Tere päevast, austatud ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 17. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ning arupärimisi. Ma palun esimesena Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna söödaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Aitäh!

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud proua juhataja! Austatud härra minister! Head kolleegid! Tulen otse Kumust, kus praegu arutatakse üleriigilist planeeringut või visiooni Eesti tulevikust kuni aastani 2030. Ma arvan, et on sümboolne anda täna, just samal päeval üle ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu, mis muudab päris põhimõtteliselt planeerimisseadust. Nimelt, üleriigiline planeering kuni aastani 2010, millest me oleme vähe teadlikud, on ebaõnnestunud. Üks põhjus on võib-olla ka see, et ta on meie ühiskonnast üsna hoogsalt mööda läinud. Seetõttu näeme ette, et selle eelnõu jõustumise korral on üleriigilise planeeringu puhul peaaegu samasugune protsess nagu kõigi teiste planeeringute puhul, on ka avalikustamise periood, kus kõik Eesti inimesed ja organisatsioonid saavad kaasa rääkida. See avalikustamine kestaks vähemalt kolm kuud. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on üleriigilise planeeringu projekti vastu võtnud, tuleks see Riigikogu laudadele, kes parlamendi otsusena selle planeeringu kehtestab. Eesti tuleviku ruumiline määramine on nii tähtis asi, et siin peavad saama kaasa rääkida kõik ühiskonnakihid, kõik poliitilised jõud. Ühel valitsusel, kelle võimuperiood kestab ainult neli aastat, on väga raske ellu viia sellist üleriigilist planeeringut, mida tehakse paarkümmend aastat. Siin see eelnõu on. Aitäh!

Võtsin juhatuse nimel vastu kaks seaduseelnõu. Kui need vastavad kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, siis otsustab Riigikogu juhatus eelnõude menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd on mul edastada mõningad teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni s.a 2. juunil algatatud kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; kultuurikomisjoni s.a 2. juunil esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu, mille juhtivkomisjoniks sai kultuurikomisjon; 54 Riigikogu liikme s.a 3. juunil algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 3. juunil algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 3. juunil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu "Metsade kaitse ja metsateave Euroopa Liidus: metsade ettevalmistamine kliimamuutusteks" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 17. juuni kell 16.
Viimane teade: Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete esitatud kaks arupärimist majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Head ametikaaslased! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Head ametikaaslased! Selle nädala päevakorra projekt on teile laiali jagatud, ühtegi täpsustust päevakorra kohta tulnud ei ole. Alustame päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistust.
Panen hääletusele selle nädala päevakorra. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Tänases päevakorras on ühele arupärimisele vastamine. Nimelt esitasid seitse Riigikogu liiget 10. mail siseminister Marko Pomerantsile arupärimise Eesti elanike väljarände kohta. Ma palun arupärimise tutvustamiseks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Ain Seppiku!

Lugupeetud juhataja! Austatud siseminister! Koos mitme kolleegiga esitasin arupärimise Eesti elanike väljarände kohta, kuna meie arvates on see kujunenud ühiskonnas tõsiseks probleemiks. Rahvaarv väheneb pidevalt, eriti väheneb tööinimeste arv. Valitsuse liige, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on teatanud, et las lähevad, parem ongi, kui välismaal töötavad. Arvestades Eesti tööjõubilanssi ja meie elanikkonna vananemist, ei ole see meie arvates poliitiliselt päris korrektne seisukoht. Seoses sellega oleme esitanud mitmeid küsimusi.
Esiteks, kas siseministrina näete elanike väljarändes probleemi või olete majandus- ja kommunikatsiooniministriga samal seisukohal, et Eesti elanikud peaksidki välismaale ära minema? Teiseks, kuidas on elanike väljaränne mõjutanud Siseministeeriumi valitsemisala, arengut ning majanduslikku olukorda? Kolmandaks, kui suureks hindate väljarännet edaspidi, kas elanike arv kahaneb lähiaastatel veelgi? Neljandaks, kas Vabariigi Valitsusel on kavas kasutusele võtta meetmeid, motiveerimaks tööealist elanikkonda Eestisse jääma? Aitäh!

Aitäh! Vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli siseminister Marko Pomerantsi!

