Tere hommikust, austatud ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 15. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on kõigil võimalus üle anda eelnõusid ning arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Mai Treiali!

Austatud kolleegid! Rahvaliidu fraktsiooni nimel annan üle riikliku matusetoetuse seaduse ja käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on taastada riiklik matusetoetus enne 1. juulit 2009 kehtinud kujul ehk nii, et see oleks vähemalt 3000 krooni. Samuti nähakse ette taastada matusetarvete ja -teenuste käibemaksu soodusmäär 9%. Euroopa Nõukogu sotsiaalkindlustuskoodeksi ja ILO sotsiaalkindlustuse valdkonna konventsioonide kohaselt kuulub riiklik matusetoetus sotsiaalkindlustuse valdkonda. See kehtestati riikliku toetusena siis, kui Eesti ühines Euroopa Nõukogu sotsiaalkindlustuskoodeksiga. Alates sotsiaalkindlustussüsteemide loomise ajast on need ette nähtud halvima rahalise olukorra ja võimaliku majanduskriisi üleelamiseks. Igale riigile, ka Eestile, on Euroopa Liidus pandud kohustus rakendada kõiki abinõusid eriti just nende inimeste või sellesse sotsiaalsesse gruppi kuuluvate elanike puhul, kes on kõige haavatavamad. OECD tööturu ja sotsiaalpoliitika raport soovitab Eestil suunata rohkem tähelepanu vaesuse vähendamisele ja juhib tähelepanu sotsiaalkaitsesüsteemi nõrkusele, mis on suuresti põhjustatud madalatest sotsiaalkaitsekulutustest. Inimeste olukord on muutunud veelgi keerulisemaks: pikaajaliste töötute arv on ca 51 000, pensionid on madalad. Need, kes ei ole toetanud riikliku matusetoetuse taastamist, peaksid mõistma, et paljud inimesed, kes on võidelnud välja Eesti vabaduse, on nüüd olukorras, et nad ei suuda oma lähedasi matta. Sellepärast kutsun valitsuskoalitsiooni juba ette eelnõu toetama. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas võime jätkata eelnõude ja arupärimiste üleandmist ja vastuvõtmist? Palun sellisel juhul olla saalis pisut vaiksemalt, muidu ei ole kuulda, mida kolleegid siit puldist üle annavad! Nikolai Põdramägi, palun!

Tere hommikust, kolleegid! Kümme Keskerakonna fraktsiooni liiget esitavad arupärimise sotsiaalministrile meditsiinitöötajate lahkumise kohta Eestist. 2010. aastal on kuni 27. aprillini tervishoiutöötajatele väljastatud 150 sertifikaati välisriiki tööleminekuks. 2009. aastal väljastati sama perioodi jooksul 85 sertifikaati ning 2009. aastal kokku 286. Seega on käesoleva aasta neljal esimesel kuul välismaal tööd leida soovivate tervishoiutöötajate arv juba poole suurem kui möödunud aasta samal ajal. Lahkuda soovivate õdede ja arstide arv on enam-vähem võrdne ning need kategooriad moodustavad enamiku piiri taha tööle minevatest tervishoiutöötajatest, vähem lahkub hambaarste ja ämmaemandaid. Põhilised sihtmaad on Põhjamaad: Soome, Rootsi, Norra. Soomes on lähima 15 aasta jooksul sotsiaal- ja tervishoiusektorist puudu 120 000 töötajat, kellest kolmandikku on vaja juba lähima nelja aasta jooksul. Just Soome on noortele arstiteaduskonna üliõpilastele meelepärane sihtriik, kuna seal on võimalik pärast neljandat kursust praktiseerida abiarsti ametikohal. Tudengid saavad seal teha seaduslikult protseduure, vastavalt sellele, mis ainekursused nad läbi teinud on. Abiarsti eest vastutab juhendaja-arst, kuid õppides 6. kursusel saab tudeng peaaegu iseseisvalt ravida. Nii Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilased kui ka raviõppe akrediteerimismeeskond ning õppeprorektor on tõdenud, et ülikool võimaldab praktilist õppetööd liialt vähe ja seda ka pärast kaht ja poolt õppeaastat, kui algab kliiniline õpe. Seetõttu kujuneb meie üliõpilastel juba varakult harjumus käia piiri taga tööl. Meil on viis küsimust. Ühe loen teile ette: kui suur puudus on hetkel Eestis tervishoiutöötajatest, millistes valdkondades on puudus suurim? Aitäh!

Eiki Nestor, palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu selle koosseisu liikmed ja austatud järgmiste koosseisude liikmed! Sotsiaaldemokraadid annavad uuesti üle töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle sisuks on kindlustushüvitist saavate isikute ringi laiendamine, hüvitiste tõstmine, riikliku töötu abiraha tõstmine. Muutnud oleme seletuskirja, sest nüüd soovitab seda ka OECD.

Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Võtsin juhatuse nimel vastu kaks seaduseelnõu ning ühe arupärimise. Kui need vastavad kodu- ja töökorras sätestatule, siis otsustatakse eelnõude menetlusse võtmine kolme tööpäeva jooksul ning arupärimine edastatakse adressaadile viivitamatult.
Nüüd on mul teile kaks teadet. Esiteks, homme, kolmapäeval, s.a 19. mail osalevad infotunnis haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes Tõnis Lukas, justiitsminister Rein Lang ning regionaalminister Siim Valmar Kiisler.
Teiseks, Riigikogu juhatus on määranud rahanduskomisjoni algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 754 teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 18. mai (ehk siis täna) kell 18.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Kaks täpsustust tänase päevakorra kohta. Tänase päevakorra esimese punkti, seaduseelnõu 705 esimese lugemise arutelul teeb algatajate ettekande Riigikogu liige Mark Soosaar. Tänase päevakorra teise punkti, seaduseelnõu 712 esimese lugemise arutelul teeb algatajate ettekande Riigikogu liige Kadri Simson.
Kolleegid! Kas te soovite, et juhataja võtab enne päevakorra juurde asumist väikese vaheaja, et kõik saaksid oma tähtsad jutud saalis kõva häälega ära rääkida ja me võiksime siis asuda päevakorra juurde? Kui ei, siis ma palun saalis olla pisut vaiksemalt, et me saaksime tänase päevakorra punktide menetlemist alustada!

Tänase päevakorra esimene punkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun algatajate ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Mark Soosaare!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Saabunud kevad on meid kõiki sedavõrd erutanud, et selle eelnõu arutamine võib tunduda väga marginaalsena ja väga hilinenud teona, sest ta puudutab väga väikest osa meie elanikest, eriti just neid, kes elavad talvetingimustes keset lumehangesid ja kes on viimase talve kogemuste põhjal pidanud olema ka riigist ja ühiskonnast ära lõigatud. Suured lumehanged eraldasid neid vallakeskusest või ka maakonnakeskusest.
Eelnõu, mis kannab pealkirja "Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus", on teie ees laudadel. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon arvab, et neid traktoriste, kes lähevad naabrinaise õuest lund ära lükkama, et naabrinaine võiks minna ka kaevule (kui keegi soovib näha pilte eelmise talve kohta, siis võin ma pärast istungit kolleegidele näidata, millised hanged mereäärsetes külades olid), või siis külateed lahti lükkama, erimärgistatud kütusega paagis, ei peaks karistama, et traktorist ei peaks olema ebamugavas olukorras ega maksu- ja tolliametnik ei peaks olema ebamugavas olukorras. Loodetavasti on mõlemal tervet talupojamõistust ja nad käituvad ratsionaalselt. Näiteks Pärnumaalt on teada üsna hulgaliselt juhtumeid, kus trahvi sellise teo eest ei määratud, kuigi oleks pidanud määrama. Selleks ongi esitatud menetlusse eelnõu, et sallida erimärgistatud kütust nendes traktorites, mis lähevad talveperioodil hädaolukorras appi teid lahti lükkama.
Vaatame eelnõu esitamise aega, see oli 15. märts, mil hanged külades olid veel üle pea. Me arvasime, et samuti võiks erimärgistatud kütust kasutada päästetöödel, kui see lumi sulama hakkab või siis, kui tulevad paduvihmad või mis tahes.
Aga regionaalminister on mitmel pool ja korduvalt kinnitanud, et enesekohaseid otsuseid demokraatlikus riigis inimene ise teha ei saa. Traktorist ei ole meie arvates pädev ise otsustama, kas on hädaolukord või mitte. Ka naabrinaine pole see, kes peaks seda otsustama. Meie arvates tuleks aluseks võtta hädaolukorra seadus, kus on ette nähtud kolme tasandi kriisikomisjone: üks on üleriigiline, teine on maakondlik ja kolmas on omavalitsuslik. Me arvame, et hädaolukorra võiks omavalitsuse territooriumil välja kuulutada kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon, kelle otsuse alusel võib erimärgistatud kütust teatud päästetöödel ja hädaolukordades kasutada.
Ma juba korra mainisin, et eelnõu esitati menetlusse 15. märtsil (täna on 18. mai). Me lootsime seaduse jõustada 1. aprilliks 2010. Algatajad ütlevad siit puldist välja, et pärast esimest lugemist tuleb meilt kindlasti parandus, tagasihaaravat tähtaega ei pea me võimalikuks kehtestada, kuigi Riigikogu võib igasuguseid otsuseid vastu võtta. Tõenäoliselt on see tähtaeg septembris või oktoobris, sõltuvalt sellest, kuidas menetlemine läheb.
Lõpetuseks tahan öelda, et kuigi on tegemist marginaalse eelnõuga, mis puudutab võib-olla sadakonda traktoristi, näitab ka see väike ja tagasihoidlik seadusmuudatus, kuidas me suhtume talupojatarkusesse, inimeste solidaarsustundesse, kuidas me suhtume elusse linnadest kaugel, kus elu on palju raskem, ja kuidas me austame nende inimeste soove, kes tahavad elada sidusas ja solidaarses ühiskonnas. Aitäh!

Aitäh! Asume nüüd küsimuste juurde. Küsimuseks saab sõna Taavi Rõivas. Palun!

Aitäh! Kahtlemata tuleb elusse maapiirkondades suhtuda samasuguse hoolega nagu elusse linnalistes asulates, aga selleks et sellest hoolivusest oleks ka tolku, võiks arutada selle eelnõu sisu efekti. Te räägite lumekoristamisest (sel talvel oli tõepoolest erakordselt palju lund ja mõnel pool oli vaja lund koristada ka täiendavate masinatega), aga kas teil on teavet selle kohta, kui mitmed omavalitsused kuulutasid selle erakordselt suure lumekoguse tõttu välja erakorralise seisukorra või hädaolukorra või midagi sellist, mis läheks teie pakutava regulatsiooni alla?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei tea ühtegi omavalitsust, kes oleks hädaolukorda välja kuulutanud, sest vastavat seadusmuudatust ei olnud eelmise talve eel vastu võetud. Kuid on teada viis omavalitsust, kus korraldati hanked teede puhastamiseks ja teede hooldamiseks. Seal trahviti traktoriste, kes kasutasid erimärgistatud kütust. See info on meil küll olemas.

Küsimuseks saab sõna Marek Strandberg. Palun!

Kas teile ei tundu, et see kütuse värvimine on üldse selline ajalooline rudiment või natukene kohatu tänapäeval, kui meil on võimalik juhul, kui on vaja teada, kui palju kütust millises punktis ja millisel ajal kasutati, mõõta seda meile kõigile kättesaadavate lihtsate vahenditega, milleks on GPS ja kütusemõõdik? Kui suurt tulevikku üldse saab olla sellisel kütuse värvimisel ja selle kaudu mingite erinevuste tekitamisel? Äkki oleks mõistlik lihtsalt siis, kui vaja, inimesi otse toetada ja ongi kõik. Mis te sellisest plaanist võiksite oma erakonnaga arvata?

Aitäh! Hea küsimus, milles oli palju küsimusi koos. Mis puutub erimärgistatud kütusesse, siis praegu kasutatakse seda üsna laialdaselt. Selle süsteemi kaotamine ja üleminek dotatsioonidele tähendaks päris olulist ja tõenäoliselt ka konsensuslikku otsust siinsamas Riigikogus. Kui mõni erakond selle ettepaneku esitab, siis ma arvan, et me võiksime seda arutada. Mis puutub sinu küsimusse seoses GPS-ide ja muu väga moodsa tehnoloogiaga, siis oma maakonnas tean ma Belarusse ja teisi nõukogudeaegseid traktoreid, mis siiski on veel mõnel pool üsna palju kasutuses ja kus neid riistapuid küljes ei ole. Miks mitte, kui me nii rikkaks saame, et kogu masinapargi välja vahetame, siis on ka siin lahendus olemas.

Küsimuseks sõna Kalle Pallingule, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas teil on olemas ülevaade ja arvutused selle kohta, kui palju jääb riigieelarvesse laekumata raha seoses selle loodava soodustusega? See on küsimuse esimene pool. Teiseks, kui suur kulu riigile on kõikide nende masinate, nende traktorite kontrollimine? Teatavasti, kui on hädaolukord, siis on hädaolukord, aga paljud kipuvad ka n-ö näpistama ja traktoriste või juhte tuleb kontrollida, et nad valel ajal vales kohas ei sõidaks erimärgistatud kütusega. Kas te olete selliseid arvutusi ka teinud, millised kulutused riigile sellega kaasneksid?

See on hea küsimus. Sellele vastan ma Lenini sõnadega, et usalda, aga kontrolli. Ma arvan, et kui me selle usalduse ja kontrolli süsteemi viime omavalitsuse tasandile, nagu on ka hädaolukorra seaduse puhul kriisikomisjoni otsus, siis hakkab ka naabrivalve päris hästi tööle, kui selliseid asju saab otsustada kogukonnas, mitte kusagil kõrgel ministeeriumis. Mis puudutab aga küsimuse teist osa, kas on tehtud arvestusi, siis tegemist on nii marginaalsete laekumiste miinusmärgilise numbriga, et me ei pidanud väga oluliseks hakata seda arvutama. Pigem tasuks arvutada seda, kui palju ülekulu tõi möödunud talv kohalikele omavalitsustele kaasa seoses sellega, et lumekoristus oli üsna paljudes omavalitsustes korraldatud kallimalt, kui oleks saanud seda teha siis, kui oleks olnud ette nähtud vastava riistvara hankimine. Ma võin näiteks kinnitada, et riik kulutas ca 300 000 krooni Kihnu jäätee avamiseks, mida aga ei saanudki avada, sest teedevalitsusel, kes kasutab erimärgistamata kütust, on kasutada selline tehnika, mida ei saanud jää peale viia, sest see tehnika on liiga raske, ja kergemat tehnikat, milles kasutatakse erimärgistatud kütust, ei saanud tellida, sest seal olid mitmed takistused.

Mati Raidma, palun!

Aitäh! Austatud kolleeg! Mul on hästi kurb teatada, et see konstruktsioon on natuke hõre. Mõiste "hädaolukord" on üldmõiste ja seda mitte keegi mitte kusagil mitte kunagi välja ei kuuluta. Samuti ei moodustata omavalitsuse kriisikomisjoni "tabanud häda puhul", nagu see teil kirjas on. Minu küsimus: kuidas te näete, teades nüüd tõde, kriisimehhanismi kaasatust teie eelnõus?

