Tere hommikust, austatud ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 18. töönädala teisipäevast istungit. Küsin kõigepealt: kas kolleegidel on soovi anda üle eelnõusid või arupärimisi? Palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Annan Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning rahvasaadikute Karel Rüütli, Jaanus Marrandi ja Jaan Õunapuu nimel üle kohalike maksude täiendamise seaduse eelnõu. Selle seaduse eesmärgid on demokraatiale suunatud ja regionaalpoliitilised. Asja mõte on lühidalt selline, et kui kuskil kohalik võim on vastu võtnud arengukava ja näinud ette, et selle rahastamine toimub ka kohalike maksude abil, siis riigi keskvõim, kui ta järgneva kolme eelarveaasta jooksul ühe kohaliku maksu tühistab, kannab oma tuludest selle kohaliku arengukava täitmise kulud ehk maksab selle kohalikule omavalitsusele kinni. Aitäh!

Toomas Varek, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Annan üle Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni tegevuse aruande, mis kajastab ülevaadet riigieelarve kontrolli erikomisjoni menetluses olnud kontrolliaruannetest ja nende menetluste tulemustest. Selle materjaliga võib tutvuda ka interneti kaudu. Aitäh!

Palun, Sven Mikser!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan väliskomisjoni nimel üle riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga soovitakse täiendada kahte paragrahvi kehtivas riigivaraseaduses eesmärgiga anda Riigikogule ja Vabariigi Presidendile õigus asutada sihtasutusi. Me mööname, et üldjuhul on sihtasutuses osalemisega seonduv täitevvõimuasutuste pädevuses, aga erandjuhtudel võib siiski olla otstarbekas, et asutaja õigusi kasutavad ka Riigikogu ja Vabariigi President. Eelnõu algatamine sai alguse välisministri palvest kaaluda, kas poleks otstarbekam, kui sihtasutus Eesti Välispoliitika Instituut oleks Riigikogu haldusalas. Seda temaatikat uurides leidsime, et kuna käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustunud riigivaraseadus ei näe ette sellist võimalust, et Riigikogu saaks sihtasutusi asutada, siis selle teemaga edasiminekuks on vaja riigivaraseadust täiendada. Lisaks leidsime teemaga tutvudes, et juba olemas olevad Vabariigi Presidendi asutatud sihtasutused tegutsevad ilma piisava seadusliku aluseta. Komisjonis väljendati ka kartust, kas mitte ei võiks toimuda kontrollimatu sihtasutuste asutamine nende kahe institutsiooni poolt, aga komisjoni enamus seda hirmu siiski ei jaganud. Aga me pidasime siiski vajalikuks selle seaduse täiendamise algatada.

Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soove ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu. Kui need vastavad meie kodu- ja töökorras sätestatule, siis otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd on mul edastada ka mõned teated. Kõigepealt homset infotundi puudutav teade. Homme, kolmapäeval, 16. juunil osalevad infotunnis valitsusliikmetest peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Laine Jänes ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler.
Teiseks, täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin saalis kaks toetusrühma asutamiskoosolekut. Esiteks asutatakse siin saalis pärast istungi lõppu tuumarelvavaba maailma toetusrühm ja teiseks peetakse siin ka spordi toetusrühma asutamiskoosolek.
Head ametikaaslased! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20 rahvasaadikut.
Enne tänase päevakorra juurde asumist kaks täpsustust. Nimelt teeb tänase päevakorra neljanda punkti. s.o otsuse eelnõu 771 esimese lugemise arutelul algatajate nimel ettekande Riigikogu liige Mai Treial ja komisjoni nimel ettekande komisjoni esimees Väino Linde.

Võime asuda tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt on otsuse eelnõu 720 esimene lugemine. Tuletan teile meelde asjaomase arutelu korda. Igal Riigikogu liikmel on võimalik mõlemale ettekandjale esitada üks suuline küsimus. Seejärel avatakse läbirääkimised, mille käigus saavad sõnavõttudega esineda fraktsioonide esindajad. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Täna toimub kohe ka otsuse eelnõu lõpphääletus.
Head kolleegid! Asume nüüd otsuse eelnõu arutelu juurde. Tegu on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõuga "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pensionireformiga seonduvate rahvatervist parandavate tegevuste käivitamiseks". Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Seotult pensioniea tõstmisega ja muude n-ö oludega Eesti Vabariigis, mis panevad inimesed veidi keerulisemasse olukorda, kui nad harjunud on, teeb meie fraktsioon ettepaneku kohendada ja täpsustada märkimisväärses ulatuses kõiki meetmeid, mida riik saab rakendada selleks, et inimeste tervena elatud aastate hulk võiks kasvada ja eeldatav eluiga pikeneda. Meie esialgne ettepanek oli tunduvalt detailirohkem ja me tegime sellesse eelnõusse ka parandusi, nii et nüüd on alles jäänud lühike kahest punktist koosnev otsuse eelnõu, mida ma siinkohal teile ka tutvustan.
Esiteks, me teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku anda selle aasta oktoobrikuuks Riigikogule ülevaade rahvastiku tervise arengukava tegevustest, mida on, niipalju kui me oleme Sotsiaalministeeriumi inimestega kokku puutudes aru saanud, päris palju. Me loodame, et 2010. aasta oktoobrikuuks on olemas selge ülevaade kõikide nende meetmete sisust ja Riigikogul on võimalik kindlaks teha nende usaldusväärsus.
Teine väga oluline punkt on seotud ettepanekuga rakendada kaasamise head tava, kutsudes osalema nii huvigruppe kui asjatundjaid väljastpoolt valitsussektorit, samuti Riigikogu fraktsioone, aga ennekõike kohalikke erinevas vormis eksisteerivaid terviseedendajaid kõigis nendes tegevustes, mis puudutavad esimeses punktis nimetatud ettevõtmisi. Näha ette meetmed, mida teha kümne järgmise aasta jooksul, et eeldatav eluiga pikeneks, näha ette meetmed, millega tervishoiu rahastamine muutuks jätkusuutlikuks, ning kaasata rohkem raha ja teha ära üks oluline analüüs, mille vajalikkust me oleme siin ka varem tutvustanud: see käsitleks nädalase täistööaja lühendamist. Meie visioonis võiks see olla 40 tunni asemel 30 või 32 tundi. Tuleks analüüsida nädalase normtööaja, nagu seda nimetatakse, lühenemisest tulenevat majanduslikku mõju, aga teistpidi ka selle mõju inimese eneseteostusele ja pühendumusele. Rahvusvaheliselt on hinnatud, et normtööaja lühendamine võiks olla parimaid viise tööstressi ja kõike sellega seonduvat vähendada.
See ongi lühidalt meie otsuse eelnõu, mille poolt me palume käesoleval istungil hääletada. See võiks olla täitevvõimu selge sõnum selle kohta, mismoodi edasi minna. Samas me kujutame ette, et kui meil oktoobrikuuks on olemas küllaltki selge pilt, millised võiksid olla tervishoiu jätkusuutlikkuse ja tööaja pikkuse optimeerimise lahendused, siis jääb meil Riigikogus piisavalt aega selleks, et vastavad muudatused seadustesse teha. Nii saaksime pikendatud pensioniiga teistpidi tehtavate otsustega sotsiaalselt või moraalselt kompenseerida. Aitäh!

Tänan, austatud ettekandja! Näib, et küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Liisa-Ly Pakosta!

Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon on sellel kevadel väga põhjalikult arutanud rahvatervise küsimusi laiemalt. Ka kõnealuse eelnõuga seonduvalt oleme arutanud avalikel istungitel 19. aprillil tervist kõigis poliitikates ja sotsiaalseid tervisemõjureid, 20. aprillil narkomaania ja HIV-ga seotud tervisekäitumise trende, 4. mail alkoholi tarbimist ja vigastusi ning vastavat tervisekäitumist ja ennetustegevust ja 17. mail võimalusi Eesti tervishoiusüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Selle otsuse eelnõu on konkreetsemalt olnud sotsiaalkomisjonis arutlusel kolmel korral: 5. aprillil, 31. mail ja 7. juunil. Tulenevalt eelnõu läbiarutamiseks moodustatud töögrupi ettepanekutest ja muudatusettepanekute toetamisest on sotsiaalkomisjoni ettepanek seda eelnõu toetada.

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Meil on vaja läbi vaadata otsuse eelnõu 720 üks muudatusettepanek. Selle on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult.
Head kolleegid! Võime minna otsuse eelnõu lõpphääletuse juurde. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased! Kuna otsuse eelnõu 720 vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis viime kõigepealt läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 73 Riigikogu liiget, puudub 28.
Võime asuda hääletama. Panen lõpphääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pensionireformiga seonduvate rahvatervist parandavate tegevuste käivitamiseks" eelnõu 720. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Otsuse eelnõu 720 on otsusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Riigikogu kõnetooli on juba asunud keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati s.a 7. aprillil ning muudatusettepanekute tähtajaks määrati 22. aprill kell 16. Riigikogu liikmetest esitas muudatusettepanekuid Rain Rosimannus ja fraktsioonidest Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, täiendavaid ettepanekuid saatsid seaduseelnõu muutmiseks Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, MTÜ Eesti Elektroonikaromu, MTÜ Eesti Rehviliit, Nelitäht OÜ, Pakendihai OÜ, MTÜ EES-Ringlus ja Eesti Jäätmekäitlejate Liit. Keskkonnakomisjon kuulas viimatinimetatud ettepanekute osas ära Keskkonnaministeeriumi esindaja arvamuse, arutas ettepanekuid koos esitajate esindajatega ning vormistas nende põhjal seaduseelnõu kohta 50 muudatusettepanekut. Eelnõus on tehtud ka tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu.
Seaduseelnõu teise lugemise teksti tehtud muudatusettepanekud käsitlevad alljärgnevaid valdkondi. Kõigepealt muudatusettepanekutest nr 4 ja 25.
Muudatusettepaneku nr 4 kohaselt täiendatakse eelnõuga jäätmeseadust täiendava paragrahvi 26⁷ lõiget 2, mille kohaselt varustab elektri- ja elektroonikaseadme tootja turustajat vajaliku kogumismahutiga viimase vastavasisulise soovi korral. See täiendus välistab üleregulatsiooni olukordades, kus hästitoimiv kogumislahendus on juba olemas. Muudatusettepaneku nr 4 kohaselt täiendatakse jäätmeseadust §-ga 26⁹, mis piirab ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete või nendest toodetest eraldatud osade kokkuostmist isikute poolt, kellel puudub vastav pädevus. Ettepanekus nr 25 nähakse ette ka sanktsioonid ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete ja nende osade kokkuostmise piirangu rikkumise eest.
Nüüd muudatusettepanekutest nr 3, 7, 8 ja 9. Muudatusettepanekud nr 3, 7, 8 ja 9 on seotud asjaoluga, et jäätmekäitlusega seotud teenuste tellimisele ei kohandata enam konkurentsiseaduse alusel eri- ja ainuõiguse läbiviimise korda, vaid jäätmekäitlusega seotud teenuseid tellitakse alates eelnõu seadusena vastuvõtmisest riigihangete seaduse regulatsiooni alusel. Jäätmeseadusega nähakse siiski ette erikord korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks, milleks tuleb kohaliku omavalitsuse üksustel korraldada teenuste kontsessioon. Kohalikud omavalitsused võivad riigihanke korraldada üksi ja ainult oma vajaduste tarbeks, kuid nad võivad seda teha ka koostöös. Selleks tuleb kohaliku omavalitsuse üksustel kokku leppida, kes neist viib kõigi hankes osalevate kohalike omavalitsuste nimel läbi riigihanke. Kohaliku omavalitsuse üksused on kohustatud teenuste kontsessiooni menetluses koostama hankedokumendid lähtuvalt riigihangete seadusest, arvestades jäätmeseaduses sätestatud erisusi. Korraldatud jäätmeveo, sealhulgas muude jäätmekäitlusega seotud teenuse tellimise lepingu sõlmimisest teavitamine toimub edaspidi riigihangete registri kaudu.
Muudatusettepanekud nr 10 ja 11. Nende ettepanekute vajaduse tingis keskkonnatasude maksumooduli väljatöötamisel selgunud andmete vajadus. Selline säte annab loa andjale võimaluse taotluses esitatud andmete põhjal loas grupeerida jäätmeid vastavalt makstavale saastetasu määrale. See hõlbustab saastetasude arvutamist.
12. muudatusettepanek. Jääkreostuse likvideerimise projektide juures tuleks praegu kehtiva seaduse alusel algatada ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muutmise menetlus juhul, kui tahetakse saastunud pinnast käidelda kohapeal.
13. muudatusettepanek. Muudatusettepanekuga kehtetuks tunnistatav säte annab keskkonnaministrile volituse määrusega kehtestada kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodid. Praegu reguleerib teemat Euroopa Liidu otsekohalduv õigusakt.
Muudatusettepanekud nr 14–24 ja 26–33 ja 50 lõige 3 on seotud euro kasutuselevõtuga.
Muudatusettepanek nr 35. Karistusseadustiku § 83 lõige 2 sätestab, et seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Selle sätte kohaselt peab seadus, mis näeb ette konkreetse süüteo koosseisu, sisaldama viidet konfiskeerimise võimalusele. Kehtivas jäätmeseaduses konfiskeerimist võimaldav säte puudub, mistõttu nii kohtul kui ka kohtuvälisel menetlejal puudub võimalus otsustada konfiskeerimise üle jäätmeseaduses sätestatud väärtegude toimepanemise korral.
Muudatusettepanekud nr 36 ja 38. Pealtmaakaevandamisel kasutatakse tihti maavara kihi katendis olevat kivimit või setendit, mis ei ole maavarana arvele võetud, neid võõrandades ning kasutades väljaspool mäeeraldist. Muudatusettepanekuga nr 36 lisatakse katendi definitsioon, mis seni maapõueseaduses puudus. Muudatusettepanekuga nr 38 lisatakse maapõueseadusesse säte, mis käsitleb kaevandamisloa omaniku õigusi eemaldada looduslikus seisundis katendit ja seda võõrandada.
Muudatusettepanekud nr 40 ja 41. Muudatusettepanekuga nr 40 muudetakse maapõueseaduse 6. peatüki pealkirja – "Maapõue muud kasutamise viisid", eraldades niiviisi selles peatükis käsitletavad maapõue kasutamise toimingud kaevandamisest.
Muudatusettepanekuga nr 37 on Riigikogu liige Rain Rosimannus teinud omapoolsed ettepanekud katendit käsitlevate sätete lülitamise kohta maapõueseadusesse. Tema ettepanekuid arvestati sisuliselt.
Muudatusettepanekuga nr 39 teeb Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ettepaneku täiendada eelnõu sättega, mis võimaldab teostada riigil üleriigilise tähtsusega maardlal, mille maavaravaru on tunnistatud aktiivseks tarbevaruks, asuva kinnisasja võõrandamisel ostueesõigust, samuti võimaldada riigil nimetatud maad pealtmaakaevanduse tarbeks sundvõõrandada, arvestamata kinnisasja sundvõõrandamise seaduse §-s 6 sätestatut. Justiitsministeerium neid ettepanekuid ei toetanud. Ostueesõiguse kehtestamiseks tuleks nende arvates ette näha alus ja kord selleks, et kanda märkus kinnistusraamatusse. Põhiseaduskomisjon leidis, et kuigi väljapakutud õigusnormid pole iseenesest vastuolus põhiseaduse §-ga 32, tuleks ettepaneku algatajal adekvaatselt põhjendada nende sätete vajalikkust. Algataja esindaja komisjoni istungil ei viibinud. Need ettepanekud ei leidnud komisjonis toetust.
Muudatusettepanekute nr 43 ja 44 esitamise vajaduse tingib asjaolu, et on tekkinud nõudlus turbavaru kaevandamiseks mahajäetud ja kaevandamisega rikutud aladel, nn jääksoodes, kus on veel olemas turba jääkvaru.
Muudatusettepanekuga number 42 on Riigikogu liige Rain Rosimannus teinud omapoolsed ettepanekud turba kriitilise varu ja kaevandamisega rikutud turbaalade kasutamist reguleerivate sätete lisamise kohta maapõueseadusesse. Tema ettepanekuid on arvestatud sisuliselt.
Muudatusettepanekuga nr 46 muudetakse maapõueseaduse § 74 lõike 1 punkti 6, mille kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju ka siis, kui ilma Keskkonnaameti nõusolekuta võõrandatakse või kasutatakse väljaspool mäeeraldist pealtmaakaevandamisel eemaldatavat maavara katendit.
Muudatusettepanekuga nr 49 täiendatakse eelnõu keskkonnatasude seaduses tehtavate muudatustega järgmiselt: §-s 9 tehtavate muudatustega lisatakse keskkonnatasude seadusesse maavara pealtmaakaevandamisel looduslikust seisundist eemaldatavat katendit käsitlev osa, mille kohaselt katendi võõrandamise või väljaspool mäeeraldist kasutamise korral tuleb tasuda maavaraga võrdväärseks määratud maavara kaevandamise õiguse tasu.
Muudatusettepaneku nr 50 lõigete 1 ja 2 kohaselt täiendatakse eelnõu jõustumisnormidega, mille kohaselt § 1 punktid 4, 51, 52 ja 61 ning 76 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril ja § 1 punkt 80 jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.
Ülejäänud muudatusettepanekud – nr 2, 5, 6 ja 34 – on tehnilist ja keelelist laadi. Keskkonnakomisjon on otsustanud teha ettepaneku eelnõu 700 teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele.

