Tere päevast, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 16. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Heimar Lenk, palun!

Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Teema on äärmiselt tõsine. Võib-olla on osa kolleegidest tähele pannud, et eile õhtul avaldati statistika, mis ütleb, et Soomes töötab üle 200 Eesti arsti, kes töötavad seal alaliselt ja juba pikemat aega. Ei ole teada, kui paljud töötavad seal ajutise tööloa alusel, ja ei ole teada ka seda, kui palju töötab Eesti arste teistes riikides. Aga ka see 200 või 250 on üsna suur arv, arvestades seda, et näiteks minu valimispiirkonnas Valgamaal Õru vallas ei ole mitu aastat perearsti olnud, Tõlliste vald on paar aastat perearsti otsinud, isegi Valga linnas oli vahepeal kaks perearsti puudu. Olukord on Eestis kujunenud väga huvitavaks: meie arstid töötavad välismaal ja samal ajal jäävad Eesti Vabariigi kodanikud ravist ilma. Sellepärast on mul sotsiaalminister Hanno Pevkurile mitmeid küsimusi, et ta selgitaks seda olukorda ja ütleks meile lõpuks statistika põhjal, kui palju Eesti meedikuid üleüldse välisriikides praegu töötab ja mida annaks ette võtta, et saaks perearstide puuduse probleemi üle Eesti lahendada. Aitäh!

Peeter Kreitzberg, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Kultuurikomisjoni nimel annan menetlusse Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu.

Kalle Laanet, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuuel Keskerakonna fraktsiooni liikmel on arupärimine keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. See puudutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist. Euroopa Liidu asulareovee puhastamise direktiiv, joogivee direktiiv ning ohtlike ainete direktiiv kehtestavad nõuded elanikkonnale edastatava joogivee kvaliteedi, reovee kogumise ja puhastamise ning suublasse juhtimise kohta, samuti ohtlike ainete kasutamise ning keskkonda juhtimise kohta. Direktiivi nõuete täitmine peab tagama ohutu elukeskkonna ning aitama kaasa inimeste elukvaliteedi parandamisele. Asulareovee direktiivi rakendamise üleminekuperiood kehtib Eesti jaoks kuni 31. detsembrini 2010. Nimetatud tähtajaks peavad üle 2000 inimekvivalendiga reostuskoormusega reoveekogumisaladel reoveekogumissüsteemid olema kas rekonstrueeritud või laiendatud, nii et kõigile piirkonna elanikele oleks tagatud võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Joogivee direktiivi rakendamise üleminekuperiood kehtib Eesti jaoks kuni 2013. aastani. Sellega kaasnevalt on meil keskkonnaministrile kolm küsimust. Aitäh!

Kadri Simson, palun!

Head kolleegid! Mul on kümne kolleegi nimel üle anda arupärimine riigikontrolör Mihkel Oviirile. See puudutab otseselt tema tööd ehk järelevalvet. Me pärime aru selle kohta, et Eesti riigis on loodud Kliima- ja Energiaagentuur, millele 2010. aasta riigieelarves eraldati 86 miljonit krooni. Selle agentuuri loomise vajalikkuses on avalikult kahelnud ka mõni minister. Seoses sellega küsime me riigikontrolörilt viis küsimust. Kuidas ta hindab sellisel viisil riigieelarvest vahendite eraldamist? Kas ta peab sellisel viisil maksumaksjate raha suunamist ratsionaalseks ning hea avaliku halduse tavaga kooskõlas olevaks? Kui palju on Riigikontroll jälginud eraldatud 86 miljoni krooni otstarbekat kasutamist? Millised on Riigikontrolli arvates Kliima- ja Energiaagentuuri olulisemad ülesanded, mida ei saa täita mõni juba eksisteeriv institutsioon? Lõpuks küsime hinnangut agentuuri juhi valimise ümber toimunule. Aitäh!

Keit Pentus, palun!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Riigikogu üks ülesanne on sellise olukorra välistamine, kus ühe suure omavalitsuse halva rahandusliku juhtimise tagajärjed nuheldakse kogu ülejäänud Eesti tarbijate kaela. Riigikogu ülesanne on muu hulgas tagada õigusselgus, st selge ja lihtne ettevõtluskeskkond terves riigis. Tallinnas kehtima hakanud müügi- ja paadimaks on paraku suutnud tekitada sellise olukorra, kus suure osa Eesti ettevõtjate asukohaks ja tegevuskohaks ning kolmandiku Eesti elanike elukohaks olevas omavalitsuses ei tea ei tarbijad ega ettevõtjad, mille eest neilt maksu küsitakse ja kuidas nad seda maksu tasuma peaksid. Selline õigusselgusetus halvendab paraku otseselt terve riigi ettevõtluskeskkonda. Just sel põhjusel peab parlament seadusandlikul tasemel sekkuma. Ma annan Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Reformierakonna fraktsiooni nimel üle müügi- ja paadimaksu tühistava seaduse eelnõu, mis vabastab nii Tallinna kui tegelikult ka kogu ülejäänud Eesti elanikud sellest painest, mida kaks uut Tallinnas hiljuti kehtima hakanud koormist kaasa toonud on. Esiteks väheneb selle eelnõu tulemusena alates 1. jaanuarist surve hinnatõusule ning teiseks taastub seesama eespool viidatud õigusselgus. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Reformierakonna fraktsioon annavad selle eelnõu üle praegu, juuni alguses, et omavalitsustel oleks oma järgmise aasta eelarveid planeerides piisavalt pikalt ette teada Riigikogu enamuse tahe see muudatus läbi viia. Algatajate soov on, et see eelnõu jõuaks parlamendi suures saalis esimesele lugemisele enne Riigikogu kevadistungjärgu lõppu ning teisele lugemisele ja vastuvõtmisele juba sügisistungjärgu alguses. Ühtlasi loodan saada teie kõigi toetust sellele eelnõule. Aitäh!

Marika Tuus, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on fraktsiooni nimel üle anda arupärimine rahandusminister Jürgen Ligile. Teema puudutab Rõngu kooli renoveerimist. See teema on vist kõigile siin tuttav. Terve õppeaasta on lapsed käinud koolis kuues eri kohas, kaasa arvatud eramajas. Kohalik omavalitsus ei saa laenu võtta, sest 1. märtsist 2009 seda õigust piirati. Kuna Rõngu vald praegu remondiks raha laenata ei saa, siis on vallavalitsus sõlminud puidufirmaga kokkuleppe hoonestusõiguse andmiseks. Lepiti omavahel kokku, et vald kohustub firmale maksma koolimaja ehituse ja korrashoiu eest. Muide, siin on ka tasandusfondi raha ära võetud. Me küsimegi, kuidas see olukord lõpuks laheneb, kas Rõngus üldse on kooli vaja. Võib-olla ei olegi Rõngus kooli vaja? Mismoodi see maja siis lõpuks valmis ehitatakse? Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning neli arupärimist. Meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon. Teiseks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni üleeile algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Kolmandaks, Riigikogu liikmete Kalvi Kõva, Eiki Nestori ja Indrek Saare üleeile algatatud kohtutäituri seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Neljandaks, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni eile esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli komisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Viiendaks, rahanduskomisjoni eile algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Jaan Õunapuu rahanduskomisjoni liikmeks.
Head ametikaaslased! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Tänase päevakorra kohta on mõningad täpsustused. Nimelt, tänase päevakorra viienda punkti, eelnõu 180 teise lugemise jätkamise arutelul teeb juhtivkomisjoni ettekande rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd. Teiseks, tänase päevakorra kümnenda punkti, eelnõu 748 esimese lugemise arutelul teeb algatajate ettekande rahandusminister Jürgen Ligi.

Asume nüüd tänase päevakorra punktide menetlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jüri Tamme!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Kui Eesti asus aastaid tagasi langetama väga radikaalseid otsuseid, siis tehti neid möödapääsmatuse ajel. Anti endale aru, et ootama jääda pole võimalik, seda ka spordis.

Hea ettekandja! Ma palun vabandust! Head ametikaaslased! Ma palun teie tähelepanu! Me menetleme praegu esimest päevakorrapunkti, eelnõu 678 kolmandat lugemist. See lärm, mis saalis on, on liiga suur. Palun austame ettekandjat ja teisi ametikaaslasi! Palun, ettekandja!

Aitäh! Õigeid valikuid kinnitavad iseseisvusaastatel paljudel tiitlivõistlustel võidetud medalid, spordi tänapäevane infrastruktuur ja üha kasvav harrastajate arv. Praegu tunnevad aga väga paljud rahulolematust, et tulevikuvisiooni napib, et suuri otsuseid ei taheta või ei julgeta Eestis enam teha. Kui vaadata näiteks reaktsioone minu ettepanekutele EOK juhtimise reformimiseks, siis näeme vaid eitust ja kaitsekraavidest tulistamist, ettepanekute mahategemist, mitte aga probleemide olemasolu tunnistamist ja kaasamõtlemist. Kas me oleme jõudnud staadiumisse, kus me midagi muuta ei taha? Kas me oleme siis nii konservatiivseks muutunud, et kõik kunagised otsused, kindlasti omal ajal õiged otsused, tuleks igavesti graniiti raiuda? Kas me näiteks usume oma spordi kõrgesse tasemesse nii palju, et spordi asemel muid valikuid tegema kippuvad noored ja treenerite kaader lihtsalt ei mõista meid? Nad ei mõista seda, mida poliitikud ja spordijuhid teavad, teevad ja tahavad.
Toetan väidet spordiringkondade mõtteviisi tardumisest, mis enam ei lase vaadata kaugemale, kõrgemale ega laiemalt. Me kuuleme avalikkuselt, et spordi riiklik juhtimismudel pole piisavalt tugev, et spordialaliitude meelest ei ole spordi rahastamine jätkusuutlik, et kõiges on süüdi endised tippsportlased, poliitikud jne, jne. Näpuga näitamine on meile päris hästi selgeks saanud. Samuti võiksin ju käituda ka mina ja siin saalis näpuga näidata, kuid ma ei tee seda.
Ma püüan veel kord teile selgitada, et Eesti sport ei ole konkurentsivõimeline, kui ta otsib konkurentsieeliseid 20. sajandi petliku taustaga amatöörspordist, madalapalgalistest treeneritest, stipendiumidest, talongidest ning erialase hariduseta spordijuhtidest.
Austatud kolleegid! Meil tuleb lahendada väga suuri ja keerulisi ülesandeid, palju keerulisemaid kui need, mis olid kirjas teie poolt välja hääletatud muudatusettepanekutes. Inimeste tervisliku seisundi numbrid on puust ja punaseks ette tehtud, need on meile antud täitmiseks. Kust siis alustada? Esiteks võiksime kaardistada oma võimalusi, lootusi ja puudusi. See tähendab, et me vajame diskussiooni mitte mõne erakonna tagatoas, vaid avalikku, laiapinnalist eeltööd sügisel toimuvale Eesti spordi kongressile. Me ei jõua kuhugi, kui me pidevalt ainult väriseme, et muutuste tõttu tabab meid mingi muu õudus, näiteks hakkavad lastevanemad nõudma iga-aastast tervisekontrolli noorsportlastele või et äkki nopivad sotsid ja Tamm punkti. See tee kannab nime "stagnatsioon". Selline visioonitus tähendab, et praegune, meie kõigi silmis ajutine olukord, kus puudub strateegia ja jätkub alarahastamine, muutub alaliseks. Selle stsenaariumi eelis, kui seda nii sõnastada, on mugavus. Me ei pea pingutama ühegi asja tõsise ümberkorraldamisega, me muudkui delegeerime riigi ülesandeid rohujuuretasandile ja rõhume vabatahtlikkusele. Elame rahast, mis tasahilju spordile pudeneb, meil on sportlased, kes aeg-ajalt paratamatult esile tõusevad, ja treenerid, kes muu töö kõrvalt mõnikord ka staadionilt läbi astuvad. Tervise osas võtame aga kõvasti laenu, lootes, et tasumise päev kunagi ei tule. Aga nagu me liigagi hästi teame, tasumise päev kunagi ikka tuleb.
Tulevikuvisioon, mille poole pürgida, on lihtne. Eesti on maailma spordikaardil ja sport on tugev ning siduv lüli Eesti ühiskonna toimimisahelas. Kõike koordineerib ja juhib Eesti Spordi Nõukogu. See on minu hinnangul Eestile optimaalne suund. Negatiivsest küljest eeldab see muidugi meilt endilt kõige rohkem pingutusi ja muutusi. Kindlasti suudavad siia saali ja Pirita teele kogunenud ajud veel teisigi suundi ja stsenaariume pakkuda, aga aeg ei oota. Miks venitada?
Lõpetuseks. Seisukohad spordi rahastamise taseme ja struktuuri kohta ei ole visioon. Raha on mõeldud poliitikate elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Kuidas seda raha kogutakse, kellelt ja millisel määral, see on vahend, aga mitte poliitikate kujundamise küsimus. Seega, ärge tulge mulle ütlema, et spordiseaduse muudatusettepanekuid ei saanud realiseerida, sest polnud näidatud nende rahastamise katteallikaid.
Lõpetuseks veel niipalju, et sotsiaaldemokraadid toetavad spordiseaduse vastuvõtmist, kuna spordiregister on väga oluline, ja loodavad väga, et sporditeema on siin saalis arutelul rohkem kui üks kord ühe koosseisu jooksul. Aitäh teile!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Lauri Luige!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on väga hea meel, et spordiseadus on jõudnud siia saali kolmandale lugemisele. Ma loodan, et me võtame selle seaduse ka vastu.
Kõik ilmselt teavad, et selle eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus Eesti spordi andmekogule, mis on väga oluline samm Eesti spordimaastiku korrastamisel. Edaspidi on kõik spordiorganisatsioonid, spordikoolid ja treenerid kohustatud esitama spordi andmekogusse enda kohta andmeid. Seni oli see vabatahtlik ning puudus terviklik ülevaade. Kuid spordi andmekogu loomine on vaid üks oluline samm spordimaastiku korrastamisel.
Teisi olulisi teemasid, millega kindlasti tuleb tegelda, on veel üksjagu, nendele on ka Jüri Tamm oma muudatusettepanekutes tähelepanu juhtinud. Väga hea meel on, et spordi andmekoguga seoses tõstatus terve hulk väga olulisi valdkondi, millele taas kord tähelepanu juhiti. Seetõttu olemegi kutsunud Riigikogu juures kokku töögrupi, kuhu on kaasatud koguni kolm endist tippsportlast ja terve hulk teisigi huvilisi, kellele see valdkond korda läheb. Nende teemadega tegeleme me selles töörühmas kindlasti edasi.
Nüüd peamistest teemadest, millega tuleks pärast spordi andmekogu seadustamist kindlasti edasi tegelda. Üks on spordivaldkonna riiklike arengusuundade väljatöötamine. Sellega oleme me ka algust teinud. Oleme kohtunud Eesti Olümpiakomitee esindajaga. Leppisime põhimõtteliselt kokku, et olümpiakomitee ühes ministeeriumiinimeste ja teiste osapooltega asub välja töötama spordi riiklikke arengusuundasid, mis kinnitatakse loodetavasti sügisel toimuval spordikongressil. Kui väga hästi läheb, võiksime need kinnitada ka siinsamas Riigikogus ja miks mitte hakata kord aastas siin saalis andma ülevaadet sellest, kuidas spordivaldkonnal parasjagu läinud on.
Teine oluline asi, millega töörühm kindlasti edasi tegeleb, on Eesti Spordi Nõukogu funktsionaalsus ja toimimine. Kindlasti tuleb tegevushaaret ja vastutusala laiendada ja miks mitte moodustada Riigikogu juurde töörühm, kes sellega edaspidi tegeleks.
Loomulikult on terve hulk olulisi teemasid, mis on siin veel tõstatunud. Need puudutavad näiteks treenerite sotsiaalseid garantiisid, spordi rahastamist üldiselt ja ka näiteks noorte spordimeditsiini. Need teemad ei ole tõstatunud kellelegi üllatusena, need on teada-tuntud murelapsed selles valdkonnas. Loomulikult me nende kõigiga selles töörühmas edasi tegeleme.
Lõpetuseks ütlen, et mul on hea meel, et me oleme esimese suure sammu astunud. Ma loodan, et me võtame selle seaduse täna vastu. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Spordil on tänapäeva maailmas täiesti selgelt vähemalt kaks väga olulist tahku. Üks tahk on see, et harjumus ennast liigutada ja koordinatsiooni parandada kulub ära ükskõik kellele, sõltumata sellest, kas temast saab kunagi tippsportlane või kas ta tippspordi vastu huvi tunneb või mitte. Tehnoloogiliselt mugavaks tehtud maailmas on mis tahes liikumis- ja koordinatsiooniharjutused möödapääsmatud, selleks et oma vaimu värskena hoida, mida ka üks ladinakeelne sentents ju meile ütleb. Teine pool spordist on puhtmajanduslik ehk tegemist on maailma ühe atraktiivseima majandusharuga. Eri väidetel on ainuüksi Euroopas umbes 20 000 inimest, kelle otsene tuluallikas on jalgpalli mängimine. Rääkimata muudest valdkondadest, kus see majandusharu oma ilminguid eri sündmuste näol, olgu nendeks siis mitmesugused võistlused või muu selline, välja näitab. Muretsema peaksime loomulikult mõlema pärast ja tulebki muretseda. Üks on selge: kui meil ei ole olemas korralikku kehakultuuri, selle soosimist eri moel, siis ei saa meil olla ka jätkusuutlikku spordimajandust. Kõik teavad, kui palju tekitab üks või teine tulemuslik võistlus inimeste jaoks positiivset tunnet ja ühtekuuluvustunnet. Sellist ühtekuuluvustunnet on võimalik ehk nautida ja tunda laulu- või tantsupidudel või mõnel muul suurel ja olulisel rahvaüritusel. Sport on majandusharu, mis selgelt mõjutab kogu rahva emotsioone. See aga tähendab seda, et iga majandusharu puhul peab alati rääkima sellest, et aluseks peaksid olema teadmised ja innovatsioon, ning sama puudutab ka Eesti sporti, mille tõttu selle valdkonna isegi mitte reguleerimine, vaid seal läbimõeldud ja korralik edueelduste tekitamine riigi poolt on selgelt möödapääsmatu. Seda, kui palju spordiseadus, mida me täna siin vastu võtma hakkame, asju selles suunas edasi aitab, näitab loomulikult aeg. Aga üks on selge: oludes, kus sport on ammu lakanud olemast pelk harrastus, kus tegemist on tegelikult riigi konkurentsivõime, selle riigi teadusliku ja tehnoloogilise võimekuse ühe väljanäitamise kohaga, on ka meil põhjust panustada just nimelt sellesuunalisse mõtlemisse, kui me räägime spordist kui majandusharust või majandatud valdkonnast. Loomulikult annab sihipärane tippspordi või majandatud spordiga tegelemine väga palju teadmisi ja oskusi selle kohta, kuidas ka tavainimesega peaks ringi käima, et tema tervis ja olemine head oleksid. Tegelikult räägiksime me tulevikus heameelega sellest, et spordile pöörataks rohkem tähelepanu just nimelt selle terviklikkuse, just nimelt selle kui majandamis- ja ühiskonnategevuse valdkonna poole pealt. Seda peaks tegema rohkem, kui jõuavad need mõned inimesed, kes töötavad Kultuuriministeeriumis, need inimesed, kes töötavad eri ülikoolides, ja inimesed, kes on kaasatud n-ö tiimidesse, kes sportlasi ette valmistavad. Ma arvan, et sihipärane tegutsemine kehakultuuri ja kehateadmisega ning selle läbimõeldud rakendamine, loomulikult mitte uute dopingute, vaid, vastupidi, uute treeninguvõtete ja arusaamade kaudu, on see, mis tuleks kasuks nii riigi mainele, rahva enesetundele kui ka kindlasti meist igaühe tervisele. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 678 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 678. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 678 on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 747 kohta ei laekunud muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut. Selle tõttu lähtun ma majanduskomisjoni varasemast otsusest eelnõu teine lugemine 2. juunil lõpetada ning eelnõu seadusena vastu võtta. Komisjoni otsus tehti 10. mail s.a konsensuslikult. Aitäh!

