Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 15. töönädala kolmapäevast istungit. Kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile Nõva valla usalduseta volikogu liikme kohta. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 fikseerib kohaliku omavalitsuse volikogu rolli. Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Riigiteadlased on ühe võimaliku variandina defineerinud volikogu rolli, kus volinikud näevad oma funktsiooni kodanike lähendamises valla- või linnavalitsusele, seetõttu püüavad nad tagada kodanike arvamuste ja kaebuste jõudmise võimuesindajate tasandile ning mõjutada üksikjuhtumitega neid, kes võtavad vastu strateegilisi otsuseid. See tähendab, et rahvaesindaja volikogus on oluliseks sillaks kohaliku kogukonna probleemide ja täitevvõimu vahel. 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimistel sai Nõva vallas Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Pille Lääne 0 häält. Täna on ta selle valimistulemusega täieõiguslik Nõva Vallavolikogu liige. Siit ka meie küsimused. Esiteks, kuidas iseloomustate olukorda, kus kohaliku rahva esindajaks on inimene, kellel ei ole ühegi valija toetust? Meil on veel neli küsimust. Arupärimisele on alla kirjutanud üheksa Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liiget.

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe arupärimise. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud karistusregistri seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Riigikogu liikmete Kalev Kotkase ja Eiki Nestori üleeile algatatud avaliku teenistuse seaduse § 108 täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni eile algatatud riikliku matusetoetuse seaduse ja käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eile algatatud töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete esitatud arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 72 Riigikogu liiget, puudub 29.
Head kolleegid! Palun tähelepanu! Päevakorra täpsustamine. Tänase päevakorra 11. punkti, eelnõu 744 esimese lugemise arutelul teeb algataja ettekande põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Teine täpsustus. Vabariigi Valitsus teeb ettepaneku viia tänase päevakorra 12. punkt, eelnõu 751 esimene lugemine tänase päevakorra viimaseks punktiks.

Alustame tööd päevakorrapunktidega. Kõige esimene punkt on põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun kõnepulti Evelyn Sepa Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Erakonnaõigusega kipub paraku traditsiooniliselt ja eriti enne valimisi olema samamoodi nagu ühe kõneka loosungiga Agu Sihvka lugudest. Kuid see eelnõu ei ole mitte lihtsalt jama, vaid selle eelnõu tähendus on veel palju kõnekam. Me oleme siin majas, selles saalis, põhiseaduskomisjonis, ministeeriumides kulutanud sadu töötunde ja rohkem kui aasta selle eelnõu menetlemisele. Selle eelnõu menetlemise näiline eesmärk on olnud see, et umbes 100 või 200 inimest ei oleks ühel ajal kahe erakonna nimekirjas. Aga vaatame nüüd asja natukene tõsisemalt.
Kelle asi on õigupoolest erakondade liikmesus, kas see on tõesti riigi asi või peaks see olema ikkagi erakondade ülesanne ja erakondade mure? Tänaseks on jõudnud eelnõusse säte, et erakonnad peavad oma liikmete nimekirja kohtu registriosakonna juures. Ehk vastus minu küsimusele, kelle asi on erakondade liikmesus ja nimekirjad, on see, et see ei ole enam mitte erakondade asi, vaid see on riigi asi. Mõtleme nüüd edasi, mis on veel riigi asi. Erakondade rahastamisel on suur osa riigil, nimekirjad on riigi mure, kümnete tuhandete erakonna lihtliikmete poliitiliste vaadete kohta andmebaasi kogumine, n-ö riiklik talletamine ja majandamine on riigi asi. Ma arvan, et see on küsimus, millele Veneetsia komisjon võiks üsna pea päris tõsiselt tähelepanu pöörata, sest Eesti on väga jõuliselt liikunud selles suunas, et meil on riigierakonnad. Juba aastaid tagasi ja ka hilisemate arutelude käigus on korduvalt juhitud tähelepanu sellele, et sellisel kujul, nagu Eesti kogub inimeste poliitiliste vaadete kohta andmeid ehk et erakonnaliikmete nimekirjad on avalikud, ei toimu see kuskil mujal maailmas, vähemalt mitte selles maailma osas, millega me tahaksime samastuda ja millelt tasuks eeskuju võtta. Miks need ei ole avalikud? Sellepärast, et inimeste poliitilised vaated, nii nagu ka nende usulised ja muud vaated, on nende isiklik asi. Meil on see justkui avalik asi. Kui see oleks emotsioonivaba küsimus, n-ö tehniline küsimus, nagu meile seda eelnõu ette valmistades väideti, siis võiks ju sellega leppida, aga kõik siin saalis teavad ja ma arvan, et ka tuhanded inimesed väljaspool seda saali teavad, et paraku tähendab kümnete tuhandete lihtliikmete jaoks n-ö vale poliitilise kuuluvuse, vale maailmavaate avalik deklareerimine avalikus nimekirjas väga selget ohtu nende töökohale, nende edasisele karjäärile. Me võime öelda, et, jah, erakonda kuulumise alusel inimese töölt vabastamine või tema olemise ebamugavaks ja raskeks muutmine on kriminaalne, aga peale selle tõdemuse ei ole nendele inimestele mitte midagi muud lohutavat öelda.
Kui me räägime sellest, et erakondade n-ö salaliikmesus võiks justkui viia selleni, et erakondade nimekirjas kandideerivad parlamenti või kohalikku omavalitsusse n-ö tühjad kohad, siis te saate ilmselt aru, et see on suhteliselt naeruväärne konstruktsioon. On ilmselge, et nende inimeste positsioonid, kes kannavad avalikkuse või ka kolmandate isikute ees, ütleme, materiaalset vastutust, olgu nad siis erakonna juhtorganites või esindades erakonda kas kohalike omavalitsuste volikogude valimistel või Riigikogu valimistel või saades valitud erakonna esindajana ühte või teise esinduskogusse, on avalikud, need inimesed on kõigile teada ja ka avalik huvi sellega tegelikult piirdub. Ei ole mingit põhjust tuua siin ohvriks kümneid tuhandeid inimesi, kes lihtsalt tahavad üht või teist maailmavaadet toetada.
Olgem ausad, mõneti ei ole oluline ka see, kui palju on erakondadel liikmeid, vaid oluline on see, kui palju inimesi neid valimistel toetab. Sellest lähtub ülejäänud arenenud maailm selle küsimuse analüüsimisel. Ma arvan, et ka Eestil oleks aeg liikuda selles suunas ja lõpetada ära n-ö tugev marss riigierakondade teel. Mul on hea meel siinkohal öelda, et Keskerakond seda seadusmuudatust ei toeta.

Suur tänu! Palun, kolleeg Väino Linde Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuulates eelkõnelejat võis panna kokku kaks eesti kõnekäändu: kelle king pigistab, küll see sauna kütab! Igatahes tahan öelda seda, et Reformierakond on kindlasti selle eelnõu lõpuni menetlemise poolt. Meie toetame seda põhimõtet, et igaüks meist võib soovi korral kuuluda ja peab kuuluma ühte erakonda, neid erakondi, kuhu ta kuulub, ei pea olema mitu. Eestis on veel endiselt kahjuks erakondi, kes on huvitatud topeltliikmesusest, kuid Reformierakond kindlasti nende hulka ei kuulu. See eelnõu, millest praegu juttu on olnud, vähendab seda probleemi. See annab erakondade juhatustele võimaluse operatiivselt ja kiiresti teha õigeid sissekandeid äriregistri juures olevasse erakonnaliikmete nimekirja. Me ei leia mitte mingil juhul olevat võimaliku toetada praegu neid argumente, mida eelkõneleja välja tõi, vaid me leiame, et see eelnõu on igal juhul asjakohane, väärib toetust ning vastab ka Eesti Vabariigi põhiseadusele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Lugupeetud kolleegid! Kuna selle seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 60 Riigikogu liiget, puudub 41.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse ja valimisseaduste muutmise seaduse eelnõu 516. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde. Kuna ka selle seaduse vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 68 Riigikogu liiget, puudub 33.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu 697. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime lõpphääletuse juurde minna.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 671. Palun hääletada! Hääletustulemused
Poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Robert Antropovi!

Austatud proua Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ausalt öeldes on mul hea meel, et ma olen päästeteemaga siin teie ees juba päris mitmendat korda. Tundub, et päästevaldkond hakkab vähemalt seaduste poolest valmis saama, ja see oleks väikegi leevendus nendele inimestele, kes päästjana töötavad. Kuid nad oleksid väärt ka paremaid sotsiaalseid tagatisi ja tulevikus suuremat palka.
Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 618 läbis siin saalis esimese lugemise s.a 26. jaanuaril. Õiguskomisjon arutas ja valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette kolmel korral, viimati tegime seda 17. mai istungil. Tähtajaks Riigikogu poole pealt eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, kuid pärast läbirääkimisi Siseministeeriumiga algatas õiguskomisjon viis parandusettepanekut, mis kõik leidsid ka toetuse ja võeti vastu konsensuslikult.
Eelnõu väljatöötamise põhjuseks oli vajadus lahendada päästeteenistuse seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid. Nüüd siis mõne sõnaga eelnõust endast ja tähtsamatest parandusettepanekutest. Esiteks, vastavalt politsei ja piirivalve praktilistele vajadustele reguleeritakse eelnõuga päästeteenistujate liikumine erinevate jõustruktuuride vahel ja ka töötamine rahvusvahelistes organisatsioonides. Kuid selline oma põhitööst kõrval olemise aeg ei saa ületada kolme aastat. Selle muudatusettepaneku tulemusel arvestatakse kogu väljaspool päästeteenistust töötatud aeg päästeteenistuse staaži hulka.
Samuti täpsustatakse eelnõuga päästjate pensionide arvestamise ja maksmise regulatsiooni. Päästeteenistuse staaži hulka arvatakse tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes, nagu see on näiteks piirivalvuritel, politseinikel ja kaitseväelastel. Päästeteenistujatel, kes saavad riiklikku pensioni, ei teki õigust vanaduspensioni oote toetusele. Selliselt välistatakse kahekordne vanaduspensioni suurendamine.
Samuti sätestatakse eelnõuga, et õppepraktika läbimise ajaks koosseisuväliseks päästeteenistujaks võetud praktikandile ei määrata töötasu ega sellega seonduvaid palgaastmeid. Seni jäi arusaamatuks, kas õppepraktika ajaks töötasu kehtestatakse või mitte. Tänapäeval makstakse päästekadetile stipendiumi ja sellega on tasu saamine praktika ajal lahendatud.
Nüüd räägiksin kahest sisulisest parandusettepanekust. Esimesega muudetakse päästepeadirektori ja päästedirektorite ametikohale nimetamiseks vajaliku hariduse nõuet: nõutav on magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Samasugune regulatsioon kehtib näiteks ka politsei- ja piirivalveteenistuses. Päästeteenistuses on selliseid kõrgemaid juhte kokku kaheksa ja kahel neist on magistrikraad veel omandamata. Neile antakse 2015. aastani aega, et omandada magistrikraad.
Parandusettepanekutega sätestatakse ka päästeteenistuja puhkuse regulatsioon – põhipuhkuse kestuseks on muudatuse kohaselt 35 kalendripäeva. Selle muudatuse eesmärk on tagada päästeteenistujate võrdne kohtlemine. Me teame, et päästeteenistujaks võib olla päästeametnik, kes on vahtkonnaülem või komandopealik, ja ka päästetöötaja, kes on tavaline päästja. Selle muudatusega soovime võrdselt kohelda kõiki päästeteenistujaid. Muudatuse jõustumisel on päästeteenistujatel ja politseiametnikel ühesugune puhkuse regulatsioon, mis omakorda tagab ka Siseministeeriumi valitsemisala eriteenistujatele samasuguse sotsiaalsete garantiide paketi.
Eelöeldust tulenevalt otsustas komisjon, et juhul kui eelnõu teine lugemine täna lõpetatakse, siis suunata see Riigikogu täiskogu päevakorda kolmandale lugemisele neljapäeval, 20. mail ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Niisiis, ettepanek on täna teine lugemine lõpetada. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Robert Antropov! Teile on ka küsimus. Palun, kolleeg Mati Raidma!

Suur tänu! Austatud kolleeg! Oli hea kuulda, et päästeteenistujaid võrdsustatakse üha rohkem politsei ja piirivalve kolleegidega ja ka tippjuhtidele on pandud magistrikraadi näol kõrgendatud nõuded. Ega te ei arutanud ja kogemata ei täiustanud eelnõu ka seoses viimase erisuse ehk siis pensioniteemaga? Nagu me teame, on päästjad siin selle võrdsusprintsiibi raames ära unustatud. Kas need kõrgendatud nõuded ei peaks olema balansseeritud ka võrdsete pensionilemineku tingimustega ehk siis eripensionidega?

Aitäh! Vaieldamatult on teema väga aktuaalne. Ma ju just rääkisin, kui oluline on, et ühe ministeeriumi valitsemisvaldkonnas oleks kõik eriteenistused omavahel võrdsustatud. Hea oleks, kui see oleks nii palkade kui ka muude sotsiaalsete tagatiste osas, sealhulgas ka pensionide osas. Õiguskomisjon eripensionide küsimust veel ei arutanud, mis puudutab eriti just päästeteenistujate osa, sest eripensionide teema on tunduvalt laiem. Ma usun ja loodan, et me tuleme siin Riigikogu saalis kogu eripensionide temaatika juurde tagasi, käsitleme seda väga põhjalikult ja langetame otsused, mis kindlasti ei kahjusta eriteenistuse seniseid sotsiaalseid tagatisi, ning ehk õnnestub selle arutelu käigus tehtavate otsustega lahendada ka päästeametnike ja päästeteenistujate pensionide küsimus.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Robert Antropov! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu kohta on esitatud viis muudatusettepanekut. Esimene, teine, kolmas, neljas ja viies ettepanek – kõik need on esitanud juhtivkomisjon ja on täielikult arvestatud. Seaduseelnõu 618 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Margus Lepiku!

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon on teie ette teisele lugemisele saatnud toote nõuetele vastavuse seaduse. Teisele lugemisele saatmist arutas majanduskomisjon 10. mai istungil ja meil oli seda eelnõu tutvustamas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse nõunik Ago Pelisaar. Pärast esimest lugemist Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Esitati üks muudatusettepanek, mis koosneb viiest sisuliselt seotud muudatusettepanekust. Muudatused on vormistatud eelnõu nende sätete kohta, mis on seotud viidetega korrakaitseseadusele, kuna korrakaitseseadust ei ole veel vastu võetud ja ka vastuvõtmise korral jõustub see hiljem kui eelnõu, mida me hetkel menetleme. Seda ühte muudatusettepanekut arvestas komisjon täielikult.
Komisjon tegi järgmised otsused: saata Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 19. mail, teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 20. mail ning eelnõu seadusena vastu võtta. Need ettepanekud tegi majanduskomisjon konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Margus Lepik! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on üks muudatusettepanek majanduskomisjonilt ja see on arvestatud täielikult. Seaduseelnõu 702 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun veel kord kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Margus Lepiku!

Austatud juhataja! Auväärt kolleegid! Tegemist on eelnevalt tutvustatud seaduse rakendamise seaduse eelnõuga. Ka seda arutas majanduskomisjon oma 10. mai istungil ja eelnõu oli samuti tutvustamas Ago Pelisaar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Esitati kuus muudatusettepanekut, mis majanduskomisjon vormistas oma ettepanekutena. Nendest esimene, neljas, viies ja kuues koosnevad mitmest omavahel sisuliselt seotud ettepanekust. Valdavas osas on tegemist tehniliste muudatustega. Muudatusettepanekud 1, 5 ja 6 korrastavad tehniliselt eelnõu ja muudetavate seaduste tekste, muudatusettepanekud 2 ja 3 on seotud ehitusseaduse muudatustega. Muudatusettepanek nr 4 on seotud võimaliku üleminekuga eurole. Komisjon toetas kõiki neid muudatusettepanekuid konsensusega ja tegi pärast arutelu järgmised ettepanekud: saata Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 19. mail, teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 20. mail ning eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik need ettepanekud olid konsensuslikud. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Margus Lepik! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Nagu öeldud, on kuus muudatusettepanekut. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies ja kuues ettepanek, esitanud majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Seaduseelnõu 703 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame rahanduskomisjoni algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Taavi Rõivase!
Juhataja vaheaeg kolm minutit. Jätkame 14.36.
V a h e a e g

Juhataja vaheaeg on lõppenud ja ma palun kõnepulti kolleeg Taavi Rõivase! Kolleeg Taavi Rõivas, palun alati jälgida, mis toimub saalis!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Komisjon arutas seda eelnõu 17. ja 18. mail. Mäletatavasti on rahanduskomisjoni algatatud eelnõu eesmärk vähendada ettevõtjatel Tallinna müügimaksu kehtima hakkamisest tulenevat topelt ressursikulu selle kaudu, et üleminekuperioodi jooksul leevendatakse tarbijakaitseseadusest tulenevaid hinna avaldamise nõudeid. Eelnõu annab ettevõtjatele õiguse kahe kuu jooksul näidata kauba juurde väljapandud hinda või teenuste hinnakirjas väljendatud hinda tasumisele kuuluvast lõpphinnast kuni 1% madalamana. Ehk lihtsamalt öeldes on tegemist olukorraga, kus Tallinnas 1. juunist kehtima hakkava müügimaksu tõttu ollakse sunnitud hinda tõstma, aga kuna kohe ei jõuta uut silti valmis teha, siis saab selle 1% kuni 31. juulini (kaasa arvatud) lisada kassas. Eeltingimuseks on veel nõue paigutada müügisaali nähtavale kohale vastavasisuline plakat, et tarbijal ei tekiks vääritimõistmist ega kaheti arusaamist.
Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toeta ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse tehtud väga olulistest sisulistest märkustest otsustasime rahanduskomisjonis eelnõu ümber teha ning mitte lubada üleminekuperioodiks seitse kuud, nagu algselt oli kavandatud. Algselt oli mõeldud, et üleminekuperiood kestab kuni 1. jaanuarini, mil suure tõenäosusega hakkab Eestis  käibima euro. Me lühendasime selle aja kahe kuuni ja sidusime selle 1. augustiga, mil hakkab kehtima ausa hinnastamise kokkulepe. Meie kõigi, nii parlamendiliikmete kui ka tarbijate huvides on, et ausa hinnastamise kokkuleppe ajal oleks kristalselt selge, kui suured hinnad on, ja kõikidel kodanikel oleks võimalik 1. augustist alates kaupluses jälgida, et hindu põhjendamatult ei tõsteta.
Keskerakonna fraktsioonilt laekus üks muudatusettepanek, milles sooviti samasisulist muudatust teises sõnastuses sätestada. Samuti koostas komisjon ise ühe muudatusettepaneku, mille sisu oli lisaks juba eelnimetatud tähtaja olulisele lühendamisele ka redaktsiooniline parandus.
Komisjoni arutelu teemad ja küsimused puudutasid perioodi pikkust ja hinnainfo väljapaneku reguleerimist ning kontrolli.
Komisjon otsustas teise lugemise lõpetada. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Samuti otsustas komisjon teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele homme, 20. mail. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni juht! Esimesel lugemisel siin saalis küsisin ma teilt informatsiooni mitte-eestikeelse teabe kohta, juhul kui seda peetakse vajalikuks. Teadaolevalt on eriti suvekuudel Eestis ju hästi palju välisturiste. Lubasite seda teemat komisjonis arutada ja küsida ka täpsustavat informatsiooni või leppida kokku Keeleinspektsiooniga, kuidas Keeleinspektsioon sellisel juhul käitub. Nüüd ma küsin veel kord: kas te olete seda arutanud ja mis on seisukoht?

