolsete infrastruktuuriettevõtete erastamisse? Oli sellest juttu või ei olnud?

Aitäh! Sellest komisjonis juttu ei olnud.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kui Vabariigi President jättis selle seaduse välja kuulutamata, siis üks osa koalitsioonist kritiseeris teda kui suurt monopolidevastase võitluse vaenlast, teine osa nimetas presidendi märkusi vähetähtsaks, kuid ütles, et viisakusest võib need kohad ju ära parandada. Kas te olete endiselt sellel seisukohal, et me parandame täna seaduseelnõu viisakusest Vabariigi Presidendi vastu ja kõik need vead, millele president tähelepanu juhtis, mis muu hulgas oleksid toonud kaasa aastaid kestva kaose, olid väikesed ja marginaalsed?

Mina usun, et Vabariigi President ei jäta kunagi ühtegi seadust välja kuulutamata kergekäeliselt. Seetõttu ei ole mul ka olnud kunagi põhjust arvata, et üks või teine viga ühes või teises seaduses on vähetähtis või mittevähetähtis. Teisisõnu: kui on põhiseaduse riive, siis see kas on või seda ei ole, me ei saa öelda, kas see on tähtis või vähetähtis, seda kas on või ei ole. Erinevalt teist hoiduksin ma hinnangutest sellele, kes mida arvas või arvamata jättis. Seda küsimust komisjon ka ei arutanud.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Sellel eelnõul on üsna kõikehõlmav pealkiri. Kas te komisjonis arutasite ka seda, et tegelikult on neid monopole ka teisi, lisaks vee- ja kanalisatsiooni- ja niisugustele infrastruktuuriettevõtetele, võtame kas või laevaühenduse Saaremaaga või mõne teise valdkonna? Kas niisuguses põhimõttelise pealkirjaga eelnõus ei peaks olema kõik need valdkonnad rohkem kajastatud, et see pealkiri vastaks rohkem sisule, sest hetkel viitab pealkiri sellele, justkui oleks kõikidele monopolidele väga lihtne piiri panna, samas me teame, et see hõlmab ainult ühte teatud valdkonda?