Hea kolleeg Mati! Vaadates sulle silma, tuli mulle meelde kuulus ütlemine, et tõde on inimese silmades. Tõepoolest, tõest saadakse erinevalt aru. Mis puutub hädaolukorda, siis meie arusaama järgi võib kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon hädaolukorra kohta oma omavalitsuse territooriumil küll otsuse langetada. Selline õigus on tal vastavalt hädaolukorra seadusele täielikult olemas.

Teiseks küsimuseks on sõna Taavi Rõivasel. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Me oleme selle arutelu käigus teada saanud, et suur hulk lund ei lähe hädaolukorra alla ja seega see seadus suure lumehulga korral olukorda ei leevenda. Me oleme saanud selle arutelu käigus teada, et ainsad, keda maksuamet on erimärgistatud kütuse kasutamise eest lume lükkamisel trahvinud, on need viis traktoriomanikku, kes juba sügisel läksid hankele konkureerima ja, võib öelda, turgu solkima, sest teised pakkujad osalesid eeldusel, et nemad peavad aktsiisi tasuma. Sellisel puhul ei näe ma teist varianti kui neid trahvida. Kas teie hinnangul võiks selles valguses olla mõeldav selle seaduseelnõu tagasivõtmine?

Aitäh hea küsimuse eest! Me ei näe võimalust seda seaduseelnõu tagasi võtta lihtsalt sellepärast, et see puudutab (kui te tähelepanelikult kuulasite minu selgitust, siis te teate) peamiselt neid olukordi, kui trahvid jäeti välja kirjutamata, sest Maksu- ja Tolliameti inspektor, saanud aru olukorrast, kus inimesed olid ühiskonnast ära lõigatud ja kohalik traktorist läks neid välja päästma, jättis nad trahvimata. See eesmärk, et mitte panna inimesi ebamugavasse olukorda, kus nad, avastanud rikkumise, jätavad selle rikkumise karistamata, on ajendanud selle eelnõu töösse andmist.

Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea kolleeg! Siin on sind pommitatud erinevate küsimustega, mis asja tegelikku olemust ei peegelda. Asja tegelik olemus on see, et erimärgistatud kütuse aktsiis on meil Euroopa keskmisega võrreldes tõstetud viis korda kõrgemaks. Minu küsimus on seotud sellega, et kas te ei arva, et tegelikult oleks õige hoopis tegelda eelnõuga, kaitsta eelnõu ja läbi hääletada eelnõu, mis puudutab erimärgistatud kütuse õigele ehk viis korda odavamale hinnale tagasiviimist. Siis oleksid paljud küsimused lahendatud.

Aitäh selle idee eest, aga ma loodan, et Riigikogu saab ka selle küsimusega tegelda. Katsume praegu vähemalt selle marginaalse küsimuse ära lahendada. Tuletan veel saalile meelde, et sel teemal on see käesoleval aastal juba kolmas eelnõu. Tuletan veel seda meelde, et esimeses infotunnis jaanuaris lubas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder meie kõigi kuuldes oma määrusega või seadusmuudatusega probleemi ära lahendada. Ta andis infotunnis, mida transleeriti üle Eesti kõigisse kodudesse, kus parajasti televiisorid lahti olid, selle lubaduse. Ma arvan, et me peame aitama selle eelnõuga põllumajandusministril seda lubadust täita.

Küsimuseks sõna Harri Õunapuule, palun!

Aitäh, proua juhataja! Tubli kolleeg Mark Soosaar! Seletuskirja viimane lause ütleb, et eelnõu saamine seaduseks ei too endaga kaasa täiendavat koormust riigieelarvele. Kui suur on kokku see summa, mille ulatuses erimärgistatud kütuse aktsiis mõjutab riigieelarvet?

Ma väga tänan selle küsimuse eest! See on küsimus tõenäoliselt ilmajaamale järgmiseks talveks.

Teiseks küsimuseks saab sõna Mati Raidma. Palun!

Aitäh! Kuna kriisireguleerimine on mulle hingelähedane tegevus, siis küsin ikkagi üle ja kurvastan, sest hädaolukorda ei saa välja kuulutada, samamoodi ei saa näiteks omavalitsus tulekahju välja kuulutada. Välja saab Eesti seadusruumist lähtuvalt kuulutada vaid kolme olukorda: eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord. Millise kolmest te valite?

Aitäh hea küsimuse eest! Mõtleme sellest esimese ja teise lugemise vahel. Ma ei välista seda, et kahe lugemise vahel võib eelnõu veel paremaks muutuda.

Teiseks küsimuseks sõna Kalle Pallingule, palun!

Aitäh! Ma jätkan Marek Strandbergi alustatud ja Arvo Sarapuu arendatud mõtet ja küsin teie käest ühe väga konkreetse küsimuse. Kas teie arvates on kütuse erimärgistamine ja soodustuse tegemine mõistlikum kui näiteks konkreetsetele põllumeestele või konkreetsele sektorile otsetoetuse andmine? Erimärgistatud kütuse administreerimine võib minna oluliselt kulukamaks kui abivajajale või konkreetsele sektorile toetuse andmine.

Aitäh! See on hea küsimus. Pean ütlema, et ka mina isiklikult olen otsetoetuste poolt, olgu nendeks kas või sõidusoodustused, mitte sissekirjutuse alusel, vaid konkreetselt nendele inimestele, kes sõidusoodustust vajavad. Otsesoodustuste puhul on paremini tagatud, et soodustused jõuavad kindlate isikuteni, olgu siis looduskaitses, muinsuskaitses või paljudes teistes valdkondades.

Teiseks küsimuseks sõna Harri Õunapuule, palun!

Aitäh, proua juhataja! Tubli kolleeg ei saa ma enam öelda, sest sa läksid eelmisest vastusest teadlikult mööda. See summa, mis erimärgistatud kütuse tõttu jääb eelarvesse laekumata, on 1,2–1,3 miljardit Eesti krooni. Minu küsimus sinule kui tublile sotsiaaldemokraadile ja fraktsiooni liikmele on see, et kui see summa, 1,2–1,3 miljardit, oleks teil vastavalt oma programmilistele dokumentidele jagada, milliseid valdkondi te siis eelistaksite selle raha jagamisel?

Aitäh selle küsimuse eest! See on nagu jälle teine teema, aga eks me siis mõtleme.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun juhtivkomisjoni ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peep Aru!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu põhjalikult 10. mail s.a. Komisjonis tegi ettekande teine väga tore Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Eiki Nestor. Me küsisime ja arutasime, lugesime põhjalikult läbi ka Vabariigi Valitsuse seisukoha, mis sellise eelnõu puhul oli loomulikult eitav. Mis on need põhjused, miks Vabariigi Valitsus sellesse eelnõusse eitavalt suhtub? Eesti on andnud soodusmääraga kütuse kasutamise õiguse peaaegu kõigile energia maksustamise direktiiviga lubatud tegevusaladele, seda on märksa enam, kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt tavaks on. Kuna soodustust on seni rakendatud peaaegu maksimaalses ulatuses ning tavaliselt ilma konkreetseid eesmärke ja soodustuse kriteeriume kindlaks määramata, siis väga tõenäoliselt saavad soodustust ka need ettevõtted ja sektorid, kelle puhul see ei ole vähemalt sellises ulatuses põhjendatud. Soodustatud tegevusalade paljususest tulenevalt on kütuseaktsiisi laekumine oluliselt madalam, kui see potentsiaalselt olla võiks. Kaugemas perspektiivis peaksime me vaatama hoopis niipidi, et soodustuste hulka vähendada.
Me oleme siin pidevalt tegelnud ja tahtnud tegelda vedelkütuse erimärgistamise süsteemi eri osade tõlgendamisega. Probleemid maksueranditega ei ole kahjuks erand, vaid reegel. Igaüks neist on omaette pretsedent, mis kipub kaasa tooma järjest uusi pretsedente. Me oleme ära unustanud ka ühe kütuseaktsiisi põhilise aluse: eesmärk ei ole ainult raha kogumine eelarvesse, vaid ka kahjulike kõrvalmõjudega kauba tarbimise vähendamine ja inimeste säästlikumaks muutmine. See eelnõu seda eesmärki küll silmas ei pea.
Lisaks kõigele eeltoodule tekitaks eelnõu veel ebavõrdset kohtlemist ja annaks põllumajandustootjatele põhjendamatu konkurentsieelise, sest hädaolukorra puhul oleks eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada vaid põllumajanduslikus traktoris ja liikurmasinas. Näiteks lumekoristamiseks mõeldud eritehnika puhul keegi seda ei lubaks.
Need probleemid, mis Mati Raidma üles tõstis, et mis asi see kriisikomisjon on ja mis see hädaolukord on, leidsid ka Vabariigi Valitsuse poolt kriitilist äramärkimist.
Põhjenduseks on tihti toodud seda, et ebamugav on kütusepaagis kütust vahetada, kord on seal tavaline kütus, kord erimärgistatud kütus. Aga see on paratamatult kaasnev ebamugavus, kui tahetakse erimärgistatud kütust lubatud tegevusaladel kasutada.
Me süüvisime komisjonis natuke ka asja olemusse. Ega päris täpselt aru ei saa, mida tegelikult taotletakse. Eestis on selline olukord, et kõik Eesti omavalitsused korraldavad ühel või teisel moel konkursse, selleks et kohalikud teed oleksid sõidetavad. Enamikus kohtades on väga suure tõenäosusega konkurss ka selles tegelikus mõttes konkurss, et on mitu osalejat, kes soovivad mingit tööd teha. Need osalejad peaksid olema ühesugustes tingimustes. Tingimuseks on, et kasutatakse seda maksimumaktsiisimääraga kütust, mida tavaliselt me kõik kasutame. Ainult erijuhtudel saab seaduses fikseeritud tegevusaladel kasutada erimärgistatud kütust.
Kõikides nendes tõlgendustes, mida siin Riigikogu saalis on püütud tuua nii selle eelnõu puhul kui ka kahe varasema eelnõu puhul, mis seda teemat käsitlesid, on need mõisted segamini aetud. Me ütleme, et on raske talvel vallateid ja linnatänavaid lahti ajada ja mõni, eelkõige põllumees, peaks saama eelisõiguse kasutada selleks erimärgistatud kütust. See on vale lähenemine, sõbrad! Kõigil on võrdsed võimalused pakkuda. See ongi meie hindade kujunemise aluseks, et asi omavalitsustele veel kallimaks ei läheks.
Ma võin tuua Viljandi näite. Viljandis tehakse kas kolmeks või viieks aastaks riigihange, on kindlaks määratud kindel rahasumma ja on kindlad nõuded, millele tänavate ja teede hooldus peab vastama. Mõnel aastal, kui on soodne talv, hoiab hanke võitnud ettevõte kindlasti raha kokku, ei kuluta nii palju, aga linn maksab ikka nii, nagu lepingus on. Aga kui on hästi palju lund, siis peab ettevõte tegema tunduvalt rohkem tööd ja ilmselt ka kulutama rohkem, kui ta sellel konkreetsel aastal linna käest saab. Need on vastastikused riskid, sõbrad! See ongi vaba konkurentsi põhimõte. Aga me püüame seda vaba konkurentsi millegipärast kogu aeg solkida.
Ütlen veel juurde, et naabrimammile tee lahtilükkamise eest Eestis ka sellel raskel talvel mitte kedagi ei karistatud. Me olime rahanduskomisjoniga Maksu- ja Tolliametis ja esitasime peadirektorile selge küsimuse: mitu trahvi on tehtud? Viis trahvi. Aga ainult nendele, kes on tegelikult võitnud konkreetses omavalitsuses konkursi ja on vastavalt lepingule kohustatud neid teid lahti lükkama. Mõelgem selle peale, mida me tegelikult saada tahame.
Veel üks vigade parandus, härra Sarapuu, seda stenogrammi huvides, mitte et ma vaielda tahaksin. Eestis ei ole erimärgistatud kütuse aktsiis viis korda suurem kui Euroopa keskmine. See on viis korda suurem kui miinimumtase. See on oluline vahe. Olgem siin saalis täpsed.
Komisjonis oli eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise poolt 6 komisjoni liiget, vastu oli 5 ja erapooletuid ei olnud. Otsustati ka seda, et täna on see eelnõu siin saalis ja et komisjoni ettekande teeb siin praegu esinev ettekandja. Aitäh!

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Esimesena saab küsimuseks sõna Eiki Nestor. Palun!

Aitäh! Mul on mingit pidi võib-olla isegi õigusteoreetiline küsimus. Teatud juhtudel võib tekkida olukord, kus teed on lund täis, see mees, kellega on leping sõlmitud, rügab lund ajada, aga lund ei jõuta ära vedada ega ära ajada, ja kutsutakse üks teine mees, kes siis oma põllumajandusmasinaga seda tööd teeb. Ta jääb maksuametnikule vahele. Ühel on ebameeldiv meest karistada, sest see tuli ju appi, ja teisel, kellel on vale kütus paagis, on ebameeldiv seadust rikkuda. Mida sellisel juhul peab seadusandja tegema? Kas ta peaks lootma sellele, et maksu- ja tolliametnik ning n-ö vahelejääja, kes tegelikult on appitulija, suhtlevad omavahel inimlikult ja midagi ei juhtu, või võiks ta seaduses selle asja täpselt ära reguleerida, et ei ametnik ega töötegija ei tunneks ennast ebamugavalt?

Aitäh! Me sellist õigusteoreetilist küsimust niipidi ei arutanud, aga kui sa tahad minu seisukohta, siis ma loomulikult usun, et ei ole võimalik kõiki situatsioone seadustega reguleerida. Kui me läheme selle hulluse teed, et me iga punkti peame seadusesse kirja panema, siis kus me, sõbrad, lõpetame? Aga nüüd, Eiki, räägin õigusteoreetiliselt, lähtuvalt esitatud eelnõust oleks ju selline olukord, et hommikul kell 6 kõigepealt vallavalitsus sõidab mööda valda ringi, siis pool seitse nad kogunevad ja kehtestavad eriolukorra, sest ühes kohas traktorist, kellel oli leping tee lahtilükkamiseks, ei olnud tööle tulnud. Õigusteoreetiliselt jõuaksime me ka hullusesse.

Küsimuseks saab sõna Ester Tuiksoo. Palun!

Tänan, proua juhataja! Hea ettekandja! Teie tänases ülevaates kajastus muidugi linna- ja maapiirkonna vastandumine, aga see selleks. Ma tahan teie käest küsida, mida te arvate, miks Lõuna-Eestis ikka kütust üle piiri tuuakse ja see probleem on. Mida te arvate, miks see nii on?