Aitäh! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, austatud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimised? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Asume läbi vaatama seaduseelnõu 700 kohta teiseks lugemiseks laekunud muudatusettepanekuid, mille sisu ettekandja hetk tagasi põhjalikult tutvustas. Ettepanekuid on kokku 50.
Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud Riigikogu liige Rain Rosimannus, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanekute nr 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 esitaja on juhtivkomisjon, nagu ka ettepanekute nr 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36. esitaja. 37. muudatusettepaneku esitaja on Riigikogu liige Rain Rosimannus, juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 38. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. 39. muudatusettepaneku esitaja on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon seda ettepanekut arvestanud ei ole ja tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest see täiskogu saalis hääletamisele ei kuulu. 40. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, nagu ka 41. muudatusettepaneku esitaja. 42. muudatusettepanek on Riigikogu liikme Rain Rosimannuse esitatud, juhtivkomisjon on seda sisuliselt arvestanud. 43. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 44., 45. ja 46. muudatusettepanek. 47. muudatusettepaneku esitaja on Riigikogu liige Rain Rosimannus, juhtivkomisjon on ka seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 48. muudatusettepanek on samuti Riigikogu liikme Rain Rosimannuse esitatud ja ka seda ettepanekut on juhtivkomisjon arvestanud sisuliselt. 49. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, nagu ka viimase, 50. muudatusettepaneku esitaja.
Oleme läbi vaadanud kõik seaduseelnõu 700 kohta esitatud muudatusettepanekud. Tulenevalt juhtivkomisjoni ettepanekust on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine lõppenud.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kolmas kord siis jätkame liiklusseaduse teist lugemist. Vahepealne aeg on läinud niimoodi, et peale teise lugemise katkestamist 2. juunil laekus majanduskomisjonile kokku 23 muudatusettepanekut, nendest 11 Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt, fraktsioonidelt. Kuus ettepanekut võtsid ettepaneku esitajad istungil tagasi. Lisaks pöördus küsimuste ja ettepanekute-arvamustega majanduskomisjoni poole ka neli kodanikku. 12 ettepanekut esitasid juhtivkomisjonile kaalumiseks eelnõu algataja esindaja ja eelnõu menetlemist komisjonis ettevalmistav töögrupp. Juhtivkomisjoni muudatusettepanekud on suures osas ette valmistatud koostöös eelnõu algatajatega, võttes aluseks töögrupis arutatud seisukohad ja komisjonile esitatud arvamused.
Enne kui liiklusseaduse eelnõu jõudis majanduskomisjoni, arutati seda põhjalikult majanduskomisjoni töögrupis, kuhu olid kaasatud nii eelnõu algataja esindajad kui ka Maanteeameti esindajad. Töögrupis korrigeeriti mitmeid muudatusettepanekuid ja vormistati täiendavad kompromissettepanekud.
Majanduskomisjon arutas muudatusettepanekuid ja eelnõu edasise menetlemisega seonduvat s.a 8. juuni istungil. Lisaks komisjoni liikmetele olid kohal ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhataja Priit Vene, sama talituse peaspetsialist Eero Aarniste ja Maanteeameti lepinguline nõunik Harri Kuusk. Komisjoni istungil olid kohal ka Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Silver Meikar, tutvustamaks oma ettepanekuid. Arutelu tulemusel otsustas majanduskomisjon arvestada täielikult kõiki eelnõu algataja esitatud ettepanekuid.
Nüüd mõningate ettepanekute arutelust. Taas kulus palju aega jalgrattaliiklusega seonduvate ettepanekute põhjalikuks aruteluks. Ning taas esitasid Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja Riigikogu liige Silver Meikar ettepanekud, kuidas võimaldada legaalselt jalgrattaliiklust jalgteel ja kõnniteel. Meil on sellest eelnõu teise lugemise jooksul juba pikemalt juttu olnud, kogu seda protseduuri ma teile uuesti selgitama ei hakka. Aga arutades seda teemat eelnevalt töögrupis ja siis ka majanduskomisjoni istungil, leidis töögrupp koos eelnõu algatajaga, et teatud tingimustel võib kõneks tulla kompromissvariant lubada jalgratturitel kõnniteel sõita. Läbirääkimiste tulemusena pakkus eelnõu algataja kaalumiseks kompromissi. Need on muudatusettepanekud nr 2 ja 4, mis muudaksid eelnõu § 32 lõike 1 punkti 1, millega lubatakse jalgratturil sõita kõnniteel, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud. Mõeldud on näiteks olukorda, kui tee ääres on suured augud, mis teevad sõitmise ratturile ohtlikuks, vihmaga on tekkinud suured lombid või talvel segavad sõitu lumevallid tee ääres ja jääkonarused.
Eelnõu § 31 lõigete 3 ja 5 muudatuse eesmärk on kohustada rattureid, kellel seaduse alusel on õigus kasutada kõnniteed rattal liiklemiseks, ja tasakaaluliikuri juhte tagama jalakäijate ohutus ning sõitma jalakäijate vahetus läheduses jalakäija tavakiirusega. Jalakäija tavakiiruse all tuleb mõista jalakäija kiirust, kui ta liigub 5 km tunnis. Majanduskomisjon pidas esitatud kompromisslahendust mõistlikuks ja toetas ettepanekuid konsensusega. Seoses sellega võttis Silver Meikar tagasi oma kaks ettepanekut ja ka roheliste fraktsioon võttis tagasi kaks enda esitatud ettepanekut.
Roheliste ettepanekutest juhin veel tähelepanu ettepanekule nr 3 muuta eelnõu § 32 lõike 1 punkti 2. Nimetatud säte keelustas sõitmise jalgrattal kahe käega juhtrauast kinni hoidmata. Rohelised leidsid, et rattaga võib sõita ka ühe käega inimene ning ei ole arukas nõuda näiteks nina nuuskamiseks või prillide kohendamiseks iga kord ratta peatamist. Majanduskomisjon arutas ka seda ettepanekut, seejuures eelnevalt töögrupis. Me vormistasime koostöös eelnõu algatajaga kompromissettepaneku, mille sõnastus on selline, et jalgrattur peab hoidma juhtrauda vähemalt ühe käega. Nii et, lugupeetud jalgratturid – kuulsin siit saalist ka hüüdeid –, edaspidi võite sõita vahelduseks ka ühe käega, kui on vaja teise käega mingeid muid toiminguid teha, näiteks pudelist juua. Komisjon toetas seda eelnõu algataja vormistatud kompromissettepanekut. Erakond Eestimaa Rohelised võttis oma ettepaneku tagasi.
Kaks ettepanekut esitas roheliste fraktsioon selleks, et muuta kattega teel kariloomade ajamise regulatsiooni. Eelnõu praegune sõnastus keelustab pimedal ajal või halva nähtavuse korral loomade ajamise teel. Vajadus loomi teel nii pimedal ajal kui ka halva nähtavuse korral ajada võib aga tekkida, kui loomad on karjamaalt või oma aedikust välja pääsenud. Eelnõu algataja leidis, et probleem on olemas, kuid muudatusettepanekus pakutud sõnastus jätab liiga laia tõlgendamisruumi ja läheb ka vastuollu teeliikluskonventsiooniga, ning pakkus omalt poolt komisjonile kaalumiseks ettepaneku nr 7, mille järgi on võimalik järelevalve alt lahtipääsenud looma ajada teel ka pimedal ajal ja halva nähtavuse korral, kasutades teeliikluskonventsioonis ettenähtud tulesid. Eelnõu algataja esitatud ettepanek leidis toetust ja roheliste fraktsioon võttis oma samasisulise ettepaneku tagasi.
Roheliste fraktsiooni esitatud ettepanek nr 8 näeb ette eelnõust välja jätta § 71 lõike 6 punkt 1, mis sätestab, et ilma tee omaniku või valdaja loata ei või loomi teele ajada. Eelnõu algataja ning juhtivkomisjon ettepanekut ei toetanud, kuna selle heaks kiitmine võiks tekitada olukorra, kus näiteks reedeõhtuse tipptunni ajal Tallinna–Tartu maanteel liikuv loomakari lausa sulgeb liikluse, tee omanikul või valdajal puuduks aga igasugune õigus säärane olukord loamenetluse abil ära hoida.
Kaks muudatusettepanekut – nr 10 ja 16 – esitas Riigikogu liige Erik Salumäe. Esimene nendest puudutas sõiduki teisaldamise aluseid. Me arutasime seda nii töögrupis kui majanduskomisjonis põhjalikult. Vastav selgitus on ka eelnõu seletuskirjas olemas. Muudatusettepaneku algataja ja majanduskomisjon leppisid kokku, et probleem on olemas, aga kuna kiiret regulatsiooni ei ole võimalik välja mõelda, siis pöörduvad nii õiguskomisjon kui majanduskomisjon selle teema juurde lähemal ajal tagasi. Muudatusettepaneku algataja Erik Salumäe oli sellega nõus. Erik Salumäe teine ettepanek oli muuta trahvimäära ja see leidis komisjoni konsensusliku toetuse.
Juhin teie tähelepanu veel muudatusettepanekutele nr 11 ja 12, mis täpsustavad mopeedide juhtimise õiguse üleminekusätteid. Kehtiva liiklusseaduse kohaselt ei nõuta mopeedi juhtimiseks mootorsõiduki juhtimise õigust 16-aastastelt ja vanematelt isikutelt. Liiklusseaduse eelnõu kohaselt peab mopeedi juhtimiseks olema mootorsõiduki juhtimise õigus või piiratud juhtimisõigus kõigil, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari ehk saanud 18-aastaseks. Noortele, kes on liiklusseaduse jõustumise ajal 16- ja 17-aastased, ei laiene mopeedi juhtimisel rakendatav mootorsõiduki juhtimise õiguse omamise vabastus. Muudatusega antakse neile üleminekuaeg mootorsõiduki juhtimise õiguse omandamiseks kuni 2013. aasta 1. jaanuarini. Peale seda kuupäeva peab isikutel olema ükskõik millise mootorsõiduki juhtimise õigus. Samuti võimaldatakse muudatusega noortel, kes on liiklusseaduse jõustumise hetkel 16- või 17-aastased, saada mopeedi juhtimise õigus lihtsustatud korras. Nad peavad mopeedi juhtimise õiguse saamiseks tegema üksnes teooriaeksami.
Muudatusettepaneku nr 14 esitas algataja, kes sõnastas selle Tallinna Lasterikaste Perede Liidu pöördumise alusel. Praegu nõutakse üle 9-kohalistes bussides sõidumeeriku kasutamist. Lasterikkad pered, kellele kuulub 10–17-kohaline buss, võiksid olla sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastatud, kui nad ei kasuta seda bussi äri eesmärkidel. Selle muudatusettepaneku arvestamine võimaldaks nelja ja enama lapse vanemate kasutuses olevaid väikebusse ilma sõidumeerikuta kasutada. Majanduskomisjon toetas seda ettepanekut.
Komisjoni istungil, nagu mainitud, võttis Riigikogu liige Silver Meikar tagasi kaks oma ettepanekut, lähtudes komisjoni toetust leidnud kompromisslahendustest. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja võttis komisjoni istungil tagasi neli ettepanekut.
Nüüd otsustest. Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu Riigikogu täiskogu istungile teise lugemise jätkamiseks s.a 15. juunil ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on ettepanek viia eelnõu kolmas lugemine läbi s.a 17. juunil ja eelnõu seadusena vastu võtta. Need ettepanekud tegi majanduskomisjon konsensusega.
Sellega ma oma lühikese tutvustuse lõpetan. Tänan!

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Esimesena saab küsimuseks sõna Mailis Reps. Palun!

Hea ettekandja! Ma tahan paluda üht täpsustust. Meedias on liiklusseaduse ümber hästi palju diskussioone olnud ja kindlasti oled sa nendega kursis. Üks teema, mis on liiklusfoorumites üleval olnud, on ATV-de kasutamine. Kuidas komisjon lõpuks otsustas? Üks on nn maastikusõiduk, millena soovitakse meil neljarattalised mootorrattad registrisse võtta, aga 8. peatükis on öeldud, et maastikusõiduk ei tohi tänavale minna. Mis tähendab seda, et külades, kus neid üsna palju kasutatakse, ei tohi ATV-ga näiteks poodi minna. Palun valgusta veidi diskussiooni, mis teil komisjonis selle üle oli.

Ma ei mäleta, et meil oleks maastikusõiduki teemal suurt diskussiooni olnud. Teatud muudatused sai eelnõu arutelu käigus tehtud. Maastikusõiduk kuulub registreerimisele, sellele peab tegema liikluskindlustuse, aga mis puudutab liiklemist teedel ja tänavatel – see oli vist küsimus? –, siis minu mäletamist mööda seda keeldu ei ole.

Väino Linde, palun!

Austatud ettekandja, hea kolleeg! Tegemist on endiselt väga olulise eelnõuga ja mind huvitab see, et sa veel kord ütleksid, et kui see eelnõu muutub seaduseks, siis mis ajast võib oodata, et ka väikese kubatuuriga motorollerid kantakse registrisse. Kui loodaks vastav register, siis see ju vähendaks nende rollerite varastamist, sest kahaneksid võimalused varastatud rollerite müümiseks. Ka aitaks see kaasa sellele, et nendega ei sõidaks lapseealised, mis omakorda vähendaks lastega juhtuvaid õnnetusi.

Kui me selle eelnõu kolmapäeval seadusena vastu võtame, siis see on kavas kehtima panna 2011. aasta 1. jaanuarist.

Kalev Kotkas, palun!

Austatud ettekandja! Kahetsusväärselt on § 15 lõike 1 punktis 5 endiselt nõue, et pukseeritava seadme veol on suurim lubatud kiirus 25 km tunnis, kuigi eelnõu algataja lubas varasemates arutelu faasides siin teatud mööndusi teha. Kas praegune sõnastus tähendab seda, et kui pukseeritava seadme valmistajatehas on lubanud suurimaks kiiruseks 50 km tunnis, siis meie seadusest tulenevalt peab ikkagi kiirusega 25 km tunnis sõitma?

Jah, § 15 räägib suurimatest lubatud sõidukiirustest ja lõike 1 punkt 5 ütleb tõesti, et pukseeritava seadme veol on see 25 km tunnis. Me arutasime väga põhjalikult põllumajandustehnika teemasid, kusjuures kohal olid ka maaelukomisjoni ja põllumeeste esindajad. Enamik neid ettepanekuid, mis siin kajastuvad, on vormistatud kompromissina läbirääkimiste tulemusena. Ega ma ei oska muud öelda kui seda, et kui põllumehi see ei rahulda, siis tuleks selle eelnõu menetlemisel praktikas ilmnenud kitsaskohtade lahendamise juurde uuesti tagasi tulla.

Mailis Reps, teine küsimus, palun!

Ma läheksin täpsemaks. Lehekülg 73, 8. peatükk, § 154, ma tsiteerin: "Maastikusõidukiga ei tohi sõita teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades." Tahtsin küsida, miks te selleni jõudsite. Teadaolevalt on väiketalunikud üsna soodsalt neid riistu endale ostnud ja käivad nendega näiteks külapoes, kasutades selleks ka teid, mis viivad ühest talukohast teise. Miks nad peaksid sõitma tee kõrval?

Juhin teie tähelepanu §-le 152 "Maastikusõidukite liiklemise korraldamise eesmärk". Maasikusõidukite liiklemise korraldamise eesmärk on vältida maastikusõiduki kasutamisega keskkonnale ja maavaldajale kahju tekitamist ning tagada liiklusohutus.

Teine küsimus Väino Lindelt. Palun!

Hea ettekandja! Kas komisjonis oli nüüd või kunagi varem dispuuti teema üle, mis, kui uskuda head kolleegi, on pidevalt liiklusfoorumites üleval olnud? Ütleme, et auto läheneb tagant suurele veoautole, alustab ohutuses veendununa möödasõitu, aga  poole peal selgub, et too suur rekka on omakorda mingisuguse väiksema veo- või sõiduauto taga. Ja vastutulevate autode kiirus on selline, et autojuht peab otsustama, kas lisada kiirust ja rikkuda mõnevõrra liikluseeskirja või pidurdada järsult ja patustada ikkagi liiklusohutuse vastu, et tulla lõppkokkuvõttes täbarast olukorrast normaalselt välja. Kas teie komisjonis arutati, kuidas peaks üks mõistlik autojuht niisuguses olukorras tegutsema?

Komisjon mingeid sellesisulisi juhiseid autojuhtidele ei andnud. Küll aga on liiklusseaduses punkt – ma ei hakka täpset paragrahvi otsima, et seda tsiteerida –, et möödasõitu ei tohi takistada. See kehtib ka nende veoautode ja muude sõidukite puhul, mille juhid teise auto möödasõidu hetkel otsustavad ka ise kiirendama hakata, et möödasõitu takistada. See on juba liikluseeskirja rikkumine.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Ma tuleksin tagasi kolleeg Kalev Kotkase küsimuse juurde. Ootan sisulist seletust või ülevaadet selle kohta, et kui te jõudsite kompromissile, mille mõistlikkuses võib kahelda, siis millised olid erinevad kõlanud seisukohad. Milles need seisnesid ja miks sai kompromiss just selline? Ma ootan sisulist seletust või ülevaadet pukseeritavate sõidukite sõidukiiruse piirmäära kohta.

Hea kolleeg! Eks kompromiss ole ikka mingi keskkoht. Esimene redaktsioon, mida me siin teiega arutasime ja mille oli eelnõu algataja pakkunud, keelas väga palju põllumajandustehnika kasutamist ja nõudis väga erinevaid regulatsioone, mis puudutaksid nii juhtimisõigust kui ka pukseeritavaid seadmeid ja muud põllumajanduses kasutatavat tehnikat. Eks me arutasime seda nii ohutuse kui ka praktika seisukohalt ning jõudsime koostöös eelnõu algataja ja põllumajandusringkondade esindajatega just sellise lahenduseni. Ma ütlen veel kord, et kõik need esindajad olid majanduskomisjonis kohal, kui me seda teemat arutasime. Ning me läksime lahku teadmisega, et saavutatud kompromiss rahuldab kõiki pooli. Aga kordan: kui see kompromiss ei peaks siiski rahuldama või kui praktikas tekivad seaduse rakendamisega probleemid, siis soovitan selle seaduseelnõu juurde uuesti tagasi tulla.