Aitäh! Seda teemat komisjon eraldi ei arutanud, küll aga on see võimalus jätkuvalt olemas. Nagu ma ka esimesel lugemisel ütlesin, eeldus peab olema see, et informatsioon on kindlasti eesti keeles, ja kui siis kauplus vastavalt oma spetsiifikale soovib mõnda infot edastada tarbijatele ka muus keeles, siis seda kehtivad seadused minu teada küll ei takista. Peamine on see, et seal on kirjas ka eesti keeles. Eesti keeles peab olema, teistes keeltes võib olla.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Küsin ühe väga spetsiifilise tootevaldkonna kohta. Aktsiisiseadus näeb ette, et suitsupaki maksimumhind on märgitud suitsupaki küljel. Kas sellele võib siis ka lisanduda see 1% Tallinna müügimaksu?

Aitäh! See muudatus puudutab siiski vaid neid hinnasilte, mis kaupluses on toote vahetus läheduses. Sigarettidel on see maksimaalne jaehind märgitud maksumärgile ja komisjon ei arutanud võimalust, et sellele võiks veel täiendavalt kassas 1% otsa panna. Nii et seetõttu on lühike vastus: võimalus 1% kassas juurde panna puudutab silte, aga mitte maksumärke.
Mis puudutab aga sigarette ja teisi aktsiisikaupu laiemalt, näiteks ka kütust, siis siin on küll Tallinna müügimaksuga seonduvalt teine väga terav teema. Nimelt on mitmete hinnangute kohaselt Tallinna müügimaksu määrus vastuolus aktsiisidirektiiviga, mis keelab aktsiisikaupade täiendava maksustamise. Kuidas see olukord laheneb, on täna veel vara öelda. Aga see probleem on minu hinnangul küllalt tõsine, sest kui selgub, et müügimaksu määrus on tubaka ja kütuse puhul direktiiviga selges vastuolus, siis võivad järgneda sanktsioonid Euroopa Liidu poolt.

Palun, Silver Meikar, teine küsimus!

Ma küsin siis täpsustavalt. Ma võin teie vastusest välja lugeda võimaluse, et kokkuvõttes hakkab Tallinna müügimaks karistama neid inimesi, kes näiteks ostavad lapsele mänguasja, kuid ei karista neid, kes tõmbavad suitsu.

Tänase seisuga, vastupidi, rakendub müügimaks ka sigarettidele, aga mitmete hinnangute kohaselt aktsiisidirektiiv sellist täiendavat maksustamist ei luba. Jah, küsimus on selles mõttes küllalt delikaatne, et on justkui õilis tahe täiendavalt maksustada niigi aktsiisiga maksustatud ja, ütleme siis, tervisele või keskkonnale kahjulikke kaupasid, kuid samas on selle tahte taga selgitusena üksnes soov saada linnakassasse lisavahendeid. Paraku ei ole see Euroopa regulatsiooni kohaselt põhjendatud. Seal peitub see vastuolu. Ma ütlen veel kord, et seda teemat me komisjonis liiga põhjalikult ei käsitlenud, aga probleem on üleval ja mingi lahendi peab see kindlasti saama. Kahjuks on nii, et 1. juuni tuleb ilmselt enne kätte, kui selles osas on suudetud anda pädevad õiguslikud hinnangud.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Kas teie poolt oluliselt tõstetud käibemaksud ja aktsiisimaksud ka kedagi karistavad, noh neid, kes ostavad lastele mänguasju või naisele või kellelegi teisele lilli?

Aitäh! Käibemaksu tõstmise eesmärk möödunud suvel oli saavutada Eesti riigieelarve väiksem puudujääk, kui see oleks ilma maksu tõstmata olnud. See oli meil tegelikult hädavalik ja paraku tõepoolest tõstis pisut hindasid. Tõsi on see, et nüüd, kui me oleme juba tagantjärele targad – ja tagantjärele on alati hea tark olla –, võime öelda, et mõju hindadele ei olnud mitte kardetud 1,7%, mis oleks olnud siis, kui käibemaksu tõusu osa oleks otseselt kõikidele hindadele liidetud, vaid see jäi üle kahe korra väiksemaks. Tuleb arvestada, et käibemaksu tõus toimus üldises hindade languse kontekstis, ja seetõttu, kuigi käibemaksu nominaalmäär tõusis 2% võrra, jäi see hinnatõus, mis kaasnes, oluliselt alla 1%. Käibemaksu tõstmise eesmärk ei ole kindlasti kunagi olnud kedagi karistada, pigem on eesmärk olnud ikkagi võimalikult mõistlikult riigieelarves ots otsaga kokku saada, tagada see, et Eesti riigieelarve puudujääk ei oleks suurem, kui me seda mõistlikuks peame. Kui aga juba niimoodi karistamisest rääkida, siis selline pisut karistamise maik on juures kõikvõimalikel aktsiisidel, sest aktsiiside üks selge eesmärk ongi tarbimist piirata, nii sigarettide, alkoholi kui ka kütuse puhul.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Me käisime möödunud nädalal Eesti Pangas, kus öeldi, et käibemaksu 2%-line tõus tõi kaasa tarbijahinnaindeksi kasvu 0,6%. Seega võib eeldada, et Tallinna müügimaks on mõjuga 0,1%. Keskerakonna muudatusettepanek selle seaduseelnõu kohta oli selline, et kaupmeestele tuldaks vastu samamoodi, nagu tuldi käibemaksu tõusu puhul. Mis oli see komisjoni enamuse põhjendus, miks praegu peaks kaupmeeste suhtes tegema suuremaid piiranguid, kui tehti käibemaksu kiirkorras tõstmisel?

Aitäh! Tõsi on, jah, see, et käibemaksu tõusust, nagu ma ka ise ütlesin, kajastus tegelikult alla poole protsendipunkti hinnatõusus ehk siis 1,7 asemel kallinesid hinnad üle Eesti 0,6 võrra. Tallinna müügimaksu mõju on kahtlemata väiksem, juba üksnes seetõttu, et Tallinna müügimaks hakkab kehtima osas Eestis, aga tarbijahinnaindeksit arvestatakse kogu Eesti baasil. Nii et isegi kui Tallinnas peaksid hinnad 1% võrra tõusma, jääb see inflatsiooni mõju üle Eesti oluliselt väiksemaks. Ma väga loodan, et need kartused, et Tallinna müügimaks toob suurtes kaubanduskettides hinnatõusu kaasa ka mujal Eestis, on suures osas põhjendamatud. Ma vähemalt tahaksin nii loota, eks aeg näitab.
Mis puudutab seda konkreetset sõnastust, siis nagu me komisjonis arutasime, sisulises mõttes ei olnud vahet, kumba sõnastust kasutada. Mõlema sõnastuse mõte oli analoogne. Komisjoni enamuse eesmärk oli lähtuda komisjoni nõunike ja Riigikogu juristide poolt üle vaadatud ning pisut ka juriidiliselt lihvitud sõnastusest, et olla kindel, et see on ka õigustehniliselt  täpne ja kohane. Lisaks oli erinevus suurendatud käibemaksule ülemineku perioodiga võrreldes ka selles, et käibemaksu puhul me seadustasime tarbijakaitse ja kaupmeeste vahelise kokkuleppe tagantjärele ja nüüd teeme otsuse etteulatuvalt. Nüanssides on erinevus, aga sisu ja printsiip on täpselt sama, eesmärk on täpselt sama, et kaupmehed saaksid mõistliku aja kohaneda korrigeeritud hindadega. Praegusel juhul on komisjoni enamus pidanud mõistlikuks siduda selle tähtaja ausa hinnastamise kokkuleppe algusajaga, mille vältel siis ausa hinnastamise kokkuleppega liitunud kaupmehed ei tohi põhjendamatult hinda tõsta. Ausa hinnastamise kokkuleppe algusajaks on kavandatud 1. august ja üks päev enne seda lõpeb meie pakutud üleminekuperiood. Need asjad on omavahel mõistlikult sünkrooni viidud ja ma usun, et nii ongi mõistlik. Ega siis ühe omavalitsuse müügimaks ja sellele ülemineku keerukus ei tohi segada kogu riigi üleminekut eurole, see tuleb mõistlikult tasakaalu saada. Seetõttu me arvestasimegi valitsuse kriitikat ja otsustasime seda perioodi oluliselt lühendada.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Te ütlete, et Tallinna müügimaks, mis on teatavasti seaduskohane maks, on halb seetõttu, et Tallinn püüab oma eelarvet täita. Samal ajal tunnistasite sedagi, et käibemaksu ja aktsiisidega täitsite riigieelarvet, mis on millegipärast väga hea tegevus. Kas teie arutlustes ei ole tegemist topeltmoraaliga ehk põhimõttega, et eesmärk pühendab abinõu, kui te väidate, et Tallinna oma on halb, kuid sama asi riigis on hea? Või sain ma millestki valesti aru?

Aitäh! Väga hea küsimus. Loomulikult on Tallinna müügimaks seaduslik maks, vähemalt suures ulatuses. Kas ta nende aktsiisikaupade osas täpselt seadusega kooskõlas on või on seal vastuolu Euroopa õigusega, eks seda näitab aeg. Ja ma ei ole öelnud, et ta on halb seetõttu, et Tallinna linn soovib sellega oma eelarvet täita. Pigem on see küsimus aktsiisikaupade maksustamisest täiendava maksuga, mille ainus eesmärk on eelarve täitmine. See tuleb sealt välja. See, et tallinlasena mulle see maks isiklikult ei meeldi ja et ma ise näeksin kohaliku omavalitsuse tasandil teistsuguse eelarvepoliitika võimalusi, ei anna mulle mingit õigust öelda, et tegemist on tervikuna ebaseadusliku otsusega. See on kohaliku omavalitsuse otsustuspädevus. Otsus müügimaks kehtestada on Tallinna Linnavolikogu otsus ja sellisena me seda aktsepteerime. Ka siis, kui see on meile isiklikult väga vastumeelt.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame nüüd läbi muudatusettepanekud. On kaks muudatusettepanekut. Esimese on esitanud rahanduskomisjon, arvestatud täielikult. Teise on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 38, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 754 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme kolleeg Lauri Luige!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 678 eesmärk on luua spordi andmekogu ja seda sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamise eesmärgil. Esimene lugemine toimus 7. aprillil 2010. aastal. Seejärel palus kultuurikomisjon esitada muudatusettepanekud 21. aprilliks. Selleks tähtajaks laekus komisjonile seitse muudatusettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja lisaks üks ettepanek väljastpoolt – Eesti Regionaalselt Spordinõukogult.
Kultuurikomisjon kogunes pärast seda neljapäeval, 13. mail ning kutsus lisaks komisjoni liikmetele koosolekust osa võtma ka Riigikogu liikme Jüri Tamme, Kultuuriministeeriumi asekantsleri Tõnu Seili ja Kultuuriministeeriumi õigusosakonna nõuniku Peeter Papsteli. Vaatasime komisjonis läbi kõik laekunud muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek, mille oli esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, puudutas spordi riikliku arengukava reguleerimist seaduse tasandil. Teine muudatusettepanek, mille olid samuti esitanud sotsiaaldemokraadid, puudutas Eesti Spordi Nõukogu nimetamist seaduse tasandil. Kolmas muudatusettepanek, samuti sotsiaaldemokraatidelt, puudutas treenerite palga alammäära. Neljas sotsiaaldemokraatide ettepanek puudutas riigi poolt riigieelarves Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise aluseid ja korda. Viies Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete muudatusettepanek puudutab rahvusvaheliste tiitlivõistluse korraldamist Eestis. Kaks viimast sotsiaaldemokraatide ettepanekut puudutasid tervishoiuteenuste tagamist sportlastele ja alkohoolsete jookide jaemüüki spordivõistlustel. Väljastpoolt Riigikogu, nagu ma mainisin, tuli ettepanek Eesti Regionaalselt Spordinõukogult ja see puudutas kohalike omavalitsuste kohustuse taastamist oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide töö toetamisel.
Komisjon kuulas ära ettepanekute esitaja, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jüri Tamme. Ministeerium omalt poolt kommenteeris muudatusettepanekuid. Komisjon otsustas selle eelnõu kontekstis neid muudatusettepanekuid mitte toetada. Küll aga leppisime põhimõtteliselt kokku, et liigume nende teemadega paralleelselt edasi. Nii olime eelnevalt kokku leppinud ka nn spordi töörühmas, kuhu olime kaasanud spordihuvilisi Riigikogu liikmeid. Põhimõtteliselt oleme kokku leppinud, et maikuus või juunikuu alguses istume koos juba järgmisel nõupidamisel ja arutame sotsiaaldemokraatide tehtud muudatusettepanekuid põhjalikumalt edasi. Praegu, nagu ma ütlesin, otsustas komisjon neid mitte toetada. Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 19. maiks ja teeb ettepaneku teine lugemine lõpetada. Poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 2, erapooletuid 0. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Lauri Luik! Teile on ka küsimusi. Kõige esimene küsimus on kolleeg Eldar Efendijevilt. Palun!

Aitäh, proua eesistuja! Hea kolleeg! Mul on selline küsimus, mis oli arutlusel ka komisjonis ja mis on seotud omavalitsuste osalemisega spordi finantseerimises ja ka riigipoolse finantseerimisega. Meie fraktsioon on teinud ka sellesuunalise muudatusettepaneku, minister ei ole sellele vastu, aga praegu on see küsimus külmutatud. Kuidas te hindate, millal me võiksime tulla tagasi, et arutada seda muudatust juba koos? Juba varsti, sügisel tuleb ju arutusele eelarve ja oleks väga hea, kui see küsimus oleks lahendatud seaduse tasemel enne seda.

Aitäh! Tõepoolest, Keskerakonna fraktsioon on esitanud lausa vastavasisulise seaduseelnõu. See ei puuduta komisjoni seda arutelu, millest ma räägin, aga üldiselt olen mina valmis seda heameelega edasi menetlema, kui te näitate ära, kust leitakse vajalikud vahendid omavalitsuste vastavate kohustuste finantseerimiseks. Te teate seda tausta väga hästi, me kõik teame. Ma arvan, et seda vaidlust ei pea siinkohal uuesti avama. Aga loomulikult, kui on näidata ette, kust need vahendid võetakse, siis miks mitte seda mingil ajal edasi arutada.

Palun, kolleeg Jaak Salumets!

Austatud spiiker! Hea ettekandja! Kas te komisjonis arutasite ka Eesti spordi e-registri praktilist toimet Eesti spordi arengule ja jätkusuutlikkusele?

Aitäh! Ma eeldan, et te peate selle e-registri all silmas spordi andmekogu, millest me räägime. Eelnõu seletuskirjas on ministeerium kirjutanud selle kohta niimoodi: "Planeeritud muudatus aitab korrastada Eesti spordisüsteemi ja muudab selle avatumaks ning läbipaistvamaks, samuti hõlbustab Kultuuriministeeriumi tööd sporditegevuse korraldamisel. Riigi andmekogu staatus suurendab spordiregistri usaldusväärsust, kindlustab registri järjepideva toimimise ja annab võimaluse arendada register edaspidi kogu Eesti spordielu hõlmavaks infosüsteemiks." See on laias laastus ministeeriumi seletus. Tuleb tõdeda, et praegu on andmete esitamine vabatahtlik, aga kui me selle seaduse tasandil sätestame, siis muutub see kohustuslikuks ja kindlasti aitab seda maastikku korrastada.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Hea ettekandja! Kõik need parandusettepanekud, mis siin tabelis on ja mille on esitanud kolleeg Jüri Tamm, ei leidnud komisjonilt ega ka ministeeriumilt toetust. Seda põhjendati pidevalt sellega, et nelja aasta jooksul pole me veel jõudnud selle ja sellega tegelda, et nüüd meil tuleb sügisel spordikongress ja siis tuleb spordi arengukava ning siis kõik küsimused lahendatakse. See on lühike kokkuvõte. Mul on selline küsimus: kes seda suurt spordi arengukava, mis peaks umbes viie kuu pärast vastu võetama, välja töötab? Kes on sellesse töösse kaasatud? Millal toimub arutelu sihtrühmadega, nendega, keda see puudutab? Ma juhin tähelepanu, et sellest viiest kuust kolme jooksul spordiorganisatsioonid kindlasti seda arengukava ei aruta, kui see ka olemas oleks – puhtalt alaspetsiifiliselt tegelevad nad vähemalt kaks kuud muude asjadega.

Aitäh! Kõigepealt ma klaarin ära ühe väikse ebakõla. Tõepoolest, kultuurikomisjon hääletas need ettepanekud välja seetõttu, et ei pidanud neid praegu seadusesse panemiseks veel piisavalt küpseks. Ka härra Jüri Tamm ütles komisjonis, et nende ettepanekute eesmärk oli algatada diskussiooni. See eesmärk sai täidetud ja me oleme nende teemadega juba korra selles Riigikogu töögrupis tegelnud ja tegeleme kindlasti ka edasi. Nii et kultuurikomisjon ei öelnud sugugi, et need ettepanekud on halvad ja me neid ei toeta. Me ei toetanud neid selle eelnõu kontekstis, kuna selle eelnõuga asutatakse spordiregister või spordiandmete kogu, mis oleks tarvis võimalikult kiiresti vastu võtta, et kogu seda maastikku paremini organiseerida.
Kui rääkida Kultuuriministeeriumi seisukohast, siis vastuseks sellele, mis teie ütlesite – et ministeerium ei toeta neid –, võin tsiteerida protokolli, kus Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil ütleb, et kõik esitatud muudatusettepanekud on väga vajalikud. Oleme seisukohal, et kõik väljatoodud teemad on vaja läbi rääkida ministeeriumide ja Eesti Olümpiakomitee üleselt, mis tähendab seda, et nende teemadega edaspidi kindlasti aktiivselt tegeldakse. Sellesama töögrupi, mille me siin paar nädalat tagasi kokku kutsusime ja kuhu me ootame järgmisel korral kindlasti ka teid, eesmärk ongi kõiki neid teemasid põhjalikumalt arutada ja kas või selle arengukava väljatöötamiseks teatavad alused luua.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Aitäh! Minu küsimus oli üsna lihtne. Seda arengukava täna veel ei ole. Ühelt poolt ma küsiksin, mis on nelja aasta jooksul seganud ministeeriumil seda koos olümpiakomiteega välja töötamast. Ja teiselt poolt, kui täna isegi oleks olemas selle arengukava draft, mille arutelusse võiks kaasata nii alasid, organisatsioone kui ka muid huvigruppe, siis eelolevast viiest kuust kolme jooksul ei ole see arutelu teatud põhjustel kuigi viljakas. Ehk tegelikult te teete arengukava, milles ei ole osalisi, kuigi ministeerium selle võib-olla koos Eesti Olümpiakomiteega isegi Eesti spordikongressil ära vormistab. Ma tahtsin, et sa kommenteeriksid seda olukorda.

Aitäh! Seda ma saan kommenteerida oma isiklikust seisukohast. Kuna praegu ei olegi veel arengukava, millele siin on ka tähelepanu juhitud, siis seda enam ei saa me seda hetkel seadusesse kirjutada. Meie eesmärk ongi asuda ühes mitmete institutsioonidega, kes on spordivaldkonnaga seotud, seda arengukava välja töötama. Seda, miks keegi ei ole midagi teinud, ärge küsige minu käest, vaid küsige selle käest, kes seda teinud ei ole. Mina olen küll väga positiivselt meelestatud ja olen valmis ka soojadel suvekuudel seda tööd tegema. Nii et minu arvates ei ole probleemi ja läheme selle teemaga üheskoos sõbralikult edasi.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Kulla mees, nüüd sa panid küll mööda! Nii see käibki, et kõigepealt kirjutatakse seadusesse, et on vaja arengukava, ja siis hakatakse seda tegema. Mitte nii, et kui arengukava valmis on, siis seaduses öeldakse, et oi kui tore, et kinnitaks ta ära.
Muudatus nr 2. Eesti Spordi Nõukogu tegutseb praegu ka, jagab soovitusi ja asju, aga ametlikult teda olemas ei ole. Mis takistab meil seadustamast Eesti Spordi Nõukogu kui sellist? Siin ei ole ühtegi kulukrooni, mitte midagi. Kas laseme tal siis samamoodi sisuliselt põrandaalust tegevust jätkata?

