Tere päevast, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Marek Strandberg, palun!

Head kolleegid! Täna on roheliste fraktsioonil kavas üle anda koguni kaks eelnõu. Üks eelnõu on ravimiseaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu. Praeguses ravimiseaduses on kummastaval moel sees piirang, et ravimimüügiga ei tohi Eestis tegelda tulundusühistud. Selle piirangu võtaksime välja. Apteegi kui ravimimüügiettevõtte vorm võiks lisaks aktsiaseltsile ja osaühingule olla ka tulundusühistu, mis teadupoolest on üks jätkusuutlikumaid majandamisvorme.
Teine eelnõu on tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu, millega me teeme ettepaneku muuta erisoodustusmaksu arvestamist sellisel moel, et kui tööandja teeb kulutusi töötajatele tervishoiuteenuste ja retseptiravimite võimaldamiseks ja neid tervishoiuteenuseid on osutanud vastava tegevusloaga ettevõte, siis tööandjale erisoodustusmaksu ei rakendata. Aitäh!

Inara Luigas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! 11 Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liiget annavad üle arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile. Arupärimise sisu on see, et me tunneme jätkuvalt huvi Maksu- ja Tolliameti töö vastu. Maksu- ja Tolliameti 2009. aasta eelarve oli 2008. aasta eelarvega võrreldes oluliselt väiksem ning seetõttu pidi Maksu- ja Tolliamet otsima võimalusi kulutuste vähendamiseks. Kulutuste vähendamise käigus on koondatud ligikaudu 200 töötajat, kelle hulgas on nii kõrgeid kui ka vanemametnikke. Majanduskriis ise on toonud aga kindlasti Maksu- ja Tolliametile tööd juurde. Ühest küljest on suurenenud ettevõtete maksuvõlgnevused. Statistika ütleb, et aprilli alguse seisuga oli maksuvõlg 6 miljardit krooni. Õnneks on Maksu- ja Tolliamet käitunud küllaltki mõistlikult ning tulnud maksuvõlgade ajatamisega paljudele ettevõtetele vastu. Teisest küljest on suurenenud salakauba üle piiri vedamine, mis on nõudnud Maksu- ja Tolliametilt lisatähelepanu. See aga nõuab omakorda palju rohkem inimressursse. Seoses sellega on meil rahandusministrile kolm küsimust. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning ühe arupärimise. Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Esiteks, Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni s.a 6. mail esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse ""Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018" heakskiitmine" eelnõu ning on määranud juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 25. mai kell 18.
Teiseks, Riigikogu juhatus on registreerinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimeheks Mai Treiali. Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon endale aseesimeest ei valinud.
Kolmandaks, Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete esitatud arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile ning kaks arupärimist majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Head ametikaaslased! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Enne veel, kui me asume tänase esimese päevakorrapunkti arutelu juurde, ütlen, et tänases päevakorras on täpsustus. Nimelt teeb tänase päevakorra kaheksanda punkti, eelnõu 749 esimese lugemise arutelul juhtivkomisjoni ettekande põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt.

Võime minna esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita, võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 657 seadusena vastuvõtmine Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Panen lõpphääletusele eelnõu 657. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 87 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 657 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita, võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 632. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu 632 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti julgeolekupoliitika alused" eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Käesoleva otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati 20. aprillil s.a. Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 6. mai istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud.
Julgeolekupoliitika alused määravad Eesti huvisid ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad. Vastavalt rahuaja riigikaitse seaduse § 5 lõike 2 punktile 1 esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule heakskiitmiseks julgeolekupoliitika alused. Rahuaja riigikaitse seaduse § 26 lõike 2 kohaselt kiidab Riigikogu julgeolekupoliitika alused heaks oma otsusega. Sellele raamdokumendile tuginevad rahuaja riigikaitse seadusest tulenevalt erinevad strateegilised dokumendid, mis täpsustavad riigi tegevusi valdkondade kaupa. Näiteks riigikaitse valdkonnas on üheks selliseks dokumendiks Vabariigi Valitsuse kehtestatav sõjalise kaitse strateegiline kava.
Käesoleva eelnõu põhimõte, avar julgeolekukäsitlus toob julgeolekupoliitikasse mõisted energia- ja küberjulgeolek, elutähtsate teenuste toimepidevus, psühholoogiline kaitse, ühtlane regionaalne areng, lõimumine. Julgeolekuvaldkonda ei saa jagada riigi kaitsmiseks välise agressori eest ja sisejulgeoleku tagamiseks. Välised ja sisemised julgeolekuohud on tänapäeva maailmas üha suuremas koosmõjus. Välispoliitika, kaitsepoliitika, turvalisuspoliitika ja ühiskonna toimepidevus on praegu lõimumas kui ei kunagi varem. Praegu on riigi julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja Eesti elanike turvalisuse tagamiseks vaja kaasata kogu ühiskond. Oluline on siinjuures kodanikuühiskonna aktiivsus ja inimeste endi osalus julgeoleku tagamisel. Nii saab igaüks arendada oma teadlikkust küberohtudest ja nende eest kaitsmise võimalustest, samuti saab igaüks aktiivselt ühiskondlikus elus osaledes ühiskonna sidususse panustada. Positiivset signaali pakub ka julgeolekupoliitika alustesse kinnitatud Eesti eesmärk saavutada ja hoida kaitsekulutuste tase 2% SKT-st, mis ettenähtavas tulevikus on äärmiselt oluline kindlustamaks riigikaitse jätkusuutlikkust. Eelnõu menetlusprotsess on olnud positiivseks näiteks erakondadeülesest poliitilisest üksmeelest julgeoleku küsimustes. Ma loodan, et meil õnnestub selles valdkonnas väljakujunenud head poliitilist kultuuri sama edukalt hoida ka tulevikus.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma s.a 6. mai istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskiri ning teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda, ettekandjaks siinkõneleja. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu 718 teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Tänan, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Mai Treial, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kuidas on võimalik väikeriikide ja -rahvaste julgeolekut tänapäeva suhteliselt ebastabiilses ja vastuolulises maailmas tagada? Kui palju see sõltub meist enestest ja kuivõrd suurriikide omavahelistest suhetest? Eks meil ole ka ajaloost üht-teist õppida. Mida saab selle julgeolekudokumendi alusel praegu öelda?

Suur tänu! Iga riik saab väga palju oma julgeoleku heaks teha. Selles julgeolekupoliitika aluste dokumendis on päris mitmel leheküljel kirjeldatud ühe osana Eesti julgeolekupoliitikast välispoliitika punktid ja te saate nendega selles dokumendis tõsiselt tutvuda.
Selle eelnõu erinevuseks eelmistega võrreldes on just julgeolekupoliitika avar käsitlus, mis hõlmab väga erinevaid osi – nii väliskaitset, turvalisust kui ka ühiskonna muid probleeme, mida praeguseni ei ole võib-olla vaadatud mitte niivõrd julgeolekupoliitika seisukohast. Kõigi nende tegevuste summa peaks andma tulemuse, et me elame siin meie oma iseseisvas riigis kindlana selles kindluses ja turvalises elukeskkonnas.

Väino Linde, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Vaieldamatult on see väga oluline dokument ka täna väga olulisel kuupäeval Eesti jaoks, aga kuivõrd see tänane julgeoleku aluste otsus on Eesti riigi jaoks eelkõige raamdokument julgeoleku vallas, siis ma küsin, kas ettekandjale on teada, kui kaugel on nüüd sellele raamdokumendile järgnevate, konkreetsemate tegevuste äranäitamise dokumentide väljatöötamine.

Aitäh! Täitevvõim loodetavasti annab endast parima, et korrastada kõiki võimalikke arengukavasid, strateegiaid ja tegevuskavasid, mis üht- või teistpidi on käesoleva alusdokumendiga seotud. Nagu ma mainisin, siis see dokument toob küllaltki uusi lähenemisnurki julgeolekupoliitikasse ja ma ei välista, et kui mitte meie, siis järgmine Riigikogu koosseis võtab tõsiselt käsile ka sellised seadused, nagu näiteks rahuaja riigikaitse seadus, mida tuleks praegu taas uue ja värske pilguga vaadata.

Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui rääkida sisejulgeolekust, siseturvalisusest, siis minu arvates kõige parem turvalisuse kaitsja on sotsiaalkaitse. Ma lugesin seda dokumenti päris põhjalikult ja mina küll ei saanud kahjuks aru, et see oleks olnud selline pöördeline valik, et suurendada siseturvalisust  ja asuda tõsiselt võitlema näiteks ka vaesuse leevendamise eest. Praegu on teada, et Eesti sotsiaalkaitse süsteemide üsna tõsisele nõrkusele ja alarahastatusele juhtis oma aruandes tähelepanu ka OECD. Kas ma olen sellest valesti aru saanud ja seal on selline tugevam rõhuasetus olemas?

Hea ettekandja! Ma palun teilt vabandust! Enne kui te hakkate sellele küsimusele vastama, on mul headele ametikaaslastele siiras palve. Saalis on liiga kõva lärm. Need, kes soovivad seda punkti kuulata, küsimusi ja vastuseid kuulata – palun austame üksteist ja tasandame häält, sest seda arutelu ei ole lihtsalt kuulda! Mati Raidma, palun!

Aitäh! Võib-olla tõesti te olete seda natuke ekslikult mõistnud. Julgeolekupoliitika aluste näol ei saa olla tegemist raamdokumendiga kõikide poliitikate suhtes eesmärgiga tagada heaoluühiskond. Need kaks märksõna – julgeolek ja heaolu – on natuke erinevad. Ja nende kahe märksõna kaudu jookseb ka sotsiaalpoliitikas selle dokumendi mõistes piir. Selle dokumendi mõistes puudutame me sotsiaalpoliitikat julgeoleku aspektist ja selle latt ei ole nii kõrgele seatud kui sotsiaalpoliitikas, kus on püüdlus heaolu ja väga tugeva sotsiaalse garantii poole. See ei haaku otseselt julgeoleku eesmärkidega.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Karel Rüütli! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahvaliidu fraktsioon on seisukohal, et julgeolekupoliitika alused määratlevad õigesti eesmärgi kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Fikseeritud on, et julgeolekupoliitika loob eeldused ühiskonna järjepidevaks arenguks ja rahva heaoluks. Kuid ei tohi ära unustada ka vastupidist, rahva ja inimeste heaolu ja rahulolu toodab ju samuti julgeolekut. Rahvaliit on alati rõhutanud, et välispoliitika ja sisepoliitika ühtsus ning omavaheline kooskõlastatus peavad tagama Eesti riikliku ja rahvusliku julgeoleku. Siinsamas välispoliitika arutelul tõstatas Rahvaliit mitmed Eesti julgeolekuga seotud olulised probleemid, mis on jätkuvalt aktuaalsed ka praegu. Esiteks. Mil määral on Eesti võimeline kaasa rääkima NATO ühises kaitsepoliitikas ja NATO-Vene suhetes? Kas kõigi partnerriikide huvide ja ohtudega arvestatakse piisavalt või lastakse end uinutada ilusatest sõnadest ja lubadustest, mille murdmiseks on ajaloos alati sobiv ettekääne leitud?
Teiseks. Rahvaliit on jätkuvalt seisukohal, et Eestile on julgeolekupoliitiliselt oluline jõuda Venemaaga kokkuleppele piirilepingu suhtes. Kahjuks avaldas meie välisminister Tartu rahu aastapäeval seisukoha, et piirilepingu suhtes Venemaaga ei kavatse tema midagi ette võtta. See on ühest küljest arusaamatu. Alates taasiseseisvumisest lahutab Eestit ja Venemaad jätkuvalt ajutine kontrolljoon, kuid olukord on kardinaalselt muutunud. See kontrolljoon ei lahuta juba viis aastat mitte ainult Eestit ja Venemaad, vaid on ka Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline välispiir ja tollipiir. See piir eraldab ka NATO-t ja Venemaad.
Kolmandaks. Julgeolekupoliitika aluste kohaselt soovib Eesti Venemaaga avatud dialoogi kõikides küsimustes ja otsib kahepoolsetes suhetes ning ka Euroopa Liidu ja NATO raames võimalusi, et edendada praktilist koostööd. Kas Eesti praegune valitsus ikka otsib sellist avatud dialoogi ja kontakti kahepoolsetes suhetes? Praktiliselt midagi ei ole teada Eesti algatustest Euroopa Liidu ja Venemaa läbirääkimistel, millised on meie seisukohad, näiteks kui Soome välisminister räägib Euroopa Liidu võimalikust tulevasest viisavabadusest Venemaaga.
Neljandaks. Üks kõige olulisemaid teemasid iga riigi jaoks on kahtlemata energiajulgeolek. Arutatavas dokumendis on õigesti kirjas, et poliitilise ja majandusliku mõjuvõimu saavutamise nimel toimub konkurents energiaressursside kontrollimiseks. Riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid püüavad energiavajaduste katmiseks varustuskindlust suurendada. Suurte energiaressurssidega riigid üritavad oma rahvusvahelist mõju suurendada. Venemaa rakendab ka energiaressursid poliitilise ja majandusliku vahendina rahvusvaheliste suhete eri valdkondade ette. Kuidas aga Eesti ise selles olukorras käitub? Alles hiljuti otsustas Riigikogu avada järk-järgult, alates 1. aprillist Eesti elektrituru. Kas ja milliseid energiajulgeolekuriske kätkeb endas elektrituru avamine, kas see suurendab või vähendab neid ja kui, siis miks ja kuidas? Nii kummaline kui see ka ei tundu ja vaatamata sellele, et Välisministeeriumis on olemas eraldi struktuuriüksus energiajulgeolekuga tegelemiseks, ei ole ei Välisministeerium ega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostanud seoses elektrituru avamisega mitte mingit sellekohast analüüsi. Kui siia kõrvale lisada veel täiendavalt info, et Venemaa kavatseb vahetult Balti riikide külje alla rajada uusi tuumajaamu, ja eeltööd on jõudnud palju kaugemale kolme Balti riigijuhi omavahelistest kõnelustest, siis peaks mõtlemisainet olema juba piisavalt.
Viiendaks. Rahvaliidu fraktsioon peab vajalikuks jätkuvalt osutada ka sise- ja välispoliitika seostele julgeolekupoliitika tagamisel. Ainult tugev majandus saab olla tugeva ja mõjuka välispoliitika ning ka julgeoleku aluseks. Arutatava dokumendi kohaselt tagatakse Eesti julgeolek koordineeritud välis- ja sisepoliitilise tegevusega. Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on oluline roll julgeoleku ja turvatunde edendamisel. Need on õiged põhimõtted, aga kas valitsuse tegevus vastab täiel määral nendele põhimõtetele. Praktikas on mitmel juhul ilmnenud sise- ja välispoliitika koordineerimatus, kas või näiteks eelmisel aastal puhkenud Vene diplomaatide viisaskandaali puhul. Kas praegune sotsiaalne olukord Eestis – kõrge tööpuudus, süvenevad toimetulekuraskused ligi poolel elanikkonnast – nõrgestab samuti meie julgeolekut? Euro ei saa olla ainuke eesmärk ja vahend ühiskonna heaolu ja stabiilsuse kasvatamiseks hooliva sotsiaalpoliitika kaudu. Julgeoleku kõige tähtsam garantii on inimene, inimesest lähtuv sise- ja välispoliitika. Oma kodanik toetab oma riiki ja tahab seista oma riigi julgeoleku eest siis, kui tal on oma kodumaal turvaline elada, kui tal on tööd ja leiba. Tänan!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jaanus Rahumäe!