Ma tänan ettekandjat! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Muudatusettepanekuid eelnõu 747 kohta laekunud ei ole ning neid läbi vaadata ei saa. Küll aga saame asuda täitma komisjoni soovi panna see päevakorrapunkt lõpphääletusele. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 747. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 747 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Ma palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Austatud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Majanduskomisjon on teise lugemise jätkamiseks suunanud teie ette liiklusseaduse eelnõu. Katkestasime teise lugemise 13. aprillil ja ootasime muudatusettepanekuid. Neid laekus Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ja fraktsioonidelt kokku 21. Kaheksa nendest võttis ettepaneku esitaja komisjoni istungil tagasi. Lisaks nendele pöördusid kirjalike ettepanekutega või soovitustega meie poole eri huvigruppide esindajad, näiteks Eesti Puuetega Inimeste Koda, OÜ Autosõit, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja ka mitmed eraisikud. 68 ettepanekut esitas eelnõu algataja ja osa nendest ka komisjonis eelnõu menetlemist ettevalmistav töögrupp.
Majanduskomisjon arutas liiklusseadust oma kahel istungil. Neist esimene toimus 17. mail ja teemaks oli põllumajandustehnika ja põllumajandustehnika juhtimise õigusega seonduv. Komisjoni istungil osalesid teema algataja poolt Priit Vene, Eero Aarniste, Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Geir Veski, Eesti Põllumeeste Keskliidu esindaja Üllas Hunt ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Kaul Nurm, kes rääkisid põllumeestel tekkivatest võimalikest probleemidest seoses menetletava seaduseelnõuga.
Seaduseelnõu seletuskirja juures on põhjalik seletus selle kohta, mis komisjonis toimus, milliseid ettepanekuid komisjoni istungil osalejad tegid ja mida komisjon nendest arvas. Ma pikemalt sellel ei peatuks, ütlen lihtsalt lühidalt komisjoni esindajana, et pärast konstruktiivset arutelu komisjonis tundus, et osapooled jõudsid mõistliku kompromissini ja see mõistlik kompromiss on ka muudatusettepanekutes kajastatud.
Eraldi tasub mainida jalgrattaliiklusega seonduvat temaatikat. Teisel lugemisel me seda juba käsitlesime, aga Erakond Eestimaa Rohelised ja hea kolleeg Silver Meikar esitasid sarnased ettepanekud uuesti. Nende põhimõte oli, et tuleks ikkagi lubada jalgrattad kõnniteele liiklema. Komisjonis toimus jalgrattaliikluse teemal põhjalik arutelu järgmisel istungil, 31. mail. Arutelu ning hääletuse tulemusena jäi komisjon juba teise lugemise esimeses pooles vastu võetud ettepanekute juurde, et üldprintsiibina jalgrattaid kõnniteele mitte lubada. Erand on endiselt tehtud kuni 12-aastastele jalgratturitele ja nende saatjatele.
Mitmed muudatusettepanekud puudutasid Eesti üleminekut eurole.
Kokku arutas majanduskomisjon oma 31. mai istungil 89 muudatusettepanekut. Tänaseks on teile vormistatud neist 81, kuna 8 ettepanekut võttis algataja tagasi.
Võib-olla mõned markeeringud muudatusettepanekute kohta. Mõistete osa täienes kolme uue mõistega. Esimene nendest on masinrong, mis on traktorist ja liikurmasinast ja haagisest või pukseeritavast seadmest või vahetatavast pukseeritavast seadeldisest koostatud sõidukite kombinatsioon. Spetsialistide ettepanekul asendas majanduskomisjon mõiste "kergliiklustee" mõistega "jalgratta- ja jalgtee". Lisandus uus mõiste "pukseeritav seade" või, õigemini, täiendati mõistet "pukseeritav seade". See tulenes läbirääkimistest põllumajandusringkondade esindajatega.
Veel täpsustati sõidukite liikumise piirangu aluseid. Sellekohase tähelepaneku tegi majanduskomisjonile õiguskantsler. Ta juhtis tähelepanu, et piirangud võivad lähtuda ka sõiduki registrimassist, mõõtmetest ja kategooriast. Nende alusel on tehtud muudatusettepanek nr 11 ja on täpsustatud seda, et liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelualase loa taotlemise ja väljastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
Veel juhin teie tähelepanu muudatusettepanekule nr 13, mis muudab eelnõu § 15 lõiget 1. Siia on koondatud kõik eelnõus esinevad suurimad lubatud kiirused.
Muudatusettepanekuga nr 16 seadustati ratastooli kasutava puudega inimese võimalus liikuda sõiduteel, selle pärisuunalise ääre lähedal.
Muudatusettepanek nr 24 leidis põhjalikku käsitlemist komisjonis ja eelnevalt töögrupis. Tegemist on tegevustega, millega juht juhtimise ajal ei tohi tegelda. Praegusel juhul oli kõne all mobiiltelefoni kasutamine. Pärast erinevaid täpsustamisi ja läbirääkimisi pakkus eelnõu algataja välja sõnastuse, et juht ei tohi juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Lisandus uus lauseosa: "sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes". Arutelu oli komisjonis päris põhjalik. Me leidsime, et juhul, kui sõiduk seisab, ehk kui me valgusfoori taga ootame rohelist tuld, võib telefoni kätte võtta ja numbri valida, aga sõiduki liikuma hakkamise hetkel tuleb telefon käest panna ja kui edasi rääkida tahetakse, tuleb kasutada käsi vabaks jätvat süsteemi.
Erakond Eestimaa Rohelised esitas muudatusettepanekud, mis seonduvad pimeda ajal ratsutamisega ja kariloomade ajamisega sõiduteel. Pärast arutelu töögrupis vormistas eelnõu algataja kompromissettepaneku. Osaliselt sai ka roheliste fraktsiooni ettepanekut arvestatud, selles osas, mis puudutab ratsutamist. Nüüd võib sõiduteel halva nähtavuse korral või pimeda ajal ratsutada, aga ratsanik peab kasutama vastassuunaliikluse pool ettepoole nähtavat valget või valikkollast tuld ja taga punast tuld või mõlemas suunas nähtavat merevaikkollast tuld. Need tuled võivad põleda ühes laternas. Kariloomade ajamisega teel ilma tee valdaja loata eelnõu algataja nõus ei olnud ja ettepanek majanduskomisjonis toetust ei leidnud.
Seoses ühe muudatusettepanekuga võiks veel tähelepanu juhtida juhtimisõiguse teemale. Nimelt, võrreldes eelnõu teise lugemise algtekstiga tehti siin mõningad muudatused. Üks neist puudutab mopeedijuhtimist. Nimelt sai sisse viidud muudatus, et AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari, ehk alates 18. eluaastast võib mopeediga sõita ilma lubadeta. Samuti sai põllumajandushuvigruppide ettepanekul sisse viidud muudatus, et  endiselt võib T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 8000 kilogrammi, juhtida isik, kellel on B-kategooria juhiluba. T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 18 000 kilogrammi, võib juhtida isik, kellel on BE-kategooria autorongi, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Isik, kellele on antud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus enne 2011. aasta 1. jaanuari, võib juhtida T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi.
Sellega ma selle lühikese kokkuvõtte lõpetan ja tulen otsuste juurde. Arvestades muudatusettepanekute suurt hulka, teeb majanduskomisjon täiskogule ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu teine lugemine pärast muudatusettepanekute hääletamist katkestada (see oli konsensuslik otsus) ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. juuni kell 16 (see oli ka konsensuslik otsus). Tänan!

Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Ma küsin korraga kaks küsimust ühes küsimuses. Esiteks, mobiiltelefoniga ei tohi sõidu ajal rääkida, aga kohvi või limonaadi joomise kohta ei ole vist midagi öeldud. Teine küsimus on see, kuhu hobusel see punane tuli pannakse.

Aitäh! Nendest tegevustest, mis võivad juhtimist segada, on esile toodud tõesti ainult mobiiltelefoniga rääkimine. Aga eeldades, et supi söömine või kohvi joomine ikkagi juhi tähelepanu häirivad või need toimingud juhtimist segavad, siis on need loomulikult keelatud. Seaduse sõnastus oli see, et keelatud on kõik toimingud, mis võivad juhtimist segada. Aga mis puudutab punase tule paigutamist hobusele, siis ma pean täpsemalt järele vaatama. Kuna ma hetkel seda kohta üles ei leia, siis ma ütlen sulle pärast, kuhu sa selle tule oma hobusel täpselt pead kinnitama.

Aleksei Lotman, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Esmalt muidugi suur tänu, et see hobuseteemaline parandusettepanek, tõsi küll, natuke veidralt muudetuna, aga siiski mingil kujul aktsepteerimist leidis, sest nüüd ei pea ma öö peale jäädes minema kuskile tee kõrvale, kui ma hilja õhtul sõidan ja läheb pimedaks. Aga minu naabri probleemi, kes peab regulaarselt ajama oma karja üle tee ja natuke ka piki teed, otsustasite te millegipärast arvestamata jätta. Ma väidan, et minu naaber pole sugugi ainus talunik, kes peab regulaarselt mööda teed kariloomi ajama. Kuidas te kujutate ette, kas edaspidi peab talumees iga kord Maanteeametist luba küsima või küsib ta seda üks kord aastas kirjalikult, kas Maanteeameti kodulehele ilmub kariloomade maanteel ajamise loa taotluse blankett? Kuidas seda regulatsiooni, mida praegune eelnõu tahab kehtestada, reaalselt rakendama hakatakse?

Aitäh, hea kolleeg! Kuidas seda regulatsiooni täpselt kehtestama hakatakse, me seaduseelnõuga seoses ei käsitlenud, kuna sarnane regulatsioon kehtib juba praegu. See on liikluseeskirja § 242 punkt 1. Kuna mul vana redaktsiooni siin ei ole, siis ma ei saa täpselt ette lugeda, milline on see täpne mehhanism, kuidas seda luba taotletakse. Aga neid erilube, mis võimaldavad sõiduteel liigelda, oleme me majanduskomisjonis ka varem arutanud seoses massipiirangute ja muude selliste asjadega. Põhimõtteliselt on Maanteeamet andnud nõusoleku, et seda ei pea iga kord eraldi taotlema, vaid seda võib teha ühekordse taotlemisega.

Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mulle tundub, et see eelnõu on kui mitte just terve selle Riigikogu koosseisu, siis vähemalt selle hooaja vaat et üks kõige olulisemaid eelnõusid tegelikult meie kõigi jaoks, kes me oleme ka sõidukijuhid, jalakäijad, liikluskontrollijad või liikluskontrollitavad selle eelnõu mõttes. Ma päris imestan, et väga suurt debatti avalikkuses selle üle nagu ei olegi olnud. Aga ikkagi. Küsin konkreetselt ühe sätte, ühe pisikese osa kohta. See on § 199, mille lõike 1 punkt 3 ütleb, et liiklusjärelevalvet võivad teostada politseiametnikud varjatult, eritunnusteta sõidukiga ja riietuses liiklus- ja muude õigusrikkumiste tõkestamiseks. See sõna "riietuses", mida see võiks tähendada? Kas seda, et need politseinikud ei tohi olla ilma riieteta, või seda, et nad peaksid olema mundris, või seda, et nad peaksid olema eritunnusteta riietuses?

Aitäh, hea kolleeg! Sa lugesid ette ühe paragrahvi numbri, aga kuna selle eelnõu tekst ja paragrahvid on nii palju muutunud, siis ma ei leia seda täpselt üles. 99 see nüüd küll ei ole.

Head ametikaaslased! Läheme edasi. Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kindlasti on selle eelnõu puhul tegemist suure sammuga edasi, see muudab liiklejate olukorra mugavamaks ja paremaks ning kindlasti mõjub hästi ka liiklusohutusele. Mulle on selle eelnõu menetlemise ajal n-ö tähenärijad või nupumehed kirjutanud, et kehtiv sõnastus, mis puudutab lubatud tegevusi autos sõidu ajal, ütleb, et mobiiltelefoni võib kasutada käed-vabad-süsteemi olemasolu korral asulasiseses liikluses. Sellest on püütud järeldada, et süsteem peab autos olemas, aga seda ei pea kasutama, piisab sellest, kui ta olemas on. On soovitatud, et selline tõlgendamisvõimalus tuleks eelnõuga ära kaotada, sest ikkagi on mõeldud nii, et tuleb hands-free-süsteemi kasutada, kui asula sees sõidad ja telefoniga räägid.

Aitäh! Ma peatusin korra sellel punktil. Hea kolleeg! Loe palun uuesti läbi see muudatusettepanek, mis on tehtud nende toimingute kohta, mida juht juhtimise ajal teha ei tohi. Kui see sinu ja ka teiste heade kolleegide arvates ei sobi, siis on võimalik kuni reede õhtu kella 16-ni teha veel muudatusettepanekuid. Loodame, et see sõnastus hakkab olema täpselt sellisel kujul, et kõik on rahul ja saavad asjast üheselt aru.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Praegu on eelnõus kirjas, et kõnniteel võib sõita päris mitmekümnekilose massiga ja küllaltki kiiresti, kuni 20-kilomeetrise tunnikiirusega liikuva tasakaaluliikuriga ehk segway'ga, aga ei või liikuda oluliselt kergema jalgrattaga. Millest küll komisjonil selline huvitav kaalutlus tekkis ja millega eelnõu esitaja põhjendas seda, et selline valik on tehtud jalakäijate kasuks ja heaoluks?

Aitäh, hea kolleeg! Kuna see põhjendus seletuskirjas on rohkem kui kaks lehekülge pikk, siis ma seda ette lugema ei hakka. Kuna sa ise väga aktiivselt osalesid komisjoni istungil selle arutelu juures, siis ma loodan, et sa tead kõiki neid vastuseid. Teisi kolleege, kes neid veel ei tea, palun ma, et nad võtaksid seletuskirja ette ja loeksid selle läbi. Siis läheb meil tunduvalt kiiremini kui siis, kui ma ise seda siin ette lugema hakkan.

Väino Linde, palun!

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Ma olen siiamaani väga lugu pidanud teie istungi juhatamise stiilist, kuid see, kuidas te just nimelt minu küsimusele ei lasknud Margus Lepikul vastata, pani mind väga hämmelduma. Aga tahan küsida ettekandjalt praegu hoopis järgmise küsimuse. See käsitleb § 200, mille lõige 6 ütleb, et sõiduki peatamine peab olema võimalikult lühiajaline. Kas teile teadaolevalt on olemas mingid võimalikud piirmäärad või normid, kui kaua võib ühe või teise ettevõtmise puhul politseinik kontrollitavat kontrollida või vormistada mingit akti või nõuet?

Aitäh, hea küsija! Hea tähelepanek, aga komisjonis me ei arutanud sellist lähenemist, et see peaks olema mingisuguse ajaühikuga limiteeritud.

Austatud Väino Linde! Juhatajana ma siiralt tänan teid selle märkuse eest ja soovin teile kõike head! Hea ettekandja! Ma tänan ka teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Marek Strandbergi Riigikogu kõnetooli! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! See, miks ma olen siin kõnepuldis, on teile ilmselt arusaadav ja juba ette teada. Ma püüan teid veel kord veenda selles (see ei õnnestunud meil kahjuks majanduskomisjonis), et Eesti oludes, kui me tõepoolest soovime, et lisaks autodele ja bussidele kasutaksid inimesed sellistes väikelinnades nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi ja muud Eesti väikelinnad, on need siis depressiivsed või mitte, ka kõikvõimalikke kergliiklusvahendeid, näiteks jalgrattaid, mis on juba vanad leiutised ja üks efektiivsemaid viise, mismoodi inimese lihasjõudu võimendada, siis oleks praegustes oludes möödapääsmatu just nimelt see, et seadus lähtuks inimeste igapäisest praktikast. Praegune praktika Eesti Vabariigis on selline, et ennekõike oma ohutuse nimel, oma elu ja tervise säilimise nimel liiguvad jalgratturid küllaltki sageli mitte sõiduteedel, kus nad peavad liikuma ka selle uue liiklusseaduse tõttu, juhul kui ei ole olemas kergliiklusteed või jalgrattateed, vaid kõnniteedel. Kõnniteedel liikumine ei tulene mitte jalgratturite soovist ohustada jalakäijaid, vaid ennekõike jalgratturite soovist enam-vähem tervelt jõuda punktist A punkti B selliselt, et elu võiks jätkuda ja kergliiklusvahendit kasutav inimene ei lakkaks olemast ka maksumaksja riigi jaoks (kuna me siin ju nii riiklikke mõtteid mõtleme). Loomulikult võib öelda, et see, et oleksid olemas kergliiklusteed, et need oleksid plaanitud arukalt ja mis kõik veel, on jälle kohaliku omavalitsuse asi. Kui me võrdleme seda, kui palju on praegu Eestis igapäises liikluses kasutusel jalgrattaid ja kui palju autosid, siis selgub, üllatus-üllatus, et vaatamata majanduslikele raskustele on Eesti väikelinnades, nagu Tallinn ja teised, igapäiselt kasutuses valdavalt autod, ka väga lühikeste vahemaade, viie ja kümne kilomeetri läbimiseks, kuigi see võiks välja näha teistmoodi.
Omavalitsusi ei saa me paraku kohustada ehitama just kõige arukamatesse kohtadesse kergliiklusteid, kuna selleks peaks eraldama mingeid vahendeid ja mis kõik veel. Omavalitsused ütlevad, et neile pannakse kohustusi, aga raha ei anta.
Selle tõttu, just nimelt, et ei oleks olemas takistusi, et liiklus saaks kujuneda normaalsel moel, ongi rohelised teinud terve hulga ettepanekuid sellesama liiklusseaduse kohta, millega soodustataks jalgrataste kasutamist just nimelt kõnniteedel ja seda, kõikides punktides öeldult, väga selgelt jalakäijaid ohustamata.
Majanduskomisjonis arutluse all olnud põhjused, miks näiteks elektrilist, mõnesajavatise mootoriga tasakaaluliikurit võib lubada jalakäijate vahel kurseerima, aga jalgratturit mitte, ei kannata mitte mingit kriitikat. Kriitikat ei kannatanud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhjendused, näiteks seda laadi põhjendused, et tasakaaluliikuri raskuskese on väga madalal ja seetõttu ei ohusta ta inimesi üldse. Niidumasina raskuskese on ka madalal nagu ka lõiketerad ja selle tõttu on niidumasinaga väga hea heina lõigata. Selline tasakaaluliikur, mille mass on koondunud valdavalt allapoole, ohustab (see on nii täiesti tervest mõistusest lähtuvalt) jalakäijaid oluliselt rohkem kui jalgratas ja jalgrattur, kelle mass on keskendunud valdavalt inimese ülakehha ja ka raskuskese on seal, mille tõttu kokkupõrge jalgratturiga on jalakäija jaoks füüsikalistel ja anatoomilistel põhjustel selgelt ohutum kui kokkupõrge tasakaaluliikuriga.
Just nimelt sellise ebakõla ja tervele mõistusele mittevastavate põhjenduste rohkuse tõttu ongi mul tagasihoidlik ettepanek, et kui me paneme hääletamisele need jalgrattureid ohutult jalakäijate hulka lubavad seadusparandused, siis saal neid toetaks. Muidu on see seadus kuidagi ebakooskõlaline ja tekib olukord, kus seadust muudetakse praktikale mittevastavalt. Loomulikult tekib siis terve hulk usinaid ametnikke, kes kohe, nii nagu värske seadus kehtima hakkab, asuvad seaduse järgimist kontrollima. On olnud väga absurdseid olukordi, jalgrattureid on Eestis trahvitud kas või näiteks kümnemeetrise sõidu eest kõnniteel, kui jalgrattatee ei ulatu tee ühest otsast teise jne.
Ma ütlen nende muudatusettepanekute numbrid, mida me hääletusele paneme ja kus me palume toetust: 3, 13, 16, 17, 18, 20, 34 ja 35. Kui teil on võimalik neid toetada, siis te teete väga paljudele eestlastele heameelt, vähendate loodetavalt sellega autokasutust ja soosite jalgrataste kasutamist, mis on inimkonna ajaloos üks paremini inimese füüsilisi võimeid võimendav leiutis. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Silver Meikari!

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma olen veendunud, et tegemist on väga hea eelnõuga ja 99%-ga sellest võib täiesti rahul olla. Samas on just see üks protsent, millest rääkis ka eelkõneleja ja mis puudutab jalgratturite võimalusi Eestis, see, mis minu hinnangul vajaks veel parandamist.
Ma arvan, et me kõik nõustume sellega, et jalgrattateede võrgustik ei ole Eestis täiuslik, ei ole piisavalt välja arendatud. Võistlussportlaste jaoks ei ole see probleem. Võistlusjalgratturid sõidavad niikuinii sõiduteel, sageli ka suurel kiirusel ja hulgakaupa. Kuid see, et ei ole jalgrattateede võrgustikku, puudutab eelkõige neid rattureid, kes soovivad auto või ühistranspordi kasutamist vähendada ja kasutada keskkonnasõbralikku jalgratast sõiduks tööle, kooli, sõbrale külla või lihtsalt perega liikumiseks nädalavahetustel, sest on tore ja ilus ilm.
Millised on keskkonnasäästlikult mõtleva jalgratturi valikud praegu? Kahtlemata oleks kõige ohutum valik kasutada jalgrattateed ja kergliiklusteed. Kuid neid ei ole piisavalt ja isegi need vähesed, mis meil on, ei ole sageli üksteisega ühendatud. Tean juhtumeid, kus jalgrattatee lõpeb trepiga või tühermaa või mingi muu jalgratturile täiesti sobimatu objektiga, aga väga sageli lihtsalt autoteega. Kui jalgrattateed ega kergliiklusteed ei ole, peab jalgrattur sõitma autotee paremas ääres. Ma usun, et te kõik nõustute, et sageli ei ole see jalgratturile mitte kõige ohutum valik, eriti kitsastel sõiduteedel, sildade ületamisel, liiklustihedatel ristmikel ja ka siis, kui see sõidutee parem äär on lihtsalt auklik või seal on mõni kanalisatsioonikaev lahti ununenud. Sellest, et sõiduteel liiklemine on ohtlik, on aru saanud ka eelnõu algataja, lubades kõnniteele kuni 12-aastased lapsed. Siinkohal soovin tänada kõiki neid Riigikogu liikmeid, kes toetasid, kui me eelmine kord arutasime seda eelnõu siin saalis, ühte minu parandusettepanekut ja lubasid kõnniteele mitte ainult kuni 12-aastased lapsed, vaid ka kuni 12-aastast ratturit saatvad vanemad. Oleks ju absurdne, kui nädalavahetustel lõbusõitu tegema läinud pere noored liikmed sõidavad ühte teed ja tema vanemad teist teed. Samuti lubas see muudatusettepanek kõnniteele jalgratturid, kes rattatoolis veavad väikelast. Aitäh teile selle eest!
Siiski olen arvamusel, et juhtudel, kui sõiduteel liiklemine on ohtlik, peaks lubama kõnniteele ka kõik teised jalgratturid. Kahtlemata, kõnniteel sõites ei tohi jalgrattur ohustada jalakäijaid, mis tähendab, et tema kiirus peab olema väga aeglane, ta peab arvestama jalakäijaga ja teadma, et kui tõesti midagi peaks juhtuma, siis on alati tema süüdi.
Riigikohtu esimees juhtis paar nädalat tagasi meie tähelepanu kurvale tõsiasjale, et Eesti seadused liigselt kriminaliseerivad elanikke. Ma olen kindel, et igaüks teist, kes on kunagi istunud jalgratta selga, on vähemalt korra kõnniteele sõitnud, kas või selleks, et sõita sisse oma koduväravast, või selleks, et läbida lühike vahemaa punktist A punkti B. Ma ei näeks siin nii suurt probleemi, kui ma ei teaks mitmeid juhtumeid, kus täpselt sellisel põhjusel kõnniteele põiganud inimene, keskkonnasäästlikult mõtlev kodanik, on saanud trahvi, seda nii Tartu Supilinnas, Haapsalus kui ka Tallinnas. See on järjekordselt see samm, et me ütleme inimesele, kes minu hinnangul käitub Eesti riigi seisukohalt õigesti, et oot-oot-oot, sa oled kurjategija! Meie kõik, kes me sõidame jalgrattaga ja põikame vahepeal kõnniteele, oleme seega kurjategijad. Just seetõttu leian ma, et niikaua, kui jalgrattateed ei ole korralikult välja arendatud, oleks vaja lubada teatavatel juhtudel, ohustamata jalakäijaid, kõnniteele ka jalgratturid. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu 475 kohta on laekunud 81 muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist.
Esimese ja teise muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ja seisukoht on, et arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et jätta arvestamata. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Toomas Tõniste ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. Viiendast kuni kaheteistkümnenda muudatusettepanekuni on esitanud juhtivkomisjon ja seisukoht on, et arvestada täielikult. Viies, kuues, seitsmes, kaheksas ... Härra Strandberg, palun!

Palun muudatusettepanekut ... Vabandust, ma vaatan vale dokumenti!

Kas ei ole ka protseduurilist küsimust? Siis on hästi.
Me olime kaheksanda muudatusettepaneku juures. Kaheksas, üheksas, kümnes, üheteistkümnes ja kaheteistkümnes muudatusettepanek. 13. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et jätta arvestamata. Marek Strandberg, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 8 Riigikogu liiget, vastu 39 Riigikogu liiget ja 1 on erapooletu. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
14. muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. 15. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et jätta arvestamata. Marek Strandberg, palun!

Palun 15. muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame 15. muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 8 Riigikogu liiget, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
16. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 17. muudatusettepaneku on esitanud Silver Meikar, juhtivkomisjoni seisukoht on, et jätta arvestamata. Aleksei Lotman, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Alustame 17. muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 5 Riigikogu liiget, vastu 41 Riigikogu liiget, 2 Riigikogu liiget jäid erapooletuks. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
18. muudatusettepaneku on esitanud Silver Meikar, juhtivkomisjoni seisukoht on, et jätta arvestamata. Marek Strandberg, palun!

Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Kas te palute seda hääletada kui Riigikogu liige Marek Strandberg või roheliste fraktsiooni nimel?

Roheliste fraktsiooni nimel.

Aitäh teile! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 18, mille on esitanud Silver Meikar. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 12 Riigikogu liiget, vastu 33 Riigikogu liiget, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
19. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ja seisukoht on, et arvestada täielikult. 20. muudatusettepaneku on esitanud roheliste fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et jätta arvestamata. Marek Strandberg, palun!