Aitäh! Alguseks ma ütlen seda, et mina olen harjunud seadusesse kirjutama asju, millest on selge pilt ja ka taustainfo teada. Kõnealuse arengukava puhul tuli see idee välja välguna ja eesmärk oli algatada diskussioon. Nii et ma ei pannud sugugi puusse, arvan mina. Mis puudutab spordi nõukogu seadusesse kirjutamist, siis ministeerium oli seda meelt, nagu ma ütlesin, et võimalikult kiiresti võtta vastu ja seadustada spordi andmebaas või andmekogu, millest me täna selle seaduse kontekstis räägime. Ülejäänud asjadega läheme paralleelselt edasi ja ma ei välista üldse, et see nõukogu saab seadusesse sisse kirjutatud.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

No ma kiusan siis kolleegi edasi. Jätame selleks korraks puude saagimise. Kas tegemist on tüüpnäitega, kus Riigikogu käitub kummitemplina, näitab, et ta ei ole ise võimeline mõtlema? Et kui Kultuuriministeeriumi asekantsler spordi alal on ikka asjale vastu, ei ole asja veel arutanud, siis ei tohi seadust muuta. On ju nii?

Aitäh! Vastupidi, meie soovimegi seda asja paralleelselt edasi menetleda seepärast, et mitte olla kellegi kummitempel, vaid viia ennast asjadega kurssi ja teemad detailselt läbi arutada. Aga kui suhteliselt ootamatult esitatakse teemad eesmärgiga tekitada diskussiooni, siis ma ei pea seda heaks tavaks, kui diskussiooni eesmärgil tehakse mingisugused muudatused seaduses. Kui me need läbi arutame, siis ma olen hea meelega poolt, et teine muudatusettepanek saab seaduses kajastatud.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Ma tahtsin öelda, et neid muudatusettepanekuid, mis siin on, ei ole vaja väga pikalt arutada, sest üldjuhul on nad juba mitmeid kordi läbi arutatud ja asjad on enam-vähem klaarid. Kui nüüd jääda lootma selle peale, et valitsus või kultuurikomisjon ise tulevad välja uue eelnõuga, kus kõiki neid asju puudutatakse, siis selle aja peale, kallis sõber ja kolleeg, on meie volitused juba läbi ja tuleb uus Riigikogu koosseis, kes peab kogu selle asjaga otsast pihta hakkama. Seni kannatab sport. Kas oled nõus, et võiks siiski kaaluda praegu need muudatused sisse panna?

Suur tänu! Julgen vastu vaielda. Vähemalt mina, olles töötanud Riigikogus alates 2007. aastast, ei ole väga põhjalikult arutanud teemasid, mis puudutavad spordi riiklikku arengukava, treenerite palga alammäära ja näiteks rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamise kaasfinantseerimist sellises korras, nagu siin ette pannakse, või tervishoiuteenuste tagamist sportlastele sellises mahus, nagu on pakutud jne. Nii et ma ei saa sugugi öelda, et need teemad on läbi arutatud, vastupidi, nendega tuleb tegelda.

Teine küsimus Toivo Tootsenilt. Palun!

Retooriline küsimus: kes selles süüdi on, et neid kolme aasta jooksul pole arutatud? Aga mis puudutab arengukava, siis siin võib arutada, kas panna see nõue seadusesse sisse või mitte.

Retooriline küsimus.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja, ettekande ja küsimustele vastamise eest! Avan läbirääkimised ja palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! On tõesti selline ütlemine, et keti tugevuse määrab tema nõrgim lüli. Antud juhul võib-olla lihtsalt ei tasuks võtta juhtivkomisjoni esindajana menetleda eelnõu, mille teema ei ole väga tuttav, et võib-olla on selles komisjonis mõni teine inimene, kes on nende probleemidega aastaid kokku puutunud ja on tõepoolest nende arutelude juures olnud. See, et Lauri Luik ei ole nendel teemadel varem arutlenud, ei saa olla küll see mõõdupuu, miks Riigikogu ei tohiks selle teemaga edasi minna. Ilmselt on võimalik ise järeleaitamistunde võtta ja kiiremini teemasse sisse minna.
Olles ise kahe alaliidu eesotsas, on mul küll tekkinud hulk küsimusi, hulk murekohti ja probleeme. Ja tekib tõepoolest küsimus, et kui meil on nii tubli ja tark valitsus, miks ei ole siis eelmise kolme ja poole aasta jooksul nende küsimuste lahendamiseni jõutud. Loomulikult on väga tore retooriliselt asuda midagi arutama, olla sõbrad ja öelda, et küll me kõik siin koos midagi hästi teeme. Aga teil on olnud aega ja võimalust seda sõbralikkust üles näidata juba päris mitmeid aastaid! Eks seletage siis see ka ära, miks te seda seni teinud ei ole.
Kui me vaatame neid probleeme ise, siis siin on seesama arengukava. Olen ka ise mitu korda austatud proua kultuuriministri käest selle kohta küsinud. Pean ütlema, et tema meelemuutus on olnud väga hiljutine ja väga värske selles osas, et seda arengukava üleüldse siiski on tarvis. Siiamaani küsis meie peaminister Andrus Ansip, et mis sport, riigi sport, ega me ei ole Hiina või midagi taolist, pole meil mingit arengukava tarvis. Piisab sellest, kui sportlased ise teavad, mis kell trenn algab ja kuhu tuleb sõita, et võistelda. Riigi roll selles osas on olnud seni suhteliselt väike. Aga kui nüüd seda arengukava on asutud välja töötama – mul ei ole küll täpselt teada, kes seda teeb, kus seda tehakse, kellega läbi arutatakse, kes on sõnastanud lähteülesande, millised on laual olevad probleemid, keda sellesse töösse kaasatakse –, siis niisugune väike, tühine tähelepanu juhtimine ei ole ilmselt liiast. Spordikongress toimub juba selle aasta sügisel ja täna ei tea väga oluline osa spordiringkondadest selle arengukava ettevalmistamisest, selle sisust mitte midagi. See on kuskil ministri kabinetis, võib-olla koos parteikaaslastega on seda hakatud kuskil ette valmistama. See ei ole tõsine jutt. Ei maksa spordiüldsust ka nii rumalaks pidada, et mitte aru saada, mis selle retoorika tagamõte on. Valimised on tõepoolest iga nelja aasta tagant, aga nelja aasta sees võiks selles valdkonnas ka midagi teha! Ja spordiorganisatsioonid pole suvekuudel väga intensiivselt hõivatud mitte puhkamisega nagu tavalised inimesed, vaid treeninglaagrite ja võistlustega. Isegi, kui see paber oleks täna olemas, ei ole ilmselgelt kuigi mõistlik keskenduda selle kolme kuu jooksul huvirühmadega läbiarutamisele. See näitab pigem seda, et tegemist on kergelt Potjomkini küla ehitamisega, mitte probleemi sisulise lahendamise sooviga.
Ükskõik milline nendest probleemidest, mida kolleeg on siin tõstatanud oma parandusettepanekutes – tõsi, ükski neist ei ole ideaalse sõnastusega ja nende üle on võimalik diskuteerida nii- ja naapidi –, ei ole ju spordimaailmas vähemalgi määral uus. Me teame aastaid, et Eestis on tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid spordipedagooge, kes töötavad stipendiumide eest, neil puuduvad igasugused sotsiaalsed garantiid nii pensioni- kui haigekassa näol. See tarkus ei ole meieni täna jõudnud, see on olnud teada juba aastaid. Teame spordi nõukogu. Kui ta üldse millegagi tegeleb, siis võib-olla spordistipendiumide määramisega. See küsimus vajaks kindlasti samuti märksa suuremat reguleerimist, et nõukogul ka mingi sisuline roll tekiks, ja selle jaoks ei ole vaja meil siin korduvalt ja korduvalt veel koos käia, et seda otsustada.
Seesama arengukava, see esimene parandusettepanek – ma ei tea, komisjonipoolse ettekandja kommentaar sellele oli pehmelt öeldes ebaadekvaatne või pisut koomiline. See, et  treenivad lapsed meil spordiväljakutel südamerikke ja muude terviserikete tagajärjel surevad, on paraku kurb tõsiasi ja rääkida, et perearst on kompetentne institutsioon selliste vigade n-ö elimineerimiseks, on pisut asjatundmatu. Ega ilmaasjata ei õpita spordiarstiks eraldi erialal ja kindlasti ei saa perearstid tulevikus seda rolli täita. Nii et igal juhul tasuks neid ettepanekuid toetada.

Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Salumetsa!

Hea juhataja! Head kaaslased! Olen 40 aastat või natuke kauem selle asja sees olnud, nii sportlasena, treenerina kui spordifunktsionäärina, ja tean juba aastakümneid väga hästi, mida Eesti spordil vaja on ja mis on tegemata. Kuulnud täna siin saalis eelkõneleja väiteid, et mitte midagi ei ole tehtud, küsin ma: miks ei ole tehtud? Sest parlamendi koosseisud, vähemalt kolm koosseisu, teadsid väga hästi, mis on probleemid, aga mitte midagi ei ole ette võetud.
Mulle tundub, et need küsimused, mis Jüri Tamm esitas – oleme Jüriga need üksipulgi läbi arutanud –, on vajalikud. Aga kuidas nüüd sättida see kokku tolle eelnõuga, kus on Eesti spordiregister, ja mispärast ma esitasin küsimuse, kuidas see register aitab kaasa praktilisele arengule? Jah, see register on vajalik, aga tegelikult on vaja hoopis teisi asju.
Ei tahaks rakendada neid probleeme populistliku poliitilise võitluse vankri ette. Need on väga sügavad probleemid ja olles ise treenerina nende sees olnud, tean, mida on lapsele vaja, kus on vajakajäämine. Vajakajäämine hakkab võib-olla peale juba lasteaiast, kooli kehalise kasvatuse tundidest, kehalise kasvatuse õpetaja prestiižist ühiskonnas. Hakkame nendest asjadest peale, ärme rebime neid praegu kontekstist välja! See on kõik spordi alus, Eesti terve sugupõlve ja tuleviku alus.
Ma toetaksin seda mõtet – rääkisin sellest ka Jüriga –, et võtame selle registrieelnõu vastu ja läheme siis konkreetselt nende asjadega edasi, paneme paika visiooni, mis Eesti spordil tegelikult vaja on. Millest probleem alguse sai? See hakkas peale sellest, et Vancouverist tuli meile ainult üks medal. Siis ärkasid kõik lasteaiakasvatajatest kuni tipp-poliitikuteni välja ja leidsid, et midagi on viltu. Aga probleem oli juba ammu olemas. Võtame nüüd asja rahulikult ja ärme rakendame seda poliitikavankri ette. Teeks asja sisuliselt ära. Eesti sport vajab reformi, vajab poliitilist nägemust, vajab tegevat spordi nõukogu, kes tõesti tegeleb asjaga, kuhu koguneb kogu informatsioon Eesti spordiprobleemidest. Võtame siis otsused vastu, aga ärme teeme seda praegu. See ei vii meid poliitiliselt edasi. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Jüri Tamme!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt viimasest faktist niipalju, et loomulikult  ei kavatse keegi nende muudatuste kaudu rakendada sporti poliitikavankri ette. Otse vastupidi, rasketel, keerulistel aegadel on võimalus suuremat koostööd teha ja ühtsust leida, mõista ning teha ära need vajalikud muudatused, mida kümne aasta jooksul ei ole suudetud teha.
Mis mulle ei meeldi, on see, et Riigikogu välistab diskussiooni ja eirab tööd. Loomulikult on kõiki muudatusettepanekuid, mis on esitatud, võimalik siluda ja sõnastust paremaks teha ning siis need ettepanekud ka realiseerida. Teine minu meelest väga halb lähenemine on see, et me ühe muudatuse ehk tehnilise registri vastandame kõikide muude probleemide lahendamisele, see, et muutes tehniliselt ühe asja "söömiskõlblikuks", välistame kõikide teiste oluliste teemade ja probleemide arutelu. Mina olin nii vanalt kui Lauri kaasmõtleja, siis, kui mul veel juuksed peas kasvasid, sama naiivne noor inimene kui tema. Ma ei usu, et Riigikogu suudab moodustada siin sõprusrühma või komisjoni või mis iganes, et hakata neid küsimusi sisuliselt arutama. Tegelikult ei ole see ka Riigikogu kohustus, sest arengukavade väljatöötamine iseenesest on Vabariigi Valitsuse temaatika ja haldusala.
Mis puudutab kolmandat murekohta, siis see on allapoole igasugust arvestust ebakompetentsus eelnõu algataja kommentaarides muudatusettepanekutele. Kui arengukava puhul on välja toodud, et sellist asja nagu arengukava ei peaks olema, et strateegilist dokumenti võiks asendada ka näiteks Eesti spordiharta, siis ma soovitan kõikidel teil ja ka asekantsleril läbi lugeda spordiharta, vaadata, mis asi see on ja mis seal on kirja pandud. Spordihartat ei ole muudetud aastast 2002. Seal on näiteks kirjas ka selline asi, et tähtsamate spordipoliitiliste ja spordi majandamise otsuste väljatöötamiseks ning spordielu koordineerimisele kaasaaitamiseks tegutseb sporti haldava ministeeriumi juures silmapaistvatest spordikompetentsetest isikutest ühiskondlik Eesti Spordi Nõukogu. Kahjuks me oleme läinud kolmandat teed pidi ehk meil on nn ametlik institutsioon, mis toimib ühiskondlikus vormis. Nii et minu arust selle seadustamine oleks igati asjakohane.
Mis puudutab Eesti spordikongressi, siis hea kaasvõitleja Jaak: Eesti spordikongress võttis veel 1999. aastal vastu otsuse selles osas, kuidas treeneriameti kvalifikatsiooninõudeid paika panna, kuidas palka reguleerida. Täna on aasta 2010 ja me ei ole mitte kuhugi jõudnud. Miks me arvame, et me siis 2010. aasta kolme suvekuu jooksul saame selle ideaalse mudeli, mis kõiki meid rahuldaks? Nii et sport ei ole ainult improvisatsioon, sport tähendab ka väga konkreetseid asju ja sporti reguleerivad nii spordiseadus kui ka Eesti spordikongressi otsused ning spordikongressi otsused ongi nn tegevuskava, aga tegevust ei saa olla ilma strateegilise dokumendita. Olgu selle nimeks siis arengukava või midagi muud, seda on alati võimalik kokku leppida ja kooskõlastada ning seaduses fikseerida.
Neljas ettepanek, mida kahjuks ei toetatud, puudutab riigi osalust suurvõistluste korraldamisel. Kui asekantsler väidab, et kõik toimib, siis elu näitab vastupidist liikumist.
Võtan kolm minutit lisaaega.
Kahjuks me kasutame teatud probleemide lahendamiseks sellist populistlikku ülespuhumise vormi. Reformierakond käis hiljuti välja sellise "hea" idee, et 2024. aastal võiks Eestis toimuda jalgpalli Euroopa meistrivõistlused – tänases kontekstis on see väga tragikoomiline. Kui me ei suuda korraldada siin isegi malevõistlusi ja vaidleme poliitiliselt selle üle, missugune ala Eestile kasulik on, siis jalgpallis Euroopa meistrivõistlusteni jõudmine eeldab ikka teistsugust lähenemist asjale.
Üks teema veel, see puudutab noorte sportlaste tervist. Me teame, et 40 000 sportlast tegeleb saavutusspordiga, osaleb Eesti meistrivõistlustel. Kui te vaatasite nädalavahetusel teleuudiseid, siis loomakaitsjad võitlesid seal tsirkuse vastu ja tsirkuse korraldajate vastuargument oli, et kõigi esinejate, nende loomade tervist kontrollitakse iga kord, igal päeval pärast esinemist. Kahjuks läbib Eestis vaid 10% noorsportlastest ainult kord aastas tervisekontrolli.
Nii et, kallid kolleegid, paneme ikkagi aktsendid paika ja kasutame neid meetmeid, mis meie vastutusalas on ja mis meie noorte sportlaste ja noorte inimeste tervist aitaksid parandada. Minu üleskutse on toetada esitatud muudatusettepanekuid, jätkata heade mõtetega, proovida viia seaduseelnõu sellisesse konditsiooni, et see annaks võimaluse mitte ainult registrit kehtestada, vaid ka muud olulist ära teha. Meil on aega üks kuu, ma arvan, et ei ole ebareaalne seda ära teha. Meil on väga palju kaasosalisi, olümpiakomitee, Eesti spordiminister koos oma haldusalas oleva suure hulga inimestega. Meil on Riigikogu, kes on üles näidanud valmidust suvi läbi tööd teha. Nii et sotsiaaldemokraatide ettepanek on teine lugemine katkestada ja püüda ära teha kõik see, mis on tegemata jäetud. Annan üle ka vastavasisulise ettepaneku. Kõiki spordiga seotud inimesi – siin saalis istub väga palju spordialaliitude presidente ja endisi tippsportlasi – ma kutsun üles osalema diskussioonis ja välja ütlema oma mõtteid mitte ainult köögis, nagu seda tehti nõukogude ajal, vaid ka siit Riigikogu saali kõnepuldist. Aitäh!

Kui rohkem kõnesoove ei ole, siis lõpetan läbirääkimised ja me võime asuda läbi vaatama seaduseelnõu 678, spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu parandusettepanekuid. Muudatusettepanekuid on esitatud kokku seitse. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Järgmine on muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud samuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame hääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased! Kas me võime minna hääletamise juurde?
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmas muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17, vastu 37 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 4, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Teeme seda. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid ei olnud. Neljas ettepanek ei leidnud toetust.
Viienda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Eiki Nestor!

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Teeme seda. Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 39, erapooletuid ei olnud. Viies ettepanek ei leidnud toetust.
Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, Eiki Nestor!

Palun hääletada seda muudatusettepanekut.

Teeme seda. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei olnud. Kuues muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Viimase, seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, Eiki Nestor!

See on viimane muudatusettepanek, mida ma palun selle eelnõu raames hääletada.