Tänan eesistujat! Mul on hea meel teile teada anda, mida arvab Reformierakonna fraktsioon selle dokumendi kohta. Olgu sissejuhatuseks öeldud, et võrreldes eelneva sama dokumendiga, on tegemist oluliselt laiapõhjalisema käsitlusega julgeolekupoliitikast kui seni. Käsitletud on oluliselt rohkem valdkondi, mis nii nagu siin üks küsimus oli, nõuavad eraldi käsitlemist, arengukavade koostamist ja visiooni pikemas mõttes. Julgeolekupoliitika aluste punkt 3 kirjeldab tegevussuundi ja punkt 3.3 kirjeldab turvalist poliitikat, mis omakorda käsitleb samuti põhiseadusliku korra kaitset. Ja ma loeksin siit ette ühe konkreetse lõigu: "Riik tagab julgeolekuasutuste järjepideva arengu ning suurendab tähelepanu põhiseadusliku korra kaitsele".
Julgeolekuohu olemuse mõistmine annab, nagu alati, võtme tõhusa julgeolekustrateegia väljaarendamiseks. Ometi on irooniline, et mida rohkem me keskendume probleemile, seda vähem oleme võimelised keskenduma lahendusele. Tihti nihkub julgeolekuküsimusi analüüsides fookus märkamatult kaitsestrateegiatele, analüüsidele ja sellele, kuidas ühiskond võiks end kaitsta. Meie jaoks on oht mõtteliselt kusagil seal, kusagil kaugel ja meie oleme siin ja siin on võrdlemisi ohutu. Ohtu tuleb aga hästi tunda. Vaid analüüsides, ettepanekuid tehes ja tegevuskavasid vastu võttes on oht kaotada aeglaselt silmist ohu enda toimimisviis ja selle vorm ning ohuga võitlemise kõige tõhusamad meetodid. Ohtu tuleb alati mõista selle enda seatud tingimustel. Ainult siis saab see olla efektiivne.
Ennetavaid teadmisi meid varitsevate ohtude kohta aga annavad julgeolekuasutused. Nende põhimõtete aktsepteerimine annaks meile seega juhised, kuidas julgeolekuasutusi tuleks demokraatlikus tsiviilühiskonnas arendada ja struktureerida nii, et need teeniksid ühiskonda parimal moel ja just ohu poolt etteantud tingimustel, kuid edendaksid samas ka vääramatult põhiseaduslikke väärtusi ja kaitseksid ka ise neid. Julgeolekuteenistustel peaksid olema tasakaalustatud vastutusalad ja nende vastutusaladega seotud volitused, nii et nad suudaksid välja arendada põhjaliku asjatundlikkuse konkreetses valdkonnas ning eduks vajalikud allikad ja meetodid. Sealjuures ei tohiks need olla kõikehõlmavad teenistused laiade vastutusaladega – julgeolekuasutuste laialdased volitused viivad tihti ka laialdaste kuritarvitamisteni. Arenenud julgeolekuteenistustega käsikäes käib teenistuse volituste ja sotsiaalsete garantiide tasakaalustamine ning võimulahusus julgeoleku, luure ja jälitustegevuse valdkonnas. Kontrollitud konkurents julgeolekuteenistuste vahel teravdab teenistuste professionaalsust, piirab bürokraatia paisumist, edendab seisukohtade mitmekesisust selles valdkonnas ning väldib võimu kontsentreerumist üheainsa teenistuse kätte.
Palun veel kaks-kolm minutit.

Kas kaks või kolm? Selge. Kolm minutit lisaaega.

Julgeolekuteenistused peavad institutsionaalselt asuma nii avalikus kontekstis kui võimalik. Samas tuleks vähendada ja vältida dokumentide ülesalastamist ja eelkõige hõlpsat salastamist. Regulaarne ministeriaalne kontroll selle üle peaks võimaldama dokumentide salastamise alandamist ja vähendamist. Samas tuleks ka laiendada teabevabadusi, mis võimaldaks avalikkuse suuremat ligipääsu tarbetult salastatud dokumentidele. Juriidiliselt, kultuuriliselt ja poliitiliselt peaks julgeolekuteenistustel olema avalik nägu. See peaks tagama julgeoleku- ja luurepoliitika küsimuste arutelu nii, et julgeolekuasutus jääks avatuks avaliku arvamuse varjunditele, globaalsele dünaamikale ja selle arengutele. Ühiskonnad arenevad ja on edukad ainult siis, kui nad on avatud muutustele ja uutele ideedele, mitte surmale määratud traditsioonidele ja omaloodud tõketele. Julgeolekuasutustel ja -ametkondadel on eriline, võib-olla fundamentaalne roll avatuse ja muutustele vastuvõtlikkuse kaitsmisel ning seeläbi nende soodustamisel. Julgeolekuasutused ja -ametkonnad peavad ühiskonda kaitsma ja eriarvamusi soodustama, mitte mängima absoluutset rolli. Need on vabad tsiviilühiskonna teenrid, mitte riigi kaitsjad, kellel on oma salaelu ja kelle kohta me oma ajaloolistest hirmudest lähtuvalt midagi teada ei taha. Ja selle fundamentaalse teadmisega tahakski lõpetada.
Reformierakonna fraktsioon toetab selle laiapõhjalise julgeolekupoliitika dokumendi vastuvõtmist, mille ühte väikest lõiku ma hetk tagasi kirjeldasin või millest tulenevat lõiku ma eelnevalt kirjeldasin ja me soovime selle kinnitamist Riigikogus, arvestades selle suundanäitavat rolli kogu julgeolekuvaldkonna korraldamisel terves Eesti riigis. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Kas fraktsioonide esindajatel on veel soovi läbirääkimiste voorus esineda? Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen otsuse eelnõu 718 läbirääkimised. Muudatusettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu läheks täna lõpphääletusele. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 718. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti julgeolekupoliitika alused" eelnõu on otsusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnakomisjoni liikme Rein Ratase!

Tänan, juhataja! Auväärt Riigikogu! Keskkonnakomisjon oma 10. skp koosolekul arutas välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 726. Seaduseelnõu esimene lugemine lõpetati s.a 5. mail ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati s.a 7. mai.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas kolm muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepanekuga soovitakse muuta § 120⁶ lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: "Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise korraldamiseks võib keskkonnaminister sõlmida Sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras."
Teise muudatusettepanekuga soovitakse muuta § 120⁷ lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: "Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse täitmiseks kinnitab vahendite kasutaja määrusega riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja korra."
Kolmanda muudatusettepanekuga soovitakse muuta § 120⁷ lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt: "Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite kasutamiseks ning rohelise investeerimisskeemi rakendamiseks võib vahendite kasutaja sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega või Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusega KredEx. Halduslepinguga võib muu hulgas üle anda isikutele toetuste andmise ülesande ning kõigi selle ülesande täitmiseks vajalike toimingute sooritamise õiguse."
Muudatusettepanekute kohta andis selgitusi komisjoni liige Mark Soosaar. Keskkonnaministeeriumist oli täiendavaid selgitusi andmas kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Meelis Münt. Esimese muudatusettepanekuga soovib Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon eelnõusse sisse viia Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nime, sest nad soovivad täpsustada haldusteenuste osutajat. Eelnõu algataja ei toetanud muudatusettepanekut. Komisjonis toimunud diskussioonis arvati, et seadus ei saa üldise õigustloova aktina sisaldada sellise detailsusega üksikregulatsiooni. Seadus peab andma piisavalt abstraktseid, kuid samas selgeid käitumisjuhiseid, mis võivad väljenduda volitusnormides. Keskkonnakomisjon otsustas 2 poolt- ja 6 vastuhäälega, erapooletuid ei olnud, mitte toetada seda muudatusettepanekut.
Teise muudatusettepanekuga nähakse ette, et asjaomane minister kinnitaks määrusega riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja korra, et oleks tagatud vahendite kasutamise läbipaistvus. Eelnõu algataja ei toetanud seda muudatusettepanekut. Komisjonis leiti, et sellise sõnastuse puhul peab vahendite kasutaja alati kehtestama määrusega vahendite kasutamise tingimused ja korra, aga alati ei ole see vajalik ega otstarbekas. Keskkonnakomisjon otsustas 2 poolt- ja 6 vastuhäälega, erapooletuid ei olnud, mitte toetada seda muudatusettepanekut.
Kolmanda muudatusettepanekuga soovitakse eelnõusse sisse tuua Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja KredEx, et täpsustada haldusteenuste osutaja nime, et see oleks konkreetselt välja toodud. Eelnõu algataja ei toetanud seda muudatusettepanekut. Komisjonis leiti, et haldusteenuse osutajate nimekiri ei ole lõplik ja see võib tulenevalt läbirääkimistest muutuda. Keskkonnakomisjon otsustas 2 poolt- ja 6 vastuhäälega, erapooletuid ei olnud, mitte toetada seda muudatusettepanekut.
Keskkonnakomisjon otsustas ühel häälel teha Riigikogu juhatusele ettepanek lõpetada välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine ja saata seaduseelnõu kolmandale lugemisele. Olen rääkinud.

Tänan, hea ettekandja! Meil on vähemalt üks küsimus. Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud ettekandja! Aitäh selle väga põhjaliku ülevaate eest, millest, ma loodan, kõik saalis viibivad Riigikogu liikmed hästi aru said. Aga nagu sa ka juba seletasid, parempoolsed erakonnad ei toetanud seda, et nende väga suurte, miljarditesse küündivate rahvusvaheliste rahasummade manageerimine oleks määratud kolme ennast euroopalikul tasandil väga hästi tõestanud ja väga korraliku riikliku kontrolli all oleva organisatsiooni kätesse, vaid et see võiks jääda lahtiseks ja seda raha võiks tulevikus manageerida mõni suvaline haldaja. See on täiesti arusaadav, et parempoolsed erakonnad niimoodi mõtlevad. Aga mis sa arvad, mispärast ka rohelised toetasid seda ja mis nendel võiks olla selle vastu, et need asjad oleksid üsna selgelt Riigikogu määratud?

Hea Mark Soosaar! Ma võin ainult seda öelda, et mina roheliste hingelaadi seoses nende muudatusettepanekutega ei tunne. Meil on komisjonis ja oli ka kohal roheliste fraktsiooni esindaja komisjoni esimehena, kes täiendavalt oma seisukohta ei esitanud. See selgus üldise arutelu käigus. Aga eraldi roheliste seisukohta välja ei toodud. Sellepärast mina tõesti nende hingelaadi seoses selle partituuriga ei tea.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud komisjoni esindaja! Härra Mark Soosaar päris sellist pada komisjoni ees ei ajanud, aga kuna ta viitas seal mingitele sulitempudele ja muudele asjadele, siis kuidas ministeeriumi esindaja seda põhjendas ja miks ta arvas, et selline viide ei ole vajalik?

Ministeeriumi esindaja selgitas asja nii, et tegelikkuses on ju praegugi vastavasisuliste tehingute ja menetluste vallas selleks korraldajaks seesama Keskkonnainvesteeringute Keskus. See on nii. Aga et anda seadusele laiemat ja mõnevõrra üldistatumat sisu, ainult suunajuhiseid sisaldavaid sätteid, on volitusnorm parem kui konkreetsete asutuste, konkreetsete tehingu korraldajate äranäitamine. Seda arvas ministeeriumi esindaja ja nii arvasid ka need komisjoni liikmed, kes oma arvamust avaldasid. Mõnevõrra lihtsustaks see ka asjaajamise korda, sest iga ostu-müügilepingu puhul ei tule omaette määrust välja anda. Samas, oponeerides sellele seisukohale, arvas härra Soosaar, et ei saa ikkagi usaldada igat n-ö võimalikku partnerasutust, vaid see peaks olema seadusega määratud kindlatele, läbiproovitud ja ennast tegelikkuses igati hästi näidanud ühendustele, asutustele.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud ettekandja! Head kolleegid siin saalis! Iga mees vastutab oma sõnade eest ise. Komisjonis viitasin ma sellele loole, meenutades seda, mis toimub Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Iirimaal. Õiguskindluse ja läbipaistvuse nimel, et me oleksime võimalikult tõsiselt võetav riik rahvusvaheliselt liikuva raha kasutamisel, oleks väga hea, kui me neid kindlaid ja ennast tõestanud organisatsioone selle raha kasutamisel ja edastamisel ka seaduses nimetaksime. Aga sinule, hea Rein Ratas, tahaksin ma esitada küsimuse, kas vastab tõele, et sealsamas komisjonis ütles ministeeriumi esindaja selgelt, et tõepoolest KIK on ennast tõestanud ja KIK-i kaudu see raha liigub ning tõenäoliselt tehakse KIK-iga ka edaspidi need lepingud ja suusõnaliselt vastuväidet ei olnud, et KIK võiks selles seaduses olla, kuid ametlik seisukoht on eitav.