Roheliste fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 8 Riigikogu liiget, vastu 42 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
21. muudatusettepanekust kuni 33. muudatusettepanekuni, kaasa arvatud, on esitanud juhtivkomisjon ja seisukoht on, et arvestada täielikult. 21. muudatusettepanek, 22. muudatusettepanek, 23. muudatusettepanek, 24. muudatusettepanek, 25. muudatusettepanek, 26. muudatusettepanek, 27. muudatusettepanek, 28. muudatusettepanek, 29. muudatusettepanek, 30. muudatusettepanek, 31. muudatusettepanek, 32. muudatusettepanek, 33. muudatusettepanek. 34. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et jätta arvestamata. Tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see täiskogus hääletamisele. 35. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada osaliselt. 36. muudatusettepanekust kuni 47. muudatusettepanekuni, kaasa arvatud, on esitanud juhtivkomisjon ja seisukoht on, et arvestada täielikult. 36. muudatusettepanek, 37. muudatusettepanek, 38. muudatusettepanek, 39. muudatusettepanek, 40. muudatusettepanek, 41. muudatusettepanek, 42. muudatusettepanek, 43. muudatusettepanek, 44. muudatusettepanek, 45. muudatusettepanek, 46. muudatusettepanek ja 47. muudatusettepanek. 48. muudatusettepaneku on esitanud Toomas Tõniste, juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada osaliselt. 49. muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada osaliselt. 50. muudatusettepanekust kuni 52. muudatusettepanekuni on esitanud juhtivkomisjon ja seisukoht on, et arvestada täielikult. 53. muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada sisuliselt. 54. muudatusettepaneku, 55. muudatusettepaneku, 56. muudatusettepaneku, 57. muudatusettepaneku, 58. muudatusettepaneku, 59. muudatusettepaneku, 60. muudatusettepaneku, 61. muudatusettepaneku, 62. muudatusettepaneku, 63. muudatusettepaneku, 64. muudatusettepaneku, 65. muudatusettepaneku, 66. muudatusettepaneku, 67. muudatusettepaneku, 68. muudatusettepaneku, 69. muudatusettepaneku, 70. muudatusettepaneku, 71. muudatusettepaneku, 72. muudatusettepaneku, 73. muudatusettepaneku, 74. muudatusettepaneku, 75. muudatusettepaneku ja 76. muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ning pärast vaidlusi ja diskussiooni on juhtivkomisjon arvestanud neid täielikult. 77. muudatusettepanek, 78. muudatusettepanek, 79. muudatusettepanek, 80. muudatusettepanek. 81. muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada osaliselt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks katkestada. Teine lugemine on katkestatud. Määran eelnõu 475 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 4. juuni kell 16.
Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, see on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Palun ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi!
Nüüd on juhatajal kaks võimalust: kas anda teada, et arutamine on võimatu, või võtta vaheaeg. Ma teen seda teist: ma võtan vaheaja kolm minutit. Istung jätkub kell ... Võtan oma ettepaneku tagasi, kuna kultuurikomisjoni esimees jõudis istungisaali. Ma palun ta Riigikogu kõnetooli, et tutvustada eelnõu 412! Vaheaega ma ei võta. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle eelnõu teine lugemine oli päevakorras 2009. aasta 25. novembril. Kultuurikomisjoni ettepanekul teine lugemine katkestati, muudatusettepanekute tähtajaks määrati 2010. aasta 15. jaanuar. Riigikogu liikmed esitasid kultuurikomisjonile 251 muudatusettepanekut ja väga palju ettepanekuid laekus ka väljastpoolt seda saali. Kokku arutame täna 303 muudatusettepanekut ja on üsna selge, et nendel detailselt peatuda ei ole võimalik. Ma proovin välja noppida kõige olulisemad ettepanekud ja neid kommenteerida.
Kõigepealt niipalju, et eelnõu ettevalmistamisest tänaseks teise lugemise jätkamiseks võtsid osa Rektorite Nõukogu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Üliõpilaskondade Liidu, Eesti Õpetajate Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, samuti Eesti Hariduskorralduse Nõukoja, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Tallinna Haridusameti esindajad.
Enamik kultuurikomisjoni enda liikmeid pooldas põhikooli ja gümnaasiumi ühe asutusena tegutsemise lubatavuse taastamist. Seega arvestas kultuurikomisjon täielikult, sisuliselt või osaliselt muudatusettepanekuid, mille esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (muudatusettepanek nr 5), Liisa-Ly Pakosta (muudatusettepanek nr 7), Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon (muudatusettepanek nr 8) ja Eesti Keskerakonna fraktsioon (muudatusettepanek nr 9). Põhikooli ja gümnaasiumi eraldi asutusena tegutsemise nõude väljajätmisega jäeti välja ka gümnaasiumipiirkondade regulatsioon ning vastavad rakendussätted. Need on muudatusettepanekud nr 231, 278, 279 ja 284.
Jäädi põhimõtte juurde, et vaid haridusliku erivajadusega õpilaste põhikool ja gümnaasium võivad  tegutseda ühisasutusena koos lasteasutusega. Eelnõu § 2 lõike 4 kohaselt võib hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks moodustada spetsiaalseid koole. Eraldi on välja toodud, et riigi kohustus on tagada vajalike õppekohtade olemasolu nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, samuti liikumispuudega õpilastele, kellel on lisaks liikumispuudele ka hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.
Eelnõus on loobutud mõistest "algkool", mis iseenesest ei välista nimetatud mõiste kasutamist kooli nimetuses. Algkool on põhikooli osa, aga mitte eraldi kooliliik. Kultuurikomisjon arvestas sisuliselt Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni muudatusettepanekut nr 13, milles ei peeta õigeks nõuet, et kooli nimetus peab viitama kooli liigile. Vastavalt eelnõu §-le 62 ei tohi kooli nimetus olla eksitav, toetust ei leidnud aga Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ettepanek nimetada ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium keskkooliks.
Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku muuta eelnõus institutsionaalne, st põhikoolist ja gümnaasiumist lähtuv lähenemine haridustasemest lähtuvaks lähenemiseks, eristades põhiharidust ja keskharidust. See tähendanuks uue eelnõu koostamist ja kultuurikomisjon ei toetanud seda ettepanekut. Oleks see ju eelnõu lähtealust põhimõtteliselt muutnud. Samas peeti õigeks ühtset keskhariduse regulatsiooni tulevikus.
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade koostamisel ning eelnõu ettevalmistamisel peeti oluliseks, et riiklike õppekavade aluspõhimõtted kajastuksid seaduses. See annaks neile ühiskonnas küllaldase kaalu ning tagaks õppekava arenduse järjepidevuse. Üldhariduskooli alusväärtustena rõhutatakse õpilaste mitmekülgse arengu toetamist, põhiseaduslike väärtuste ning üldinimlike eetiliste põhimõtete edendamist, tuginemist Eesti kultuuritraditsioonidele ning Euroopa ühisväärtustele.
Rõhutamaks põhikooli ja gümnaasiumi kui kahte selgelt eristuvat haridustaset, millel on omad eesmärgid, on eelnõus põhikool ja gümnaasium käsitletud eraldi paragrahvidena: § 4 ja § 5. Põhikoolis on rõhuasetus eelkõige õpilase mitmekülgsel arengul ja selleks sobiva keskkonna kujundamisel, gümnaasiumis aga eelkõige edasise sobiva haridustee leidmisel ning valmisolekul eri rollide täitmiseks, mis elus ette tulevad. Kuna kultuurikomisjon tegi omapoolse ettepaneku, mis muutis oluliselt eelnõu senist põhikooli ja gümnaasiumi ülesannete sõnastust, siis jäeti arvestamata vastavad fraktsioonide esitatud muudatusettepanekud nr 16, 17 ja 19–22. Sisuliselt arvestati Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanekuid (vastavalt nr 18 ja 23), mis ei piira kooli ülesandena edasiõppimist üksnes õppeasutuses. Samuti ei rõhutata eelnõu tekstis enam eraldi Eesti Vabariigi kodanikuna määratlemist.
Õppe korraldamise põhimõtetest arvestas kultuurikomisjon mõiste "õppesuund" asendamist mõistega "kooli õppekava". Gümnaasiumi riikliku õppekava mõjutusel sätestati eelnõus nõue, et gümnaasiumis peab olema vähemalt kolm õppesuunda. Nõue rakendub 2013. aasta 1. septembril. Eelnõust jäi välja nõue, et gümnaasiumis tuleb tagada piisav arv õpilasi, mis oleks kooli jätkusuutlikkuse alus (need on muudatusettepanekud 36, 37 ja 38).
Täiesti uue sättena nähakse ette eelnõu § 7 lõikes 8 õpilaste ja vanemate kaasrahastamise võimalus õppekavavälises tegevuses (need on huviringid, pikapäevarühm ja õpilaskodu) osalemise eest koolipidaja sätestatud tingimustel. Eesti Maaomavalitsuste Liidu ettepanekul muudeti õpilaste elukohajärgsesse kooli jõudmise piiraega 30 minutilt 60 minutini. Siinjuures tuleb arvestada, et vastav ajaline nõue kehtib 80% õpilastele, kes käivad elukohajärgses koolis. Kui vanem valib lapsele mõne muu kooli, mis ei ole elukohajärgne kool, siis seda nõuet ei pea arvestama.
Uue sisu sai mõiste "koolikohustuse mittetäitja". Koolikohustuse täitmine hõlmab erinevaid õpetamisviise, sealhulgas koduõpet ja haiglaõpet. Tegemist on kohustusega osaleda õppes, mille käigus õpilane omandab teadmisi ja oskusi vastavalt oma võimetele. Koolikohustuse mittetäitja määratlemisel loobuti kriteeriumist, et koolikohustuse mittetäitja on õpilane, kes on õppeveerandi jooksul puudunud 20% õppetundidest (see on muudatusettepanek nr 59). Koolikohustuse mittetäitmine algab juba ühest tunnist põhjuseta puudumisega, millele kool peab kohe reageerima. 20% põhjuseta puudutud tunnid on aluseks vanema vastutusele võtmisele (see on eelnõus § 14 lõige 1) ja kohaliku omavalitsuse kohustusele esitada taotlus alaealiste asjade komisjonile. Selle muudatusega arvestati sisuliselt Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut nr 51 ja osaliselt ka Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni muudatusettepanekut nr 49.
Kultuurikomisjon ei toetanud koolikohustusliku ea tõstmist seniselt 17. eluaastalt 19. eluaastale.
Tallinna Haridusamet avaldas oma pöördumises kultuurikomisjoni poole kahtlust, et Tallinnas ei ole võimalik lapsele elukohajärgset kooli määrata, kuna rahvastikuregistri andmed ei ole usaldusväärsed. See on tõepoolest üsna suur probleem, mida tõenäoliselt selle seadusega ei lahenda. Tuleb ette, et vanemad esitavad valeandmeid, et laps võetaks mõnda lasteaeda või kooli, kuid tegelikult elab laps koos oma vanematega hoopis mujal. Samas on ka juhtumeid, kus lapsed elavadki vanematest eraldi, näiteks vanaema juures ja käivad ka vastavalt koolis. Või kui vanemad elavad Soomes, siis lapsed elavad endiselt Eestis sugulaste juures. Samuti võivad vanemad ennast koos lapsega registreerida omavalitsuses, kus tegelikult ei elata. Probleem tekib ka siis, kui laps on kolinud välisriiki, kuid tema elukohaandmed on jäänud rahvastikuregistris muutmata ning omavalitsus peab olema valmis talle eraldama koha elukohajärgses munitsipaalkoolis, kuigi laps sinna ei ilmu. Vanemad peaksid selles vallas märksa teadlikumad olema. Raskusi võib tekitada asjaolu, et rahvastikuregistri seaduse alusel ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik läbi viia väärteomenetlust ega kontrollida rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust. Kultuurikomisjonis leiti, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega ei saa Tallinna Haridusameti püstitatud probleemi lahendada, kuna tegemist on rahvastikuregistri seaduse reguleerimisalaga. Aga selge on, et midagi tuleks selle probleemi lahendamiseks hakata ette võtma.
On väga hea, et kõige tähtsamad punktid, mis puudutavad õppekava, kajastuvad nüüd seaduses ja mitte määruses nagu seni. Olulised muudatused õppekava osas puudutavad riiklikku õppekava (see on eelnõu § 15), rahvusvahelisi õppekavu (see on eelnõu § 16), õpilase koolist väljaarvamist (eelnõu § 28) ja gümnaasiumi lõpetamist (eelnõu § 31).
Lisaks otsustas kultuurikomisjon teha eelnõus õppekava puudutavates sätetes järgmised muudatused. Esiteks, kooli õppekava sätteid täpsustati osas, mis puudutab koolivälise õppimise ja tegevuse arvestamise korda (need on muudatusettepanekud number 69 ja 71 ning eelnõu § 17 lõige 4), näiteks tegelemine spordiga, õppimine huvikoolis, kutseõppeasutuses või mõnes teises üldhariduskoolis.
Tulenevalt Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekust nr 89 määratleti eelnõus statsionaarse õppe mõiste. Kultuurikomisjon pidas oluliseks arvestada Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut nr 91, mis annab mittestatsionaarses õppes õppivale töötavale õpilasele õiguse saada õppepuhkust. Koduõppe võimalusi laiendatakse – see on ettepanek nr 92 ja seda kajastab § 23. Teise lugemise teksti kohaselt oleks koduõpet olnud võimalik kohaldada üksnes terviseseisundist tulenevalt.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul – see on muudatusettepanek nr 110 – jäeti välja õpilaste arvu ülemine piirnorm gümnaasiumiklassides, kuna gümnaasiumis toimub õpetamine kursustena ja sellisena oleks tegemist liigse piiranguga. Kultuurikomisjon otsustas laiendada individuaalse õppekava kohaldamise võimalust kõikidele õpilastele, näiteks õpilastele, kes kõrgel tasemel sporti teevad. Teise lugemise tekstis oli individuaalne õppekava mõeldud üksnes haridusliku erivajadustega õpilastele. Individuaalses õppekavas nähakse ette erisused võrreldes riiklike õppekavadega. Individuaalse õppekava sisu üle otsustavad kool ja vanem koos.
Põhikoolis, kus õppekeel ei ole eesti keel, tuleb tagada eesti keele õppe korraldamine tasemel, mis võimaldaks põhikooli lõpetajal jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses. Kultuurikomisjon lähtus siin Eesti Reformierakonna fraktsiooni muudatusettepanekust nr 86.
Gümnaasiumi riiklikust õppekavast on eelnõu § 15 lõike 3 punkti 3 toodud uued mõisted "kitsas matemaatika" ja "lai matemaatika", mis on seotud ka gümnaasiumi lõpueksamite sooritamisega. Laias matemaatikas käsitletakse mõisteid ja meetodeid, mida on vaja matemaatikateaduse olemusest arusaamiseks. Erinevalt laiast matemaatikast ei ole kitsa matemaatika õppe põhiülesanne mitte matemaatika kui teadusharu enese tundmaõppimine, vaid peamine on matemaatika rakenduste vaatlemine inimest ümbritseva maailma teaduspõhiseks kirjeldamiseks ning elus toimetuleku tagamiseks. Kitsa matemaatika järgi õppinud õpilastel on soovi korral võimalik üle minna laiale matemaatikale pärast kolmandat kursust. Laia matemaatika programmi läbimine võimaldab jätkata õpinguid aladel, kus matemaatikal on oluline tähtsus ja seda õpetatakse iseseisva ainena. Kitsa matemaatika programmi läbimine võimaldab jätkata õpinguid aladel, kus matemaatikal ei ole olulist tähtsust ja seda ei õpetata iseseisva ainena.
Usundiõpetuse ja riigikaitseõpetuse senine esiletõstmine eelnõus võrreldes teiste valikõppeainetega ei leidnud komisjonis toetust (muudatusettepanekud nr 65–67), mistõttu piirduti sättega, millega kohustatakse lisaks eespool nimetatud õppeainetele kehtestada põhikooli riiklikes õppekavades ka karjääriõpetuse ning gümnaasiumis majanduse ja ettevõtluse ainekavad. Karjääriõpetuse ning majanduse ja ettevõtluse ainekavade seaduse tasandile toomine tulenes eelkõige Eesti Reformierakonna ettepanekust. Tegu oli muudatusettepanekuga nr 64, mis sellisel kujul ise jäi arvestamata. Vastavalt riiklikule õppekavale on koolil õigus õppesuuna sees teha valikõppeaine õpilastele kohustuslikuks.
Vajadusest luua paremaid eeldusi rahvusvaheliseks koostööks, mis hõlmaks muu hulgas diplomaatilisi esindusi ja väliseksperte, on eelnõu täiendatud Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni ehk IBO õppekava kõrval Euroopa kooli õppekavaga. Suurem osa teistest riikidest saabunud õpilasi asub õppima eesti õppekeelega koolidesse. Õpilastele, kes on Eestis elanud vähem kui kolm aastat, soovitatakse koostada individuaalne õppekava, milles esmalt on suurem rõhk eesti keele õppel, et õpilasel oleks võimalus kõiki aineid võimetekohaselt õppida.
Eelnõu senine õpilase kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise paragrahv jagati kaheks paragrahviks ning täiendati õpilase koolist väljaarvamise aluseid. See on eelnõu § 28, mis ei laiene aga erakoolile. Erakoolide puhul määrab väljaarvamise tingimused erakooli nõukogu (see on eelnõu § 105 punkt 17, millega muudetakse erakooliseadust). Kuna gümnaasiumiharidus ei ole kohustuslik haridus, siis võib gümnaasiumi kodukorras ette näha täiendavaid aluseid õpilase koolist väljaarvamiseks. Eelkõige on need seotud õpitulemustega. Koolil puudub aga kaalutlusõigus ja õpilane arvatakse nimekirjast välja, kui tal on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul kolmes või enamas õppeaines rohkem kui pooled kursuse hinded nõrgad või puudulikud. Gümnaasiumi kodukorras võib ette näha kõrgemad nõudmised õpitulemustele, eelistades näiteks õppesuunast tulenevalt teatud õppeaineid, mis peavad olema omandatud vähemalt hindele "rahuldav". Koolikohustuslike õpilaste suhtes kehtivad väljaarvamisel teatud erisused. Piiratud on koolikohustusliku õpilase koolist väljaarvamist kooli algatusel, mis on tingitud neile laiemas õppes osalemise ja selleks võimaluste loomise kohustusest. Koolikohustuslik õpilane, kes rikub kodukorda või ei täida koolikohustust, vajab koolilt teistsugust lähenemist, millesse vajadusel sekkub kohalik omavalitsus. Erakoolide oluline erisus võrreldes munitsipaal- ja riigikoolidega on õpilase ja kooli vahel sõlmitav leping, mille rikkumisel õpilase või vanema poolt – näiteks võib tuua õppemaksu tasumata jätmise – peab erakoolil olema võimalik õpilane koolist välja arvata, arvestamata koolikohustuslike õpilaste osas sätestatud piiranguid.
Küllaltki olulised muudatused on seotud gümnaasiumi lõpetamise nõuetega. Eelnõu menetlemisel Riigikogus on lõpueksamite tingimused üle toodud haridus- ja teadusministri määrusest seadusesse. Gümnaasiumi lõpetamisel tuleb teha neli lõpueksamit: kolm riigieksamit (need on eesti keel, matemaatika ja võõrkeel) ja kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenev koolieksam, mis lisaks õppesuuna ainevaldkonnale hõlmab ka sotsiaal- ja loodusvaldkonna õpitulemusi kontrollivaid ülesandeid. Kooli õppesuunal põhinevat koolieksami tööd valmistab ette ja kontrollib kool. Kuna sotsiaal- ja loodusvaldkond riigieksamitega hõlmatud ei ole, peab koolieksam kontrollima ka nende ainevaldkondade õpitulemusi.
Lisaks tuleb gümnaasiumi lõpetamisel teha õpilasuurimus või praktiline töö. Tegemist on uue kohustusliku lõpetamise tingimusega. Kehtiva korra kohaselt on see vabatahtlik, asendades üht koolieksamit, mida võib teha gümnaasiumiõpingute kestel. Eesti Õpilasesinduste Liit pidas oluliseks, et õpilasel oleks võimalik oma tööd suuliselt kaitsta, sellega pöörataks tähelepanu ka väljendus- ja esinemisoskusele.
Riigieksamil kontrollitakse vaid kõigile kohustuslike teadmiste omandamist, st eksamitööd koostatakse kohustuslike kursuste alusel. Riigieksam loetakse sooritatuks rahuldavalt, kui on saavutatud vähemalt 50% maksimaalsest tulemusest. Kehtiva korra kohaselt on see ainult 20%. Matemaatikas, kus riikliku õppekava järgi on õpilasel valida kitsa ja laia matemaatika vahel, valmistatakse ette ka kaks eksamitööd, mille vahel õpilane saab valida. Õpilane, kes on õppinud laia matemaatika kursusel, võib valida ka kitsa matemaatika eksami, ja kitsast matemaatikat õppinud õpilane võib valida laia matemaatika eksami.
Võõrkeele riigieksami võib haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimusel ja korras asendada rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitega, näiteks võib tuua TOEFL testi. Nende rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite loetelu, millega võib võõrkeele riigieksami asendada, kehtestab haridus- ja teadusminister. Gümnaasiumi lõpetamise uued tingimused, näiteks riigieksamite ettevalmistamise alused, volitusnorm lõpueksamite aegade ja vormide kehtestamiseks, riigieksamite rahuldavalt sooritamise 50% määr, kooli lõpetamiseks sooritatavate eksamite loetelu ja erisused sellest ning lõputunnistuse väljaandmise regulatsioon kohalduvad õpilastele, kes alustavad õpinguid õppeaastal 2011/2012.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekul – see oli muudatusettepanek nr 137 – muudeti kooli kohustust teavitada õpilase põhjuseta puudumisest valla- või linnavalitsust viie õppepäeva asemel juba ühe puudutud päeva korral, et tagada üsna tõsise probleemi kohene märkamine. Kultuurikomisjon pidas oluliseks kooli kiiret reageerimist igale põhjuseta puudumisele, mis on kooskõlas ka varase märkamise põhimõttega.
Kultuurikomisjon pidas oluliseks, et arenguvestlus toimuks üks kord õppeaastas ja et seda ei oleks võimalik kooli ja vanema kokkuleppel ära jätta. Eelkõige ...

Kui palju te, hea ettekandja, soovite lisaaega?

Kui oskaks öelda ... Aga viis minutit vahest ikka.

Palun, viis minutit lisaaega!