Teeme seda. Kas me võime minna selle viimase muudatusettepaneku hääletamise juurde?
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 39, erapooletuid polnud. Seitsmes muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Head ametikaaslased! Oleme nüüd läbi vaadanud kõik seaduseelnõu nr 678 muudatusettepanekud. Meile on laekunud ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ja selle ettepaneku peame läbi hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Võime minna hääletamise juurde.
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 678 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 38 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 678 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse noortevahetuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Toon teie ette vürtsika kokkuleppe Eesti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse vahel, mis puudutab noortevahetust. Kokkuleppele kirjutasid Kanada suursaadik ning Eesti haridus- ja teadusminister alla 14. detsembril 2009. aastal. Kokkuleppe jõustumiseks tuleb kokkulepe ratifitseerida Riigikogus, selleks on vajalik poolthäälte enamus.
Kokkulepe käsitleb noorte reisimisvõimalusi ja noortevahetust. Kokkulepe reguleerib haldustoiminguid, mida rakendatakse kahe riigi noorte kodanike suhtes, kes soovivad täiendada ennast pärast keskhariduse omandamist, saada töökogemusi ning õppida paremini tundma teise riigi keelt, kultuuri ja ühiskonda. Kokkuleppe sõlmimise ettepaneku tegi Kanada pool 2004. aastal ja kokkuleppele, nagu ütlesin, jõuti 2009. aastal. Analoogilised kokkulepped on sõlmitud Eestil Austraalia ja Uus-Meremaaga, nii et seda tüüpi lepingud on Eestil suhteliselt kaugete kantidega.
Nagu ma juba saladuskatet kergitades viitasin, on kokkuleppe eesmärk parandada noorte reisimisvõimalusi ja noortevahetust, koostööd kahe riigi haridusasutuste ja ettevõtjate vahel, eriti arvestades väikese ja keskmise suurusega ettevõtete vajadusi ja konkurentsivõimet.
Kokkuleppe raames antakse noortele kodanikele rohkem võimalusi täiendada oma akadeemilist ja kutseharidust, saada töökogemusi ja õppida paremini tundma keelt ja kultuuri ning aidata niimoodi kaasa üksteisemõistmisele. Kokkulepe koosneb preambulist ja kümnest artiklist. Ja nagu ma ütlesin, on sellele täielikus teineteisemõistmises alla kirjutanud mõlema riigi esindajad. Kõik.

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Esimesena saab küsimuseks sõna Kalle Palling. Palun!

Austatud ettekandja! Te mainisite, et samasugune kokkulepe on varem sõlmitud Austraalia ja Uus-Meremaaga. Kas teil on infot, kui paljud Eesti noored on seda võimalust neisse kahte riiki suundudes kasutanud?

Neid kokkuleppeid puudutavat statistilist materjali mul kaasas ei ole. Kuid võin ütelda, et kõik, mis nende riikide vahel toimub, ka noortevahetuse vallas, ei ole reguleeritud ainuüksi niisuguste kokkulepetega. Need kokkulepped loovad üldreeglistiku, raamistiku, aga paljud lähevad ka omal käel õppima, perekondadesse jne. See ei sünni selliste kokkulepete raames. Aga need kokkulepped võimaldavad teatud määral soodustingimusi. Konkreetsete vahetusprogrammide kohta mul täpne informatsioon puudub. Vahetusprogrammid aga võivad olla ka õppeasutustevahelised, need ei ole kõik riiklikud. Riigid loovad raami, õhustiku, et võimaldada liikumist.

Küsimuseks saab sõna Leino Mägi. Palun!

Härra minister! Kas te oskate öelda, millal Kanada selle kokkuleppe ratifitseerib?

Täpset informatsiooni mul ei ole, kuid ma tean, et see on seal menetlusse antud. Aga näiteks Ameerika poolel, kui me sõlmisime USA-ga teaduskoostööleppe, läks ratifitseerimisega väga palju aega. Otseselt Kanadat muidugi Ameerikaga võrrelda pole põhjust, ent neil on ka oma provintsides vaja see kokku leppida. Riikidevahelised reeglid puudutavad ju kogu Kanadat, aga provintside haridus- ja noortepoliitika on seal küllalt erinev. Neil läheb kindlasti rohkem aega kui Eestil. Mis sellistesse kokkulepetesse üldse puutub, siis see ei tähenda, et haridusalast koostööd teiste riikidega ei ole. Aga konkreetselt noortevahetust reguleeriv raamkokkulepe on seni olnud ainult Austraalia ja Uus-Meremaaga. Ja täpselt võrrelda täna arutatavat kokkulepet sellega ei saa, sest kui see siin on vaid noortevaldkonna kokkulepe, siis Uus-Meremaa ja Austraaliaga sõlmitud kokkulepe hõlmab ka turismi. Nende riikide puhul ongi tegelikult kokkuleppe rõhk turismil, mitte noortel.

Küsimuseks saab sõna Toivo Tootsen. Palun!

Lugupeetud minister! Mis põhimõtete järgi valitakse välja partnerriigid selliste kokkulepete puhul?

Kõigepealt loeb muidugi kuulumine igasugustesse riikide allianssidesse. Võib ütelda, et näiteks Euroopa Liidu riikidega on meil analoogiline lepe sisu mõttes kõigiga, kuigi neid pole olemas ühekaupa allakirjutatuna. Viis, kuidas noorte tööd kokkulepetega reguleeritakse, sõltub sellest, millisesse riikide süsteemi keegi kuulub. Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanada on meile ju suhete poolest väga lähedased riigid, aga nad ei ole tavasuhtluses meie esmased partnerid olnud ja selle tõttu Eesti riik ei ole tegelikult teinud ettepanekut kokkuleppeks. See konkreetne ettepanek on tulnud Kanadalt, meie võtsime selle arutada ja arvasime, et võiks kahe riigi heade suhete huvides sellele alla kirjutada. Nii et otsest graafikut, mida järgides kõigi riikidega analoogilised lepped sõlmida, ja sellist strateegilist suunda ei ole. Vastasime hea partnerina teise riigi ettepanekule.

Suur aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd juhtivkomisjoni nimel ettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni liikme Ivi Eenmaa!

Proua juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Mul on kõigepealt hea meel tõdeda, et lugupeetud Riigikogu liikmed on nii palju küsimusi ministrile esitanud. Tegemist on – ma ütleksin ka – väga hea eelnõuga. Saan teile ka võib-olla konkreetsema ülevaate anda. Me tegime väliskomisjonis asjaomase tabeli, mis esialgu hõlmab küll vaid Kanadat, Austraaliat ja Uus-Meremaad. Need on kolm riiki ja maad, kellel on Eestiga sõlmitud vastav kokkulepe.
Kui siin küsiti, kui palju noori inimesi seda kasutab, siis võiksin öelda, et näiteks Kanadaga on niimoodi, et soodustusi kasutavate kodanike arv lepitakse kokku nootide vahetamise teel igal aastal eraldi. Austraalia puhul vastavat arvu ei ole sätestatud, aga Uus-Meremaa näiteks ei väljasta rohkem kui 100 luba aastas.
Veel annan teada, et Kanadal on ka Läti ja Leeduga analoogiline leping sõlmitud. Ma ei tea, kas need on ratifitseeritud, aga lepingud on sõlmitud. Kuid Austraalia ja Uus-Meremaa puhul on Eesti esialgu ainukene selline partner.
Nende lepingute võrdlemine näitas ka, et üks suurimaid erinevusi nende lepingute vahel on see, et Kanada arusaama järgi on noor inimene inimene eluaastates 18–35, Austraalia ja Uus-Meremaa arusaama järgi aga on inimene noor 30. eluaastani. Just niisuguses vanuses noored võiksid vahetuse kaudu suhelda, kohal käia ja kohal olla.
Aga tuleme nüüd komisjoni juurde. Eelnõu arutelu esimesele lugemisele saatmiseks toimus väliskomisjoni s.a 6. mai istungil. Kohale oli kutsutud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi välissuhete talituse peaekspert Tatjana Kiilo, kes andis komisjoni liikmetele ülevaate eelnõu sisust ja eesmärkidest. Väliskomisjon otsustas konsensusega teha esiteks Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 732 esimesele lugemisele Riigikogu täiskogu istungi päevakorda kolmapäeval, 19. mail, teiseks, määrata seaduseelnõu esimese lugemise lõpetamisel muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Kolmandaks otsustati volitada väliskomisjoni nimel ettekandjaks teie ees kõnelev inimene. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimus kolleeg Rein Ratasel. Palun!

Hea ettekandja! Noortevahetus riikide vahel sõlmitud lepingute katuse all on igati teretulnud ja hää asi. Täna on siin juttu olnud kolmest riigist, konkreetselt muidugi Eesti ja Kanada vahelisest leppest. Öelge, palun, kas komisjonis on arutatud ka võimalikke Eesti ettepanekuid sõlmida analoogseid noortevahetuse leppeid veel mõningate riikidega, mis meie poolt vaadatuna pakuksid erilist huvi. Olen rääkinud.

Ma tänan selle küsimuse eest! Kahjuks pean ütlema, et komisjonis küsimust, kas Eesti on teinud mõnele riigile ettepaneku niisugune leping sõlmida ja seejärel ka ratifitseerida, arutatud ei ole. Aga ma usun, et kui me tuleme selle eelnõu teise lugemise puhul kokku, siis on meil võimalus pöörduda Välisministeeriumi või haridusministeeriumi poole. Mingeid analoogilisi lepinguid liigub ka teistes komisjonides ja ka seekord oli küsimus, kas selle kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu läheb väliskomisjoni või kultuurikomisjoni. Majanduskomisjonis vist on ka üks analoogiline leping. Kõik sõltub lepingu sisust – juhatus otsustab vastavalt sellele, kuhu komisjoni eelnõu saata. Näiteks analoogilise lepingu puhul Austraalia ja Uus-Meremaaga oli menetlejaks Välisministeerium, nüüd on haridusministeerium. Kui on tegu mingite väga spetsiifiliste küsimustega, siis võib olla menetlejaks ka mõni teine ministeerium ja komisjon. Aga ma luban, et me esitame selle küsimuse enne teise lugemise arutelu Välisministeeriumile ja siis ma saan teile ka vastata.

Teiseks küsimuseks saab sõna Kalle Palling. Palun!

Austatud ettekandja! Kindla peale avardavad niisugused lepingud noorte võimalusi. Kas komisjonis märgiti ära ka asjaolu, et selline leping aitab leevendada tööpuudust noorte seas? Kas see teema kui üks väga hea võimalus üldse tõstatati?

Tööpuuduse aspekti ei käsitletud. Küll aga käsitleti väga põhjalikult kõike, mida eelnõu noortele inimestele annab, pakkudes võimaluse Kanadas õppida ja teatud aja ka töötada. Kanadas võib lepingu alusel olla aasta aega. Selleks, et teist aega saada, peab vahepeal koju tulema. Avaldati arvamust, et selline leping võimaldab noortel saada väga häid õppimise ja töökogemusi. Otseselt tööpuudusega seonduvalt seda aga ei käsitletud.

Suur aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan ettekande ja küsimustele vastamise eest! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 732, Eesti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse noortevahetuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine on lõppenud. Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 2. juuni kell 18.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esitatud eelnõu sisaldab endas väga olulist muudatust. Kalapüügiseaduse muutmine on ajendatud vajadusest täpsemalt reguleerida püügivõimaluste kasutamist ning operatiivsemalt reageerida püügivõimaluste ammendumisel, seda nii püügil kalurite kalapüügiloa alusel kui ka kalalaevade kalapüügiloa alusel. Seni on kehtinud süsteem, kus iga aasta on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kalalaeva kalapüügiloa alusel kala püüdvate ettevõtjate jaoks osa Eestile eraldatud püügivõimalusest. Samas toimub rannapüük kaluri kalapüügiloa alusel nn ülejäänud kvoodiosa arvel ilma selleks eraldi püügivõimalust kehtestamata. Eelmisel aastal aga ilmnes, et selline süsteem väga aktiivse rannapüügi puhul ei toimi. Tekkis olukord, kus rannapüügil kasutati ära ka oluline osa traalipüügikvoodist ja seetõttu ei saanud osa traalipüüdjaid kasutada kogu neile eraldatud püügivõimalust, mille eest nad olid ka juba keskkonnatasu tasunud.
Seepärast on oluline jagada kvoot ranna- ning traalipüügi vahel, kehtestades ka rannapüügil lubatud maksimaalne saak. Kvoodi ammendumisel on võimalik rannapüük peatada. Traalipüügis jääb kehtima praegune süsteem, mille puhul kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuval püügil jagatakse püügivõimalused Läänemerel tonnides iga püütava kalaliigi osas ettevõtjate vahel personaalselt. Vastavalt seadusmuudatusele ei saa püük kaluri kalapüügiloa alusel olla lubatud mitte enam seni, kuni kogu Eesti püügivõimalus on ammendunud, vaid kuni rannapüügiks eraldatud püügivõimalus on ammendunud. Endiseks jääb süsteem rannapüügikorralduses. See tähendab, et kaluri kalapüügiloa alusel püügil kehtestatakse püügivõimalused lubatud püügivahendite ja nende piirarvudena vastavaks kalendriaastaks, mistõttu püügiarvestus saab toimuda summaarselt.
Lisaks võimaldab seadusmuudatus nii peatada kui taasavada kalapüügi ministri käskkirjaga, mis on märksa kiirem mehhanism kui seni kehtinu, mis eeldas ministri määruse kehtestamist. See võimaldab ühelt poolt vähendada ülepüügi ohtu, teisalt aga vajadusel ka avada püügi kiiremini.
Seaduseelnõu võimaldab rakendada sanktsioone kalapüüdjatele, kes on ületanud neile eraldatud püügivõimalusi. Need sanktsioonid on analoogsed sanktsioonidega, mida Euroopa Liit rakendab liikmesriikidele, kes ületavad neile kehtestatud püügivõimalusi. Seaduseelnõu võimaldab taastada nende püüdjate püügivõimalus, kelle individuaalne püügivõimalus jääb kasutamata nendest sõltumatutel põhjustel. Arvestades seaduse menetlemise aega, võimaldab rakendussäte püügivõimaluse taastada ka neile püüdjatele, kes ei saanud oma tasutud püügivõimalusi kasutada 2009. aastal.
Eelnõu §-ga 1 tehakse ettepanek kehtestada aastane lubatud saak Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel kalapüügiks maakondade ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa kalaliikide kohta, mida püüavad nii kalalaeva kui kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad.
Eelnõu § 2, arvestades Euroopa Liidu poolt liikmesriikide suhtes rakendatavate sanktsioonidega kooskõlas käesoleval aastal kehtima hakanud Euroopa Liidu Nõukogu määrust nr 1224/2009, teeb ettepaneku sanktsioonide rakendamiseks samadel alustel kui ettevõtjatele, kes kala tegelikult lubatust rohkem püüdsid. Samas antakse ka võimalus nendele ettevõtjatele, kellele eraldatud individuaalne püügivõimalus jäi selle tõttu kasutamata, et Eesti Vabariigile eraldatud püügivõimaluste ammendumise tõttu peatati kalapüük enne ettevõtja individuaalse püügivõimaluse ammendumist.
Eelnõu §-ga 3 antakse põllumajandusministrile paindlikum võimalus kalapüügi peatamiseks ka juhul, kui kaluri kalapüügiloa alusel püügiks kehtestatud lubatud aastane saak on ammendunud 90% ulatuses. Kui seni oli põllumajandusministril võimalus kalapüük peatada kogu lubatud saagi või Eestile eraldatud püügivõimaluse ammendumise korral, siis eelnõu loob võimaluse sõltuvalt tegelikust püügisituatsioonist peatada püügi kas ühe või mitme maakonna või väikesaare konkreetse kalaliigi või püügivahendi osas ja vajadusel eraldi kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel või kalalaeva kalapüügiloa alusel.
Eelnõu §-ga 4 kehtestatakse rakendussätted, millega esiteks lüheneks püügi peatamiseks vajalik aeg ja teiseks tekiks võimalus püük uuesti ühe või teise püügivahendi kasutamiseks ühes või teises piirkonnas avada, kui püügivõimalused ei ole veel täielikult ammendunud.
Eelnõu § 5 sisaldab rakendussätte nende kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjate jaoks (ja traalpüüdjate tarvis eelkõige), kelle individuaalsed räimepüügivõimalused 2009. aastal Liivi lahes jäid osaliselt 2009. aastal kasutamata seoses püügi varasema peatamisega kaluri püügiloa alusel püüdjate enneolematult suurte räimesaakide tõttu selle aasta juunis. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Esimesena saab sõna Kalle Palling. Palun!

Austatud minister! Tahan puudutada rannakalurite teemat. Kuidas hakatakse tulevikus nende püütavat kalakogust mõõtma? Praegu on fikseeritud püügivahendite, näiteks võrkude arv, aga kui nüüd pannakse piiriks kalakogused, kas siis iga kord, kui kalur tuleb paadiga merelt, tuleb hakata kala kaaluma? Kuidas see protsess välja näha võiks?

Selles osas ei muutu kehtiva seadusega mitte midagi. Muutub ainult see, et kui me enne lähtusime kogu Eesti riigile eraldatud kalapüügilimiidist ja selle ammendumisel saime kalapüügi peatada või lõpetada – peatada seni ei olnudki võimalik –, siis nüüd me määrame püügilimiidi eraldi kõigile rannakaluritele kokku ja selle ammendumisel täpselt samuti on võimalik püük lõpetada või nüüd paindlikult ka peatada. Aga konkreetne arvestus jääb täpselt nii, nagu seni on olnud: ikka püügivahendite, mitte koguste alusel.
Et te aru saaksite, siis kordan: probleem oli selles, et eelmisel aastal rannakalurid püüdsid ära ka traalpüüdjatele ette nähtud kalalimiidid. Traalpüüdjatel on püüdjate viisi personaalne või individuaalne limiit, nad olid selle eest ka oma keskkonnatasu ära tasunud, aga nad ei saanud seda kala välja püüda, sest rannakalurid olid nobedamad ja tegid seda nende eest. Terve riigi kvoot sai ammendatud ja me pidime lõpetama püügi nii, et traalipüüdjatel ei olnudki võimalik omale eraldatud limiiti kasutada. Sellise olukorra vältimiseks jääb traalpüüdjatele kehtima senine kord – neile jäävad endiselt individuaalsed limiidid –, aga rannakaluritele kehtestatakse nende kollektiivne limiit ja nendel võib püügi lõpetada selle kollektiivse limiidi ammendumisel.

Järgmisena saab küsimuseks sõna Mark Soosaar. Palun!

Lugupeetud minister Helir-Valdor Seeder! Minu küsimus on samast vallast, mis Kalle Pallingu oma. Mure on rannakalurite kui traditsioonilise eluviisi jätkajate pärast. Palun täpsustage, kas see kvoodi täis püüdmine käib kõigi Eesti rannakalurite puhul ühe teatud kalaliigi suhtes või on see määratud maakonniti või näiteks väikesaarte kaupa? Muidugi on jutt eeskätt räimest, sest võib tekkida räime ülepüük ja alapüük täpselt samuti. Milline see täpsusklass on või millises mastaabis kvoodi täitumist mõõdetakse?

Seadus võimaldab seda nüüd teha paindlikult nii maakondade viisi kui väikesaarte viisi. See on riigisisese otsustamise küsimus, see seadus annab paindliku võimaluse. Siin on oluline roll Vabariigi Valitsusel, kuidas see otsustatakse.

Mart Jüssi, palun!

Lugupeetud minister! Minu küsimus on ka rannakalanduse ja traalpüügi omavahelise suhte kohta. Oleme läbi aastate kuulnud ühelt ja teiselt poolt süüdistusi, miks üks või teine pool püüda ei saa. Näiteks, et on olnud olukordi, kus väidetavalt kala ei jõua randa selle pärast, et avamerel toimuv püük kalaparve ära lõhub, jne. Aga täna tekkis mul küsimus, kuhu tõmmatakse joon kvootide jagamisel rannakalanduse ja traalpüügi vahel. Eks mõlemal poolel ole oma ootused, võib-olla tänases mõttes oleks see 50 : 50, aga reaalsuses see niimoodi olema ei saa. Mis alusel hakatakse kvoote traalpüügi ja rannapüügi vahel jagama, et mõlemal oleks selge ettekujutus, millised nende püügivõimalused olema hakkavad?

See on üks väga oluline ja meelierutav küsimus. Siin on tegelikult mitu rindejoont, kuidas peaksid püügivõimalused Eestis jagunema. Üks on kutseliste kalurite ja harrastuskalurite vahel, millest me täna ei räägi, ja teine Läänemerel rannakalurite ja traalpüüdjate vahel. Selle jaotuse aluseks on ajalooliselt välja kujunenud püügiõigused ja selles osas kindlasti ka lähitulevikus revolutsioonilisi muudatusi ei tule. Nii et valitseb ajalooliselt väljakujunenud olukord ja nagu Euroopa Liidus tervikuna, liikmesriikide vahel ja teistes riikides see jagamine käib, samadel põhimõtetel toimub see ka Eestis.