Sellele ma ennist ka juba natuke viitasin, et tõepoolest on Keskkonnainvesteeringute Keskus siiani asjaosaline olnud ja jääb ilmselt selleks ka edasi. Aga ikkagi tuli ka selles arutelus välja see üldtuntud tõde, et kui me võtame Eesti keskkonnaõiguse, siis seal on õiguslike situatsioonide puhul vähemalt kahetist lähenemist. Üks lähenemine on see, millele rõhuvad ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanekud, et seaduses oleksid konkreetselt nimeliselt näidatud ära need üksused, need asutused, kellele suunatakse kogu seaduskohane tegevus. Teise suunana on kasutusel just nimelt volitusnormi panemine seadusesse. Kasutuses on nii üks meetod kui ka teine meetod. Äsja me kuulsime siin esinenud härra Raidma ettekannet, kus ta väga ilusasti viitas sellele, et meie poliitiline kultuur peaks minema tõusuteed, peaks olema igati viisipärane. Nüüd on siis võimalus näidata seda poliitilist kultuuri tegelikkuses – kas enamus arvestab vähemuse ettepanekutega, mis on täiesti leidnud oma koha Eesti õiguses, praegusel juhul keskkonnaõiguses, või mitte.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt peab tänusõnad ütlema põhjaliku ettekande eest, mis andis tõesti võimaluse mõista, millised olid ettepanekud ja millised olid argumendid ning kuidas hääletus keskkonnakomisjonis läks. Aga siin eelnevaid küsimusi kuulates tekkis ka küsimus, kas ettepanekute tegijatelt või üldse komisjonis kõlas ka mõni väide või etteheide või näide isegi mõnest rikkumisest, mis sunniks kuidagi selgemalt, täpsemalt, konkreetsemalt rakendusasutusi seaduses välja tooma ehk siis praegusest praktikast teistmoodi käituma? Kas seal kõlas neid näiteid või on tegemist ohuhinnangu püstitamisega ja paanika tekitamisega?

Ei, paanika tekitamisest oli asi kaugel, väga kaugel ja konkreetseid Eesti-ainelisi näiteid ei olnud. Ma ei taha hakata siin Põhjala riiki Eestit mitte kuidagi võrdlema Vahemere riigi Kreekaga – selle riigi nimi kõlas ka äsja. Pigem kumas see võimalik oht läbi muudatusettepanekute põhjenduses, rõhutati just läbipaistvust, et asi oleks igati läbipaistev. Seaduse alusel on määratud need kindlad asutused, kellele suunatakse vastav halduslepingu alusel toimuv koostöö, see tähendab läbipaistvust ja loomulikult ka võimaliku ohu ennetamist.

Kalle Palling, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjonis ei jäänud mitte peale või kõlama arvamus, et senine praktika on väga hästi töötanud ja ennast tõestanud väga hästi toimiva organisatsiooni Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus näol ja ei ole põhjust anda neid volitusi ühelegi teisele organisatsioonile, kes seni ei ole sellega tegelnud, ja et esimesed sellealased lepingud on juba rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud?

Aitäh selle täpsustava ja mõnevõrra laiendava küsimuse eest! Tõepoolest, käsitletav seaduseelnõu, kui temast saab seadus, on ju suunatud järgmistele tehingutele ega käi tagasiulatuvalt juba toimunud tehingute kohta ja toimunud tehingutes, kui ka veel laiemalt võtta, on Keskkonnainvesteeringute Keskus ennast väga heast küljest näidanud. Selles mõttes – ma sain vähemalt nii aru härra Soosaare esitusest komisjoni koosolekul – just tulekski rõhutada seda Keskkonnainvesteeringute Keskuse kõrgklassi ja panna ta kohe nimeliselt siia seadusesse sisse, et ei tekiks võimalikke ohte.

Tänan ettekandjat! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Juhul kui mul läheb kauem, siis ma palun ka lisaaega.

Palun! Kaheksa minutit.

Et teie ees kõik ausalt ära rääkida, tuleb ilmselt alustada algusest. Ma siis põhjendan, miks me niisugused muudatusettepanekud esitasime. Kõigepealt tuleb teada seda, et esimene jupp roheliste investeerimisskeemi tehti ära kehtivate seaduste alusel, ilma et oleks vaja olnud üleüldse mingit seadust muuta. See leping on sõlmitud, müük on toimunud ja raha kasutatakse. Edasise tegutsemise nimel pidas Vabariigi Valitsus õigeks esitada meile eelnõu ja nii nagu eelnõude kogenud lugejad teavad, peituvad ka sellises siiras ja õiges eelnõus, nagu on see, mis käib rohelise investeerimisskeemi kohta, saladused alati näiteks lausetes, mis algavad sõnadega "välja arvatud". Meie muudatusettepanekud sündisid tõesti seetõttu, et me hakkasime vaatama, mis on siin välja arvatud. Nimelt võib halduslepinguid tõesti  sõlmida ja volitusi anda (selle kohta on meil halduskoostöö seadus). Selle eelnõuga soovitakse siis nii kvootidega kauplemisel kui ka hilisemal raha kasutamisel jätta kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõiked 2 ja 3 ja § 6 lõige 2. Ja et te teaksite, mida ei tule tõesti väga suurte summade eest toimuva protseduuri juures täita, siis halduskoostöö seaduse § 5 lõige 2 ütleb, et enne haldusülesande täitmist peab minister või organ, kes selle halduskoostöö lepingu sõlmib, koostama analüüsi, mis sisaldab täitmiseks volitamise tingimuste majanduslikke arvestusi ja riigile või kohalikule omavalitsusele kaasnevate kulutuste suurust, haldusülesande täitmise järjepidevuse ja kvaliteedi tagamise abinõusid ning haldusülesande täitmiseks volitamisest tingitud õiguslikku ja faktilist mõju isikutele, kelle suhtes täitmiseks volitatavat haldusülesannet täidetakse. Sisuliselt peab ta veenduma, et see, kellele ta ülesande annab, saab sellega hakkama. Ta peab tegema analüüsi, kas halduslepingu teine pool on võimeline seda tööd tegema.
Nüüd me siit eelnõust aga lugesime, et selle rohelise investeerimisskeemi puhul ei ole vaja sellise analüüsiga tegelda. Kutsusime meie fraktsiooni kohale keskkonnaministri, tema saatis oma tubli kantsleri koos ühe vapra abimehega ja selgus, et tõesti võib-olla ei olegi mõtet seda teha, kuna kauplemisega hakkab tegelema KIK ja hilisema rahakasutusega hakkavad tegelema Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja KredEx. Ja kui juba nii on, siis siit meil tekkiski mõte kirjutada nad seadusesse, sest kogu vahe selle meie ees oleva eelnõu ja meie muudatuste vahel on selles, et kui meie muudatused lähevad arvesse, siis tõesti juba seadus ütleb, et riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisega tegeleb meil Keskkonnainvesteeringute Keskus ning rohelise investeerimisskeemi rakendamise halduslepingud sõlmitakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega ning Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasugusega KredEx. Aga sellisel kujul, nagu soovitakse praegu teine lugemine lõpetada, võib kauplemise lepingu sõlmida ükskõik kellega ilma igasuguse analüüsita ja ka investeerimisskeemi rakendamise lepingu ükskõik kellega ilma igasuguse analüüsita. See ei ole enam aus mäng, andke mulle andeks, selles puudub loogika. Kui me ütleme et KIK, siis kirjutame ka KIK. Ma arvan ka, et siin ei ole tavapärast – ma ei tea, mida iganes – opositsioonilist, et me ei usalda valitsust. Niikaua kuni on see valitsus, saab alati kantsleri käest, kes käis meie fraktsioonis ja ütles, et see asutus saab olema KIK, aru pärida. Aga kui valitsus muutub, siis ei saa enam ka seda teha, saate aru? Siis võib selle halduslepinguga minna jumal teab kuhu. Ma ei ole mingi paranoiline inimene, ma ei hakka loetlema neid võimalikke haldusüksusi, kes mida müüvad ja kes mida jaotavad, aga kui me teeme ühe seaduse, mis on ju ilmselt mõistlik, et praegu kehtiv õigusruum vajab selle rohelise investeerimisskeemi jaoks teatud erisätteid, siis teeme selle korrektselt, aga mitte nii, et kaupleb ükskõik kes ja raha jagab ükskõik kes. Aitäh!

Tänan, hea ametikaaslane Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 726 muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on laekunud kolm muudatusettepanekut.
Esimese muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 26 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teise muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Oleme kõik kolm muudatusettepanekut läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Mul on rõõm näha juba Riigikogu kõnetoolis keskkonnakomisjoni liiget Kalle Pallingut. Palun, sõna on teil!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati 7. aprillil s.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 22. aprill s.a. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon esitas ühe muudatusettepaneku. Seaduseelnõu kohta esitas täiendavaid ettepanekuid ka Rahandusministeerium. Keskkonnakomisjon arutas muudatusettepanekuid oma 3. mai istungil. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni muudatusettepanekuid tutvustas Marek Strandberg, Rahandusministeeriumi esindaja Dina Isand tutvustas ministeeriumipoolseid ettepanekuid.
Keskkonnakomisjon otsustas vormistada nende põhjal seaduseelnõu kohta neli muudatusettepanekut. Muudatusettepanekutega nr 1 ja nr 4 lisatakse eelnõu teksti pakendiaktsiisivabastus ja tagatisrahavabastus pakendile, mis toimetatakse Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Muudatusettepanekuga nr 2 lisatakse seoses euro kasutuselevõtuga punkt, millega antakse aktsiisimäärad eurodes. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Ettepanekuga soovitakse parandada pakendikäitluse korda ja võimendada pakendiaktsiisi mõju taaskasutusele ning jäätmemajandusele. Eelnõus nähakse ette kohaliku omavalitsuse kohustus tagada pakendikonteinerite ümbruse korrashoid, sealhulgas jäätmevaldajate juurdepääs pakendikonteinerite juurde. Ettepanek toob kaasa kogumiskohtade ning erinevate pakendijäätmete liikide kogumisele suunatud konteinerite arvu suurendamise. Keskkonnakomisjon otsustas ettepanekut mitte toetada, kuna ministeeriumid, pakendiorganisatsioonid ja omavalitsused ei nõustunud muudatusettepanekuga. Muudatusettepanekuga nr 5 lisatakse eelnõusse seaduse jõustumise paragrahv. Paragrahvi 1 punkt 4 jõustatakse päeval, mil võetakse kasutusele euro.
Keskkonnakomisjon otsustas konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lõpetada pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 707 teine lugemine ja saata seaduseelnõu kolmandale lugemisele.

Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tehes kiire jagamistehte nende aktsiisimäärade puhul, mis on siin toodud ära nii kroonides kui ka eurodes, selgub, et ongi nii, nagu siin on varem lubatud, et ümardamine toimub allapoole. Matemaatiliselt tuleks 0,63 ümardatud 0,6 peale, 2,55 ümardatud 2,5 peale, 1,278 ümardatud 1,2 peale. Kas komisjonis oli arutlusel või toodi välja ka andmed selle kohta, kui palju selle n-ö ümardamise tagajärjel võib aktsiisilaekumine väheneda?

Aitäh! Väga hea küsimus, kuid need määrad on esitanud ja siis vastavalt allapoole ümardanud Rahandusministeerium. Kahjuks selleteemalist arutelu nende määrade üle komisjonis siiski aset ei leidnud.

Ma tänan ettekandjat! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime minna eelnõu 707 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see muudatusettepanek hääletamisele täiskogu istungite saalis. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ning viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht oli teha Riigikogu juhatusele ettepanek teine lugemine lõpetada. Kahjuks ei saa Riigikogu juhatus sellist ettepanekut käsitleda, see ei ole meie pädevuses, aga ma usun, et tegelikult oli ettepanek Riigikogu täiskogule teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peep Aru!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Selle nimega seaduseelnõu algatas Vabariigi Valitsus juba 2008. aasta 10. aprillil ja me jõudsime esimese lugemise ära teha 2008. aasta 7. mail. Meenutuseks ütlen, et siis määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. mai 2008. Tuleb öelda, et selle tähtaja saabumisel ühtegi muudatusettepanekut Riigikogust ei tulnud. Küll aga formuleerisime koostöös Rahandusministeeriumiga mõned muudatusettepanekud rahanduskomisjonis ja neid me tookord ka arutasime, kuid otsust saata eelnõu teisele lugemisele Riigikogu saali vastu ei võetud. Uuesti arutasime me selle eelnõuga seonduvat käesoleva aasta 3. mai istungil. Vaadati uuesti läbi 2008. aastal koostatud muudatusettepanekud ja komisjon formuleeris ka terve rea uusi muudatusettepanekuid. Millised need muudatusettepanekud siis on?
Esimese märksõnana võiks öelda, et vahepealse kahe aasta jooksul on osa selles seaduses käsitletud probleeme lahendatud teiste seadustega. Meil on olemas makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, tulundusühistu seadus, krediidiasutuste seadus, äriseadustik. Neis kõigis on probleeme lahendatud ja seetõttu olid nüüd muudatusettepanekud sellise iseloomuga, et üks või teine asi eelnõust välja jätta, kuna need on vahepeal lahenduse leidnud.
Teine osa muudatusettepanekuid on sellised, mis vajavad kaasajastamist oma jõustamis- ja rakendussätete poole pealt. Samuti on mõningaid tehnilist laadi muudatusettepanekuid, näiteks muudatusettepanekud 1, 5 ja 6.
Võib-olla suuremat tähelepanu juhiksin muudatusettepanekule 4. Selle kohaselt tuleb 5% hoiu-laenuühistu liikmete hoiustest paigutada nõudmiseni hoiusena krediidiasutusse. Kehtivas seaduses peaks see olema 10%, nii et asja on tehtud leebemaks. Samuti täpsustatakse sellega, et hoiu-laenuühistu võib oma vahendid paigutada Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide ning lisaks ka kolme lepinguriigi krediidiasutustesse, kelle suhtes kehtivad Euroopa Liidu ühtsed kapitalinõuded.
Kõigi nende muudatusettepanekute puhul, mis on eelnõu teisel lugemisel siia saali tulnud, meil erilist diskussiooni ei tekkinud ja need võeti vastu konsensusega. Küll aga arutasime me lisaks täna esitatud muudatusettepanekutele veel mõningaid muudatusettepanekuid, mille puhul me konsensusele ei jõudnud ja sellepärast me neid siia ei esitanud. Võiks öelda, et need on piirava iseloomuga muudatusettepanekud. Kõigepealt oli diskussioon selle osa üle, kui ranged peaksid olema hoiu-laenuühistute moodustamise alused – teatavasti territoriaalne piirang ja teiselt poolt jälle lisavõimaluse andmine nn kutsealaühingute kaudu –, et kas piirduda ühe maakonnaga või võiks see laiem olla. Need vaidlused tulevikus kindlasti jätkuvad ja ehk kunagi jõutakse ka seisukohale komisjonis.
Arutasime ka seda, milline on see isikute ring, kes võivad astuda töö-, teenistus- või kutsealasel põhimõttel tegutseva hoiu-laenuühistu liikmeks.
Kolmas piiranguline arutelu toimus teemal, kui palju võiks hoiu-laenuühistus liikmeid olla, kas kirjutada ette mingi number, näiteks 1000 liiget, või mitte. Enamiku nende arutelude põhjuseks on nn sotsiaalne sidusus ehk sotsiaalne kontroll, et kas need piirangud aitaksid seda parandada või siis mitte. Nagu ma ütlesin, olid meil nende piirangute üle tõsised arutelud, kuid konsensuseni me komisjonis ei jõudnud ja seepärast ei ole nad muudatusettepanekutena siia saali toodud.
Mida me siis komisjonis otsustasime? Otsus oli saata eelnõu teisele lugemisele tänasel päeval, 12. mail, ja meie komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine katkestada pärast muudatusettepanekute läbivaatamist ning määrata muudatusettepanekute esitamise uueks tähtajaks 14. mai kell 12. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Mul on väga hea meel, et see eelnõu nüüd lõpuks riiuli pealt alla võeti ja seda on siin menetlema asutud. Aga minu küsimus on järgmine. Kui ma õigesti mäletan, siis jõudis see eelnõu rahanduskomisjoni juba 2007. aastal. Praegu on 2010. aasta. Vahepealne rahanduskomisjoni esimees on vahepeal rahandusministriks saanud. Mis on olnud need poliitilised põhjused, miks selle eelnõuga on praktiliselt kolm aastat venitatud ega ole tööd tehtud, et sellest saaks toimiv eelnõu? Selle eelnõu eellugu on tegelikult üsna pikk.

