Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala esmaspäevast istungit. Kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Seitsme kolleegi nimel on mul üle anda arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile. See arupärimine puudutab Eesti elanike lahkumist kodumaalt. Me teame, et on palju erinevaid arve – Tartu Ülikooli demograafid on öelnud, et välismaal töötab 130 000 eestlast, Statistikaameti hinnangul lahkus möödunud aastal 17 000 inimest ja üle-eelmisel aastal 16 000 inimest. Aga veel drastilisemad on arvud näiteks tervishoiusektoris. 2009. aastal taotles oma kvalifikatsiooni tunnustamist sellisena, et karjääri oleks võimalik välismaal jätkata, ainuüksi 286 tervishoiutöötajat. Meil on arupärimises toodud rohkemgi arvandmeid, kui palju arste ja meditsiiniõdesid Eestist lahkub. Seoses sellega me küsime sotsiaalministrilt, milline on tema seisukoht. Me võime näha Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel õpetussõnu, kuidas välismaale minna, aga mida minister teeb selleks, et inimesed saaksid ikkagi siin Eestis tööd ja et need inimesed, kes on Eestist lahkunud, tuleksid siia tagasi. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitame siseminister Marko Pomerantsile arupärimise seoses elanike väljarändega viimastel aastatel. See baseerub teatud arvnäitajatel aastatest 2008–2009 ja puudutab suures osas ka seda, et väga paljud Ida-Virumaa inimesed leiavad endale töökoha välismaal ega tule enam tagasi. Seda on näha tööjõupuuduse kasvust vanuses 15–29 ja see puudutab ka spetsialiste. Tahame küsida härra siseministrilt, kas ta jagab härra majandusministri arvamust, et  tööealised elanikud võivadki Eestist välja rännata. Seoses sellega on meil ette pandud neli küsimust ja nendele soovime ka vastuseid.

Aitäh! Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Proua juhataja! Head kolleegid! Seoses väljarände statistika ja Eesti kodanike huvide kaitsega välismaal on meil arupärimine välisminister Urmas Paetile. Nimelt võib Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul välismaal olla 120 000 – 170 000 eestlast, mis on ametlikust statistikast oluliselt erinev arv. Endise rahvastikuministri büroo andmetel on Eesti üks suurima välissündinud elanikkonna suhtarvuga riike Euroopas. Kui möödunud aastal töötas piiri taga umbes 16 000 eestimaalast, siis 2009. aasta lõpuks oli võõrsil töötanud isikute arv kasvanud juba 22 000-ni. Seega on meil siis välismaal rohkem inimesi, kui Viljandi linna jagu rahvast. Seda, kuidas on välismaal kaitstud meie kodanike õigused ja huvid, kuidas Eesti riik nende õiguste eest seisab, tahamegi välisministrilt teada. Seoses sellega on meil Urmas Paetile kolm küsimust.

Aitäh! Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ka minu arupärimine, mis on suunatud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, puudutab väljarände küsimusi. Eesti näol on tegemist Euroopa Liitu kuuluva väikeriigiga, kus Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2010. aasta seisuga 1 340 021 inimest. Seega ei saa me endale lubada pillavat käitumist tööjõuga, iga inimene on Eestis tööjõuna vajalik. Euroopa Liidu tööjõupoliitika soosib riikidevahelist tööjõu liikumist, mistõttu paljud Eesti inimesed ongi seda võimalust kasutades välismaale rännanud. Statistikaameti andmetel on põhilised väljarändajad kõige paremas tööeas haritud noored ning keskealised inimesed. Seoses sellega on meil neli küsimust. Esiteks, kuidas on mõjutanud Eesti majandus tööjõu väljarännet? Milliseid meetodeid kasutades on seda ministeeriumi tasemel analüüsitud? Kas see võib ohustada Eesti majanduse arengut? Teiseks, milliseid meetmeid kavatseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kasutada, et tippspetsialistid ei lahkuks Eestist? Kui palju toovad Eesti ettevõtjad tippspetsialiste mujalt sisse? Kolmandaks, Eestis on praegu suur tööpuudus, samas on Eesti ettevõtjad tõstatanud probleemi, et Eestis ei leia kvalifitseeritud tööjõudu. Milline on teie seisukoht selles osas? Neljandaks, ministrina olete soovitanud praeguses olukorras inimestel minna tööle välismaale. Kuidas te tagate selle, et nad pärast kriisi ka tagasi Eestisse tulevad?
Arupärimisele on alla kirjutanud kuus Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud neli arupärimist. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, edastan need otsekohe adressaatidele.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, rahanduskomisjoni s.a 5. mail algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 6. mail algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 6. mail algatatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 6. mail esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust, eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a  20. mai kell 16.
Lugupeetud kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Lugupeetud kolleegid! Kinnitame nüüd päevakorra. Selle nädala päevakord on teie ees laudadel. Panen hääletusele selle nädala päevakorra kinnitamise. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.
Alustame esmaspäevase päevakorra punktide käsitlemist, st arupärimistele vastamist.

Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Inara Luigase, Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Eldar Efendijevi 24. märtsil s.a esitatud arupärimine euro reklaamikampaania kulutuste kohta. Palun kõnepulti kolleeg Inara Luigase!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! 24. märtsil andsid kuus Eesti Keskerakonna fraktsiooni liiget üle arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile. Arupärimine on euro reklaamikampaania kulutuste kohta. Arupärimises me huvitume sellest, et Rahandusministeerium on taotlenud valitsuselt riigieelarvest täiendavalt 11,6 miljonit krooni eurole üleminekuga seotud reklaamitegevuste läbiviimiseks. See raha kulutatakse eurokommunikatsiooni projekti juhi ning teda toetava tööjõu värbamiseks, internetilehekülje avamiseks ning käigus hoidmiseks, tutvustavate brošüüride ettevalmistamiseks, koolitusteks ning mitmesuguste sihtrühmade teavitamiseks.
Sellest tulenevalt on meil rahandusministrile seitse küsimust. Esiteks, me arvame, et igasuguse euroteemalise info jagamine ühiskonnas on kindlasti hea ning vajalik. Kuid miks ei olnud seda rahakulutust arvestatud juba 2010. aasta riigieelarve koostamisel? Kui raha oli ette nähtud, siis milline oli selle raha suurus ja millele oli see plaanitud kulutada? Teiseks, kuidas tagatakse kampaania käigus see, et rahvani jõuaks igakülgne info eurost, st nii selle positiivne kui ka negatiivne külg? Kolmas küsimus: kas ja kuidas veenate kahtlejaid, et kavandatavast reklaamikampaaniast ei kujune valitsuskoalitsiooni valimiskampaania järgmisteks valimisteks riigi raha eest? Paljud mittetulundusühingud saavad toetust riigieelarvest ja viimasel ajal on tekkinud kahtlus, et seda raha kasutatakse ka valimiskampaaniateks, mitte ainult reklaamikampaaniateks. Edasi, kuidas on planeeritud turistide teavitamine Eestis käibel oleva valuuta muutumisest, milliseid vahendeid selleks kasutatakse? Viiendaks, millistena on planeeritud meediaorganisatsioonidele suunatud koolitused? Kuuendaks, projekti majandamiskulude all on märgitud uuringud 700 000 krooni ulatuses. Küsime, milliseid uuringuid selle raha eest tellitakse. Kui peaminister on jätkuvalt väitnud, et euro tulek on kindel, mida siis veel uuritakse ja kas need uuringud pole mitte hiljaks jäänud? Millise konkursi teel valitakse eurokommunikatsiooni projekti juht ning teda abistav personal?
Soovime rahandusministrilt sisukaid ja rahulikke vastuseid. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Inara Luigas! Palun nüüd kõnepulti lugupeetud rahandusministri!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Alustan vastamist sellega, et tegemist ei ole pelgalt reklaamitegevuse eelarvega. See on mõeldud euroteemalisele kommunikatsioonile üldiselt, reklaam moodustab sellest väiksema osa. Reklaami puhul on tegemist infomaterjalide, euronäituste, eurokommunikatsiooni töörühma liikmete avalike esinemiste, seminaridega. See on see protsess üldisemalt. Aga nüüd konkreetsed küsimused.
Esimene küsimus: "Igasugune euroteemaline info jagamine on ühiskonnas hea ja vajalik, kuid miks ei olnud seda kulutust arvestatud 2010. aasta eelarves, kui valitsus oli sedavõrd kindel euro tulekus?" Kõigepealt, oli küll eelarves ette nähtud. See oli paigutatud teadlikult valitsuse reservfondi ja rahanduskomisjoni liikmed peaksid kindlasti olema sellest teadlikud. Detailne kava ei ole eelarve koostamise ajal loomulikult valmis ja seepärast ei saanud see summa nii täpne olla, et teda kuhugi eraldi reale  kirjutada. Vaja oli mitmeid läbirääkimisi ja summade täpsustamist, aga summa ootas reservfondis.