Tere päevast, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Palju õnne tänase päeva puhul ka arupärijale Ennule!
Olete esitanud mulle küsimusi. Ma pean kõigepealt ütlema, et asi pole üldse nii hull, nagu te arupärimises murelikult väidate. Aga lähen vastuste juurde.
Te soovite minu käest teada saada, kas ma näen väljarändes probleemi ja kas ma olen Juhan Partsiga samal seisukohal, et Eesti elanikud peaksidki välismaale ära minema. Siseministrina ei näe ma probleemi elanike väljarändes, sest üldjuhul on väljaränne ajutise iseloomuga ning tähendab seda, et inimesed naasevad Eestisse. Samuti ei saa ma nõustuda arupärimises toodud väitega, et väljarände olukord Eesti riigis oleks kriitiline. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on inimeste vaba liikumine ühest riigist teise ning erinevate väljakutsete otsimine, olgu nendeks siis töötamine või õppimine välisriigis, loomulik protsess. Üha enam kasutavad väga paljud Euroopa Liidu kodanikud oma põhivabadust liikuda vabalt liikmesriikide territooriumil. Tänapäeva kontekstis on isikute vaba liikumine põhivabadus, mille eesmärk on kasu toomine Euroopa Liidu kodanikele, liikmesriikidele ning samuti Euroopa majanduse konkurentsivõimele. Eesti kodanike väljarände põhjuseks on enamasti majanduslikud kaalutlused, samuti suundutakse välisriiki õppima. Valdavalt on väljarändajad noored ja aktiivsed inimesed vanuses 20–35 eluaastat. Samuti suunduvad välisriikidesse keskealised kodanikud vanuses 36–49 eluaastat, kuid nende väljaränne on väiksem. Eesti kodanike väljarände peamised sihtriigid on Soome, Suurbritannia ja Venemaa, minnakse ka Rootsi, Saksamaale, USA-sse, Austraaliasse ning Kanadasse. Eesti kodanikud, kes praegu nendesse riikidesse suunduvad, üldjuhul sinna alaliselt elama ei jää. Venemaale väljarände kohta võib öelda, et sellest moodustavad suurema osa määratlemata kodakondsusega inimesed ja ka Venemaa kodanikud, kes elavad Eestis elamisloa alusel. Osa neist läheb ajutiselt peret külastama, osa suundub perekonnaliikmete juurde elama. Usun, et Eesti riigi jaoks on see oluline lisaväärtus, kui inimesed käivad välisriikides ennast täiendamas ja harimas. Uued teadmised ja rahvusvahelised kogemused aitavad nendel inimestel kindlasti elu edasi viia ka meil siin Eesti riigis.
Te soovisite ka teada saada, kas väljaränne on mõjutanud Siseministeeriumi valitsemisala, arengut ja majanduslikku olukorda. Elanike väljaränne ei ole oluliselt mõjutanud Siseministeeriumi valitsemisala, ei tema arengut ega majanduslikku olukorda. Elanike väljaränne ei puuduta ainult Siseministeeriumi valitsemisala, vaid kogu riiki tervikuna. Vähem maksumaksjaid tähendab vähem rahaliste vahendite laekumist riigieelarvesse. Väljarännet ei saa hinnata ainult rahanumbrites. Kui inimesed käivad välisriikides ennast täiendamas ja harimas, siis uued teadmised ja rahvusvahelised kogemused on kogu riigi arengule ainult lisaväärtuseks. Meie valitsemisalas on palgal võimekad ja suutlikud inimesed, kes panustavad igapäevaselt ja hoolikalt oma tööülesannete täitmisesse. Neid ei heiduta, et peab rohkem väljarändajate dokumente kontrollima ning erinevaid toiminguid teostama.
Kolmas küsimus: "Kui suureks hindate väljarännet edaspidi? Kas elanike arv kahaneb lähiaastatel veelgi?" Statistikaameti andmetel ründas, vabandust, rändas (ei saa öelda, et ründas Eestist välja, nii hull asi ei ole) Eestist välja mullu 4647 inimest, mitte üle 17 000 inimese, nagu te oma arupärimises väidate. Viga oli lihtsalt selles, et ajakirjanik oli kõigepealt summeerinud kümne aasta väljarändevood ja teie olite saanud sealt siis innustust. Nii et mullu rändas välja 4647 inimest. Peamised väljarände sihtriigid olid eelmisel aastal Soome (sinna rändas 2775 isikut), Suurbritannia (407 isikut) ja Venemaa (263 isikut). Eestis pole tehtud eraldi uuringuid, mis annaksid selgeid vastuseid küsimustele, kuidas väljaränne edaspidi toimuma hakkab. Kindlasti võib aga eeldada, et väljarände põhjused ja sihtriigid jäävad lähiaastatel suuresti samaks. Väljarändajate hulk sõltub kindlasti ka sellest, kuidas meie riigis majanduslik olukord paraneb. Aitäh!

Tänan! Teile on päris mitu küsimust. Esimesena saab küsimuseks sõna Kadri Simson. Palun!