Eelkõige peeti otsustamisel silmas asjaolu, et lapse areng on kiire ning kooli ja vanema vaheline suhtlus seejuures väga oluline.
Muudatustega on üheselt määratletud, et pikapäevarühm, õpilaskodu ja huvitegevus on õppekavavälised tegevused, mis on seotud eelkõige rahastamisega. Vastavalt eelnõu § 7 lõike 9 teisele lausele ja § 82 lõikele 2 on kooli põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras õigus nõuda õpilaste õppekavavälises tegevuses osalemise korral vanematelt kaasrahastamist.
Enamik fraktsioonide muudatusettepanekuid hariduslike erivajadustega õpilaste õppimise kohta puudutas selliste õpilastega klasside täitumuse piirnorme. Nii Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanek nr 178 kui ka Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni muudatusettepanekud nr 180–188 olid suunatud klassitäitumuse piirnormide vähendamisele. Haridus- ja Teadusministeeriumi väitel on eelnõu koostamisel arvestatud koolide ekspertide arvamustega ning eelnõus juba on piirnormid väiksemad kui praegu kehtivad. Muudatusettepanekute arvestamisega oleks kaasnenud ka täiendav rahaline koormus riigieelarvele.
Paragrahvis 58 eristati selgelt mõjutusmeetmed tugimeetmetest, mis senini olid üheskoos. Vähendati ajutist õppes osalemise keelu ajavahemikku 20 õppepäevalt 10 õppepäevani. Õppes osalemise keeldu võib rakendada üksnes õppenõukogu. Alternatiivsed lahendused võivad siinjuures olla ka käitumisprobleemidega õpilaste klassi suunamine nõustamiskomisjoni soovitusel või kohaliku omavalitsuse taotlusel pöördumine alaealiste asjade komisjoni.
Kultuurikomisjon ei toetanud hoolekogu õiguste täiendamist töötajate koosseisu kooskõlastamisega, nagu paneb ette muudatusettepanek nr 213. Eelnõu järgi on hoolekogul õigus arvamust avaldada oluliste dokumentide koostamisel, nagu kooli põhimäärus, arengukava, kodukord, õppekava, sisehindamise aruanne ja eelarveprojekt. Hoolekogul on otsustuspädevus päris mitmes küsimuses. Hoolekogu problemaatika on selles mõttes keeruline, et kui me anname hoolekogule õigusi juurde, siis peab sellega kaasnema ka vastutus. Aga valdkondades, kus hoolekogul ei ole vastutuspädevust, ei saa tal olla ka otsustuspädevust.
Kultuurikomisjon ei toetanud ettepanekuid laiendada riigieelarvelisi toetusi ka sotsiaalpedagoogide ja logopeedide töötasu kulude katteks (ettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt nr 252) või võtta riigieelarvelise toetuse aluseks õppekava ja õpetajate arvu (Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni muudatusettepanek nr 253). Toetust ei leidnud ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek nr 258 tingimuste kohta, millal on kohalik omavalitsus kohustatud osalema oma territooriumil elava õpilase tegevuskulude katmises, kui õpilane läheb õppima teise kohaliku omavalitsuse kooli. Kohalike omavalitsuste kohustus osaleda tegevuskulude katmises laiendati ka eraüldhariduskoolides õppivatele õpilastele.
Kultuurikomisjonis ei leidnud toetust järgmised rahalisi kohustusi puudutavad muudatusettepanekud. Muudatusettepanek gümnaasiumiõpilase õiguse kohta saada õppetoetust ja võimalus elada õpilaskodus (nr 40); muudatusettepanekud klassitäitumuse ülemise piirnormi alandamiseks tavaklassidel (nr 111 ja 112), liitklassidel (ettepanekud nr 113, 114), pikapäevarühmal (nr 148) ja õpilaskodu rühmal (nr 153);  muudatusettepanek huvitegevuse rahastamise kohta vastavalt huvikooli seadusele (nr 157); muudatusettepanekud koolilõuna toetuse laiendamiseks gümnaasiumile (nr 165) ja 5–7-aastaste kooliks ettevalmistavates lasteasutustes või koolis (nr 167); muudatusettepanek koolilõuna toetusele alumise piiri sätestamise kohta (nr 166); muudatusettepanek gümnaasiumi- ja hariduslike erivajadustega õpilaste õpetajate töötasu alammäära kohta, mis oleks 20% kõrgem kui põhiharidusastme õpetajatel.
See oleks minu lühike ülevaade nendest peaaegu 50 arutlusest, mis enne selle seaduseelnõu teist lugemist toimusid, tuues meile sellise suure hulga muudatusettepanekuid, et praegu on isegi raske öelda, kes on selle eelnõu autor. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peeter Kreitzberg! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud ettekandja! Seda eelnõu on hästi pikalt menetletud, lausa mitu aastat. Päris alguses oli juttu, et gümnaasiumiaste võikski olla riiklik aste mingis staadiumis. Täna me näeme, et riigigümnaasiumid tekivad kuidagi väga seletamatutel põhjustel või siis ei ole seda nagu korralikult lahti räägitud. Minu küsimus ongi: kuidas kulges komisjonis diskussioon riigigümnaasiumide moodustamise üle? Me küsisime seda infotunnis ka haridusministri käest, aga ei saanud selget vastust, mis alusel ja mis põhimõtetel riigigümnaasiume moodustatakse. Kas haridusministeeriumil on olemas mingid põhimõtted, mis alustel, kuidas ja miks neid moodustatakse? Kas see käib kuidagi omavalitsuste taotluse alusel või moodustatakse neid mingitel muudel põhimõtetel?

Kui me kultuurikomisjonis tõsises usus põhikoole ja gümnaasiume lahutasime, siis sotside fraktsioon tegi ettepaneku, et kui põhikoolid ja gümnaasiumid on lahutatud, siis gümnaasiumid oleksid riigigümnaasiumid. Seda selleks, et viia nad ühele tasandile kutseõppeasutustega ning kaotada ära mõttetu konkurents pearaha hankimisel. See ettepanek ei leidnud toetust ja pärast seda riigigümnaasiumidest nagu enam ei räägitud.
Ega seaduses ei olegi riigigümnaasiumidest juttu, kuigi riigigümnaasiumide loomine ei ole ka mitte millegagi takistatud. Riigigümnaasiumi idee ilmus uuesti areenile minu meelest seoses Viljandis loodava riigigümnaasiumiga. Viljandi plaan on kaotada ära kolme gümnaasiumi gümnaasiumiastmed ja panna need ühte kooli kokku, ehitades Valuoja gümnaasiumile juurde ka vastava juurdeehitise. Ma osalesin ise ka Viljandis selles diskussioonis. Nii palju, kui mina sellest aru olen saanud, on Viljandi puhul eelkõige tegemist üksikjuhtumiga. Ma olen kuulnud, et 16 tahtjat on veel juurde tulnud. Suure tõenäosusega võib arvata, et kuna Viljandile lubati raha päris palju – räägitakse 50–70 miljonist juurdeehitise rajamiseks, et luua riiklik gümnaasium –, siis samasugune motiiv tekkis ka teistel omavalitsustel: raha nimel kooliastmed ära lahutada. Peale selle tuleb silmas pidada, et osa omavalitsusi on koolide peale võtnud väga suuri võlgu. Ma arvan, et päris hea motiiv on ka nendel, kellel on võlad: saab nagu kooli koos võlaga riigile üle anda. Ainult et Viljandi puhul on minu teada niimoodi ette nähtud, et seda kooli peavad ülal kõik omavalitsused proportsionaalselt seal õppivate õpilaste arvuga. Ja sellist riigiasutust üldiselt on raske leida, mida rahastatakse omavalitsuste rahaga. Nii et minu meelest on tegemist sellise päris huvitava konstruktsiooniga.
Kindlasti tuleb Viljandi puhul arvestada veel üht tegurit. Arutelus kogu aeg räägiti sellest, kas me ikka paigutame kõik Viljandi gümnaasiumiõpilased ära sinna uude gümnaasiumisse. Aga kui see gümnaasium saab oma selge õppesuuna või kolm õppesuunda, siis hakkavad toimuma konkursid ja sinna tulevad õpilased ka Saaremaalt, Hiiumaalt ja igalt poolt mujalt. Nii et selles mõttes too kool muutub tõesti riiklikuks gümnaasiumiks, et ta ei teeninda kaugeltki ainult Viljandi lapsi. Kogu analüüs, mismoodi see gümnaasium moodustatakse, mida hakkab sisaldama kooli õppekava ja mis on selle õppeasutuse funktsioonid, on veel pooleli.
Minu isiklik seisukoht on, et kui tahtjaid on teisigi, siis tuleb rahastada ka teisi samal alusel. See tähendab seda, et Eestis tuleb rajada uus süsteem, mitte luua ainult Viljandi linnas oaas keset kõrbe, kuigi Viljandi linn võiks selle üle suurt rõõmu tunda.
Mina ei oska täpselt öelda, mis sellele järgneb, aga iseenesest idee gümnaasium ja põhikool eraldi teha ei ole halb. Küsimus on ainult selles keerulises ja raskes tees, kuidas selleni ilma väga suurte ohvrite ja segadusteta jõuda.

Palun, kolleeg Keit Pentus!

Lugupeetud ettekandja! Me oleme üsna uhked oma e-kooli üle ja räägime sellest päris palju, aga minu arvates saame tõsisest e-arengust rääkida alles siis, kui e-kool ei tähenda mitte lihtsalt hinnete elektroonilist sisestamist ja hinnete elektroonilist jälgimist, vaid kui tekib selline reaalne e-gümnaasium: kui on võimalik veebi vahendusel pääseda ligi õpivarale, kui õpivara on vabalt kättesaadav, alla laaditav nii õpilastele kui õpetajatele. Kas see seaduseelnõu muudab olukorda paremaks ka selles valdkonnas või kas see teema oli teie komisjonis eraldi arutelu all?

See teema oli põgusalt arutusel ja mõnigi koolijuht tõstis selle üles. Ma olen teiega 100% nõus, et see pööre seisab meil alles ees. Selles eelnõus on ette nähtud paljude dokumentide kättesaadavus internetis, aga mis puutub e-õppekavasse, siis see temaatika alles ootab käsitlemist. Ma arvan, et me peame selle seaduse käivitama mitte väga kauges tulevikus ja see on kindlasti üks küsimus, mis vajab lahendamist.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea ettekandja! Kui ma loen ettepanekuid, mis rohelised on teinud ja mis komisjon on jätnud arvestamata, siis üllatusega märkan ma, et paljud arvestamata jäetud ettepanekud puudutavad kooli efektiivset majandamist. Kas või näiteks raamatukogude ühitamist ja muud sellist või siis õpilaste aja ja närvidega mõistlikku ringikäimist. Ühesõnaga kõike seda, mis oleks nagu terve mõistuse seisukohast otstarbekas kasutusse võtta. Palun vabandust, aga minule jätab selle põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu menetlemine rapsiva ja üle jala tegutsemise mulje. Te ka ise ütlesite, et neid asju tuleb kohe uuesti avama hakata. Kas teie hinnangul on see eelnõu nüüd nii küps, et selle pinnalt hakkab kool edenema, või hakkame nägema seda, mida te nimetasite: pidevat ümbertegemist?

Ma arvan, et selles eelnõus on mitmed asjad siiski lahendatud märksa paremini, kui nad on siiani lahendatud. Ja ma ei näe ka midagi sellist, mis praegust koolikorraldust halvemaks muudab. Selles mõttes ma küll pooldan eelnõu vastuvõtmist. Aga samal ajal me kõik komisjonis menetlemise käigus nägime, et eelnõus on terve rida probleeme, millele meil ei ole läbimõeldud lahendusi. Mõned asjad, mis me tagasi lükkame, lükkame tagasi sellepärast, et selleks ei ole piisavalt raha, aga osa ettepanekuid ei ole lihtsalt piisavalt hästi läbi mõeldud. Nii et küllap me tuleme paljude tõsiste teemade juurde veel tagasi, ja võib-olla juba selles Riigikogu koosseisus.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Minu teine küsimus puudutab õpilaskodu teemat, täpsemalt riiklikult toetatud õpilaskodu kohti. Selle eelnõu alguses on see väga selgelt ja üheselt piiritletud ainult toimetulekuraskustega õpilastega: nende jaoks saab omavalitsus riigi käest õpilaskodu koha eest tasumiseks tuge taotleda. Teisalt on teada, et osa koole võib kujuneda spordi-, muusika-, minu pärast ka teatri- või ükskõik missuguseks väga selge kallakuga koolideks ja neil on riigi seisukohast väga oluline roll. Samas võivad need ilmselt olla kohaliku omavalitsuse koolid. Kas ei ole natuke liiga kitsas lähenemine, kui õpilaskodu kohtade riiklik kompenseerimine piirdub toimetulekuraskustega noortega? Ehk oleks mõistlik seda varianti laiemalt näha ja sätestada, et ka näiteks muusika- või spordiõpilased saaksid riiklikult toetatult õpilaskodus elada? Need õpilased ju tulevad üle riigi kuhugi kokku.

See on kindlasti mõtlemist vääriv teema, aga minu arvates praegu piiravad meid ka rahalised võimalused. Tuleb selgeks teha, mille poolest erinevad õpilaskodu ja huvikool ning huviringid, mis tegutsevad põhikoolis – need hakkavad nagu sel juhul täitma üsna kattuvaid funktsioone. Aga iseenesest on see analüüsi väärt idee. Ma arvan, et praegu see jääb pigem rahastamisvõimaluste taha, aga kui võimalused on, siis tasub kindlasti selle üle mõtelda.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, teine küsimus!

Hea ettekandja! Kas teil on ülevaade selle kohta, kui mitu töötundi selle eelnõu menetlemisel nähti vaeva Riigikogus ja kui suur oli enne seda Haridus- ja Teadusministeeriumi töömaht eelnõu koostamisel?

Meil on olnud 55–56 koosolekut. Korrutame selle enam-vähem kahe tunniga ja veel umbes 10 inimesega – alati ei olnud küll kõik kohal, aga meil on külalisi olnud päris palju ja kui me nende töötunde ka kalliks peame, siis võiksime needki siin arvesse võtta –, mis see siis kokku tuleb? Üle tuhande töötunni ikka tuleb. Seega tööd on palju tehtud. Kui võtta ministeeriumi ametnikud ja kultuurikomisjoni ametnikud, kes on tohutut tööd teinud, ja seda sageli üsna kiirustades, siis kindlasti tuleb kokku üle 1000 tunni. Võimalik, et see jääb alla 2000 tunni, aga võimalik, et ka mitte.

Palun, kolleeg Keit Pentus, teine küsimus!

Hea ettekandja! Ma olen täiesti kindel, et selle eelnõu kallal on tehtud väga tublit tööd nii valitsuse poolel kui ka siin Riigikogus ja et selles võime ühiselt kokku leppida. Aga ma tuleksin tagasi selle sisu juurde. Te puudutasite oma ettekandes rahvusvahelisi õppekavasid ja Euroopa kooli temaatikat ning rääkisite lahti, kuidas see puudutab neid õpilasi, kelle emakeel ei ole eesti keel, aga kes asuvad õppima Eestis. Aga kuidas seesama Euroopa kool puudutab neid Eesti gümnaasiumide õpilasi, kes asuvad kogemusi omandama väljaspool Eestit? Kas see toob mingeid võimalusi juurde? Kuidas on vastastikuse tunnustamisega? Meil on olnud näiteks selliseid probleeme, et paariks aastaks Eestist välja õppima läinud noor on pärast pidanud need aastad Eestis tagasi tegema. Kas see muutub kuidagi lihtsamaks? Kas Euroopa kooliga lisanduvad meie gümnaasiumiõpilastele uued võimalused?

Ma arvan, et kui keegi õpib Euroopa kooli või IBO õppekavade alusel, siis ei teki selle tunnustamisega mingit probleemi ja kindlasti ei ole vajadust Eestis vahele jäänud õppeaastat korrata. Aga paljud õpilased õpivad kõikvõimalikes riikides, kus õppekavad erinevad meie omadest olulisel määral, ja siis tekib tõesti see probleem. Näiteks läheb noor inimene pärast 10. klassi Argentinasse, on seal aasta otsa ära ja alustab siis siin tagasi olles 11. klassist, kuigi võiks alustada 12-ndast. Aga IBO ja Euroopa kooli õppekava peakski tagama sellise ühtse lähenemise, mis ei sunni klassi kordama, kui õppekava on täidetud.

Palun, kolleeg Kaia Iva!

Austatud ettekandja! Kahtlemata on nii mahuka seaduse puhul üsna loomulik, et üsna pea tuleb hakata vaatama kohendusi ja täpsustusi, nii nagu te ka märkisite. Te märkisite samuti, et võib-olla tuleb sellega algust teha juba selle Riigikogu koosseisu ajal. Mis te arvate: kas ka see teema, mis oli arutelul ja siiski jäi kõrvale, nimelt ettepanek lõpetada põhikooli osas omavalitsustevaheline arveldamine, on teema, mille juurde tasuks uuesti tagasi tulla?

Mina isiklikult pean seda väga tähtsaks teemaks. See võib-olla ei mõjuta meie koolivõrku väga kiiresti, aga aastate jooksul on sellel väga suured mõjud. Minu arvates ei ole hea, kui meil siin Riigikogus üks esindab Tallinna, teine esindab Tartut, kolmas Paidet, viis inimest esindavad kõik oma väikseid omavalitsusi ja koolivõrku vaadatakse ainult sellelt pinnalt, kas üks või teine linn või maakoht saab sellest kasu. Praegu ongi väga huvitav seis: vallad tahavad kõik seda tasaarveldust kaotada, paljud linnad aga säilitada. Ning nende soovi taga ei ole mitte midagi muud kui lootus sellega raha juurde saada. Aga see, et me rüüstame ühtse Eesti koolivõrgu niimoodi ära, huvitab meid nagu vähe. Ma pean seda üsna kahetsusväärseks. Nii et minu arvates võiks see üks teema olla küll.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Peeter Kreitzberg! Avan nüüd läbirääkimised. Kõigepealt kutsun kõnetooli kolleeg Toivo Tootseni. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud härra minister! Head kolleegid! Igal istungivabal nädalal sõidame me ringi mööda Eestit ja kohtume inimestega. Ma ei mäleta, et mõnel kohtumisel kas siis vallavalitsuses või koolis ei oleks tulnud kõne alla ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. Just nendel kohtumistel kuuldud ettepanekutest ja arvamustest vormusidki välja need mitukümmend ettepanekut, mis Keskerakonna fraktsioon selle eelnõu kohta esitas. Ja üllatus, üllatus! Hea meel on tõdeda, et suurt osa nendest ongi arvestatud. Kõige olulisem on see, et jääb ära põhikooli ja gümnaasiumi sundlahutamine. See oligi peaaegu üksmeelne nõue kõigil meie kohtumistel. Ja ilmselt mitte ainult meie kohtumistel, küllap selles osas oli väga suur surve ka valitsevale koalitsioonile. Nii et sundlahutamine jääb ära.
Praegu, mil valitsuskoalitsioon on piltlikult öeldes nelja jalaga kohalike omavalitsuste seljas ja püüab igati kohaliku omavalitsuse õigusi ja tähtsust, samuti toimimisvõimet vähendada – seda näitab kas või täna üle antud eelnõu kohalike maksude kohta –, on see tõesti üsna erandlik juhtum. Tervitatav on ka see, et arvestati meie muudatusettepanekut määratleda statsionaarse õppe mõiste ning, mis kõige tähtsam, toetati meie ettepanekut anda mittestatsionaarses õppes õppivatele õpilastele õigus saada õppepuhkust.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on ülimalt tähtis seadus just selle tõttu, et see puudutab peaaegu iga Eesti peret. On loomulik, et see on nii suure tähelepanu osaliseks saanud. Seetõttu on ka ülimalt kahetsusväärne, et mitu väga head muudatusettepanekut, mis Keskerakonna fraktsioon tegi, jäi heaks kiitmata. On väga kahju, et komisjonis ei leidnud toetust meie muudatusettepanekud, mis oleksid riigieelarvelise toetuse laiendanud sotsiaalpedagoogide ja logopeedide töötasule. Ja on kurb, et praegusel kriisiajal valitsuskoalitsiooni liikmed ei toetanud meie ettepanekut koolilõunatoetuse laiendamiseks gümnaasiumidele, samuti seda, et riigieelarvest oleks ette nähtud toetus lõunakulude katteks 5–7-aastastele kooliks valmistuvatele lastele, kes õpivad koolieelse lasteasutuse või kooli juures. Kindlasti peame väga oluliseks, et keskharidusastme ja hariduse erivajadustega õpilaste õpetajate töötasu alammäär oleks 20% kõrgem kui põhiharidusastme õpetaja oma. Head kolleegid! Nende töö väärib seda. Nii et kui tuleb nende ettepanekute hääletamine, siis mõelge pedagoogidele, kes seda rasket, aga väga tänuväärset tööd teevad.
Head kolleegid! See eelnõu on tegelikult üsna hea näide sellest, kuidas siin Riigikogus töö tegelikult käima peaks. Just niimoodi, nagu selle eelnõuga on olnud: arutades, vaieldes, ka asjaosaliste seisukohti ära kuulates ja nendega ka arvestades. Tulemus on näha. Minu meelest võib üldjoontes selle eelnõuga täiesti rahule jääda ja seda toetada. Igal juhul on see samm edasi meie hariduse korrastamise valdkonnas. Jah, mitut meie väga olulist muudatusettepanekut ei toetatud, aga neid ei toetatud seekord ja selle valitsuskoalitsiooni ajal. Küll aeg annab arutust, nagu öeldakse. Küllap tulevikus on võimalik seda seadust veel paremaks teha. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toivo Tootsen! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Aivar Riisalu! Kaheksa minutit. Ei taha?

Head kolleegid! Hea proua esimees! Tuleb tunnistada, et väga paljud kolleegid on nende aastate jooksul, mis me selle koosseisuga siin oleme töötanud, näinud väga erinevaid poliitilisi vastasseise. On näinud heade kolleegide erinevat käitumist erinevates olukordades. Mina tahaksin siinkohal ühineda eelkõneleja arvamusega, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu menetlemine on näidanud, et olukorras, kus kaalukausil on midagi märksa enamat kui poliitilised ambitsioonid, kus kaalukausil on midagi märksa tähtsamat kui see, mida arvab ühest või teisest asjast koalitsioonis või opositsioonis olev poliitik, saab kokku leppida küll. Kui me peame ikkagi silmas Eesti jätkusuutlikkust, siis saab normaalselt asju arutada ja asju ajada.
Ma olen sellesama vaidluse käigus toonud näite, et mina olen pärit väikesest maakeskkoolist. Ma olen lõpetanud ühe Läänemaa keskkooli esimese lennu. Mulle otsa vaadates te saate aru, et ega ma väga vana ka ei ole, järelikult on see kool asutatud suhteliselt hilises minevikus ja ma ei saa rääkida mingitest väga suurtest traditsioonidest. Aga samas ma kinnitan, et kui ma vaatan oma kodukohta ja mõtlen selle peale, et seal kooliharidust ei ühel ega teisel viisil enam omandada ei oleks võimalik, siis elu, mis sealt on hakanud kaduma niikuinii, kaoks veel palju kiiremini. Seetõttu on meie asjaomased otsused eriti olulised.
Koolide maapiirkondades säilitamine annab võimaluse tagada, et ka maal saavad inimesed elada. Praegu tuleb tunnistada, et väga paljudes maapiirkondades öeldakse, et maal saab elada vaid väga rikas inimene. Maal peab peres olema mitu autot kas või selleks, et lapsi suuremasse keskusesse huvialaringidesse vedada.
Kurb, et me koolitoidu osas kokku leppida ei suutnud. Tõele otsa vaadates tuleb tunnistada, et koolitoit võib ka vanemas kooliastmes õpilasele olla ainus sooja toidu kord. Ei ole mõistlik, et me seda endale ei teadvusta või häbeneme seda. Ma olen suhelnud väga palju noormeestega, kes on tulnud peale kooli sõjaväkke. Kui poisid saavad sõjaväes kolm korda päevas sooja toitu, siis nad hakkavad kaalus juurde võtma ja tunnistavad, et nad pole elus mitte kunagi niimoodi süüa saanud. See on praegu meie Eesti elu!
Pikapäevarühmad – täpselt sama asi. Laps saab koolist lahti suhteliselt vara, vanemad aga peavad laenude ja liisingute tasumiseks pikalt rügama. Kuhu me need lapsed paneme? Oleks võinud siiski üritada selles osas kokku leppida. Aga järsku õnnestub see tulevikus.
Üks tuntud koolijuht, kes palus ennast mitte tsiteerida, aga väga paljud saalis olijad tunnevad teda, ütles mulle natuke aega tagasi – eks igaüks mõistata, kes see koolijuht küll olla võiks –, et võib-olla meil oleks mõistlik arutleda, kas mitte põhikooli osa aasta-paar pikemaks teha. Sellel lihtsal põhjusel, et raske on tõmmata piiri, kus lõpeb põhiharidus ja kust algab akadeemilisem gümnaasiumiharidus või see haridus, mida jätkatakse kutseõppes. Võib-olla tõesti anda noortele inimestele võimalus ennast paremini ette valmistada, omandades põhiharidust aasta või kaks kauem. See on riigile kallis, aga mõttekoht on see päris kindlasti!
Kokkuvõttes aga tahan kogu südamest häid kolleege tänada. Minu jaoks on saavutatud lahendus emotsionaalselt väga-väga oluline. Selle eelnõu niisugune menetlemine andis mulle tagasi usu, et Eesti kestab edasi. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Liisa-Ly Pakosta!