Aitäh! Ma ei ole ühegi sõnaga vastandanud linna ja maad. Olen rääkinud kõikidest omavalitsustest. Kõikidel omavalitsustel on üks printsiip, neil on ülesanne hoida oma kohalikud teed sõidetavad. Selleks tuleb korraldada konkurss, et leida kõige parem ja kõige odavam töö teostaja. Eelnõu, mida me käsitleme, räägib sellest, et tuleks anda osale põllumajandusmasinaid omavatele inimestele lisasoodustus erimärgistatud kütuse osas. Kui me räägime tervikuna elukallidusest, kütusehindadest ja võimekusest osta kütust, siis see on hoopis teine teema. Siis tuleks asjale teistmoodi läheneda, mitte sellise klausliga, mis tegelikult elus mitte midagi ei lahenda.

Küsimuseks on sõna Aleksei Lotmanil.

Aitäh! Hea ettekandja! Ma ei saanud ikkagi aru, kas õiguskomisjon üldse arutas seda, kuidas käituda sellises olukorras, kui teed on kinni ja keegi helistab naabrimehele, sest on selge, et vald ei jõua lund ära lükata. Mida see naabrimees peab ütlema, kas: "Tead, ma ei tule," või: "Too mulle kanistriga seda tavalist diislikütust ja teine kanister ka, kuhu ma oma erimärgistatud kütuse saan välja lasta"? Kuidas peab reaalses elus käituma, et olla õiguspärane?

Vabandust! Ma juhin kõigepealt küsija tähelepanu sellele, et eelnõu juhtivkomisjon on rahanduskomisjon, mitte õiguskomisjon ja Riigikogu kõnetoolis on rahanduskomisjoni esindaja. Aga nüüd vastuseks sõna Peep Arule. Palun!

Aitäh! Eks ma oleksin sama asja öelnud ja oleksin vastusest kõrvale põigelnud. Aga nüüd pean ma vastama. Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma ütlen veel kord, sõbrad, et omavalitsustes on teede hooldajad, sealhulgas taliteede hooldajad leitud konkursside alusel ja on sõlmitud lepingud, et selle töö tegemise väärtuseks on summa x. Kui lepingud on õigesti koostatud, siis ei ole mitte omavalitsuse mure hakata otsima lisatööjõudu, vaid see on selle lepingupartneri mure. Kas ta kaasab sinna Juhani, Jaani, suure traktori, väikese traktori, teedemasina, põllumajandusmasina – see on tema mure. Loomulikult tuleb seadust täita. Ma veel kord ütlen: ükski erimärgistatud kütusega põllumajandusmasinate kasutaja, kes läks naabrimammile appi raskel ajal, kui hanged olid naabrimammist kolm korda kõrgemad, ei ole karistada saanud. See ongi inimlik lähenemisviis. Kui me teeksime nii, et on mingi kriisikomisjon ja eriolukord, ega me siis sellega ka kõiki asju ära ei lahenda, sõbrad. Me peaksime minema siis veel detailsemaks. Ma tõin ka rahanduskomisjonis näite, et kui naabrimees juhuslikult teel ühelt põllult teisele sõidab truubist mööda ja sõidab ojja, siis naabrimees, ka erimärgistatud kütusega, läheb ja tõmbab ta välja. Aga seda ei saa võtta nii, et vallavalitsus peab enne kogunema ja välja kuulutama kriisiolukorra. Jätkem ikka maale ja linna terve mõistus! Aga kui me tahame peensusteni minna, siis me peaksime selle paberi asemel tegema kindlasti kümneid kordi pikema paberi. Kuid ka siis ei suuda me kõiki elujuhtumeid kirja panna.

Küsimuseks sõna Evelyn Sepale, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Nii bravuurikat Peep Aru pole mina siit kõnepuldist enne kuulnud, aga ma pole päris kindel, et mina selle Peep Aru sõber tahan olla. Võiks need familiaarsused jätta teise kohta ja teiseks ajaks. Mis puudutab terve mõistuse reguleerimist, siis, vaadake, elus on ikkagi niimoodi, et jalakäijal on ülekäigurajal sada korda õigus, aga millegipärast sõidetakse ikka jalakäijaid ülekäigurajal surnuks, sest nii elus lihtsalt on. See olukord meenutab ka seda, et terve mõistus võib meil olla, aga elu vajab reageerimist ja reguleerimist. Aga minu küsimus puudutab seda, et teil oli häid näiteid statistika kohta ja te parandasite kolleeg Sarapuud. Kuid äkki see Euroopa keskmine ongi miinimumnäit, äkki te tooksite arvnäitajaid?

Aitäh! Ei, arvnäitajaid mul peas loomulikult ei ole, aga ma ei eksinud põhimõttes. Kindlasti ei saa olla miinimumtase keskmine. Loomulikult, sõprade valik on ju kahepoolne. Mina lihtsalt olen näidanud üles head tahet suhtuda kõigisse Riigikogu saalis viibijatesse kui sõpradesse, naisterahvaste puhul võiks isegi öelda, et sõbrannadesse. Ei ole midagi hullu, Evelyn! Kas jäi veel midagi vastamata?

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja, ettekande ja küsimustele vastamise eest! Nüüd on võimalus pidada läbirääkimisi. Kui on kõnesoove, siis avan läbirääkimised. Palun esimesena Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Kui ma kuulasin neid ettekandeid, siis mulje jäi veidi teine kui eelnõu teksti lugedes, siis oli mulje tunduvalt tagasihoidlikum. Hirm selle ees, et me peame kõiki võimalikke nüansirohkeid situatsioone pidevalt reguleerima, on minu meelest mõistlikult käituvas ühiskonnas alusetu.
Kui tulla sama küsimuse juurde, mida ma eelnõu esitajalegi esitasin, ehk selle küsimuse juurde, kui palju me üldse vajame mingisuguseid erimärgistatud ja erijäädvustatud ja erikirjeldatud õigusi ja asju, siis ma arvan, et tänapäeva maailmas aina vähem ja vähem. Võib-olla kümme aastat tagasi võis iga sõiduki jaoks satelliitjälgimise süsteemi loomine ja kütusemõõdiku paigutamine maksta küll mitte niisama palju kui see sõiduk ise, aga märkimisväärse osa selle hinnast, kuid tänapäeval, kui meie taskutes on kõikvõimalikku elektroonikat, mille arvutusvõimsus ületab selle seadmestiku arvutusvõimsuse, millega inimene esialgu Kuule lennutati, ei ole mingit probleemi lisada (ja sätestada see ka seaduses) ükskõik millisele sõidukile, kas erimärgistatud kütust või lihtsat kütust kasutavale autole, traktorile, millele iganes, väike mõõdik, mis ühendatakse GPS-süsteemiga, see mõõdik plommida, arendada välja riigi elektrooniline võimekus ja maksta toetusi nendel juhtudel, kui need sõidukid on sõitnud põldude peal, kuna need kohad, kus põllud on, on ju meile üldjuhul teada, ja mitte maksta seda toetust sellistel juhtudel, kui need sõidukid on sõitnud teede peal. Või vastupidi, kui auto kütusepaagis on erimärgistatud kütus, siis juhtudel, kui see sõiduk on sõitnud teede peal liialt pikalt ja teistmoodi kui tavaks, siis tuleb lihtsalt maksu lisaks maksta või leida mis iganes muu lihtne, tänapäevane ja mõistlik lahendus.
Kuulates sõnavõtte, tuli ilmsiks, et Maksu- ja Tolliamet on oma karistusreeglistikku rakendanud ainult viiel juhul ja seda juhtudel, kui ettevõtted on osalenud hankekonkursil ja on hanke võitjatena kasutanud erimärgistatud kütust. Seega, see eelnõu tõepoolest tegeleb justkui natukene mittekohase asjaga. See ei tähenda seda, et me ei peaks oma õigusruumi muutma selliseks, et inimeste arukas abistamine ei oleks karistatav. Ise kutsun ma üles täpselt sellelesamale, millest enne siin ka juttu oli, ehk tuleks kaotada kõikvõimalikud erimärgistused ning tänapäevaselt ja tehnoloogiliselt läbi mõelda otsetoetusmehhanismid, mis on praegu võimalikud, mille rakendamine maksab vaid murdosa sellest aktsiisist, mida makstakse või ei maksta, oleneb, mis pidi vaadata. Ma arvan, et see olekski mõistlik tee, selmet tekitada kõikvõimalikke keerulisi regulatsioone, mis, nagu ka sõnavõttudest kuulda oli, puudutavad tõepoolest vaid üksikjuhtumeid.
Meie meelest on võimalik seda eelnõu algatusena käsitleda ja arukal moel kohendada selliseks, et ta vastaks tänapäeva võimalustele ja õigustele, nagu iga tekst on muudetav (loodetavalt mitte nii suures mahus, et ta täiesti uueks tekstiks muutuks). Igatahes oleme me olukorras, kus, ma arvan, infotehnoloogia ja kõikvõimalik mõõtmistehnoloogia on nii palju arenenud, et meil on põhjust seda ainult rohkem ja rohkem ning mõistlikumal moel oma seadustesse sisse kirjutada, sest mis pagana e-riik meil on, kui me kõige lihtsamaid e-lahendusi, mida kõikvõimalikest poodidest, nii füüsilistest kui ka e-poodidest, lihtne osta on, oma ühiskonna arendamiseks kasutusse ei võta. See oleks ka, ütleme, kõigi ühiskonnaliikmete suhtes õiglane käitumine, erimärgistatud kütus täidaks oma eesmärki või ühiskond toetaks otsetoetustega selliseid tegevusi, mille puhul teede kasutamist tavapärases mõistes ehk edasiliikumise mõistes ei toimu. Sinna hulka võiksid kõigile võrdselt kuuluda nii teehooldustööd, ehitustööd, põllumajandustööd ja mis iganes muud tööd.
Kutsun üles kõiki seadusloomeaktidega ülesastuvaid isikuid võimalikult sageli ja võimalikult palju kasutama seadustes olemasolevaid geoinfosüsteemseid võimalusi, seda enam, et me oleme teinud sammu ja panustame päris märkimisväärselt ka Euroopa Kosmoseagentuuri (igal aastal 15 miljonit krooni või midagi sinnakanti, tulevikus võib-olla veel rohkem) ja täiesti patt oleks, kui need panustused jäävad kasutamata. Seda enam, kui me meenutame neid sõnu, mida siin saalis räägiti siis, kui meile tehti ettepanek liituda Euroopa Kosmoseagentuuriga. Siis just kõike seda maastiku, planeedi, koordinaatide ja kõige muu geoinfosüsteemsega seonduvat ja olulist meile siin ju ette loeti. Olgem kooskõlalised oma otsustes ja tegudes ka edaspidi! Aitäh!

Palun kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalev Kotkase!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Ma proovin oma ettekandega rohkem maa peale jääda ja päris kosmosesse mitte minna.
Kui tubli põllumees lumeuputuse olukorras läks appi oma naabriperele, külale või vallale, ja jäi, sinine kütus paagis, külateel lund lükates Maksu- ja Tolliameti inspektorile vahele, oli pahandus majas. Me ei saa tavaolukorras tõesti lubada olukorda, kus sinise kütusega moonutatakse ausat konkurentsi. Seetõttu on mõistlik lubada lund lükata erimärgistatud kütusega vaid hädaolukorras, kui kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon on sellise olukorra välja kuulutanud. Praegune seaduse sõnastus lubab sellist jokk-olukorda, et kui põllumees läheb sinise kütusega lund lükkama ja ees on ainult lumesahk, siis ta rikub seadust, kui ta aga paneb lisaks haakesse näiteks heinapressi, siis on kõik seaduslik. Sellist sürrealistlikku pilti ei peaks seadusandja küll kuidagi provotseerima.
Rahanduskomisjoni esindajalt kuulsime, et sel aastal kedagi karistatud ei ole. Iseenesest on see väga mõistlik. Aga olukord, kus põllumees rikub seadust ja kontrolliv ametnik ei täida seadust, tähendab, ei karista teda, ei ole normaalne. Sellist anarhiasugemetega õigusruumi ei peaks üks kultuurriik endale küll lubama.
Eraldi teema on erimärgistusega diislikütuse vahetamine traktoris tavalise diislikütuse vastu. Need, kes on traktorit ligemalt näinud, teavad, et see on väga töömahukas. Pealegi jäävad filtritesse ja pumpa värvipigmendi jäägid, mille väljapesemiseks tuleb läbi sõita umbes neli paagitäit, alles siis saab sealt puhta proovi võtta. Hea, et Viljandis on kõik hästi. Aga Eestis on piirkondi, kus lõppenud talvel metsaküla elanikud ei pääsenud nädal aega kauplusesse ega lapsed kooli. Seetõttu kutsume teid, austatud kolleegid, üles seda seaduseelnõu toetama! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle ettepaneku peame me läbi hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 705 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu 705 on menetlusest välja langenud.

Tänase päevakorra järgmine punkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun algatajate ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kadri Simsoni!