Teine küsimus, Kalle Palling, palun!

Te olete ise ka siit puldist mitu korda öelnud, et võitlus kahe poole vahel käib pidevalt. Praegu mulle tundub, et traalpüüdjad on hakanud kõvemat lärmi tegema. See selleks, las nad siis jagelevad omavahel, kes kelle eest kala ära püüab. Aga oletame, et kvoodid on paigas. Ent ma ei saanud vastust küsimusele, kuidas rannakalurite püütavat kalakogust ja kvoodi täitumist või mittetäitumist arvestama hakatakse. Kui inimene püüab oma Bella paadiga kahe võrguga kuskil kala, kes ja kuidas siis selle üle arvestust peab? See jääb ikkagi segaseks. Ja see on praegu selgusetu väga paljudele rannakaluritele.

Praegune olukord ei ole sugugi tekkinud sellest, et traalpüüdjad oleks kuidagi aktiviseerunud. Lihtsalt Eestis tekkis täiesti uudne olukord, kus rannakalurid püüdsid kvoodi täis ja kiiresti üle sellegi. Seda ei ole varem olnud ja seetõttu tekkis probleem. Seni piisas sellest, et riigile oli eraldatud limiit ja traalpüüdjatel oli individuaalne limiit. Ma veel kord ütlen: rannakalurite jaoks ei muutu konkreetselt selle seadusega, selles kontekstis, mis te praegu küsisite, mitte midagi. Arvestuse aluseks jäävad püügivahendid, individuaalselt ei mõõdeta limiidi määramisest tulenevalt kellegi väljapüütud kogust. Seda ei tehta. Kui püük algab, siis see algab kõigile rannakaluritele. Ja pärast selle seaduse heakskiitmist teie poolt saab põllumajandusminister operatiivselt püügi lõpetada, kui rannakaluritele rannapüügiks ette nähtud kollektiivne limiit kõigi peale kokku on ammendunud – mitte ükshaaval võetuna, individuaalselt. See, kui palju keegi püüab, sõltub tema oskustest, kogemusest, aktiivsusest ja paljust muust. Mõni rannakalur võib püüda kaks või kolm korda rohkem kui teine rannakalur, ja mitte midagi ei juhtu. Aga kui kollektiivne limiit ammendub, siis lõpetatakse püük kõigile. Seni ei olnud sellist võimalust. Seni kehtis kord, kus põllumajandusminister sai lõpetada püügi siis, kui kogu riigi limiit ammendus. Nüüd on siis välja pakutud muudatus, et määratletakse rannakaluritele eraldi limiit Eesti riigi kui terviku limiidi sees. See on see muudatus. Aga individuaalselt midagi ei muutu.

Teine küsimus Mark Soosaarelt. Palun!

Lugupeetud minister! Ma jagan teie loogikat, et kui riik on valmis ja seadusruum on loodud, siis Riigikogu ülesanne on seadusi viimistleda. Ja eks seegi üks samm viimistlemise suunas ole. Aga kas teile ei tundu, et see eelnõu, mille valitsus on Riigikogusse esitanud, on nagu pool eelnõust, mis oleks pidanud olema? Keskkonnaministeeriumi pool on sellest eelnõust puudu – see puudutaks harrastuskalureid ja nende puhul kvoodi sättimist?

Jah, aga vanasõna ütleb, et parem pool muna kui tühi koor. Ning Oskar Lutsu "Kevades" oli ka, et kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool, aga tee ise. Paraku nii on. Ma saan aru, et teie küsimus vihjab sellele, et endiselt on kalandus jagatud kahe eri ministeeriumi vahel, mis takistab terviklikku käsitlust. Ma olen teiega täiesti nõus ja ma olen siit puldist ka vastanud, et see oleks mõistlik, kui kalandusega tervikuna tegeleks Eestis üks ministeerium, nii nagu see on kõikides teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti on ainus, kus see on nii jagatud. Ja ma loodan, et kui mitte enne, siis järgmise valitsuse ametisse astudes need asjad korrastatakse ja kalandus saab tervikuna ühe ministeeriumi valitsemisalasse.

Lugupeetud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekande ja küsimustele vastamise eest! Ettekandeks juhtivkomisjoni nimel palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea minister! Keskkonnakomisjon arutas seda seaduseelnõu oma 10. mai istungil. Kuna me äsja kuulsime väga põhjalikku ülevaadet selle eelnõu sisust, siis ma räägiksin lühidalt komisjonis toimunud arutelust ja vastaksin ka küsimustele, kui neid peaks olema.
Komisjoni istungile oli kutsutud arvamusi andma ja küsimustele vastama Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Madis Reinup, kalamajandusosakonna kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo juhataja Gunnar Lambing ja peaspetsialist Egle Järlov ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome.
Me kuulasime ära ettekande eelnõu sisu kohta ning järgnenud arutelus ja Riigikogu liikmete küsimustes puudutasime järgmisi valdkondi. Üks arutelu teemasid oli seesama kvootide edasiandmine ja ümberjagamine. Me soovisime täpsustada, kuidas kvoodid järgmistesse püügiperioodidesse edasi kanduvad ja milline osa on igal püüdjal juurde määratud või vähendatud kvoodi rakendamisel. Ka leidsid käsitlust rakendatava püügiperioodi lõpetamise ja alustamisega kaasnevad aspektid: kui kiiresti see ikkagi aset leiab ja kas see arvestab püügivete looduslikke või muid kohalikke omapärasid. Veel leidis istungil selles kontekstis aset ka siin saalis hetk tagasi kõlanud arutelu selle üle, kuidas jagatakse püügikvoodid harrastuspüügi ja kutselise kalapüügi vahel. Aga kuna see ei ole konkreetse eelnõu objekt, siis leidis see ainult üldist puudutamist.
Samuti arutati mõningaid eri kalaliike puudutavaid spetsiifilisi probleeme. Näiteks lest ja mõni muugi kala on nii harrastuspüügis kui kutselises püügis erilise huvi objekt. Sellega seoses tulid jutuks erinevate õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste sisulise mõistmise tõlgendused ja erinevad viisid, kuidas uues olukorras hakkavad määratud kvoodid ühe või teise püügiviisi korral täituma. Need olid valdkonnad, mille probleemid leidsid kajastust küsimuste-vastuste voorus.
Samuti küsisime arvamust eelnõu kohta kohal olnud Keskkonnaministeeriumi esindajalt – on ju kalandus kahe ministeeriumi hallata. Saime teada, et see eelnõu on Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastatud ja et kalandust puudutava regulatiivse paketi teine osa jõuab Keskkonnaministeeriumist peagi Riigikoguni. Nii et kalanduse küsimused saavad seadusandlikus mõttes kindlasti täiendavalt reguleeritud. Aga seda me hakkame tulevikus veel ühiselt arutama.
See oli lühike ülevaade komisjonis toimunud arutelust. Komisjon langetas kolm konsensuslikku otsust. Me määrasime tänase ettekande kuupäeva ja ettekandjaks minu, ka teeb komisjon ettepaneku kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetada ja saata see teisele lugemisele märkega, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 2. juuni 2010 kell 16. See on komisjoni poolt kõik. Aitäh!

Suur aitäh! Näib, et küsimusi ei ole. Tänan, austatud ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun esimesena Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Mark Soosaare!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Nagu ma juba oma küsimust esitades ütlesin, liigume me siin Riigikogus Eesti seadusruumi viimistlemise teed. Tänavu oli raske talve tõttu kalapüüki merel ja muudel veekogudel suhteliselt vähe, aga niipea kui jää läinud oli, läks räimepüügiks lahti. Praegu on meri kalureid täis ja nagu me teame, räim on peamine, mida rannakalurid rihivad. Sellest, kui palju kellelgi õnnestub räime püüda, sõltub tema enda ja tema perekonna saatus. Samas on räim toidulauaks ülejäänud kalastikule, nii et räimevarude hoidmine on väga tähtis.
Muide, üks Rootsi kuningatest – kui ma ei eksi, siis oli see Gustav III – ütles, et tema kuningriigi alamad peavad väikest Balti heeringat ehk räime sööma koos luudega. See pidavat Rootsi kuningriigile väga kasulik olema.
Mõnes mõttes on hea, et see eelnõu võimaldab seaduseks saamise korral põllumajandusministril sulgeda püük maakondade, veealade ja ka väikesaarte kaupa. Samas oleme uuendust arutanud Liivi lahe kaluritega ja nende seas on neid, kes on väga selle eelnõu poolt, ja on neid, kes on väga selle vastu. Põhjus on lihtne ja kõigile kaluritele teada: räimeparved ei liigu ühel ajal sugugi mitte kõikidesse mõrdadesse. On enam-vähem teada alad, kuhu kõigepealt tuleb jääräim. Mõne saare juurde või mõnda teise Liivi lahe ossa ilmub õunapuuõieräim ja see kõige hilisem, toomingaräim, jõuab mingite kolmandate meeste kastmõrdadesse.
Kastmõrra merre panek on äärmiselt suur, raske ja keeruline töö. Seda lühikese hooaja jooksul välja võtta ja uuesti sisse panna ei ole üldse mõeldav. Selles valguses me arvame, et niisugusel kujul seda eelnõu kolmandal lugemisel haamrilöögiga kinnitada ja presidendile väljakuulutamiseks saata ei saa. Meie püha kohus on sisse seada – tänapäeval on see tänu arvutitele ja väga heale arvestamistehnikale ka täiesti võimalik – kalurite või siis vähemalt nende püügikampade – vanasti öeldi brigaadide – kaupa kindlad kvoodid, kas siis kastmõrdade kaupa või kuidas tahes. Seda on vaja tõepoolest detailiseerida. Muidu juhtub nii, et uus seadus toob kaasa rannakalurite hulga vähenemise, aga neid on niigi väheks jäänud. See tähendaks seda, et me raiume traditsioonilisel eluviisil Eestimaa randades järjekordselt jalgu alt.
Teine teema, mida ma ka ministrile küsimust esitades puudutasin ja millest ma olen korduvalt siin saalis rääkinud, kuna see on ka üleeuroopaline küsimus, on see, et praegu käib meil väikesemahuline kutseline kala püüdmine oma toidulauale harrastuskalanduse alla. Samal ajal on harrastuskalapüük ka selline meelelahutuspüük, kus paadi või lootsiku või parvega käiakse vee peal värsket õhku hingamas ja seda väikest naudingut saamas, et mängitakse kalameest. Tulevikus peaks siiski selgelt eristama, kes on harrastuspüüdja ja kes ei ole, kes on rannakalur ja kes ei ole. Me oleme kõikide fraktsioonidega algatanud ka ühe eelnõu, et määratleda, kes on ranna püsielanik. Alles eile oli väikesaarte komisjoni koosolek, kus arutati, et võib-olla tolle püsielaniku staatusega tuleks alustada väiksemates valdades või väikesaartel. Nii saaks proovida, kuidas see töötama hakkab, ja siis sealt edasi minna ning selle alusel ka kalapüügiseadust muuta. Ma tahan praegu siiski valitsust tänada, et asjaga tegeldakse, aga pikk maa on veel käia! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 724 esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. juuni kell 16.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud jahiseaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud jahiseaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu on oma olemuselt tehnilise iseloomuga eelnõu. Selles ei kavandata ühtegi põhimõttelise sisuga muudatust. Kahes seaduses on vaja asendada seni haldusfunktsioone täitnud asutuste nimed sellise regulatsiooniga, mis võimaldab keskkonnaministril oma määrusega edaspidi nimetada jahimaade korraldamise ettevalmistaja ja kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise aruannete õiguse tõendaja. Seni seadustes nimetatud kaks asutust – Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus – on ühendamise teel korraldatud ümber uueks asutuseks, mis kannab nime Keskkonnateabe Keskus. Asutuste ümberkorraldamise tulemusena loodi paremad tingimused keskkonnainfo analüüsimise ja keskkonnateabe kättesaadavuse kindlustamiseks. Seetõttu on kavas eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja kohaselt keskkonnaministril määrata ümberkorraldamise teel loodud asutus jahiseaduse alusel jahimaade korraldamise ettevalmistajaks ning välisõhu kaitse seaduse alusel ettevõtete esitatavate aruannete tõendamise kontrolli teostajaks. Palun Riigikogu liikmetel seda seaduseelnõu toetada! Aitäh!

Suur aitäh! Näib, et küsimusi ei ole. Tänan, austatud minister! Ettekandeks juhtivkomisjoni nimel palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Katrin Karisma-Krummi!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Austatud minister! Jahiseaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas 3. mail 2010. aastal Vabariigi Valitsus. Riigikogu juhatus määras juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Eelnõu on seotud keskkonnaandmete kogumise, analüüsimise ja avalikustamisega tegelevate asutuste töö ümberkorraldamisega. Selle käigus ühendati Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus üheks riigiasutuseks Keskkonnateabe Keskus. Seoses sellega on vaja teha muudatused kahes seaduses.
Keskkonnakomisjon arutas eelnõu oma 10. mai istungil. Eelnõu kohta jagasid selgitusi Keskkonnaministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Kristina Grau ja õigusosakonna nõuniku kohusetäitja Andres Kruus. Komisjon otsustas konsensusega teha ettepaneku lõpetada jahiseaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. juuni 2010 kell 16. Aitäh!

On ka üks küsimus. Küsimuseks saab sõna Rein Ratas, palun!

Tänan, proua juhataja! Hea ettekandja! Praegu kehtivates seadussätetes on konkreetselt nimetatud riigiasutused, mis täitsid neile pandud kohustusi. Nüüd on need asutused ühendatud üheks Keskkonnateabe Keskuseks, mis hakkab täitma neidsamu funktsioone. Selle ühendasutuse nime aga seaduseelnõust enam ei leia. Volitusnorm on antud ministrile ja senise ühe õigusakti asemel on vaja antud juhul juba kolme akti, lisaks veel siis ministri kaks määrust. Kas komisjonis arutleti ka, millest see on tingitud? Kas ametnike tööpuudusest või on seal mingid muud põhjused? Olen rääkinud.

Komisjonis arutati küsimust, miks ei ole seaduses haldusasutuse nime. Vastuseks ma võin öelda, et see ei ole mõistlik. Kuna seadus käsitleb probleemi laiemalt, siis ei saa konkreetset haldusasutuse nime seaduses kasutada. Seaduse eluiga on pikk, asutuse oma võib olla väga lühike. Ja seaduse stabiilsus on tema ülimaid väärtusi. See on minu vastus.

Suur aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan ettekande ja küsimusele vastamise eest! Nüüd on võimalus pidada kõnesid. Kui soovi on, avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 744 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. juuni kell 16.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni artikli 14 lõike 1 alusel deklaratsiooni tegemise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Tere pärastlõunat, head Riigikogu liikmed! 1965. aastal vastu võetud rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvaheline konventsioon on tunnustatuimaid rahvusvahelisi lepinguid maailmas. Sellel on 173 osalisriiki. Eesti ühines selle konventsiooniga 1991. aasta sügisel tollase Ülemnõukogu otsusega. Selle konventsiooni 14. artikkel näeb ette, et iga riik võib deklareerida, et tunnistab konventsiooniga moodustatud rassilise diskrimineerimise komitee pädevust võtta vastu ja läbi vaadata avaldusi isikutelt ja isikurühmadelt, kes väidavad, et asjaomane riik on rikkunud nende konventsioonikohaseid õigusi. Selle komitee sellist pädevust on seni tunnistanud 53 osalisriiki.
Eesti on seni esitanud komiteele neli aruannet konventsiooni täitmise kohta. Nende aruannete põhjal riigile antavates soovitustes on komitee iga kord, viimati 2006. aastal, soovitanud Eestil komitee pädevust tunnistada. Juulis 2009 esitas Eesti järjekordse aruande konventsiooni täitmise kohta, milles on märgitud, et me kavatseme asjakohase deklaratsiooni esitada. Täna arutatava eelnõu eesmärk ongi see deklaratsioon ka vormistada.
Deklaratsiooni jõustumisel saavad Eesti üksikisikud ja isikugrupid, kes väidavad, et nad on langenud rassilise diskrimineerimise ohvriks, võimaluse esitada komiteele Eesti vastu kaebusi või avaldusi. Kui seadus vastu võetakse, siis jõustub deklaratsioon selle hoiule andmisel ÜRO peasekretärile. Komitee menetlus võimaliku kaebuse lahendamisel on konfidentsiaalne ja kui komitee tuvastab konventsiooni rikkumise, siis on tal õigus esitada Eestile ettepanekuid ja soovitusi, mille täitmise kohta peab komiteele eraldi aru andma. Komiteel ei ole õigust määrata trahve ega hüvitisi. Kui vaadata senist praktikat, siis üksikisikute kaebemenetlus nende riikide osas, kes olid ühinenud selle võimalusega, jõustus 1982. aastal ja sellest ajast saati on komitee menetlenud 45 avaldust. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, austatud minister! On ka üks küsimus. Küsimuseks saab sõna Urmas Klaas!

Austatud välisminister! Selle eelnõu ettevalmistuse käigus kindlasti ministeerium tegi ka ülevaate, kui palju on Eestis siiani olnud võimalikke rassilise diskrimineerimise juhtumeid. Probleemi sügavus Eestis on ehk kaardistatud. Kui sügav see probleem on?

Ma ei saa öelda, et see on Eestis sügav probleem. Ja ma väga loodan, et see kunagi siin sügavaks probleemiks ei saagi. Ka täna arutatav otsuse eelnõu peaks sellele kaasa aitama. Kui aga vaadata konkreetselt avalduste sisu järgi, siis viimase 19 aasta jooksul on alates 1992. aastast Eesti vastu sellelaadsetel põhjustel kokku eri paikadesse, kuhu avaldusi saab esitada, esitatud kuus avaldust.

Järgmisena saab küsimuseks sõna Mark Soosaar. Palun!

Lugupeetud minister! Mul on selline küsimus: kas Eestis kehtib endiselt selline kord, et rassilise diskrimineerimise puhul on esimene hindaja ikkagi diskrimineeritav ise? Kas just tema avalduse alusel kogu see protsess käivitub? Kui keegi tunneb, et teda on diskrimineeritud, siis ta teeb vastava avalduse, ja järgneb kogu menetlus? Või on ka kõrvaltvaatajal, teisel kodanikul või organisatsioonil võimalik diskrimineerimine tuvastada?