Austatud kolleegid! Mul on hea võimalus eelkõnelejate öeldut jätkata: tahaksin ka omalt poolt kiita haridusministeeriumi ja haridusminister Tõnis Lukast selle eest, et koostöö selle väga keerulise ja mitmekihilise seaduseelnõu menetlemisel on olnud tõhus, kiire ja praktiline. Ettepanekuid on arvesse võetud ja tagasi lükatud sõltuvalt nende sisust, mitte tulenevalt sellest, kas need on tulnud opositsiooni või koalitsiooni poolelt. Juhin tähelepanu sellele, et mõned ettepanekud, mis on jäänud arvestamata, on tulnud koalitsiooni poolelt. Ma tunnustan seda sisulist lähenemist vägagi.
Kui me peaksime andma sellele eelnõule lihtsama nimetuse, siis võiks see olla hariduse kaasaegsemaks muutmise seadus. Et töö jätkub, on täiesti loomulik ja ma usun, et õige pea, kuigi hariduses ei tohiks asjad juhtuda kiiresti, jõuame me ka tervikliku haridusseaduseni, mis seob nii alushariduse kui ka ka edasised haridusteed. On päris mõistlik, et me liigume selles suunas, et kogu inimese haridustee leiaks kajastamist ühes seaduses.
Hariduse osas kokkulepete saavutamine ei ole kunagi lihtne. Praegusel juhul ma tahan väga kiita ka kogu Eesti kodanikuaktiivsust, mida on üles näidanud nii õpilased ise kui ka õpetajad ja koolid, nii lapsevanemad kui ka kohalikud omavalitsused. Ma loodan, et see kodanikuaktiivsus ei kao ja inimesed tunnevad edaspidigi vastutust väga olulistes haridusküsimustes kaasa rääkida.
Ühte asja tahaksin aga ka selle saali opositsioonile südamele panna. Koolis õpetatakse lastele juba esimeses klassis, kui nad seda juba alushariduse kaudu ei ole omandanud, et valetada ei ole ilus. Ma olen ise päris palju mööda Eestimaad ringi sõites kogenud olukordi, kus praeguse opositsiooni esindajad on tegelikult andnud nii kohalikele omavalitsustele kui koolidele täiesti eksitavat informatsiooni hariduse korralduse või selle eelnõu kohta. Ma usun, et kokkulepe, mis siin saalis saavutatakse, võiks ehk edaspidi viia arutelud ka kohapeal, kui Riigikogu liikmed ja muud erakondade esindajad kodanikega kohtuvad, tasemele, et me räägime asjast. Hariduses on väga vähe poliitikat.
Tahaksin südamele panna ka seda, et nii mõnigi kord on paremerakondi süüdistatud selles, et soositakse nagu mingisuguse haridusliku eliidi tekitamist. Ma tuletan siiski meelde, et meie ühine mure on vastutada selle eest, et hariduslik eliit laieneks, et hariduse parimad võimalused oleksid kättesaadavad absoluutselt igale lapsele ja noorele, kes soovib haridusteel tipptaset saavutada. See eelnõu kõrvaldab väga mitu seni kinni seisnud väravat ja lubab palju rohkem vastavalt lapse või pere enda soovidele ja tahtmistele haridusteel edasi liikuda. Ärgem unustagem, et hariduse sisu ja mõte ongi ülespoole pürgida, edasi liikuda. Igasugused katsed seda takistada ei lähe kokku hariduse põhimõtetega.
Mis pikapäevarühmade temaatikasse puutub, siis ma tuletan lugupeetud opositsioonile meelde, et sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna juhitud Tallinna linn on seni olnud ainus Eesti omavalitsus, kes on selles valdkonnas raha küsimisega hakkama saanud. Ja nagu me õiguskantsleri sekkumise tulemusena tähele panime, on see küsimus lahendatud ehk siis praktikas seda muret ei ole.
Niisiis, ärgem kartkem head haridust, vaid vastupidi, võidelgem ühiselt selle eest! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Liisa Pakosta! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Paul-Eerik Rummo!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud minister! Selle eelnõu menetlemine on olnud pikk ja paiguti ka vaevaline, aga nüüd, kui me oleme lõpusirgel, on võimalik teha tagasivaateid ja teatud üldistusi sellest pikast protsessist. Tuleb öelda, et kogu see vaev on end mitmes mõttes kindlasti ära tasunud. Tooksin esile paar asja, mis mulle olulised tunduvad.
Mis mõttes on see pikk protsess ennast ära tasunud? Me oleme saanud selgema pildi sellest, missugune on meie ühiskonnas olemasolev hariduslik, hariduskorralduslik ja miks mitte hariduspoliitiline mõte. Missugune on seis, missugused on seisukohad, kui sügavalt üks või teine asjale pühendunud või asjast huvitatud inimene või ringkond on probleemidesse süvenenud, mida peetakse oluliseks ja mida vähem oluliseks hariduskorralduse ja haridusfilosoofia alal. Esialgu tundub, et hariduspoliitiline mõtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt heitlik ja eri päevadel võib selles olla üsna suuri kõikumisi. Hea näide on kas või sellesama PGS-i justkui kaubamärgiks muutunud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise teema ning sellega seonduv.
Tuletan meelde, et tegelikult jõudis selline lahendus, et põhikoolid ja gümnaasiumid võiksid olla teineteisest lahutatud haridusasutused, seaduseelnõusse üsna mitme aasta vältel toimunud mitmesuguste haridusfoorumite ning muude suuremate ja väiksemate, laiemate ja kitsamate kogunemiste lõppjärelduste põhjal. Mingis mõttes tuli eelnõu koostaja sellega vastu ühiskonnas ja eriti asjatundjate ringkondades kujunenud arvamusele, et see peaks olema parim tee. Ja mõne seminari või foorumi lõppdokumendis on sõnastatud see kui ainuvõimalik tee meie hariduse kvaliteedi päästmiseks. Ent kui asi oli lõpuks kirjutatud sellisel kujul seadusesse, tekitas see minu meelest ootamatult terava ja tugeva vastuseisu, mida osati ka väga mitmel korral täiesti loogiliselt ja vastuvõetavalt ära põhjendada. Nüüd aga omakorda, kui eelnõu autor ja esitaja oli kohustusliku kooliastmete lahutamise ideest taganenud, läks mitmel pool omavalitsustes lahti spontaanne, omavalitsuste omavahelisel kokkuleppel käivitunud ilma sundimata liikumine selles suunas, et koolivõrk kuidagi korrastada, lähtudes muu hulgas või eeskätt põhimõttest, et need kaks kooliastet peaksid toimima lahus. Tagatipuks aga jäi mulle paar päeva tagasi kuskil ajalehes silma, et Eesti Õpetajate Liit heidab Riigikogule ette, et see samm jäi tegemata – selle oleks pidanud ilmtingimata ära tegema, et idee kohustuslikus korras rakendada. Säärane asjade käik iseloomustab hästi heitlikkust Eesti hariduspoliitilises või hariduskorralduslikus mõtlemises.
Teiselt poolt tuleb aga öelda, et selle pika protsessi tulemusel on see heitlikkus minu arvates mõnevõrra vähenenud. On tugevnenud arusaamine, et kuigi inimese haridustee jaguneb kindlateks etappideks, on see lõppkokkuvõttes ikkagi üks tervik ja seda iseloomustab teatud pidevus. Ma palun natuke lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaaega!

Aitäh! Kui me nüüd kas selles või järgmises Riigikogu koosseisus läheme haridusseadustikuga uuele ringile – ja seda ma pean hädavajalikuks –, siis me sellel uuel ringil peaksime selgelt ja tugevalt arvesse võtma, et ühelt poolt on igal haridusastmel oma kindel iseloom, oma kindel eesmärgistatus. Aga teiselt poolt need astmed peavad omavahel haakuma. Olulisim tegur, millest me peame rääkima, on tegelikult hariduse kvaliteet. Hariduse kõrge kvaliteet peab olema tagatud kõikidel haridusastmetel. Ma arvan, et valmisolek uue haridusseadustiku tegemisel uuele ringile minna on ühiskonnas praegu ehk ka tänu PGS-i pikale menetlemisele suurem, kui see on olnud seni.
Ilmtingimata on minu meelest vajalik, et see uus haridusseadustik ei rajaneks mitte koolitüüpidele, n-ö haridusasutustele, vaid liigenduks haridusastmete kaupa. Ja iga haridustaseme puhul peab olema selgelt sõnastatud selle eesmärgistatus ning eraldi defineeritud, mida mõistetakse hariduse kvaliteedi all. Selle kvaliteedi definitsiooni alusel tuleb koostada kindlad standardid. Nende seaduste sisu olekski nende standardite kehtestamine ja vastutuse kehtestamine, et oleks teada, kes ja mil moel jälgib vastavust nendele standarditele.
Asi saab ju tegelikult alguse alusharidusest. Ma olen päris kindel, et me peame saama kindlamatele jalgadele oma alushariduse, mille üks eeltingimus on see, et koolieelsetes lasteasutustes oleks alushariduse pedagooge laste kohta rohkem kui siiamaani. Meie alushariduse pedagoogid on hea ettevalmistusega, aga neid on liiga vähe. Ja teiseks kummitab ikkagi see vana hirmus asi, et lasteaiakohti ei ole – neid ei ole ja neid ei jätku kuidagimoodi. Kui me sellest probleemist – lasteaiakohtade vähesusest – üle ei saa ja kui me ei suuda tagada, et alushariduse pedagoogide töö oleks samavõrra väärtustatud kui teiste pedagoogide töö ja et neid oleks iga rühma kohta rohkem, siis me tõenäoliselt ei saa rääkida ka sellest, et väljalangemus järgmistel haridusastmetel kõvasti väheneb. Vundament lihtsalt jääb nõrgaks. See oleks üks esimesi samme, mis minu arust tuleks meie hariduskorralduses edaspidi ära teha. Aga me jõuame veel sellest palju rääkida. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Paul-Eerik Rummo! Nüüd palun kõnepulti kolleeg Lauri Vahtre!

Austatud proua esimees! Härra minister! Head kolleegid! Teie ees on pika töö ja suure vaeva tulemus. Selle eelnõu menetlemine oli meile kõigile õpetlik. Tõepoolest, nagu siin paljud on märkinud, me õppisime ise selle juures üht-teist ja ma arvan, et õppis ka kogu see osa Eesti rahvast, kes arutelu mingilgi määral jälgis.
Üks õpetus oli, et on võimalik leida kompromisse. Ma tahaksin kiita eelnõu algatajaid, see tähendab ministeeriumi, kes oskas neid kompromisse teha ja loobus paljudest algselt kavandatud meetmetest, nagu näiteks gümnaasiumipiirkonnad, mida mina pidasin suhteliselt arukaks instrumendiks, aga mis kohtas väga teravat vastuseisu, või siis kava tõsta koolikohustuse iga 18. eluaastani, eriti aga muidugi gümnaasiumi ja põhikooli administratiivne kohustuslik lahutamine. See aga ei tähenda sugugi, et eelnõu on kaotanud oma pea, jalad ja käed ning alles on jäänud mingi tähtsusetu ollus.
Praegu teie ees seisev tekst sisaldab siiski väga palju olulisi olemasoleva korra parandusi, täpsustusi, täiustusi. Näiteks on täpsustatud vanemate ja kohaliku omavalitsuse kohustusi koolikohustuse täitmisel ja selle jälgimisel, on korraldatud n-ö tundlike õppeainete õpetamine ja täpsustatud erakoolide õigusi. Tehtud on palju muudki.
Teiseks on väga tähtis, et silmanähtavalt on suurenemas nii koolide kui õpilase vabadused õppe sisu valimisel. Võetavate ja pakutavate kursuste laiem valik tähendab esimest sammukest, et liikuda gümnaasiumiastmes lähemale ainesüsteemile, ühesõnaga, ülikoolilikule õppekorraldusele. Ma ei arva, et gümnaasiumid peavad üle minema süsteemile, milleni peaaegu on jõutud Soomes. Ma arvan, et gümnaasiumis tuleb siiski säilitada klassid, aga sellele peab lisanduma õpilase vabadus teine osa oma isiklikust õppeprogrammist koostada ise, valides valikute hulgast, mida kool pakub.
Eriti tähtis on, et seaduseelnõus on praegusel kujul läbivalt käsitletud gümnaasiumi ja põhikooli eraldi. Neid kirjeldatakse eraldi, neid nähakse eraldi koolidena ja selle taustal on olemas võimalus, et nad töötavad ka ühe asutusena – pigem just nimelt nii. Põhikool ja gümnaasium võivad toimida ühe asutusena, aga nad peaksid sisuldasa olema siiski erinevad koolid. Ma olen päris kindel, et see on samm sellel teel, kus Eestis hakkab järjest rohkem tekkima nn puhtaid gümnaasiume. Ja ma olen ka täiesti kindel, et sedamööda, kui kiiresti neid asutatakse ja nad tööle hakkavad, hakkavad varsti nii noored ise kui ka nende vanemad aru saama nn puhaste gümnaasiumide eelistest.
Kuna see suur töö on tehtud ja nüüd oleks vaja ta, nagu öeldakse, laki alla panna, siis see saab tähendada ainult üht: me peame täna teise lugemise lõpetama.
Lõpetuseks küsin retooriliselt "Viimse reliikvia" filmi sõnadega: kas see on lõpp? Ei, see ei ole lõpp. Meie püha üritus kestab edasi. Haridusseadusi tuleb teha senikaua, kuni meie näpud või meie järeltulijate näpud veel suudavad hääletusnuppe vajutada. Ma tänan!

Suur tänu, kolleeg Lauri Vahtre! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Eldar Efendijevi!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Austatud minister! Poolteist aastat arutasime meie ja arutas kogu ühiskond seaduseelnõu, mis nägi ette terve koolivõrgu reformi. See hoidis seda eelnõu suure tähelepanu all. Võib öelda, et enamik asjahuvilisi võttis diskussioonist osa ja tegi omapoolseid ettepanekuid. Arutelu aja jooksul esitati ligi 600 parandusettepanekut ja eelnõu algtekst on nii palju muutunud, et võib öelda, et meie ees on päris uus eelnõu. Ja see on palju parem kui see, millest me kunagi alustasime. Aga ikka jäid õhku probleemid, mis ei leidnud ka praeguses tekstis lahendusi, ka on ette teada, et paljud küsimused püstitab lähiajal elu ise. Ma toon ainult mõned näited.
Esiteks. Üks tähtsaimaid küsimusi, mis konkreetset lahendust ei leidnud, on see, et seadusega laienevad ja suurenevad KOV-ide kohustused, mille täitmine on seotud ressursivajaduse kasvuga. KOV-idel neid ressursse ei ole ja ka riik selle seaduse alusel neile lisaraha seaduse rakendamiseks ei eralda. Sellest on juba räägitud mitu korda, aga küsimus ei ole lahendust leidnud. Oleks õige, kui tulevase aasta riigieelarves seda vajadust arvestatakse.
Teine küsimus, mille mina tingimata ja järjekordselt püstitan, on venekeelsete koolide osa selles seaduseelnõus. Esitasin selle küsimuse mitu korda ministrile siin Riigikogu saalis ja ta oli nõus, et probleem on, ja et probleem on tõsine. Sama hinnangu andsid ka komisjoni liikmed, aga küsimus ei leidnud lahendust. Tuleb välja, et vene koolidele on määratud tähtajaliselt konkreetsed nõuded, aga raha, et koolid suudaksid neid nõudeid täita, ei piisa. Ja tegemist ei ole ainult raha vähesusega, küsimus on õpetajates ja nende puudumises. Võib tekkida olukord, et Keeleinspektsioon esitab oma nõudmisi, aga koolidel ressursse rohkem ei ole – need on lõppenud. Ja ilma riigi abita pole raha kuskilt võtta. Peale seaduse vastuvõtmist on vaja see küsimus riigi ja KOV-ide koostöös lahendada nii kiiresti kui võimalik. Muidu tekib olukord, et kool ei suuda seadust täismahus täita ja siis võib olukorda hinnata ka nii, et see kõik oli ette programmeeritud. Aga nii ei tahaks mõtelda.
Ja veel üks küsimus, millele tahaksin järjekordselt teie tähelepanu pöörata ja mis on seotud riigipoolsete investeeringutega koolides. Pean silmas koolihoonete renoveerimise vajadust. Asjade seis on selline, et paljude koolihoonete seisukord ei vasta nõuetele. Mõnes koolis on lood nii, et koolimaja on renoveeritud pooleldi ja siis on tööd seisma jäänud, sest raha sai otsa. On juhtunud, et koolihoone on kinni pandud, aga remonti ei ole alustatud, sest ressursse pole. Ja tegu on koolidega, kus ei ole õpilaste puudust. Sellist olukorda, kus õpilased peavad õppima ei tea mis ruumides, ei saa pidada normaalseks. Aga ilma riigi toetuseta koolid ise nende probleemidega hakkama ei saa.
On ka palju teisi olulisi, detailsemaid ja tehnilisi küsimusi, mille lahendamisega selles eelnõus ei ole arvestatud. Aga nende aktuaalsus nõuab nii meilt kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumilt, et juba lähiajal tuleb nendele tähelepanu pöörata. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eldar Efendijev! Nüüd palun kõnepulti kolleeg Kaia Iva!

Austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Head kolleegid! Kui rohkem kui aasta tagasi see eelnõu meile arutada anti, siis tekitas see väga palju arutelu ja pingeid, samas ka ennustusi. Ennustati selle eelnõu põrumist ning ministrile, töörühmale, ministeeriumile ja kõigile muudele asjaosalistele suurt kadu. Õnneks see nii ei läinud ning peagi jõuti emotsionaalsete ennustuste juurest sisuka arutelu juurde. Kuid kogu selle menetluse ajal leidis maakondades – kogesin seda ka oma valimisringkonnas käies – üsna palju kritiseerimist see, et Riigikogu seda eelnõu põhjalikult arutab. Ka meie enda kolleegid siit saalist heitsid seda ette, leides, et eelnõu pigem tuleks tagasi võtta ja ei ole Riigikogu asi üht eelnõu nii põhjalikult menetleda.
Mul on hea meel, et see nii ei läinud. Ja mul on hea meel, et täna on siin saalis tunnistatud ja tunnustatud seda, et Riigikogu on oma rolli hästi täitnud, et ministeerium on töörühmi hästi vedanud ja kõikidel tasanditel on läbirääkimised toimunud. Samas ei saa me eeldada, et kõik maailma hädad ühe eelnõuga ja ühe seadusega ära saaks lahendada. Ka täna on siin tõstatatud mitmeid sotsiaalseid ja muid  probleeme ning on ette heidetud, et see eelnõu neile lõplikke lahendusi ei anna. Ilmselt see polegi võimalik.
Ma ise olen seotud mitme haridusasutusega, ühes neist olen nõukogu liige ja teises hoolekogu liige. Oma koduvallas olen ma seotud ka koolide ümberkorraldamisega. Nii nagu selle seaduseelnõu arutelu ajal üldiselt, nii on ka minu koduvallas ehk Türi vallas, kõige enam kõne all olnud koolivõrgu ümberkorraldamine, kuna meie linnas on kaks väikest gümnaasiumi. Ja mis toimus? Vallavalitsus algatas arutelu gümnaasiumide üle Türi linnas neli aastat tagasi. Siis räägiti sellest, et õpilasi on vähem ja et kaks väikest gümnaasiumi ei pea vastu – räägiti asja sisust. Hetkest, kui me hakkasime menetlema siin seda seaduseelnõu, argumendid muutusid. Öeldi, et me peame rääkima koolikorralduse muudatustest sellepärast, et riik käsib. Unustati see, et lapsi on vähem, unustati see, et neid ei tule võib-olla piisavalt juurde, ja suunati kogu teravik, kogu pahameel riigi, Riigikogu ja valitsuse vastu. Kuid ka see lastehaigus läks mööda ning nüüd räägitakse valdavalt uuesti sellest, et küsimus ei ole mitte selles, et mingid välised jõud tahavad meie elu nurjata, vaid kõige taga on objektiivsed asjaolud. Just need sunnivad ümberkorraldusi tegema.
Üks tähelepanek veel. Selle seaduseelnõu arutelu käigus on rõõmustavalt palju süvitsi räägitud mitmesugustest hariduselu küsimustest ja probleemidest. Need on olnud väga terava tähelepanu all. Selle üle on hea meel. Mul endal matemaatikuna on hea meel selle üle, et üsna palju tähelepanu on leidnud vajadus reaalteadusi õpetada. Me vajame nutikaid lahendusi loovaid töökohti ja meil on vaja selleks korralikku reaalharidust.
Üsna hiljaaegu, kui me menetlesime siin saalis eelnõu, millega me kohendasime kiirlaenude võtmise ja andmise võimalusi ning seadsime sellele intressipiire, siis lugesin ma lugupeetud ajakirjanike vahendusel lugupeetud ärimeeste analüüsi. Nad seletasid, et kui me 100 krooni välja laename ja 800 krooni tagasi saame, siis ega see 800%, mis me vahelt saame, et ega see pole veel puhaskasum. Selle matemaatika järgi on ju nii, et annan 100 krooni välja, 100 saan tagasi, ja olengi 100% vahelt saanud. Selliste ärimeeste tõttu meie äri lihtsalt läheks untsu ja seepärast ma loodan, et meie matemaatikaharidus tõepoolest edeneb. Aitäh teile ja edu selle eelnõu lõplikul menetlemisel!

Suur tänu, kolleeg Kaia Iva! Palun nüüd kõnepulti, kolleeg Lauri Luik!

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Hea meel on tõesti, et ligi poolteist aastat väldanud töö, rohked arutelud ja debatid on jõudmas selgete tulemusteni ja lõpusirgele. Võib öelda, et me oleme lõppkokkuvõttes saanud päris hea põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse. Kõik need teinekord teravaks läinud diskussioonid on tagantjärele vaadates mõjunud sellele seaduseelnõule tervendavalt, nii et loodame, et kui me selle seaduse järgmisel nädalal saame vastu võetud, siis hakkavad Eesti haridusmaastikul tekkima muutused paremuse poole.
Selle seaduseelnõu üldine eesmärk on hariduse kvaliteedi tõstmine ning omavalitsuste suunamine koolivõrgu korrastamisele, et tekiksid ja jääksid tugevad põhikoolid, kus antaks põhiharidust võimalikult kodukoha lähedal, ning kvaliteetsed gümnaasiumid. Algusest peale on selle seaduseelnõuga olnud seotud päris palju selliseid valdkondi, mille osas pole erilisi kahtlusi ja väga suuri diskussioone olnud. Need sätted oleks võinud juba ammu kehtida. Toon näiteks väga selgelt defineeritud põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded, õppekava alusväärtused seaduse tasandil, samuti kõik, mis puudutab koolikohustuse täitmist ja väljalangemuse vähenemist, loomulikult ka erivajadustega, sealjuures andekate õpilaste toetamine ja vaimse ning füüsilise turvalisuse ja tervise tagamine koolis. Need on valdkonnad, mille üle meil väga palju diskuteerida tarvis ei olnud – väga suuri kaklusi ei puhkenud, valitses üksmeel.
Samas oli ka teemasid, mis tõepoolest tuli läbi vaielda. Mitmetel osapooltel oli palju erinevaid arvamusi. Usun aga, et me leidsime kokkuvõttes suhteliselt hea kuldse kesktee. See puudutab näiteks koolikohustuslikku iga, mille me jätsime samaks, nagu praegu kehtib, s.o 17 eluaastat, samuti kohalike omavalitsuste vahelise tasaarveldamise süsteemi, mida me ei pidanud samuti vajalikuks muutma hakata. Mul on hea meel selle üle, et nüüd lisandub munitsipaalkoolidele võimalus arveldada erakoolidega samadel alustel, nagu nad praegu arveldavad munitsipaalkoolidega.
Loomulikult on palju kirgi algusest peale üles kütnud koolide lahutamise temaatika. Me oleme ka oma fraktsiooniga olnud seisukohal, et sunduslikult sellist asja teha ei tohiks, ja jumal tänatud, et me suutsime lõppkokkuvõttes kokku leppida, et kohalikud omavalitsused kui munitsipaalkoolide pidajad ise otsustavad, kas lahutamine on vajalik või mitte.
Oleme seisnud ka ettevõtluse õpetamise eest koolides. Ettevõtlikkust ja omaalgatuslikkust tuleks noortele juba võimalikult varases eas õpetada. See võiks gümnaasiumiastmes kooli jaoks olla kohustuslik, õpilase jaoks aga vabatahtlik. See saigi seaduseelnõusse sisse.
Tuliseid vaidlusi tekitas loomulikult gümnaasiumi lõpueksamite temaatika. See kompromiss, mis me saavutasime – kolm riigieksamit ja n-ö komplekseksam-uurimistöö –, tundub suhteliselt hea kompromiss olevat. Nii et väga suur töö on meil tehtud, väga oluline valdkond hakkab saama üsna hästi reguleeritud. Ma võtaksin kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit veel, palun!