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Täna on selline päev, et vaatamata kaunile soojale kevadilmale räägime me külmast ja külmaga kaasnevatest probleemidest. Nii ka selle Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu puhul.
Aga enne kui teis, head valitsusliitlased, tekib tõrge, et Keskerakond tuleb muutma midagi, mida on viimastel aastatel tehtud, ütlen, et ei, sellel käibemaksu tõstmise lool on märksa pikem saba. Toasooja 5%-line käibemaks otsustati tõsta 18%-le juba 10. detsembril 2003. aastal. 10. detsembril 2003 otsustati, et käibemaks tõuseb 18%-le ka tuule- ja hüdroenergial ning see hakkab kehtima 1. juulist 2007. Toona, 2003. aasta detsembris, sai see käibemaksu tõstmine tugeva avaliku kriitika osaliseks, aga ometi võeti see seadus 55 häälega vastu. Poolt hääletasid Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit, vastu olid 17 Keskerakonna ja mõõdukate fraktsiooni liiget, nende hulgas näiteks siin saalis olevad Enn Eesmaa, Eiki Nestor, Marika Tuus, Toivo Tootsen, Ain Seppik, aga ka Harri Õunapuu. Hääletusel ei osalenud isamaalased. Mida siis otsustati? Otsustati seda, et alates 2007. aasta 1. juulist on füüsilistele isikutele, elamu- või korteriühistutele, kirikutele ja kogudustele, haiglat pidavatele isikutele ning riigi-, valla- või linnaeelarvest finantseeritavatele juriidilistele isikutele või asutustele oma tarbeks müüdava soojusenergia ning füüsilistele isikutele müüdava kütteturba, briketi, kivisöe või küttepuidu käibemaksumäär 18%.
Mida see inimestele tähendas? Ma toon teile nelja aasta küttearved ühest Eesti linnast. Kui jaanuaris 2007 oli korteri küttearve 777 krooni, siis aasta hiljem oli see arve 1127 krooni, aastal 2009 oli see 1552 krooni, aastaks 2010 on see tõusnud 1800 kroonile. Mis oli vahepeal muutunud, miks need arved suurenesid? Asi ei ole ainult maailmaturu hindades. Aastal 2007 oli toasoojaks kasutatav maagaas aktsiisivaba ja kehtis 5%-line käibemaks. Käibemaksu muutus oli juba varem otsustatud, see oli üksikotsus. Selle võimendamiseks järgnes 14. juunil 2007 tehtud otsus, et maagaasile kehtestati aktsiis: 0 krooni asemel oli aktsiis 157 krooni 1000 kuupmeetri kohta. Nii et ühel ajal mõjusid nii käibemaksutõus kui ka aktsiisitõus. Seetõttu olid arved 2008. aastal paratamatult suuremad.
Möödunud aastal, te kõik mäletate, tehti kolm negatiivset lisaeelarvet, teise negatiivse lisaeelarve mõjul tõsteti 2009. aasta juulist kõigi kaupade ja teenuste, millele ei olnud kehtestatud erisust, käibemaks 20%-le ja lisaks kergitati maagaasiaktsiis 367 kroonile 1000 kuupmeetri kohta. Riigieelarve arvudes tähendab see, et 2010. aastal planeeriti ainuüksi maagaasiaktsiisist teenida 246 miljonit krooni ja sellele lisaks toasooja käibemaksust 560 miljonit krooni. Ma tuletan meelde, et aastal 2007 oli maagaasiaktsiis 0 krooni ja toasooja käibemaks kodutarbijale 5%. Tõsi, ettevõtjatele-firmadele oli juba siis käibemaks 18%. Ma toon teise näite selle kohta, kuidas selline maksude lisamine on mõjunud toasoojaarvetele. See näide tuleb Kiviõli linnast, mille elanikud pidavat olema märksa õnnelikumad, sest kaugkütte peamise komponendi, loodusliku gaasi kõrval on seal lisaks kütteallikaks põlevkivi, mida ostetakse vastavalt lepingule Kiviõli Keemiatööstuse Osaühingult. Täiendav küte põlevkivi baasil on odavam kui küte gaasi baasil ning see võimaldab elanikkonnal osta kaugküttesoojust suhteliselt madala hinnaga. Sellele vaatamata, üllatus-üllatus, on ka Kiviõlis toimunud hinnatõus. Kui 2007. aasta veebruaris oli 56-ruutmeetrise korteri soojaarve 764 krooni (tuletan meelde, et siis oli käibemaks 5% ja aktsiis oli 0 krooni), siis aasta hiljem, 2008. aasta veebruaris oli see tõusnud 1269 kroonile (tõus oli 500 krooni). Maagaasile oli lisatud aktsiis 157 krooni 1000 kuupmeetri kohta ja käibemaks oli tõusnud 18%-le. Aasta hiljem oli arve kasvanud 1460 kroonini. See 200-kroonine tõus on näide selle kohta, et see oli periood, kui maagaasi hind maailmaturul oli viimase 42 aasta tipus, aga praegu ta seal enam ei ole. Sellele vaatamata, võrreldes 2009. ja 2010. aastat, tõusis sellesama korteri küttearve üle 500 krooni, sest suurenes aktsiis (367 krooni 1000 kuupmeetri kohta) ja käibemaks oli tõusnud 20%-le.
See, et küttehinnad on talumatult kõrged, ei ole siin Riigikogus ilmselt mitte kellelegi üllatus. Siin on head kolleegid Res Publicast, kes tegutsevad koduomanike liidu nime all ja võitlevad parema hinnaga soojusenergia eest koduomanikele. Head kolleegid Reformierakonnast on üllitanud pressiteate, et nad otsivad parimat võimalikku lahendust küsimusele, kuidas tagada Eesti rahvale võimalikult odav energia ning toasoe. Head kolleegid on teinud telereklaami ja lubanud poole väiksemaid küttearveid. Teate, küttearved oleksid märksa väiksemad, kui toasoojale ei lisataks nii hoolsalt makse. Seda olukorras, kus viimastel aastatel ei ole tõstetud ühtegi sotsiaaltoetust nendele inimestele, kelle selliste maksude tõstmine tõeliselt löögi alla paneb; seda olukorras, kus me elame kliimas, kus toa kütmine talvel ei ole valik, vaid toa kütmine on sundtegevus.
Pidev kaudsete maksude tõstmine on viinud meid olukorda, kus inimesed, kes ei võitnud midagi tulumaksu alandamisest, on pidanud hakkama mitu korda enam maksma käibemaksu ja aktsiiside taha peidetud riigimakse. Koorem on meie arvates lihtsalt ebavõrdselt jagatud väiksema sissetulekuga inimeste kanda.
Ma tean juba vastuargumenti. Vastuargument on see, et kui küttearved on piisavalt valusad, siis hakkavad inimesed oma kodusid renoveerima ja varsti ei kuluta me küttele enam mitte midagi. Jah, tõepoolest, soojapidavus on oluline, et me n-ö ei kütaks ilma, aga paraku on need sedavõrd kallid tööd, et praeguses olukorras, kus, ma tuletan meelde, tööpuudus on 20%, elanikel selleks enamasti jõudu ei ole. Seda enam, et paljud majad on üsna vanad ja nende renoveerimine väga kulukas. Rääkimata torustikest. Vana tehnoloogiaga rajatud torustike küttekadu on suur, kuid valdades on soojatorustikud vähemalt 1–1,5 kilomeetrit pikad ja 1 kilomeetri soojatorustiku renoveerimine võib hinnanguliselt maksta 1,5 miljonit krooni. Praeguses olukorras, kus vallad on vähendatud tulubaasiga, kus elanike hulgas on väga palju väga tõsistes makseraskustes inimesi, ei ole seda raha kõige kergem leida. Huvitaval kombel kerkis rahanduskomisjonis üles ka teema, et sellel aastal on KredEx, kes muidu aitas soojustuse renoveerimise toetusega korteriühistuid, muutnud oma toetamispõhimõtet ja enam ei kompenseerita 10% maksumusest.
Miks me tuleme eelkõige appi nendele korteriühistutele, kes on sõltuvad keskküttest? Ka viimasel talvel tekkis väga palju probleeme, et need, kes elavad korteriühistutes, ei saa ise valida, kuidas nad oma kodu kütavad, nad on päris suures sõltuvuses naabritest, nad on päris suures sõltuvuses korteriühistust, ja nii on viimastel aastatel paljud korteriomanikud olnud sunnitud uuesti liituma keskküttesüsteemiga. Ajalehes on ilmunud artikkel, kus räägitakse Rakvere korteriomanikust (ma ei hakka tema nime siin nimetama, lehes on see nimi küll nimetatud), kellel oli 15 aastat elektriküte ja kõige külmematel kuudel oli tema küttearve 1500 krooni, aga korteriühistu survel pidi ta taas liituma keskküttesüsteemiga ja nüüd on tema arved peaaegu kaks korda suuremad. Nii on ka näiteks Palamusel nähtud, et need inimesed, kes on uuesti keskküttesüsteemiga liitunud, on hakanud rohkem maksma. See on olnud korteriühistu otsus. Nii et keskküte ei ole paljudele inimestele mitte valik, vaid sundus, täpselt samamoodi, nagu toa kütmine talvel ei ole valik.
Ma kordan veel kord üle, et see käibemaksuerisus 9% (mitte enam 5%, nii nagu see oli aastani 2007, 5%-list käibemaksuerisust ei ole enam mitte millelgi, isegi mitte ravimitel) hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2011.
Kui me seda seaduseelnõu edasi menetleme, siis me suudame selle seadusena Riigikogus vastu võtta veel sel kevadhooajal, mis tähendab, et on piisavalt aega planeerida see maksuerisus ja sellega seonduv kulu ka järgmise aasta riigieelarvesse.
Ma tänan teid tähelepanu eest ja vastan rõõmuga küsimustele!

Aitäh! Küsimusi on. Esimesena saab küsimuseks sõna Marek Strandberg. Palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ilmselt asjasse puutuva isikuna ja tausta teades oskate te ehk seletada, mille tõttu küll näiteks Tallinna uutes ehitatud sotsiaalhoonetes on jätkuvalt inimeste küttearved väga suured, vaatamata sellele, et tegemist ei ole väga vanade ja väga lagunenud hoonetega. Teine küsimuse osa on see, et te kirjeldasite hinnatõuse, mis olid märkimisväärselt suuremad kui taustaks olevad maksutõusud. Mil moel küll maksu alandamine alandab hinda, mis on nõudmise ja pakkumise tasakaalul tekkiv? Kaugkütte hind on ju üks energiahindadest, turul on teisigi energiaid. Miks peaks müüja müüma sel juhul odavalt, kui maksu alandatakse?

Ma tänan küsimuse eest! Tõepoolest, kaugkütte hind koosneb mitmest komponendist ja neist kõige kiiremini, vähemalt viimastel aastatel, on tõusnud aktsiisid. Aga kaugkütte hind peab vastama Konkurentsiameti hinnangule. Konkurentsiamet on mitmes linnas andnud õiguse hinda tõsta ja mitmes linnas on ta öelnud, et see ei ole põhjendatud. Nii näiteks jälgib Konkurentsiamet iga kuu maailmas toimuvat energiahindade muutust. Konkurentsiameti juhataja on öelnud, et soojuse piirhinnad seal, kus maagaasiga köetakse, vaadatakse üle iga kuu ja neile ettevõtetele, kes ei täida neile hinnavalemi alusel pandud kohustust soojuse hinda langetada, teeb amet ettekirjutuse. Minu teada enamik korralikke soojafirmasid hoidub sellistest ettekirjutustest ja käitub hinnaga vastutustundlikult. Mis puudutab küsimust, et turul on veel mitmeid teistsuguseid soojaallikaid, siis ma mainisin ühte väikest linna, kes kasutab teist soojaallikat. Aga ka näiteks Võru linnas on toasooja hind suhteliselt tagasihoidlik, sest seal köetakse hakkepuiduga, ja ka Võru linna keskküttetarbijaid see käibemaksu alandamine aitaks. See alandaks ka Võru linnas toasooja hinda.

Küsimuseks sõna Aleksei Lotmanile. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ettekandes oli juttu, et just korteriühistute, suurte majade inimesed on eriti haavatavad ja just sellepärast tehakse nendele see soodustus. Aga millised valikud on näiteks pensionäril, kes ostab puid oma korteri kütteks? Miks temale ei ole vaja maksusoodustust?

Ma tänan selle küsimuse eest! Sama küsimuse esitas Kaia Iva rahanduskomisjonis. Tõepoolest, selles eelnõus on praegu keskendutud nende inimeste soojaarvetele, kelle korterid on keskküttevõrgus, ja nende puhul käibemaksu alandamisele. Aga kõige lihtsam on teha pärast esimest lugemist parandusettepanek, et see laieneks ka füüsilisele isikule müüdava kütteturba, briketi, kivisöe ja küttepuidu käibemaksumäärale. Nii lihtne see ongi. Ma loodan, et rohelised teevad selle muudatusettepaneku.

Küsimuseks sõna Taavi Rõivasele, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma kuulen suure hirmuga, et seda maksusoodustust on teil kavas veelgi laiendada. See hirm tuleneb sellest, et rahanduskomisjonis, kui me arutasime selle eelnõu rahalist mõju, mis ulatub juba praegu sadadesse miljonitesse kroonidesse ja kui te seda laiendada kavatsete, siis veelgi suuremate summadeni, ei märkinud te mitte ühtegi võimalikku katteallikat, mille arvel see raha leida. Ma usun, et ka Keskerakonna fraktsioonile on hästi teada, et Eesti riigil ei ole raha lihtsalt vasakule ja paremale jagada, vaid iga kulutus, mis me teeme, peab tulema millegi arvel. Kas te tänaseks olete välja mõelnud, milline on Keskerakonna fraktsiooni eelistus, mille arvel me võiksime leida need 300 miljonit krooni, mis praegu eelnõus on, või veel suurema summa?

Aitäh! Teie ees seisab opositsiooni esindaja. Ma pean meelde tuletama, et isegi rahandusminister ei suuda praegu oma erakonnaga täpselt kooskõla leida, kas järgmisel aastal on eelarvest puudu miljard või kolm ja pool miljardit. Praegu peame meie, opositsioonis olijad, ütlema, et see maksusoodustus tuleb sisse arvata järgmise aasta eelarvesse. Mille arvel? Ma arvan, et viimastel aastatel on olnud niivõrd lokkav kaudsete maksude tõus, et kui neid natukene modereerida, siis see on ainult sotsiaalselt õiglane.

Teiseks küsimuseks sõna Aleksei Lotmanile, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas ma saan õigesti aru, et selle eelnõu eesmärk on suurendada fossiilkütuste tarbimist?

Selle eelnõu eesmärk on vähendada toasoojaarveid, selle eelnõu eesmärk on, et kaudsete maksude osakaal väheneks.

Küsimuseks saab sõna Mart Jüssi. Palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on järgmine küsimus. Kui ma siin väga üldiselt arvutan, siis selle käibemaksu muudatusega saaksime me soojaarvetes kindlasti kokku hoida umbes kümmekond protsenti, aga on selge, et need arved tulenevad eelkõige sellest, kui palju seda sooja majadest välja hajub. Energiasäästumeetmetega oleksid need kokkuhoiumäärad tunduvalt olulisemad, võib-olla isegi kuni 20%. Siit ka selline küsimus, et kuidas see teie esitatud käibemaksumuudatus siis tegelikult stimuleeriks inimesi energiat kokku hoidma? Siinjuures tuleksin märkusena tagasi Marek Strandbergi esitatud küsimuse juurde, miks siis uutes majades, mida praegu ehitatakse, ka sotsiaalmajades, on energiakasutus ikkagi nii ebaefektiivne.

Ma tänan teid! Ma lähen natuke tagasi ka kolleeg Lotmani küsimuse juurde fossiilsete kütuste soodustamise kohta. Ma tuletan meelde, et rohelised on väga innukalt seisnud aktsiiside tõusu eest, millega manitsetakse inimesi kasutamast selliseid patuseid asju nagu alkohol, tubakas või fossiilsed kütused. Selle käibemaksu puhul läheb kõrgema käibemaksu alla ka tuule- ja hüdroenergia. Käibemaksu tõstmine ja millegi n-ö mittekasutamisele kutsumine ei ole mõnes olukorras võimalik, nii nagu ravimite käibemaksu tõus ei pane inimesi olukorda, kus nad võib-olla hakkavad vähem ravimeid kasutama ja ehk rohkem tervislikult elama. Sellest tõusust ei ole kohe võimalik terveks saada. Samamoodi ei ole momentaanselt võimalik kõiki kodusid üle talve soojustada. Mis puutub Tallinna korteritesse, siis oli meil huvitav võrdlusmoment. Võrdlesime siin kolleeg Tiit Kuusmikuga Kiviõli linna küttearveid ja Tallinna küttearveid ning erinevus ei olnudki nii suur.

Teiseks küsimuseks on sõna Taavi Rõivasel. Palun!