Teine küsimus: "Kuidas tagatakse kampaania käigus, et rahvani jõuaks igakülgne info eurost ehk nii euro positiivsed kui ka negatiivsed küljed?" Me ei jaga sellist euroga seotud informatsiooni, igaüks võib seda tõlgendada nii või teisiti. Need on üleminekuga seotud väga praktilised aspektid, millest räägitakse, ja esitamine on neutraalne. Samas oleme muidugi avatud ka avalikuks debatiks, valmis osalema. Kui teil on soov negatiivseid aspekte rõhutada, siis oleme nõus vaidlema, seda ei ole raske korraldada.
Kolmas küsimus: "Kas ja kuidas veenate kahtlejaid selles, et kavandatavast reklaamikampaaniast ei kujune reklaamikampaaniat järgmisteks valimisteks riigi raha eest?" Ma ei arva, et ma pean kedagi selles veenma. Kõik teavad, et ma ei kuulu Keskerakonda. Ma ei ole suurem enesereklaamija ja tõsiasi on see, et minister ei osale selles ei reklaaminäona ega kuidagi teisiti. Püüdke selle mõttega harjuda! Loomulikult korraldab selle protsessi riigihanke teel leitav loovagentuur, mitte parteikontor.
Neljas küsimus: "Kuidas on planeeritud turistide teavitamine Eestis käibel oleva valuuta muutumisest? Milliseid vahendeid selleks kasutatakse?" Mõtleme mõistagi ka selle peale, nii turistide kui ka Eestis alaliselt elavate välismaalaste peale. Juulis tuleb välja selleteemaline infobrošüür, mis räägib ülemineku põhifaktidest. Seda levitatakse turismiinfopunktides, hotellides, transpordisõlmedes, Eesti konsulaaresindustes ja mujal. Pakutakse veel välireklaami, näiteks lennujaamades, sadamates, ja temaatilisi artikleid lennukompaniide pardaajakirjades ja mujal. Eraldi meediaplaan on Eestit puudutava info jagamiseks välisajakirjanduses.
Viies küsimus: "Millisteks on planeeritud meediaorganisatsioonidele suunatud koolitused? Kas seal selgitatakse meediaorganisatsioonidele vaid seda euro külge, mida valitsus meedias soovib näha? Millised eksperdid on planeeritud koolitusel esinema?" Muidugi, valitsus soovib näha meedias teatud liiki informatsiooni, väga praktilist, aga ühtki üleminekuga seonduvat koolitust valitsus loomulikult läbi ei vii. Tegevuskavas on kajastatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga poolt korraldatavad infoseminarid Eesti meediale (toimuvad juulis ja septembris) ning neil tutvustatakse ajakirjanikele Euroopa majandus- ja rahaliitu. Meie asjatundjate komisjon ja eurokommunikatsiooni töögrupp korraldab aktuaalsetel teemadel iga kuu ka pressibriifingu, kus antakse ülevaaade ettevalmistuste seisust, räägitakse lahti praktilisi muresid. Seal esinevad spetsialistid. Viimati toimus selline 3. mail.
Kuues küsimus: "Projekti majandamiskulude alla on märgitud ka uuringud 700 000 krooni ulatuses. Milliseid uuringuid selle eest tellitakse? Kui peaministri sõnul on euro tulek kindel, siis mida me nüüd veel uurime?" Need asjad ei ole omavahel seotud. Kõigepealt, kampaania sõltub euro kohta tehtud otsusest ja eurokommunikatsioon ei tähenda tõestamist, et euro tuleb, ma usun, te saate sellest suurepäraselt aru. Ei pea igasse lausesse peaministrit põimima. Avaliku arvamuse uuringuid on loomulikult vaja selleks, et teada, kuidas kommunikeerida, kes on paremini informeeritud, keda on vaja veel täiendavalt formeerida jne. Meie partner siin on Saar Poll.
Seitsmes küsimus: "Millise konkursi teel valitakse eurokommunikatsiooni projekti juht ning teda abistav personal?" Tavapärase personalihanke korras. Meile tuleb selleks kolm täiendavat töötajat. Ma ei tea, et keegi teine kedagi veel täiendavalt värbaks. Selle poolest on protsess hästi säästlik. Meil on eraldi tähtajaliselt tööl eurokommunikatsiooni projekti juht, projekti assistent ja euroveebi haldur. Tänan!