Aitäh küsimuse eest! Aga kui lugupeetud kolleeg oleks siin saalis viibinud, siis ta oleks sellele küsimusele vastuse saanud. Ma kordan, et hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 240 algatas Vabariigi Valitsus 2008. aasta 10. aprillil. Kust saadakse kolm aastat, eks see sõltub, nagu öeldakse, arvutamise tehnoloogiast.

Küsimuseks saab sõna Heimar Lenk. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mind huvitab see makseteenuste küsimus. Nagu ma aru saan, on nüüd niimoodi, et kõik hoiu-laenuühistud seda makseteenust ei osuta, ainult osa neist, ja nendel läheb selle asjaga veel natuke raskemaks, nad peavad Finantsinspektsioonis registreeruma ja seal menetlustasu maksma. Ma ei saa küll aru, kas see menetlustasu on 500 eurot või 1000 eurot, aga võib-olla te ütlete seda. Aga minu küsimus on järgmine. Kas ma saan õigesti aru, et seaduse jõustumisel hakkaks hoiu-laenuühistu makseteenust osutama ka avalikkusele, mitte ainult oma liikmetele? Kui te olete seda kohta tähele pannud, siis varem nagu ei olnud seda nõuet. Miks peaks seda makseteenust ka avalikkusele osutama?

Aitäh küsimuse eest! See reguleeriti 2010. aasta 22. jaanuaril jõustunud makseasutuste ja e-raha asutuste seadusega, kus öeldakse, et makseteenuseid, sealhulgas arveldustehinguid, võivad osutada Finantsinspektsiooni poolt tegevusloa või loa saanud isikud. Seetõttu me ka rohkem sellesse ei süüvinud, kuna see probleem on varasema seadusega lahendatud. Aga kui lugupeetud küsimuse esitajal on muudatusettepanekuid, siis paluks need õigeaegselt rahanduskomisjoni esitada ja kindlasti arutame me asja põhjalikult koos Rahandusministeeriumiga.

Teine küsimus, Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Ma palun vabandust! Tõepoolest, mind ei olnud sel hetkel saalis, kui te seda ütlesite, aga minu ees on tegelikult sama, praktiliselt identse sisuga eelnõu, mis kannab numbrit 7, ja ma mäletan selle eelnõu ettevalmistamise lugu. Tookord oli ministriks praegu teie erakonda kuuluv Aivar Sõerd ning eelmise koalitsiooni ja valitsuse tegevuse lõppedes kandus see poliitiline initsiatiiv edasi läbi Rahvaliidu fraktsiooni ning anti sisse eelnõu nr 7 ja sellest on tõepoolest praegu kolm aastat möödas. Kõikidest nendest aruteludest selle seaduse muutmiseks on veelgi rohkem aega möödas. Ega see ei muuda minu esitatud küsimuse sisu. Ma küsin siis veel kord. 2008. aastast 2010. aastani on kaks aastat mööda läinud. Mis on need põhjused, miks seda eelnõu ei ole siiamaani saanud menetleda? Selle seaduse oleks võinud juba ammu vastu võtta.

Aitäh, lugupeetud rahvasaadik! Rahanduskomisjon seekord lihtsalt ei raisanud oma väärtuslikku aega seaduseelnõu nr 7 peale. Me keskendusime seaduseelnõule nr 240 ja selle muudatusettepanekute läbivaatamisele. Kõik need muudatusettepanekud vaatasime me läbi ja tõime siia saali.

Teine küsimus, Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Ma tuleksin veel korraks selle makseteenuse juurde tagasi. Kas komisjonis ka seda arutati? Ma saan aru küll, et see on eelnevalt seadusega juba paika pandud, aga kui arutleda, siis loogiliselt võiks hoiu-laenuühistu võib-olla tõepoolest ainult omaenda liikmetele seda teenust edasi osutada. Lihtsalt praktikas puudutab see küsimus neid hoiu-laenuühistuid, mis on suurtest keskustest kaugel, üks näiteks teie kodulinna lähedal Võrtsjärve kaldal, ja tahaksid seda teenust ainult oma kohalikule rahvale, hoiu-laenuühistu liikmetele osutada. Siis ei peaks nad maksma seda tegevuslubade raha ja Finantsinspektsioonis võrdlemisi keerukat aruandlust teostama. See tegevus ise on ju üsna süütu – tegemist on kommunaalmaksetega. Kas seda küsimust arutati?

Ei, sellisel laiemal taustal, nagu teie küsisite, ei arutatud, aga muudatusettepanekud on endiselt oodatud. Ja otseselt Võrtsjärve kaldal ei asu ka ühtegi hoiu-laenuühistut, küll aga võib neid leida Võrtsjärvega piirnevates omavalitsustes.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Et kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjon on küll teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid enne seda, kui me teise lugemise katkestame, peame me läbi vaatama muudatusettepanekud, mida on kokku 18.
Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Teise, kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda, seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja kümnenda muudatusettepaneku on esitanud samuti juhtivkomisjon, nagu ka 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17. ja 18. muudatusettepaneku.
Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Nii nagu ma eelnevalt ütlesin, on juhtivkomisjon teinud ettepaneku seaduseelnõu 240 teine lugemine katkestada. Teine lugemine on katkestatud. Ühtlasi määran eelnõu 240 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 14. mai kell 12.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Valitsus on esitanud Riigikogule inimgeeniuuringute seaduse muutmise seaduse eelnõu. See on vormilt väga lühike, aga sisult üsna vajalik. Esiteks on seal üks normitehniline muudatus, mis puudutab inimgeeniuuringute seaduse § 7 lõiget 1. Sealt jäetakse välja avaldamismärked ehk viide vanale isikuandmete kaitse seaduse redaktsioonile. Teine muudatus on palju olulisem – muudetakse geenidoonori nõusoleku tagasivõtmise põhimõtteid. Kui kehtiva regulatsiooni järgi on geenidoonoril õigus võtta enda nõusolek tagasi kuni koeproovi või terviseseisundi kirjelduse kodeerimiseni, siis uus isikuandmete kaitse seadus ütleb, et isikul peab olema õigus võtta oma nõusolek tagasi igal ajahetkel. Selle täpsustuse soovime inimgeeniuuringute seadusesse sisse viia, küll aga selle erisusega, et see ei kehti tagasiulatuvalt.
Loodame väga, et parlament toetab seaduseelnõu ja võtab selle kiiresti seadusena vastu. Aitäh!

Aitäh! Kas ministrile on küsimusi? Küsimusi ei ole, kõik on selge. Aitäh, lugupeetud minister! Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 3. mai istungil. Eelnõu tutvustasid komisjonile Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste ja ministeeriumi õigusnõunik Kadri Kurvits. Eelnõu algatajad andsid küllaldast informatsiooni. Komisjoni liikmetel ei olnud kõhklusi eelnõu suhtes ja üksmeelselt tehti järgmised otsused: saata eelnõu Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele 12. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. mai kell 18. Tänan!

Tänan! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 741 esimene lugemine on lõpetatud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 26. mai kell 18.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli siseminister Marko Pomerantsi!

Tere päevast, lugupeetud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Olen teie ees riigipiiri seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Natukene hetkeseisust.
Praegu on olukord selline, et Eesti idapiiril ei ole maanteepiiripunkti kaudu ilma ooteajata võimalik sõidukiga Eestist lahkuda. Pikad piiriületuse järjekorrad Eesti idapiiri maanteepiiripunktides põhjustavad ebamugavusi nii sõidukijuhtidele kui ka kohalikele elanikele. Teema iseenesest ei ole uus ja selle lahendusi on pakutud erinevaid. Mina püüan Vabariigi Valitsuse nimel pakkuda eelnõu kujul ühte sellist, millest võiks eeldatavasti mitmeks aastaks püsiv kasu olla. Ka peaks see olema õiglane lahendus.
Meie seaduseelnõu eesmärk on leevendada olukorda, kus järjekorras seisvad sõidukid ootavad piiriületust maantee ääres parkides, takistades sellega liiklust ja kahjustades keskkonda. Seadusega luuakse regulatsioon, mis võimaldab piiri ületaval isikul piiriületuse aega paremini planeerida. Kaob vajadus oodata piiriületust elavas järjekorras piiripunkti juures. Loodav piiriületuse ootejärjekorra andmekogu võimaldab inimestel registreerida kavandatav piiriületus eelnevalt elektrooniliselt andmekogus ja oodata oma piiriületust piiriületuse ootealal.
Peale seaduseelnõu vastuvõtmist tekib Siseministeeriumil õiguslik alus hakata korraldama hankeid, et esmalt hankida piiriületuse ootejärjekordade haldamiseks infosüsteem ja seejärel luua tingimustele vastavad ootealad. Eesmärk on leida hankemenetluse abil igale piiripunktile üks või mitu ootealade haldajat, kes tagavad kõikide piirijärjekorras olevate sõidukite teeninduse ootealal ning on kohustatud kasutama ühtset infosüsteemi. Korrastatud piiriületuse järjekordade haldusest saavad kasu nii Eesti kui ka teiste riikide elanikud ja ettevõtted. Näiteks transpordifirmad saavad tulevikus piiriületusi ette planeerida, vähendades sellega piiriületuse ooteajaga seotud kulusid: kaup seisab piiril, lisatööjõukulu ja muu selline. Ka saaksid kõik piiriületust oodata normaalsetes tingimustes.
Paraku ei ole tänavuses eelarves ette nähtud piisavalt raha piiriületuse ootejärjekordade probleemi leevendamiseks ja järgmistel eelarveaastatel ei ole selleks üldse summasid kavandatud. Seepärast näeb Siseministeerium võimalust probleemi leevendada sellega, et annab sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise riigipiiri seaduse § 8¹ kohaselt üle kohalikele omavalitsustele ja/või eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
Paraku ei ole avalike ülesannete täitmine ilma ressursita võimalik. Seetõttu nähakse eelnõuga ette sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise eest võetava tasu kehtestamiseks nõuded, millele piiriületuse ooteala peab vastama. Üks kaalukas kriteerium, mille alusel siseminister valib välja kohaliku omavalitsuse või eraõigusliku juriidilise isiku, kellele sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesanne anda, on sellisel tingimusel pakutava teenuse eest võetava tasu suurus.
Eelnõuga kavandatav riigipiiri seaduse § 8¹ lõige 4 näeb ette, et piiriületuse ooteala peab olema tähistatud piiriületuse ootealana ja sellel peab olema püsikatend, mis on projekteeritud, ehitatud ja tähistatud kooskõlas vastava koormusega avalikult kasutatavale parkimisalale ettenähtud nõuetega. Sama paragrahvi lõikega 5 on kavandatud sätestada, et piiriületuse ooteala teenuse pakkuja tagab piiriületuse ooteala teenuse kasutajale piiriületuse ootejärjekorra pidamise ja sõiduki ootealal parkimise, sõiduki maanteepiiripunkti suunamise ja maanteepiiripunktis vastuvõtmise, juurdepääsu internetile WiFi ühendusega, ooteala valgustuse ja valve, sealhulgas videovalvena, olmejäätmete kogumise ja tualettruumi kasutamise teenuse kättesaadavuse ootealal. Õigusselguse huvides sätestab riigipiiri seaduse § 8¹ lõige 5 ühtlasi, et piiriületuse ooteala teenuse pakkuja võib ootealal pakkuda ka muid teenuseid, mille kasutamine ei ole sõiduki ega piiri ületada sooviva isiku jaoks kohustuslik, ja võtta nende eest lisatasu.
Eelnõuga säilitatakse kehtivas seaduses sätestatud regulatsioon, mille kohaselt sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise eest piiriületuse ootealal võib piiriületuse ootealateenuse pakkuja võtta tasu, mis ei tohi ületada 250 krooni ühe sõiduki kohta. Hankedokumentidesse lülitatakse nõue, et ootealahaldaja on kohustatud välja tooma kõik komponendid, millest nende soovitav tasu koosneb. Siis on selge, et tasu võetakse tegelike kulude ja mõistliku ärikasumi katteks. Riigipiiri seadust täiendatakse eelnõu kohaselt veel §-dega 8² "Piiriületuse ootejärjekorra pidamine" ja 8³ piiriületuse ootejärjekorra andmekogu kohta. Nii on kavas sätestada eelnõu § 8² lõikes 1, et sõidukite piiriületuse ootejärjekord korraldatakse vastavalt sõidukite poolt ootejärjekorra koha võtmisele. Vastavalt sama paragrahvi lõikes 2 kavandatule sätestatakse, et kui sõiduk saabub maanteepiiripunkti ega ole ootejärjekorras kohta võtnud, arvatakse ta ootejärjekorras viimaseks, kui riigipiiri seadus või selle alusel antud määrus ei sätesta teisiti. Nähakse ette ka lähtekohad eelisjärjekorras piiriületuseks. Eelnõuga on kavandatud, et riigipiiri seaduse § 8³ lõike 11 kohaselt võib andmekogu volitatud töötaja võtta piiripunktis piiriületuse ootejärjekorras koha võtmise eest tasu, mis ei või ületada 25 krooni sõiduki kohta.
Eelnõuga kavandatud regulatsioon ei too riigile kaasa kulutusi, kui siseminister kasutab riigipiiri seaduses kavandatava § 8¹ lõikes 11 ja § 8³ lõikes 8 sätestatud võimalusi anda avalike ülesannete täitmine üle kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule. Valitsuskabineti 2008. aasta 2. oktoobri nõupidamisel otsustas Vabariigi Valitsus kiita heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepaneku esitada taotlus Euroopa Liidu eelarvest Narva-Ivangorodi piiripunkti arendamiseks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamiseks Narva piiripunkti eelse parkla rajamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas rahastustaotluse ja Euroopa Komisjon kiitis selle 2009. aasta kevadel heaks. Järgnesid grandilepingu läbirääkimised ja leping allkirjastati 21. detsembril 2009. aastal. Seega peab siseminister maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üleandmise halduslepingu sõlmimisel arvestama 21. detsembril 2009 Euroopa Liidu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel sõlmitud grandilepingus võetud kohustustega.
Soovin teilt eelnõu toetamist, et saaksime probleemile püsiva lahenduse! Aitäh!