Aitäh! Ma pean kahjuks juhtima tähelepanu sellele, et hea vastaja ei vasta sisuliselt peaaegu ühelegi olulisele küsimusele, sealhulgas ka minu küsimusele. See, et te kuulute praegu opositsioonierakonda, ei tähenda, et teil ei ole mitte mingisugust vastutust või et teil ei võiks olla eelistusi ja te saaksite öelda, et raha tuleb lihtsalt leida. Päris nii see kindlasti ka ei ole. Paraku ei vastanud te ka kolleeg Mart Jüssi ja enne seda kolleeg Marek Strandbergi küsimusele. Ma küsin selle veel kord üle, natuke teises võtmes, jättes kõrvale need konkreetsed linna ehitatud sotsiaalmajad. Aga kui te ütlete, et Kiviõlis ja Tallinnas on kaugkütte hind üsna sarnane, siis ilmselt te teate ka seda, miks on see Kiviõlis ja Tallinnas oluliselt kallim kui näiteks Tartus. Miks peab Lasnamäel maksma toasooja eest rohkem kui Annelinnas?

Aitäh! Hea kolleeg Taavi Rõivas! See, et teile minu vastused ei meeldi, ei tähenda, et ma küsimustele ei vastaks. Me näemegi päris paljudes asjades Eesti arenguid erinevalt ja teie, kes te olete hääletanud selle poolt, et kaudsed maksud on märgatavalt viimastel aastatel tõusnud, peate loomulikult oma samme õigustama. Mina, kes ma leian, et kaudsed maksud löövad eelkõige inimesi, kes on niigi löögi all, seisan siin seetõttu, et teha samm tagasi. Praeguses suures suves võib soojahinna pärast muretsemine tunduda kohatu, aga rege rauta suvel, ja soojahinnad praegusel hetkel on kõrged. Nad ei pruugi tõusta järgmisel aastal, sest maagaasi hind on langemas ja Konkurentsiamet jälgib väga tähelepanelikult kõigi linnade kehtestatud soojahindu. Ühelgi kütteettevõttel ei ole võimalik oma linnas kuludega mittesobivaid soojahindu kehtestada. Selle eest hoolitseb meil riiklik amet.

Protseduuriline küsimus Taavi Rõivaselt. Palun mikrofon Taavi Rõivasele!

Aitäh! Kuna minu nime nimetati, siis ma juhin tähelepanu, et ...

Hea kolleeg Rõivas! Nime nimetamise puhul on võimalik repliigi õigust kasutada läbirääkimiste ajal, nagu meie kodu- ja töökorra seadus ette näeb. Küsimuseks nüüd sõna Helle Kaldale. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Väga palju tõstatati küsimust, et riigieelarves ei ole raha, aga miks mitte leida raha näiteks astmelise tulumaksu kehtestamisest. Mis te sellest arvate – sellega saaks ju küsimust lahendada? Teiseks tahaksin repliigi korras öelda, et Konkurentsiamet kinnitab hinnad vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele. Siin lihtsalt headele kolleegidele meeldetuletuseks, et see ei sõltu mitte ühest või teisest linnast, vaid Konkurentsiameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi otsesest koostööst.

Hea kolleeg Helle Kalda! Ma tänan teid selle täienduse eest, et Konkurentsiamet kinnitab hinna. Tõepoolest siin soovitakse jälle jõuda sinnamaani, nagu me seisaksime praegusel hetkel ainult Tallinna korteriomanike soojahinna eest. Ei, see käibemaksu alandamine tuleb abiks kõigile, kes elavad praegu keskküttega korterites. Aga mitte ainult korteriomanikele, vaid, kui te tähelepanelikumalt vaatate, siis ka kirikutele ja kogudustele ning samuti riigi- ja kohalikest eelarvetest finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele. Miks me üldse need kohalikud omavalitsused sisse tõime? Sellepärast, et käibemaksu tõstmine on neid löönud. Kohalikel omavalitsustel ei ole teadupärast võimalik käibemaksu tagasi saada.

Küsimuseks saab sõna Tõnis Kõiv. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind häiris teie tutvustavas sõnavõtus väga see, kui te tõite välja, et väga suur probleem on see, kui mõni kortermaja elanik peab lõpetama teiste arvel elamise ja lülitama oma korteri maja ühtsesse küttesüsteemi, nagu see kortermaja puhul tavaks on. Te ilmselt ei ole kursis, et seda tüüpi vaidlustes on korteriühistud käinud läbi erinevad kohtuastmed ja saavutanud väga ühese seisukoha, et kortermaja küttesüsteem on üks tervik ja sealt igasugused lahtiühendamised, lahtitegemised autonoomseks tegutsemiseks on tegelikult lihtsalt teiste arvel elamine. Samuti jäi arusaamatuks, milline on motivatsioon, mis peaks sundima korteriomanikke taotlema tasuta raha, toetust KredExist ja ka mujalt, et oma maja säästvaks teha.

Aitäh! Lugupeetud kolleeg Kõiv! Teie küsimuse esimeses osas olen ma teiega absoluutselt nõus! Ka mina leian, et kortermaja on üks tervik. Võib-olla oli mind võimalik kaheti mõista. Minu põhjendus, miks me selles seaduseelnõus oleme praegu eelkõige keskendunud kortermajadele, oli see, et seal ei ole korteriomanikul valikut, milline küttesüsteem tal on, nagu näiteks on eramajades. Seal ei ole ka valikut, milline on eluruumi minimaalne küttetemperatuur. See on meil kehtestatud – kütteperioodil ei tohi toatemperatuur olla alla 18 kraadi. See oli põhjendus, miks me oleme praegusel hetkel selle eelnõu võtnud võib-olla nii kitsalt, et eramajade omanikud tunnevad, et nad pole kaasatud.
Teine küsimus: mis motiveerib soojustama? Aga soojustama motiveerib toasooja hind. Nagu te näete, käibemaks on ainult üks komponent. Võib-olla isegi märksa valusamalt on toasooja hinnale mõjunud aktsiisid. Aktsiisid on need, mille puhul karistatakse n-ö laristavat või tervisele ohtlikku käitumist ja need aktsiisid on jäänud selle seaduseelnõuga paraku puutumata. Need on tõusnud märksa kõrgemaks, kui meil euroliidu normidega peaks olema, ja need on need, mis kindlasti motiveerivad inimesi, nagu Taavi Rõivas ütles, oma aknaid soojustama ja ka maju renoveerima. Tänasel päeval oleme me lihtsalt olukorras, kus paljudel korteriühistutel on nii raske seis, et nad ei saa kohe laenu võtta. Ja nagu ma mainisin, see ongi põhiline probleem. Erinevate kaudsete maksude kiire tõstmisega praegusel raskel ajal on inimesed põhjendamatult raskesse olukorda pandud. Samas ei ole kasvanud mitte ükski sotsiaalne toetus, mis aitaks seda leevendada.

Küsimuseks on sõna Rein Ratasel. Palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Siin ilmnes äsja ühes küsimuses teatud kartus, kas selle seaduseelnõuga ei taheta mitte soodustada fossiilkütuste kasutamist. Öelge, palun, hea ettekandja, kas ma tõesti eksin, väites, et meil Eestimaal kasutatakse kaugküttes just positiivse arengulise protsessina fossiilkütuste asemel üha enam taastuvast loodusvarast saadavat biokütust. Olen rääkinud.

Aitäh, kolleeg Ratas! Teil on tõepoolest õigus! Vaadates viimaseid uudiseid, sinnapoole Eesti ka liigub, aga nagu ma juba enne mainisin, käibemaks ei karistagi erinevaid kütteliike, käibemaks on kõrgem erinevatele keskkütteallikatele, sõltumata sellest, milline on selle soojusenergia allikas, ja seetõttu me olemegi täna siin teie ees käibemaksu muutmise seadusega, mitte roheliste südamele kalli aktsiisiga.

Küsimuseks on sõna Kaia Ival. Palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Siin juba tõusetus see küsimus, millest komisjonis rääkisime, eraisikutele müüdava küttepuidu kohta, millest nad ise soojusenergiat toodavad. Teie olite varmalt valmis tegema veel erisusi ka eraisikutele. Kuid sama probleem on ka korteriühistutel väiksemates asumites, kes on loonud oma katlamajad ja kütavad neid puiduga. Kas te olete nõus ka sinna veel erisusi tegema ja kas neid erisusi lõpuks väga palju ei saa?

Minu ettepanek oli taastada samasugune sõnastus, nagu oli käibemaksuseaduses, mis kehtestas toasoojale käibemaksu. Seal oli erinevus füüsilisele isikule müüdava kütteturba, briketi, kivisöe või küttepuidu käibemaksu määras. Mis puutub kaugküttesse, siis kaugkütte puhul on käibemaksu määr allikast sõltumatu. Nagu ma mainisin, mõnes kaugküttejaamas kasutatakse lisaks hakkepuitu, mõnes kasutatakse lisaks teisi allikaid.

Teiseks küsimuseks on sõna Kaia Ival. Palun!

Aitäh! Täpsustan sel juhul küsimust. Ma pidasin silmas neid korteriühistuid, kes ise toodavad soojusenergiat. Nad ise ostavad puidu, ise toodavad. Nad ei osta seda. See tähendab, et neile see soodustus ei laieneks ostmise puhul, kui te räägite käibemaksust.

Ütleme nii, et pärast seaduseelnõu esimest lugemist on kõigil fraktsioonidel ja Riigikogu liikmetel võimalik muudatusi teha. Kui te leiate, et praegusel hetkel jääksid need korteriühistud, kes ise oma katelt kütavad, vaeslapse rolli, siis võib sellise muudatusettepaneku teha. Ma tuletan meelde, et ainuüksi maagaasi aktsiisist teenib riigieelarve veel sel aastal juurde 246 miljonit krooni. See on raha, mida veel kolm aastat tagasi ei saadud, sest maagaasi aktsiis oli null. Ja erinevatel liikidel on toasooja käibemaks 560 miljonit krooni, see on 20% puhul. Me teeme erisuse 9%-le selle seaduseelnõuga. Nii et see kulu on igal juhul alla 300 miljoni krooni isegi siis, kui ta kaasab kõik toasooja käibemaksu eriliigid.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma olen vaadanud, et viimasel ajal on mitte ainult meile, vaid ka Euroopa Liidule väga palju muret teinud see, et Eestis on hinnatõus hakanud väga kiirelt ülespoole minema. On avaldatud kartust, et meie inflatsiooniprotsent hakkab muutuma ohtlikuks. Kas see eelnõu tegelikult aitaks hinnataset allapoole viia ja vähendada inflatsiooni?

Tõenäoliselt on selle aasta alguses toimunud inflatsioon siiski seotud laiemalt kütuste aktsiisidega. Eesti Pangas öeldi meile, et ainuüksi eelmisel aastal toimunud käibemaksu 2%-se tõusu mõju tarbijahinnaindeksile oli 0,6%. See on käibemaksu tõus kõigile erinevatele teenustele ja toodetele 18%-lt 20-le. Meie puudutame praegusel hetkel ainult toasooja, millel järelikult on kindlasti mõju koduomanikele ja inimestele, kes peavad maksma oma soojaarveid. Aga väga drastiliselt ta seda inflatsiooni pidurdada ei saa, sest kogu käibemaks kokku 2% kõigele mõjutas tarbijahinnaindeksit Eesti Panga hinnangul ainult 0,6%.

Lugupeetud ettekandja! Suur tänu ettekande ja küsimustele vastamise eest! Rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Komisjon arutas seda eelnõu 10. mail. Komisjoni istungil tutvustas eelnõu algatajate nimel Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Juhin tähelepanu, et seda eelnõu on täpselt samas sõnastuses korduvalt esitatud ja neid argumente, miks see eelnõu ei ole mõistlik, on nii rahanduskomisjonis, valitsuse saadetud kooskõlastuskirjas kui siin saalis samuti korduvalt välja toodud. Mõned olulised aspektid said ka komisjonis seekord täiendavalt üle käidud, sealhulgas näiteks eelnõuga tekkiv ebavõrdsus puidu ja teiste küttematerjalide kasutajate suhtes, samuti nendega võrreldes, kes ei ole kaugküttevõrku lülitatud, sealhulgas lõviosa maaelanikest. Olulise aspektina arutas rahanduskomisjon loomulikult  ka selle eelnõu mõju riigieelarvele. Ei ole sugugi vastutustundlik rääkida kulust, mis ulatub ca 300 miljoni kroonini, ilma katteallikat pakkumata. Ma olen põhimõtteliselt nõus eelnõu algatajatega, et formaalselt piisab, kui tuua välja eelnõu maksumus, ja reeglid, mis kehtivad eelnõu seletuskirjale, ei nõua seda, et toodaks välja ka katteallikas. Küll aga, kui üks endast lugupidav erakond teeb nii olulise muudatuse ja ei tee seda mitte populismitahtest, vaid siirast soovist asju parandada, midagi muuta, siis igal juhul oleks kasulik ja mõistlik pakkuda välja ka katteallikas. Ainult nii saame me kaaluda erinevaid võimalusi, ainult nii saame me tõsiselt arutada, kas see eelnõu on Eesti riigile jõukohane, kas see eelnõu on mõistlik või mitte.
Komisjonis oli väga pikalt juttu energia säästmise soodustamise vajadusest, muu hulgas sellest, et erinevate energiasäästuvõimalustega, mida ka riik omalt poolt mitmel viisil toetab, on võimalik tegelikult saavutada oluliselt suurem kokkuhoid kui maksumäära langetamisega. Selle maksumäära langetamise maksavad needsamad soojatarbijad kinni kas siis mõne teise maksu tõusuga või mõne riigilt saamata jääva teenusega. Kui need inimesed renoveerivad oma elamu, paigaldavad kas või nii lihtsad asjad, nagu on individuaalsed soojamõõturid, siis see kokkuhoid on alatine ja see on sisuline kokkuhoid. Sellega me säästame ka energiat ja maksame selle eest, mida on mõistlik ja vajalik kasutada. Nii et igal juhul iga kroon, mis läheb energiasäästu, on efektiivsemalt kasutatud kui kroon, mis läheb maksusoodustusse.
Komisjoni arutelu puhul käis läbi ka see teema, mille kohta ma küsisin hea eelkõneleja käest siin saalis, saamata mitte mingisugust vastust. See puudutab seda, miks ikkagi on Tallinnas kaugkütte hind nii märkimisväärselt kõrgem kui näiteks Tartus. Mis need tegurid ikkagi on ja kas peaks ka mõlema linna elanikel olema huvi ja võimalus kaasa rääkida selles, et toasoe oleks kõigile taskukohane? Samuti eraldi veel hoonete soojustamisest. Arutasime ka seda, et ainuüksi, tuues taas Tallinna näite, Tallinna kaugküttetrasside isoleerimisega, mida on võimalik taotleda ka Euroopa Liidu vahenditest suure tõenäosusega, ainuüksi sellega on võimalik inimeste küttearveid vähendada kuni 10% võrra ja see oleks ühekordne investeering. Sellega väldiksime igatalvist murulappide teket soojatrasside asukohta, see oleks mõistlik käitumine igal juhul, ometi ei ole seda mingil põhjusel siiani tehtud.
Komisjon otsustas lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Selle otsuse poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 4 ja erapooletuks jäi 1. Aitäh!