Tööpõld on aga ka edaspidi suhteliselt lai. Fookuses peaks tulevikus olema eelkõige hariduse kvaliteet ja loomulikult ka kättesaadavus. Selleks, et tagada parim hariduse kvaliteet, peaks kindlasti tegelema kahe valdkonnaga üldhariduse maastikul: need on õpetajad ja õppekavad. Loomulikult on probleemseid valdkondi ja aspekte veel hulk, aga ma leian, et eelkõige õpetaja koolitusele ja koolipraktikale tuleb tulevikus kindlasti rohkem rõhku panna. Väga hea näitena saab nimetada projekti "Noored kooli", mis tõi tõepoolest värsket hingamist meie koolidesse. Miks mitte rohkem praktiseerida ka muidu ühiskondlikult aktiivsete ja tuntud ettevõtlike inimeste enamat kaasamist kooli õppetöösse ja nende kogemuste edasiandmist meie õpilastele.
Õpetajate poole pealt on loomulikult veel tasustamise küsimus ja õpetajaameti väärtustamise küsimus. Neid hoiakuid tuleb kindlasti ühiskonnas paremuse poole muuta, kui me soovime selles valdkonnas mingisugust läbimurret.
Õppekavade osas on suur töö ministeeriumi määruse näol juba ära tehtud, aga me peame sellega edasi liikuma ning õppekavad veelgi paindlikumaks ja vabamaks muutma. Oluline on uute õppekavade abil noorte ettevõtlikkust, omaalgatuslikkust ja leidlikkust arendada.
Õppekavasid puudutab, nagu täna siin juba mainitud on, ka e-õppe valdkond. Meie e-õpe või e-kool ei tohiks olla pelgalt digitaalne hinneteleht. See peaks olema nn virtuaalne õpikeskkond, kus on kõik materjalid kättesaadavad ja väga palju saab interaktiivselt interneti kaudu teha.
Kokkuvõtteks ma loodan väga, et me suudame täna kenasti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse teise lugemise lõpetada ja järgmisel nädalal selle seaduse ka vastu võtta, et üheskoos edasipidi uute väljakutsetega tegelda. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Lauri Luik! Palun nüüd kõnepulti Peeter Kreitzbergi!

Lugupeetud juhataja, minister ja kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon arvab, et me võime selle seaduse kindlasti järgmisel nädalal vastu võtta. See reguleerib terve rea asju, vaatamata sellele, et osa probleeme jääb püsti.
Kõigepealt, kindlasti on päris hästi käsitletud hariduslike erivajadustega laste problemaatika. On alandatud klasside täitumuse piirnorme ja ma arvan, et päris hea konsensus on tekkinud õppekava küsimustes ning loodud on uus riigieksamite süsteem. Siin tahaks eriti esile tõsta õpilasesinduste rolli – nende panus uue süsteemi väljatöötamisel on olnud erakordselt suur – ja ka meie ülikoole.
Muidugi oli väga õige samm, et me loobusime sundlahutamisest. Oleks me seda varem teinud, oleks me kindlasti ka varem finišeerinud, aga kindlasti oli see meile ka õppimisprotsess. Koolikohustus on märksa täpsemini reguleeritud, sealhulgas koolipoolne omavalitsuste teavitamine puudumistest ja vanemate vastutus. Nii et siin on terve rida positiivseid asju. Uue probleemina on käsitletud kooli turvaprobleeme ja paljut muud.
Nüüd probleemidest, mis kindlasti jäävad püsti. Kõigepealt: koolikohustuslik iga. Ma arvan, et selle seaduse raames see peakski olema 17 eluaastat. Aga vaatame haridust natuke laiemalt. Me oleme ka komisjonis korduvalt rääkinud hariduskohustusest. Vaatame seda kohustust väljaspool üldhariduskooli, ka kutsekoolis. Sel juhul tuleb kindlasti kõne alla tõsta see iga 18. eluaastani. See aga tähendab siiski haridusseaduse muutmist. Ma arvan, et see on tõsine probleem, ja mitte väga kauge tuleviku probleem.
Siis veel üks minu jaoks väga suur ja tõsine probleem, mis praegu võib-olla paistab natuke teoreetilisena, aga õige pea muutub praktiliseks. Praegu peavad omavalitsused tagama, et koolikohustuslikel lastel oleks võimalus põhiharidus omandada. Mida see tegelikult tähendab? Kas see tähendab seda, et oma territooriumil peab olema kool? Ilmselt see ei tähenda seda. Sa võid osta lapsele hariduse teise omavalitsuse koolist. Aga mida tähendab kodulähedane kool? Näiteks kui naaberomavalitsustes on koolid täis, ei ole võimalik sealt muudele lastele haridust osta. Kui kaugele peaksime lapse ikkagi saatma, et saaks ütelda, et omavalitsus on oma kohustuse täitnud? Minu meelest on see küsimus lahtine. Kogu seda koolivõrgu temaatikat peaks ikkagi arutama koos kohaliku omavalitsuse reformi temaatikaga. Ma olen sügavalt veendunud, et mida kiiremini saabub aeg, mil koolivõrk jääb maakonna tasandi reguleerida, seda kiiremini täiesti evolutsioonilisel teel korrastub ka koolivõrk, seda kiiremini tekib väga head gümnaasiumiharidust andvaid õppeasutusi ja tugevaid põhikoole. Praegu me oleme oma omavalitsussüsteemiga pannud omavalitsused iga hinna eest võitlema kooli olemasolu eest ja minu arvates on see väga halb variant.
Kindlasti tuleks mõelda selle üle, et kui meil see pisikeste omavalitsuste süsteem püsib, siis peaks kooli asutamise puhul kehtima kaasotsustamise protseduur, nii nagu see on paljudes Euroopa riikides. Kui üks omavalitsus tahab kooli asutada, siis peab tal olema riigi nõusolek. Riik finantseerib ju 50% koolide rahastamisest õpetajate palkade ja õpikute näol. Me peaksime tagama, et kogu riigi territooriumil oleks koolivõrk ühtlane, aga praegu on see meil ääretult ebaühtlane. See ei ole demokraatia, kui igaüks saab teha seda, mida ta tahab. Ma ei hakka siin rahastamisraskusi puudutama, nende lahendused ootavad kindlasti paremat majanduslikku olukorda.
Selle seaduse üks probleem on kindlasti see, et me ei tea, mis see seadus maksma läheb. On täiesti selge, et kui me vähendame hariduslike erivajadustega laste klasside täitumust, siis võib tekkida vajadus uute koolimajade ehitamise järele, täiendavate õpetajate palkamise järele. Kui me oleme nõus rahastama nõustamiskomisjoni esimest korda, siis kindlasti tekitab see rahalisi kohustusi. Seegi küsimus vajab kindlasti selgeks rääkimist.
Nüüd ka üks halb asi, mis selle menetluse käigus juhtus. See on see, et valitsus kiirustas õppekava määruse vastuvõtmisega ja sisuliselt hakkas see määrus survestama seaduseelnõu. Ma arvan, et meil oleks tekkinud tõsine vaidlus kolme õppesuuna vajalikkuse üle gümnaasiumis. Kas peab ikka kindlasti olema kolm õppesuunda? Palun kolm minutit aega juurde.

Kolm minutit, palun!

Need kolm õppesuunda võivad olla siiski väga lähedased. Võib tekkida prantsuse keel, üks, prantsuse keel, kaks, ja prantsuse keel, kolm. Ma üldse ei välista seda nende kriteeriumide alusel, mis praegu kehtivad. See on asi, mis tuleb selgeks vaielda. Muidugi, ma saan aru, et sellega survestatakse väikeste gümnaasiumide kadu, aga ma arvan, et see ei ole kõige paremini läbi mõeldud regulatsioon.
Hariduse kvaliteedist räägivad praegu kõik. Komisjonis kõlas korduvalt ka mõte, et kui me tahame puhast gümnaasiumi luua, sätestame talle siis selged muudki kriteeriumid peale õppekava nõuete. Milline õpetajate kvaliteet või ettevalmistus seal peab olema? Milline õpikeskkond peab olema? Defineerime siis ära, mis see gümnaasium tegelikult on, enne kui me hakkame lahutama. See oleks aluseks ka uute litsentside andmisel. Kindlasti peame lahti saama sellest, et me juba aastaid oleme andnud võimaluse palgata ajutiselt ilma pedagoogilise kõrghariduseta õpetajaid aastaks, ja siis jälle aastaks ja jälle aastaks. Me peame mõtlema tõsiselt õpetajate sotsiaalsete tagatiste üle, et me saaksime tööle normaalse ettevalmistusega õpetajaid. Soomes on kõik õpetajad magistrikraadiga ning meie peaksime ka natuke sellele eesmärgile lähemale jõudma.
Nii et kindlasti on meil ees päris palju asju, millega tegelda. Lauri Vahtre ütles ilusti, et niikaua, kui näpud töötavad ja suudavad nuppe vajutada, niikaua haridusega ka tegeldakse. Sellega võib nõus olla. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peeter Kreitzberg! Nüüd ma palun kõnepulti kolleeg Peeter Tulviste!

Hea juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Paar aastat tagasi oli mul põhjust siinsamas saalis tsiteerida vene kirjandusklassikut Saltõkov-Štšedrini. Tema oma raamatus "Ühe linna ajalugu" kirjutab sellest, kuidas ametist lahkuv linnapea jätab õpetusi oma järeltulijale selles ametis. Ja hariduse kohta see lahkuv linnapea kirjutab nii, et "haridust tuleb edendada mõõdukalt, võimalust mööda ilma verevalamiseta". Mul on hea meel ütelda, et seekord kultuurikomisjonis see meil õnnestus. Ma ei tee endale illusioone. Noores demokraatias tuleb kõike ette, aga siiski oleks väga meeldiv, kui selliseid asju juhtuks sagedamini. Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Marek Strandbergi! Kaheksa minutit!

See, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetlemine käis verevalamiseta, on Eestis hea norm – üldiselt käivad vist kõik seaduste menetlemised ilma verevalamiseta. Ja see on väga hea.
Nüüd aga mõningatest probleemidest, mida siin juba mainitud on, veel täpsemalt. Üks suurimaid on tõepoolest see, et ei sel hetkel, kui see seadus Riigikokku tuli, ega ka menetlemise käigus ei olnud võimalik saada vastust ühele peamisele küsimusele: kui palju see maksma läheb? Millal ja kui palju selle seaduse realiseerimise eest maksta tuleb? See on üks osa probleemidest. Kindlasti annab praktika sellele õige pea vastuse ja võib-olla võimaldabki see teadmatus tuleviku ees meil julgelt selle seaduse vastu võtta ja seda rakendama hakata.
Nüüd aga mõnest ehk täpsemalt kuuest probleemist. Esimene on see, et ega kõnealune seadus ei lahenda ära praegust aina suurenevat digitaalset lõhet meie ühiskonnas. See digitaalne lõhe ei ole mitte erinevate sissetulekutega inimeste vahel, vaid see digitaalne lõhe eksisteerib täiesti selgelt õpilaste ja õpetajate vahel. Õpilased elavad ühes kommunikatsioonikeskkonnas, õpetajad sootuks teises. Täna juba üles kerkinud idee sellestsamast e-õppest või e-gümnaasiumist või nimetatagu seda kuidas tahes, vajab tõepoolest väga selget läbimõtlemist, kui me soovime seda digitaalset lõhet õpetajate poole pealt vaadates mingilgi määral vähendada.
Teine väga tähtis teema on õppevahendite küsimus. Kui me soovime tõepoolest õpetada kaasaegsel tasemel maailma loodust ja mida kõike veel, siis me ei tule enam toime tahvli-kriidi ja muude lihtsate vahenditega, mis olemas on. Õppevahendid peavad olema kaasaegsed ja õppekavades ette nähtud kõikvõimalikud teemakäsitlused peavad olema ka e-kanalite kaudu kättesaadavad. Aga see tähendab hoopis teistsugust koolilaborit ja muid vahendeid.
Nüüd nõuded õpetajatele. See on küll küsimus pigem ülikoolidele, aga ikkagi. Meil püsib olukord, kus õpetajakutse taotleja ei ole mitte kõige parema õppeedukusega inimene ülikoolis. Väga sageli võetakse seda kui tööd, mida on võimalik teha sõltumata sellest, milline oli õppeedukus ülikoolis. Ülikoolides võiks asjade seis olla selline, et õpetajakutse antakse vaid edukatele ja andekatele.
See aga tähendab kohe järgmist probleemi ehk töötasu ja karjäärimudeli küsimust. Milline peaks alates mingist ajahetkest olema see karjäärimudel ja töötasu mehhanism, mis toetaks edukate ja andekate soovi hakata õpetajaks? Praegu on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses vaid üks koht, kus defineeritakse õpetaja. Koolidirektor palkab kellegi tööle ja ütleb, et ta on nüüd õpetaja – rohkem meil seadused väga täpselt õpetaja teket ega tema karjäärimudelit paika ei pane. Me teame, et selge karjäärimudeli puudumine on meil probleemiks ka teaduses. Meie teadus ei ole eriti konkurentsivõimeline või nii konkurentsivõimeline, kui me sooviksime. Ja sellesama selge karjäärimudeli puudumine koolis, õpetajate hulgas on ka põhjus, miks see kutse ei ole kuigi populaarne.
Paljud meist mäletavad kunagist loosungit "Kas ajud või asfalt – millesse panustada?".  Nüüd on meie koolid olukorras, kus me võiksime küsida, kas ajud või nafta või ajud või gaas. Säästlikult ehitatud koolimaja, energiat ja ressurssi säästev koolimaja on Eestis haruldus. See tähendab seda, et tänasel päeval me võime üsna kindlalt öelda, et igas keskmises Eesti koolimajas raisatakse ca 150, mõnedel puhkudel isegi 200 krooni aastas iga ruutmeetri kohta õhu kütmiseks. See raha aga võiks olla suunatud ühte, teise või kolmandasse eespool nimetatud valdkonda: kas palgaks, digitaalse lõhe vähendamiseks ja õppevahendite hankimiseks või milleks iganes selleks, mis tegelikult õppe ja hariduse kvaliteeti parandab. See temaatika nõuab väga selget avamist ja käsitlemist.
Nüüd kõige viimane temaatika, mida ma siin ühes küsimuses juba mainisin. See on küsimus, millisel moel koolireform võiks haldusterritoriaalset reformi toetada. On selge, et haldusterritoriaalset reformi sellisel Ameerika Ühendriikide jagamise põhimõttel praeguses suhtlevas, huvidega, arukas ja haritud Eestis ei ole võimalik parimalgi juhul ellu viia. Ja siit tuleneb seesama protsess, mida võib nimetada uute kihelkondade tekkeks. On hädavajalik, et kohalikud omavalitsused suudaksid omavahel ühistes tegevustes ja prioriteetides kokku leppida. Kool on seejuures üks kõige olulisemaid komponente. Koolivõrgu jaotumine kohalike omavalitsuste vahel ning prioriteetide kokkuleppimine arukuse ja mõistlikkuse printsiipidest lähtuvalt on hädavajalik eeldus, et me saaksime üldse rääkida kohalike omavalitsuste ühinemisest nendeks uuteks kihelkondadeks, kus ühistegevus ei ole mitte tegevus, mis toimub kirikute ja surnuaia ümber, vaid tegevus, mis toimub koolide, ettevõtluskeskuste ja muu sellise ümber.
Tõenäoliselt on selleks kõigeks vajalik märksa tugevam sekkumine või toetamine ja selle õpetamine, millisel moel sedalaadi aruka planeerimise ülesandeid lahendada tuleb. Riik ei tohiks seejuures olla eemalseisja ja öelda, et me oleme selliseid ja selliseid soovitusi andnud. Riik peaks aktiivselt kaasa aitama, et kohalikud omavalitsused ja nende liidud suudaksid omandada teadmisi, millisel moel tegevuspõhiselt, ühist strateegiat kavandades on võimalik jõuda sinnamaani, et omavalitsuste liitumine ei ole mingisugune vaevaline, vaid täiesti loomulik akt.
Nii palju siis koolist ja sellega seonduvast. Ma arvan, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, nii kurb, kui see ka ei ole, jääbki selliseks pidevalt paigatavaks lapitekiks. Minu jaoks on mõnevõrra üllatav, et haridusvaldkond on oma edenemise ja muutumise mõttes sedavõrd konservatiivne. Aga ilmselt see on üks paratamatusi, millega tuleb leppida, ja ega haridusvaldkond vist ka kuskil mujal kuigi progressiivne ja ajast ees kõndiv ei ole. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Kas ma võin kõnepulti paluda haridus- ja teadusministri? Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Kui püss on kogu etenduse ajal seinal rippunud, siis peab ta lõpuks ka pauku tegema. Sellepärast ma räägin paar muljet sellest meie tegelikult aastatepikkusest teest. Ma tänan selles viimases menetlemise faasis Riigikogus tehtud ettepanekute tegijaid ja tänan ka kõiki neid, kes väljastpoolt või siis ka parlamendi fraktsioonides aruteludest aktiivselt osa võtsid. Mulle meeldib, et on kujunenud töökultuur, mis on lasknud ka opositsiooni arvamusi ja ettepanekuid arvesse võtta nii olulises ja koosmeelt nõudvas küsimuses, kui seda on hariduskorraldus.
Eelnõu on muutunud. See aga ei tähenda, et enne eelnõu esitamist Riigikogusse ei rääkinud valitsus partnerorganisatsioonidega läbi või ei oleks arvestatud haridusfoorumitel räägitut. Vana tõde on, et head mõtted tulevad kas õigel ajal või natukene hiljem. Küllap on diskussiooni käigus nii partnerorganisatsioonide kui fraktsioonide liikmete arvamused muutunud ja täpsustunud, on tulnud uusi ideid. Muudatusettepanekute teisel ringil on fraktsioonid esitanud selliseid ideid, mida nad esimesel ringil ei esitanud. See on asjade normaalne kulg ning selle tõttu Haridus- ja Teadusministeerium võttiski suuna võimalikult palju neid muudatusettepanekuid arvestada ja nende arendamisel kaasa töötada, mitte olla ilmtingimata kõigi ettepanekute vastu. Olgu pealegi kaasautoreid rohkem, ega me pole kadedad.
Pean selle seaduse puhul kõige olulisemaks õppekavadega seonduvat, eelkõige põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade lahutamist ja nendega seonduva tõstmist seaduse tasemele. Jah, valitsuses on õppekavad küll ennetavalt vastu võetud, kuid need pole vastuolus seaduses sätestatuga ega olnud ka vastuolus sellega, mida käsitleti seaduseelnõu arutelude käigus.
Retooriline küsimus: kui palju see kõik maksma läheb? Kuulge, aga kui me soovime teha seda, mida me soovime teha, siis me peame hariduses ja õpetuses, et see oleks korralik, selle hinna ka maksma. Midagi meie ühiskonnale üle jõu käivat me selle seadusega endale kaela võtnud ei ole. Jah, selle seaduse alustalad on väga olulised. Me kõik mõistame seda. Aga me mõistame ka seda, et avalikkuse tähelepanu alla satuvad ikkagi tihti detailid.
Nüüdseks on selle seaduse põhiliseks küsimuseks tõusnud, kas tõesti hakatakse trahvima lastevanemaid, kes ei garanteeri oma laste koolis käimist. Ma arvan, et see mõtteviis on vanas ja uues seaduses mõlemas sees, aga see on sammu arengus edasi teinud. Me loodame palju koolile, aga mitte ainult koolile. Lapse koolitee pole ainult õpetaja sillutada. Kogu vastutuskoorem noore inimese kujunemise eest ei saa lasuda ainult koolil. Vanemate roll noore inimese kujunemisel ja tema koolis käimise tingimuste loomisel on fundamentaalne. Trahv ei ole siin üldse peamine. Haldusrikkumiste eest mõõdetakse rikkujale tavaliselt trahv kätte. Samas on seaduses kirjas, et kui vanem soostub teiste lahendustega, ei pea ta trahvi maksma. Teised lahendused on üldkasulik töö, vanemaks olemise koolituse läbimine või koostegevus oma lapsega. See on ju väga inimlik. Nii et säte, et vanem vastutab, ei ole mitte kassa täitmiseks, vaid selleks, et nendele vanematele, kellel nende laps on vahepeal meelest ära läinud, lapse olemasolu meelde tuletada.
Tänane meeleolu siin Riigikogu saalis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetlemise ajal on nagu ühe ja sama koolkonna konverentsil. Tahaksin aplodeerida pärast iga ettekannet. Aga jällegi: ühises paadis oleme me nendes põhisuundades ja küllap me selles paadis ka edasipidi istume, keegi märja kätte ei taha, ning viime põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu lugemise lõpuni.
Mulle meeldiks vastata Jaanus Marrandi küll mitte mulle esitatud küsimusele – pean silmas küsimust, mille ta esitas Peeter Kreitzbergile, pidades silmas oma varem just mulle infotunnis esitatud küsimust. Marrandi väitis, et minister ei vastanud talle ammendavalt. Ega ma ei loodagi ajalukku minna kõigi aegade esimese ministrina, kelle selgitused opositsiooni meelest on olnud ammendavad. Küllap meie vaated on, eriti hariduspoliitikas, erinevad, ja see väljendub ka avalikkuses esinedes. Aga mul on hea meel sellest tundest, mis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetlemisel on tekkinud – see on tunne, et see on meie ühine asi.

Suur tänu, härra minister! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Neid on tervelt 303. Hakkame peale. Number 1, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid see ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Number 2, esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei kuulu samuti hääletamisele. Number 3, esitanud juhtivkomisjon, see tähendab, et on arvestatud. Number 4, esitanud juhtivkomisjon, jällegi on arvestatud täielikult. Number 5, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on arvestatud osaliselt. Number 6, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata ja samuti ei kuulu hääletamisele. Number 7, kolleeg Liisa-Ly Pakostalt, juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt. Number 8, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Number 9, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt. Number 10, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on arvestatud osaliselt. Number 11, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt. Number 12, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, ei kuulu hääletamisele. Number 13, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt. Number 14, kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 15, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Number 16, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Number 17, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Suurepärane! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 43, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
18. muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 19., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 20., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 21., Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
22. muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata; 23., Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, on arvestatud sisuliselt; 24., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, on arvestatud sisuliselt; 25., Eesti Keskerakonna fraktsioon, on arvestatud sisuliselt; 26., Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, on arvestatud sisuliselt; 27., Liisa-Ly Pakosta, on jäetud arvestamata ja ei kuulu hääletamisele; 28., Eesti Keskerakonna fraktsioon, on jäetud arvestamata; 29., Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Hästi! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 29, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 43, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
30. muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on arvestatud täielikult; 31., Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on arvestatud täielikult; 32., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 33., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 34., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 35., Liisa-Ly Pakostalt, on arvestatud täielikult; 36., Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 37., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on arvestatud osaliselt; 38., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on arvestatud osaliselt; 39., Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 40., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 41., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Hästi! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 41, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 5 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 42, Eesti Keskerakonna fraktsioon, on jäetud arvestamata.
Number 43, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Roheliste fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku 43, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 3 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Number 44, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, on arvestatud täielikult. Number 45, Eesti Reformierakonna fraktsioon, on arvestatud täielikult. Number 46, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 46, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
47. muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 48., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 49., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on arvestatud osaliselt; 50., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 51., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 52., Liisa-Ly Pakostalt, on arvestatud täielikult; 53., Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, on arvestatud täielikult; 54., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 55., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 56., Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub 56. muudatusettepanekut hääletada.