Tänan! Teile on ka küsimusi. Esimesena saab küsimuseks sõna Väino Linde. Palun!

Austatud ettekandja! Hea istungi juhataja! Vaieldamatult on seda eelnõu tarvis. Ning see eelnõu on tarvis ka seadusena vastu võtta ja seda mitmel põhjusel. Üks põhjus näiteks on see, et osa sellesama Narva piiriületusega seonduvast problemaatikast on praegu otsapidi Riigikohtus. Aga ma küsin, mida valitsuse esindaja arvab järgmisest asjast. Põhiseaduskomisjonis oli juttu, et see eelnõu on liialt üldsõnaline. Päris palju võimalusi valdkonda reguleerida ja seadust tõlgendada on antud ministri määrusele, mis peaks olema tükk maad allpool seisev õigusakt. Kuidas sa suhtud sellesse, kui seda eelnõu asutaks selles valguses parandama?

Aitüma! Kõigepealt, kui me võtame praegu kehtiva regulatsiooni, siis see on osutunud liialt üldiseks, et asjade korraldamisel kõik osapooled võiksid ühtemoodi asjast aru saada. Ja siin pole kedagi süüdistada – see on meie enda ühine tarkus. Nüüd me tõime enda arvates teie ette märksa detailsema eelnõu.
Mis puutub volitusnormidesse, siis mina ministrina aktsepteerin täiesti seda, et otsustamise võib volitada ka Vabariigi Valitsusele. Sisulise töö tegijaks saab igal juhul siseminister, kes peab Vabariigi Valitsuse vastava määruse eelnõu koostama. Mingit probleemi siin kindlasti olla ei saa ja küllap on võimalik muudatusettepanekute raames mõistlik lahendus leida, muu hulgas ka sellele, kui palju neid määrusi ikkagi vaja on. Kindlasti saame siin teie kui seadusandjaga koos läbi arutada, millised olukorrad, mis me oleme ette näinud, võiksid olla sellised, milleks täiendavat volitusnormi ja regulatsiooni vaja pole – kõik saab seaduse tasemel ära reguleerida.

Küsimuseks saab sõna Eldar Efendijev. Palun!

Austatud minister! Minu küsimus on seotud probleemiga, mis võib olla eelnõus hästi paika pandud, aga võib saada ka takistuseks. See puudutab kuni 250-kroonist tasu teenuste eest, pluss veel see digitaalselt järjekorda panemise tasu. Kas see summa on arvestatud ühe ööpäeva teenuse eest või ka kahe või kolme või nelja ööpäeva eest? Autod ju seisavad järjekorras ja kasutavad kohalikku ressurssi mitu päeva. Kuidas see asi on mõeldud?

Aitüma! Seda eelnõu ette valmistades me oleme selle summa ette näinud ühekordse tasuna, mitte päevatasuna. Sellega peavad ootealade pidajad arvestama. Kindlasti aga on lihtne keskmist ooteaega ja sellega seotud võimalikku kulu ette arvestada. Kui selles küsimuses mingis osas Vene riigile võib loota, siis nad on olnud oma piiri läbilaskevõimes raudselt stabiilsed, eriti käib see veoautode kohta. Võib-olla kaks autot rohkem või kaks autot vähem, aga 70 keskmiselt tuleb neid ööpäevas kokku. Seda graafikut on nad suutnud hoida pikka aega, mis tähendab seda, et pakkuja, kes meile pakub ooteala kasutamise tasu, saab kindlasti arvesse võtta viimaste aastate keskmist autode hulka konkreetses piiripunktis ja ka keskmist ooteaega. Nii et vastus on: see on ühekordne tasu.

Georg Pelisaar, palun!

Lugupeetud minister! Selle eelnõuga te soovite korraldada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemist, aga paljudel puhkudel on nõnda, et inimesed tahavad ületada piiri jalgsi, on märksa kiirem. Nüüd hakkab tegelikult probleem peale sellest, kui see inimene on vanem või on tal kaasa võtta natukene rohkem pakke-pampe ja keegi viib ta autoga piiripunkti. Kuidas reguleerida piiriületuskord nõnda, et pakkidega inimese saaks autoga viia piiripunktile võimalikult lähedale? Kahe piiri vaheline ala näiteks Koidulas on niigi pikk. Teisel pool piiri võib oodata teine auto ja see liiklemine oleks suhteliselt lihtne, paraku on piiripunktis kas või ajutise parkimise korraldamine vägagi halvasti organiseeritud.

Aitüma! Kindlasti tuleb igas konkreetses piiripunktis läbi mõelda, ega sealset liikluskorraldust parandada ei anna. Samas ma ei arva, et see eelnõu peaks seaduseks saanuna kuidagi takistama igapäevast n-ö jalgsi piiri ületamist. Ikka mõistlikkus ennekõike!

Teine küsimus Väino Lindelt. Palun!

Austatud minister! Kuidas sa valitsuse esindajana suhtud juristide väitesse, millega on ühinenud ka õiguskantsler, et selle eelnõu seadusena kehtima hakkamisel võib meie piiriületus tasuliseks muutuda, välja arvatud muidugi siis, kui on tegemist jalgsi piiriületusega? Aga kui piir ületatakse sõiduauto või mootorrattaga, rääkimata mingist suuremast sõidukist, siis on minimaalne piiriületustasu 25 krooni. See võib olla päris tõsises vastuolus meie põhiseaduse paragrahviga 35, mis ütleb, et igaühel on õigus Eestist lahkuda.

Aitüma! Minu meelest väga hea küsimus! Tõepoolest, põhiseaduse § 35 ütleb, et igaühel on õigus Eestist lahkuda, ja seda õigust keegi ei kavatsegi piirata. §-l 35 on ka teine pool, mis ütleb, et võib piirata küll, kui tegemist on näiteks kohtuotsusest tulenevaga. Kõigil on õigus riigist lahkuda, kui neil on vastav reisidokument – mis muide ka ei ole tasuta. Kui seda sõna-sõnalt võtta, siis võib praegu riigist lahkuda ilma mingisuguste kuludeta sõidukiga Lätti. Seal ei ole mingisugust probleemi. Mujale ära sõites on nagunii mitmesugused kulutused mis tahes ühissõiduki pileti näol. Samas kõik võivad seda vabalt teha. Me ju ei takista kedagi piiri ületamast. Mina ei näe siin põhiseaduse riivet.
Põhiseaduskomisjonis on diskussiooniteema olnud, kas ehk võiks kuidagi veoautosid ja sõiduautosid eraldi käsitleda. Seda seisukohta – küll mitte juristina – ei julge ma toetada, et sõidukiliigist tulenevalt saab olla riive. Veoautod muidugi ennekõike ületavad piiri kommertseesmärkidel, sõiduautod lihtsalt selleks, et inimesi kiiremini edasi toimetada. Aga kui me sellesse maailma süveneme, siis me avastame sealt veel uue maailma, milleks on sõiduautode omandivorm, nende kasutamise eesmärk jne. Nii et minu meelest seda riivet ei ole. Kõik, keda Eesti õigusorganid kinni ei pea, saavad riigist lahkuda. Ja et see riigist lahkumine mugavamaks muuta, aitab riik korraldada teenuseid, et lahkujail oleks mugav oodata. Viimane aga on seotud kuludega. Tänaseks päevaks ei ole mitte üheltki osapoolelt, keda eelnõu puudutab (ma mõtlen neid piiriületajaid), plaanitava süsteemi kohta ja tegelikult ka piiripunktides juba toimivate süsteemide kohta, olgu lõuna või ida suunal, pretensioone tulnud.
Nii et mida meie saame teha? Meie saame lähtuda sellest, mis on kindel: luua omalt poolt süsteemi. Õiguskantsler näeb eelnõus põhiseaduse teatud riivet. Kas riive on, selle üle otsustab Eestis Riigikohus.

Nikolai Põdramägi, palun!

Austatud minister! Iga inimese soov on võimalikult kiiresti üle piiri saada. Kas selle seadusega piiri ületamise aeg ikka lüheneb? Ma saan aru, et mingil määral paranevad küll ootetingimused, aga põhieesmärk peaks ikka olema võimalikult lühikesed piirijärjekorrad. Ent seda saab eelkõige tagada piiril töötavate inimeste arvu suurendamisega, ja seda mõlemal pool piiri. See eeldab riikidevahelist kokkulepet. Kas selles suunas ka tööd tehakse ja millised on väljavaated olukorra normaliseerimiseks?

Aitüma! Riigipiiri ületamise võimaluste parandamine on olnud Eesti pidev huvi. Ma ei pea siin silmas ainult piiri ületamist transpordivahenditega, vaid ka jalgsi. Näiteks Narvas võiks ehitada täiendava rahvusvahelise piiripunkti, aga Venemaa Föderatsiooni esindajad ei ole meile selles vastu tulnud, kuna infrastruktuuri mõttes ei ole see neile prioriteetne.
Mida meie saame teha veel täiendavalt sellelsamal Narva suunal? Me püüame koostöös Narva Linnavalitsusega leida võimalusi olemasoleva piiripunkti laiendamiseks kahe sõiduraja võrra. Nii me suudaksime läbilaskevõimet suurendada juhul, kui tekib lisaprobleeme sõiduautode piiriületusega. Aga mis puutub veoautodesse, siis sõltumata sellest, kui pikad on meiepoolsed järjekorrad, on teise poole läbilaskvus olnud aastaid keskmiselt 70 autot. See on pidevalt teemana üleval, paraku ei ole Eesti võimeline midagi muutma. Seega saame meie teha ühte: muuta siinpool piiri tolle mitte meie tekitatud ooteaja ootajatele mugavamaks. Narva suunal vahest saaks olla lahendus – see on aga väga kaugel mägede taga – täiesti uus piiriületuskoht uue silla näol. Ent see ei tähenda, et olemasolev olukord peaks aastaid või aastakümneid kestma.

Valeri Korb, palun!

Lugupeetud härra minister! Oma kõnes mainisite te hanke läbiviimist. Seletuskirjas on küll hankest räägitud, aga seaduse tekstist saab lugeda, et siseminister võib korraldamise ülesande üle anda kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, ja jutt on halduslepingust. Miks ei ole seaduses paragrahvi, kus oleks hanke korraldamine sätestatud?

Aitüma! Seda teemat me arutasime ka põhiseaduskomisjonis ja oleme valmis menetluse käigus seda täpsustama. Meie eesmärk on hankida need ootealad, samuti vajalik infosüsteem just nimelt konkursi teel. Nagu ma olen öelnud, ühe ooteala puhul – see on Sillamäe parkla – on juba kasutada saanud Euroopa Liidu toetusraha. Muidugi ei tähenda see seda, et Narva suunal ei võiks ootealasid rohkem olla.

Küsimuseks saab sõna Urmas Klaas. Palun!

Hea minister! Ma teen kuuldu põhjal järelduse, et tulevikus ei ole meil Eesti-Vene kontrolljoont sõidukit kasutades enam võimalik tasuta ületada. Igal juhul tuleb vähemalt 25 krooni maksta, kuna me liigume läbi ooteala. Siit küsimus: milliseid positiivseid momente te sellisel regulatsioonil näete? Ma pean silmas just väikesõidukitega liikujaid.

Aitüma! Kõigepealt selguse huvides: piiri võib selle eelnõu kohaselt ületada kahel moel: kas ooteala läbides või ooteala läbimata. Aga broneerimist me näeme ette mõlemal juhul. Kui on tegemist ooteala läbimisega – see on ennekõike keskkonna- ja tervisekaitseline ning autojuhtide puhkeajaga seotud  probleem –, siis on tegu otstarbeka uuendusega. Seaduseelnõu ütleb, et selle kuni 250-kroonise tasu sees (selleks ajaks võib olla 15 eurot) on ka broneerimise tasu. Sõiduautode puhul, kui hakkab kehtima broneerimine ilma ootealal ootamata, võiks efekt olla selles, et too andmekogu või infosüsteem töötab ka tagasisidena ja inimesed sõidavad piiriületuseks kohale vahetult enne – mida iganes see mõiste ka ei tähenda – orienteerivat piiriületusaega. Neil ei ole vaja järjekorras närveldada ja nad võivad näiteks Räpinas või mujal Lõuna-Eestis oma kartulid rahulikult ära rohida, kui on selline aastaaeg, ja sõita piirile just õigeks ajaks.

Teise küsimuse esitab Eldar Efendijev. Palun!

Austatud minister! Mina jätkan kolleeg Linde küsimusest, mis puudutas õiguskantsleri seisukohta. On teada, et kantsleri positsioon on konkreetne: kõik peab olema tasuta ja selle eest peab vastutama riik. Nagu öeldud, see on sätestatud ka meie põhiseaduses ning see andis kantslerile aluse mitte olla nõus eelmise aasta sügisel tehtud muudatustega ühes seaduses. Teiselt poolt on ka Riigikohtu konkreetsed otsused tasulise või mittetasulise piiriületuse kohta. Kui palju teie juristid, kes seda seaduseelnõu koostasid, neid otsuseid arvestasid?

Aitüma! Selles küsimuses on üks lõplik instants ja selleks on Riigikohus. Seda esiteks. Aga tõepoolest on õiguskantsler avaldanud kahtlust, kas siin ei ole tegu põhiseaduse riivega.
Mis puutub riigipiiri ületamisse endiselt tasuta, siis kehtestatavad tasud on mõeldud selleks, et ebamugavusi vältida. Piiriületajad saavad uuest korraldusest kasu. Põhiseaduse aspektist ei tohiks see küll kellelegi korda minna. Emotsionaalsel tasandil ma tunnistan, et meie tegeleme piirijärjekordadega seetõttu, et piiri teine pool ei ole valmis meetmeid rakendama. Küsimus ei ole üldse mitte Eesti piirivalvurite ja tollitöötajate võimekuses, kogu ebamugavuse taga on teine pool. See on fakt.
Ma olen öelnud ka seda, et mis siis saab, kui meil on seadus vastu võetud, õiguskantsler on järjekindel ja kohtuveskid jahvatavad omasoodu ning ühel hetkel on meil olemas Riigikohtu lahend. Mis me siis selle tarkusega peale hakkame? Sellisel juhul on meil olemas toimiv süsteem broneerimise andmekogu näol ja meil on olemas ootealad, kus autod saaksid oodata. Ainult mis on oluline vahe: mingisuguses riigieelarves aastal ma ei tea mis kannavad sellisel juhul kõik Eesti maksumaksjad selle kulu omalt poolt. Pluss on see, et me oleme saanud hea süsteemi. Kas on see parim lahendus ka põhiseaduse kontekstis, selle kohta annab hinnangu Riigikohus. Aga me ei ole jäänud käed rüpes istuma ja püüame mõistlikult edasi liikuda.