Aitäh! Läheme nüüd küsimuste juurde. Esimesena saab küsimuseks sõna Lembit Kaljuvee. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Olukord on ju selline, et viimase kahe aasta jooksul on toasooja hind kasvanud umbes poolteist korda, elektri kilovati hind on krooni pealt tõusnud poolteise kroonini, mootorikütused on meil umbes kaks krooni kallimad kui Soomes või Rootsis. Muidugi võib rääkida ühest või teisest põhjusest, aga üks põhjus on kindlasti see, et me oleme oma maksusüsteemi kiirete muutustega soosinud seda ja kaasa mänginud, et kütuse puhul meil selline olukord on. Mida siis teha? Miks sa ei taha tulla selle ühe n-ö tagasisammuga kaasa?

Aitäh! See läheb nüüd selle eelnõu raamidest kaugele välja. Aga väide, nagu oleks Soomes ja Rootsis mootorikütus odavam, ei vasta tõele. Mul oli hiljuti vajadus ja ühtlasi võimalus sõita autoga läbi pool Euroopat ja mitte kusagil ei olnud mootorikütus nii odav kui Eestis, igal pool oli kallim. Ja neid riike, mida ma olin sunnitud läbima seoses meile kõigile teadaoleva tuhapilvega, oli ikka väga palju, sealhulgas ka Rootsi. Soomes olen ma samuti hiljuti käinud. Nii et see väide lihtsalt ei vasta tõele. Nüüd mis puudutab seda sammu tagasi. Muuseas, ma rõhutan, et otsus ühtlustada käibemaksu ka toasoojale ei ole mitte selle valitsuse otsus, see pole ka mitte eelmise ega isegi mitte üle-eelmise valitsuse otsus, vaid see otsus on juba 2001. aastast paigas. See on üks kõige kauem ette valmistatud maksumuudatusi üldse. Miks maksuerisuste vähendamine on oluline, seda, ma usun, teab iga Riigikogu liige, kes natukenegi majandusteemade vastu huvi tunneb. Seda on väga põhjalikult Eestis käies argumenteerinud ka näiteks IMF. Seda on räägitud riigieelarve menetlemise käigus korduvalt. Meil on valik. Tegelikult see 300 miljonit, mis teie pakutud eelnõu peale kulub, tuleb kusagilt saada, ja kui te tahate ausat diskussiooni selle eelnõu ümber, siis olge nii ausad ja käige välja see koht, kust me selle raha võtame. Ei ole päris nii, et ainult koalitsioon peab raha lugema ja mängima etteantud raha raames. Ka vastutustundlik opositsioon peaks raha lugema. See on meie kõigi ühine raha ja korrektne oleks, et kui te teete väga suuri kulusid nõudvaid muudatusettepanekuid, siis te ka ütlete, mille arvel see kulu tuleks teie arvates katta.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Te teate, et meil on ligi 100 000 töötut inimest ja praktiliselt on see praegu iga viies, võib-olla juba rohkem, ligi iga viies töövõimeline elanik. Ja peaaegu iga kolmas pensionär elab praegu vaesuspiiril. Need on statistikaandmed. Mõnes piirkonnas, nagu näiteks Ida-Virumaal, on varsti juba iga neljas töötu. Ja lootust pole. Mõned on juba rohkem kui pool aastat töötud. Ja ütelge, palun, kas te teate, kui palju nad saavad raha riigi poolt ja kui palju maksab korter ja kui palju sellest hinnast maksab küte. Mispärast ei ole teile elanike praegune olukord argumendiks, et arutada ja koos leida väljapääs selles küsimuses?

Aitäh! Just teie esitatud põhjustel, millest osa olid küll pisut ebatäpsed, aga ma usun, et mõte sellest ei muutu – just nendel põhjustel peame me iga maksumaksja krooni väga põhjalikult lugema. Just nendel põhjustel peame me vaatama, et meil jätkuks raha toimetulekutoetuseks, et meil jätkuks raha töötutele toetuste maksmiseks, tööhüvitiste maksmiseks jne. Me ei saa kergekäeliselt, lihtsalt selleks, et koguda enda parteile populaarsust, teha maksusoodustusi, mis tegelikult käivad Eesti riigile üle jõu. Me peame lugema iga krooni, mis meil eelarves on ja me peame sellesse rahasse vastutustundlikult suhtuma.

Küsimuseks saab sõna Kadri Simson. Palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Minu tähelepanu haaras teie jutt sellest, et komisjonis räägiti Tallinna ja Tartu küttehindadest. Oleks seda komisjonis räägitud, oleksin juba komisjonis kaasa löönud. Aga ma vaatan Konkurentsiameti kodulehte, kus on otsus, et keelduti kooskõlastamast Tartu suurima kaugkütteettevõtja Tartu Keskkatlamaja taotlust tõsta sooja hinda, mis oleks toonud tarbijatele hinnatõusu 27%. Samas on Tallinna ja Tartu soojahinnad mõlemad täpselt Konkurentsiameti kooskõlastatud. Kas te oskate välja tuua, mis see Tartu ja Tallinna küttehinna vahe on? Tallinnas on 465 km soojusvõrke ja soojahind on 851 krooni MWh. Mis see Tartus siis on?

Aitäh! Ütleme nii, et kütteperioodi jooksul oli see vahe, kui ma nüüd peast õigesti mäletan, ligi 30%. Ma võin eksida, aga see suurusjärk on sinna kanti ja vahe oli Tartu kasuks. Miks ta nii on, seda võikski arutada ja ma väidan, et päris kindlasti on võimalik Tallinna toasooja oluliselt soodsamaks muuta, kui investeerida nendesse haljendavatesse küttetrassidesse, mis on tohutu soojuskao allikas, ja kui investeerida elamute energiasäästlikkuse suurendamisse nii vuukide soojustamise kui ka nii lihtsa asja näol nagu iga korteri energiamõõturi ja regulaatori paigaldamine. See kokkuhoid, mida on võimalik saavutada, on tegelikult väga suur.
Juhin tähelepanu, et nagu hea küsija ise oma ettekande käigus rääkis, on käibemaksu tõusu mõju vaid väga väike osa energiahindade kallinemisest. Seal on väga palju tegureid. Kui me räägime praegu selle tõusu mõjust, mis heal juhul moodustab kogu tõusust ühe neljandiku, siis mõistlik oleks arvestada, et energiahindade tõus, sõltumata sellest, mida Eesti oma maksudega teeb, võib aset leida ka järgnevatel aastatel. Et selleks valmistuda, oleks tark juba praegu rääkida ka parlamendis võimalikult palju sellest, kuidas me saavutaksime säästlikuma energiakasutuse, kuidas me saavutaksime soojapidavamad ja vähemate soojakadudega energiasüsteemid.

Teiseks küsimuseks on sõna Lembit Kaljuveel. Palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma palun vabandust, et ma ütlesin mootorikütused, tegelikult ma mõtlesin diislikütust. Tõesti, diislikütus on nii Soomes kui Lätis peaaegu kaks krooni odavam kui Eestis, nii et rekkad, mis siit välja lähevad või siia sisse tulevad, tangivad ikkagi meie naaberriikides ja paagitäis maksab seal umbes 3000 krooni vähem kui meil. Aga ma tahtsin küsida, kas koalitsioonis ja rahanduskomisjonis on olnud arutlusel, et me muudame oma kaudsete maksude poliitikat järgmise aasta eelarve osas – ma mõtlen siin nii aktsiisi kui käibemaksu osas –, tehes teatud soodustusi. Või ei ole sellist mõtet olnud?

Aitäh! Taas kord juhin ma tähelepanu sellele, et te viite arutelu väga laiaks – laiemaks, kui seda selle eelnõu pinnalt saaks teha. Aga vastus teie küsimusele on see, et Eesti maksupoliitika selge trend on maksusüsteemi efektiivsemaks muutmine. See tähendab ka erisuste vähendamist ja see võimaldab hoida maksumäärad mõistlikul tasemel. Juhul kui me erisusi suurendaksime, oleks selle sammu teine pool vältimatult maksumäära tõus. Taas kord juhin ma tähelepanu, et see rahahulk, millega me arvutama peame, ei muutu kuidagi iseenesest suuremaks. Ja kui me teeme mingi erisuse ühele sektorile, siis me peame kusagilt mujalt raha koomale tõmbama. Täpselt samamoodi toodi ka eelmise päevakorrapunkti käigus välja, et erimärgistatud kütus maksab Eesti riigile 1,3 miljardit aastas. Need on väga suured summad ja maksuerisused üldiselt kipuvad olema oluliselt ebaefektiivsemad kui kõikvõimalikud otsetoetused. Ja seda ainuüksi seetõttu, et maksuerisusest saavad kasu ka need, kes tegelikult abivajajad ei peaks olema või kes tegelikult riigilt toetust või soodustust vältimatult saama ei peaks. Oluliselt mõistlikum oleks aidata neid, kes tegelikult abi vajavad, ja kaaluda iga Eesti maksumaksja krooni ikkagi efektiivsuse seisukohast.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Hea esineja! Te ütlesite ja küsisite lausa, et kust me selle raha siis võtame, kui me käibemaksu ei tõsta. Noh, ma pakun välja: astmeline tulumaks, ettevõtte kasumi maksustamine jne. Kuid te käsitlesite maksuerisuste kaotamist nagu ainuõiget teed. Ja ma küsin, et miks siis suurem osa Euroopa riike neid maksuerisusi vägagi aktiivselt rakendavad, alates toidu käibemaksumäärast kuni spordi, kontsertide, veevarustuseni välja.

Aitäh! Trend maksusoodustuste vähendamisele on Euroopas valdav. Väga paljud Euroopa riigid, kes kriisiajal lasksid oma eelarve üüratusse defitsiiti, on praegu mõistnud, et see ei olnud lõpuni õige. Ja seetõttu on täiesti selge see, et neid erisusi vähendatakse absoluutselt igal pool. Kui te loete rahvusvahelist ajakirjandust, siis on see teile kindlasti selge.
Ma tänan väga, et Marika Tuus esimese keskerakondlasena pakkus konkreetselt välja võimaliku katteallika ja kui see on teie vastus, et võtame toasoojalt käibemaksu madalamaks ja kehtestame inimestele täiendava maksukoormuse, siis see on vähemalt aus valik. Mina sellist valikut kindlasti ei toeta sellepärast, et mõlemad teie pakutud maksutõusud mõjuksid laastavalt kogu Eesti majanduskeskkonnale. See mõjutaks nii inimeste palku kui pensione vähenemise või vähemalt aeglasema kasvu suunas ja seega oleks Eestile igal juhul vale tee. Aga vähemalt on see aus poliitiline valik, mille te välja pakkusite, ja ma tänan teid selle eest.

Teine küsimus, Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud Taavi Rõivas! Kuna te siin hakkasite improviseerima ja pakkusite komisjonis räägitu pähe seda, mis teil endal meelde tuli, siis te eksisite numbritega. Konkurentsiametis on kooskõlastatud soojuse piirhind Tallinnas 851 ja Tartus ilma hinnatõusu kooskõlastamiseta 744 krooni, nii et vahe ei ole kolmandik. Aga minu küsimus on järgmine. Te ütlete, et kõrge maks on õigustatud sellepärast, et teil tuleb eelarvet millegagi täita. Samas ei ole see õigustatud inimestele, kes on sunnitud n-ö toimetulekupiirist natuke ülalpool olles maksma märksa suuremaid arveid. Ma tuletan meelde, et aktsiisidest on eelarves 246 miljonit ja toasooja käibemaksust 560 miljonit. Kas poleks siis õiglane, et selle võrra aidatakse omavalitsusi, kes teevad neid renoveerimistöid? Siin hinnas on ka näha, et need omavalitsused, kellel on pikemad küttetrassid, peavad võtma kallimat soojahinda.

Aitäh! Punkt üks: numbritest rääkides pidasin ma silmas kütteperioodiaegset ja -eelset hinda. Praegu on ilmad juba soojad ja need hinnad võivad erineda, aga see tõepoolest ei ole selle eelnõu kontekstis primaarne.
Punkt kaks: kui mind tsiteerida, siis ma oleksin väga tänulik, kui seda tehtaks täpselt. See tsitaat, mis mulle praegu omistati, ei ole täpsusele just kuigi lähedal.
Punkt kolm: mis puudutab seda, kuidas oleks eri omavalitsustel võimalik investeerida soojamajandusse, kuidas on riigil võimalik seda toetada, siis päris kindlasti on riik seda vastavalt võimalustele ka teinud. Mina näen konkreetselt oma koduomavalitsuse Tallinna puhul küll võimalust taotleda Euroopa Liidu vahenditest investeeringut soojustrassi – seda pole paraku siiani tehtud. Ma väidan, et see vähendaks kõikide Lasnamäe, Õismäe ja Mustamäe elanike soojaarveid. See protsent, mille võrra ta vähendaks, jääb ilmselt 5–7% juurde. Aga see oleks ühekordne investeering ja küttearved väheneksid väga pikaks ajaks. Mina usun, et siin on väga palju kinni ka omavalitsuses endas, kes seda abi taotleb ja kes ka ise oma vahendeid panustab ja kes mitte. Vastavalt sellele siis ka mõne omavalitsuse elanikud maksavad väiksemaid soojaarveid kui teised.

Teiseks küsimuseks on sõna Eldar Efendijevil. Palun!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on järgmine küsimus. Inimesed, kes on tööta ja saavad väikese toetussumma riigi poolt, peavad ühelt poolt otsustama, kas nad maksavad korteriüüri, et mitte kaotada korterit või et nendel ei lülitataks välja soojust, ja teiselt poolt on vaja midagi süüa – ma ei räägigi riiete ostmisest. Kas teie olete valmis olukorraks, kui piirkonnas, näiteks jällegi Ida-Virumaal, lülitatakse paljudes korterites välja küte või inimesed kaotavad korteri ja nad heidetakse tänavale? Ma ei tahaks rääkida katastroofist, aga see on küllaltki pingeline sotsiaalne situatsioon.

Aitäh! Kiusatus viia arutelu kõikide Eesti ees seisvate probleemide peale on mõistetav, aga paraku laiendab see käesoleva eelnõu kontekstis teemat minu hinnangul liigselt, ja see ei olnud sellises kontekstis ka komisjonis arutelul.

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Austatud ettekandja! Kuivõrd on analüüsitud selle eelnõu sotsiaalseid mõjusid? Kui me võtame aluseks näiteks Statistikaameti uuringu "Vaesus Eestis", siis enamik vaeseid perekondi elab ju hoopiski halupuuküttega elamispindadel, samal ajal kui jõukad inimesed, kellel on suured keskküttega korterid, võidaksid sellest eelnõust kõige enam.