Aitäh! Lugupeetud siseminister! Te suhtute väljarändesse kui probleemi tõepoolest üleolevalt. Minu küsimus teile võrdleb erinevaid arve. Nimelt käis samas küsimuses Riigikogu ees välisminister Urmas Paet, kes ütles, et ainuüksi Soomest on saadud andmed, et seal on oma elukoha ametlikult registreerinud 37 641 Eesti kodanikku. Samas on Välisministeeriumil andmeid ainult 38 000 välismaal elava eestlase kohta, kellele saadetakse valijakaart. See tähendab, et siin Eestis olevad ametlikud andmed on väga palju väiksemad kui teiste riikide käest saadavad andmed elukoha registreerimise kohta. Siseministeerium korraldab valimisi ja ma eeldan, et seetõttu peate te pidama ka valijate keskregistrit. Kas te selle ajakohastamiseks olete midagi teinud?

Aitüma! Mis puudutab arve, siis mina sellele arupärimisele vastamist ette valmistades pöördusin Statistikaameti poole, kes avaldab kaht rahvaarvu, üks neist arvestab rännet, see on rändega rahvaarv, ja teine ei arvesta, see on rändeta rahvaarv. Milline on tõde? Ma arvan et selles osas saame me üsna olulise teadmise järgmisel aastal, kui pärast rahvaloendust on meil pilt selge. Mismoodi Statistikaamet seda statistikat on viimasel kümnel aastal kogunud, selle materjali võin ma teile samuti kenasti edastada, nii nagu see minule on kättesaadavaks tehtud.

Tiit Kuusmik, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teatavasti on Vabariigi Valitsus küllaltki intensiivselt algatanud ettevalmistuse Ida-Virumaa tegevuskava koostamiseks. Ma tean, et te olete kohtunud väga paljude omavalitsusjuhtidega, omavalitsuste, organisatsioonide ja asutuste inimestega. Kui palju on olnud väljaränne nende arutelude objektiks ja millises kontekstis? Äkki te iseloomustate veidi?

Aitüma! Väljaränne riigist kui sellisest või regioonist ei ole eraldi kontekstis arutelu all olnud, küll aga tuleb tõdeda, et viimase kümne aasta jooksul on ka Ida-Virumaa elanikkond väga oluliselt vähenenud. Teine tendents on, et see on ka väga oluliselt vananenud. Juba laiem küsimus on, mida selle teadmisega selles regioonis peale hakata ja kuidas tegelikult jõuda vähe paremasse olukorda võrreldes praegusega, et kõigepealt sellesama regiooni inimesed oleksid huvitatud pärast oma ringkäike ja õppimisi sinna tagasipöördumisest, ja teine aspekt on see, kuidas inimesed muudest regioonidest võiksid alustada oma karjääri või töömehe- ja töönaise elu Ida-Virumaal. Ma olen hiljuti ühes online-intervjuus vastanud analoogsele küsimusele niimoodi, et kui me võtame näiteks turismiaspekti, siis võrokestele ja saarlastele ja ka Ida-Viru inimestele on see ennekõike puhtalt sissetulekute küsimus. Mitte keegi ei võõrista või ei karda Saaremaad kui sellist. Mina arvan, et kui me räägime näiteks Ida-Virumaal turismi kui sellise toetamisest või mingite meetmetega toetamisest, siis siin on kaks küsimust. Üks ongi selle piirkonna tuttavamaks tegemine, selgitamine, et see on tavaline Eesti, ja teisest küljest on oluline see, et sissetulekud oleksid olemas. Aga riigist väljarändamise kontekstis ei ole seda arutatud.

Küsimuseks saab sõna Marika Tuus. Palun!

Aitäh! Väga austatud minister! Minu meelest ei lähe need inimesed välismaale mitte niivõrd uute väljakutsete järele, vaid viimase häda sunnil, sest väga suur hulk inimesi on meil juba üle aasta tööta, suur hulk ka üle kahe aasta. Lahkuvadki, jah, noored, nagu te nimetasite, kuid mitte õnne otsima, vaid samuti suure häda tõttu. Tegemist on nn uusvaestega. Aga kas te ei ole märganud, et tegelikult on just viimase kolme kuu jooksul väljaränne siiski suurenenud? Sellele on juhtinud tähelepanu Euroopa töövahendusvõrgustiku nõustaja. Nemad on tähele pannud, et just praegu on hakatud minema ja eriti Soome. Mis te sellest arvate?