Helmer Jõgi, palun!

Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab juhtimisõigust. Millisest loogikast komisjon lähtus, kui ta sätestas, et kuni 18-tonnist D-kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka B-kategooria juhiloa omanik? Siia alla käivad ju igasugused laadurid, ehitustehnika. Kas need masinad eeldavad tõesti ainult B-kategooria juhiluba ja ei mingit muud väljaõpet?

Kuidas seda loogikat defineerida? Ütleme nii, et lisaks raudsele loogikale me üritasime rakendada natuke talupojamõistust ehk mitte väga palju kitsendada olukorda, mis meil praegu on. Ja kuna praegune olukord seda võimaldab ja igasugune muudatus, mis esialgses eelnõus oli pakutud, oleks sundinud paljusid põllumehi uuesti eksamipinki istuma, siis selline kompromiss ka tekkis.

Suur tänu, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun esimesena Riigikogu kõnetooli Silver Meikari!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel olla täna siin puldis märksa rõõmsamana kui eelmine kord, kui me arutasime liiklusseaduse eelnõu samamoodi teisel lugemisel ja kui see lugemine katkestati. Me kõik saame aru, et liiklusseadus on väga mahukas seadus. Ma olen öelnud selle kohta, et see on paks kui telliskivi – selles on 300 paragrahvi. Äsja kuulsime rahvasaadikutelt, et sellega seotud mured ja küsimused puudutavad ATV-sid, pukseerimist, motorollereid jne, jne. Mina keskenduksin endiselt jalgrattateemale, jalgratturite õigustele.
Tahan väga tänada Margus Lepikut, kes nii jalgrattateede küsimuses kui kõikides muudes küsimustes oskas leida kompromissi kõigi osapoolte soovide vahel. Samamoodi tahan tänada majanduskomisjoni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kes lõpuks käisid välja kompromissettepanekud, mis puudutavad teatavatel tingimustel jalgratturite lubamist kõnniteele ja mille tõttu mina oma muudatusettepanekud tagasi võtsin.
Mis siis on need olulised muudatused, mis jalgratturi jaoks selle seaduse kehtima hakkamisel muutuvad? Esiteks, kõnniteel võib sõita kuni 13-aastane jalgrattur ehk kuni 13-aastane inimene, kellel võib-olla ei ole veel piisavalt juhtimiskogemust ja kes just tema ohutuse huvides võib kasutada kõnniteed. Lisaks sellele võib kõnniteel sõita kuni 13-aastase ratturi kuni kaks vanemat. Tean seda probleemi ka enda kogemusest. Eelmisel nädalal oli mul last lasteaiast ära tuua väga keeruline. Mul tuli valida, kas 4,5-aastane laps sõidab sõiduteel või sõidan mina kõnniteel, ja mõlemal juhul ma oleksin rikkunud liikluseeskirja. On ju täiesti normaalne, et kui sa lähed oma last lasteaiast ära tooma, siis on sul õigus sõita koos väikese lapsega kõnniteel.
Samamoodi on õigus kasutada kõnniteed lapsevanemal, kes veab oma last rattatoolis. Kes on seda teinud, teab, et 10–15 kilo tagumise ratta kohal on suurenenud ohu allikas – ratas ei ole korralikult tasakaalus. Peale selle igaüks teab, et nii väikese lapse puhul mõtled enne ikka väga hoolega, kui üldse sõiduteel julged sõita.
Oluline muudatus kompromissettepanekuna on see, et kui sõidutee seisukord on ohtlik ja jalgrattateed pole, siis on kõigil jalgratturitel õigus sõita kõnniteel. Eelnõu kogu menetlemise ajal olen saanud kirju inimestelt, kes on saanud kõnniteel sõitmise eest trahvi.  Nende põhjendused, et rattateed ei ole ja sõidutee parem äär on nii halvas seisukorras, et seal on lihtsalt ohtlik sõita, on politsei jätnud mitmel juhul arvestamata. Mina isiklikult arvan, et jalgrattatee puudumise ja kehva sõidutee eest tuleks jalgratturi asemel trahvida hoopis kohalikku omavalitsust.
Tähtis muudatus on ka see, et isegi kui on jalgrattatee olemas, on jalgratturil õigus kasutada sõidutee paremat äärt. Kui mõni jalgrattur sõidab 40, 50 või 60 km tunnis, siis me ometi ei taha, et ta kasutaks jalgrattateed, kus teised ratturid sõidavad 10–20 km tunnis ja lisaks sõidavad seal veel näiteks rulluisutajad. Selline muudatus lahendab kõikide nende probleemi, kes teevad jalgrattasporti.
Üks väga oluline muudatus, mis majanduskomisjonis otsustati teha, puudutab eelkõige jalakäijaid. See on, et jalgrattur ei tohi kõnniteel sõites ohustada ega takistada jalakäijat. Kui ta sõidab jalakäija lähedal, siis tuleb tal seda teha jalakäija tavakiirusel ehk 5–6 km tunnis.
Ma arvan, et kõik need muudatused seisavad selle eest, et Eestis saaks aina rohkem jalgrattaga sõita. Ma palun veel 20 sekundit lisaks.

Üks minut lisaaega, palun!

Ning teisalt seisavad need muudatused selle eest, et kõnniteed kasutav jalgrattur ei seaks ohtu jalakäijat.
Lõpetuseks soovin tänada Erakonda Eestimaa Rohelised, eelkõige Marek Strandbergi, kellega koos me kõiki jalgrattateede teemasid oleme arutanud. See on olnud väga meeldiv koostöö ja suur aitäh teile selle eest!

Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Vaatame nüüd läbi seaduseelnõu 475 kohta laekunud muudatusettepanekud. Neid on kokku 17. Muudatusettepaneku nr 1 esitaja on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon seda ettepanekut ei arvestanud. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek hääletamisele ei kuulu. Teise ettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Kolmas ettepanek on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon seda ettepanekut ei arvestanud ning ka see meie kodu- ja töökorra seaduses kirjas olevate sätete tõttu hääletamisele ei kuulu.
Ettepaneku nr 4 esitaja on juhtivkomisjon, nagu ka ettepanekute nr 5, 6 ja 7 esitaja. Muudatusettepanek nr 8 on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. See ettepanek hääletamisele ei kuulu. Muudatusettepaneku nr 9 esitaja on juhtivkomisjon. 10. muudatusettepanek on Erik Salumäe esitatud, juhtivkomisjon seda ettepanekut arvestanud ei ole ja ka see ettepanek tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest saalis hääletamisele ei kuulu. 11. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, nagu ka 12., 13., 14. ja 15. muudatusettepaneku esitaja. 16. muudatusettepanek on Erik Salumäe esitatud, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Viimane, 17. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud.
Oleme kõik liiklusseaduse eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekud läbi vaadanud. Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu teine lugemine on lõppenud.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli komisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Mai Treiali!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! 1. juunil esitas Rahvaliidu fraktsioon Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli komisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu. Selle esitamise ajend oli, et fraktsioon oli erikomisjoni liikmeks esitanud Tarmo Männi. Kuna Tarmo Mänd on lahkunud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonist, siis pakub fraktsioon tema asemele fraktsiooni liikme Jaan Õunapuu. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Tänan, austatud ettekandja! Ettekandeks juhtivkomisjoni nimel palun nüüd Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Head kolleegid! Hea istungi juhataja! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma 7. juuni istungil. Kuulasime ära meie hea kolleegi Mai Treiali, kes märkis, et otsuse eelnõu on tingitud sellest, et Tarmo Mänd on lahkunud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonist. Nüüd on ettepanek määrata riigieelarve kontrolli komisjoni liikmeks tema asemel Jaan Õunapuu. Põhimõtteliselt põhiseaduskomisjon toetas selle ettepaneku menetlemist Riigikogus konsensusega: poolt 6, vastu 0, erapooletuid ei ühtegi. Algataja esitas ka palve, et selle eelnõu teine lugemine võiks toimuda juba tänavu juunikuus, kuid komisjon märkis, et seda teha võimalik ei ole. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks palub komisjon määrata kümme tööpäeva, see aeg peaks lõppema 1. juulil kell 16. Ettepanek on ka selle eelnõu esimene lugemine täna lõpetada.
Head kolleegid! Eks meie tegelik elu ole alati märksa mitmekesisem ja värvikam kui see, mis paberil kirjas on. Nii on ka faktilise olustikuga, mis praegu arutatavat eelnõu puudutab. Ühtepidi me teame, et niisugust moodustist nagu Rahvaliidu fraktsioon praegu ei eksisteeri. Teistpidi on juriidiliselt teada, et fraktsiooni võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjas kandideerinud Riigikogu liiget. See nõue on seaduse mõttes ju täidetud. Välja saavad fraktsioonidest astuda Riigikogu liikmed kas omal soovil, avalduse alusel, esitades selle juhatusele, või fraktsioon arvab kellegi oma ridadest välja. Meie siin seadusandjatena jätsime omal ajal tähelepanuta asjaolu, et teoreetiliselt on võimalik ka niimoodi, et ühe erakonna valimisnimekirjast pääsevad viis inimest Riigikokku ja moodustavad fraktsiooni, ent hiljem nad astuvad viiekesi hoopis teise erakonda või igaüks eri erakonda, aga samas viiekesi käivad ikkagi koos selles fraktsioonis, kust nad pärit on. Ega meil seaduses sellise võimaluse kohta midagi öeldud ei ole. Eks võib aru pidada, kas see ikka on kohane ja mõistlik.
Niisugused mõtted minul põhiseaduskomisjoni juhina praegu peas on, head kolleegid. See kõik aga ei takista puhtformaalselt meil seda eelnõu menetleda, juhul kui Riigikogul on soov täna selle eelnõu esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Küsimuseks saab sõna Kadri Simson. Palun!

Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! Te praegu keskendusite Rahvaliidu fraktsioonile, aga minu küsimus puudutab erikomisjoni kui sellist. Palun öelge, mis põhimõttel erikomisjoni suurus määratakse? Kas see tuleneb sellest, kui palju on Riigikogus fraktsioone, ja kas erikomisjon jääb automaatselt ühe liikme võrra väiksemaks, kui üks Riigikogu fraktsioon lõpetab tegevuse?

Riigikogu erikomisjonid moodustatakse iga Riigikogu koosseisu puhul eraldi. Riigieelarve kontrolli komisjoni puudutavas otsuses 10. maist 2007 ei ole märgitud, et sellesse kuuluvad fraktsioonide esindajad, küll aga on nimeliselt kirjas isikud, kes sinna kuuluvad. See, et on tegemist eri fraktsioonide esindajatega, pole meil mitte selle otsuse alusel kokku lepitud, vaid minu teada siin lihtsalt läbi räägitud või juhatuse öeldud. Aga fraktsioonid on esitanud oma esindajad ja nii kuuluvadki sellesse komisjoni Tõnis Kõiv (asendusliige Hannes Astok), Hannes Rumm (asendusliige Indrek Saar), Tarmo Mänd (asendusliige Ester Tuiksoo), Toomas Trapido (asendusliige Mart Jüssi), Ken-Marti Vaher (asendusliige Toomas Tõniste) ja Toomas Varek (asendusliige Tiit Kuusmik). Nii et tegu on fraktsioonide esindajate esindusega küll, kuid kõnealuses otsuses seda omal ajal ei olnud. Kui on soovi, võib seda otsust eraldi Riigikogu otsusega muuta.

Teine küsimus Kadri Simsonilt. Palun!

Kas see tähendab, et kui praegu seda vahetust ei toimu, sest et suvel ei jõuta teist lugemist läbi viia, siis jääb kuuendaks liikmeks see Riigikogu liige, kes on eelmises otsuses kuuenda liikmena sinna komisjoni arvatud?

Jah, täpselt: siis jääb kuuendaks liikmeks see, kes on sinna arvatud. Ja sügisel, kui see eelnõu vastu võetakse, siis on seal tõepoolest ühte erakonda kuuluvaid isikuid rohkem kui teise erakonda kuuluvaid. Aga selline olukord on juba praegu puhtformaalselt. Ma olen ajalehest lugenud, et ilmselt üks reformierakondlane asendatakse rahvaliitlase ettepanekul sotsiaaldemokraadiga.

Ester Tuiksoo, palun!

Hea kolleeg! Kas põhiseaduskomisjonil on täna mõni dokument, mis kinnitab, et Rahvaliidu fraktsiooni enam ei ole?

Hea kolleeg! Nagu ma ütlesin, on elu alati värvikam kui see, mis on paberil kirjas. Ja nii sinu kui ka sinu fraktsiooni kohta kehtib see 101%-liselt.

Lembit Kaljuvee, palun!

Hea ülemus! Aga mis siis juhtub, kui sügisel arvatavasti ei ole meil Rahvaliidu fraktsiooni? Kas see eelnõu kukub välja? Selgita seda mulle kui jurist, palun!

Kui ei ole fraktsiooni, siis ma ei oska sulle täpselt öelda, mis me sellega teeme. Aga kui tuleb sügis ja on selline olukord, siis me ka kindlasti lahendame selle olukorra. Vaatame.

Toivo Tootsen, palun!

Hea ettekandja! Praegu ei ole tõesti reglementeeritud, kuidas proportsionaalselt või mis iganes põhimõttel see komisjon moodustatakse. Sa ütlesid, et see on seni olnud kokkuleppe küsimus: kokkuleppe alusel on iga fraktsiooni, iga erakonna esindajaid üks. Praegu on seal Reformierakonna esindajaid kaks. Kui see vahetus toimub, siis on sotsiaaldemokraatide esindajaid kaks. Kellega kokkuleppel kõik see on tehtud? Esimene kokkulepe sündis ju konsensuse alusel kõigi erakondade ehk kõigi fraktsioonidega.

Kui asi on mingites kokkulepetes, siis neid saab küsimustes, mis ei ole seadusega reguleeritud, edaspidigi fraktsioonide tasemel sõlmida, kui need on asja- ja seaduskohased. Aga formaalselt tähendaks see igal juhul Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni moodustamise otsuse muutmist. Kas niisugusel moel, nagu hea kolleeg Kadri enne viitas, et liikmete arvu vähendatakse, või siis tekkinud olukorra aktsepteerimist.

Urmas Klaas, palun!

Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus. Me siin räägime, kas on fraktsioon või ei ole fraktsiooni, ja millise skeemi järgi käib esindajate nimetamine sellesse komisjoni. Aga kas meil on infot selle kohta, et kolleeg Õunapuu üldse tahab sellesse komisjoni kuuluma hakata? Kas ta on andnud oma nõusoleku?

Ma usun, et me kõik teame, mida räägime. Hea kolleeg Mai Treial esitas fraktsiooni esindajana hea kolleegi Jaan Õunapuu kandidaadiks ja põhiseaduskomisjon luges sellest välja, et Jaan Õunapuu on selle plaaniga päri. Kuna ma nägin, et Jaan vaikselt noogutas praegu siin saalis, siis võin arvata, et ta ei ole sugugi selle vastu või vähemalt ei kuule sellest täna esimest korda.

Nüüd on kõik küsimused otsa saanud. Suur tänu, austatud ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata.
Otsuse eelnõu 771 esimene lugemine on lõppenud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 1. juuli kell 16.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajatepoolseks ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli Margus Tsahkna!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna on siis kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Eelnõu algatasid Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Selle sisu on tunnistada kohalike maksude seaduses kehtetuks lõiked, mis on seotud müügimaksu ja paadimaksuga.
Eelnõu algatamise tingis vajadus tagada terves Eestis ettevõtluskeskkonna lihtsus ja selgus ning lõpetada olukord, kus suurel osal tarbijatest ja ettevõtjatest ka praegu, kui müügimaks on hulk päevi kehtinud, ei ole ülevaadet, mille eest ja kuidas Eesti suurim omavalitsus neilt müügimaksu nõuab. Samasugune segadus kehtib ka paadimaksu puhul. Algatajad leiavad, et selge ja lihtsa ettevõtluskeskkonna tagamine on riigi ülesanne ning olukorras, kus ühe omavalitsuse tegevus halvendab kogu riigi ettevõtluskeskkonda ja tarbijate olukorda, peab riik sekkuma.
Algatajatel on ka selline poliitiline seisukoht, et riik ja väga paljud teised omavalitsused on rasketel aegadel teinud vajalikke eelarvekärpeid, et kulutusi kokku tõmmates siiski oma ülesannetega hakkama saada, majanduskriisist välja tulla, ettevõtluskeskkonda elavdada ja selle kaudu ka tööpuuduse vastu võidelda. Tallinna linn on läinud teist teed pidi. Me mäletame, milline oli eelmisel aastal reaalne majandussituatsioon riigis. Ma arvan, et ka kohalikes omavalitsustes oli selgelt näha, et seis on väga halb. Tallinn aga teatas, et temal ei ole mitte mingeid probleeme, ja jättis oma eelarvekärped teatud lõikudes tegemata. Näiteks on algatajatele arusaamatu, et Tallinna poliitpropaganda kulud on endiselt suurusjärgus 40 miljonit krooni. 12 miljoni krooni eest aastas me võime nautida Tallinna televisioonis "Kapten Tenkesit" ja veel hullemat poliitpropagandat, millist ei näe isegi Vene telekanalites. Selline priiskamine ei ole vastuvõetav ja ma arvan, et riigi kohus on oma kodanike eest seista, tehes selliseid seadusmuudatusi, et me ei lase sellel kaval ellu rakenduda, millega jooksvate kulude katteks plaanitakse aastas 300 miljonit krooni võtta Tallinna linna elanike taskust.
Ja üks oluline aspekt veel: Tallinnas kehtestatud müügimaks ei mõjuta mitte ainult Tallinna linna ehk siis ühte kohalikku omavalitsust. Idee järgi peaks kohalikel omavalitsustel olema õigus otsustada ainult oma territooriumi ja selle elanikke puudutavaid küsimusi. Tallinna müügimaks mõjutab poole aasta jooksul, mis ta eeldatavasti kehtib, kui see seadus vastu võetakse, ka teisi omavalitsusi. See mõjutab kogu Eesti ettevõtluskeskkonda, kogu Eesti tarbijate olukorda ja siin peab riik väga otsustavalt käituma.
Juhul kui eelnõu Riigikogus vastu võetakse, jõustub see 1. jaanuaril 2011 – poole aasta pealt me ei saa omavalitsuse tulubaasi vähendada. Tallinna linn on – eelnõu algatad küll ei mõista, millise analüüsi tulemusel – oma eelarve reale kirjutanud tulu 150 miljonit krooni poole aastaga. Me leiame, et kui me kohe praegu müügimaksu tühistaksime, siis peaks riik Tallinna linnale vastavad vahendid eraldama. See oleks ülekohtune kogu Eesti riigi maksumaksjate suhtes – nende taskust see raha ju tegelikult võetaks. Nii et selle eelnõuga ei kaasne alates 2011. aasta 1. jaanuarist riigieelarvest lisakulutusi ja nähes teie kõigi entusiastlikke pilke, loodan, et seda seaduse muutmise ettepanekut toetab kogu Riigikogu saal. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Helle Kalda!