Robert Antropov, palun!

Austatud minister! Mul on hea meel, et Siseministeerium asus kiiresti seda probleemi lahendama. See on ju olnud pikemat aega pudelikael just kaubavahetuses. Teisest küljest on mul hea meel, et kiiremat piiriületust hakkab toetama nüüdisaegne tehnoloogia: juurutatakse elektrooniline registreerimissüsteem. Siit ka kaks küsimust. Kas elektrooniline süsteem hakkab reguleerima tegevust kõikides piiripunktides ühel moel? Kas meil tuleb üks ühtne süsteem? Ja teine küsimus: kui kõikide sõidukite juhid peaksid hakkama oma sõidukeid elektrooniliselt registreerima, kas ka õiguskaitseorganid saavad sealt endale vajalikku informatsiooni? Kas on mõeldud linkimiste peale, et politsei ja piirivalve, Maksu- ja Tolliameti struktuurid saaksid sealt endale vajalikku teavet?

Aitüma! Vastus esimesele küsimusele on selline, et tõepoolest me näeme ette ühe ühtse broneerimisandmekogu, kuid erineva arvu ootealasid. Ootealade arvu me praegu ei tea. Aga broneerimissüsteem tuleb ühine. Ning me ei näe seda ette n-ö pangasüsteemina, et kusagil on teller, kelleks antud juhul on piirivalvur, kes vajutab nupule, et palun 202 või 203. See hakkab olema andmekogu, kus on andmed ka kauba kohta, et oleks võimalik juba eelinformatsiooni töödelda. Kauba või koorma iseloom võimaldaks tekitada ka eelisjärjekorra, kui see on põhjendatud. See teema on ehk jäänud siin käsitlemata, aga kindlasti nähakse ette juhtumid, kus broneerimist üldse vaja ei ole. Kõige klassikalisem näide peaks olema liinibuss – näiteks Peterburi–Pärnu või mis Võrust või Põlvast Petserisse suundub. Kindlasti on sellisel juhul piiriületus ilma broneerimata ja tasuta ka. Aga piiriületus niikuinii on tasuta igal pool, jään seda igavesti kordama.

Valeri Korb, teine küsimus, palun!

Lugupeetud härra minister! Saan aru, et jutt käib kahest maanteepiiripunktist:  Narva ja Sillamäe omast. Kuidas siis tulevikus on: kas Narva maanteepiiripunkt lõpetab oma tegevuse või eksisteerib edasi?

Piiripunkt jääb ikka sinna, kus ta on: linnavalitsuse ette. Ma arvan, et te peate silmas ooteala, mis praegu Narvas olemas on. Kui see ooteala vastab nõuetele, mis selles seaduseelnõus kirjas on, siis kindlasti on mõistlik käsitada neid samuti hankes osalejatena. Põhjus on väga lihtne: ei ole ju otstarbekas sõita Narvast Sillamäele ja siis tagasi piiri ületama. Sellest lähtudes tulebki mõistlik lahendus leida.

Hea minister! Rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh ettekande ja küsimustele vastamise eest! Juhtivkomisjoni nimel ettekandeks palun nüüd Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Lugupeetud proua Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nimetatud probleemideringi arutas põhiseaduskomisjon kahel istungil. Miks probleemideringi, mitte eelnõu? Täpsustuseks niipalju, et esimest korda käsitles põhiseaduskomisjon seda teemat 4. mai korralisel koosolekul, kusjuures mitte veel eelnõuna, kuna tolleks hetkeks ei olnud Riigikogu juhatus veel juhtivkomisjoni määranud. Aga see ei takistanud meie mõttevahetust nimetatud teemal. Sellel kuupäeval tutvustasid eelnõu sisu siseminister Marko Pomerants, Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ning Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja piirivalve alal Rando Kruusmaa. Ma mainin ära sellegi, et tollel arutelul viibis ka Eldar Efendijev, kes ei ole küll põhiseaduskomisjoni liige, aga sel koosolekul pöörati tema kui asendusliikme tõstatatud küsimustele palju tähelepanu.
Seaduseelnõu 749 arutelu leidis aset 10. mail põhiseaduskomisjoni korralisel koosolekul. Peale siseministri olid kohale kutsutud ka õiguskantsler Indrek Teder, õiguskantsleri vanemnõunik Kaarel Eller, Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ning Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja piirivalve alal Rando Kruusmaa. Selle arutelu käigus vastas siseminister põhiliselt nendele küsimustele, mis olid eelnõuga varasema tutvumise käigus tekkinud. Kui 4. mai koosolekul siseminister andis põhjaliku ülevaate eelnõust, siis 10. mai koosolekul toimus sellel teemal mõttevahetus.
Enamik komisjoni arutelul tõstatatud küsimusi olid detailid ja tehnilist laadi. Ma ei hakka kõiki asjaolusid ette lugema, aga märgin ära, et põhiline arutelu keskendus teemale, mis oli ka täna saalis päris mitme küsimuse alus ja mille oli teises kontekstis varem tõstatanud õiguskantsler. Tegu oli küsimustega, kas pärast nimetatud eelnõu saamist seaduseks saab piiriületust Eestis käsitada tasulisena, kas tasuline piiriületus kuskil Euroopa Liidu välispiiril toimub ja millised võiksid olla selle probleemi lahendused. Siseministeeriumi selgitusest tuli välja, et vähemasti Siseministeeriumil ei ole andmeid selle kohta, et piiriületus kusagil Euroopa Liidu välispiiril on tasuline. Samas ei jõudnud komisjoni liikmed ja õiguskantsler väga selgele ühisele seisukohale, kas me ikka saame selle eelnõu taustal käsitada piiriületust tasulisena või mitte. Õiguskantsler tõesti need küsimused tõstatas, aga ta ka rõhutas, et tal ei ole selles küsimuses kategoorilist seisukohta. On ainult võimalus, et siin tekib põhiseaduse riive, aga kindlasti pole tegu kategoorilise väitega. Komisjoni arutelust koorus välja ka mõttekäik, et tegelikult koosolekul ei puhkenudki vaidlust, kas piiriületamist saab kuidagi tasulisena käsitada. Tõepoolest, igaüks võib minna piirile ja kui tal on ette näidata piiri ületamiseks nõutav dokument, siis ta piirist ka üle saab ja see ei maksa talle mitte midagi. Küsimus on selles, et kui piiri ületamine toimub läbi eelregistreerimise, siis võetakse tasu liiklusvahendi eest, ning kas isik ja liiklusvahend selles mõttes kuuluvad kokku või need on vaadeldavad eraldi?
Mis puutub näiteks ühistranspordivahendiga piiri ületamisse, siis me ei saa ju ka väita, et see on tasuta – kui inimene bussis või rongis jänest ei sõida, siis ta ju ostab pileti. Kui inimesel on registreerimisnumber, mille ta peab võtma oma sõidukiga piiri ületamisel, siis see piiri ületamine ei ole tasuline mitte temale, vaid tema liiklusvahendile. Põhiseaduse valguses on igaühel õigus vabalt riigist lahkuda. Kas liiklusvahendile vastava tasu kehtestamine piirab seda õigust või mitte? Komisjon ei võtnud selle kohta mingit otsust vastu, aga komisjoni debatt keskendus sellele, et seda ilmselt ei saa siiski pidada tasuta riigist lahkumise takistuseks.
Komisjon põhimõtteliselt tõdes, et enne selle seaduseelnõu vastuvõtmist seadusena oleks kindlasti otstarbekas lahkarvamused õiguskantsleri ja algatajate vahel ära lahendada. Aga põhimõtteliselt ei arva keegi, et käivitatud korrastamine piiriületamisel on vajalik. Praegune olukord ei ole normaalne, eriti käib see Eesti idapiiri kohta.
Seaduseelnõu edaspidise saatuse koha pealt valitses komisjonis konsensus. Kõik 8 komisjoni liiget, kes istungil osalesid, olid üksmeelsel seisukohal, et seaduseelnõu esimese lugemise võiks läbi viia tänasel Riigikogu täiskogu istungil ja esimene lugemine lõpetada. Samasuguse häälteenamusega otsustati põhiseaduskomisjoni nimel ettekandjaks määrata teie ees seisev Mart Nutt ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 26. mai kell 18. Aitäh! See on minu poolt kõik.

Aitäh! On ka vähemalt üks küsimus. Küsimuseks saab sõna Robert Antropov. Palun!

Lubage esitada küsimus komisjoni esindajale, seda just tänase väga positiivse uudise valguses, et Eesti liitub eurotsooniga ja saab euro tõenäoliselt juba mõne kuu pärast. Küsin selliselt: kas komisjon arutas seda, kas on otstarbekas eelnõusse 749 lisada konkreetsed tasumäärad piiri ületamise eest Eesti kroonides? Või on selle küsimuse otsustamine pigem Vabariigi Valitsuse pädevuses või peaks piiriületuse tasu suuruse reguleerima turg?

Aitäh! Ma tulen jälle selle täpsustuse juurde tagasi: seda ei saa käsitada piiriületuse tasuna, see on liiklusvahendi järjekorda seadmise tasu. Aga komisjon ei arutanud, millises valuutas tuleks kehtestatav tasu seadustada. Praegu on eelnõus rahaühikuna märgitud Eesti kroon. Eesti kroon praegu kehtib ja see kehtib kindlasti ka hetkel, mil nimetatud eelnõust saab seadus – kui Riigikogu selle ikka vastu võtab. Minu pädevuses ei ole seda hinnata, see selgub hääletusel. Teisalt, ega lõplikult ei ole veel otsustatud, et Eestis hakkab 1. jaanuarist 2011 kehtima euro. Tänu Euroopa Komisjoni tänasele soovitusele ja ettepanekule oleme väga tubli sammu selles suunas edasi astunud, aga formaalsused saavad tehtud ikkagi ilmselt alles juulikuu jooksul, mis ajaks vähemasti algatajate ja põhiseaduskomisjoni soovi kohaselt nimetatud eelnõu on juba seaduseks saanud. Seega tuleb siiski tõdeda, et praegu on korrektne kehtestada kõik määrad Eesti kroonides, aga kui selle kohta tuleb vastava sisuga ettepanek, siis võib ehk lisada kroonide kõrvale ka eurod. Aga kroone eelnõust praegu välja jätta on ilmselt natukene ebakorrektne.