Aitäh väga hea küsimuse ja tähelepanu juhtimise eest! Ma põgusalt sellest alguses ka rääkisin. Aga tõepoolest on nii, et see eelnõu tegeleb üksnes ühe võimaliku kütteliigiga ja seejuures ei tee soodustust mitte üksnes abivajajatele, vaid teeb seda lausalisena. Ehk siis ka need, kellel on Tallinna vanalinnas kaugküttevõrku lülitatud 100 m² suurune või suuremgi korter, saaksid sellest soodustusest osa. Mis teisisõnu tähendab, et me kõik ühiskonnana peaksime ühiselt ka nende inimeste soojaarvest tulevikus osa kinni maksma. Loomulikult on see ebaefektiivne, loomulikult jäävad selle tõttu tegelikud abivajajad aitamata, sest riigi raha on täpselt nii palju, kui riigi maksumaksjatel on seda võimalik riigile maksudena maksta. Midagi juurde leiutada ei ole paraku võimalik. Samuti see kõikide eelarvekulutuste katteks pakutav astmeline tulumaks, mis erinevatel hinnangutel, sõltuvalt sellest, kui kõrgeks me kõikide inimeste maksukoorma ajame, annab meile maksimaalselt paar miljardit lisatulu lühiajaliselt, tähendab tegelikult seda, et juba keskpikas perspektiivis eestlaste elujärg halveneb, kuna üldine majanduskeskkond saab astmelise tulumaksuga ikka olulise hoobi. Nii et summa summarum on see tegelikult suur karuteene, mida kavandatakse.

Teiseks küsimuseks on sõna Rein Ratasel. Palun!

Tänan, juhataja! Hea ettekandja! Ma mõistan teie korduvat murelikku küsimust, kust riik selle raha võtab. Samas te väitsite ja õigesti väitsite, et maksumaksja raha tuleb mõistlikult kasutada. Kui te käibemaksu tõstsite ja aktsiisi panite otsa, siis oli rahaallikas selge – Eesti inimese tasku. Ja tema seisukohta te minu mäletamist mööda selleks ei küsinud. Kas komisjon arutas kas või põgusalt ka võimalikke katteallikaid, näiteks nende näol, kelle kuupalk on praegu üle 30 000 krooni? Olen rääkinud.

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et see käibemaksumäära muudatus, millest me täna räägime, ei ole mitte tehtud ei praeguse rahanduskomisjoni ega veel vähem minu isiklikul osalusel. See otsustati käibemaksuseaduses juba 2001. aastal, mil mina töötasin Justiitsministeeriumi ametnikuna ja maksuseadustega otseselt kokku ei puutunud. See etteheide, et meie oleks seda konkreetset käibemaksumäära muutnud, ei ole päris täpne. Mis puudutab astmelist tulumaksu, siis seda on pakutud ikka väga paljude riigi kulude katteks paralleelselt – ükskõik mis eelnõuga Keskerakond välja tuleb, kus on kulud, olgu selleks siis kusagile mis iganes sektorisse raha juurde leidmine või mõne maksusoodustuse tekitamine, ikka on katteallikaks astmeline tulumaks. Kui vähemalt kas või kolmandik nendest Keskerakonna pakutud eelnõudest peaks juhuslikult läbi minema ja selle katteks peaks tegema uue astmelise tulumaksu süsteemi, siis need maksumäärad saaksid olema nii kõrged, et me ei kujuta ettegi, kui kõrged need on. Seda maksu ei suudaks maksta siis ei see, kellel on palk 3000, ega see, kellel on palk 30 000. Kindel on ka see, et kui me sellised kõrged maksumäärad Eestis teeksime, siis meie üldine elatustase kannataks ikka väga kõvasti.

Teiseks küsimuseks on sõna Helle Kaldal. Palun!

Aitäh! Ma ei oleks küll küsinud, aga kui te vastasite ühele küsimusele, et väga hea küsimus, siis ma tahtsin täpsustuseks öelda, et Mustamäel elab 65 000 elanikku. Nendest on alla keskmise sissetulekuga inimesi 87%, kusjuures veel üks neljandik on pensionärid – need ei ole sugugi suure sissetulekuga. Ma ei tahagi teie vastust, aga see on näotu tuua inimesi niimoodi näiteks. Rikkad inimesed elavad rohkem oma majades.

Head kolleegid! Meil on praegu küsimuste ja vastuste voor. Kõigil fraktsiooni esindajatel on isikliku ja fraktsiooni seisukoha väljendamiseks võimalus läbirääkimiste käigus. Praegu ma palun esitada küsimusi, et puldis olev ettekandja saaks nendele ka vastata. Teiseks küsimuseks saab sõna Marika Tuus. Palun!

Aitäh! Ma pakkusin tõesti maksutõusu välja, kuid ma pakkusin selle välja jõukamale ühiskonnakihile ja seda vaesemate kasuks, sest nagu me kõik siin saalis ilmselt teame, mõjutab kaudsete maksude ja riigilõivude tõus negatiivselt just väiksema sissetulekuga inimesi. Aga see, mis teie eelmisel aastal tegite – kaudsete maksude tõus – tõstis meie maksukoormust üle 4 protsendi. Kui see astmeline tulumaks kuidagi ei sobi – me küll arvame, et järgmises koosseisus saame me selle siin saalis ikkagi sisse viia –, miks siis enamik Euroopa vanu riike ja ka Ameerika seda rakendavad?

Aitäh! Ma ei tea, kas keegi siin saalis sai nüüd aru, kuidas see küsimus on seotud eelnõuga 712. Pean tunnistama, et mina küll ei saanud. Aga ma juhin hea küsija tähelepanu sellele, et kui ta võtab nii radikaalselt sõna kaudsete maksude tõstmise vastu, siis ta võiks analüüsida seda ka sellest aspektist, et viimased kaudsete maksude tõusud, mis on Eesti ühiskonda raputanud, on toimunud just nimelt tema erakonna esimehe eestvedamisel. Ma pean silmas Tallinna müügimaksu, mis tõepoolest, olles administreerimiselt erakordselt kulukas, puudutab absoluutselt iga tallinlast ja kahjuks ka neid inimesi, kes tegelikult Tallinnas ei ela ega Tallinnas isegi mitte ei osta midagi, rääkimata paadimaksust, mis samuti on kaudne maks, mille suhteliselt käpardlik kehtestamine tekitab tegelikult rohkem probleeme kui maksutulusid Tallinna linnale. Kui me võtame sõna kaudsete maksude kontekstis, siis need on need kaks viimast Eestis kehtestatud kaudset maksu, mille suhtes ka mina olen erakordselt kriitiline. Kui me räägime sellest, kas Eestil oli vaja tõsta eelmisel suvel käibemaksu 2% võrra ja sellega vähendada tegelikult hinnatõusu vähem kui 1% võrra – selle mõju tõi Kadri Simson väga korrektselt oma ettekandes välja – siis jah, ma tunnistan, et seda oli sel hetkel väga vaja, sest muidu oleks Eesti riigi eelarve olnud palju suuremas miinuses.

Küsimuseks saab sõna Mai Treial. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eesti on oma põhjamaise kliimaga küll sellises olukorras, kus kaks kolmandikku aastast peavad inimesed oma kodu heaks seoses toasoojaga päris suuri kulutusi tegema ja seda ka suvel, kui on vaja sooja vett. Mis sa arvad sellest, et kui nüüd vähendada käibemaksumäära 9%-le ja kui arvestada seda, et meil on pikaajalisi töötuid üle 51 000 inimese ning see arv võib suureneda, siis kui paljudel inimestel muudaks see olukorra paremaks?

Aitäh! Mis puudutab töötuse numbreid, siis mul on väga hea meel, et need numbrid on hakanud oluliselt vähenema. Ma väga loodan, et tegemist on trendiga. Siin ma juhin tähelepanu, et Statistikaameti andmed kajastavad esimest kvartalit, aga töötuse määra oluline langus 14,6%-lt 13,8%-le on aset leidnud pärast Statistikaameti referentsperioodi lõppu. Ma ei julge täna öelda, kas tegemist on lõpliku trendiga ja kas me võime tulevikku ekstrapoleerida just sellisena. Ma väga loodan, et midagi see näitab. Ma väga loodan, et need suured jõupingutused, mida me oleme teinud selleks, et töötus enam ei kasvaks ja pigem hakkaks vähenema, on hakanud ka vilja kandma. Ja veel kord – ma loodan, et ma ei pea seda rohkem välja tooma –, aga veel kord juhin tähelepanu, et just selle tõttu, et kogu maailmas on praegu jätkuvalt väga keerulised ajad, peame iga Eesti riigi eelarve krooni, iga miljonit, iga sadat miljonit väga põhjalikult kaaluma, enne kui me selle ühte või teise kohta otsustame suunata.
Ma olen täiesti kindel, et ka need Helle Kalda mainitud Mustamäe elanikud võidaksid oluliselt rohkem soojaarves, kui me panustaksime Euroopa vahendeid, omavalitsuste vahendeid, riigi vahendeid ja miks mitte ka CO₂ müügist tulenevaid vahendeid ning inimeste endi vahendeid sellesse, et neid kortermaju pisutki soojapidavamaks muuta, et nendes kortermajades küttesüsteeme pisutki nüüdisajastada, sest nagu keegi küsijatest väga õigesti märkis: ilma kütmine käib kindlasti igale eestlasele üle jõu. Ka meile ühiskonnana käib see üle jõu. Igal juhul peame me panustama ka energiasäästu. See pole nii, et me muudame soojaenergia riigi kulul maksimaalselt odavamaks ja laseme energiat edasi raisata, ükskõik kas see raiskamine on tahtlik või tahtmatu. Mõlemaid juhtumeid on. Pigem peaksime otsima ühiselt võimalusi, kuidas ka riik saaks kaasa aidata sellele, et me energiat nii palju ei raiskaks, et me ei maksaks selle eest, et me kütame ilma.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, proua juhataja! Austatud komisjoni esimees! Mulle teadaolevalt käis komisjon ka Eesti Pangas, kus öeldi, et Tallinna müügimaksu mõju on kuus korda väiksem kui käibemaksu mõju. Miks te seda müügimaksu igal sammul armastate rõhutada ja esile tuua, kui siin vahe nii suur on?

Aitäh! Ma lihtsalt hoiatasin kolleeg Marika Tuusi, et ta oma erakonna esimehe suhtes nii hirmus kriitiline ei oleks. Ma ei tea, kuidas teil need tavad täpselt on, aga olen kuulnud, et teil on distsipliiniküsimus suhteliselt terava tähelepanu all. Mis puudutab müügimaksu mõju, siis Tallinna elanikele on ta kindlasti suurem kui üks kuuendik käibemaksu mõjust. Kui me võtame kogu Eesti, siis võib tõesti loota, et hiidlase või saarlase jaoks on see mõju isegi väiksem kui üks kuuendik. Samas, kui me võtame mõju ettevõtjatele, kaupmeestele, siis võib see olla kohati isegi kuus korda suurem kui käibemaksu tõusu mõju, sest uue maksu kandmine infosüsteemidesse, arvetele, igale poole ettevõtte raamatupidamisse on uskumatult kulukas. Seetõttu ma usun, et kõik, kes on selle müügimaksu kehtestamise suhtes kriitilised, on seda põhjusega.

Küsimuseks saab sõna Inara Luigas. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tooksin ühe näite. Kui riigil on vaja raha eelarvesse, siis tegelikult on katteallikas ju rahvas – ta maksab maksude kaudu kõik need tulud riigieelarvesse. Nüüd, kui rahval on vaja mingeid soodustusi, siis tegelikult peaks ju appi tulema riik. Eelmisel nädalal käis rahanduskomisjon Eesti Pangas ja seal räägiti sellist asja, et valitsusel on kavas võtta laenu ja juba 2010.–2012. aastani võetakse laenu umbes 4 miljardit krooni. Samas näitavad kõik prognoosid, et tööpuudus jääb nii kõrgeks ja inimeste sotsiaalne olukord on väga halb. Sellele on osutanud ka OECD raportid, et vaesumine süveneb jne. Kas selle suure laenu võtmise puhul võiks sinu arvates tulla meil rahanduskomisjonis seesama teema uuesti üles, et laenude kaudu otsida katteallikaid inimestele nende maksude leevendamiseks?

Aitäh! Head ametikaaslased! Ma juhin tähelepanu, et kolleeg Inara Luigas seadis praegu küsimuse alla Eesti konservatiivse eelarvepoliitika ja pakkus laene aseaineks maksutuludele. Ma väga loodan, et Eesti suurima opositsioonijõu seisukoht ei ole nii lihtsustatud. See on ju just see, mille pärast Kreeka on praegu seal, kus ta on. See on just see, mille pärast Tallinna linn on oma rahaga nii hädas, nagu ta praegu on. Laen ei ole mingil juhul alternatiiv maksutulule. Te ütlesite oma küsimuse alguses täiesti õigesti, ja mul on hea meel, et see teadmine ja see arusaam on üsna laialdane, et nii ongi: mitte ühtegi asja ei saa riik oma kodanikele anda, mida ta ei ole varem kodanikelt ära võtnud. Riik saabki lõviosa oma tuludest kodanike käest ja kui riik kodanikele midagi annab, siis selle raha peab ta enne nendelt kodanikelt võtma. Täpselt nii ongi. Ja iga summa, mida riik soovib täiendavalt anda, peab ta ka täiendavalt maksudega kokku koguma. Kui see eelnõu läheks läbi, ei peaks Eesti riik võtma järgnevatel aastatel defitsiidi katteks mitte neli miljardit laenu, vaid umbes kuus miljardit. Mina arvan, et see on ebamõistlik.

Teiseks küsimuseks saab sõna Mai Treial. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina sellist optimismi ei jaga, et töötus on vähenenud. Eksperdid ütlevad küll, et kõrge tööpuudus raugeb väga aeglaselt. Samas on pikaajaliste töötute hulgas ju ca 18 000 neid, kes on olnud töötud kaks ja enam aastat. Need on väga suured arvud. Sa nimetasid ise ka, et just selle tõttu, et olukord maailmas on keeruline, ei tohiksid lahendused olla sellised, nagu eelnõu pakub. Vastupidi, mina leian, et riik peab inimestele appi tulema. Ja ma küsingi, millal ja mida siis valitsuskoalitsioon kavatseb teha, et inimesed suudaksid oma kodu soojana säilitada.

Aitäh! Selle eelnõu vastuvõtmine seadusena mitte ei suurenda meie võimalusi töötusega võitlemiseks, vaid vähendab neid, sest kui me selle eelnõu seadusena vastu võtame, on riigil vähem raha kõikideks muudeks kulutusteks.

Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ma muidugi saan aru, et Eestis ei eksisteerigi muud maksupoliitikat kui Reformierakonna maksupoliitika ja seal kõrval on siis vale maksupoliitika. Aga ometi, kui me vaatame teisi Euroopa riike, siis mitmel pool prevaleerib teie mõistes vale maksupoliitika. Te olete ise võtnud omavalitsustelt raha vähemaks, nüüd peavad nad siis võitlema kas või näiteks ka kütuse kompenseerimisega. Ülenurme suhteliselt rikas vald teatas näiteks eelmisel nädalal, et tal on toimetulekutoetusteks ettenähtud summa juba otsas. Kas ma sain õigesti aru või te eksisite, viidates, et 6 miljardit jääb riigil saamata, kui me nüüd selle seaduse rakendame? Mille alusel te seda väidate?