Hea kolleeg! Olen alati pidanud sind suhteliselt tolerantseks inimeseks, aga täna, kui sa esitasid eelnõu, mida võiks nimetada "Käsen, lasen, poon Tallinna", on mul natuke teine arvamus. Sa ütlesid, et riigi ülesanne on tagada riigi ülesannete täitmine. Õige! Jätkusuutlikkus on ka kohalike omavalitsuste kontekstis väga oluline. Me teame väga hästi, et te kärpisite kohalikel omavalitsustel – ma ei räägi üksnes Tallinnast – tulubaasi. Rahanduskomisjon, sina kaasa arvatud, teab, et seetõttu on üle kogu Eesti puudu 440 miljonit krooni. Ütle, palun, kuidas peab kohalik omavalitsus täitma talle riigi poolt pandud ülesandeid, kui selleks ettenähtud raha vähendati.

Ma olen austatud küsijat alati hinnanud selles mõttes, et ta suudab panna teistele inimestele suhu sõnu, mida nad öelnud ei ole. Aga idee on õige, Helle. Tõepoolest on riik huvitatud sellest, et omavalitsused täidaksid seadusega neile pandud kohustusi. Kui me vaatame laiemalt olukorda Eestis, siis tegelikult on palju teemasid, mis tuleb võimalikult kiiresti selgeks rääkida. Need on just nimelt suhted riigi ja omavalitsuste vahel, ja mitte ainult Tallinna linna puhul. Tegelikult on kõigi ülejäänud 225 omavalitsusega samamoodi. Ei ole ka mingi saladus, et IRL on avalikult korduvalt välja öelnud, et haldusreformi teema on Eesti riigi jaoks oluline teema. See reform ei puuduta ainult seda, kust jooksevad valla piirid, vaid ka seda, kuidas kujunevad omavalitsuste tulubaasid ning kuidas riik ja omavalitsused omavahel ülesandeid jaotavad. Ma arvan, et see on laiem teema.
Konkreetselt selle muudatusettepaneku taust on tõsiasi, et Tallinna linn ei ole oma kulutusi kokku tõmmanud, selleks et täita kohustusi. Ma toon veel ühe näite, hea Helle. 40 miljonit krooni aastas kulutatakse parteipropagandale. Samal ajal näeb Tallinna linn kõikidele lasteaedadele investeeringuteks ette 2 miljonit krooni, mis on suurusjärgus 30 000 krooni aastas. Minu arvates see ei ole mõistlik käitumine. Omavalitsus peaks siiski seisma nende inimeste huvide eest, kes tema territooriumil elavad.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Lugupeetud ettekandja! Kohaliku omavalitsuse harta alusel on omavalitsustel väga palju õigusi. Kas teile ei tundu, et selle seaduseelnõuga tungitakse omavalitsuse võimkonda ja kärbitakse tema võimalusi? Ja kas teil on tehtud analüüs, mille põhjal te selle eelnõu meile esitasite? Missugused on siis need tagasilöögid?

Hea küsija! Algatajad kindlasti aktsepteerivad kohaliku omavalitsuse hartat ja kõiki põhimõtteid, mis seal kirjas on. Ka meie soov on, et omavalitsused saaksid võimalikult palju ise oma elu korraldada. Kindlasti Eesti riigi omavalitsused selles suunas liiguvadki, riik ei ole ju väga palju kogu aeg sekkunud. Kuid õigust oma elu korraldada tuleb kasutada mõistlikult. Praegu me näeme, et üks omavalitsus enam ei tegele ainult oma elu korraldamisega, vaid selle tegevuse tagajärjel kannatavad kogu riigi ettevõtluskeskkond, õiguskindlus ja muud sellised printsiibid. Me oleme tõesti vaadanud, kuidas müügimaksu puhul on omavalitsused varem käitunud. Kui me vaatame asjaomaseid arve, siis läbi aegade on 226 omavalitsusest vaid kahes vastavalt seadustele müügimaks kehtestatud. Ülejäänud omavalitsused ei ole pidanud vajalikuks sellist õigust kasutada. Ja ma arvan, et see on nendest väga mõistlik – kuigi jah, see pole minu kommenteerida, kas omavalitsuste otsused on õiged või mitte. Siiski, ka väga rasketel aegadel, nagu need meil mullu olid, ei ole omavalitsused pidanud vajalikuks kehtestada kohapeal lisamaksukoormust.
Probleemi teine pool on see, et Tallinna linna kehtestatud müügimaks on nii segaselt tehtud, et tänaseni adressaat, kes peaks seda müügimaksu tasuma, ei tea, mille pealt, kunas ja kui palju ta peab maksma. Minu arvates on Eesti riigi kohustus seista maksumaksjate, oma riigi kodanike huvide eest, samuti keskkonna eest, ja see eelnõu selle tagab. Aitäh!

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu! Vabandust! Kolleeg Eiki Nestor, kas teil on protseduuriline küsimus? Palun!

Mul on protseduuriline küsimus: kas meil toimub siin praegu Riigikogu istung või Tallinna Linnavolikogu istung?

Meil toimub siin Riigikogu istung. Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, järgmine küsimus!

Hea ettekandja! Selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid tõrgeteta toimida, on vaja anda neile vastavad riiklikud garantiid. Kohaliku omavalitsuse finantsgarantii elemendid on sellised: õigus iseseisvale eelarvele, õigus kehtestada ja koguda kohalikke makse. Kui ma vaatan teie eelnõu seletuskirja, siis siin ei ole ju õieti midagi. Minu küsimus on, mis mõju see eelnõu kohalikele omavalitsustele kaasa toob ning mida linnade liit ja maaomavalitsuste liit on selle eelnõu kohta oma arvamuses öelnud.

Selles küsimuses oli mitu eri küsimust. Tõepoolest, riik näeb oma seadustega ette vahendid, need võimalused ja atribuudid, millega omavalitsused saavad oma tulubaasi kujundades arvestada. Seetõttu ongi algatajad piisavalt varakult sellise seadusmuudatuse algatanud, et omavalitsused teaksid järgmise aasta eelarvet planeerides, mis võimalused neile seadustega on antud.
Mis puutub eelnõu mõjusse, siis 2008. aasta kogu aasta maksulaekumiste puhul võime rääkida sellest, et näiteks Maardu linnas oli selle maksu tulu 1,5 miljonit krooni, Harku vallas 541 000 krooni. Nii et mõju, mida see seadus reaalselt omavalitsustele kaasa tooks, oleks suurusjärgus selline. Tallinna puhul ma ei oska praegu öelda, kui palju Tallinna linn selle poole aasta jooksul nende suurte segaduste juures seda maksu võiks koguda. Eks me näe seda aasta lõpus, kui tehakse kokkuvõtteid. Olukord on segane ka õiguskindluse seisukohalt: avalikkuses on kõlanud n-ö adressaatide seisukoht, et Tallinna linna vastu tuleb kohtusse minna. Eks me näe, mis lahendused üldse tulevad.
Eelnõu eesmärk on tulevik väga selgelt paika panna – omavalitsused peavad teadma, millega nad võivad arvestada ja milliseks nende tulubaasid kujunevad.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Hea kolleeg! Minu arvates on see väga lapsik ja rumal eelnõu. Rääkida sellest, et me ei saa aru ja me ei taha – ega tegelikult ettevõtja või maksumaksja ei taha ju ühtegi maksu maksta! Ometi me oleme Riigikogus viimase kahe-kolme aastaga nii palju makse tõstnud ja rääkida, et müügimaks on Eestis midagi uut – Eestis on seda tõesti vähe, aga vaatame maailmas ringi! Mujal Euroopas ja Ameerikas on müügimakse palju ja rääkida sellist juttu, nagu sa siin puldis ajad, on kiuslik ja lapsik. Miks te niisuguse lapsiku eelnõuga välja tulite, ma küll aru ei saa. Kas tõesti selleks, et kiusata omavalitsusi?

Hea küsija! Ma ei saa kuidagi kommenteerida teie isiklikke arvamusi. Ma tavaliselt ei ole öelnud, kas ma pean üht või teist asja lapsikuks ja kiuslikuks või mitte. See jääb teie südametunnistusele.
Mis puutub selle eelnõu eesmärki, siis ma ütlen küll, et see on väga kiuslik, mida Tallinna linn oma maksumaksjatega ette võtab, jättes samal ajal kärpimata kulutused, mida oleks iseenesestmõistetav kärpida. Ma toon uuesti selle arvu: 40 miljonit krooni, mis ei ole väike summa, on läinud lihtsalt poliitpropaganda jaoks. Kas see ei ole kiuslik käitumine, kui Tallinna linn selle raha uuesti täiesti tuima näoga maksumaksja taskust võtab? Ma ei räägi teistest maksudest, ma ei räägi kõrgetest maamaksu määradest, mis on Tallinna mõnes linnaosas kehtestatud, kuna seal ei ela ühe kindla erakonna valijaid. Ärme läheme nii isiklikuks, hea küsija!

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Sellist valetamist päise päeva ajal on suhteliselt raske taluda! Esiteks, selle eelnõu pealkiri on ikka täitsa metsa poole. See võiks olla näiteks "300 miljoni krooni äravõtmine Tallinna linna elanikelt". Selle raha eest saaks teatavasti päris palju head teha. Aga mu küsimus puudutab seda, et te siin paljusõnaliselt räägite, et omavalitsustel on autonoomia. See tähendab muu hulgas seda, et neil on oma iseseisev eelarve ja eelarve kujundamise võimalused. Kõigi rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide kriitika käib selle kohta, et Eesti kohalike omavalitsuste eelarve on väga ühekülgne, sõltub liialt riigist. Milliseid maksuseaduste struktuurimuudatusi te siis ette näete, et omavalitsuste eelarve saaks kokku kogutud erinevatest maksuallikatest ega sõltuks ainult riigi suvast? Mis siis on isamaaliitlaste arvates mõistlik ja mis ei ole mõistlik?

Küsija tausta teades oleks ma küll arvanud, et eelnõu pealkiri on siiski arusaadav. Me ju muudame konkreetset seadust, mille pealkiri on "Kohalike maksude seadus". Pealkiri peabki selline olema. Ja konkreetselt selle eelnõuga puudutatakse kohalike omavalitsuste tulubaasi nii palju, et järgmisest aastast, juhul kui eelnõu seadusena vastu võetakse, ei ole Eesti omavalitsustel võimalik nõuda enam müügimaksu ja paadimaksu.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Lugupeetud ettekandja! Selle seaduseelnõuga te püstitate endale eesmärgi ja sõnastate selle järgmiselt: "Kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eesmärk on õigusselguse tagamine." Et tagada õigusselgus kohalike maksude seaduses, oleksite võinud pigem kohalikele omavalitsustele appi minna, et muuta kohalike maksude seadus läbipaistvamaks, arusaadavamaks, paremaks, täiuslikumaks, enam teile õigusselgust tagavaks jne. Teie aga lähete robustselt kohalike maksude seaduse kallale ja väga lapsikult lihtsalt tühistate teatud maksud. Miks te sellise tee valisite?

Reaalne olukord, millesse Tallinna linn tegelikult Eesti riigi pani, kahjuks nõuab päris radikaalseid samme. Kuid kindlasti on võimalik headel Riigikogu liikmetel ja fraktsioonidel kogu menetluse käigus teha eelnõu kohta mitmesuguseid muudatusettepanekuid. See on ju alles selle seaduseelnõu menetlemise algus.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Ka mina loen, et me arutame täna kohalike maksude seadust, mis haarab kogu Eestit, kuid me räägime ainult Tallinnast. Te olete mitu korda öelnud, et Tallinn kulutab 40 miljonit Keskerakonna valimiskampaaniaks. Võib-olla, ma ei tea seda täpselt. Aga kuidas te hindate seda, et Riigikogus teie erakond eraldas riigieelarvest omanike liidule teie kahe liikme valimiskampaaniaks kaks miljonit, pluss veel oma ministri kaudu poolteist miljonit, kokku 3,5 miljonit? Kui eetiliseks te seda fakti peate? Teie väide on teie suva, aga fakt on see, et kaks inimest sai teil valimiskampaaniaks 3,5 miljonit.

Minu arusaamise järgi on fakt see, mis on reaalselt toimunud. Mina oskan ainult kommenteerida seda fakti, mis hetkel siin aset leidis: et see küsimus esitati. Selle sisu ei oska ma kuidagimoodi kommenteerida.

Palun arutame siiski seda, mis puudutab seda eelnõu, mitte eelnõuväliseid küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud algataja! Riigikogu rahanduskomisjonis seda eelnõu arutades tehti ka üks konstruktiivne ettepanek. See oli ettepanek ühendada käesolev seaduseelnõu päevakorras järgmise eelnõuga 734. Tegelikult on omavalitsused sunnitud kohalikke makse viimasel ajal kehtestama ainult sellepärast, et Eesti riik oma esimese negatiivse eelarvega eelmisel aastal pani kohalikud omavalitsused raskesse seisu. Päevakorras järgmise eelnõuga me soovime omavalitsustele nende tulubaasi tagasi anda. Kui need kaks eelnõu kokku liidetaks, siis me kõik saaksime rahuliku südamega sellise eelnõu poolt hääletada: kaotame müügimaksu, aga anname Eesti linnadele ja valdadele tagasi nende tulubaasi. Mina järgmise eelnõu algatajana olin selle ühendamisega nõus. Teie Mart Laar ja Peep Aru aga vaatasid teineteisele ehmunud pilguga otsa ja ütlesid, et nad peavad seda arutama. Tänaseks te kindlasti olete seda arutanud. Kas te olete nõus neid kaht eelnõu ühendama, et me saaksime kõik lõpuks üksmeelselt poolthääle anda?

Hea küsija! Komisjonipoolse ettekande teeb komisjoni esimees Taavi Rõivas. See puudutab seda, mida komisjon otsustas, aga täna on selgem arutada neid kahte eelnõu eraldi. Kui menetluse käigus ilmneb niisugune soov ja arusaamine, siis on alati võimalik seda teha.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Austatud Riigikogu esimees! Hea ametikaaslane! Kui ma võtan lahti eelnõu 774, mille on algatanud nii Reformierakonna fraktsioon kui Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, siis selle seletuskirjas on kirjas järgmine põhimõte: muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2011. Kuna seadusandja annab kohalikele omavalitsustele piisava etteteatamise ajaga teada, et 2011. aasta algusest ei kuulu müügi- ning paadimaks kohalike omavalitsuste kehtestatud maksude loetellu, on omavalitsusel võimalik oma eelarve planeerimisel nende muudatustega arvestada. Minu küsimus teile on see: kas te toetate põhimõtteliselt seda lähenemist, et kui jooksval aastal tehakse eelarves või maksupoliitikas teatud muudatusi kas riigi või kohalike omavalitsuste tasandil järgmisest aastast alates ja tuuakse põhjenduseks, et eelarvete planeerimisel on tehtavate muudatustega võimalik arvestada, siis seda võib ka tulevikus kasutada? Kas te järgite seda põhimõtet ka teisi samalaadseid eelnõusid esitades?

Selle eelnõu algatajad käituvad kindlasti inimeste suhtes palju ausamini kui Tallinna linn, kes teatas alles detsembri alguses, et neil on plaan kehtestada Tallinnas lisamaksud paadimaksu ja müügimaksu näol. Tuletan ka meelde, et selliseid punkte ei olnud minu teada ei valimislubadustes oktoobrikuus ega ka koalitsioonilepingus, et müügimaks kehtestatakse. Tõesti riik käitub palju viisakamalt ja ka õiglustundest lähtudes. Me teatame seadusmuudatuse võimalusest päris pikalt ette – on ju praegu aeg, mil omavalitsused hakkavad oma eelarveid planeerima. Tervelt poole aasta jooksul on kohalikel omavalitsustel võimalik sellega oma eelarvete koostamisel arvestada. Aitäh!

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Ega kolleeg Nestor ei küsinud asjata, kas siin on koos Riigikogu või Tallinna volikogu. Teie koalitsioon on juba ma ei tea mitmendat korda asunud Riigikogus tegelema ühe omavalitsuse küsimustega. Ilmselt on see teie kompetentsuse tase: riigi juhtimisega ei tule koalitsioon toime ja nii te katsutegi jõudu ühe omavalitsusega. Et te toime ei tule, seda näitab kas või see, et teie väitel maksavad Tallinna müügimaksu kinni kõik Eesti elanikud, kuna see kasseeritakse kokku mujaltki. No tere hommikust! Kas siis riik tõesti ei suuda panna ettevõtjaid seadusi täitma, et kohalik maks oleks kohalik maks ja et seda mingite kombinatsioonidega ei rakendataks mujal ehk ei tõstetaks selle abil hindu ka väljaspool Tallinna?