Küsimused on otsas. Suur tänu ettekande eest! Avan nüüd läbirääkimised. Palun kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Eldar Efendijevi! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Austatud minister! Esitatud eelnõu on samm edasi probleemide lahendamises, mis puudutavad riigipiiri ületamist mõne sõidukiga. Seadusmuudatused, mis tehti eelmise aasta sügisel, tulemust ei andnud. Võib öelda, et kümne aasta jooksul on see samm kõige tõsisem peale otsust lahendada need probleemid halduslepingute sõlmimise abil. Ka võib öelda, et ministeerium tunnustas oma initsiatiiviga meie, opositsiooni tööd. Oleme ainuüksi viimase kolme aastaga esitanud sel teemal ligi kümme arupärimist ja kümme kirjalikku küsimust. Need küsimused hoidsid teema aktuaalse ja terava.
Oma panuse andis ka massimeedia. Piiriületuse teema on kajastust leidnud mitmekümnes artiklis ja tele-raadiosaadetes. Positiivne on ka see, et algatus on konkreetne, mitte ainult jõuline lubadus, nagu see oli eelmisel aastal, kui üks minister lubas kõik probleemid sügiseks lahendada. Aga kui aeg oli käes ja meie esitasime küsimusi, mispärast olukord pole muutunud, siis minister leidis olukorrast väljapääsu sellega, et soovitas arutada küsimusi hoopis teise ministriga.
Eelnõu on mõnes mõttes hinnang halduslepingu eksisteerimisele ja sellega seotud probleemidele. Paar sõna sellest. Võib ütelda, et valitsus tekitas esimesest lepingu eksisteerimise päevast probleemi: riigi kohustuste täitmise kulude katmiseks oli eraldatud ainult 80% vajadusest. Niisugune olukord sundis Narva omavalitsust puudu jäävat raha otsima. Narva pidi hakkama oma eelarvesummasid kasutama ja see ei olnud kuigi korrektne. Aastate jooksul valitsus vähendas riigi eraldatavat raha, tänavune eelarvesumma oli juba 20% ulatuses. Narva võis lepingust loobuda, aga siis tekkinuks linnas kaos, sest valitsusel ei olnud omalt poolt mingit lahendust. Valitsus teadis seda, aga kattesummat ei suurendanud. Narva pidi leidma mingi muu allika, sest linnaeelarvest ei olnud võimalik eraldada raha nende kulude katmiseks. Nii võeti vastu otsus luua tasude süsteem. Õiguskantsler vaidlustas selle otsuse ega olnud nõus ka eelmise aasta seadusmuudatustega, mis lubasid Siseministeeriumil sisse seada tasulised teenused sõidukite piiriületusel. Situatsioon läks teravamaks, sest ministeerium unustas halduslepingus selle õiguse Narvale delegeerida. Ja Narva, kes rabeles, et olukorda päästa, jäi kaotajaks. Võib ütelda, et valitsus ei täitnud oma kohustusi täies mahus ning see tekitas konfliktse olukorra.
Aga nüüd eelnõu juurde. Eelnõu pakub võimaluse lahendada enamiku küsimusi ja täpsustada ka poolte vastutust. Viimane on väga oluline, sest see võimaldab kõrgelt positsioonilt hinnata ka tekkinud järjekorra ebaseaduslikkust. Mõnikord on järjekord olnud ligi kümme kilomeetrit pikk, aga kes sellega seadust on rikkunud: omavalitsus, näiteks Narva või Vaivara, või riik? Või hoopis sõidukite omanikud, kellel on vaja olnud piiri ületada? Kes on süüdi ja peab selle eest vastutama? Aga nüüd on eelnõu olemas ja see on iseenesest juba pluss.
Samas on ilmnenud rida küsimusi, mis on vaja välja tuua, sest sellest sõltub, kui palju olemasolevaid probleeme eelnõu suudab lahendada. Sõnastan mõned nendest.
Ei ole täpsustatud halduslepingu sõlmimise eeltööd – seda, kuidas riik oma partneri valib. Halduslepingust ja sellega seotud probleemidest on aga juba räägitud. Ei ole täpsustatud sõidukite ootamise ja marsruudi korda, skemaatilisest visandist aga ei piisa. Praegu eksisteeriv kord, mis loomulikult on ideaalist kaugel, on välja kujunenud aastate jooksul. Kõik korraldamisega seotud nüansid aga on väga olulised – eriti, kui sõidukite põhiooteala on 25 km kaugusel piirist. Ei ole täpsustatud Narva omavalitsuse roll. Senine haldusleping kaotab kehtivuse selle aasta lõpul, samas on vaja linna territooriumil korraldada transpordivahendite liikumine piirini, kinnitada marsruut ja organiseerida muudki, mis sellega seotud on.
Teine probleem on linna tänavate kasutamine transpordivahendite poolt. See nõuab riigi toetust tänavate hooldamiseks. Ei ole täpsustatud sõidukite kogunemise või ooteplatsi rolli Narvas. Kui saab kasutada ainult Sillamäe-lähedast platsi, mis on 20 kilomeetri kaugusel piirist, võib tekkida väga palju probleeme. Kui aga Narva plats on ka arvestatud transporditeenuste infrastruktuuri, siis jääb küsimus, mis reguleerib Narva platsi kasutamist. Hange tundub ebaloomulik olevat. Juhul, kui Narva plats on arvestatud transporditeenuste infrastruktuuri, siis tekib veel üks küsimus: kas eelnõus kirjas oleva tasu puhul kuni 250 krooni on arvestatud ka selle platsi teenuseid või on see omaette teema? Mis korra järgi see arvestus käib?
Küsimuseks – ja mitte ainult formaalseks – jääb ka õiguskantsleri positsioon. Seni on tema ja ka tema eelkäijate positsioon olnud konkreetne: sõidukite ligipääs piirile peab olema tasuta ja selle tagamine on riigi kohustus.
On ka küsimus, mis on seotud nn elektroonilise järjekorraga. Elektrooniline järjekord on nimelt eksisteerinud juba terve aasta. Võiks hinnata selle süsteemi kõiki plusse ja miinuseid ning mitte kulutada raha uue programmi väljatöötamiseks, kui rahakott on niigi kõhn.
Veel on vaja peatuda ühel küsimusel – koostööl Venemaa Föderatsiooniga. On ju teada, et transpordivahendite järjekorra pikkus oleneb ka Venemaa piiritööst. Ivangorodi piiripunkti läbilaskevõime on 250–300 sõiduvahendit ööpäevas, aga tegelikult see piirdub keskmiselt 70–80 sõidukiga. Eesti ja Venemaa peaksid tekkinud probleemi lahendama koostöös. Oleks kasulik ka eelinformeerimise süsteemi ühiselt kasutada – see kiirendaks sõidukite piiripunktidest läbipääsu. Toetuseks võib olla ka Eesti ja Venemaa asjaomaste ministrite kooskõlastatud tegevus piiriäärsete piirkondade võrdse arengu nimel.
Loodan, et esitatud eelnõu menetlemise käigus tehtavad ettepanekud aitavad kujundada lõpliku variandi, mis arvestab tõusetunud probleemidega ja saab aluseks, et luua võimalikult normaalne olukord Narvas piiri ületamisel. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eldar Efendijev! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 26. mai kell 18. Seaduseelnõu 749 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks siseminister Marko Pomerantsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Seekord on siis arutluse all relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga muudetakse relvaseadust tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2008/51/EÜ, 21. maist 2008, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Tulenevalt direktiivis sätestatud tähtajast peavad liikmesriigid jõustama direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 28. juuliks 2010. aastal.
Eelnõuga tehtavad peamised muudatused on järgmised. Esiteks, tulenevalt direktiivist korrastatakse relvaseaduse mõisted. Üldmõistena võetakse kasutusele mõiste "tulirelva osa". Praegu kehtiv relvaseadus seda mõistet ei kasuta. Relvaseadus eristab tulirelva olulisi osasid ning lisaseadiseid. Eelnõus sisalduv tulirelva osa mõiste sisaldab endas tulirelva olulisi osasid ja tulirelva lisaseadiseid. Tulenevalt kehtiva relvaseaduse põhimõttest, mida eelnõuga ei muudeta, laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Seega, tulirelva oluliste osade käitlemise osas muudatusi ei tehta, praegune kord jääb kehtima. Kuna relvaseaduse praegune regulatsioon kasutab mõistet "lisaseadis", mis direktiivi mõttes tähendab ka tulirelva osa, siis loobutakse eelnõuga tulirelva lisaseadise mõistest.
Teiseks: eelnõuga tehakse muudatused relvade ja laskemoonaga seonduvatel tegevusaladel nõutavate tegevuslubade regulatsioonis. Eelnõu kohaselt on ettevõtjal vaja tegevusluba lisaks tulirelva olulistele osadele ka tulirelva muude osade valmistamiseks, müügiks, ümbertegemiseks ja parandamiseks. Nimetatud nõue tuleneb direktiivist. Eelnõuga kehtestatakse üleminekuperiood juba tegevusluba omavatele ettevõtjatele, kes võivad kuni tegevusloa kehtivusaja lõpuni tulirelva osasid valmistada, müüa, ümber teha ja parandada.
Kolmandaks: eelnõuga soovitakse muuta relvaraamatu säilitamise regulatsiooni. Eelnõu kohaselt säilitatakse relvaraamatut ja laskemoonaraamatut kuni tegevusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Tegevusloa kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel on tegevusloa alusel tegutsev isik kohustatud loa kehtimise viimasel päeval andma relvaraamatu ja laskemoonaraamatu üle asukohajärgsele politseiasutusele.
Neljandaks: eelnõu sätestab uue põhimõttena, et isik, kellel on Euroopa tulirelvapass, võib lisaks kutsele tõendada ka muu tõendusmaterjaliga, et soovib külastatavas liikmesriigis jahti pidada või laskespordiga tegelda.
Lisaks täpsustatakse eelnõus relvade markeerimise nõudeid. Sõjaväe- või teenistusrelva võõrandamisel tsiviilkäibesse kantakse tulirelvale täiendav markeering EST-CIV. See tähistus kätkeb endas nii viidet riigile kui ka sellele, et relv on antud tsiviilkäibesse. Ühtlasi lisatakse eelnõuga laskemoona valmistamisega tegeleva isiku kohustus markeerida nõuetekohaselt laskemoona iga väikseim üksikpakend. See oli siis viiendaks.
Ja nüüd kuuendaks: tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. märtsi 2009. aasta otsusest, millega tunnistati relvaseaduse § 43 lõike 1 punkt 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles ei võimaldata politseiprefektuuril arvestada kahtlustatava või süüdistatava relva soetamise loa või relvaloa kehtivuse peatamisel kahtlustatava või süüdistatava isikuga ja kahtluse või süüdistuse sisuks olevate asjaoludega, sätestatakse soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamiseks järgmised alused. See muudatus puudutab kindlasti ka vähemasti ühte teie kolleegi ja veel mõnda Eestis toimetavat isikut. Seda võib teha esiteks siis, kui loa omandaja on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatav või süüdistatav mootorsõiduki või trammi joobeseisundis juhtimises, isikuvastases kuriteos või tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades, ja teiseks siis, kui loa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust. Aitäh teile!

Suur tänu, härra minister! Kas on küsimusi? Palun, kolleeg Robert Antropov!

Austatud minister! Selline küsimus. Relvateema on väga tundlik teema. Relvaseadust on mitu korda muudetud ja selle tekst on juba raskelt loetav. Selle eelnõu esitamisele eelnes diskussioon mitmes töörühmas ja muudatusettepanekuid on laekunud umbes 100 leheküljel. Õiguskomisjoni koosolekul te lubasite, et relvaseadusega tegeldakse ka edaspidi, aga nüüd me viime relvaseaduse vastavusse eurodirektiiviga. Kas see on nii? Kas saate seda kinnitada?

Aitüma küsimuse eest! Kõigepealt, tõesti, lugupeetud Riigikogu liikmed, ministrina soovin väga, et me selle eelnõu puhul peaksime silmas eurodirektiivi õigeaegse jõustamise eesmärki ja väga palju muid teemasid siin ei käsitleks. Aga tõepoolest, relvaseaduses reguleeritu ja veel reguleerimist vajav on laiu rahvahulki huvitav temaatika, mille läbitöötamiseks meile praegu ette antud ajast kindlasti ei piisa – ma mõtlen tänavu kevadel järele jäänud Riigikogu tööaega. Meie Siseministeeriumis kindlasti soovime – ja seda me ka teeme – kokku panna uue relvaseaduse eelnõu, luues selleks vastavad töögrupid. Teemad on ju erinevad: näiteks kaitseväega seonduvad küsimused, Kaitseliiduga seonduvad küsimused, tsiviil- ja sportrelvadega seotud küsimused – mida iganes. Nii saab juba töögruppides teema-teemalt probleemid läbi võtta ja jõuda veel enne valimisi niikaugele, et see seaduseelnõu on valmis. Kindlasti ei saaks selle menetlemisel Riigikogus hakkama kahe nädalaga, see nõuab märksa pikemat aega. Seetõttu püüame tagada valmisoleku selleks, et kui me märtsikuus 2011 taas koguneme, oleks valitsusel värske ja eeldatavasti täiuslik relvaseaduse eelnõu teie ette tuua.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra siseminister! Palun nüüd ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme kolleeg Robert Antropovi!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! On näha, et saalis on relvaseadus suurt huvi tekitanud ja laiades rahvamassides samuti. Õiguskomisjon arutas seda teemat tänavu 3. mai istungil, mil meile esitleti relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ma tänan siseministrit nii seal tehtud väga põhjaliku ettekande eest kui ka tänase eelnõu sisu lahtiseletamise eest! Ministri ettekande ja küsimustele saadud vastuste põhjal mõistis juhtivkomisjon, et eelnõu väljatöötamise põhjus on vajadus võtta üle vastav Euroopa Liidu direktiiv, nagu minister ka äsja selgitas. Teatud regulatsioonid tuleb vastavusse viia ja lahendada mõningad relvade käitlemise praktikas esile kerkinud probleemid. Need probleemid tulenevad eeskätt Riigikohtu lahendist.
Relvaseadus ja muu relvadega seonduv on, nagu juba mainitud, väga erutav teema. Relvaseaduse muutmise algatusega on kaasnenud väga elav reaktsioon rahvamassidelt ja relvaspetsialistidelt, nii et komisjon otsustas arvestada ministri ettepanekut ja palvet ning aktsepteerida seisukohta, et täna arutatava relvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis käsitleb seaduse vastavusse viimist eurodirektiiviga, tuleb kiiresti edasi liikuda. See tuleb Riigikogu saalis võimalikult pea vastu võtta ning seejärel juba lähima aasta jooksul terve relvaseadus ümber kirjutada, et selle tekst oleks arusaadav ja sätted vastavuses elu nõuetega.
Sellest tulenevalt otsustas komisjon suunata eelnõu 730 Riigikogu täiskogu istungi päevakorda esimesele lugemisele täna, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata kümme tööpäeva ehk siis 26. mai kell 18 õiguskomisjonis. Tänan!

Suur tänu, lugupeetud kolleeg Robert Antropov! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 26. mai kell 18. Seaduseelnõu 730 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on luua alus meie loomakaitseseaduse ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2007/43/EÜ harmoneerimiseks. Selle direktiiviga sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad ja see võeti vastu 28. juunil 2007. Direktiivi nõuete täitmise tagamiseks peavad liikmesriigid jõustama asjakohased õigusaktid 30. juuniks 2010. aastal.
Lisaks täpsustatakse eelnõus loomakaitseseaduse teksti, et kõrvaldada praktikas ilmnenud puudused, ning ka ajakohastatakse teksti ja normitehnilist märkust seoses Euroopa Liidu õigusaktide muutumisega.
Kõnealune direktiiv näeb ette loomade pidamise erinevate loomkoormustega ning loomkoormuse suurendamisel kehtivad nõuded. Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõus sätestatakse seetõttu suurima loomkoormuse kehtestamise võimalus. Ettenähtud suurimat loomkoormust võib asjakohaste nõuete järgimise korral ületada vaid lubatud määral, teavitades sellest eelnevalt järelevalveasutust. Kuna ruuminõuete puhul on tegemist piiranguga põhiseadusest tulenevale ettevõtja tegevusvabadusele, tuleb selle direktiivi harmoneerimiseks sätestada kõigepealt seaduses tingimused ja alused loomkoormuse kehtestamiseks. Loomkoormus konkreetse loomaliigi jaoks kehtestatakse asjakohase rakendusaktiga. Samuti tuleb sama direktiivi nõuete ülevõtmiseks kehtestada koolitusnõuded broileritega vahetult tegelevatele isikutele. Samas, arvestades loomakaitsealaseid suundi Euroopa Liidus, on tõenäoline, et lähimas tulevikus kehtestatakse analoogne nõue ka mõne teise loomaliigi puhul.
Kuna loomapidaja koolituskohustuse näol on sisuliselt tegemist piiranguga põhiseadusest tulenevale tegevusvabadusele, tuleb selle piirangu alused jällegi kehtestada seaduses. Eelnõu kohaselt peab loomadega vahetult tegelev isik olema läbinud asjakohase looma kohta kehtestatud loomapidamisnõuete koolituse juhul, kui see nõue on sätestatud asjakohases õigusaktis. Eelnõus nähakse ette volitusnorm, mille kohaselt põllumajandusminister kehtestab loomapidamise eesmärgi, loomaliigi või -rühma, mille puhul peab loomadega vahetult tegelev isik olema läbinud selliste loomade pidamise nõuete alase koolituse. Samas peaks volitusnorm andma lisaks Euroopa Liidu õigusest tulenevale kohustusele ka õiguse kehtestada vastavalt riigisisesele vajadusele koolituse läbimise nõude teatud loomade pidamiseks. Arvestades teiste riikide kogemust, on tõenäoline, et võib tekkida vajadus kehtestada koolituskohustus just mõnda liiki lemmikloomade pidamiseks.
Loomakaitseseaduse § 36 "Piirangud loomkatsete läbiviimisel" muutmise ettepaneku tegi Sotsiaalministeerium. See ettepanek paragrahvi sisu ei muuda, vaid ajakohastab termineid. Eelnõus asendatakse sõnad "Kemikaalide Teabekeskuse" sõnaga "Terviseameti". Seda seoses sellega, et alates 2010. aasta 1. jaanuarist on Tervishoiuamet, Tervisekaitse Inspektsioon ja Kemikaalide Teabekeskus muudetud Terviseametiks.
Eelnõus täpsustatakse katseloomade kasutamise koolitusega seonduvat. Selgemalt sõnastatakse nõue, et katseloomade kasutamise koolituse peab olema läbinud kas loomkatse läbiviija ise või peab ta loomkatset läbi viima koos mõne asjakohase koolituse läbi teinud isikuga.
Lisaks muudetakse loomakaitseseaduse normitehnilist märkust. See muudatus on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/112/EÜ harmoneerimisega. Käesolev seadus on mõeldud jõustuma 2010. aasta 1. juunil. Aitäh!