Aitäh hea küsimuse eest! Kindlasti on monopole rohkem, kui neid hõlmab monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus. Monopolidel on omadus tekkida, aga mõnikord ka kaduda, eriti pärast seda, kui nad ära lagundatakse. Mõnikord tuleb seda teha seaduse jõul, mõnikord teeb seda loodus majandusseaduste abil. Ma arvan, et väga paljud muud eluvaldkonnad, kus monopolid tegutsevad, on juba päris hästi reguleeritud, sealhulgas monopolidevastase tegevuse aspektist. Seetõttu on selles eelnõus käsitletud, nagu te väga hästi teate, kahte eluvaldkonda, kus tegutsevad küllaltki loomulikud monopolid, need valdkonnad on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning kaugküte, teiste valdkondade monopole selles eelnõus käsitletud ei ole. Aga nagu ma ütlesin, on väga palju teisi seadusi, mille vastuvõtmisel te loodetavasti olete osalenud või vähemalt olete nendest kuulnud, mis kindlasti reguleerivad ka neid teisi teie nimetatud eluvaldkondi. Loomulikult on kõigil Riigikogu liikmetel, nii nendel, kes kuuluvad fraktsioonidesse, kui ka nendel, kes ei kuulu fraktsioonidesse, kui ka Riigikogu fraktsioonidel võimalus esitada kõikide seaduseelnõude kohta täiendus-, parandus- ja muudatusettepanekuid ning samuti algatada seaduseelnõude muutmist ja muul moel menetlemist.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Kalev Kallo! Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Õnneks ei juhtu seda mitte väga tihti, aga siiski seisame järjekordselt silmitsi ühe asjandusega, mida nimetatakse lõhkiseks künaks. Kuna see ei ole esimene kord, hakkasin tahtmatult meenutama eelmisi künasid ja nende autoreid. Endalegi väikese üllatusena avastasin, et alati on tegemist ühe ja sama IRL-i väikese autorite kollektiiviga, kes peavad ise ennast vist juurageeniusteks, aga kelle šedöövrid jõuavad siia saali sellistele üritustele, nagu toimub täna.
Esimesena meenus nende katse riigi rahaliste raskuste sildi all muuta Riigikogu praeguse koosseisu liikmete tasustamise korda. Siis selgus, et oma loometuhinas olid nad jätnud läbi lugemata põhiseaduse, kus seisab siililegi selges sõnastuses, et Riigikogu saab seada palgatingimusi alles järgmise koosseisu jaoks. Tol korral ei lõppenud visadus enne, kui Riigikohus selle selgelt välja ütles.
Järgmisena meenub juba kuulus soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu menetlemine, kus meile tuntud autorite kollektiiv lõi kaasa, täiendades seda kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse täiendusega, millel oli ainult üks nähtav eesmärk, nimelt, suurendada Tallinna Linnavolikogu liikmete arvu 63-st 79-ni. See eesmärk oli risti vastupidine Riigikogu liikmete palga eelnõu eesmärgiga, millega sooviti raha kokku hoida, selle eelnõuga sooviti aga Tallinna kulutusi suurendada. Selles pole aga midagi iseäralikku, sest praeguse koalitsiooni kogu senise tegevuse eesmärk on olnud kärpida riigi tehtavaid kulutusi inimeste toimetuleku heaks ning suurendada kohalike omavalitsuste kulutusi ja nendelt veel raha ära võtta. Teatavasti saatis president ka tolle küüraka soolise võrdõiguslikkuse seaduse Riigikokku tagasi ja asi lõppes kahe eraldi seaduse tegemisega.
Nüüd siis praegu ja siin meie ees olevast künast. Päris ehmatav on mõelda, mis vee- ja kanalisatsioonimajanduse turul oleks toimunud, kui president oleks selle seaduse välja kuulutanud. Alates 15. juulist oleks kohalikel omavalitsustel kadunud igasugune õigus kooskõlastada ning kehtestada vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariife ja liitumistasusid. Enne 1. jaanuari 2011 ei oleks vee-ettevõtjal neid vaja olnud kooskõlastada ka Konkurentsiametiga. Vee-ettevõtjad oleksid võinud välja saata selliseid arveid, mis kliendid tummaks oleksid võtnud, ja nende arvete sissenõudmisel oleks neile igati seaduspärane õigus jäänud. Loomulikult on see pilt veidi utreeritud, et selgemini esile tuua asjade ühest küljest tõsidust ja teisest küljest absurdsust. Arvan, et ükski vee-ettevõtja poleks nii teinud, sest reaalses keskkonnas tegutsedes on neil mitu korda rohkem vastutustunnet kui mõne seaduse autoritel, sest nad peavad samas keskkonnas edasi töötama ka pärast 1. jaanuari 2011. Olen rääkinud mitme seda teenust osutava firma juhiga. Nende põhiprobleem olekski olnud see, et oleks puudunud partner, kellega läbi arutada ja kooskõlastada järgmise aasta tariifid ning need teatavaks teha nõuetekohastel tähtaegadel enne perioodi algust.
Nüüd veel ühest tahust seoses käesoleva eelnõuga. Eelnõu menetlemise käigus täiendati seda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Riigikogu ametnike ja spetsialistide abiga nii palju, et sellest sai tegelikult kaugkütteseaduse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teatavasti muudeti ka pealkirja, kuigi ka uus pealkiri ei vasta tegelikult sisule. Menetluse lõpuks tundusid eespool nimetatud seaduste muudatused olevat mõistlikud, mistõttu ka opositsioon asus seda eelnõu toetama ja hääletas osaliselt selle vastuvõtmise poolt. Suure hulga soliidsete ametiasutuste spetsialistide kaasalöömine eelnõu parandamisel ja lihvimisel tõenäoliselt uinutas meie valvsuse eelnõu autorite ja nende toodangu suhtes. Ja siin me nüüd oleme, tegelikult selle lõhkise küna eest kaasvastutajad. Siin sobib meelde tuletada juba antiikajast pärit tarkust: eksimine on inimlik. Olen kuulnud öeldavat, et kes kaks korda ühes ja samas kohas eksib, see pidavat juba idioot olema. Tasub selle üle mõelda. Pealegi on tänaseks koalitsiooni mõni osapool jõudnud selgusele, et selle eelnõu seaduseks saamine tõstab kindlasti osa vee-ettevõtete teenuste hinda, seda võis kuulda eilsetes "Aktuaalse kaamera" uudistes. Teiseks ei ole enamikul tekkinud mitte mingisugust veendumust, et mõneski kohas vee hind langema peaks, kuna algatajad on oma kampaania üles ehitanud blufile ja puuduvad igasugused reaalsusel põhinevad analüüsid. Praegu suudab iga vee-ettevõtja oma teenuste hinna Konkurentsiametile ära põhjendada ja Konkurentsiametil puudub know how selle põhjenduse ümberlükkamiseks, eriti juhul, kui vastas on tunnustatud rahvusvahelised eksperdid. Kui mitte muidu, siis kohtus on nende sõnal kindlasti suurem kaal. Milleks siis toetada eelnõu, mis kindlasti tõstab hindu, aga muus osas mitte midagi ei muuda? Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Me võime alustada hääletamist.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt ei olnud keegi, vastu hääletas 91 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Seadust muutmata kujul uuesti vastu ei võetud.
Kuna Riigikogu ei võtnud Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud seadust muutmata kujul uuesti vastu, toimub selle edasine menetlemine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Juhtivkomisjoniks on seaduse Riigikogu menetluses olnud eelnõu juhtivkomisjon – majanduskomisjon. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. augusti kell 13.30.
Istung on lõppenud. Kohtume homme kell 10.

Istungi lõpp kell 11.15.