Suur tänu, härra rahandusminister! Nüüd on küsimuste voor. Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees!

Mina olen aseesimees?

Lugupeetud Riigikogu esimees, palun vabandust! Lugupeetud minister! Kui te hakkasite vastama, siis oli kohe tingimata vaja ära nimetada, et kui te näete või kuulete euro kohta midagi negatiivset – mis tuleb loomulikult meie käest! –, siis te saate väidelda ja ümber lükata. Tegelikult on küsimuse sisu selles, et tegemist on 11,6 miljoniga ehk üsna suure rahaga, mida kasutatakse brošüüride, koolituste ja muude asjade jaoks. Minu küsimus on selle kohta, kuidas on praegu teavitatud asjadest kohalikke omavalitsusi. Kas te peate seda vajalikuks ja millist nõustamist, millist teavitustööd oleks seoses euroga neile veel edaspidi vaja?

Aitäh! Nagu ma juba ütlesin, on eurole ülemineku praktika kirjeldus üks väga neutraalselt esitatav informatsioon. Me ei jaga asju negatiivseks ja positiivseks. Kui te tahate väga midagi negatiivset esile tõsta, millelegi negatiivse märgi külge panna, siis palun öelge, me võime seda siis eraldi käsitleda. Igaüks ise hindab, kas see üleminekuprotsess on positiivne või negatiivne. Ta on praktiline, teda tuleb tunda, miski ei tohi juhtuda teadmatusest, mõni ebameeldiv asi. Nii see asi käib.
Omavalitsustega on meil tihe koostöö. Omavalitsusliite kaasatakse pidevalt, nendega on suhted head. Aga Tallinna linna te ju teate ise, küll nemad leiavad ka võimaluse negatiivseid teemasid üles tõsta, vägisi tõsta ja on seda juba teinudki. Üks teema on näiteks viieeuroste vahetamine, mis otseselt tuleb, ja teine on mingisugused riigi poolt Tallinnale pandud kohustused. Lugupeetud vürstiriik tahab jällegi ajada mingit eraldi asja. Viieeuroste asi puudutab kahenädalast üleminekuperioodi. Millised rahatähed masinates liiguvad, ei ole valitsuse ütelda. See on pankade hinnang, investeering. Olles näinud, milline on keskmine viieeurone, milline on tema kvaliteet – need on väikesed rahatähed –, võtaksin ma väga tõsiselt seda võimalust, riski, et automaatides tekib viga. Ma võtaksin seda tõsiselt, aga reguleerida valitsus seda vaevalt saab, sundida viieeuroseid masinasse, et siis kaasneb sellega ka vastutus. Aga teiselt poolt mulle tundub, et see asi on aja jooksul lahendatav. Üks on see väide kvaliteedi kohta, võib-olla see ei ole kristalne tõde – ma ei tea, ma pole nii palju tehnoloog, et mitte öelda, üldse ei ole. Teine aspekt on see, et kahe nädala jooksul, kui on tegemist paralleelkäibega, hinnatakse riski ja töökoormust liiga suureks. Pangaliit, pangad, keskpank, kes sularaha ringluse korraldamisega eelkõige tegelevad, on sellised argumendid esitanud. Ju me räägime sel teemal veel edasi. Aga ega see Tallinna tõstatatud probleem ei ole ka midagi uut, eks nad otsivad tõepoolest negatiivset nagu teiegi.
Kas KOV-idele on pandud kohustusi? Ma ei julge küll seda kinnitada, et on mingisugune eriline omavalitsuste koormus. Nendega suheldakse kogu aeg, seda ma tean, kontaktid on kogu aeg ja omavalitsusliidud tervikuna on olnud siiamaani hästi koostööaltid.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Mul on teile ääretult suur palve: ärge nähke iga küsimust, mida me esitame, negatiivselt. Iga algatus, mis me teeme, ei ole negatiivne. Me ajame täpipealt samamoodi Eesti asja ja tahame, et Eestis läheks elu paremaks. Võtke natuke positiivsemalt! Rahvusvaheliste kogemuste järgi kulub kommunikatsioonitegevuse läbiviimiseks üks euro elaniku kohta. Te olete meedias öelnud, et meil kulub palju vähem raha, teavitamist rahastatakse riigieelarvest, Eesti Pangast ja Euroopa Keskpangast ning Euroopa Komisjonist. Mul on küsimus, sest raha peab olema avalik ja peab ka teadma, milleks kulutatakse. Kõik ei ole halvasti, väga hea, kui te hästi kulutate. Ma tahaksin teada, kui palju raha on eraldanud Eesti Pank, kui palju Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon ja kui suur osa läheb üldse teavituskampaaniale kokku. See ei ole mõeldud mitte halvas mõttes, vaid me lihtsalt tahame teada. Rahanduskomisjonis me ei saa ju küsida, me kohtumegi teiega rahanduskomisjonis väga vähe. Aga ma tahaksin küsida positiivselt, mitte negatiivselt.