Hästi! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 56, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 43, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
57. muudatusettepanek, Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 58., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 59., Liisa Pakostalt, on arvestatud täielikult; 60., kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult; 61., Liisa Pakostalt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 62. on esitanud kultuurikomisjon juhtivkomisjonina; 63., Reformierakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 64., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 65., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, arvestatud täielikult; 66., Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on arvestatud osaliselt; 67., Keskerakonna fraktsioonilt, on arvestatud täielikult; 68., Keskerakonna fraktsiooni poolt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 69., juhtivkomisjonilt, on arvestatud; 70., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 71., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 72., kultuurikomisjonilt, on arvestatud täielikult; 73., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 74., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 75., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 76., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt ja on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 77., Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 78., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 79., kultuurikomisjonilt, on arvestatud; 80., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata; 81., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 82., juhtivkomisjonilt, on arvestatud; 83., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 84., Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele;
85., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 86., Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt; 87., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 88., juhtivkomisjonilt, on arvestatud; 89., Keskerakonna fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 90., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 91., Keskerakonna fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 92., juhtivkomisjonilt, on täielikult arvestatud; 93., juhtivkomisjonilt, on täielikult arvestatud; 94., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 95., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, ei kuulu hääletamisele; 96., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 97., Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 98., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 99., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 100., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 101., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 102., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 103., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 104., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 105., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 106., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 107., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 108., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 109., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 110., Reformierakonna fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 111., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 112., Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 113., Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 114., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 115., Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 116., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 117., Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 118., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 119., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 120., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 121., juhtivkomisjonilt, on arvestatud; 122., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, ei kuulu hääletamisele; 123., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, ei kuulu hääletamisele; 124., juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud; 125., Eestimaa Roheliste fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 126., Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 127., Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 127, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
128. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 129., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 130., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 131., roheliste fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 132., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 133., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 134., samuti juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 135., Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, on arvestatud osaliselt; 136., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 137., Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 138., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on arvestatud osaliselt; 139., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 140., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun muudatusettepanekut 140 hääletada.

Hästi! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 140, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 43, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
141. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 142., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel palume seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 142, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 4 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 143, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 144., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 145., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 146., roheliste fraktsioonilt, on arvestatud osaliselt; 147., Keskerakonna fraktsioonilt, on arvestatud osaliselt; 148., Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 149., Liisa-Ly Pakostalt, arvestatud osaliselt; 150., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 150, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
151. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 152., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Hea Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 152, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas neli Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
153. muudatusettepanek, Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 154., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 154, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
155. muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 156., Keskerakonna fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 157., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 157, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
158., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult, 159., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 159, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
160., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 161., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Ma palun Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 161, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
162., Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku 162, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
163., Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 164., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult. 165., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Hea Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku number 165, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused

Ettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 40, 1 erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.
166., Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Panen hääletusele muudatusettepaneku 166, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid oli üks. Ettepanek ei leidnud toetust.
167., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 167, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
168., esitatud juhtivkomisjoni poolt, on arvestatud täielikult; 169., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 170., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 171., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 172., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 173., Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 174., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 175., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 176., Liisa-Ly Pakostalt, on arvestatud täielikult; 177., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 178., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 178, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu oli 41, üks erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.
179., Keskerakonna fraktsioonilt, on osaliselt arvestatud. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun Keskerakonna fraktsiooni nimel seda hääletada.

Palun! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 179, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on seda osaliselt arvestanud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 40, üks erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.
180., Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 181., Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 182., Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 183., Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 184., Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 185., Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 186., Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 187., Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 188., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun Keskerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 188, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 25 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
189., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 190., juhtivkomisjonilt, on arvestatud; 191., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 192., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 193., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 194., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 195., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt; 196., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 196, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 2 Riigikogu liiget, vastu oli 40, kaks erapooletut. Ettepanek ei leidnud toetust.
197., Liisa-Ly Pakostalt, on arvestatud sisuliselt; 198., esitatud Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata; 199., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata; 200., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt; 201., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 202., Liisa-Ly Pakostalt, on arvestatud sisuliselt; 203., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, arvestatud osaliselt; 204., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 205., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 206., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 207., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 208., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 209., juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud; 210., Liisa-Ly Pakostalt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt; 211., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 212., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 213., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 214., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, arvestatud täielikult; 215., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 216., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 217., juhtivkomisjonilt, on  arvestatud täielikult; 218., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 219., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 220., Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, on arvestatud osaliselt; 221., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun muudatusettepanekut nr 221 hääletada.

Palun! Hea Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 221, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 43, 1 erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 222, esitatud Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun muudatusettepanekut nr 222 hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 222, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 41, 1 erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 223, Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun muudatusettepanekut nr 223 hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 223, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 42, üks erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.
224., Rahvaliidu fraktsioonilt, on arvestatud täielikult; 225., Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 226., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 227., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 228., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata; 229., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 230., Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 231., Rahvaliidu fraktsioonilt, on arvestatud täielikult; 232., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 233., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 234., Reformierakonna fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 235., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 236., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 237., Liisa-Ly Pakostalt, on arvestatud sisuliselt; 238., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 239., Liisa-Ly Pakostalt, on arvestatud sisuliselt; 240., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 241., juhtivkomisjonilt; 242., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 243., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 244., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 245., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 246., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 247., Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 248., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 249., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 250., Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 251., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 252., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut nr 252 hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 252, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu oli 40, 1 erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.
253., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 254., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 255., Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümme minutit vaheaega.

Palun, kui pikka vaheaega? Ma ei kuulnud. Kümme minutit? Jätkame kell 18. Palun kirjalikult!
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Läheme nüüd muudatusettepaneku nr 255 hääletuse juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 256, Keskerakonna fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun Keskerakonna fraktsiooni nimel muudatusettepanekut nr 256 hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku 256, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on arvestanud seda sisuliselt. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 43, erapooletuid oli üks. Ettepanek ei leidnud toetust.
257., Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 258., Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 258, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, kuid on jäetud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
259, Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata; 260, juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 261, Rahvaliidu fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 262, Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 263, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 264, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 265, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 266, Liisa-Ly Pakostalt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 267, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 268, juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 269, juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 270, Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 271, Rahvaliidu fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 272, Rahvaliidu fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt; 273, juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 274, juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 275, juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 276, juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 277, Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 278, Keskerakonna fraktsioonilt, on arvestatud täielikult; 279, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on arvestatud osaliselt; 280, Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 281, Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 282, Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 283, Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 284, Keskerakonna fraktsioonilt, on arvestatud täielikult;
285, Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 286, juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 287, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 288, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 289, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 290, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 291, juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 292, Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 292, esitatud Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
293., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 294., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 295., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 296., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult; 297., juhtivkomisjonilt, on arvestatud täielikult: 298., Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palume oma muudatusettepanekut 298 hääletada.

Palun! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 298, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
299., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 300., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 301., juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult; 302., Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele; 303., Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, on sisuliselt arvestatud.
Head kolleegid! Me oleme kõik 303 muudatusettepanekut läbi vaadanud. Seaduseelnõu 412 teine lugemine on lõpetatud. Aitäh! (Aplaus.)

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni aseesimehe kolleeg Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Tegemist on samuti väga pikka aega menetluses olnud seaduseelnõuga ja täna toimub selle teise lugemise jätkamine.
Lühidalt eelnõust. Tulumaksuseaduse muudatused võimaldavad füüsilistel isikutel enam levinud ja usaldusväärsetelt väärtpaberitelt teenitud tulu maksustamist edasi lükata. Selleks tuleb finantsvaralt teenitud või selle müügist saadud tulu kanda investeerimiskontole, milleks on tavaline pangakonto, mis soovitavalt oleks selleks otstarbeks ka avatud. Sellel kontol oleva raha eest saab soetada uut finantsvara vahepeal tulumaksu tasumata. Tulumaksu tasumise kohustus tekib, kui raha võetakse kontolt välja või kasutatakse muuks otstarbeks, kui seaduses loetletud finantsvara soetamiseks.
Pärast teise lugemise katkestamist 17. veebruaril ei laekunud muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 4. märts, Riigikogust ettepanekuid. Rahanduskomisjon on konsensuslikult ja koostöös Rahandusministeeriumiga teinud mõningaid muudatusi teile tollal väljajagatud muudatusettepanekute projektis, millest olulisemad oleksid näiteks investeeringukontol oleva raha tagatisena kasutamise lubamine teatud juhtudel ja lubatud on tagada kohustusi, mis on seotud finantsvara soetamisega. Teiseks, täpsustatud on investeerimiskonto süsteemi kaasata lubatud finantsvarade loetelu, siia on lisandunud lühiajalised väärtpaberid, mõned tuletisinstrumendid. Märkimisväärne on see, mis oli esimesel lugemisel vaidluseks – tema ulatus maailmaturul. Nüüd on asi lahendatud niimoodi, et muust maksulepingu riigist kui Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriik päritud finantsvarale laiendati täiendavad piirangud ja usaldusnõuded. Peab olema tagatud finantsjärelevalve ning see väärtpaberitehing peab olema tehtud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või OECD liikmesriigi finantsasutuse poolt. Samuti on oluliselt muutunud investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid puudutav regulatsioon. Muudatuse tulemusel säilib enne 2010. aasta 1. augustit sõlmitud lepingutele kehtivas seaduses sätestatud maksuvabastus kuni 2023. aasta lõpuni ehk 12 aastat. Alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitavate investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusel 12 aasta pärast tehtud väljamaksed ei ole enam tulumaksuvabad, kuid neid lepinguid saab kaasata maksukohustust edasilükkavasse investeerimiskontosüsteemi. Lisaks on laiendatud väärtpaberi võõrandamisel saadud kasust väärtpaberikahju mahaarvestamise võimalusi. Muudatuse tulemusel saab väärtpaberikahjuna arvesse võtta ka näiteks aktsiate ja osakute tagasiostu korral tekkinud kahju ning juriidilise isiku likvideerimisjaotise saamisel tekkinud kahju.
Need oleksid mõned märkused ja muudatused, mida me viimasel rahanduskomisjoni istungil arutasime. See oli sellel esmaspäeval. Komisjoni otsus oli konsensuslik: täna teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu neljapäeval kolmandale lugemisele. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Kas on küsimusi? Küsimusi pole. Suur tänu, austatud ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta on esitatud ka üks muudatusettepanek. Muudatusettepaneku esitaja on rahanduskomisjon, mis on ühtlasi ka juhtivkomisjon. Selle ühe muudatusettepaneku läbivaatamisega oleme kõik eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekud läbi vaadanud. Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 180 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peep Aru!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas muudatusettepanekuid 20. mail ja 31. mail oma istungil ning eelnõu algataja esindajana osales nendel istungitel Rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja Thomas Auväärt. Pärast teise lugemise katkestamist määratud muudatusettepanekute esitamise tähtajaks tuli üks muudatusettepanek Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt ja seda on komisjon arvestanud. Ülejäänud muudatusettepanekud on tulnud komisjonilt ning väga heas üksmeeles ja konsensusega nii komisjonis kui ka nende muudatusettepanekute sisu poole pealt tehtud töös Rahandusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu ja veel päris mitmete pöördujatega on kõik leidnud konsensuslikult arvestamist. Ma ei hakkaks aja kokkuhoiu mõttes neid üksipulgi ette lugema, kõik on saanud nendega tutvuda. Ma arvan, et seda ei ole vaja ka seetõttu, et selle eelnõu muudatusettepanekute puhul on olnud väga kena konsensus. Komisjon otsustas tuua eelnõu tänasele istungile teise lugemise jätkamiseks ja selle lõpetamiseks. Teen ettepaneku komisjoni poolt läbi vaadatud ja algatatud muudatusettepanekuid toetada ning eelnõu teine lugemine täna lõpetada. Aitäh! Kui on küsimusi, siis vastan.

Küsimusi ei ole. Suur tänu ettekande eest! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame nüüd läbi seaduseelnõu 240 kohta laekunud 13 muudatusettepanekut. Nagu ikka nimetan muudatusettepaneku numbri, kui esitaja ei ole juhtivkomisjon, siis ka esitaja ja juhtivkomisjoni seisukoha. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon ehk juhtivkomisjon. Ka neljanda, viienda, kuuenda, seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja kümnenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Samuti 11., 12. ja 13. muudatusettepaneku. Oleme kõik hoiu-laenuühistu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu nr 240 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaugkütteseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liige Hannes Astok.

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu oma koosolekul esmaspäeval, 10. mail. Lisaks komisjoni liikmetele oli komisjoni istungile kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitus- ja elamutalituse peaspetsialist Kaie Kunst. Meile oli laekunud üks parandusettepanek eelnõu algatajalt. See koosnes kahest osast. Esimene osa oli muuta eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: kaugkütteseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teine oli sisuline muudatus, millest oli tingitud ka esimene muudatus: teha sotsiaalhoolekande seadusesse muudatus, mis lubaks toimetulekutoetust maksta valla- või linnavalitsuse poolt lisaks praegu olemasolevatele võimalustele – pangakontole, posti teel või sularahas – ka vastavalt taotleja eelnevalt väljendatud soovile teise isiku pangakontole. Selline muudatus annab võimaluse vastava kokkuleppe saavutamisel toetuse saajaga sotsiaalnõustamise protseduuri kaudu maksta osaliselt või täiel määral – ilmselt eeskätt ikka osaliselt – osa saadavast sotsiaaltoetusest otse kommunaalteenuste osutaja arveldusarvele. Paljudel juhtudel, nagu ilmselt kõik saalis olijad teavad, jõuab sotsiaaltoetus küll selle toetuse saajani, kuid sealt edasi, nendeni, kes talle teenuseid osutavad, sealhulgas kommunaalteenuseid, ei jõua see raha kuidagi, kaob tee peal muudeks kuludeks ära. Sellisel muudatusel on positiivne mõju nii riigi kui ka korteriomanike ja -valdajate seisukohalt. Riigieelarvelised vahendid jõuavad siis ka paremini selleni, milleks neid on mõeldud kasutada ehk otseselt kulutusteks, mis on seotud sotsiaalabi eesmärgiga ehk nende toimetulekuga, kes seda abi vajavad.
Komisjon oli ühel häälel selle muudatusettepaneku poolt, otsustas saata eelnõu tänaseks päevaks teisele lugemisele ning teha ettepanek teine lugemine täna lõpetada ja viia kolmas lugemine läbi homme, 3. juunil  ning eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik need otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek. Selle muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Oleme eelnõu muudatusettepanekud läbi vaadanud. Vabariigi Valitsuse algatatud kaugkütteseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 716 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse ning kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Robert Antropovi!

Hea istungi eesistuja! Head kolleegid! Mäletame, et alles hiljuti esines meie ees Riigikohtu esimees, kes oma sõnavõtus tõi välja asjaolu, et Eesti riik on ülekriminaliseeritud. Iseenesest ei ole see mingi uus tõde, selline olukord on valitsenud juba enam kui paarkümmend aastat, aga kindlasti vajab kriminaalpoliitika analüüsimist ja tulevikus ümberkujundamist, kuid midagi saame selle heaks juba ka praegu teha. Nimelt soovime selle eelnõuga juurutada asenduskaristuse institutsiooni, millega kindlasti vähendatakse arestimajade ja vanglate koormust, aga lisaks mõjub asenduskaristus alati ka ümberkasvatavalt. Me ju keegi ei usu, et vanglamüüride taga inimene, istudes kellast kellani, naaseb ühiskonda täisväärtuslikuna ja sinna tagasi kunagi ei satu. Seega olen teie ees taas eelnõuga 562, mis näeb ette väärteokaristuse asendamise üldkasuliku tööga ning kuni kuuekuulise vangistuse asendamise elektroonilise valvega. Arvan, et las need isikud pigem teevad jätkuvalt tööd ja on ühiskonnale kasulikud, kui nad seal trellide taga kambris riigi kulul niisama istuvad ja söövad. Samuti võimaldatakse eelnõuga rahatrahvide asendamist üldkasuliku tööga. Me teame, et väga paljudel karistust saanud isikutel ei ole võimalik trahvisummasid tasuda, seda teab ka kohus, aga kohtud määravad jätkuvalt selliseid karistusi, rahatrahve, seega võimaldab käesolev eelnõu asendada ka rahatrahvi üldkasuliku tööga.
Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise veel eelmisel aastal, 14. novembril ja seejärel toimus kolm õiguskomisjoni istungit. Tänasel kuupäeval, kui ma siin teie ees olen, võib ju küsida, miks esimese ja teise lugemise vahel on nii pikk vaheaeg, pea pool aastat. Vastus on lihtne: kaks ministeeriumi – Justiitsministeerium ja Siseministeerium – otsisid tõde ja püüdsid kokku leppida selles, kes, milline ministeerium, milline ametkond täpselt hakkaks tegelema üldkasuliku töö järelevalvega, kes hakkaks nende inimestega reaalselt tegelema, kas Justiitsministeeriumi ametnikud või Siseministeerium, politsei. Ja lõppkokkuvõttes suutsid meie ministrid jõuda ühele arvamusele, et selle tööga peaks tegelema Siseministeerium ja politsei. Seega on see küsimus lahendatud ja lahendus on täpselt samasugune, nagu ta oli eelnõu algataja poolt algselt välja pakutud. Aga kuna üldkasuliku töö järelevalve teostamiseks vajab politsei ka täiendavat ressurssi – arvestuslikult umbes 13 ametniku töölevõtmine, nende koolitamine, teatud võrgustiku loomine –, siis on õiguskomisjoni ja eelnõu algataja seisukoht, et seaduseelnõu võiks jõustuda 1. jaanuarist 2011. aastal selles osas, mis puudutab elektroonilist valvet karistatute üle, ja 1. jaanuarist 2012. aastal selles osas, mis puudutab üldkasulikku tööd. Muudatusettepanekuid saabus viis ja võib öelda, et kõik nad on tehnilist laadi. Muudatusettepanekud on õiguskomisjonis üksmeelset heakskiitu leidnud. Seega otsustas komisjon, et juhul kui eelnõu teine lugemine täna lõpetatakse, suunata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmandale lugemisele ja kuupäevaks on välja pakutud 16. juuni s.a ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Tänan!

Suur aitäh! Küsimusi ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi eelnõu muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, samuti teise, kolmanda, neljanda ja viienda. Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Seaduseelnõu nr 562 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni aseesimehe Aleksei Lotmani!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muudatust arutas maaelukomisjon kahe lugemise vahel kahel korral, esimest korda 18. mail, teist korda 31. mail. Esimesel istungil olid kohal peaaegu kõik peale kolleeg Imre Sooääre, juhatas tavapäraselt komisjoni esimees Kalev Kotkas. Kutsutud olid algataja esindajatena Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Toivo Nõvandi ja õigusosakonna nõunik Diana Rammul. Komisjoni esimees juhatas arutelu sisse.
Tähtajaks oli fraktsioonidest esitanud ettepanekuid ainult Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Me tegime kaheksa ettepanekut. Rohkem fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt ettepanekuid ei laekunud, küll aga olid juba ette valmistatud loomulikult ka eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni koostöös kolme ettepaneku projektid. Komisjon arutas Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepanekuid. Kahte neist, mis olid sisult lähedased komisjoni ettevalmistatavatele ettepanekutele, arvestas komisjon sisuliselt. Need on loetelus 2. ja 4. ettepanek. Nelja ettepanekut, mis on loetelus numbrite all 6–9, ei arvestatud. Ka Põllumajandusministeeriumi esindajad algataja esindajatena ei toetanud neid. Sisuliselt on need ettepanekud väga lähedased neile, mis sisalduvad Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud eelnõus 596, mida valitsus samuti ei ole toetanud. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ühe ettepaneku eesmärk on keelata loomade kasutamine avalikul koosolekul või muul sarnasel üritusel, kui sellega tekitatakse loomadele kannatusi. Loetelus on see 10. muudatusettepanek. Selle hääletus viis sellise huvitava tulemuseni, et seda toetati sõna otseses mõttes ühehäälselt. See üks hääl oli minu hääl, ülejäänud olid erapooletud ehk ei hääletanud. Ühe ettepaneku, loetelus oli see üheteistkümnes, võtsin ma tagasi, kuivõrd see on loogiliselt sedavõrd seotud muudatusettepanekutega 6 ja 9, mis olid selleks ajaks juba tagasi lükatud, et ilma nendeta oleksime me saanud väga veidra tulemuse, kui oleks juhtunud selline ime, et see oleks läbi läinud.
Mõne aja pärast selgus siiski, et me peaksime seda eelnõu veel arutama ja üht-teist täpsustama. Seega esmaspäeval, 31. mail arutasime seda uuesti, ainsana puudus kolleeg Rein Aidma. Istungit juhatas komisjoni esimees Kalev Kotkas ja kutsutud oli asekantsler Toivo Nõvandi. Selle koosoleku käigus vormus uus komisjonipoolne parandusettepanek, mille järel otsustati arvestada sisuliselt seda Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepanekut, mis eelmisel koosolekul leidis minu ühehäälset toetust, kuivõrd see komisjoni ettepanek kirjutas põhimõtteliselt lahti samasugused mõtted, aga tegi seda mõnevõrra põhjalikumalt. Sellega ei olnud ka minul roheliste esindajana enam mingisuguseid probleeme, võis täiesti nõustuda sellega, et arvestatakse sisuliselt.
Seega siis meie otsused, mis võeti juba esimesel arutelul vastu, olid saata loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 745 teisele lugemisele tänaseks kuupäevaks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu täiskogule kolmandaks lugemiseks 3. juuniks ehk homseks ja eelnõu seadusena vastu võtta. See kõik oli konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!