Aitüma! Õnneotsimisega ei olnud minu vastustes mitte midagi pistmist, ma ei ole sellest rääkinud. Kui me võtame töö tõttu väljarändamise, siis protsess on ju oluliselt vanem kui see majanduslik olukord, mis meil viimasel kahel aastal on olnud. Mul ei ole hetkel mingisugust kinnitust, mis puudutab viimast kolme kuud. Asja positiivne külg on see, et need inimesed, kes suudavad ennast naaberriikides tööturul kehtestada, suudavad ka oma peret toita. See on kõige tähtsam.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te ise märkisite ka, et väljarände põhjused ei ole mitte ainult uued väljakutsed, vaid tavaliselt on need põhjused ikka sotsiaalsed ehk Eestis ei ole tööd. Eri hinnangutel on Eestis 120 000 – 150 000 töötut, kuigi statistika, millele teie viitate, näitab ju poole väiksemat arvu. Nii et statistikaga on nii, nagu on. Minu küsimus on see: kas Vabariigi Valitsusel on mingi plaan, kuidas luua Eestis töökohti, et inimesed ei peaks massiliselt välja rändama?

Aitüma! Eri meetmed, millesse see valitsus on panustanud, peaksid neid huve teenima, on nendeks siis tööturumeetmed või meetmed, mis kutsuvad üles oma poolelijäänud haridusteed lõpetama, või kas või see, et ühe teise rahaühiku tulek peaks pakkuma inimestele, kes soovivad raha paigutada Eesti ettevõtlusesse, kindlust, et Eesti on selleks üks mõistlik paik.

Küsimuseks saab sõna Imre Sooäär. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma kindlasti ei ole nõus kolleeg Marika Tuusiga, nagu ootaksid eestlasi välismaal pudrumäed ja piimajõed. Ka seal on majandussurutis ja tööpuudus, aga see selleks. Loomulikult peaks meie prioriteet nr 1 olema see, et eestlased siia tagasi tuua, aga niikaua, kui nad on välismaal, mida me saame teha selleks, et nad kuidagi positiivselt Eesti riigi teenistusse rakendada? Sisuliselt on nad meie saadikud välismaal, nendest võiks kasu olla Eesti riigi promomisel, väliseesti organisatsioonid jne. Paljudel riikidel on sellised programmid olemas. Kas oleks võimalik midagi teha, et kasutada välismaal elavaid eestlasi paremini Eesti riigi jaoks, et turustada Eestit kui sihtkohta, elavdada majandussuhteid, kaubavahetust jne? See kõik aitaks ju riigi heaolule kaasa. Näiteks EAS-i kaudu võiks olla mingi väike fond selle jaoks.

Aitüma! Siin on kindlasti küsimus selles, kuidas need inimesed osalevad mingisugustes ühistegevustes selles riigis, kus nad asuvad, kas nad omavahelises suhtluses toimivad eesti kogukonnana. Riik ei saa teha iga inimesega mingisugust lepet, et enne kui sa välismaale siirdud, ole hea, võta ka Eesti riiki toetavad või soosivad infomaterjalid kaasa. Kindlasti sõltub see sellest, kui tugev see kogukond seal kohapeal on, ja muidugi sõltub see ka sellest, millise individuaalse meelsusega keegi siit riigist läks teise riiki tööd otsima. Mul paremat vastust hetkel sulle ei ole.

Küsimuseks saab sõna Lembit Kaljuvee. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Kindlasti on väljarändel väga mitmeid põhjusi ja osast oli siin juba juttu. Minu küsimus on selline: kas sa lugesid Siim Nurkliku artiklit Eesti Ekspressi möödunudneljapäevases numbris? Seal oli väga hästi välja toodud väga paljud probleemid, mille kohta me ei küsi ega otsi nendele lahendusi. Kas sa oled lugenud ja kui oled, mida sa sellest artiklist arvad? Kui ei ole lugenud, siis soovitan lugeda.

Aitüma! See teine variant, ei ole veel lugenud. Vaatan artikli üle.

Nikolai Põdramägi, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Tunnistame, et kõik ei lahku Eestist rõõmuga ja ainult õppima, paljud lahkuvad Eestist pisarsilmil. Väljarände lõppu polegi veel näha. Kui valitsus peab seda olukorda normaalseks, siis minu silmis ei ole see nii. Minu silmis ei ole see isamaaline ega patriootlik teguviis. Selge on see, et elu tahab elamist ja kui kodumaal pole tööd, siis ei ole ka leiba lauale panna ega pole lastele võimalik haridust anda. Millised on valitsuse meetmed, et tagada eestlasele parim elu oma kodu- ja sünnimaal Eestis?

Siin jälle ühte väga lühikest ja lihtsat vastust ei ole. Iga riigi mis tahes valitsus, kes parasjagu võimul on, peab tegema parima võimaliku selleks, et see riik oleks elamisväärne. Mis puudutab jällegi statistikat, siis riikides ei ole teatavasti tegemist ainult väljarändega, vaid on tegemist ka sisserändega. Minu käsutuses on andmed, selline aegrida aastast 2004. Ma võin öelda, et samasugune olukord, kui 2009. aastal oli, on olnud ka varem, vähemasti sellises suurusjärgus ja võib-olla mõneti rändesaldo mõttes veelgi keerulisem. Meil kõigil on olnud eri aegadel võimalus panustada selle riigi tulevikku.

Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud siseminister! Tegelikult on see teema, mida päev edasi, seda olulisem. Mulle tundub, et need statistilised materjalid, millest teie oma vastamisel lähtute, on küll oluliselt tagasihoidlikumad, kui on reaalsus. Mulle tundub, et siin võib olla ka tegemist sellega, nagu Ain Seppik eespool ütles, et statistika on, nagu ta on, ja kas ikka saab nendele arvudele nii tugevalt tugineda.
Ma mäletan, et umbes viis aastat tagasi Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond võttis ette ja korrastas võimalike välismaal viibijate andmeid. Neid oli tuhandeid ja tuhandeid inimesi. See on üks ministeerium, tõsi küll, regionaalministri haldusalas. Kas teie ministeeriumis selliseid konkreetsemaid ja tänapäeva kajastavaid andmeid ei olnud?

Aitüma! Kõigepealt tere tulemast tagasi! Mis puudutab statistikat, siis eri põhjustel on see viimased kümme aastat olnud tõepoolest erineva usaldusväärsusega. Statistikaamet ise hindab, et pärast elukoha registreerimise kohustuse taastamist hakkas 2006. aastal ka rändeandmete kvaliteet paranema. Mis puudutab tõde, siis nagu ma ütlesin, 2011. aastal loodame me rahvaloenduselt väga palju. Siseministeeriumi enda valduses paremat informatsiooni ei ole.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kui me räägime elanike väljarändest, siis muidugi tuleb, lugupeetud härra minister, kohe küsimus: kui palju või kui suurelt on täidetud nende kvoot, kes tulevad elama Eestisse?

Aitüma! Jah, meie võimalused ei ole minu meelest kõik ammendatud, mis puudutab seda nn piirangut, kui palju aastas võiks inimesi Eestisse elama tulla. Aga inimesed tulevad ka meie poole.

Küsimuseks saab sõna Georg Pelisaar. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Tundub, et te olete väljarände suhtes suhteliselt muretu, eriti silmas pidades, et te ütlesite, et väljarännet on ju kogu aeg olnud ja midagi hullu nagu polekski. Teisalt, kui me vaatame tänast päeva, siis näeme, et üle 200 arsti töötab ainuüksi Soomes. Ma ei usu, et nad lähevad sinna kogemusi saama. Tean ka mitut kokka, kes töötavad Soomes. Teistes riikides töötab igasuguste elukutsete esindajaid. Mitte ainult Ida-Virus, aga ka Kagu-Eestis on praegu ligi 40% elanikest pensionärid, sellele lisaks on puuetega inimesed. Kuidas teile tundub, kas olukord Eesti tuleviku osas ei ole teie arvates piisavalt tõsine?

Aitüma! Ma vaatan väljarändeandmeid. Kõige hullem oli rändesaldo olukord siis, kui Keskerakond viimati võimul oli. Eks selle optimismi ja pessimismiga ongi niimoodi, et opositsioonil on pessimismi rohkem ja koalitsioonil vähem. Aga et minu jutt ei oleks lihtsalt tühipaljas sõnakõlks, siis ütlen, et aastal 2006 oli negatiivne rändesaldo 3293 inimest ja aastal 2009 1000 inimest, kui me vaatame sisse- ja väljarändajate vahet.

Küsimuseks saab sõna Enn Eesmaa. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kõigepealt aitäh viisaka tähelepanu eest! Küsimus on mul selline. Järgmise aasta rahvaloendusest me ootame selgemat pilti. Kas selles küsimustikus on vastavad küsimused ja kas me selle rahvaloenduse tulemusel saame selgema pildi ka selles sektoris, mida me täna siin analüüsime, rahva väljarände, äramineku ja tagasituleku lõppsaldo suhtes?

Jah, selline lootus on. Meil on selle rahvaarvu peale spetsiaalne minister tööle võetud, minister Kiisler. Aga tõepoolest, ka Statistikaamet ise eeldab, et pärast 2011. aasta rahvaloendust me saame hakata kasutama ühte selget rahvaarvu, mis võtab arvesse kõik rahvastikusündmused, nii sünnid-surmad kui ka sisse- ja väljarände.

Küsimuseks saab sõna Rein Ratas. Palun!