Aitäh! Ma oleksin väga tänulik, kui keegi näitaks korraks kolleeg Pelisaarele seda eelnõu, millest me praegu räägime, sest küsimus oli küll kahjuks täiesti teemast mööda. Ma ei ole öelnud, et selle eelnõuga jääb 6 miljardit saamata. Ma juhin tähelepanu, et kui te kuulate, siis kuulake palun tähelepanelikult. Ma vastasin kolleeg Inara Luigasele, kes tõi välja, et järgmiste aastate küll vähem, aga siiski defitsiidis eelarve tõttu peab Eesti riik järgnevatel aastatel laenama kokku ca 4 miljardit krooni. See on laen, mis võetakse defitsiidi katteks kuni 2013. aastani, mil Eesti riigieelarve on taas tasakaalus. Kui see eelnõu läbi läheks, oleks vaja nendesamade aastate jooksul laenu võtta mitte 4 miljardit, vaid kuni 6 miljardit krooni. See oli see, millele ma tähelepanu juhtisin.

Küsimuseks saab sõna Arvo Sarapuu. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Ma jälgin seda diskussiooni suure põnevusega ja siin on nii, et vastustes laiendate te ikka ise ka tegelikult seda teemat, mis puudutab käesolevat eelnõu. Aga Inara Luigase jutu täienduseks on küsimus selles, et kui rääkida Eesti Panga majandusprognoosist ja majanduspoliitika põhiprobleemidest, mis on siin välja toodud, siis graafikus on väga ilusasti näidatud, et tõesti kavatsetakse võtta laenu aastail 2010, 2011, 2012. Aga minu küsimus on tegelikult seotud sellega, et kohalikud omavalitsused on ka ikkagi Eesti riigi osa. See ei ole päris aus, kui näiteks rahanduskomisjonis arutatakse sedasama eelnõu, aga ei arutata seda ka sellest aspektist, mida siis ikkagi kohalikele omavalitsustele soovitada. Mis siis ikkagi tegelikult tuleks ette võtta? Kas sellest on ka juttu olnud, kui tõsiselt rääkida?

Aitäh! See küsimus väljus taas kord täielikult selle eelnõu arutelu raamidest. Ma usun, et me ei peaks arutama siin, mida me soovitame kohalikele omavalitsustele. Kohalikud omavalitsused on ise pädevad oma pädevuse piires otsustama ja  tegutsema. Nad ei oota kindlasti seda, et meie siin Toompeal neile kõik asjad ette kirjutaksime.

Tänan, juhtivkomisjoni esindaja! Rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh ettekandjale küsimustele vastamise eest! Läheme nüüd edasi läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

See on hea, et siin saalis üritatakse inimeste probleeme lahendada. Ühiskonnaga on alati niimoodi, et ühiskonna ees on alati probleeme ja neid tulebki lahendada. Probleemide vältimine on kõige kehvem tee nende lahendamisel. Pean ütlema, et kogu sellise vaba ja konkureerival ettevõtlusel põhineva majanduse ajalugu näitab ühte: mingid maksuerisused ei tekita märkimisväärseid hinnaerisusi. Nagu te kõik aru saate, ei ole ka siin ette loetud hindade tõus, mis puudutab soojust ja energiat, seotud mitte maksu- ja aktsiisitõusuga, vaid just nimelt sellega, et hoopis muudel põhjustel – kliimapõhjustel, keskkonnapõhjustel – on hinnad maailmaturul tõusmas.
Probleemid, mis on meie ees, on valdavalt seotud asjaoluga, et sel perioodil, kui ehitati need majad, kus praegu elavad inimesed, kelle jaoks energiakulutused küttele on muutunud vägagi suureks, maksis nafta praegustes hindades võib-olla ehk 10 dollarit, võib-olla vähemgi – kes seda mäletab. Kui probleemiks on kõrged küttehinnad – õigemini küttekulud, mitte hinnad –, siis seda tulebki lahendada sisuliselt. Sisuline lahendamine tähendab lihtsat analüüsi ehk analüüsi, mis näitab kõigile ühte arusaadavat asja: meie kodudes ei ole kõrged energiakulutused mitte paratamatud, vaid on seda ennekõike selle tõttu, et energia kokkuhoidu ei ole investeeritud, panustatud ja selle peale ei ole isegi mõeldud.
Praegune olukord ehk teadmine, mis on maailmas olemas juba vast 20 aastat, ütleb seda, et nii Eesti, Soome kui Rootsi laiuskraadidel ehitatavate majade kütteenergia kulutus on, ütleme, 20–40 kWh ruutmeetri kohta aastas. Kuna Tallinna linn, mis eksponeerub siin saalis ikka ja alati kui selliseks roheliseks, arukaks ja majanduslikult väga hästi juhituks ja planeerituks pürgiv linn, ennekõike oma n-ö targa poliitilise juhtimise tõttu, siis küsin mina siinkohal, et miks küll Tallinna linn ei ole oma viimase viie aasta jooksul edendatud sotsiaalmajade ehitamise käigus seda 20-aastast kogemust kasutusse võtnud ja ehitab ikka maju, mille energiakulutused on praegu umbes 150–200 kWh ruutmeetri kohta aastas. Ma mõtlen neidsamu Lasnamäele ja muudesse kohtadesse kerkinud ehitisi. Tallinn ei panusta mitte ühelgi moel sellesse kaasaegsesse teadmisse, mis võimaldaks ehitada säästlikke maju. Kas selle tõttu, et panna need sotsiaalmajade elanikud olukorda, kus nad on n-ö sundviskes ja maksavad ikka kõrgeid energiakulutusi, või miks? Probleeme lahendatakse teadmistega. Võib välja näidata, et neid saab lahendada ka mingil moel makse reguleerides, kuid uskuge, kõikides küsimustes, mis puudutavad energiat, otse või kaude füüsikat, ei ole maksud kõige paremad asjad, vaid seda on ennekõike teadmised.
Ja nii on ka siin, et ühiskonna jaoks ehk elanike jaoks – ja tõepoolest, meil on praegu üle miljoni inimese, kes elavad, ütleme, 20–30 aastat tagasi valminud ja vanemates hoonetes, kus energiasääst ei olnud kõige peamine, mida saavutada – on kõrged küttearved probleemiks. Aga see probleem ei ole lahendatav kütte hinnaga. Ükskõik milline muutus kütte hinnas on marginaalne oludes, kus, uskuge või mitte, järgmise paarikümne aasta jooksul tõusevad energia hinnad märkimisväärselt kiiremini, kui on toimunud möödanikus.
Järelikult, kui soovitakse nendes küsimustes sisuline olla, siis tuleb ka selles osas sisulist koostööd teha. Paraku on erakonnaga, kes on ette pannud alandada käibemaksu, lahendamaks inimeste kütteenergia probleemi, väga raske sisulist koostööd teha. Alati, kui me oleme kirjeldanud ja kõnelnud, millised on ühed või teised plaanid, kas või näiteks energiasäästuga seotud plaanid, milleks on ellu kutsutud selline osakond KredExi alluvuses nagu kliima- ja energiaagentuur, kuuleme piinlikku süüdistamist selles, kuidas üks või teine erakond olla ära ostetud. Sellise, kuidas ma ütlen, rafineeritud poliitilise sõimu ja peksu kontekstis on, uskuge, väga raske öelda, et me pöörame ette oma teise, kolmanda, neljanda, viienda ja kümnenda põse ja laseme sellel edasi sündida. Sellepärast uskuge: see kriitika, mida te teete energiasäästu meetmete käivitamise kohta, on ebakompetentne ja sisutu. Täpselt samamoodi, nagu on ebakompetentne ja sisutu teie erakonna planeerimis- ja ehitamistegevus Tallinnas. See ei kannata mitte mingit kriitikat. Ammugi mitte kontekstis, kus te kõnelete, et te tegelete rohelise pealinna ehitamisega. Te võite lõpmatuseni vehkida oma maksualandustega, tegelikult on see teie jaoks suhteliselt hädine tee, sest iga inimene, iga korteriomanik, kes peab tasuma kõrgeid küttehindu, saab aru, et see kahekordne käibemaksu alandamine ei anna mitte mingisugust tulemust. Sellest saate aru ka teie ise ja selle tõttu on meil väga raske sellist pinnapealsust, sellist, kuidas seda nüüd öeldagi, mõõdukat tühikargamist seoses inimeste probleemide lahendamisega kuidagi tõsiselt võtta ja seda toetada.
Ja soovitus on tõepoolest lihtne. Kui soovitakse probleeme lahendada, tuleb nendega sisuliselt tegelda. Sisuline tegelemine tähendab ka eeskuju näitamist ja ma olen igati seda meelt, et kui Tallinna linnal on näiteks mingil järgmisel perioodil soov uuesti käivitada mingisuguseid energiasäästu meetmeid ja näidata ennast rohelise pealinnana ning ehitada järjekordsed tuhanded ruutmeetrid sotsiaalhooneid, siis minul isiklikult, nagu loodetavasti ka kliima- ja energiaagentuuril, on tõepoolest pakkuda päris palju kompetentsi selleks, kuidas need inimesed, kes näiteks järgmisel perioodil ehitatavates sotsiaalmajades elama hakkavad, ei peaks maksma kõrgeid küttearveid, mis on kohased ehk pool sajandit tagasi ehitatud majades. Aitäh!

Protseduuriline küsimus. Rein Ratas, palun!

Tänan, auväärt juhataja! Kas meil on praegu siin Tallinna Linnavolikogu koosolek või on Eesti Vabariigi Riigikogu koosolek?

Tänan, hea küsija! Nii nagu küsija ilmselt seda väga hästi teab, toimub praegusel hetkel Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 15. töönädala teisipäevane istung. Kui küsimus oli suunatud läbirääkimiste käigus peetud ettekande sisu kohta, siis küllap teab küsija ka seda, et Riigikogu juhatajal ei ole võimalik ette kirjutada selle ettekande sisu, millega üks või teine ettekandja läbirääkimiste käigus Riigikogu kõnetoolis esineb.
Järgmisena palun läbirääkimiste käigus Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Helle Kalda!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel, et üle pika aja me arutame siiski inimestele vajalikke teemasid. Loomulikult ongi meil erinev maailmavaade, meil on erinevad valijad, me esindame erinevaid inimesi. Selge on ka see, et minu eelkäijal, kes ei esinda mitte mingeid valijaid, vaid esindab oma agentuuri, on õigus seda väljendada ja et ta peabki kindlasti õigustama sedasama eelarvet, millega nad said sellise raha, et moodustada agentuur. Aga solvav on hoopis muu. Meil on väga tubli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile alluv institutsioon KredEx, kes on teinud aastate jooksul, olenevalt millisest erakonnast minister on olnud, väga tublit tööd. On olnud majandus- ja kommunikatsiooniminister Reformierakonnast, on olnud IRL-ist. Peab ütlema, et mulle on täielikult arusaamatu, miks seda uut agentuuri üldse vaja oli, aga see selleks.
KredEx on teinud väga palju projekte just sellesama energiasäästu programmide osas. Ta on teinud neid projekte koostöös kõikide kohalike omavalitsustega ja ka kolmanda sektoriga. Kurb on, et tema tööd ei hinnata nii kõrgelt ja teda ei usaldata. Tahaksin tuua täpsustuseks veel mõningad asjad, mis täna siin saalis kõlasid ja eelmises ettekandes ka. Tegin siin möödunud ja ülemöödunud aastal väga suuri kirjalikke ja suulisi arupärimisi just selle küttehinna kohta, et miks need küttehinnad on nii erinevad või ei ole erinevad ja millest kütte hind moodustub. Sain Konkurentsiametilt väga korraliku vastuse ja see on: kütte hind tuleneb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnavalemist. Põhiliselt toodi välja, ja nii vastas nii peaminister kui ka majandus- ja kommunikatsiooniminister, et see on otseselt seotud kaudsete maksude ja hinnatõusuga, osalt loomulikult ka toorme hinnaga, olenemata kust see ka ei oleks. Nii et küttekulud ei mängi selles suhtes mingit rolli, mis on ka täielik vastus mulle, miks Lasnamäe uutes korterites ei ole nii suurt vahet küttekulude hindades.
Nüüd aga mõni sõna renoveerimisest. Ma ei taha sugugi rääkida, et Tallinn üksinda ei renoveeri või renoveerib. Väga paljudes kohalikes omavalitsustes renoveeriti maju, mida ongi vaja renoveerida. Aga miks on see seiskunud? Seiskunud on see praegu sellepärast, et ei jätkunud raha. Ilmselt läks raha agentuurile ja ei jätkunud enam 10% toetusteks KredExi kaudu nendele majadele, mida renoveeriti, et nad saaksid riigi poolt 10% tagasi. See on praeguse valitsuse prioriteet ja täna peab korteriühistu võtma 100% KredExist laenu. Jah, see garanteeritakse ja see on Euroopa struktuurifondide raha. Elamumajandusele on Euroopa struktuurifondides 300 miljonit ja need prioriteedid, meetmed pannakse paika valitsuse poolt, aga mitte ei panda paika kohalike omavalitsuste poolt. Loomulikult, ka mulle meeldiks väga Taavi Rõivase mõte, et meetmetes oleks olnud trasside soojustamine. Kahjuks ei ole see praeguse valitsuse poliitika, aga ma loodan väga, et tänu Reformierakonnale, Taavi Rõivasele, me saame selle meetme. Peab ütlema, et ühes vastuses räägiti veel väikemajadest. Kas siis, kui väikest maja köetakse ise puudega või ükskõik millise küttega, see temale ka mõjub? Jah, mõjub küll! Teenus tuleb sellest hoolimata, esitatakse arve ja teenusele läheb 18% juurde. Ma loodan, et Viljandimaal või kus see täpselt oli, kus Kaia Iva ütles, et ...

Hea kolleeg Helle Kalda! Ma palun vabandust! Teil on võimalik küsida lisaaega.

... et seal ei toimu mingisugust onupojapoliitikat. Aitäh teile!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Kui on protseduuriline küsimus, siis ma palun vajutada klahvile "Sõna". Protseduuriline küsimus, Marek Strandberg, palun!

Juhin lihtsalt tähelepanu sellele, et tegelikult on Helle Kalda kõnes mainitud kliima- ja energiaagentuur ning KredEx üks ja sama asutus.

Tänan selle täpsustuse eest, mis küll paraku ei kvalifitseeru protseduurilise küsimuse alla. Kuid repliigiks on nüüd võimalus sõna saada Helle Kaldal. Palun!

Aitäh! Jah, minul on tõesti see õigus, sest minu nime mainiti, kuigi ma eelkõneleja nime nimelt ei maininud. Siis oleks pidanud eraldama raha riigieelarvest otseselt KredExile, aga see eraldati roheliste erakonnale.

Tänan! Nüüd on ka kõik repliigid välja öeldud ja sellega lõpetan läbirääkimised. Seaduseelnõu 712 kohta on juhtivkomisjon teinud ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 712 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 29, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust ning sellega on seaduseelnõu 712 menetlusest välja langenud.
Head kolleegid! Meie tänane istung on läbi, kuid mul on üks teade kõigile majanduskomisjoni liikmetele. Nimelt alustab majanduskomisjon oma koosolekut kohe pärast istungi lõppu. Töökat päeva jätku!

Istungi lõpp kell 12.27.