Suur aitäh! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Tänan ettekande eest! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Asume nüüd muudatusettepanekute juurde. Nende sisu sai ettekandja poolt põhjalikult lahti räägitud. Kokku on ettepanekuid esitatud 11. Esimese ettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku esitaja on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on seda sisuliselt arvestanud. Kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on sisuliselt arvestanud. Viies muudatusettepanek on taas juhtivkomisjoni esitatud. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on selle ettepaneku jätnud arvestamata ning tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek saalis hääletamisele ei kuulu. Seitsmes muudatusettepanek on samuti Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid kodu- ja töökorra seaduses sätestatust tulenevalt ettepanek saalis hääletamisele ei kuulu. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud ja ka see ettepanek ei kuulu saalis hääletamisele. Üheksas muudatusettepanek on samuti Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid hääletamisele see ettepanek ei kuulu. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ning juhtivkomisjon on seda sisuliselt arvestanud. Viimane, üheteistkümnes muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Oleme seaduseelnõu nr 745 kohta laekunud muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandja osas on valitsus muudatuse teinud. Nimelt on ettekandjaks selle eelnõu puhul sotsiaalminister Hanno Pevkur. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule menetlemiseks biotsiidiseaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle eelnõu väljatöötamine on tingitud liikmesriigile pandud kohustusest üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2009. aasta direktiiv, millega muudetakse omakorda 1998. aasta biotsiididirektiivi. Direktiivi eesmärk on säilitada Euroopas biotsiidide turg, pikendades selleks biotsiididirektiivis ettenähtud üleminekuperioodi nelja aasta võrra, et oleks võimalik täita toimeainete läbivaatamise programmi. Biotsiididirektiivi kohaselt on biotsiidide turustamise regulatsiooni täies mahus rakendamiseks ette nähtud üleminekuaeg kümme aastat, mille jooksul kehtivad liikmesriikide kehtestatud erisused oma territooriumil. Nimetatud ajaga on seotud andmekaitse tähtajad ja kui vaadata üleminekuaja vajadust, siis see oli tingitud asjaolust, et biotsiididirektiivis sätestatut ei ole võimalik rakendada täies mahus enne, kui biotsiidide toimeained on hinnatud ja kantud asjakohastesse lisadesse. Alles pärast seda saab biotsiidide kohta koostada toimikud ja esitada need turustusloa saamiseks. Samuti täpsustame eelnõuga kehtiva seaduse reguleerimisala, et see oleks kõigile rakendajatele üheselt arusaadav. Ja seadusest jäetakse välja paragrahv, mis reguleerib biotsiidiregistri loomist. Loodud on juba Euroopa Liidu biotsiidiregister, mille kaudu esitatakse kõik andmed ja mida saab kasutada ka siseriiklikult. Terviseametis säilitatakse üleminekuperioodil registreeritud ja lisanduvad registreerimistaotlused. Eelnõuga täiendatakse ka riiklikku järelevalvet teostavate asutuste järelevalvepädevust ning reguleeritakse Maksu- ja Tolliameti tegevust biotsiidide turule lubamise kontrollimisel. Lühidalt ongi väikese eelnõu sisu teile ette kantud ja loodan, et Riigikogu toetab valitsuse algatatud biotsiidiseaduse muutmise seadust. Aitäh!

Suur tänu, austatud minister! Küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjon arutas biotsiidiseaduse muutmise seaduse eelnõu oma 18. mai istungil ja selle eelnõuga seotud seisukohti tutvustama oli kutsutud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Leelo Männik. Eelnõu sisust andis minister siin suhteliselt hea ülevaate. Komisjonis piirdus arutelu valdavalt selle eelnõu ärakuulamisega ja kuna see oli meil suhteliselt värskelt meeles, sest umbes aasta tagasi menetleti komisjonis sedasama seadust, siis me lihtsalt täpsustasime neid muudatusi, mis on selle uue muutmise seadusega sisse võetud. Sealt selguski, et eelmisel korral väga põhjalikku arutelu leidnud küsimused, näiteks see, kes neid biotsiide analüüsib ja kus on need pädevused, on lahenenud sellega, et need pädevused on tänases Euroopas. Ja sellega üldiselt meie arutelu seal piirdus. Keskkonnakomisjon tegi konsensusliku otsuse lõpetada biotsiidiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ja saata seaduseelnõu teisele lugemisele ning teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. juuni 2010 kell 16. See on minu poolt kõik. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Küsimusi ei ole. Aitäh ettekande eest! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kutsun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Mart Jüssi. Palun!

Head kolleegid, kes te olete veel siia saali jäänud, ja need kolleegid, kes hiljem loevad huviga seda stenogrammi! Tahaksin nendes läbirääkimistes teie tähelepanu pöörata ühele sellisele aspektile, mille me leiame sellesama eelnõu seletuskirjast. Ma tsiteerin natuke ja siis kommenteerin. Nimelt on seletuskirjas selline lõik või peatükk nagu "Seaduse mõju" ja sealt me loeme: "Üleminekuperioodi pikendamisel on positiivne mõju nii majandusele kui ka inimeste tervisele ja keskkonnale. Kui tähtaega ei pikendataks, muutuks märkimisväärse osa praegu turul olevate biotsiidide turustamine ebaseaduslikuks ja sellega kaasneks oluline negatiivne majanduslik mõju tööstusharule, kellel ei lubataks enam turustada suurt osa tema toodangust, ning kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, sest puuduksid kättesaadavad tooted paljude kahjulike organismidega võitlemiseks." Ma natuke rõhutasin mõnda sõna siin. Minu arust on need olulised. Ma tahaksin tähelepanu pöörata sellele, et isegi nii olulise ja vajaliku seaduse juures nagu biotsiidiseadus võiksime me natuke laiemalt mõelda, mida need sõnad tähendavad. Tegelikult peaks olema ka võrdselt võimalik kasutada teistsuguseid meetmeid, mis lahendaksid võib-olla inimese ja keskkonna vahelised lahkarvamused või vastuseisud. Kui me võtame sõna "biotsiid" otseses mõttes, siis tegemist on ainega, mis tapab elu – elu võib-olla sellistes vormides, mis ei ole meile kõige sümpaatsemad, aga siiski, see on viis, kuidas hävitada teisi elusorganisme ja teha sellega kas siis elukeskkond või mõni paik endale mugavamaks.
Siinjuures tahaksin ma just rõhutada, et biotsiidide kasutamisel peaks eriti täpselt ja eriti tähelepanelikult rakendama seda ettevaatusprintsiipi, et juhul kui me ei tea tegelikke mõjusid, peaksime me arvestama, et need mõjud võivad olla negatiivsed. Ma tooksin biotsiidide ajaloost teile paar sellist näidet, mis on olulised selle asja mõistmiseks. Esimene näide on putukamürk DDT, mis eelmise sajandi keskel leiti olevat imerohi kõikide kuuejalgsete vastu, kes inimese toimetamist segasid, ja alles hiljem selgus, et see aine, see biotsiid mõjutas keskkonda palju laiemalt, viisil, mis hakkas ohustama ka, võiks öelda, inimesele sümpaatseid liike, nagu imetajad ja linnud, kalad ja kes kõik veel, kes selle mürgi pikaajalise mõju tõttu oma loodusliku tervise pidid kaotama. Teine näide, mis on minu meelest ka oluline tähele panna, on äärmiselt toksiline kantserogeenne aine dioksiin, mida on praegu maailmas väga täpselt jälgitud ja mis on valdavalt keelatud. Seda kasutati omal ajal ka biotsiidina, et võidelda laoplatsidel oleva ladustatud puidu kahjurite negatiivse toime vastu inimese ja majanduse hüvanguks. Alles hiljem selgus, et see aine, mis oli mõeldud võib-olla seente ja bakterite tapmiseks, on äärmiselt ohtlik inimesele endale.
Nii et kui me seaduse mõjusse kirjutame, et selle seaduse vastuvõtmine on positiivse mõjuga nii majandusele kui inimeste tervisele ja keskkonnale ning seadusega viivitamine võib tekitada sellele tööstusharule suuri majanduslikke kahjusid, siis ma palun nende asjade peale natuke laiemalt mõelda ja mõelda ka selle peale, et võib-olla sel sajandil, praeguses maailmamajanduse ja keskkonna konflikti kontekstis peaksime me natuke ettevaatlikumalt suhtuma ainetesse, mis oma toimelt on mõeldud elu hävitama. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Eelnõu 748 esimene lugemine on lõpetatud. Määran seaduseelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 4. juuni kell 14.

Meie tänane viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ka selle eelnõu puhul on Vabariigi Valitsuse esindaja osas toimunud muudatus ning mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalminister Hanno Pevkur. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Selle seaduseelnõu puhul on tegemist väga hea eelnõuga. Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 760 eesmärk on aidata kaasa töötute tööjõuturule naasmisele ning luua paremad eeldused osalise tööajaga töökohtade tekkeks. Eelnõu esimese muudatusega võib isikute eest, kes on olnud vähemalt kuus kuud töötukassas arvel, 12 kuu jooksul nende osalise tööajaga töölevõtmisest maksta sotsiaalmaksu neile tegelikult makstud tasult, mitte kuumääralt. Teise muudatusega luuakse mitmel töökohal osalise tööajaga töötava isiku eest sotsiaalmaksu maksmise summaarse arvestuse võimalus. Tööandja, kes arvestab palgalt tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu, võib sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmisel arvestada teise tööandja makstud sotsiaalmaksuga. Muudatus annab sellele tööandjale võimaluse nimetatud isiku eest sotsiaalmaksu maksta kuumäära ehk siis 4350 krooni ja teise tööandja makstud tasu vahelt, kuid vähemalt summalt, mille ta isikule kuu eest on maksnud. Muudatuste tulemusena muutub osalise tööajaga töötaja palkamine sotsiaalmaksukohustuse vähenemise tõttu tööandjale majanduslikult kasulikumaks. Valitsus loodab väga, et käesolev eelnõu aitab kaasa kriisist väljumisele ja ka uute töökohtade loomisele. Ja väga loodaks ka kiirele menetlusele parlamendis, et jõustada see eelnõu seadusena juba 1. juulist. Aitäh!

Suur tänu! Läheme küsimuste juurde. Esimesena saab küsimuseks sõna Toomas Varek. Palun!

Aitäh, proua Riigikogu aseesimees! Lugupeetud sotsiaalminister! Hiljaaegu oli meil  siin Riigikogu saalis ka menetluses sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 690, mille oli sisse andnud Keskerakonna fraktsioon. Selle sisu oli 99,9% sama, mõnes lõigus oli võib-olla seletuskiri natuke lühem, mõnes lõigus natuke pikem, kuid see ei leidnud toetust. Millised arengud on nüüd tekkinud, et valitsus on selle eelnõuga täpselt sama põhimõttega välja tulnud, või mis oli viga Keskerakonna fraktsiooni eelnõul?

Aitäh küsimast! Valitsus otsib pidevalt võimalusi, kuidas raskustes inimesi ja sealhulgas töötuks jäänud inimesi aidata ning selle eelnõu menetlemine on olnud üsna pikk. Siis, kui see saal maksuseaduse muutmise seaduse eelnõu sellisel kujul juba valmis sai, oli ta algsel kujul veidi teises sõnastuses. Sotsiaalministeeriumi ettepanekul muudeti töötuna arvel olek üheksa kuu pealt kuue kuu peale, ja eks ühe eelnõu valmimine on pikk protsess. Valitsusel oli samal ajal juba töös samalaadne eelnõu ja selles suhtes on tõesti vaja jälgida erinevaid nüansse. Eks Rahandusministeerium püüdis selle eelnõu tegemisel vaadata ja hinnata kõik mõjud ära ning oluline on see, et see eelnõu tänasel päeval saalis on. Ja võib eeldada, et kuna Keskerakonnal on samasuguseid mõtteid olnud, siis ta seda eelnõu ka palavalt toetab.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Sellel eelnõul on üks erinevus: ta ei puuduta neid inimesi, kes on praegu tööl osalise tööajaga, aga väga väikese palgaga. Näiteks koristaja, kes on osalise tööajaga tööl, saab 2000 krooni palka ja praegu peab tema eest maksma sotsiaalmaksu üle 1400 krooni. Kui tema asemel võtta inimene, kes on töötu olnud üle kuue kuu, saaks tööandja iga kuu võitu täpselt 775 krooni. See on päris suur võit. Kas on mõeldud selle peale, kuidas ära hoida seda, et sellised lihtsamate tööde peal olevad inimesed ei leiaks, et nüüd jäävad nemad tööst ilma, sest odavam on võtta sama kvalifikatsiooniga, aga pikalt tööd otsinud inimesi? Neid inimesi on üle 40 000, kes on ametlikult otsinud tööd üle poole aasta.

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ei ole selle eelnõu eesmärk ühtegi töökohta kaotada, vaid uusi töökohti luua. Ükski tööandja ei ole õigustatud ära kaotama ühte töökohta ja looma asemele teist samasugust töökohta riiklike meetmetega. Näiteks paralleelina võib tuua sellesama palgatoetuse teil, mille puhul on reeglid väga selgelt kirjas, et palgatoetust antakse uue töökoha loomisel ehk sinna ettevõttesse peabki uusi töökohti tekkima. Ja ühe töötajaga töösuhte lõpetamine peab olema ettevõtte poolt selgelt põhjendatud. Kui soovitakse lõpetada töösuhet lihtsalt sellepärast, et võtta teine inimene tööle, siis töölepinguseadus sellist alust ette ei näe. See ei peaks olema õige ega ka võimalik. Kui selline juhtum aset leiab, siis soovitaks sellel inimesel, kes praegu tööl on, pöörduda kas töövaidluskomisjoni või kohtusse ja suure tõenäosusega ta ennistatakse tööle.

Teine küsimus Kadri Simsonilt. Palun!

Aitäh! Minu teine küsimus puudutab pensione. Üks valitsuse väide Keskerakonna seaduseelnõu kritiseerimisel on see, et kui inimene töötab osalise tööajaga ja tema eest makstakse vähem sotsiaalmaksu, siis kannatab kunagi tema pension. Milline erinevus on nende kahe inimese vahel, kellest üks praegu juba töötab, saab 2000 krooni palka ja selle pealt makstakse täismääras sotsiaalmaksu, aga teine hakkab 2000 krooniga tööle ja läheb osalise sotsiaalmaksu alla, sest ta oli enne tööotsija. Kuidas erineb nende tulevane pension?

Aitäh! See eelnõu käsitlebki olukorda, mis on piiritletud ühe aastaga, see on ajutine. See tähendab seda, et selle inimese eest on selle ühe aasta eest makstud sotsiaalmaksu vähem. Jah, selle riskiga peab arvestama, kui töötaja tööle läheb. Loomulikult, meil oleks väga hea meel, kui enamik töökohti on suurema palgaga kui 4350 krooni. Aga ma usun, et selle eelnõu peamine eesmärk on ikkagi aidata inimesi praegu kergemini ja kiiremini tööle ning samamoodi osalise tööaja puhul inimesi lihtsamini tööle aidata ja laiendada neid töölevõtmise võimalusi. See on kindlasti äärmiselt oluline ja selleks, et see ei mõjutaks just nimelt pensioni olulisel määral, ongi sinna pandud piir peale – 12 kuud.

Aitäh, austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Kadri Simsoni!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 760 oma istungil 18. mail s.a ja nii nagu täna siia saali nii ka komisjoni ei jõudnud vastutav minister Jürgen Ligi. Komisjonis andis algataja esindajana Rahandusministeeriumi seisukohti edasi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Ta rääkis seda, et eelnõu eesmärk on kaasa aidata pikaajaliste töötute tööjõuturule tagasitoomisele eelkõige sel teel, et neile luuakse madalapalgalisi osalise tööajaga töökohti. Lisaks on siin seaduseelnõus ka eelnevalt tekkinud vigade parandusi.
Komisjon otsustas komisjonipoolseks ettekandjaks nimetada minu, kuna nii nagu enne sai mainitud, kattub seaduseelnõu 690, mille algatas Keskerakonna fraktsioon, suuresti valitsuse pakutud ettepanekuga. Mida me siis komisjonis arutasime? Komisjonis arutasime eelkõige seda, kuidas hakatakse sotsiaalmaksu arvestama juhul, kui inimene töötab mitmel töökohal ja mõlemas töökohas saab väga väikest palka. Praegu on neid inimesi, kes töötavad osalise tööajaga ja saavad väiksemat palka, kui on kehtestatud miinimumpalk, 18 000. Aga mitmel töökohal töötab neist vaid 8%. Nagu me näeme, ei hakka see praegu tööl olevaid inimesi puudutama. Aga proua Lemmi Oro ütles, et siis kasutatakse summeeritud arvestust ja siin ongi see lisatava lõike 2 kohaselt, et maksuvaba tulu arvestav tööandja peab maksma sotsiaalmaksu vähemalt summalt, mis arvestades ka teise tööandja makstud tasu, oleks selle isiku kohta kokku võrdne vähemalt kuumääraga.
Siis küsiti seda, kui kaua sotsiaalmaksu määra vähemalt palgalt maksta saab. Vastus oli, et kui töötu inimene on tööle võetud, siis aasta jooksul saab tema eest maksta sotsiaalmaksu väiksemal määral ja pärast 12 kuu täitumist rakendub täismäär ehk 775 krooni suurem sotsiaalmaks juhul, kui need määrad jäävad kehtima (need kinnitatakse iga aasta riigieelarve raames).
Esitati küsimus, kas 12 kuu piirang kehtib ka mitmel kohal töötamisel. Juhul kui mitmel kohal töötatakse väikese palgaga, siis summaarne arvestus kehtib tähtajatult, piirang sinna ei puutu.
Komisjoni liikmetel oli ka huvi, millest tulenes praak ehk § 1 punktid 4 ja 5, mis on eelnevatest seadustest välja jäänud, et kui koputajatele makstakse tasu, siis selle pealt ei tule maksta sotsiaalmaksu, ja lapsepuhkuse tasult ei tule ka sotsiaalmaksu maksta.
Nagu juba eelnevast toonist võis aru saada, otsustas komisjon konsensuslikult, et eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. juuni kell 15. Tavapärasest kiirem on see protseduur sellepärast, et seadus on ette nähtud kehtima hakkama 1. juulist 2010 ja kui ta kehtima hakkab, siis on tõepoolest märksa mõttekam võtta tööandjal tööle pikaaegseid töötuid osalise tööajaga madalapalgalisele töökohale. Nii et komisjon arvestas sellega ja oli muudatusettepanekute lühema ajaga nõus. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas läbirääkimiste avamiseks on soovi? On. Kui on soov kõnelda puldist, siis ma palun vajutada klahvile "Kõne"! Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Peep Aru!

Lugupeetud eesistuja! Ma sooviksin kõigi tööpäeva veel natuke pikendada, et öelda välja Reformierakonna poliitiline arvamus seoses selle eelnõuga. Kindlasti on Eesti riigis praegu üheks tõsisemaks probleemiks töötus. Kui vaatame, mida töötuse leevendamiseks ja uute töökohtade tekkimiseks ette on võetud, siis näeme, et eri ministeeriumidel on sel aastal kasutada raha peaaegu neli miljardit Eesti krooni ja esimesed positiivsed tundemärgid on ka olemas, et probleem tasapisi leevendub. Nimelt on viimase kahe kuu jooksul vähenenud registreeritud töötus, 14,8%-lt on see langenud praeguseks 13,4%-le. Kuid nagu ka paljud prognoosijad ütlevad, maadleb Eesti  töötusega veel päris pikka aega. Erinevad meetmed on kindlasti kaasa aidanud sellele, et inimestel on olnud võimalus pöörduda tagasi töise tegevuse juurde. Siinkohal loeksin ette mõned numbrid, mida lisaraha ja meetmete kasutamine on andnud. 28. mai seisuga võib Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt lugeda, et palgatöö toetuse lepinguid on sõlmitud sel aastal 4298 inimesega nende tööle rakendamiseks. Ettevõtluse alustamiseks on toetust makstud 320 inimesele, tööpraktikat on alustanud 2021 inimest, tööharjutust on alustanud 277 inimest, tööalast koolitust on alustanud 4522 inimest. Ühelt poolt, arvestades seda töötute suurt armeed, on need väikesed numbrid, kuid teiselt poolt näitab see, et riigis püütakse leida ja on leitud positiivseid lahendusi. Ja eks selles reas on järjekordseks sammuks ka sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mida me üksmeeles arutasime rahanduskomisjonis. Siinkohal tahaksin öelda, et kui me selle seaduse kiirelt ära menetleme ja vastu võtame, on sellest ilmselt kasu ettevõtetele ja selle kaudu ka neile inimestele, kes praegu peavad kahjuks töötupõlve pidama.
Kokkuvõtlikult: Reformierakond toetab selle eelnõu kiiret menetlemist, et me saaksime veel enne jaanipäeva selle asjaga hakkama. Aitäh!

Suur tänu! Keskerakonna fraktsiooni esindajana palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kadri Simsoni!

Head kolleegid! Kui siin kõnetoolis seisis selle eelnõu kaitsmisel sotsiaalminister ning ütles, et ajutised meetmed on vajalikud ja et selle riskiga, et inimesed ajutisele töökohale saades kaotavad näiteks pensioni, tuleb arvestada, sest praegu vajame me hädasti kiireid lahendusi, siis saab sellise seisukohaga ainult nõustuda. Tõepoolest, olukorras, kus Eesti tööpuudus on viimase aasta jooksul kõigist Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremini kasvanud, olukorras, kus ainuüksi ametlike andmete põhjal 41 900 inimest on otsinud ametlikult tööd üle kuue kuu ja kus inimesi, kes ametlikust statistikast välja langevad, ilma et nad oleksid tööd leidnud, võib lugeda kümnetes tuhandetes, on senised meetmed kindlasti ebapiisavad. Et 320 inimest on saanud ettevõtlustoetust, on tore, aga 10 000 inimest kustutati jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis töötute nimekirjast sanktsioonidega. 4800 inimest palgatoetuse saajatena on suurepärane, aga mitte nii suurepärane kui see number, mis ütleb, kui palju on Eestis veel inimesi, kes tööd otsivad.
Nii et praegu on see väike algatus kindlasti ka meie toetust väärt, aga ta ei ole mitte piisav. Ja siin pean ma kindlalt meelde tuletama, et Keskerakonna eelnõu 690, mis samuti nägi ette sotsiaalmaksuseaduse muutmist, oleks kaitsnud ka neid inimesi, kes on praegu veel tööl, kes on tööl madalapalgalise osalise tööajaga, et võrreldes nende inimestega, kes võetakse tööle, ei oleks nende poolt tööandja koormus liiga suur. Selle valitsuse eelnõuga pannakse kindlasti need inimesed kaalukausile ja juhul, kui mõni inimene saab madalapalgalise töökoha, võib mõni teine selle kaotada. Puudutab ju see ainult neid inimesi, kellel sissetulek kuus on alla 4350 krooni, nii et me ei saa kindlasti öelda, et see on pikaajaline lahendus. Aga mis puutub sellesse, et tööpuudusega tuleks üksmeelselt tegelda, siis seda kindlasti. Homme on Keskerakonna töökohtade loomise seaduse eelnõu majanduskomisjonis arutlusel ja ma loodan koalitsiooni poolt seal samasugust konstruktiivset arutelu nagu opositsiooni poolt selle eelnõu puhul. Senimaani aga rääkida sellest, et valitsus paneb neli miljardit krooni töökohtade loomisele, on selge eksitamine. Suurem osa sellest neljast miljardist läheb vaid töötu abirahadeks. Abirahad on kindlasti vajalikud, sest inimesed, kellel ei ole tööd, sõltuvad esialgu teatavast protsendist oma endisest töötasust ja lõpukuudel 1000 kroonist töötu abirahast, aga need kulutused ei ole piisavad. Eesti on üks väheseid riike, kes paneb väga kitsilt omaenda riigi eelarve raha töökohtade loomisse ja toimib ainult selles piirmääras, mis tuleb Euroopa Liidu abirahana. Siin on kindlasti arenguruumi. Ja eks meie kõrge tööpuuduse number näitabki seda, et erinevalt teistest riikidest meie oma inimeste tööpuudusest siiamaani ei hooli. Peaks hoolima, ja seetõttu on ilmselt siin Riigikogu saalis sel kevadel veel mitu tõhusat eelnõu, mis aitavad töökohti luua. Aitäh!

Aitäh! Lõpetan läbirääkimised. Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 760, esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 4. juuni kell 15.
Head ametikaaslased! Meie tänane istung on lõppenud. Kaunist õhtut!

Istungi lõpp kell 19.05.