Hea küsija! Siit tulebki välja põhimõtteline maailmavaateline erinevus. Minu teada praegune koalitsioon ei kavatse kunagi kehtestada näiteks müügitalonge või mida iganes, et hakata kõike lõpuni riigi poolt reguleerima. Meie toetame just nimelt vaba turumajandust.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Austatud esineja! Ma vaatan, et te olete Tallinnaga küll väga hädas. Vägisi tuleb meelde, kui palju on olnud eelnõusid, millega te tahate Tallinnale lihtsalt ära teha –  alates kas või tollest kolinal läbi kukkunud soolise võrdõiguslikkuse seadusest, et Tallinnale valimistel kaikaid kodaraisse loopida, ja lõpetades tänasega. Tuletaksite ehk seda meelde ja ütleksite, millal te taastate Tallinnalt ära võetud tulubaasi?

Ma tahan ühe asja selgeks teha. Valdavas osas kasutavad Keskerakonna küsijad ühtmoodi retoorikat: te nagu seisaksite kõikide omavalitsuste eest. Me räägime täna müügimaksust, mida teised omavalitsused ei ole pidanud vajalikuks kehtestada. Tundub, et nad mõistavad, mis koormusi ja kuidas suudavad inimesed taluda. Ja teine asi on see, et ma nimetaksin seda isegi nahaalsuseks, kui räägitakse Tallinna suurepärasest käitumisest, kui me ometi teame, mida tehakse Tallinna raha eest. Tõepoolest, me ei saanud seda enam pealt vaadata ja siit meie ettepanek.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Tahan ikkagi rääkida Tallinna südamevalust ehk krokodillipisarate seadusega 300 miljoni krooni äravõtmisest tallinlaste ühisest maksukassast. Muidugi ei meenu ka minule, et ma oleksin mõnes koalitsioonilepingus lubanud, et riigi valitsemisel tõstetakse kahenädalase etteteatamistähtajaga käibemaksu, aktsiisimaksu ja tulumaksu, nagu IRL koos Reformierakonnaga viimase paari aasta jooksul teinud on. Aga ma kordan oma esimest küsimust. Kui me ikkagi püüame neutraalselt seadust menetleda, nagu sa siin vahepeal korra eksisid, siis milliseid maksustruktuuri muudatusi te kohalikele omavalitsustele ette näete, et kohalike omavalitsuste eelarve ei sõltuks ainult ühest allikast, praktiliselt ainult riigieelarvelisest eraldisest? Milliseid kohalikke makse te olete valmis seadustama, et maksubaas oleks mitmekülgsem?

Hea küsija! Kui seda eelnõu lugeda, siis siin on, ma kordan üle, kirjas ettepanek tunnistada kehtetuks nii müügimaks kui ka paadimaks. Aktsepteeritavad on kõik ülejäänud maksud, mis on kohalike maksude seaduses kirjas. Ma ei hakka seda ette lugema, aga selles sisalduvad väga erinevad maksud: näiteks mootorsõidukimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu, reklaamimaks. On muidki võimalusi. Palun tutvuge ka selle seaduse tekstiga.

Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Lugupeetud ettekandja! Te olete väga üheselt täna mitmel korral öelnud, et riik käitub selle seaduse kehtestamisel palju ausamalt kui meie pealinn. Samas, olgem ausad, te peate järelikult siis Reformierakonda ja IRL-i riigiks. Ma ei saa sellega kuidagi nõus olla. Samal ajal te pidevalt väidate, et need maksud mõjutavad kogu Eestit. Aga vaadake, Eesti on juba niigi väga palju mõjutatud erinevatest hindadest. Nendes omavalitsustes, kus puuduvad ketipoed, on kaup 1–3% kallim kui näiteks Tallinnas. Öelge, palun, millise eelarverea pealt peaksid omavalitsused edaspidi oma kulud katma. Neid tuleb ju paratamatult teha.

Hea küsija! Nagu te kindlasti märkasite, ma rääkisin sellest, et kui Riigikogu võtab selle seadusmuudatuse vastu, siis see hakkab kehtima. Ja ma olen küll seisukohal, et koht, kus Eesti Vabariigis seadusi tehakse, on Riigikogu. Ma ei pea siin silmas ei Isamaa ja Res Publica Liitu ega Reformierakonda. See on üks asi. Mis puutub omavalitsuste võimalustesse ja sellesse, mis rea pealt teha kulutusi, siis tänane eelnõu puudutab müügimaksu ja paadimaksu. Kõikidele teistele ridadele tuginedes on võimalik oma eelarve koostada. Mina olen päris hästi kursis Tartu asjadega. Tartu on ka päris suur omavalitsus – suuruselt teine omavalitsus Eestis. Seal ei ole kaalutud müügimaksu kehtestamist, vaid on õigel ajal heaks kiidetud eelarvekärped, mille eest kindlasti tuleb tunnustada ka Tartu keskerakondlasi. Tartu linn saab hakkama ilma neid lisamakse kehtestamata.

Palun, kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus!

Hea ametikaaslane Margus Tsahkna! Ma tulen oma esimese küsimuse põhimõtte juurde tagasi. Ma küsin uuesti, mis saab, kui tulevikus peaks Riigikogu menetlusse tulema eelnõu, mis puudutab eelarvelisi või maksupoliitilisi küsimusi jooksval aastal järgmise aasta kohta. Näiteks kui tahetakse taastada üksikisiku tulumaksust kohalikele omavalitsustele minev protsent või seda tõsta ja pannakse katteallikaks põhimõte, et eelarve planeerimisel võib muudatustega arvestada nii, nagu on teil kirjas seletuskirja kolmandas punktis, mis kannab pealkirja "Eelnõu sisu". Kas te ka tulevikus toetate seda, ükskõik missugused maksumuudatused järgmiseks aastaks on plaanitud ja katteallikaks on kõnealune põhimõte?

Hea küsija! Kindlasti ma ei toeta ükspuha missuguseid maksumuudatusi. Ma võin väga selgelt ja rahulikult kinnitada, et mulle ei meeldi maksutõusud ja me ei kavatse maksude tõstmisega tegelda. Kindlasti on siin oma poliitiline pool juures, aga kui me pöördume küsimuse sisu juurde tagasi, siis mida pikemat aega on maksude muutmisest ette teatatud, seda parem. Selles osas on Eestis kujunemas ka oma õiguspraktika. Kui te mäletate, siis eelmisel aastal me tegelesime siin käibemaksu tõstmise järel lisaseaduse vastuvõtmisega, millega pehmendati selle sammu mõju, kuna sellest etteteatamise aeg jäi lühikeseks. See on meile kõigile teada. Maksukeskkond peaks olema võimalikult stabiilne. Maksudega ei mängita. Kui riik on delegeerinud kellelegi võimaluse koormisi kehtestada, siis tuleb seda võimalust kasutada vastutustundega.

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Hea ettekandja! Teadaolevalt on kohalike maksude osatähtsus kogu omavalitsuste eelarves mõne protsendi piires. Minu arvates on seda äärmiselt vähe. Euroopas on näiteid, et see läheneb 50-le. Ma arvan, et selline tsentraliseerimine omavalitsuste rahakoti üle otsustades ei tule ühele korralikule Euroopa Liidu liikmesriigile kasuks. Milline on teie arvamus kohalikest maksudest? Kas sellel koalitsioonil on plaanis nende osatähtsust suurendada ja kui on, siis ma läheksin proua Evelyn Sepa küsimusega edasi: millised need maksud võiksid olla?

Ma ei tea, et meil oleks praegu plaanis hakata kehtestama uusi võimalusi inimeste maksustamiseks. Vastupidi, ma arvan, et see koalitsioon tegutseb selle nimel, et maksukoormus ei kasvaks, pigem kahaneks. Meie maailmavaade on selline, et võlg on võõra oma ja et me saame kulutada nii palju, kui meil raha on. Sellest lähtudes oleme me – teie kõigiga koos, tuletan meelde – kärpinud riigieelarvet ja liikunud selles suunas, kuhu me täna liigume. Järgmisel aastal me liitume eurotsooniga ja oleme tegelikult väljumas väga raskest majandustsüklist.
Rahanduskomisjonis oli ka juttu Euroopa praktikast, mis puudutab võimalike omamaksude osakaalu omavalitsuste tulubaasides. Toodi erinevaid näiteid eelkõige Lõuna-Euroopa riikidest: Kreeka, Hispaania, Portugal jne. Mina küll soovitan, et Eesti ei läheks oma maksupoliitikat kavandades ei Kreeka, Hispaania, Portugali ega Itaalia teed. Võib-olla meie tarkus ongi andnud sellise hea tulemuse, et meil on väga lihtne ja selge maksusüsteem. Samas olen ma küsijaga nõus, et omavalitsuste tulubaasi tuleks põhjalikult arutada siis, kui me hakkame tegelema haldusreformiga. Loodan, et me kõik koos võtame selle käsile võimalikult pea.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Nüüd kutsun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Taavi Rõivase!

Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 7. juuni istungil. Rahanduskomisjoni õhkkond oli küllalt sarnane sellega, mis valitseb täna siin saalis. Ühelt poolt eelnõu algatajad pidasid müügimaksu Tallinna kehtestatud karistuseks kogu Eestile, samuti paadimaksu. Osa komisjonist aga vastukaaluks tümitas selle eelnõu, mis pakub välja müügi- ja paadimaks kaotada, maapõhja.
Püüan seda väga kirglikku ja tõsist arutelu siin refereerida. Kindlasti kogu ulatuses mul seda edasi anda ei õnnestu, aga rõhutan üle aspektid, mis võiksid täiskogule huvi pakkuda.
Esiteks küsiti eelnõu algatajatelt, miks otsustati kohalike maksude seast kustutada müügimaks ja paadimaks ning kas ei ole mõeldud näiteks ka mootorsõidukimaksu, lõbustusmaksu ja majutusmaksu kaotamisele. Eelnõu algatajate vastus oli, et nende ettepanek jääb kahe nimetatud maksu piiresse. Seda eeskätt põhjusel, et need kaks maksu on praktikas Eesti maksumaksjatele suurt segadust tekitanud. Eelnõu algatajad ei võtnud seisukohta selles osas, et kui keegi peaks tegema ettepaneku lisada kaotatavate kohalike maksude sekka näiteks ka mootorsõiduki- või lõbustusmaksu, kas nad siis seda toetavad või mitte.
Teine teema, millest väga põhjalikult räägiti, on see, kuidas siis müügimaks mõju avaldab. Ühelt poolt on selge, et see avaldab mõju kõikidele kaupmeestele Tallinnas halduskoormuse kasvu tõttu. Seda ei saa võrrelda mõne teise maksumäära muutmisega, tegemist on ikkagi uue maksuga. Kaupmeeste sõnul tähendab see täiendavat administreerimist väga suures ulatuses. Seda esiteks.
Lisaks on mõju kaupmeestele väga suur loomulikult ka seetõttu, et müügimaksu osas kehtivad kaupmeeste jaoks väga raskesti hallatavad ja tihti ka sisu mõttes arusaamatud erisused. Meil on hästi palju avalikkuses ilgutud näite üle, et kui tuleb poodi müügile sai, siis peab kindlaks tegema, et ega see ometi muna ei sisalda. Sest kui sai sisaldab muna, siis on tegemist luksuskaubaga ja see kuulub müügimaksuga maksustamisele. Kui see muna ei sisalda, siis see müügimaksuga maksustamisele ei kuulu. Samamoodi on mitme teise toorainega, mille sisaldust peab igal üksikul juhul kaupmees kontrollima. Eriti problemaatiline on see kõige väiksemate poodide jaoks ja teisalt kõige suuremate poodide jaoks. Väiksematel poodidel lihtsalt ei ole vajalikke inimesi, tihti on töötajate arv väga väike. Väga suurtel kauplustel aga ulatub sortiment kohati isegi sadadesse tuhandetesse artiklitesse ja iga üksikut asja üle kontrollida on keeruline. Lisaks on kaupmehed rõhutanud, et Tallinnas kehtestatud müügimaksu määrus on väga suures osas arusaamatu.
Komisjonis me puudutasime väga põhjalikult ka seda, et müügimaks mitte ainult ei avalda survet Tallinna hindadele – see kirjutatakse igale arvele juurde –, vaid kaubanduskettide puhul võib see mõju avaldada üle Eesti. Seda seetõttu, et kui ühel ketil on näiteks kümme kauplust Tallinnas, üks Kärdlas, kaks Tartus ja üks Kuressaares, siis trükitakse ju kõikide nende kaupluste jaoks ühised reklaambukletid, tehakse ühised kampaaniad ja seetõttu, varjatult või mittevarjatult, võib Tallinna müügimaksuga kaasneda hinnatõus näiteks Kärdlas. See kindlasti ei ole eelnõu algatajate ja ka komisjoni enamuse hinnangul kooskõlas kohaliku maksu loogikaga.
Täpselt samamoodi võib öelda, et isegi veel suuremal määral on kohaliku maksu loogikaga vastuolus Tallinnas kehtestatud paadimaks. Minu isiklikul hinnangul on paadimaksu määrus kehtiva kohalike maksude seadusega vastuolus, kuna ei maksustata mitte paadi asukoha järgi, nagu kohalike maksude seadus selgelt sätestab, vaid paadi omaniku asukoha järgi. Paadimaksu peavad Tallinna paadimaksumääruse kohaselt maksma kõik, kelle paat on soetatud liisinguga. Ei paadi omanik ega paat pea olema kunagi Tallinnas käinudki, rääkimata sellest, et paat on alaliselt Tallinnas. Kui paadi omanikuks on registreeritud liisingufirma, siis seda maksu küsitakse. Taas tekkis küsimus, kas on õigustatud, et üks omavalitsus kehtestab oma eelarve puudujääkide katteks maksu, mida peavad maksma näiteks inimesed, kes hobi korras Peipsi järvel kalal käivad või oma paadiga näiteks Emajõel sõidavad ja on vastavalt kas siis Peipsi- või Emajõe-äärsete omavalitsuste elanikud.
Rääkisime põhjalikult kohaliku omavalitsuse autonoomiast. Teema, mille kolleeg Jaan Õunapuu tõstatas siin saalis, tõstatas ta ka komisjonis. Kohalikke makse on vähe ja nende puhul tuleks arutada, kuidas kõige paremini tagada, et kohalike omavalitsuste funktsioonid saaksid selle tulubaasi juures täidetud. See teema tuleb arutelule kindlasti ka täna rahanduskomisjoni istungil, kus Rahandusministeerium teeb ülevaate muu hulgas kohalike omavalitsuste rahastamise tulevikust. On teada, et neid printsiipe muudetakse põhjalikult järgmise riigieelarve kontekstis.
Tõstatati küsimus, et 1. jaanuar pole jõustumiseks sobiv kuupäev. Aga eelnõu algatajad on seda meelt, et kui me täna siin anname selge signaali, algatades selle eelnõu ja saates selle Riigikogu täiskogust teisele lugemisele, siis on teada, et tõenäoliselt kohalike maksude seaduses ei kehti 1. jaanuarist 2011 enam ei müügimaks ega paadimaks. Nõnda oleks õigustatud selle seaduse vastuvõtmine peale valitsuse arvamuse ärakuulamist, mis võiks toimuda suve jooksul, ja peale omavalitsusliitude arvamuse ärakuulamist, mis võiks samuti toimuda suve jooksul. Seega võiks eelnõu jõuda lõpphääletusele septembris. Eelnõu 774 algatamisega ja selle esimese lugemise lõpetamisega anname signaali, et see muudatus on igal juhul kavas. Komisjoni enamuse hinnangul on tegemist piisava etteteatamisajaga, et jõuaks sellega arvestada.
Komisjon otsustas määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. juuli. Kohe sügisel otsustab komisjon siis jätkamise. Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Selle ettepaneku poolt hääletas 7 ja vastu 5 komisjoni liiget. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Palun küsimusi! Teine küsimus, kolleeg Kadri Simson.

Lugupeetud komisjoni esimees! Isiklikust sümpaatiast lähtudes otsustasin ma mitte panna kolleeg Tsahknat piinlikku olukorda. Nimelt ütles ta, et talle ei meeldi maksutõusud. Ja ometi me komisjonis arutasime ka seda, et möödunud aastal nii teie fraktsioon kui ka IRL-i fraktsioon hääletas käibemaksu 2% tõusu poolt. Seda pidi tegema kiirendatud korras. Õiguskantsler ütles, et see oli põhiseadusvastane, ja selle mõju oli, et iga kuu sai riigieelarve 150 miljonit krooni juurde. Nüüd Tallinna müügimaksu puhul kolleeg Tsahkna ütleb, et poole aasta jooksul 150 miljonit krooni on talle liiga valus. Püüdke edasi anda see komisjonis kõlanud põhjendus, miks käibemaksu lisandumine 150 miljonit krooni kuus oli õigustatud maksutõus, aga müügimaksu lisandumine 150 miljonit krooni poole aastaga ei ole.