Usun, et selle ala juristid suudavad teile anda õiguslikult ammendava vastuse. Aga mina saan Eesti ühiskonna toimimisest küll niimoodi aru, et lisaks sellele, kui kellelegi tundub, et teda diskrimineeritakse, ka kellelegi teisele tundub, et kedagi diskrimineeritakse või käitutakse kohatult, siis peaks sellel teisel olema õigus sellele tähelepanu juhtida ja kuhugi pöörduda. Mis puutub suisa sellisesse diskrimineerimisse, mis võib olla kuritegu, siis teatavasti on näiteks politseil õigus uurimine algatada ka avalikest allikatest kogutud info ja materjalide põhjal.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, austatud minister, ettekande ja küsimustele vastamise eest! Järgmisena palun kõnetooli ettekandeks juhtivkomisjoni nimel väliskomisjoni liikme Silver Meikari. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Kõigepealt menetluslikud otsused. Väliskomisjon arutas eelnõu 731 esimest korda 11. mail ja otsustas selle konsensuslikult saata tänaseks, 19. maiks Riigikogu suurde saali arutamisele koos soovitusega esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata seaduseelnõu esimese lugemise lõpetamisel muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 2. juuni 2010 kell 18.
Komisjonis toimunud arutlusel tutvustas eelnõu Eesti Vabariigi Välisministeeriumi juriidilise osakonna inimõiguste büroo direktor Dea Hannust, kes vastas põhjalikult kõigile küsimustele, mis komisjoni liikmed tõstatasid. Pean tunnistama, et isiklikult on mul väga hea meel, et kui eelnõu siin saalis kaks lugemist läbib ja me seda toetame, siis Eesti liitub selle konventsiooni artikliga 14. Seni on sellega liitunud 53 riiki, kellest 22 on Euroopa Liidu maad. Minu jaoks on kõige olulisem põhjus selles, et tolle deklaratsiooni tegemisega me anname komiteele pädevuse ja seeläbi on Eestis inimeste õigused rohkem tagatud. Neile on loodud lisavõimalus kaitsta oma õigusi nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil. See on järjekordne tõestus, et Eesti on demokraatlik ja vaba riik, ning selle üle võib ainult rõõmus olla. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi ei ole. Tänan, austatud ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Sellega on seaduseelnõu 731 esimene lugemine lõppenud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 2. juuni kell 18.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun taas Riigikogu kõnetooli ettekandeks välisminister Urmas Paeti!

Selle eelnõu sisu on Eesti ja Itaalia vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamine. Põhjus on väga lihtne: põhjus on see, et nii Eesti kui Itaalia on tänaseks Euroopa Liidus ning liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist reguleerib Euroopa Liidu õigus. Liikmesriikide omavahelised lepingud ei ole enam vajalikud. Nimetatud lepe sõlmiti 1997. aastal ja see jõustus 9. mail 2000. Selle lepingu järgi pidanuks see kehtima kümme aastat arvates jõustumisest ja automaatselt pikenema, kui kumbki pool ei soovi seda kümne aasta möödumisel lõpetada. Kuid aastal 2007 teatas Itaalia seoses faktiga, et nii Eesti kui Itaalia kuuluvad Euroopa Liitu, et soovib selle lepingu lõpetada, tagamaks kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt. Sellega siis see leping kümne aasta möödumisel jõustumisest ehk 9. mail 2010 ka lõppes. Täna arutatava seaduseelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks lepingu ratifitseerimise seadus, selleks et vältida olukorda, kus välislepingu ratifitseerimise seadus kehtib, kuid välisleping ise on kaotanud kehtivuse. Selline juriidiline ettevõtmine siis. Tänan!

Tänan! On ka küsimusi. Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Urmas Klaas. Palun!

Suur tänu, proua juhataja! Austatud välisminister! See küsimus tõusetus meil seda eelnõu arutades ka komisjonis: kas meil on ette näha või ette teada, et niisuguseid kahepoolsete lepingute lõpetamisi Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega on veel ees ootamas?

Jah, see võib nii minna, sest meil on kokku 15 Euroopa Liidu riigiga samalaadne leping. Ning kui neist mõni veel näitab initsiatiivi üles, siis tuleme jälle Riigikogu ette.

Järgmisena saab küsimuseks sõna Toivo Tootsen. Palun!

Lugupeetud minister! Miks me ootame seda, kui mõni riik näitab initsiatiivi üles? Miks me ei rehitse ise läbi kogu seda lepingute pagasit, mis meil olemas on, ega vaata, kas mõni nendest ei ole muutunud tarbetuks? Ehk teeme ise ettepaneku need denonsseerida?

Meiepoolne seisukoht on olnud selline, et tegelikult ei ole hädavajadust neid lepinguid lõpetada, kui üks pooltest seda tungivalt ei soovi. Sest Euroopa Liidu õigus on liikmesriigi sõlmitud lepingute suhtes küll ülimuslik, kuid lepingutele tuginemine võib siiski kaasa tuua liikmesriikide investoritele ebavõrdse kohtlemise sõltuvalt sellest, kas selline leping sõlmitud on või mitte. Seega igapäevaelus ikkagi võidakse erisusi teha ja ka selles kontekstis on parem, et meil sellised lepingud on. Kuigi jah, kui üks või teine Euroopa Liidu liikmesriik soovib põhjusel, et me mõlemad oleme Euroopa Liidus, sellise lepingu lõpetada, siis see tuleb lõpetada. Siin ei ole muud varianti. Aga eespool nimetatud põhjusel me ei ole otsustanud hakata ise selles osas initsiatiivi üles näitama, et sellelaadseid lepinguid lõpetada.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, lugupeetud minister! Ettekandeks juhtivkomisjoni nimel palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Austatud proua juhataja! Austatud kolleegid! Austatud välisminister! Majanduskomisjonis oli Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu arutelul suurde saali esimesele lugemisele saatmiseks esmaspäeval, 10. mail. Välisministeeriumi poolt olime kohale palunud selgitusi jagama ministeeriumi juristi Arnika Kalbuse. Eelnõu sisust välisminister rääkis ning ma ei pea mõttekaks seda korrata. Oli küsimus, mille ma ka täna ministrile esitasin: kui palju on niisuguseid lepinguid veel ees ootamas ja kas üldse? Härra minister vastas sellele samamoodi nagu täna siin teie ees.
Sellega ongi komisjonis toimunud arutelu kokku võetud.
Komisjon otsustas saata kõne all oleva eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 19. mail, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 26. mai kell 12 ning viia teine lugemine läbi 2. juunil ja siis eelnõu seadusena vastu võtta. Sellise otsuse me tegime. Kõik otsused on tehtud konsensuslikult. Tänan!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Tänan, lugupeetud ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi. Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 747 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 26. mai kell 12.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid Riigikogu liikmed! Tegelikult peaks vist ütlema: endised kolleegid! Vabariigi Valitsus on teile arutamiseks esitanud riikliku statistika seaduse eelnõu. Selle eesmärk on riikliku statistika tegemise õigusraamistikku ajakohastada ning selle üldist korraldust täpsustada. Praegu reguleerivad riikliku statistika valdkonda ning loenduste tegemist kolm seadust: riikliku statistika seadus, rahva ja eluruumide loenduse seadus ning põllumajandusloenduse seadus. Selle eelnõuga need kolm seadust liidetakse. Ühtlasi täpsustatakse statistika tegemise korraldust ja planeerimist ning sätestatakse Statistikaameti ülesanded.
Riikliku statistika tegemine toimub riikliku statistika programmi alusel, mis koostatakse igal aastal järgmiseks viieks aastaks. Esmakordselt moodustatakse statistikanõukogu, mille eesmärk on nõustamise ja arvamuse avaldamise kaudu kaasa aidata riikliku statistika tegemise planeerimisele ja arendamisele. Statistikanõukogu liikmeteks on Statistikaameti, Eesti Panga ja Andmekaitse Inspektsiooni, riikliku statistika tarbijate ning andmeesitajate esindajad ja eksperdid. Olulise muudatusena sätestatakse Statistikaameti kohustus kasutada riikliku statistika tegemisel eelkõige andmekogudesse kogutud andmeid, seda eesmärgiga vähendada andmeesitajate koormust statistika tegemisel. Statistikaametile antakse õigus teha ettepanekuid andmekogudes olevate andmete koosseisu ja kasutatavate klassifikaatorite muutmiseks. Samuti reguleeritakse loenduste korraldamist, sätestades andmeesitaja kohustused, erinevate loendusliikide statistilised üksused ning kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded loendamisel. Lisaks täpsustatakse riikliku statistika levitamise põhimõtteid. Statistika levitamine toimub avaldamiskalendri alusel, eraldi reeglid on konfidentsiaalsete andmete levitamise kohta.
Riikliku statistika seaduse eelnõu ettevalmistust alustati 2008. aastal, eelnõu koostamisel on lähtutud Euroopa Liidu õigusest ning arvestatud partnerite ja huvirühmade ettepanekuid. Tänan!

Suur aitäh! Küsimusi ei ole. Tänan lugupeetud minister! Ettekandeks juhtivkomisjoni nimel palun nüüd Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Majanduskomisjon on seda eelnõu menetlenud mitmel töörühma koosolekul. Meie 13. mai istungile olid kutsutud ka eri osapoolte või huvipoolte – kuidas neid nimetadagi – esindajad. Juba enne majanduskomisjoni istungit jõuti töörühmas koos osapooltega arusaamisele, et kuigi selle seaduse väljatöötamine kestis pikka aega, muudetakse seda eelnõu vaid mõõdukal moel. Ning selliselt muudetud kujul ta on teile ka esitatud. Muudatusi on välja pakkunud ennekõike Rahandusministeerium ja Statistikaamet ning seda paljuski põhjusel, et Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond oli välja pakkunud esialgset eelnõu küllaltki märkimisväärselt muuta.
Nüüd lähemalt nendest muudatustest. Kõige olulisemad neist moodustavad kaks gruppi. Üks grupp on seotud eelnõu rakendussätetega. Nimelt, kuna tänavu kehtivad ka põllumajandusloenduse seadus, olemasolev riikliku statistika seadus jne ning sügisel soovitakse käivitada põllumajandusloendus ja järgmise aasta alguses rahvaloendus, siis selleks, et seadus ei oleks samal ajal paralleelselt kasutusel erinevate osadena, on muudetud rakendussätteid nii, et kõikvõimalikud protsessid oleksid mugavamad ja lähtuksid tervest mõistusest.
Töörühma koosolekul ja ka majanduskomisjoni istungil tekkis küsimus, kas on võimalik, et mingi seadusest alama aktiga määratletakse need küsimused, mida riiklikku statistikat tehes küsitakse rahvaloenduse käigus. Pean silmas § 22, kus  küllaltki detailselt viidatakse andmetele, mida küsima hakatakse. Aga juba töörühma koosolekutel ning ka majanduskomisjoni istungil jõuti järeldusele, et see punkt ilmselt vajab kohendamist ja täiendamist. Seega muudatusi on kavas päris mitmeid.
Üks kõige huvitavamaid või delikaatsemaid momente selle seaduse menetlemisel on küsimus, mismoodi käia ringi konfidentsiaalsete andmetega. Vaidluskohti on siin päris mitu. Nii töörühmas kui ka komisjoni istungil tuli kõne alla, et reeglina peaks Statistikaamet olema kõikvõimaliku statistilise informatsiooni ummiktee ehk väljastama ainult statistilist informatsiooni. Samas on väga palju huvilisi, kes peale riikliku statistika tegijate, kelleks on siis Eesti Pank ja Statistikaamet ning ka vastavad sõsarorganisatsioonid Euroopas, sooviksid kasutada toorandmeid. Statistikaamet on selleks juhuks välja pakkunud ka kaugpäringu meetodi. Üldiselt tundub, et sellesama võimaliku põhiseaduse riive ja ärivõtete jaoks konfidentsiaalse informatsiooni kasutamise üle on põhjust arutada ja vaielda.
Majanduskomisjon otsustas pärast osapoolte esindajate ärakuulamist – nende seas olid demograafide, Eesti Panga, Andmekaitse Inspektsiooni ja muudegi asjaosaliste esindajad – saata see eelnõu muudetud kujul esimesele lugemisele ettepanekuga esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 26. mai kell 12. Põhjus, miks sellise suure seaduse puhul on tavatult lühike muudatusettepanekute tähtaeg, on seotud sellega, et nii tänavune põllumajandusloendus kui ka 2011. aasta alguses algav rahvaloendus nõuavad selge ja läbimõeldud riikliku statistika seaduse olemasolu. Aitäh!

Suur tänu, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Riikliku statistika seaduse eelnõu esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 739 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 26. mai kell 12.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuuriminister Laine Jänes!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on ääretult hea meel alustuseks öelda, et esimesele lugemisele parlamenti on jõudnud väga kaua oodatud ja pikalt ette valmistatud seaduseelnõu. Usun, et see seadus toob kaasa lausa paradigmalise suhtumise muutuse: muutub riigi suhtumine kultuurivaldkonda, täpsemalt kunstiteostesse. Kunstiteoste tellimise seadus reguleerib avaliku funktsiooniga hoone ehitustöödega kaasnevat kunstiteoste tellimise kohustust avaliku ruumi esteetilise rikastamise eesmärgil – nii on öeldud selle seaduseelnõu esimeses paragrahvis. Tegu on n-ö eriseadusega, mis on loodud spetsiaalselt nendel eesmärkidel.
Eelnõu kohaselt 1% riigi tellitud avaliku funktsiooniga hoonetena käsitatavate hoonete ehitamiseks mõeldud summadest kasutatakse kunstiteoste sihttellimiseks, et rikastada avalikku keskkonda. Eelnõu sätestab isikute ringi, kellele kohustus laieneb: riik, riigiasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud, milles riigil on valitsev mõju järelevalveorgani liikmete või tegevuse kontrollimise kaudu. Selge sõnaga on välistatud kohaliku omavalitsuse üksused ja asutused. Peab samas ütlema, et esialgses arutelus ja seaduseelnõu ettevalmistamise käigus oli kõne all ka kohalike omavalitsuste lülitamine sellesse ringi, kuid see jäi siiski esialgu välja. Ma loodan, et kohalikud omavalitsused soovivad pärast seaduse vastuvõtmist seda eeskuju järgida, andes välja samasuguse sisuga kohaliku omavalitsuse määrusi.
Tellijatel on eelnõu kohaselt kohustus korraldada kunstiteose tellimiseks ideekonkurss, kui riigihanke korras tellitakse ehitustöö avaliku funktsiooniga hoone püstitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks. Oluline on märkida, et see kohustus tekib üksnes juhul, kui ehitustöö hankelepingu hind koos käibemaksuga ületab riigihangete kolmekordse piirmäära. See on kolm korda 250 000 eurot ehk siis 750 000 eurot, mis teeb praegu Eesti kroonides 11,7 miljonit krooni.
On määratletud avaliku funktsiooniga hoonete nimistu. See on piiritletud nende kasutamise otstarbe järgi. Otstarve määratakse igale hoonele, see on vajalik ehitusloa saamiseks. Avaliku funktsiooniga hooned, mille puhul seadus rakenduks, on hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned, büroo- ja administratiiv-, transpordi-, side-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja spordihooned. Kunstiteoste hind ilma käibemaksuta peab olema vähemalt üks sajandik, kuid mitte üle 65 000 euro ehitustööde hankelepingu hinnast. Selle hinna sees on ka projekteerimistasu. Osadeks jagatud hanke korral on tegu kõigi osade summaga. Seega jäävad kunstiteoste hinnad vahemikku 117 000 krooni kuni üks miljon krooni – sellesse suurusjärku. Selgituseks niipalju, et kui keegi tunneb muret liiga suure rahahulga kasutamise pärast kunstiteoste tellimiseks, siis võib-olla võrdluseks niipalju, et kui seadus rakenduks näiteks Eesti Kunstiakadeemia hoone ehitamisel, mille maksumus on suurusjärgus 400 miljonit krooni, siis kunstiteoste ostuks sinna oleks ikka planeeritud 1 miljon ehk märksa vähem kui 1%.
Ideekonkursi puhul rakendatakse riigihangete seadust, kuid eelnõu seab mõned erisused. On kohustus ideekonkursi žüriisse arvata vähemalt 2/3 kujutava või rakenduskunsti erialal tegutseva loomeliidu liikmete hulgast. Ka peab tellija teatama tellitava kunstiteose liigi, autori ja asukoha Kultuuriministeeriumile, kes peab selle üle arvestust. Tellitav teos peab eelnõu kohaselt olema kujutava või rakenduskunsti teos, mis on vallasasi, st hoonest eemaldatav, mitte hoone püsiv osa.
Sätestatakse ka järelevalve ja vastutus seaduse nõuete rikkumise eest. Selle üle, mis puudutab riigihangete seaduse nõudeid, teostab järelevalvet Riigihangete Amet, tulevikus ilmselt siis Rahandusministeeriumi vastav osakond. Meie eelnõu nõuete, kunsti tellimise kohustuse teatud ideekonkursiga seotud erisuste üle teostab järelevalvet Kultuuriministeerium.
Praegu on eelnõus sätestatud, et seadus võiks jõustuda 2011. aasta 1. jaanuaril. Seadust hakatakse rakendama juhul, kui vastava objekti ehitustööde hankemenetlus algab pärast seaduse jõustumist. Seega hoonetele, mille ehitamise hanked kuulutatakse välja 2010. aastal, see seadus ei laiene. See annab ajavaru uue seadusega arvestamiseks. Tänan!

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Esimesena saab sõna Urmas Klaas. Palun!

Väga austatud kultuuriminister! Te olete selle eelnõu väljatöötamisega kindlasti teinud väga tähelepanuväärse sammu meie kultuuri väärtustamisel ja ka avaliku ruumi rikastamisel. Kuidas aga on selle eelnõu vastu võtnud meie loomeliidud?

Tänan esiteks heade sõnade eest! Teiseks pean ütlema, et meil on olnud erakordselt hea koostöö Eesti Kunstnike Liidu juhatusega. Loomulikult ei saa öelda, et kõik kulges ilma vaidlusteta. Osapooled alustasid seda koostööd juba 2007. aastal, küllalt kiiresti pärast selle valitsuse tööleasumist. Tegelikult on Eesti Kunstnike Liit sellise sisuga eelnõu soovinud ellu kutsuda ja planeerinud juba 2004. aastast alates. Seda ideed on püütud levitada ja tutvustada. Selge on, et ega praegusesse eelnõusse ei saanud sisse sugugi kõik soovid ja lootused, mis loomeliidud välja käisid. Tegu on konsensusele tugineva kompromissiga loomeinimeste ja eri valitsusasutuste vahel. Soov oli koostada ratsionaalne, mõõdetav, arusaadav ja järelevalvatav seadus, mis siiski väga tugevalt kunstivaldkonda toetaks. Tahan rõhutada, et see meede on konkreetselt just uue kunsti tellimise meede.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, lugupeetud minister! Ettekandeks juhtivkomisjoni nimel palun nüüd Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Helmer Jõgi!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Kultuurikomisjon arutas seda eelnõu esmaspäeval, 7. mail. Peale lugupeetud ministri olid istungile kohale palutud ka asekantsler Piret Lindpere ja sama ministeeriumi õigusosakonna nõunik Peeter Papstel. Minister andis komisjonis eelnõust päris põhjaliku ülevaate, seda ei ole vaja siin korrata. Tooksin vaid esile, et minister avaldas ka komisjoni istungil lootust, et millalgi võiks selle eelnõu põhimõtet rakendama hakata ka kohalike omavalitsuste tasand. Aga teeme algust, eks siis näis, mis edasi tulema hakkab.
Nüüd küsimustest, mis komisjoni liikmed esitasid. Üks küsimuste rühm puudutas teemat, kas kõnealune nn protsendiseadus on mõeldud eelkõige uute kunstiteoste tellimiseks või saab selle raames hankida ka vanemaid teoseid. Nagu minister täna ka oma esinemises ütles, peaks see eelkõige soodustama uue kunsti loomist. Samas pole tegu jäiga regulatsiooniga. Kui kunstnikul on valmisteos, mis sobiks mõne ehitise kontseptsiooniga, siis võib ka selle osta.
Tunti muret, et kunstnikud peavad hakkama riigihangetes osalema. Ilmselt oli tegemist eelnõu teksti väära tõlgendusega. Nimelt, kunstnikud ei pea riigihangetes osalema. Ideekonkursid kuulutatakse välja pärast riigihanke lepingute sõlmimist. Ning Eesti kunstiinimestel on päris head kogemused ideekonkurssidel osalemiseks.
Tunti ka huvi, kas ei võiks nn protsendiseadust rakendada kõikide infrastruktuuri investeeringute puhul. Esialgu me piirdume siiski ainult teatud avalike ehitistega, mida riik ehitab.
Üks rühm küsimusi oli seotud sellega, kuidas moodustatakse ideekonkursside žüriid – kas nendes ikka hakkab piisavalt kompetentsi olema. Kuna kõik need tingimused on loomeliitudega koos paika pandud, siis ei ole põhjust kahelda, kas pädevus on garanteeritud ja kas žürii saab erapooletuid otsuseid langetada.
Jutuks tuli komisjonis ka see, et senine riigiasutuste ja erafirmade võimalus kunstiteoseid oma hoonetes deponeerida jääb alles. Uute kunstiteoste tellimine hoone maksumusest 1% ulatuses – seda küll teatud piirangutega, millest minister ka täna rääkis – tuleb sellele lisaks.
Veel tunti huvi selle vastu, milline on vastav regulatsioon teistes riikides. Analooge saab tuua näiteks Iirimaalt ja Hollandist, aga paljudes Euroopa riikides on just nimelt omavalitsuste tasand kehtestanud kunstiteoste tellimiseks samasuguse nn protsendireegli. Ameerika Ühendriikides on see tava juba 1930. aastatel jõudnud ka õigusaktidesse, ja seda just osariigi tasandil.
Komisjon tegi ka otsused: saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda 19. maiks ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Erapooletuid ega vastuolijaid ei olnud. Komisjon palub ka määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. juuni kell 18. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Helmer Jõgi! Teile on küsimus. Palun, kolleeg Urmas Klaas, teine küsimus!