Aitäh! See ühe euro näide on tõesti õige. Euroopa Komisjon rõhutab, et üks euro on miinimum, aga tegelikult tuleks kulutada võimalikult palju. Meie nii kõrget eesmärki ei sea, et kulutada võimalikult palju. See kommentaar, mis ma tookord ütlesin, käis 11,6 miljoni kohta, see jääb märgatavalt alla selle ühe euro arvestuse. Samas on tõepoolest tegemist ainult ühe osaga üldistest kulutustest. Eesti Pank nii selgelt oma kulusid välja ei too. On selge, et valitsuses, valitsusasutustes, ka omavalitsustes tegeleb hulk inimesi selle teemaga põhitöö osana, see ei ole mitte lisaülesanne, mis on lisarahastatud, vaid põhitöö osa. Ka selles eurokommunikatsiooni töögrupis, õieti küll asjatundjate komisjonis, kus on seitse töögruppi, on valdavalt kõik töökohad sellised, mida eraldi ei tasustata. Puhast eurole ülemineku eelarvet on praktiliselt võimatu koostada. Igal juhul on vaieldav, kui palju mingist kulust oli spetsiaalselt lisakulu ja kui palju tavapärane kulu. Aga jah, see üks euro on orientiir ja on ka Euroopa Komisjoni lubadus osa rahast tagastada. Siin ma ei saa täna täpsustada, mis ulatuses see kokkulepe lõpuks teoks saab. Jällegi, eelarve lõppsuuruse suhtes ei saa päris kindel olla.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Ma saan aru niimoodi, et see 11,6 miljonit, mida teie ministeerium valitsuselt taotles, oli nagu täiendav raha kampaaniakuludeks. Kui palju oleks kampaaniakulu kokku, koos enne saadud rahaga? Ja kas see kampaania ka vilja kannab? Eile õhtul, nagu ma sain aru, te tulite Euroopa rahandusministrite nõupidamiselt. Kas siis ülehomme tuleb meile euro kohta positiivne teade?

Aitäh! See 11,6 on eraldi eurokommunikatsiooni eelarve. Täiendav või mitte täiendav, eelmises vastuses ma püüdsin seda seletada. Hulk inimesi, kes riigiaparaadis töötavad, teevad nagunii tööd ühe ja sama palga eest, sel aastal nad täidavad lihtsalt üht lisaülesannet, eraldi tasu saamata. On kolm inimest, kes on lisaks tööle võetud. Ja nagu ma viitasin, Eesti Pank ei tee minu teada selleks üldse eraldi eelarvet, sest see on nende tööga nii tihedalt põimitud. Ka minul on raske öelda, kui palju ma spetsiaalselt euro teemadega tegelen, kui palju ma püüan selle tegevusega oma palka õigustada. Nii et igal juhul on see omahinna arvutamine üks väga tinglik tegevus. Kolmapäevane otsus, ma arvan, tuleb ikka positiivne, see ettepanek Euroopa Komisjonile.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Eks me kõik ootame, et tuleks positiivne otsus. Tõepoolest, aeg on hakata inimestele rohkem seletama, mida euro tulek endaga kaasa toob. On tervitatav, et selline kampaania üldse tehakse. Mis puudutab kampaania maksumust, siis on selge, et kui selleks on ette nähtud 11,6 miljonit, siis täpselt nii palju või natuke enam selle peale kindlasti ka ära kulutatakse. Selles pole kahtlustki. Aga võib-olla oleks andnud neid summasid kokku hoida. Ma tegin lihtsa arvutuse. Kui näiteks iga pere saaks posti teel korraliku brošüüri kogu infoga euro kohta, kaasa arvatud ka see, kust internetist saab veel täiendavaid asju juurde vaadata, siis see läheks maksma ainult umbes 2 miljonit. Kas on täpselt teada, kuhu raha kulutada ja kui palju miski maksab?