Tänan, proua juhataja! Hea minister! Ma sain teie vastustest aru, võimalik, et täiesti valesti, et te samastate olemuslikult väljarände kui mõiste ja mõningaks ajaks välismaale minemise (kas huvireisiks, õppimiseks või tööleminemiseks) kui mõiste. Kas viimasena nimetatu on ikka väljaränne? Olen rääkinud.

Aitüma! Statistika räägib ainult sellest, et kui inimene on siit välja läinud, mis tahes põhjus tal ka on, siis ta on välja rännanud.

Suur aitäh, lugupeetud minister! Küsimusi rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Ain Seppiku!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Tõepoolest, hakkasingi mõtlema, et järsku küsisime vale ministri käest, sest, nagu selgub, on meil olemas rahvaarvuminister – Kiisler. Mis me siin imestame, et haldusreformi läbi ei viida, sest mida sellelt rahvaarvuministrilt ikka oodata, samuti ilmselt sellelt valitsuselt. Ka täna me kuulsime ministri suust sellist ülioptimistlikku nooti, nagu me ikka viimasel ajal kuuleme, et asi pole üldse nii hull, kui me oma arupärimises väidame, inimesed peavadki välja rändama, ja, mis väga tähtis, härra minister ütles väga selgelt ja kindlalt, et nad tulevad tagasi. Seda ei näita isegi statistika, et nad tagasi tulevad, sest alates taasiseseisvumisest on Eesti väljaränne ületanud sisserännet. Ei tea, kuhu nad rändavad, aga meile nad ei tule. Seda trendi pole praegune valitsus jälginud ega analüüsinud. Analüüs ja juhtimine, peab ütlema, ei ole üldse praeguse valitsuse juhtsõnad, motiivid ega märksõnad.
Statistikast rääkides peab ütlema, et statistikat kasutatakse ju põhiliselt eneseõigustuseks, et õigustada oma poliitilist joont, kuid teistsugust arvamust arvesse ei võeta. Psühholoogiliselt me seda mõistame, inimesed valitsuses, eriti pärast nii pikka koosmeelt ja üksmeelt, nagu seal valitsuses praegu näha on, ei taha kuulda negatiivseid asju, neid on endal piisavalt, nad tahavad kuulda häid sõnumeid, kuid täitevvõimu tegevusetust väljarändeprobleemi lahendamisel see meie arvates ei õigusta.
Tartu Ülikooli teadlaste sõnul on Eestist väljas praegu umbes 150 000 inimest. Jah, küsitakse, kust nad selle arvu võtsid. Kuskilt nad selle võtsid. Umbes niisama suur inimeste hulk praeguses Eestis, 120 000 – 150 000, on töötud. Statistikaandmed on siin poole väiksemad, need iga nädal vähenevad ja paljud rõõmustavad, sest suvi tuli ka ja koos suvega ajutised tööotsad. Eestis on üldse umbes 600 000 tööealist inimest. Siin on see mõtlemise koht, millega valitsus ei taha tegelda, tahaks venitada ainult oma aja täis. Valitsus ei tunnista ei töötute arvu ega väljarändeprobleemi. Las rändavad, seal on uued väljakutsed!
Miks seda ei tehta, miks neid fakte ei tunnistata, seda on minul raske öelda, kuid ministri esinemisest jäi mulle selge mulje, et ega plaani ei olegi. Me meelega esitasime samalaadse arupärimise neljale ministrile, kes peaksid selle küsimuse eest vastutama. Mitte üheltki neilt ei ole me kuulnud plaane, kuidas teha nii, et Eestis oleks parem elada. Veel üks arv: Eestis on 15 maakonda ja 14-s nendest toimub elanikkonna pidev vähenemine. See on mõtlemapanev arv ja seda ei ole tegelikult uuritud. Tegeldakse pseudoküsimustega, nagu valimissüsteem ja valijameeste arv. Paistab, et järgmine aasta kulubki meil ainult selleks. On selge, et Eesti seadused ei kohusta inimesi jälitama, et teha kindlaks, kui palju neid lahkub ja millistel motiividel nad lahkuvad, kuid mingisugune selgus selles asjas võiks olla ja mingid uuringud peaksid riigil olema. Täna me ju ei teagi, kui paljud neist tahavad tagasi tulla ja kas üldse kunagi tahavad tulla.
Ma arvan, et valitsusel on viimane aeg väljarändeprobleemiga tegelema hakata ja seda juba täna. Opositsioonipoliitikuna ma hoiatan, et homme võib olla juba hilja. Aitäh!

Aitäh! Kui Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole, siis palun kõnepulti tagasi siseminister Marko Pomerantsi!