Ma ei tea, kas ma peaksin end kuidagi kurvana tundma, et kolleeg Tsahkna pälvis isiklikku sümpaatiat ja mina ilmselt mitte. Sellegipoolest ma kommenteerin seda teemat hea meelega, kuna see tõepoolest oli ka komisjonis arutelul. Esimene põhjendus on see, et käibemaksu tõus oli selge ja arusaadav kõigile. Tegu oli arusaadava määra muutusega, mispuhul ei tekkinud mingeid erandeid ega kehtestatud mingeid täiendavaid keerulisi regulatsioone. Samuti on selge, et ühel riigil on õigus maksumäärasid muuta. Müügimaksu puhul langetati otsus Tallinna linnas, ent see ei puuduta mitte ainult seda omavalitsust, vaid kogu riiki, ja see on selgelt erinev asi.
Lisaks on käibemaksumäära muudatus puhtalt halduskoormuse seisukohalt suurusjärgu võrra väiksem muudatus – kuigi ka see on loomulikult olemas –, kuna maksumäära muutmine on infosüsteemis lihtsam kui täiesti uue määra sisseviimine. Ja veel kord: tõsine argument müügimaksu kahjuks on see, et selle puhul on kehtestatud palju arusaamatuid erisusi, mis selle haldamise väga keeruliseks teevad.
Ma võin refereerida, kui küsija soovib, neid argumente, miks Keskerakond omal ajal käibemaksu tõusu vastu seisis, kuigi see parandas tunduvalt Eesti eelarvepositsiooni ja aitas meid kriisist üle saada. Ma võin neid argumente refereerida, aga samas ma ei tea, kas see oleks kohane, sest absoluutselt kõikidele argumentidele, mis Keskerakond toona tõi, on nad nüüd ise müügimaksu kehtestamisega vastu rääkinud. Nii et ma ei ole kindel, et küsija soovib seda, et ma tooksin välja vastuolud, mis Keskerakonnas on vahepealse aja jooksul ilmnenud.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Auväärt ettekandja! Kas eelnõu arutelul rahanduskomisjonis hinnati või võinuks hinnata ka seda, kuidas mõjub eelnõu esitamine ja veel enam selle seaduseks saamine meie riigi õiguskindlusele? Või on seadusloome teie arvates kui piruka küpsetamine: täna küpsetame moosipirukat, homme kapsapirukat ja ülehomme lihapirukat? Müügi- ja paadimaks on ju aastaid olnud kohalike maksude hulgas ja häda pole midagi olnud ka teie tarkade finantsistide hinnangul. Nüüd avanes siis hea võimalus Tallinna raele ära teha ja seda võimalust ei saanud mitte kasutamata jätta. Olen rääkinud.

See eelnõu suurendab Eesti Vabariigis õiguskindlust ega võimalda ühel või teisel omavalitsusel küpsetada pirukat kogu vabariigi jaoks. Meil on demokraatlikult valitud parlament, kes teeb seadusi, kehtestab või vajadusel muudab makse kogu riigi jaoks. Ja meil on kohalikud omavalitsused, kelle otsuste mõju peab jääma eeskätt nende omavalitsuste piiresse. Kui meil on seadussäte, mis n-ö halvasti kasutamisel võimaldab mõnel kohalikul omavalitsusel kas tahtlikult või tahtmata halvendada kogu Eesti keskkonda, siis meie hinnangul selle seadussätte tühistamine suurendab õiguskindlust, ja seda mitte ainult Tallinnas, vaid kogu Eestis.

Palun, kolleeg Nikolai Põdramägi!

Hea ettekandja! Teie jutust selgus, et sai, mis sisaldab muna, on luksuskaup. Sellest loogikast lähtudes, kas teile ei tundu, et iga toiduaine on luksuskaup? Vorst, mis sisaldab liha, on siis kindlasti luksuskaup.

Osa inimesi ehk ei ole tõesti mittetallinlastena selle Tallinna diskussiooniga kursis. Algselt Tallinnas müügimaksu kehtestades oli linnavalitsuse ja linnavolikogu enamiku retoorika see, et osale kaupadele kui luksuskaupadele kehtestatakse müügimaks. Praktikas selgus, et tegelikkuses jäi müügimaksu alla mitte minevate kaupade loetellu suhteliselt väike arv, ligikaudu 5% kõikidest kaupadest, seejuures on neid väga keeruline eristada. Muu hulgas on soovitud eristada näiteks saiu mõne koostisaine sisalduse järgi. Nii et jah, muna sisaldav sai on luksuskaup ja liha sisaldav vorst on luksuskaup – see järeldus on otseselt tulnud Tallinnas müügimaksu kehtestanud inimeste retoorikast. Minu meelest on mõistlik, kui toidukaupa, ükskõik milline see ka pole, ei käsitataks ei Tallinnas ega mujal Eestis luksuskaubana ja kehtiks ühetaoline selge maksustamine. Et poleks võimalikud sellised rohked erandid, et Tallinnas peetakse teatud saia luksuseks ja seetõttu läheb ka Kärdlas muna sisaldav sai kallimaks.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Hea kolleeg rahanduskomisjoni esimees! Kas rahanduskomisjonis või Reformierakonnas ja IRL-is kehtibki selline rahanduspoliitika, et kui riik kehtestab maksud, siis on teada, et need on riigile vajalikud, ja kui omavalitsus teeb sama, siis on need rumalad ja mittevajalikud ja kahjulikud? Samal ajal on poliitika selline, et riik võtab omavalitsustelt tulubaasi ära ja paneb neile kohustusi juurde. Kas selline rahanduspoliitika on teie arvates jätkusuutlik?

Kõigepealt ma juhin tähelepanu, et ei ole kohane müügi- ja paadimaksu kontekstis rääkida omavalitsustest kui sarnaselt toimivast tervikust. Paraku on nii, et müügimaks ja paadimaks on ühe omavalitsuse otsus, mis on langetatud oma eelarve puudujääkide ja tegemata töö katteks. Ning too müügi- ja paadimaksu kehtestamine mõjub paraku kogu Eestis. Nagu ma juba selgitasin, peab ka paadi soetanud isik, kes ise ei ela Tallinnas ja kelle paat on samuti mujal, Tallinna reeglite järgi osal juhtudel paadimaksu maksma. Seetõttu on esmane argument nii müügi- kui paadimaksu vastu just õigusselguse suurendamine.
Ma ei ole a priori kohalike maksude vastu, päris kindlasti mitte. Ja ma olen kindel, et seda ei ole ka rahanduskomisjon tervikuna. Aga kui ma oleksin Tallinna Linnavolikogu liige, siis ma oleksin nii müügi- kui paadimaksu vastu hääletanud. Ja seda põhjusel, et ma pean ebamõistlikuks niisugust eelarvepoliitikat, et esmajärjekorras otsitakse võimalusi tulude suurendamiseks ja alles seejärel – kui üldse – vaadatakse üle ka kulude pool. Tänases Postimehes näiteks oli intervjuu ühe Tallinna abilinnapeaga, kes pidas uhkuseasjaks, et Tallinn ei ole vaatamata eelarvetulude olulisele alalaekumisele ei administratiivkulusid ega linna ülalpidamise kulusid kokku tõmmanud. Minu meelest see ei ole uhkuseasi ja seetõttu me peame, kuigi me seda tegelikult ei soovi, pidevalt tõmbama paralleele Tallinna ja Kreeka fiskaalpoliitika vahel. Pealinna elaniku ja pealinna maksumaksjana teeb see kõik mulle väga palju kurba meelt.

Palun, kolleeg Keit Pentus!

Hea rahanduskomisjoni esimees! See eelnõu on siin saalis täna esimesel lugemisel osalt põhjusel, et omavalitsustel oleks piisavalt varakult ette teada plaan, et Riigikogu enamus soovib järgmise aasta 1. jaanuarist müügi- ja paadimaksu kaotada. Milline oleks rahanduskomisjoni soovitus omavalitsustele, kes praegu teevad oma järgmise kolme aasta eelarvestrateegiaid ja kes viimasel hetkel on kuuldavasti nendesse strateegiatesse ikkagi sisse kirjutanud ka müügi- ja paadimaksu? Kuidas peaks nüüd käituma? Kui seadusandja selgelt annab märku, et plaan on need maksud ära kaotada, siis kas oleks mõistlik seda arvestada ka omavalitsuste eelarvestrateegiate koostamisel?

Kahtlemata peab järgmiste eelarvete koostamisel arvestama selle eelnõu seaduseks saamisega. Ma olen täiesti kindel, et kõikide omavalitsuste eelarvete koostamise ajaks on see eelnõu juba seadusena vastu võetud. Kui eelnõu esimene lugemine täna lõpetatakse – ja rahanduskomisjoni ettepanekul see võikski toimuda –, siis jääb see eelnõu parlamendi menetlusse ning see on päris kindlasti selge signaal kõikidele omavalitsustele, et ka järgmiste aastate eelarvete või eelarvestrateegiate koostamisel ei ole mõistlik arvestada müügi- ja paadimaksuga.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Austatud esineja! Miks käibemaksu puhul ei arvestata toidukaupade strukturaalseid erisusi?

Lihtne ja ühetaoline maksustamine on igal juhul mõistlikum nii riigieelarve kui maksude haldamise aspektist. Praegu me näeme Tallinna näitel, kui palju peavalu tekitab osa toiduainete väljaarvamine maksu alt. Kaupmehed on mulle eravestlustes kinnitanud, et halduskoormus, mis selle maksuga kaasneb, on tegelikult mitu korda suurem kui kasu, mida annab konkreetsetelt kaupadelt võtmata jääv müügimaks. Ehk siis sisuliselt oleks kaupmeestel märksa soodsam nende üksikute konkreetsete mittemaksualuste kaupade müügimaks hoopis ära maksta ja mitte seda oma andmebaasides ja infosüsteemides hallata.
Minu arvates on see müügimaks meile kõigile suureks hoiatuseks ja heaks kogemuseks, et me jumala pärast midagi sama rumalat ei tahaks üleriigiliselt teha.
Muuseas, kui Tallinna kehtestatud müügimaksus midagi ka positiivset on, siis on see tõsiasi, et väga reljeefselt joonistab nii müügi- kui paadimaksu kehtestamine välja, millised omavalitsused üle Eesti suudavad oma eelarvega toime tulla ja millised mitte. Minu jaoks tekitab kõige enam muret see, et nende mitte toime tulijate hulgas on väga palju just neid omavalitsusi, kus ühe maksumaksja kohta kogutakse kõige suuremad summad. Ehk siis lihtsustatult öeldes on tihti eelduslikult jõukamad omavalitsused just kõige suuremas rahahädas. Ja see peegeldab üheselt linna- või vallavõimu toimetulekut oma kassa haldamisega.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud ettekandja! Müügimaks on kohaliku maksuna ju aastaid olemas olnud. Seda ei ole väga palju kasutatud, aga mõnes omavalitsuses ikkagi on. Te rääkisite siin väga ilusasti õigusselgusest jne. Õigusselgus on väga oluline põhimõte ja seda sõltumata sellest, kas müügimaks meeldib või ei meeldi, kas see on rakendatud hästi või mitte. Kõik need probleemid on olemas, millest te siin rääkisite. Aga kuidas ikkagi tuleb õigusselgusele kasuks, et te nüüd, kui müügimaks ühes suures omavalitsuses on rakendatud, hakkate seda kohe muutma? Kas sellel ei ole siiski poliitilise kättemaksu mekk manu? Te ei jäta väga head muljet Eesti riigi korraldusest ja just nimelt õigusselgusest vabariigis. Olukord, kus riik räägib üht ja linn teist ning siis hakkab üks kemplemine – see on meil Eestis juba korduma hakanud.

Ma ütlen ausalt, et mulle ei meeldi selline väiklane suhtumine, et see peaks olema mingi kättemaks. Vastupidi, kui me tahaksime olla väiklased, siis müügimaksu kehtima jäämine oleks kõige suurem kättemaks Tallinnale, aga kahjuks ka Tallinna elanikele. Seepärast me pigem tegeleme sellega, et ühe omavalitsuse mõju üle Eesti vähendada. On täiesti õige, et müügimaks on ka varem mõnes omavalitsuses kehtinud. Ent täna on juba esile toodud, et need on olnud Eesti mõistes suhteliselt väikesed omavalitsused ja selle maksu mõju ei ole üle nende omavalitsuste piiride ulatunud. Tallinna kehtestatud müügimaksu mõju laieneb väga suurele osale Eestist ja see on pretsedenditu ka oma keerukuse poolest. Maardu ja Harku ei ole nii keerukat süsteemi välja mõelnud ja seetõttu võib-olla ei ole ka selle seaduse kitsaskohad Maardu ja Harku puhul nii reljeefselt välja joonistunud. Väga võimalik, et Maardu ja Harku puhul on ka maksumäära väiksus ja nende käivete väiksus põhjuseks, miks ettevõtjad on otsustanud sealse müügimaksuga leppida ja selle oma kasumi arvel ära maksta. Tallinnas paraku see nii ei lähe. Me oleme seda juba näinud, et müügimaksu ei maksta mitte kaupmeeste kasumi arvel, vaid see tõstab paratamatult kaupade hindasid ning seetõttu võib väita, et tegemist on ikkagi pretsedenditu olukorraga. Kui seda kogemust teise nurga alt vaadata, siis positiivne kogemus on see, et Tallinn tõi väga illustratiivselt välja kohalike maksude seaduse suuremad puudused. Ma usun, et kohalike maksude seadust koostades ei osanud keegi ette näha, et selle seaduse tõttu võib nii keeruline ja nii palju segadust tekitav olukord tekkida mitte ainult ühes omavalitsuses, vaid üle kogu Eesti. Seetõttu tuleb Tallinnale ehk aitäh öelda, et nad selle seaduse nõrkusele tähelepanu juhtisid. Ma ei tea, kas see oli nüüd pisut irooniline või mitte, aga nii ta paraku on.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Tänan! Eks meil ole segadust tekitavaid olukordi varemgi olnud. Mõni aeg tagasi oli meil vaja kiiresti 2% võrra käibemaksu tõsta. Seepärast on ka õiguskantsler tähelepanu juhtinud vajadusele õigusselguse põhimõtet järgida. Aga minu küsimus on selline. Oletame, et tõepoolest ei ole tegemist väikese kättemaksuga. Hästi suuremeelne on justkui tegelda nende teemadega ühelt poolt linna poolt ja teisalt riigi poolt, olgu tegu valimisseadustega või millega iganes. See on tegelikult korduv protsess ja kogu selline käitumine ei ole kuigi suuremeelne, tuleb tunnistada. See ilmselt ei meeldi väga paljudele inimestele ja minu arvates Eesti riigi parlament ei pea pidevalt tegelema Tallinna asjadega. Aga kui te tõepoolest tahaksite sisuliselt selle kohaliku maksuga tegelda, siis järsku oleks mõistlikum hoopis selle keerukust vähendada ja riigi poolt täiendavad regulatsioonid luua, et seda maksu saaks lihtsamini ja mõistlikumalt rakendada?

Eks meil ole võimalik seda eelnõu edasi arendada. Mina näen, et seaduse tasemel erisuste mittelubamine lahendaks Tallinnas tegutsevate kaupmeeste jaoks probleemi teatud määral ära ja see teeniks selles mõttes õilsat eesmärki, samas see suurendaks veelgi Tallinna elanike maksukoormust ja seda soovi eelnõu algatajatel kindlasti ei ole. Samuti ei lahendaks seadusega erisuste kaotamine ära teist väga olulist nii müügi- kui paadimaksu puhul tekkinud probleemi. See on tõsiasi, et Tallinnas kehtestamisel on need maksud paratamatult sisuliselt hakanud kehtima üle Eesti või vähemalt väga suures osas Eestis. Ning seda erisuste keelamisega paraku kuidagi olematuks ei tee.
Kohalike maksude loogika nüüd ja edaspidi peaks olema selles, et kui need kehtestab kohalik omavalitsus, siis need kehtivad kohaliku omavalitsuse territooriumil selles ulatuses, kus konkreetsel linna- või vallavõimul on õigus otsuseid teha. Ja kui mõne seaduse alusel tekib kohalikul omavalitsusel võimalus kahjulikult mõjutada kogu Eestit, siis sellised seadusparagrahvid tuleb üles leida ja võimalusel tühistada.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Hea esineja! Te ütlete täna juba mitmendat korda, et "mulle tundub" ja "ma arvan". Kas teile ei tundu, et te olete seal puldis siiski selleks, et väljendada komisjoni seisukohta, ja teie isiklik seisukoht ei puutu praegu asjasse? Tuletan meelde, et te olete sel moel juba korduvalt eksinud.

Kui ma piirduksin 100% ainult komisjoni aruteluga, siis ma peaksin väga paljusid austatud opositsioonisaadikute küsimusi lihtsalt ignoreerima ja ütlema, et seda komisjon sellisest aspektist ei arutanud, ja jätma kokkuvõttes vastamata. Muuseas, ka teie viimane küsimus kuulub selliste küsimuste hulka. Ma siiski mõistliku inimesena eeldan, et ka teie olete mõistlikud ja küsite ka minu arvamust mõne teema kohta või komisjoni enamuse hoiakut mõne teema puhul. Usun, et te soovite tõesti vastust saada, mitte lihtsalt juhtida vastaja eksiteele rääkima teemadest, mida komisjonis ei arutatud. Nii et ma püüan järgida printsiipi "kuidas küsimus, nõnda vastus". Loodan, et kõik teie küsimused saavad sisulise vastuse. Kui te soovite täpselt teada, mida komisjonis arutati, siis ma väga loodan, et te ka vastavalt küsite.

Palun, kolleeg Keit Pentus, teine küsimus!

Hea ettekandja! Siin on täna räägitud ka käibemaksu tõusust ja ajaloos tagasi mindud. Mul on selline palve: ehk on võimalik värskendada mälu selles osas, mis olukord eelmisel aastal valitses ja kuidas riigieelarvega tuli tasakaalustada ka päris mitme omavalitsuse tekitatud suurt eelarvedefitsiiti. Minu mälu järgi oli kolm omavalitsust, kes võrreldes teistega eelarve miinust väga suures mahus paisutasid. Ehk on võimalik täpsustada, mis arvudest me räägime ja kui suures osas me pidime riigieelarvega seda miinust katma.