Hea ettekandja! Sa juba puudutasid oma sõnavõtus kohalikke omavalitsusi, aga ma tuleksin selle teema juurde tagasi. Kas komisjonis oli arutelu ka sellise nurga alt, et meil Eestis on väga palju tublisid käsitöömeistreid, kelle väga ilusad tööd võiksid kaunistada kohalikke vallamaju, koole ja teisi avalikus kasutuses olevaid hooneid. Kas eelnõu võiks ka sellist loometööd motiveerida?

Sellise nurga alt eelnõu ei arutatud. Eelnõu on mõeldud eelkõige rakenduskunsti ja kujutava kunsti teoste loomise soodustamiseks, nende avalikesse hoonetesse või nende ette paigutamiseks.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 2. juuni kell 18. Seaduseelnõu 756 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks palun kõnetooli justiitsminister Rein Langi! Palun! Väga hea seadus!

Väga lugupeetud juhataja! Kallid erakonnakaaslased ja Mart Jüssi! Tegemist on muidugi väga hea eelnõuga, millega muudetakse kokku kuut seadust. Kui lühidalt öelda, siis soovitakse laiendada võimalust kohaldada narkomaanidele sõltuvusravi. Tegemist on kuritegude toimepanemise eest mõistetava vangistuse asendamisega. Samuti laiendab eelnõu võimalusi lõpetada kriminaalmenetlus, kui isik nõustub sõltuvusravile suunamisega – see on lihtsalt otstarbekas. Eelnõu eesmärk ongi võimaldada kuritegusid toime pannud isikutele, kellel on ühtlasi narkootiliste ainete tarbimise sõltuvus, kohaldada osaliselt riigi rahastatavat sõltuvusravi. Seda ravi kohaldataks juhtudel, kui isikut on karistatud reaalse kuue kuu kuni kahe aasta pikkusese vangistusega ning ta on ise vangistuse asendamisega nõus. Vangistus asendatakse sõltuvusraviga, mille kestus võib olla pikem kui reaalse vanglakaristuse kestus. Samas on isikule sel juhul tagatud väiksem vabaduse piirang ning ravi ka riigi kulul.
Mis puutub seni ainsasse vangistust asendavasse karistusse, milleks on üldkasulik töö, siis see sõltuvusprobleemide ja pika kuritegeliku karjääriga isikutele ei sobi. Sõltuvusprobleemidega isikute karistamise alternatiivina tuleb kaaluda just nimelt ravi ja seda käesolev eelnõu pakubki. Vangistuse asemel sõltuvusravi kohaldamise süsteem on kavandatud põhimõtteliselt samasugusena kui kuritegude eest asenduskaristusena mõistetav üldkasulik töö. Erinevus on selles, et siin ei arvestata sõltuvusravil viibitud päevi ümber vangistuseks ja vastupidi. Põhjus on see, et narkosõltlase ravi ja rehabilitatsioon peab kestma vähemalt üheksa kuud. Lühem sõltuvusravi ei anna soovitud tulemusi. Mõistlik on, kui süüdimõistetud kohe ette teavad, mida sõltuvusravi kohaldamine nende jaoks tähendab, millega nad peavad arvestama ja millest loobuma.
Kui te küsite, millest tuleb üheksa kuu pikkune tähtaeg, siis vastus on, et üheksa kuud tuleneb üldisest praktikast, mille kohaselt selline tähtaeg on minimaalne, mis on vajalik isiku võimalikuks paranemiseks. Sõltuvusravi kohaldamise ettepaneku tegemisel arvestab kohus arusaadavalt kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib kaasa tuua talle sõltuvusravi kohaldamine. Kui mõistetud vangistus on lühem kui kohustuslik ravil viibimise periood, ei ole võimalik tagada isiku võimalikku parimal viisil ravimist ja tekib kohe oht, et niipea, kui vangistusena mõistetud tähtaeg, olgu see siis näiteks üks kuu või üks aasta, saab täis, hakkab süüdimõistetu sõltuvusravist eemale hoidma. Selle vältimiseks sätestataksegi, et sõltuvusravi mõistetakse isikule vangistuse asemel kindlaks tähtajaks, sõltumata vangistuse pikkusest. Oluline on, et isik annab asendamiseks nõusoleku. Kui süüdimõistetu jätab sõltuvusravi pooleli, pööratakse talle mõistetud vangistus täitmisele.
Sarnaselt üldkasuliku töö asendusega peab ka sõltuvusravi puhul süüdimõistetu alluma käitumiskontrollile ning täitma talle pandud kohustusi, tegema koostööd kriminaalhooldajaga. Kui süüdimõistetu, kellel kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus on asendatud sõltuvusraviga, ei allu ravikohustusele, hakkab sellest kõrvale hoidma või loobub sellest ravist, tuleb kriminaalhooldajal koostada selle kohta erakorraline ettekanne. Kui vastavalt psühhiaatrilise abi seadusele on isikul õigus ravi katkestada, siis ka vangistuse asemel määratud sõltuvusravi katkestamise õigus peab isikule jääma, kuid ta peab arvestama tagajärgedega, mida katkestamine endaga kaasa toob. Nimelt peab ta sellisel juhul minema vanglasse oma karistust kandma ning ühtlasi tuleb hüvitada riigi poolt üheksa kuu pikkusele sõltuvusravile tehtud kulutused, kui ravi katkestatakse riigieelarvest makstava ravi ajal.
Kuna ravida saab vaid vaba tahte alusel, siis on asenduskaristusena kohaldatava sõltuvusravi vältimatu eeldus süüdimõistetu enda nõusolek. Kui sõltuvusravi on läbitud, saadetakse sellekohane teave karistusregistrile. Teabe edastab kriminaalhooldaja. Karistusregistrile teabe laekumisest alates hakkab süüdimõistetu karistatus kustuma. Kui süüdimõistetu rikub tingimusi, siis esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse vangistuse kohaldamiseks ning seejärel on kohtu otsustada, kas pöörata asendatud vangistus täitmisele või mitte.
Selleks, et kohus saaks üldse kaaluda asenduskaristusena sõltuvusravi rakendamist, on tal vaja andmeid. Nende saamiseks peab eeltöö ära tegema uurimisasutus või prokuratuur, kes oma määrusega saavad nõuda kohtupsühhiaatria eksperdi arvamust kahtlustatavale või süüdistatavale sõltuvusravi kohaldamise võimaluse ja ka vajalikkuse kohta. Et teada saada, kas kahtlustatav või süüdistatav on võimeline tasuma selle osa sõltuvusravi kuludest, mis järgneb üheksa kuu sõltuvusravi kulutuste hüvitamisele riigi poolt, kaasatakse arvamuse andjana ka kriminaalhooldusametnik. Seadusega sätestataks, et ka vangistuse asemel kohaldatav sõltuvusravi üheksa kuu pikkune ravi kaetakse riigieelarvest ja see peab toimuma Justiitsministeeriumi kaudu.
Valitsuse esindajal on väga hea meel toetada Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut selle eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas keegi soovib küsida? Ei soovi. Palun nüüd kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Robert Antropovi!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid, kes te siin saalis olete! Vaadates seda tühja saali, tahaks tõmmata paralleeli meie ühiskonnaga: ainult vähesed julgevad tõele silma vaadata ja nii on ka selle sõltuvusravi seaduse eelnõuga. Õiguskomisjon arutas seaduseelnõu 717 oma 11. mai istungil. Komisjonis tutvustas algatuse sisu justiitsminister Rein Lang, kelle kohta võiks öelda, et kriminaalpoliitika teema on talle väga südamelähedane, ja see teeb õiguskomisjonile heameelt. Meie kõigi arusaam kriminaalpoliitikast on selline, et seaduse vastu eksinute puhul peab karistusel olema kasvatav mõju ja kui vaja, siis ka raviv mõju. Vanglakaristuse ära kandnud inimene peaks meie ühiskonda naasma normaalse ja tervena, et ta uuesti ei satuks trellide taha või sundraviasutusse. Sellise põhimõtte järgimine on ka käesoleva eelnõu eesmärk.
Teadaolevalt on sõltuvusravi temaatikaga vahelduva eduga tegeldud nii Sotsiaalministeeriumis kui ka Justiitsministeeriumis juba mitu aastat. Selle valdkonnaga mittepiisava tegelemise põhjuseks toodi alati raha vähesus. Justiitsminister selgitas õiguskomisjonis, et nüüd on olukord muutuma hakanud. Sõltuvusravi rahastamise osas on edasi liigutud ja konkreetselt esitatud eelnõuga seotud finantseerimine saab teoks välisabi toel ja edaspidi Justiitsministeeriumi eelarve kaudu.
Nagu kuulsime, hakkab selline sõltuvusravi toimima vangistuse asenduskaristusena ehk puudutama nn justiitskliente, kuid narkomaania teema on laiem, kogu ühiskonna tervise probleem ja kuulub Sotsiaalministeeriumi töövaldkonda. Sellest tulenevalt otsustas komisjon küll suunata justiitsministri tutvustatud eelnõu 717 Riigikogu täiskogu tänase istungi päevakorda esimesele lugemisele ettepanekuga esimene lugemine lõpetada, kuid eelnõu esimese ja teise lugemise vahel taasalgatab õiguskomisjon laiapõhjalise arutelu riiklikult juhitud sõltuvusravi süsteemi kujundamiseks, mille üks osa on ka süüdimõistetute sõltuvusravi. Eelnõu 717 muudatusettepanekud palun esitada õiguskomisjonile 2. juunil kella 18-ks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Robert Antropov! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 2. juuni kell 18. Seaduseelnõu 717 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun veel kord kõnepulti justiitsminister Rein Langi!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Muidugi on see väga hea ja vajalik eelnõu. Ei tohiks olla kellelegi saladus, et pärimisseadus on juba mõnda aega jõus olnud ja et praeguseks on meil olemas ka esimene tagasiside notaritelt. Sellega seonduvalt on notarid teinud oma ettepanekud, kuidas saaks pärimisõiguse valdkonnas elu paremini korraldada. Samuti on valitsusel arusaam, et riigi asjaajamine peaks olema veebipõhine ning paberite liigutamine eri ametkondade vahel minimaalne.
Kui eelnõu lühidalt kokku võtta, siis on sellel kaks eesmärki: praktikas ilmnenud pärimisõiguse probleemide lahendamine ja teiseks, kinnistusraamatu infosüsteemi arendustega seotud muudatused. Mis puutub viimastesse, siis pärimisseaduses tehakse peamiselt tehnilised muudatused mõistekasutuse ühtlustamiseks. Sisulisi muudatusi on ainult üks, see puudutab pärija vastutuse piiramist. Ei ole vaja enam saavutada pärandvara pankroti väljakuulutamist. Piisab sellest, kui maksejõuetus on tuvastatud ja pankrotimenetlus on raugenud. Samuti luuakse eelnõuga võimalus tutvuda pärimisregistri andmetega notari vahendusel. Veel muudetakse nn äraolija vara hoolduse põhimõtteid: need ühtlustatakse pärandvara hoiumeetme põhimõtetega.
Maksukorralduse seaduses, kogumispensionide seaduses ja riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse muudatused, mis viivad nende seaduste regulatsiooni kooskõlla pärimisõiguse põhimõtetega.
Tehakse ka mõned justiitshalduslikud muudatused. Nimelt muudetakse notari tegevusega seotud seadusi. Laieneb notari pädevus ja notar võib isikut esindada hagita menetluses nendes asjades, mis on notari ametitegevusega seotud. Suurenevad notari kohustused registriga suhtlemisel. Kui notar koostab ja kinnitab kandeavalduse, esitab ta sellega kõik seaduse kohaselt sellele lisatavad dokumendid iseseisvalt registrile. Seega peaks inimeste olukord lihtsustuma ja paranema.
Nüüd mõned muudatused, mis puudutavad elektroonilist kinnistusraamatut. Kinnistusraamatuga seotud muudatused puudutavad pärija ja ühisomanikust abikaasa kandmist kinnistusraamatusse. Abikaasade ühisvara hulka kuuluva eseme kohta väljastab notar omandiõiguse tunnistuse, mille alusel parandatakse kinnistusraamatu kanded. Muudetakse ka kinnistusraamatu kannete parandamise korda, kui kanne on muutunud valeks seoses isiku nime muutumisega. Neid kandeid hakkab kinnistusraamatu pidaja tegema ametiülesande korras.
Lisaks muudetakse kinnistamisavalduste esitamise regulatsiooni. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, kohtutäiturid ja pankrotihaldurid on kohustatud esitama kinnistamisavaldusi ainult elektrooniliselt. See muudatus soosib üleminekut paberivabale asjaajamisele. Nagu ma juba eespool ütlesin, võiks olla eesmärk paberivaba asjaajamine. Samuti võiks olla eesmärk eri infosüsteemide liidestamine, millest on täna siin juba mitmel korral juttu olnud.
Teie ees oleva eelnõu mitmed muudatused ongi seotud just kinnistusraamatu infosüsteemi arendustega. Parema ettekujutuse huvides ma lühidalt nimetan need siin ka ära. Esiteks, kinnistustoimikute digitaliseerimise rakenduse loomine. Selle tulemusena avaneb võimalus digitaliseerida kogu kinnistusosakonna paberarhiiv. Kinnistustoimiku koosseisus olevate dokumentidega saaks edaspidi tutvuda veebilehe kaudu, lisandub loomulikult tutvumisvõimalus notari juures. See tehniline arendus peaks valmima tänavu 1. augustil.
Teise arendusena võib nimetada kinnistusraamatu ja maakatastri liidestuste täiendamist, mille tulemus on täielik aadressisüsteemile üleminek. Elus tähendab see seda, et esmakinnistamiseks ning kinnistu jagamiseks vajalik plaani- ja kaardimaterjal, samuti maakatastri õienditel olev info jõuab kinnistusosakonnani otse elektroonilisest maakatastrist. See arendus peaks valmima 1. juuniks, see on siis kuu aja pärast. Kolmandaks on plaan luua kinnistamisavalduste esitamise portaal. Eesmärk on luua võimalus kinnistamisavaldusi ja lisadokumente portaali kaudu otse elektroonilisse kinnistusraamatu infosüsteemi edastada. See arendus peaks valmima 1. jaanuaril 2011. Ning viimane arendus seoses kõnealuse eelnõuga on kinnistusraamatu ja ehitisregistri liidestamine, mille tulemusena saaks tulevikus elektroonilisest kinnistusraamatust infot ka kinnistul paiknevate hoonete kohta. Arendus peaks valmima 1. jaanuaril 2011.
Annan edasi ka valitsuse harda palve menetleda seda eelnõu nii, et nende infosüsteemide arendusprojektidega oleks võimalik jõuda sadamasse selle aasta jooksul. Sellega nimelt on seotud Euroopa Liidu poolne rahastamine. Valitsus kindlasti toetab õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Suur tänu!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun nüüd ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme kolleeg Erik Salumäe!