Siseminister on Eesti riigis selline minister, kelle tööülesannete hulka kuuluvad ka migratsiooniküsimused. Mis puudutab Eesti ja ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tulevikku, siis kindlasti ootavad meid kahe, kolme ja nelja aasta perspektiivis ees väga erinevad väljakutsed, mis puudutavad teise päritoluga inimeste võimalikku saabumist Eestisse, nende integreerimist siin ja nende jaluleaitamist. Märtsis 2011 asume kõik jälle sellisele ühisele stardijoonele (see ei tähenda seda, et praegu tegutsev valitsus peaks oma tegevuse kuidagi lõpetama), siis ootan ka mina ministrina huviga teie kaasmaalastepoliitikat. Aitäh!

Suur tänu! Lõpetan läbirääkimised. Selle küsimuse arutamine on lõppenud.

Head kolleegid! Esinemiseks saab registreeruda pärast haamrilööki. Esimesena palun Riigikogu kõnetooli Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Minu siiatulek on seotud eelmisel nädalal mõõdukalt lõkkele puhutud energeetikateemaga. Tundub, et nii nagu varem, ei saa me ka sel aastal üle ega ümber sellestsamast n-ö energiavaidlusest. Tõsi, küsimuseks, millest ma siin kõnelda kavatsen, ei ole mitte niivõrd probleem, mis on seotud soojatootjatega, kuivõrd probleem, mis on seotud Eesti energiatootmise ja energiajulgeolekuga laiemalt ja selle tulevikuga üleüldse.
Nagu me mäletame, ei õnnestunud Eesti Energial vaatamata tohututele reklaamikampaaniatele ja ponnistustele saavutada olukorda, et oleks tekkinud avalik aktsiaemissioon. On selge, et oludes, kus ettevõte on toiminud juba viimased paar aastakümmet vana, tegelikult hääbuvat energiat reanimeeriva ettevõttena, on tõenäoliselt tulemas uus katse majanduslikult ja ökoloogiliselt kriitikat mittekannatavaid tehnoloogiaid mingil moel jätkuvalt elus hoida. Loomulikult on jutt sellestsamast põlevkivitööstuse eluspidamisest, milleks tõenäoliselt on kas riigil vaja leida laenutagatisi või midagi muud sellist, kuna Eesti Energia on ettevõttena öelnud, et neil ei ole majanduslikult võimalik seda n-ö ettevõtlusvormi tänapäevastes kliima- ja keskkonnaoludes üleval pidada.
Kui te vaatate laiemalt neid sündmusi, mis toimuvad näiteks Mehhiko lahes, siis on selge, et need ei ole märgid mitte nafta või fossiilsete kütuste otsalõppemisest maailmas, vaid need on märgid sellest, kuidas fossiilsed kütused (nende hulgas nafta ja põlevkivi) põhjustavad tulevikus aina rohkem ja rohkem ja aina sügavamaid probleeme.
Milles on küsimus? Me oleme olukorras, kus tõenäoliselt on möödapääsmatu otsustada selle üle, milline hakkab olema Eesti energeetika tulevik, kas see on mingisuguse vana ja põhjendamatu edasipidamine või toimub mingisugune oluline uus pööre, mida siis riigi ja rahva raha ja toetusega tehakse. Ma arvan, et on küll viimane hetk öelda, et see peaks olema uus pööre. 20 aastat oleme me kuulnud n-ö vana energeetika pooldajate suust sõnumeid selle kohta, kuidas homme ei saa midagi muuta ja selleks tuleb kõvasti aega varuda. Seda aega on varutud, lükates viimased 20 aastat probleemide lahendamist edasi.
Millest on jutt? On selge, et nafta ja fossiilkütuste ajastu on moel või teisel lõppemas, ennekõike erinevate probleemide tõttu. Väga ebamõistlik oleks meil endal majandust üles ehitada sellisel moel, et me võtame kasutusse just nimelt needsamad tehnikad ja tehnoloogiad. Viimane aeg on mõelda selle üle, milline hakkab olema nii energia tarbimine kui ka energia tootmine Eestis järgmise 10, 20 ja võib-olla 50 aasta jooksul. On selge, et me peame avama ühe olulise teema ja küsima selgelt, kas põlevkivienergeetika on Eesti rahvuslikes huvides, kas põlevkivienergeetika on seotud energiajulgeolekuga. Kui me vaatame tänast maailma, siis saame sellele anda ainult ühese vastuse: ei ole. Eesti energiajulgeolek ei ole seotud sellega, kui palju me kasutame põlevkivi, vaid, vastupidi, on seotud sellega, kui palju on meil võrguühendusi muudesse maailma riikidesse, kus energiasüsteemid on stabiilsemad, suuremad ja mitmekesisemad. Eesti energiajulgeolek on otseselt seotud sellega, kui palju