Suur tänu, härra põllumajandusminister! Kas keegi soovib esitada küsimusi? Ei soovi. Veel kord aitäh! Nüüd kutsun ma kõnepulti maaelukomisjoni aseesimehe kolleeg Aleksei Lotmani.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid, kes te siin eelnõu vastu palavat huvi üles näitate kas siin saalis või oma kabinetis arvutite taga! Mul on au kanda ette komisjonipoolne osa.
Kuna seoses direktiivist tulenevate kohustustega on tegemist võrdlemisi kiire asjaga, arutas maaelukomisjon selle eelnõuga seonduvat kaks korda. Esimene kord võrdlemisi põgusalt 6. mail, mil komisjon oli peaaegu täies koosseisus kohal – puudus vaid kolleeg Heimar Lenk – ja juhataja oli tavapäraselt esimees Kalev Kotkas. Tookord tehti ainult mõned lühikesed otsused. Nimelt: saata valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 12. maiks ja määrata juhtivkomisjonipoolseks ettekandjaks teie alandlik teener, komisjoni aseesimees Aleksei Lotman. Mõlemad otsused langetati konsensusega.
Sisuliselt jõudsime eelnõu arutada 10. mail. Seekord puudusid kolleegid Imre Sooäär ja Kalev Kotkas, millest tulenevalt juhatas komisjoni koosolekut teie alandlik teener. Kohale olid palutud lugupeetud minister ja vastava valdkonna ehk toiduohutuse ja veterinaaria asekantsler Toivo Nõvandi. Minister juhatas kõigepealt algataja esindajana hästi põgusalt teema sisse ja asekantsler andis põhjalikuma ülevaate. Nagu me ka praegu ministri käest kuulsime, tuleneb eelnõu vajadusest harmoneerida meie seadustik kahe direktiiviga, mis on oma olemuselt väga erinevad, aga mõlemad on seotud loomakaitsega. Üks on lihakanade kaitse miinimumeeskirjade kohta ja teine keelab loomkatsed kosmeetikatoodete väljatöötamisel.
Kui asekantsler oli eelnõu tutvustanud, tekkis meil hulk küsimusi. Kolleeg Rein Aidma palus selgitada, miks me saame selle seaduse menetleda alles praegu, kui see tahetakse jõustada 1. juunist, nagu direktiiv nõuab. Alguses me saime lugupeetud asekantslerilt vastuseks, et need nõuded kehtestati alles möödunud aastal, kuid samas me vaatasime asjaomase direktiivi numbrit ja selle järgi pärineb see juba aastast 2007. Nii et, nagu ma ministrist aru sain, nad möönavad teatud hilinemist – eelnõu oleks võinud olla natuke varem meile esitatud.
Mitmel kolleegil ja ka minul tekkis küsimusi seoses paragrahviga 3¹. Praeguses sõnastuses võib seda tõlgendada ka selliselt – kuigi nagu meie aru saime, eelnõu algataja tahe see ei olnud –, et enam-vähem iga loomaliigi pidamisel tuleb loomapidajale kehtestada koolitusnõuded ja ka koolituse läbimise tõendamise kohustus. Me leidsime, et n-ö heatahtlikul tõlgendamisel on küll praegune eelnõu tõlgendatav nii, nagu meie arvates on mõistlik ja nagu ka algataja mõelnud on. Kuid mõningast ebaselgust sõnastuses me sedastasime ja leidsime, et kuigi mõttest arusaamisega probleeme ei ole, vajab sõnastus ehk täpsustamist.
Kolleeg Marrandi küsis põllumajandusministrilt, mis tema eelnõu algatajana arvab ettepanekust liita see eelnõu Erakonna Eestimaa Rohelised algatatud eelnõuga loomakaitseseaduse ja mõne sellega seonduva seaduse muutmise kohta. Seda sai üle laua pingpongitatud üsna mitu korda, aga põhimõtteliselt minister arvas, et parem, kui seda ei tehtaks. Tolle valitsuse esitatud eelnõuga on kiire just nimelt seepärast, et direktiivide tähtajad suruvad peale.
Meie nõunik-sekretariaadijuhataja Ülle Särgava täpsustas protseduuriliselt, et eelnõu menetluse saaks ühitada samas menetlusetapis olevate eelnõude omaga. Viimaks lepiti kokku, et kahe eelnõu ühitamist arutatakse uuesti pärast eelnõu 745 esimese lugemise lõpetamist. Me loomulikult arvestame ka ministri seisukohta, aga me veel kaalume seda asja.
Otsustati lõpuks paar lihtsat asja. Nimelt, teha Riigikogu täiskogule ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine täna lõpetada ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata kõnealuse eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. mai kell 14. Seda just seoses sellega, et asjaga on mõnevõrra kiire. Mõlemad otsused langetati konsensusega. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 17. mai kell 14. Eelnõu 745 esimene lugemine on lõppenud.

Meie viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun, härra põllumajandusminister, kõnepulti!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõnealuse seaduseelnõu eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta uued nõuded, mis tulenevad 2008. aasta sügisel jõustunud Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist 2008/90/EÜ puuviljade tootmiseks ette nähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta ning 2009. aasta sügisel jõustunud Euroopa Komisjoni direktiivist 2009/145/EÜ, millega sätestatakse teatavad erandid ohustatud köögivilja rahvaselektsioonisortide ning selliste köögiviljasortide heakskiitmiseks, millel ei ole põllumajanduskultuuride tööstusliku tootmise puhul tegelikku väärtust, kuid mis on aretatud eritingimustes kasvatamiseks, ning kõnealuste rahvaselektsioonisortide seemnete turustamiseks.
Siiani on puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide turustamine olnud tootja enda vastutusel. Euroopa Liidus on jõutud arusaamisele, et üle riigipiiride toimuva kaubanduse puhul on vaja seda reguleerida, et tagada tarbijale kvaliteetsete ja kontrollitud istikute saamine. Tavapäraselt on sordid registreeritud ja ka kaitse all, aga turustamisel on palju vanu sorte, nagu näiteks õunapuude sortidest "Liivi kuldrenett", "Valge klaarõun" jne, ploomipuu sortidest "Liivi kollane munaploom", "Märjamaa", lisaks kirsi-, pirni-, sõstra-, tikri- jne teised sordid. Kokku on tootjad teavitanud 176 sordist, mida nad praegusel hetkel toodavad ja turustavad, sest tarbija soovib neid oma koduaeda. Et neid sorte oleks võimalik turustada ka pärast 2012. aasta 30. septembrit, on vajalik seaduse muutmine.
Esiteks. Seadusmuudatusega võimaldatakse tootjail registreerida ennast sordi säilitajana, kui tuntud sordi kohta on trükises (pomoloogiaraamat, aretusasutuse teadusbülletään või muu) ilmunud sordikirjeldus ja säilitaja poolt hindamiseks esitatud emapuu vastab sellele sordikirjeldusele.
Teiseks. Kui sordi kohta ei ole trükises avaldatud sordikirjeldust, saab taotleja ise teha lihtsustatud korras registreerimiskatsed. Tavaliselt kulub sortide registreerimiskatsete tegemiseks 5–6 aastat. Lihtsustatud korras on võimalik puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sorte tunnustada sordikirjeldustele vastavaks ühe või kahe aasta jooksul. Tuntud sordile ei väljastata sorditunnistust ja säilitaja registreerimine ei anna talle muid õigusi peale paljundusmaterjali tootmise õiguse. Kui teine tootja tahab ennast registreerida säilitajaks, siis saab ta seda teha tingimusel, et tema emapuu vastab sordikirjeldusele.
Köögiviljade geneetiliste ressursside osas on seadusmuudatus vastavalt direktiivile 2009/145/EÜ vajalik selleks, et bioloogilise mitmekesisuse huvides võimaldada turustada piirkonnas sorte, mida seal on kasvatatud aastakümneid. Siiani ei olnud nende sortide seemnete turustamine lubatud. Geneetilise ressursi sordi all mõeldakse rahvaselektsiooni sorte ja sorte, mida on traditsiooniliselt kasvatatud teatavates paikkondades ja piirkondades ja mida ohustab kadumine. Köögiviljakultuuride geneetiliste ressursside sortidel on samasugused nõuded nagu põllukultuuride geneetiliste ressursside sortidel, st nad peavad olema pärit päritolupiirkonnast ja kohanenud selle piirkonna klimaatiliste tingimustega, peavad olema geneetiliselt ohustatud ning nende tootmisele ja turustamisele on kehtestatud piirangud. Kui põllukultuuride geneetiliste ressursside sortidel on kehtivas seaduses kehtestatud lubatud piirnormid ja piirnormide arvestamise kord, siis köögiviljade geneetiliste ressursside seemne kogus on piiratud kogusega, mis on vajalik teatud arvule hektaritele külvamiseks.
Eritingimustes kasvatamiseks aretatud sort, millel ei ole tööstusliku tootmise puhul olulist väärtust, on kohanenud kasvuks konkreetsetes kliima- ja mullatingimustes ning nõuab teatud agrotehnilisi tingimusi, näiteks käsitsi hooldamine, korduv saagikoristus, kasvuhoones kasvatamine või muu. Piirangud nende sortide seemnete turustamisel on kehtestatud seetõttu, et neile sortidele on tehtud järeleandmisi sordi puhtuse osas, võrreldes tavasortidega, ja need ei vasta tavaseemne turu kõikidele nõuetele. Seega on nende sortide seemet lubatud turustada koguses, mis tagab sortide geneetilise ressursi säilimise päritolupiirkonnas. Puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide turustamise nõudeid tuleb rakendada alates 30. septembrist 2012 ja köögiviljade geneetiliste ressursside turustamiseks kehtestatavaid nõudeid alates 31. detsembrist  2010.
Seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk on kõrvaldada taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse rakendamisel ilmnenud ebatäpsused, ühtlustada seaduse tekst ning sätestada direktiivides ette nähtud meetmete rakendamine. Nähakse ette riigilõivu tasumisest vabastamine geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi ning tuntud marja- ja puuviljakultuuri sordilehes hoidmise eest. Samuti muudetakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust, jättes tuulekaera mõistest välja mustkaera, kuna nimetatud liik on alates 1. juulist 2010 kantud sertifitseeritavate liikide loetellu. Aitäh!

Suur tänu, härra põllumajandusminister! Kas ministrile küsimusi on? Ei ole. Ma palun ettekandeks kõnepulti maaelukomisjoni liikme kolleeg Leino Mägi!

Proua esimees! Austatud kolleegid! Mis ma teile ütlen? Tegemist on väga hea eelnõuga. Maaelukomisjon arutas seda eelnõu kahel korral, 6. mail ja 10. mail. 6. mail tutvustati meile eelnõu teksti ja otsustati saata see Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 12. mail s.a ja määrata komisjonipoolseks ettekandjaks siinesineja. 10. mail olid meie komisjoni kutsutud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja toiduohutuse asekantsler Toivo Nõvandi. Härra põllumajandusminister juba andis eelmises ettekandes väga põhjaliku ülevaate nendest muudatustest ja nendest direktiividest, millega me peame Eesti õigusruumi kooskõlla viima. Ministeeriumi esindajad vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Meil tekkisid mõningad väikesed arusaamatused sellega, et ühe direktiivi ülevõtmise tähtaeg on juba möödas, kuid minister andis väga ammendava vastuse, et kuna tarvis on ka määrused kooskõlastada, siis see lihtsalt võttis nii palju aega. Kuna aga eelnõu jõustumiseni on aega veel küllaldaselt, siis see meil probleeme ei tekita.
Küsimusi tekitas meile eelnõu § 14, millega muudetakse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 106 ning sätestatakse piirnormid geneetiliste ressursside säilitamiseks ja ettenähtud sordiseemne turustamiseks. Arutelul ei selgunud, miks ja mille alusel sellised piirnormid kehtestatakse, ja ministeeriumi esindajad saatsid vastavad direktiivi lisad hiljem komisjoni.
Komisjon otsustas konsensusega teha Riigikogu täiskogule ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 746 esimene lugemine 12. mail 2010. aastal lõpetada ja määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 26. mai 2010 kell 18. Otsus võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Leino Mägi! Teile on ka küsimus. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Vanaaegsetes stenogrammides on vahemärkustena öeldud, et kestvad kiiduavaldused, ovatsioonid või siis naer saalis. Ma tahaksin küsida, kas selle seaduseelnõu arutelu ajal oli ka naer komisjoni toas.

Las ma nüüd mõtlen, ei, naeru ei olnud, aga naer tuli meile peale siis, kui me saime selle tabeli, mis Euroopa Liit on kinnitanud oma direktiivi lisas ja kust on näha, mida me siis võime kasvatada siin kümnel, viiel, kahel ja ühel hektaril. Siis muidugi seda naeru oli, sest mõningad asjad on meile väga tundmatud. Aga komisjoni töö käigus ei olnud mingit naeru, meil oli väga töine meeleolu ja härra minister ja asekantsler vastasid kõigile küsimustele. Alles hiljem saadeti meile see lisa.

Palun, kolleeg Peep Aru!

Aitäh! Mul on küsimus tulenevalt sellest tabelist ja põllumajandusministri määruse kavandist nr 3. Otsin siit ega leia ja ei oska tulevikus käituda – kuidas ma seda salatiks mõeldud kressi kasvatada saan? Kas ma võin teda üle ühe hektari külvata ja kui suures pakis võin seemet osta? Kas saaks selgitust?

Ma vastan härra Peep Arule nii, et süüa ta võib kõike, mida süda kutsub, ja keegi ei keela tal ka oma hobipõllumajanduses seda kasvatada. Ja kui rääkida, millises pakis ta seemet ostma peab, siis seda asja ma tõesti siit tabelist ei leidnud ja ma arvan, et sellel piiranguid ei ole.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Leino Mägi! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 26. mai kell 18. Seaduseelnõu 746 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Meie päevakord on ammendunud ja istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.54