Austatud proua esimees! Head ametikaaslased! Lugupeetud minister! Õiguskomisjon arutas eelnõu 725 tänavu 11. mail. Ülevaate selle kohta andsid komisjonis minister Rein Lang, Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets ning õigusloome ja arenduse talituse nõunik Piret Saartee.
Väga palju küsimusi komisjonis selle eelnõu pinnalt ei tõusetunud. See eelnõu iseenesest, nagu te näete, muudab kokku 28 seadust, põhiteemad on pealkirjas välja toodud. Nagu minister ka nimetas, puudutavad muudatused pärimismenetlust ja kinnistamist. Komisjonis oli põhiline küsimus, et kuna pärimisseadus on üle aasta jõus olnud ja juba on teada selle rakendamise praktika, kas siis too meie laudadele jõudnud eelnõu ikka kajastab kõiki muudatusi, mida praktika nõuab. Ehk on midagi veel tulemas. Ministeeriumi vastus oli, et kõik ettepanekud, mis seni on ministeeriumini jõudnud, on ka siia eelnõusse pandud, aga kindlasti nii notarite kui ka teiste rakendajate praktikat analüüsitakse edasi.
Komisjoni konsensuslikud otsused olid teha ettepanek eelnõu esimene lugemine täna lõpetada ning muudatusettepanekud esitada hiljemalt 2. juunil kell kuus õhtul. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg! Kas on küsimusi? Ei ole küsimusi. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 2. juuni kell 18. Seaduseelnõu 725 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Veel kord palun kõnepulti justiitsministri!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Traditsiooniliselt rõhutan, et tegemist on väga hea eelnõuga. Ja praegu ma kordaksin veel, et tegemist on tõesti väga hea eelnõuga.
Algatuseks üks tähelepanu vääriv fakt: nimelt ei ole Eurobaromeetri küsitluse andmetel ligi pool Eesti elanikkonnast mitte kunagi mõelnud ettevõtluse alustamise peale. Ja vaid 2% nimetas oma põhiliseks elatusallikaks ettevõtlus- või omanikutulu. See arv on üsna muret tekitav.
Miks on meil praeguseks ajaks niisugune olukord tekkinud? Minu isikliku arvamuse kohaselt on põhjus eelkõige asjaolu, et inimesed kardavad ettevõtlust alustada. On olemas kujutelm, et ettevõtte loomine ja edaspidine majandamine on väga keeruline ja sugugi mitte prestiižne tegevus. Kui tugineda Euroopa Liidu läbi viidud majanduslike mõjude analüüsile, mis tehti seoses Euroopa osaühingu määruse eelnõu väljatöötamisega, siis võib väita, et võtmeelemendid väikeettevõtluse edendamisel ja ettevõtlusaktiivsuse suurendamisel on äriühingu odav ja kiire asutamine, väikesed omahalduskulud ja ühingu tegevuse paindlik kujundamine. Tundub, et Eestis on kõigist nendest elementidest puudus, õigemini võiks öelda, et ettevõtja halduskoormus on ülemäära suur.
Me oleme välja töötanud regulatsiooni, mis peaks muutma vähemalt osaühingu asutamise ja majandamise kiireks ja paindlikuks. Esmajoones on nn konkurentsivõimeline osaühingu regulatsioon suunatud eduka, arenemisvõimelise ja tugeva majanduse kujundamisele. Ettevõtlusvaimu ärgitamiseks on kõige tähtsam luua võimalus alustada ettevõtlust lihtsalt ja kiirelt, asjatult raha ja aega kulutamata. Hea äriidee tekkimisel ei tohiks riigi loodud õiguslikud raamid selle realiseerimist takistada. Tegutsema peaks saama hakata kohe. Ja nii me jõuamegi selle eelnõuni. Soovime teha lihtsamaks ettevõtlusega tegelemise ja ettevõtte asutamise.
Nüüd siis nendest muudatustest, mis õiguskorras soovitakse teha.
Esimene ja vahest kõige olulisem muudatus võrreldes kehtiva õigusega on see, et edaspidi on füüsilisel isikul võimalus asutada osaühing sissemakset tegemata. Muudatuse tulemusena säilib seni kehtinud osaühingu miinimumkapitali nõue, mis on praegu 40 000 krooni või pärast euro kasutusele võtmist 2500 eurot, kuid nimetatud summat ei pea füüsilisest isikust osanik tasuma enne ühingu äriregistrisse kandmist. Osakapital tuleb sisse maksta siis, kui see on ette nähtud põhikirjas või kui seda nõuab ühingu majanduslik seisund. Samuti ei saa maksta välja dividende, enne kui osakapital on ettevõtte bilansis kirjas. Mingit kindlat tähtaega selleks ette nähtud pole – ei päevi, kuid ega aastaid. Lühidalt öeldes oleks viimane aeg sissemakse ära teha enne võimalikku pankrotimenetlust, kuna vastasel korral jääb see nõue pankrotiprotsessil üles ja nii ei pääse üksikisik sellest nagunii. Ma soovin tähelepanu juhtida sellele, et osaühingu asutamine sissemakset tegemata on võimalik üksnes osaühingu puhul, mille osakapital jääb vahemikku 40 000 krooni kuni 400 000 krooni. Selleks, et kolmandatel isikutel oleks võimalik teada saada, millise kapitalirežiimiga konkreetne osaühing on, tehakse osaühingu asutamisel äriregistri registrikartoteegi B-osa registrikaardile ka vastav märge: asutatud sissemakset tegemata. Selle märke saab hiljem, kui osakapital on nõuetekohaselt sisse makstud, vastava avalduse alusel registrist kustutada.
Teise muudatusena tooksin esile selle, et eelnõuga tõstetakse ka piirmäära, millest alates tuleb mitterahalise sissemakse tegemisel kaasata audiitor. Eelnõu kohaselt tuleks audiitor kaasata mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimiseks, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise sissemakse väärtus on üle 1/10 osakapitalist või kui sellise osaühingu kõikide mitterahaliste sissemaksete väärtus kokku on üle poole osakapitalist, seega siis üle 12 500 euro. Seega muutub osaühingu asutamine tulevikus ka sellest aspektist mõnevõrra odavamaks.
Järgmine oluline muudatus on osa ostu eesõiguse muutmine. Kehtiva seaduse kohaselt on osanikul ostueesõigus, kui teine osanik oma osa müüma hakkab. Erandi sellest saab teha põhikirjaga, milles võib ette näha tingimused, et ostueesõigust ei ole, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest. Eelnõuga loobutaks nimetatud põhimõttest ning kujundataks regulatsioon, mille kohaselt saab osa võõrandamisel ostueesõiguse põhikirjaga täielikult välistada. Seega võib edaspidi põhikirjas ette näha, et ostueesõigust ei ole või on osa võõrandamine seotud muu tingimusega, näiteks osanike omavahelise otsusega.
Lisaks kaotatakse eelnõuga ära juhatuse liikme tähtajaline ametisse nimetamine. Praegu on juhatus võimalik nimetada kolmeks kuni viieks aastaks. Eelnõu kohaselt nimetatakse juhatus ametisse tähtajatult, kuid põhikirjaga saab ette näha, et seda tehakse ka tähtajaliselt – järelikult on  see põhikirja vastuvõtjate sisemine asi.
Ja enne kui ma oma ettekande lõpetan ja traditsiooniliselt toetan õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine lõpetada, kutsuksin kõiki üles tegelema ettevõtlusega. See on tee, mida mööda astudes me oma riigi rikkust loome. Ja sellel eelnõul on ka rahvusvaheline dimensioon. Nimelt oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus Eesti tunnustab Portugali, Belgia, Leedu ja Soome ID-kaarte ning nende abil loodud ettevõtteid äriregistri portaalis ja nende hilisemaid ümberkujundamisi. Ja mis saaks meil selle vastu olla, et nimetatud riikide ettevõtjad registreeriksid oma ettevõtte Eestis ja looksid siin uusi töökohti! See, et me kaotame ära osakapitali eelneva sissemakse nõude, ainult soodustab sellist tegevust. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on ka küsimus. Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Suur tänu, proua esimees! Austatud härra minister! Kõigepealt õnnitlen väga vajaliku eelnõu valmimise puhul! Ma olen teiega täiesti nõus, et päris paljud tunnevad psühholoogilist barjääri ettevõtte asutamise ees. Ma tean ise ka selliseid inimesi, kes räägivad, et nad väga tahaksid seda teha, aga kardavad. Et see on nagu tundmatus kohas vette hüppamine. Kas ei peaks selles vallas tunduvalt laiemalt tegelema psühholoogilise koolitusega? Ma ei pea silmas mitte ärikoolitust, mida tehakse nagunii, vaid psühholoogilist koolitust, et see barjäär ületada. Kas ei peaks niisugust koolitust juba gümnaasiumides tegema, nii et põhimõtteliselt kõik mingisuguses vanuses Eesti noored saavad minimaalse psühholoogilise ettevalmistuse, et ei ole see midagi tundmatus kohas vette hüppamine?

Ma olen teiega 100% nõus. Ma ise kuulun kindlasti nende hulka, kes leiavad, et äri ja ettevõtluse õpetamine ei peaks olema mitte gümnaasiumi valikaine, vaid kohustuslik distsipliin. Aga see on rohkem haridus- ja teadusministri temaatika ning PGS-i ja selle alusel vastuvõetavate riiklike õppekavade temaatika. Paraku jäi selles osas ka justiitsminister vähemusse. Ent põhimõtteliselt saab ühiskonnas väärtushinnanguid muuta loomulikult eelkõige õpetuse abil. Kahetsusväärselt on Eestis piisavalt palju poliitikuid, kes räägivad, et riik on see, kes toob õnne õuele ja leiva lauale, ning et ainult valimiste kaudu saate te endale korraliku töö ja sissetuleku. See on, nagu teiegi teate, täis jama.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, lugupeetud minister! Nüüd palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Erik Salumäe!

Austatud proua esimees! Head ametikaaslased! Lugupeetud minister! Ka seda eelnõu arutas õiguskomisjon 11. mail. Ettekande eelnõu kohta tegid justiitsminister Rein Lang, Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ja nõunik Marten Amjärv. Ka komisjonis rõhutas minister eelnõu rahvusvahelist dimensiooni, mida ta tänagi oma ettekande lõpus nimetas.
Komisjonis kerkisid üles mõned küsimused. Neist esimene seondus seaduse jõustumisega, mis eelnõu kohaselt peaks teostuma 1. jaanuaril 2011. Kuna tegemist on majanduse ja ettevõtluse elavdamise seisukohalt väga olulise seadusega, siis pakuti välja, et äkki saaks jõustumise mõnevõrra ettepoole tuua. Aga kuna uuendus on seotud infotehnoloogiliste arendustega, millest oli juttu eelmise eelnõu arutelul ja millega on seotud ka näiteks aprillis vastu võetud eurole ülemineku seadused, siis pole see võimalik. Kahjuks on need tööd praegu niimoodi järjestatud, et 1. jaanuar 2011 jääb paika. Aga kindlasti on võimalik kogu selleks üleminekuks paremini valmistuda.
Teine teema seondus audiitorkontrolli ja juhatuse liikmete volituste tähtajalisusega. Tekkis küsimus, et kui audiitorkontroll tehakse äriühingute puhul lihtsamaks ja kaotatakse juhatuse liikmete volituste tähtajalisus, siis kas on põhimõtteliselt samad muudatused kavas ka mittetulundusühinguid ja sihtasutusi puudutavas regulatsioonis. Justiitsministri vastus oli, et kindlasti on põhjust vaadata neid küsimusi diferentseeritult ja seetõttu läheb sellega veidi aega. Aga igal juhul nende kallal töötatakse.
Komisjoni on praeguseks laekunud audiitorkogu pöördumine, mis puudutab äriseadustiku § 143 muutmist ehk siis mitterahalise sissemakse hindamist audiitorite poolt. Enne eelnõu teist lugemist arutab komisjon kindlasti ka seda teemat põhjalikult.
Komisjoni konsensuslikud menetlusotsused olid teha ettepanek eelnõu esimene lugemine täna lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 2. juuni kell 6 õhtul. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Erik Salumäe! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kutsun kõnepulti kolleeg Urmas Klaasi, Reformierakonna fraktsiooni esindaja. Kaheksa minutit, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Austatud minister! Reformierakonna fraktsiooni nimel ma tervitan kõne all olevat eelnõu ja kinnitan, et tegemist on tõepoolest väga hea eelnõuga. Kutsun kõiki fraktsioone üles seda toetama. Me oleme, head kolleegid, siin Riigikogu suures saalis keskendunud väga suurtele eesmärkidele, kuidas Eesti majandust arendada nii, et meie riigi rikkus kasvaks. Selleks me oleme kavandanud meetmeid Eesti ühinemiseks eurotsooniga. Me oleme praegustel keerulistel aegadel tõsiselt panustanud Eesti eelarve jätkusuutlikkusele ning selleks teinud väga raskeid valikuid. Mul on väga hea meel, et me nende otsustega samal ajal oleme astunud ka samme, mille eesmärk on ettevõtlusega alustamine lihtsamaks muuta ja Eesti inimestes ettevõtlusaktiivsust kujundada. Kahtlemata on võimalus asutada ettevõte ilma kohe kapitali sissemakseid tegemata sellest seisukohast väga oluline – Eesti inimestel on nüüd võimalik kiiremini ja valutumalt oma head ideed ettevõtluse vankri ette rakendada.
Tõepoolest, Eurobaromeetri küsitluse järgi pole ligi pool Eesti elanikkonnast kunagi mõelnud ettevõtluse alustamise peale ja 2% meie inimestest nimetas oma põhiliseks elatusallikaks ettevõtluse omanikutulu. Vaid 2%! Riik on nüüd loonud mitmeid võimalusi, mis peaks ettevõtlusele uut tuult tiibadesse puhuma ja sel moel majanduskeskkonda elavdama. Üks selline meede on kindlasti ka täna arutelul olev äriseadustiku muutmine. Ma tunnustan Justiitsministeeriumi, kelle eestvõttel on rakendatud teisigi ettevõtluse lihtsama käivitamise võimalusi. Näiteks võib tuua ettevõtte elektroonilise registreerimise, ettevõtjaportaali ellukutsumise, elektroonilise äriregistri, e-äriregistri, nagu see e-riigile kohane on. Eesti riigi käes, muide, on maailmarekord interneti vahendusel asutatud osaühingu tegemisel. See rekord on 18 minutit ning 5,3 sekundit – just nii kiiresti sai tubli Eesti ettevõte Hanketeenused OÜ oma registreerimisega ühele poole. Ettevõtjaportaal võimaldab  tõepoolest, nagu ka minister mainis, ID-kaardiga tegutseda üsna laialdaselt. Me tunnustame Belgia, Portugali, Leedu ja Soome ID-kaarte ning ka eestlastel on oma ID-kaardiga võimalus tänu meie algatustele asutada ettevõte Portugalis. Pärast ettevõtjaportaali avamist on 70% kõigist äriühingu asutamistest, sealhulgas 40% osaühingutest, asutatud portaali vahendusel.
Tahan ka seda rõhutada, et majanduskomisjoni juhtimisel vastu võetud eelnõu, mis Justiitsministeeriumis oli välja töötatud ja mis puudutab majandusaasta aruande elektroonilist, online-režiimis esitamist, on samamoodi töösse rakendatud ning me ootame, et tänavu esitatakse sel moel 90 või isegi 100% aruannetest. See võib küll olla natuke liiga suur ootus, aga selge on, et majandusaruannete selline esitamine annab riigile häid võimalusi kas või näiteks statistikagi tegemisel.
Siiani on tõesti üks komistuskivi ettevõtte asutamisel olnud osakapitali sissemakseks vajaliku raha puudus. Eriti suur probleem on see olnud praegu, kasvava tööpuuduse tingimustes. Aga mõtleme ka selle peale, et Eestis on küllalt ettevõtlusalasid ja erialasid, kus inimese kõige tulutoovam aktiva on tema käed – näiteks käsitöömeistrid või siis tublid IT-asjatundjad – või siis hästi töötav pea nagu juristidel. Viimastel piisaks laptop'ist, et alustada hommepäev näiteks konsultatsiooniteenuste pakkumist, kuid neil ei ole raha, et osamakse teha. Kui me selle eelnõu seadustame, siis avaneb inimestele väga teretulnud võimalus äri alustada. Ning ajapikku, kui asi edeneb ja tekib kasum, saavad nad ka osakapitali sissemakse teha. Seega rahapuudus niisuguste hea potentsiaaliga ettevõtete loomisel enam takistuseks ei saa.
Tahan ka, head kolleegid, rõhutada seda, et me peaksime kindlasti kiiremas korras lõpuni menetlema eelnõu, mis on meil samuti rahanduskomisjoni juhtimisel praegu töös ja mille kohaselt me kaotame tulumaksu eraisiku väärtpaberiinvesteeringutelt. Seega järgmine samm ettevõtluskliima parandamisel ongi eraisiku väärtpaberiinvesteeringutelt võetava tulumaksu kaotamine.
Soovin meile kõigile selleks jõudu ja tänan Justiitsministeeriumi nende heade algatuste eest! Reformierakonna fraktsioon kutsub üles eelnõu igakülgselt toetama. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 2. juuni kell 18. Seaduseelnõu 733 esimene lugemine on lõppenud.

Ja nüüd tänase päevakorra viimane punkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 15. rotatsiooni koosseisus" eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Austatud eesistuja! Hea Riigikogu! Alustan väikese vabandusega, et ma teie ees kaitseministri välivormis esinen. Nimelt, saabusin just äsja tagasi kevadistelt õppustelt "Kevadtorm 2010". Julgen kinnitada, et oskused, mida Eesti kaitseväelased seal üles näitasid, annavad tunnistust sellest, et nad ei suuda edukalt tegutseda mitte ainult NATO reageerimisjõudude koosseisus, vaid vajadusel ka Eesti Vabariigi kaitsel.
Aga nüüd Riigikogu otsuse eelnõu juurde. Vabariigi Valitsus paneb ette võtta vastu otsus "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 15. rotatsiooni koosseisus". Eesti on varem panustanud NRF-i ehk siis NATO Response Force'i koosseisu toetuslaevaga Admiral Pitka, miinijahtijatega Admiral Cowan ja Sakala, maaväekomponendi demineerimis- ja sõjaväepolitsei üksuste ning liikumise koordineerimise üksusega. Tänavuse aasta esimesel poolel panustavad Eesti, Läti ja Leedu NRF-i maaväekomponendi koosseisu ühise jalaväepataljoni. Eesti osaleb ühispataljonis 204 kaitseväelasest koosneva kompanii suuruse üksusega. Niisuguse mandaadi olete teie, head Riigikogu liikmed, andnud kasutada vajadusel kuni 2010. aasta lõpuni, valmiduses on see üksus kuni 1. juulini s.a.
Teile ette pandud eelnõu näeb ette panustada NRF-i 15. rotatsiooni miinijahtijaga Admiral Cowan, mille meeskonna suurus oleks maksimaalselt 45 kaitseväelast, ajavahemikus 1. juulist s.a kuni 31. juunini 2011. aastal. Aastapikkune mandaat on vajalik selleks, et valmidusperioodil s.a teisel poolel vastuvõetud otsus võib tähendada selle panustamise kestmist maksimaalselt veel kuni kuue kuu jooksul ehk siis 2011. aasta 1. juulini.
Head kolleegid! Ma ei tutvustaks seda otsuse eelnõu lähemalt. Loodan, et te toetate seda otsust ja et kaitsevägi saab asjaomase ettevalmistustööga edasi minna. Tänan teid!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimus. Palun, Mati Raidma!

Austatud minister! Mul on selline küsimus: kui ma annan selle mandaadi maaväele, siis on päevselge, et ajateenijad nendes missioonides ei osale. See on meie põhimõte. Praegu on jutt mereväest. Kas ma saan õigesti aru, et selle aasta jooksul ajateenijatest madruseid sellel laeval ei ole? Või kui nad välja lähevad, siis kogemata ajateenijatest madruseid laeval ei ole? Kuidas see on korraldatud?

See on korraldatud kooskõlas põhiseaduse ja teiste, põhiseaduse alusel vastu võetud seaduste ja muude õigusaktidega. Aga täpsemalt öeldes: ma olen üsna veendunud, et ajateenijaid sellele missioonile ei kaasata ja ka valmidusperioodil on see üksus komplekteeritud lepingulistest kaadrikaitseväelastest, kusjuures lepingu pikkus peaks ulatuma vähemasti selle mandaadi pikkuse lõpuni.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra minister! Palun kõnepulti riigikaitsekomisjoni liikme kolleeg Trivimi Velliste!

Austatud proua esimees! Härra minister! Head kolleegid! Kõigepealt paar sõna eelnõu menetluslikust küljest. Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele saatmist oma 10. mai istungil. Sellel istungil osales eelnõu esitaja esindajana Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna nõunik leitnant Jaan Roos. Komisjon otsustas sellel istungil üksmeelselt teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 15. töönädala päevakorda kolmapäevaks, 2010. aasta 19. maiks. Eelnõu esitaja nimel ettekandjaks määrati kaitseminister Jaak Aaviksoo ning komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja.
Nagu minister juba rõhutas, tuleneb Eesti osalemine NATO reageerimisjõududes, NRF-is NATO-liikmesusest. NRF-i panustavad kõik NATO liikmesriigid, välja arvatud Island, kellel pole oma kaitseväge. NRF-i reageerimisjõud on oluline vahend ka NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja olema. Seega on NRF-is osalemine otseselt seotud Eesti julgeolekuga.
NATO reageerimisüksusi võidakse kasutada NATO lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis vastavalt ÜRO põhikirja 6. ja 7. peatükis sätestatule. NRF-i kasutamise otsustab NATO nõukogu ühehäälselt, mis tähendab seda, et NRF-i kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul.
Käesoleva eelnõu alusel panustaks Eesti niisiis NATO reageerimisjõudude 15. rotatsiooni miinijahtijaga Admiral Cowan. Meeskonna suurus oleks kuni 45 kaitseväelast. Ajavahemikul, mil Admiral Cowan on NATO mereväekomponendi koosseisus, on ta kahepäevases valmisolekus. Sel ajal, kui Admiral Cowan ei osale miinitõrjeoperatsioonil ja on Eestis, on ta viiepäevases valmisolekus.
Eeltoodust lähtuvalt otsustas riigikaitsekomisjon oma 10. mai istungil üksmeelselt teha Riigikogule ettepanek selle otsuse eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Kuna Admiral Cowan peaks osalema NRF-15-s juba alates 1. juulist, otsustas komisjon üksmeelselt paluda Riigikogu esimeest määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks juba 31. mai kell 10 hommikul.
Lõpetuseks ma rõhutan veel kord, et selle eelnõu näol on meil tegemist tüüpilise ja klassikalise eelnõuga, mis näitab hästi, mismoodi NATO teenib tegelikkuses iga päev ka Eesti riigi huve. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Trivimi Velliste! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 751 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 31. mai kell 10. Eelnõu esimene lugemine on lõppenud.
Tänane päevakord on ammendatud, istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.52.