me oleme suutelised oma tootmist hajutama, kui palju me oleme suutelised lisaks põlevkivile alternatiivseid energiaallikaid kasutusse võtma ja kui stabiilselt oleme me suutelised kasutama erinevaid taastuvenergiaallikaid, kui säästlikult me oleme suutelised üles ehitama oma ühiskonda järgmise 50 aasta jooksul. Ma tunnen, et see probleem kerkib meie ette võib-olla juba suve alguses, aga igal juhul on see teema, millest ei saa mööda vaadata, sest me oleme tegemas otsuseid, millega kas tsementeerime ennast minevikku või muutume majanduslikus ja innovatsiooni mõttes paindlikuks riigiks, mille tulevik oleks oluliselt helgem. Ma olen üllatunud, et oludes, kus Eesti Energia ühest küljest reklaamib end kui rohelise energia ja rohelise tuleviku tekitajat, on selle varjus tegelikult tegemist n-ö vana energiamajanduse reanimeerimise plaaniga, millel minu meelest ei tohiks olla mingit tulevikku. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnetooli kolleeg Toomas Trapido!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid siin saalis ja mujal! Mind ajendas siia kõnepulti tulema tegelikult sama teema. Nimelt tahan jagada ühte muret. Kus siis veel seda muret jagada kui mitte siit tähtsast kõnepuldist?
Alustame sellest, et mainitud ettevõte Eesti Energia, kelle juhtkonnaga ma olen aeg-ajalt kokku puutunud üle kümne aasta, on minu arust läinud selgelt üle piiri. Eesti Energia reklaamib ennast mitmel moel, sealhulgas väga jõuliselt rohelise energia ja rohelise tuleviku toojana meie õuele.
Kui me vaatame, mida Eesti Energia tegelikult plaanib, vaatame n-ö kõvasid fakte, siis me näeme, et Eesti Energia investeeringute plaan järgmiseks kümneks aastaks, mis on 40–50 miljardit krooni, sisaldab tõepoolest investeeringuid taastuvenergiasse, aga seda umbes 2% ulatuses. Niisama palju näeb Eesti Energia kümne aasta pärast ette oma osalusel taastuvenergia tootmist – paar protsenti.
Kuidas seda nimetada? Eestis ei ole see teema väga laialdast debatti veel tekitanud, aga lääneriikides on selle kohta väga selge termin – rohepesu. See tähendab, et Eesti Energia reklaamib ennast sellena, kes ta tegelikult ei ole. Seetõttu teen ma siit kõnepuldist üleskutse kõigile rohelise energia ostjatele oma leping peatada, kui see võimalik on, aga igal juhul tulevikus mitte seda energiat osta ka sellepärast, et rohelise energia ostmine (see energia on muuseas umbes kaks korda kallim tavaelektrist), julgen väita, ei aita kuidagi kaasa Eesti rohelisemaks muutumisele.
Kui küsida, mida Eesti Energia võiks teha, siis ma pakun ühe variandi ja mul oleks väga hea meel, kui Eesti Energia ning võib-olla ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selle ümber lükkaks. Nimelt väidan ma, et me ei vaja sisuliselt enam ühtegi krooni investeeringuid põlevkivienergeetikasse. Meil on olemas kaks suhteliselt uut põlevkiviplokki. Las need töötavad rahulikult oma eluea lõpuni, mida on võib-olla 20 aastat, võib-olla rohkem. See tagab meile baaskoormuse katmise. Ülejäänu tuleb täiesti rahulikult biomassist, tuuleenergiast, päikeseenergiast ja, mis kõige olulisem, energiasäästust. Ükski kodu ei jää pimedasse, ükski inimene ei jää nälga ega külma.
Kui rääkida töökohtadest, siis hiljuti avaldati andmed, et miljoni tihumeetri raiumine metsas annab tööd umbes 2500 inimesele. Miljon tihumeetrit puitu kulutab umbes neli Väo elektrijaama suurust jaama aastas. Ehk me saame puiduhakkejaamu juurde tehes anda tööd päris paljudele inimestele. Sama kehtib peaaegu kõigi taastuvenergiavõimsuste loomise kohta. Laiendades kaevandusi, kaevates rohkem põlevkivi, me töökohti ei loo, kui loome, siis väga üksikuid.
Nii et ma loodan, et lähiajal see debatt, kuidas me saame oma elektrienergiavajaduse kümne aasta pärast kaetud, muutub konkreetseks ja täpseks. Igasugune häma võiks jääda ajalukku. Aitäh!

Aitäh! Kui rohkem kõnesoove ei ole, siis lõpetan vaba mikrofoni.
Head kolleegid! Meie tänane istung on läbi. Istungisaalis kohtume homme hommikul kell kümme.

Istungi lõpp kell 15.48.