Kuna käibemaksu tõusu arutati ka komisjonis, siis ma loodan, et kolleeg Tuus ei pahanda, kui ma seda teemat pisut lahkan. Käibemaksu tõus kehtestati möödunud aastal olukorras, kus me olime ammendanud selleks hetkeks võimalikud riigieelarve kulukärped. Tuli teha väga palju väga raskeid otsuseid, millest väga paljusid te olete ka kritiseerinud. Olukorras, kus tõesti ei olnud enam mõistlik ega võimalik jõuda kokkulepetele veel kulusid kärpida, otsustas Eesti parlamendi enamus tõsta käibemaksu. Väga õige, et küsija juhtis tähelepanu sellele, et eelarve defitsiiti hinnatakse – kas või näiteks Maastrichti kriteeriumide kontekstis – tervikuna, kogu avaliku sektori eelarve defitsiidina. Ja tõesti on nii, et kui üks või teine osa avalikust sektorist põhjustab väga suure defitsiidi, siis tuleb keskvalitsusel otsustada, kas lasta see suur defitsiit ka tervikusse või see katta, nii et tekib kas väiksem defitsiit või suisa ülejääk. Käibemaksu tõusust kavandati möödunud aastal laekuma suurusjärgus 800 miljonit Eesti krooni. See on küll ilmselt juhus, aga sama suure summa ulatuses oli mullu Eesti suurima omavalitsuse eelarve defitsiidis. Käibemaksu tõusu kavandades ei tõmmatud otsest paralleeli, et see maksutõus läheb Tallinna puudujäägi katmiseks, aga huvitaval kombel summad sisuliselt kattuvad. Ja loomulikult, kui me soovime, et Eesti riigi rahaasjad tervikuna oleksid heas korras – ja seda need kahtlemata väga suure pingutuse tulemusel ka on –, siis paraku me peame vähemasti suuremate omavalitsuste tehtavate otsuste tagajärjel sündiva suure defitsiidi katma riigieelarvest, seades sihiks kas selle ülejäägi või väiksema defitsiidi.

Palun, kolleeg Rein Ratas, teine küsimus!

Auväärt ettekandja! Tulenevalt teie vastusest minu esimesele küsimusele lubage nüüd alandlikult küsida: kas õiguskindlus teie arvates ei tähendagi seaduste kui õiguskogumi ülimuslikkust ja võimalikku püsivust, vaid pigem tuuleliplikkust, et täna on, homme ei ole? Olen rääkinud.

Ma olen kimbatuses, sest sellise nurga alt me seda komisjonis ei arutanud. Mis ma peaksin tegema? Kas peaks heale kolleegile vastama, nagu ma südamest tahaksin teha? Või pean arvestama, et siis tuleb kohe etteheide? Ütleksin, et komisjonis me rääkisime õiguskindlusest selles kontekstis, et ei oleks võimalik Eesti Vabariigi territooriumil ühel omavalitsusel kehtestada makse, mis oma mõjult ulatuvad väga suures osas väljapoole seda omavalitsust. See oli meie eesmärk. Teiselt poolt rääkisime komisjonis õiguskindlusest ka selles kontekstis, et me soovime selle eelnõu igal juhul tuua parlamendi täiskogu ette esimesele lugemisele enne suve. Tahame anda selge signaali, et parlamendi enamusel selline maksumuudatuse kavatsus on, ja teha seda võimalikult varakult. Isegi kui me selle eelnõu seadusena võtame vastu septembris, siis peale tänast hääletust peaks igal omavalitsusjuhil ja igal Eesti inimesel olema selge ettekujutus, mida parlamendi enamus sellest eelnõust arvab. See, et me eelnõu teie ette just praegu tõime, teenib ka õiguskindluse huve. Inimesed saavad harjuda mõttega, et Tallinna müügi- ja paadimaks ning samuti nende väiksemate omavalitsuste müügimaksud jäävad järgmise aasta algusest minevikku.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Avan läbirääkimised. Kõigepealt kutsun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana.

Palun ka lisaaega juurde. Austatud juhataja! Kõigepealt olen väga tänulik märkuse ja seletuse eest, mis ma oma protseduurilisele küsimusele sain. Sest juba teist korda tekkis mul küsimus, kas me oleme Tallinna volikogus või Riigikogus. Teiseks, midagi ei ole teha: jaanipäevgi ei ole veel käes, aga järgmise aasta märts on juba nii lähedal, et valimised on juba alanud. Mullegi väga sümpaatne noor edasipüüdlik poliitik Margus Tsahkna esines siin meie ees pikalt ja kogu selle etluse ajal ütles ta välja ühe õige lause. Nimelt: kui Mai Treial päris omavalitsuste autonoomia kohta, siis Marguse vastus oli, et ei ole meie asi seda siin arutada. Ja selles on tal õigus. Aga see oli ka kõik, sellega tema ettekanne piirdus.
Praegu arutatava eelnõu puhul on tegemist puhtakujulise poliitpropagandaga, mis on suunatud järgmistele valimistele. Propagandaks teeb selle juba asjaolu, et eelnõu esitati just sellisel kuupäeval, mil see esitati: samal päeval, kui nood Tallinna kohalikud maksud kehtima hakkasid. Vaadake, hinnatõusust ju tallinlased aru ei ole saanud, ja järsku olekski see kõigil meelest ära läinud. Seda oli vaja kindlasti meelde tuletada ja seda valjul häälel ka tehti.
Head sõbrad! Ma pean ütlema, et selle eelnõu seletuskiri ja eelnõu sisuline põhjendus ei lähe omavahel kokku. Sisulise põhjenduse küljest räägitakse sellest, kuidas Tallinna linn raha kasutab. Siin – ma tahan seda ausalt ja otse öelda – on kriitikutel ka õigus. Tallinna linn on aastate jooksul on tegelnud omamoodi teistsuguse poliitpropagandaga, ehitanud nagu Eesti riigile teist riiki juurde. Kõik need märkused alates küttepuudest ja kartulitest on ju õiged. Nii et poliitpropaganda versus teistsugune poliitpropaganda – sinnamaani me oleme jõudnud.
Mõelgem aga, mis selle eelnõu tegelik tagamaa on. Eelnõu tegelik tagamaa on väga kurb. Eriti kurb on, et selle algatasid kaks erakonda, kes siiamaani minu meelest ei ole häbenenud tegutseda järgmise aasta 1. jaanuari nimel. Küsimus on milles? Kõigepealt: see, kas müügimaks ja paadimaks kehtestada ning kuidas eelarveraha kasutada, on Tallinna volikogu vaielda. Minge vaielge Tallinna volikogus! Mina oleksin Tallinna volikogus hääletanud müügimaksu vastu, aga ma ei hakka koos pinginaaber Kalev Kotkasega esitama kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eelnõu, kui Emmaste Vallavolikogu kehtestab loomapidamismaksu. See on minu meelest lubamatu.
Teiseks, meil on praegu teada 16. märtsil langetatud Riigikohtu otsus. Need, kes on olnud reaalse riigijuhtimise juures, teavad, et selle otsuse täitmine ei ole sugugi kerge. Aastakümnete jooksul ei ole suudetud jõuda selleni, et kohalike omavalitsuste kohustused ja rahastamine oleks seaduste alusel täpselt reglementeeritud. Seda ülesannet on valitsusel keeruline täita. Peaministrit peab uskuma, kui ta väitis siin, et alles juunikuu lõpuks saab valmis loetelu seadustest, mida peaks täpsustama, ja järgmise aasta eelarvega seoses me hakkame neid täpsustama. Kui keegi usub, et see, mida 20 aasta jooksul ei ole suudetud kokku leppida, lepitakse nüüd omavalitsuste läbirääkimistel kokku, siis ta on ikka väga naiivne.
Teisisõnu, meil seisab ees üks põhiseaduslik vaidlus, ja siit, sellest eelnõust tuleb teine. See tuleb lihtsal põhjusel. Omavalitsustel on õigused ja omavalitsustel on kohustused. Ja kui neid õigusi võetakse maha, siis küsib Riigikohus: aga kas te kohustusi ka maha võtsite? Kohustusi keegi maha ei ole võtnud. Riigikohus ei hakka arutama küttepuude ja kartulite teemat, see ei ole tema asi. Tema vaatab probleemi hoopis teistmoodi, vaatab õiguste ja kohustuste tasakaalu, mis selle seadusega muutus. Sealt tuleb teine põhiseaduslik vaidlus.
Kui nüüd keegi soovib tekitada järgmise aasta 1. jaanuarist, mis meile on ju väga tähtis kuupäev, põhiseaduslikku vaidlust Eesti riigi ning avaliku sektori tulude ja kulude tasakaalu küsimuses, siis see ei ole riigimees, see on poliitpropagandist. See on häbematus, vabandage mind! Rahandusministeerium on aastaid sõltumata ministrist ja koalitsioonist kutsunud kohalikke omavalitsusi üles oma tulubaasi ka kohalike maksudega parandama. Tuleb välja, et ta on teinud tühja tööd, sest meil on siin poliitikud, kellel on vaja hääli koguda. Seega on tegu inetu sammuga ka Rahandusministeeriumi ja kõigi rahandusministrite vastu. Ma toon näiteks ühe mereäärse valla, kus on oma paadisadam. Ettevõtluskeskkonna parandamiseks – ma kordan, parandamiseks – otsustab vald seda sadamat uuendada. Ta esitab taotluse, saab Euroopa Liidult projektiraha, paneb muud valla tulud juurde ja kehtestab paadimaksu. Aga meie tühistame selle ära! Ettevõtluskeskkonna parandamisega seotud paadimaks on valla arengukavas sees, see on vastu võetud plaan, aga meie tühistame selle ära.
Teeme parem hoopis midagi asjalikku: võtame vastu kohalike maksude seaduse täiendamise eelnõu, mille me täna esitasime. See ütleb selgelt: kui kohalik võim on oma arengukava vastu võtnud ning näeb selle rahastamise ette ka kohalikest maksudest, siis riigi keskvõim, kui ta otsustab mõne neist maksudest tühistada, maksab kolme aasta jooksul selle arengukava täitmise kinni. Kolmeks aastaks need arengukavad nimelt tehakse. See on omavalitsuste suhtes aus käitumine. Teistmoodi ei ole võimalik vältida vaidlust põhiseaduse täitmise üle.
Ma palun väga vabandust, aga sellist eelnõu 2010. aasta suvel küll ei oodanud. Selle üle oleks võinud vaielda aasta varem või aasta hiljem – millal iganes –, aga mitte praegu, kui meil peab olema kõigil selge, missugused on valitsussektori ja kogu avaliku sektori tulud ja kulud.

Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Keit Pentuse Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Kõigepealt on mul üks tähelepanek saalist lahkuvale eelkõnelejale. Ilmselt igaüks lähtub oma rikutuse tasemelt ja kui hea eelkõneleja jõust ja tähelepanust läheb suur osa juba praegu valimiste pärast muretsemise peale, siis sellest võib aru saada, aga seda suhtumist ei maksa kõigile ülejäänutele omistada.
Ükski omavalitsus ei eksisteeri mingis muus reaalsuses kui ülejäänud Eesti. Meil on üks Eesti. Kogu riigi hakkamasaamine ja kogu riigis toimuv mõjutab kõigi omavalitsuste olukorda ja vastupidi: igas omavalitsuses toimuv, iga omavalitsuse olukord mõjutab kogu riigi olukorda. Loomulikult on mõju riigile tulenevalt omavalitsuste suurusest väga erinev. Ja kui kõige suuremas omavalitsuses, linnas, kus elab kolmandik riigi elanikkonnast ja tegutseb suur osa meie ettevõtteid, tekitatakse ühel hetkel totaalne segadus, siis see paratamatult mõjutab kogu riiki. Ühe segadust tekitava otsuse mõju ulatub paratamatult välja asjaomase omavalitsuse piiridest. Ja kui me Riigikogus laseme sellel segadusel kesta, siis võib kahju ühel hetkel olla juba väga suur.
Mina olen kindel, et olnuks vastutustundlik otsus, kui suure õigusselgusetuse tekitanud müügimaksu ja paadimaksu, mille alusel Tallinna linn sunnib ka Pärnu, Peipsi ja Viljandi paadimehi oma linnakassasse maksu maksma, oleks linn ise tühistanud. Kui aus olla, siis kuni viimase hetkeni oligi väike lootus, et Tallinna linnas pääseb võidule terve mõistus ja linn tühistab need maksud. Aga kuna see lootus kadus, siis ei ole teist varianti, kui tuleb sekkuda seadusandlikul tasandil.
Täna kõlas siin saalis ettekannete ajal küsimus, miks müügimaks üldse kohalike maksude loetelus kirjas on. Ma arvan, et see on üks väga hea küsimus. Põhjus on tegelikult väga lihtne: tõenäoliselt ei olnud seadusandjal kuidagi võimalik ette näha, et üks suur omavalitsus läheneb selle maksu kehtestamisele nii hoolimatult ja paraku ka räpakalt, kui see Tallinna linnas nüüd juhtunud on.
Riik on siiani omavalitsusi usaldanud ja arvestanud sellega, et omavalitsuste käitumine on mõistlik. Absoluutne enamik omavalitsusi on seda usaldust ka täiesti õigustanud. Aga nüüd on üks suur omavalitsus seda usaldust paraku kuritarvitanud, tekitades enamiku Eestis tegutsevate ettevõtete jaoks üleüldise õigusselgusetuse olukorra. Kas seda tehti meelega, oskamatusest või mingil kolmandal põhjusel? Mina seda ei tea. Aga selge on, et terve riigi ettevõtluskeskkonna eest vastutav Riigikogu ei saa seda lihtsalt pealt vaadata ja segadusel kesta lasta.
Täna proovis osa saali arutelu käigus jälle vana näpuga näitamise teed minna. Kostis õigustusi, et vaadake, mis te ise käibemaksuga tegite. Aga Eestis on veel vaid üks väike omavalitsus, üks väike vald, kus müügimaks kehtib. Miks te temaga ei kurjusta?
Teate, lugupeetavad! Esiteks, Tallinna mõju ei ole võrreldav mitte ühegi teise valla mõjuga Eestile. Tallinna kaal on selle linna suuruse tõttu, selle tõttu, et siia on koondunud suurem osa Eesti ettevõtlusest, märksa teine kui väikevaldade kaal. Just sel põhjusel peaks pealinn iga suure mõjuga otsuse tegemisel eriti hoolsalt kaaluma tagajärgi, mis see toob kaasa nii selle linna elanikele kui ka kogu ülejäänud Eestile. Palun kaks minutit lisaaega.

Palun, kaks minutit!

Teiseks ei puuduta see mõju üldse mitte ainult maksude kehtestamist. See puudutab samamoodi näiteks eelarve tasakaalu ja pealinna tekitatavat auku avaliku sektori eelarves. Nagu rahanduskomisjoni esimees siit puldist meile kõigile meelde tuletas, Tallinna linna mullune eelarve defitsiit oli 820 miljonit krooni. See miinus ei ole tekkinud mitte kellegi teise süül, see miinus on puhtalt kõige suurema ja jõukama omavalitsuse kehva majandamise, aastaid üle jõu elamise tagajärg. Selle 820 miljonit pidime me riigi poolt kuidagi tasakaalustama. See tähendas, et tolle defitsiidi pidi katma kogu ülejäänud avalik sektor, pidid katma ka teised omavalitsused. Ülejäänud omavalitsused kannatavad väga palju just sel põhjusel, et on mõned suured omavalitsused ehk siis nimesid nimetades Tallinn ja eelmise aasta seisuga paraku ka Pärnu, kes elavad üle jõu ja tekitavad tohutut miinust. Ja kui te siin tõstatasite oma küsimustes käibemaksu teema, siis ka see käibemaksumuudatus oli hädavajalik osalt just selle tõttu, et pealinna tekitatud avaliku sektori eelarveauku täis toppida.
Head kolleegid! Ükski omavalitsus ei eksisteeri omaette universumis. Kõik otsused, mis pealinnas tehakse, mõjutavad paratamatult ka kogu ülejäänud Eestit. Kui langetatavad otsused hakkavad kahjustama selle linna enda elanikke ja ka kogu ülejäänud Eesti omavalitsusi ning olukorda terves Eestis, siis me ei saa siin Riigikogus lihtsalt käsi laiutada ja pealt vaadata. Siis tulebki seadust muuta.
Reformierakonna fraktsiooni nimel palun ma kõigil Riigikogu liikmetel seda eelnõu toetada nii tänase esimese lugemise lõpetamisel kui ka sügisesel vastuvõtmisel. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Keit Pentus! Nüüd palun kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Siia kõnetooli tulles olen ma kübe nukker. Nukker sellepärast, et just siit kõnetoolist lahkunud Riigikogu aseesimees ei rääkinud Riigikogu liikme väärilisena. Pigem oli see äpardunud Tallinna linnapea kandidaadi kõne.
Miks me oleme praegu olukorras, kus me oleme? Sellepärast, et Eesti riik on pannud Eesti omavalitsused säärasesse olukorda. Keit Pentus ütles, et riik on omavalitsusi usaldanud. Pärast eelmise aasta esimest negatiivset eelarvet saame siiski öelda, et Eesti riik või vähemalt Eesti riiki valitsev koalitsioon ei usalda omavalitsusi. Omavalitsuste tulubaas võeti ära, ja seda keset eelarveaastat.
Kui selle eelnõu puhul üldse komisjonis mõni konstruktiivne ettepanek tehti, siis kindlasti oli see sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Eiki Nestori ettepanek. Ta tegi ettepaneku eelnõu 774 ja kohe järgmisena arutusele tulev eelnõu 734 ühendada. Siis me saaksime siin saalis kõik nende ühendatud eelnõude poolt hääletada ja anda omavalitsustele nende tulubaas tagasi. Siis ei oleks ükski omavalitsus, olgu ta suur või väike, kohustatud leidma oma ülesannete täitmiseks lisaraha. Need abinõud on praegu seaduslikud vahendid – meil kehtivad riigi seadustatud kohalikud maksud. Ja kui riik on andnud omavalitsustele kohustusi ja kui tal on ka mingid õigused, et neid kohustusi täita, siis üks neid õigusi on õigus kehtestada kohalikke makse.
Komisjonis kõlas jutt, et Tallinna müügimaks on hirmus koorem, mis ei koorma ainult tallinlasi, vaid kogu Eestit. Seda on väitnud ka algatajad. Tõsi, müügimaksust on plaanitud poole aasta jooksul saada 150 miljonit krooni. Seadus hakkas ju kehtima poole aasta pealt. Ma tuletan meelde, et müügimaksu maksavad Tallinnas kauplevad ettevõtted. Meil oli komisjonis päris elav arutelu selle üle, kas tõesti eelnõu algatajad arvavad, et me elame mingis teises ajas, kus kogu riigis olid samad hinnad kõigis poodides. Me teame kõik väga hästi, et sõidad Tallinnast välja näiteks Pärnusse, Räpinasse või Võrru – hinnad on erinevad. Praegu meil ju mingit hindade reguleerimist ei ole.
Mõjust veel. Kui Tallinna müügimaks annab poole aasta jooksul 150 miljonit krooni, siis möödunud aastal kiiruga tõstetud käibemaksu mõju oli 150 miljonit krooni kuus. Me käisime rahanduskomisjoniga ka Eesti Pangas. Seal öeldi, et 2%-line käibemaksu tõus mõjub tarbijahinnaindeksile 0,6%. Võib arvata, et müügimaksu mõju on kuus korda väiksem ehk 0,1%.
Ma pean peatuma ka väitel, et Tallinna müügimaks on liiga keeruline, et teised omavalitsused on selle lihtsamalt lahendanud. Öeldakse, et mõned esmatarbekaubad, näiteks lastekaubad, leib-sai ja piimatooted, on maksuvabad. Euroopas ringi liikudes me näeme, et paljudes riikides on kõik toidukaubad maksustatud väiksema käibemaksuga. Meie kavatseme ennast reklaamida kui e-tiigrit, suure e-lahenduste võimekusega riiki. Seega peaksime olema võimelised koguma maksu ka natuke keerukamalt, kui seda seni on tehtud. Kui Saksamaa saab hakkama toiduainetelt väiksema käibemaksu võtmisega, miks meie siis ei saa, kui me samas käime Saksamaal rääkimas, milline e-võimekus meil on? Siin ei tule Tallinnale ette heita, et tal on näiteks mähkmed, lastekaubad või esmatoidukaubad maksuvabad. Pigem vaatame, miks me oleme kõikide selliste kaupade käibemaksu tõstnud.
Ma pean peatuma ka sellel, et kaudsed maksud panevad koorma just nendele inimestele, kelle teenistus on kõige väiksem. Samas on rahandusminister Jürgen Ligi näiteks Harjumaa Omavalitsuste Liidus julgustanud kohalikke omavalitsusi kasutama erinevaid kohalikke makse. Ka kõik majanduseksperdid ütlevad, et omavalitsused peavad kasutama rohkem korralisi tulusid, et mitte sõltuda ühekordsetest tuludest. Tallinna eelarve muuseas on tänavu üks miljard krooni väiksem kui eelmisel aastal. Paljud teised omavalitsused on pidanud tegema veel tugevamaid kärpeid. Mingil juhul ei saa öelda, et omavalitsused on kärbetest puutumata jäänud, nende kärped on vägagi rängad. Ning pole vahet, kas omavalitsus on suur või väike.
Mida selle eelnõu kohta veel öelda? Idee kehtestada Tallinnas uued kohalikud maksud käidi välja eelmise aasta detsembris, pool aastat enne seaduse kehtima hakkamist. Siin ei olnud sellist segadust nagu eelmisel aastal käibemaksu tõstmisega, mis seadustati paar päeva enne jaanipäeva ja kehtima hakkas 1. juulist. Ajastuse mõttes on kindlasti tegemist propagandaga. Eiki Nestor ütles, et see sätiti just päevale, kui müügimaks pidi kehtima hakkama. Mina ütleksin, et siin on tunda pahatahtlikkust. Karistatakse kõiki Eesti omavalitsusi selle pärast, et Tallinnas on linnapeaks Edgar Savisaar, kellele kingiti 31. mail 60. sünnipäevaks selline karistusaktsioon.
Kõige taunitavam selle seaduseelnõu puhul ongi see, et oma valimiskaotuse eest Tallinnas karistatakse kõiki Eesti omavalitsusi. Riik andis kohustused, mille täitmiseks peaks omavalitsustel olema tulubaas ja õigused. Tulubaasi on järjest kärbitud, kohustusi on vaikselt juurde antud – omavalitsused on täiesti õiguskindlusetus olukorras. Mullu vähendati poole eelarveaasta pealt neile eraldatavat tulumaksuosa, järgnes lisakoormus käibemaksu tõusu näol. Nüüd siis on tulemas uus Toompea karistusaktsioon. Toompea võimu enamus arvab, et me elame veel mõnesaja aasta taguses ajas, et pealinnas jagatakse käske ja karistusi. See on vägagi aegunud lähenemine. Omavalitsusi tuleks pidada partneriteks. Kui te tahate teha vähemalt nägu, et te peate neid partneriteks, siis tuleks see seaduseelnõu siduda järgmise eelnõuga, mis annab omavalitsustele tulubaasi tagasi. Keegi ei teha makse tõsta, aga omavalitsused peavad täitma oma ülesandeid ja nende ülesannete täitmiseks tuleb omavalitsusele tagasi anda veel möödunud aasta alguses olemas olnud tulubaas. See ongi meie ettepanek teile. Mart Laar ja Peep Aru on saanud nädal aega nõu pidada. Ma usun, et ühtegi adekvaatset põhjust nende kahe eelnõu ühendamise vastu olla ei saa. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Kadri Simson! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 1. juuli kell 16. Seaduseelnõu 774 esimene lugemine on lõppenud.

Tänane viimane päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme kolleeg Arvo Sarapuu!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Meie ees on tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu. See on eelnõu, mida omavalitsused on kaua oodanud ning mis vajab sisulist ja tõsist arutelu.
Eelnõu eesmärk on muuta § 5 lõike 1 punkti 1 selliselt, et "arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,93% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust".
Miks seda siis vaja on? Kõigepealt, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimisega 1994 tunnistas Eesti, et Eesti riik peab kohalikud omavalitsused kindlustama piisava rahaga. Sellele vaatamata oleme olukorras, kus omavalitsustel ei ole piisavalt raha oma põhiseaduslike, aga ka riigi antud ülesannete täitmiseks. Täiendavat rahastamist vajavad lasteaedade-koolide ehitamine-kaasajastamine, veemajandusprojektid, kohalike teede remont, haridus- ja kultuuritöötajate palgasüsteem, ühistransport. Võiksin siia nimistusse lisada veel üsna palju asju. Ja kes teab, mis ülesandeid riik veel võib kohalikele omavalitsustele juurde anda.
Valitsuskoalitsiooni läbi viidud käibemaksu ja aktsiisi tõstmisega seati kohalikud eelarved täiendava kulusurve alla, kusjuures raha lisakulude kompenseerimiseks ette ei nähtud. Muidugi peab kindlasti rääkima ka sellest, et riigieelarve maksutulud on viimasel kahel aastal oluliselt vähenenud. 2008. aastal laekus riigieelarvesse maksutulusid 70,4 miljardit, 2009. aastal aga 10% vähem ehk 63,4 miljardit. Samal ajal vähenes kohalike omavalitsuste tulubaas – ma mõtlen siin nii maksutulusid kui tasandusfondi raha – 18% ehk 14,1 miljardilt 12,3 miljardini. 2010. aasta riigieelarves on maksutuludeks prognoositud 61,7 miljardit krooni, see tähendab, et langus võrreldes 2008. aastaga on 12,4%. Samal ajal väheneb prognooside kohaselt kohalike omavalitsuste tulubaas 15,7%. Kui me paneme kõrvuti selle, kui palju on riigieelarve vähenenud, ja kui palju on kohalike omavalitsuste eelarve vähenenud, siis on kõigile selge, et kohalike omavalitsuste olukord, kui me niisuguse paralleeli üldse võime tuua, on tõsiselt halvemaks läinud.
Väga tähtis on veel ühest asjast aru saada. Kui me võrdleme kohalike omavalitsuste eelarveid ja võtame aluseks selle 11,93%, siis tuleb endale aru anda, et 2009. aasta tulumaksu laekumisest 11,93% on igal juhul vähem kui 11,93% 2008. aasta tulumaksu laekumisest. Tulumaksu laekus ju 2009. aastal riigieelarvesse vähem.
Praegu on asjade seisu tunduvalt hullemaks teinud aga see, mis juhtus eelmise aasta 1. aprillil: valitsus otsustas siis vähendada omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa 11,93%-lt 11,4%-ni. Kui ma omavalitsusjuhtidele rääkisin, et niisugune uuendus ähvardab tulla, siis peeti seda algul aprillinaljaks. Ja miks? Sest kohalikud omavalitsused on arvestanud, et neil on iseseisev tulubaas, millega tuleb ka hakkama saada. Teinud oma eelarved ära, ei tulnud omavalitsused selle pealegi, et niisugust asja võib keegi üldse plaanida, rääkimata sellest, et see täide viia. Lepingud paljude ettevõtmiste kohta olid sõlmitud, paljud plaanid, mis olid ka arengukavades ette nähtud, olid käivitatud. Neid aga realiseerida enam ei saanud. Mullu vähendati eelarveaasta keskel – ma rõhutan, et just eelarveaasta keskel! – omavalitsuste jaoks olulisimat ja suurimat tuluallikat 0,53 protsendipunkti võrra ehk kokku 300 miljoni krooni ulatuses.
Mis siis tegelikult ikkagi juhtus? Juhtus see, et riik suurendas oma tulusid omavalitsuste arvel, rikkudes jämedalt 2008. aasta lõpus omavalitsusüksuste ja riigi vahel sõlmitud kokkulepet omavalitsusüksustele laekuva tulumaksu osa suurendamise kohta. Kokkuleppe kohaselt suurendati seda tulumaksu osa selleks, et kompenseerida tulumaksu ja maamaksu viivisintresside suunamist riigieelarvesse alates 1. jaanuarist 2009.
Ma ei saa rääkimata jätta sellest, mida see ikkagi tähendab, kui kohalikud omavalitsused räägivad riigiga läbi ja võtavad kokkulepitu oma plaane tehes arvesse. Ainult nii nad saavadki oma eelarveid kujundada. Aluse selleks annab ka meie põhiseadus, mis 28. juunil 1992 rahvahääletusel vastu võeti ja mille kohaliku omavalitsuse korraldamise seisukohalt kõige olulisem printsiip on see, et põhiseadus kindlustab kohalikule omavalitsusele märkimisväärse iseseisvuse. Põhiseaduse XIV peatükk annab kohalikule omavalitsusele selle garantii, sisaldades normikompleksi, mis reguleerib riigi ja kohaliku omavalitsuse suhteid ning laieneb ka valla ja linna suhetele teiste kohaliku omavalitsuse üksustega. Võib julgelt öelda: selleks, et kohalik omavalitsus saaks tõrgeteta toimida, on vaja talle anda vastavad riiklikud garantiid. Ja finantsgarantii on kohaliku omavalitsuse toimimise põhitagatis, kohaliku elu küsimuste iseseisva lahendamise õiguse hädavajalik tingimus. Loen teile ette kohaliku omavalitsuse finantsgarantii elemendid. Need on esiteks, õigus iseseisvale eelarvele, teiseks, kohalike maksude kehtestamise ja kogumise õigus, ning kolmandaks, õigus piisavatele rahalistele vahenditele ehk tulubaasile.
Siin saalis on sel teemal palju vaieldud. Usun, et kui kohalike omavalitsuste juhid oleksid meid siin pealt kuulanud ja kui neil olnuks võimalus siin ka sõna võtta, siis me oleksime kuulnud üsna palju tõsist kriitikat praeguse valitsuskoalitsiooni pihta. Ja miks? Kohalik omavalitsus ei saa ju jätta oma asju tegemata. Tema uksele koputavad inimesed alati, kui mingid probleemid tekivad. Ma ei hakka omavalitsuse töövaldkondi teile uuesti ette lugema, aga ei ole ju mõeldav, et vallavanem või linnapea ütleb, et enam seda või teist ei tee. Ta ei saa seletada, et me menetleme neid asju, ta ei saa seletada, et juba mitu aastat on arutusel olnud, kuidas kohalike omavalitsuste funktsioonid ja riigi funktsioonid selgelt lahutada, kuidas teha haldusreform. Kolleeg Nestor rääkis siin sellest probleemist väga õigesti. Kohalikel omavalitsustel ei jäägi midagi muud üle kui kehtestada kohalikke makse, kui see on võimalik. Aga mis kõige tähtsam: kohalikel omavalitsustel on õigus eeldada, et neil on iseseisev eelarve ja oma ülesannete täitmiseks piisavad rahalised vahendid ehk tulubaas.
Kui siit edasi minna, siis on selge, et kohalikud omavalitsused võitlevad oma õiguste eest. Näiteks aasta tagasi, 25. märtsil 2009 otsustas Tallinna Linnavalitsus tõstatada Riigikohtus kohalike omavalitsuste põhiseaduslike tagatiste temaatika. Ma ütlen, mida Riigikohus selle kohta arvas. Asjaolule, et omavalitsuste rahastamine on õiguslikult reguleerimata, andis Riigikohus hävitava hinnangu. Riigikohus tuvastas, et riik on jätnud põhiseadusvastaselt riiklikud ja kohaliku omavalitsuse kohustused reguleerimata. Riik on põhiseadust rikkudes jätnud õigusaktidega sätestamata kohalike omavalitsuste rahastamise korralduse. Riik  on kohalikele omavalitsustele üht-teist lubanud ja varsti hakkavad paljud siin saalis istuvad inimesed käima mööda kohalikke omavalitsusi, et seletada, kuidas nad võitlevad riigis kohalike omavalitsuste õiguste eest, õigemini nende teenuste eest, mida kohalikus omavalitsuses tuleb inimestele osutada. On selge, et enamik kinnitab: jah, õige, teil peab olema mõistlik tulubaas, oma iseseisev eelarve ja loomulikult praegune üksikisiku tulumaksust eraldatav protsent on väike.
Loomulikult on küsimus, miks siis ei ole võimalik seda osakaalu suurendada. Selle ümber käibki arutelu, kuidas need funktsioonid, millele ka Riigikohus tähelepanu juhtis, selgeks vaielda. Mida teeb kohalik omavalitsus ja mida riik? Veel kord tuletades kolleeg Nestori juttu meelde, ütlen ka mina, et see vaidlus on käinud juba aastaid ja ma ei usu, et praegune valitsuskoalitsioon suudab Riigikohtu tõstatatud küsimused lahendada.
Tahan veel rõhutada, et kohalik omavalitsus on esmane ja kõige otsesem tasand, kus inimeste sotsiaalsed raskused peegelduvad. Inimeste võlgade ajatamine, eluasemeprobleemid, tööpuudusest tulenevad sotsiaalsed hälbed – kõik see asetab kohalikele omavalitsustele märksa suuremad kohustused, kui mõned inimesed siin saalis oskavad ette kujutada. Ma siiski loodan, et need Riigikogu liikmed, kes ise on kohalikus omavalitsuses töötanud või kavatsevad töötada, saavad nendest probleemidest aru. Ehk on nad nendega otseselt kokku puutunud ja tänu sellele nad mõistavad, millise olukorra ees kohalikud omavalitsused on.
Ma ei usu muidugi, et selle eelnõu heakskiitmine annaks kohalikele omavalitsustele piisava tagatise, kuid seaduse jõustumisega saaksid kohalikud omavalitsused juurde finantsilist jätkusuutlikkust ja võimekust võidelda sotsiaal-majanduslike probleemide ja süveneva vaesusega.
Me oleme asjast rääkinud kohalike omavalitsuste liitude esindajatega. Nii Eesti Linnade Liit kui Eesti Maaomavalitsuste Liit on teinud üsna palju kõikvõimalikke tabeleid. Need on mul praegu pingis, sest täna mul küsimustele vastata ei tule. Aga homme, kui ma küsimustele vastan, siis ma võiksin neid tabeleid tutvustada. Kohalike omavalitsuste liidud näitavad nende abil, mismoodi ja kui palju teatud teenused kannatavad selle tõttu, et omavalitsustes jääb raha puudu.
Meie fraktsioon arvab, et see seadus on väga oodatud ja väga vajalik. Me oleme veendunud, et kohaliku omavalitsuse üksusele peab laekuma residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust mitte 11,4%, vaid 11,93%. Ma loodan väga, et teile jääb piisavalt aega arutada seda eelnõu mõnedes teisteski ruumides ja komisjonides, kui veel tahtmist on, ja igal juhul ka homme, kui arutelu edasi läheb. Olen veendunud, et keegi ei taha omavalitsuste seisukohalt halbu otsuseid vastu võtta. Ja hea otsus on see, mida omavalitsused praegu ootavad. Loodan, et see kauaoodatud eelnõu läbib sisulise ja tõsise arutelu, et see jääb menetlusse ja sellega saab edasi minna. Aitäh!

Aitäh! Istungiks ettenähtud aeg on läbi. Homme jätkame küsimustele vastamisega. Head ametikaaslased! Meie tänane istung on läbi. Tuletan teile meelde, et pärast istungi lõppu toimub siinsamas saalis kahe toetusrühma asutamine. Kohe algab tuumarelvavaba maailma toetusrühma asutamiskoosolek ja ka spordi toetusrühma asutamiskoosolek. Töökat päeva jätku!

Istungi lõpp kell 13.06.