On. Ka koju saadetakse materjale, välismaalased saavad materjale, nagu ma ütlesin. See suhteliselt detailne informatsioon mind tõesti nii palju ei eruta, selle teemaga tegelevad ikkagi eksperdid. Aga ma võin selle eelarve ette lugeda, kui te tahate. 4,5 miljonit läheb eurosõnumite reklaamikampaania läbiviimiseks, siin on projektijuhtimine, tootmine, meediapindade ost. 0,6 miljonit läheb avalikkusele suunatud infobrošüüri tarbeks, saadetaksegi täpselt nii, nagu küsisite, kõigile leibkondadele. 0,4 miljonit läheb ettevõtjatele infobrošüüri tootmiseks ja levitamiseks. 0,5 miljonit läheb ausa hinnakujunduse kampaania ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. 1,2 miljonit läheb infomaterjalide koostamiseks pensionäridele ja sotsiaaltoetuste saajatele ning levitamine on taas otsepostituse teel. 1,2 miljonit on täiendava tööjõu palgakulud (kolm inimest). Eesti Pangal on siiski, nagu ma oma paberite lisast välja loen, see eelarve eraldatud – nad on planeerinud selleks 6,4 miljonit. Sealhulgas on suuremad kuluartiklid seminarid, konverentsid, mida nad ju praegu üle Eesti ka teevad. Septembris on rahvusvaheline eurokonverents, ja on ka brošüür, mis tutvustab euro rahatähti ja nende turvaelemente.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Rõõm kohtuda, härra minister! Euro tulek on meil enam-vähem kindel olnud juba mitu aastat ja te räägite ka täna siin ju väga konkreetselt nendest kulutustest, sellest, mille peale raha läheb. Miks see raha võeti ikkagi reservfondist, miks seda konkreetselt eelarvesse ei pandud, et me oleksime tõesti näinud, kuhu see läheb, ja et kõik oleks läbipaistev olnud?

Aitäh! Teie teadsite euro tulekut ette. Veel aasta tagasi vaadati meid imestusega, kui me kinnitasime, et tahame eurole üle minna. Eelmisel suvel, kui majanduskriisi kõige rängemad tagajärjed olid just pärale jõudmas ja eelarves kajastumas, kui prognoosid järsult jälle halvenesid, oli ka valitsus väga keerulises olukorras. Ei näinud mina silmadest ega kuulnud suudest seda veendumust, et euro tuleb 1. jaanuaril niikuinii. Selleks tuli väga palju raskeid otsuseid langetada ja tööd teha, ja see on ilma igasuguse suurustamiseta öeldud. Loomulikult ei olnud see kõik pühendatud eurole endale, vaid siiski meie eelarve päästmisele. Riigid, kes sellega ei tegelnud, on praegu rahvusvaheliste nõupidamiste teema. Miks seda varem täpselt ei planeeritud, sellele ma ju vastasin, kõike ei pea üle küsima. See kulu planeeriti osana valitsuse reservfondist ja see, kui palju konkreetne brošüür, seminar, inimese ajutine palkamine maksab, on läbirääkimiste, koostatud eelarvete detailiseerimise teema. Seda ei tea kunagi ette. Siin on konkursse, siin on aja jooksul hinnamuutusi, ühte eelarvet ei ole võimalik nii täpselt prognoosida ja lukku lüüa. Kui ma mälu järgi ütlen, siis minu arvates oli see summa, mis esialgu planeeriti, 13 koma millegagi, aga seda ma pole üle kontrollinud. Natuke on suudetud hindu alla saada, võrreldes planeerituga.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Mul on konkreetse valdkonnaga seotud küsimus. Eesti riigieelarvest toetatakse Eesti Rahvusringhäälingut sel aastal kolmekümne..., viiekümne miljoni krooni ulatuses. Millises ulatuses ja milliseid saateid teeb Eesti Rahvusringhääling euroalaseks teavitamiseks? Eestis on see teema  väga silmapaistval kohal ja kui arvestada kas või spekulatiivselt, peaks sellele eraldatav summa olema ka võrdväärne.

Tänan! Ma ei julge kinnitada, et teie öeldud summa on täpne. Kui ma kuulsin õigesti, oli see 3,5 miljonit. Ma ei tea seda. Ma ei koosta neid programme, need on ikkagi projektijuhtimise tasandi küsimused, mida ma ei julge hinnata. Eks siis vaatame televiisorit ja saame teada, mida sealt täpselt laskma hakatakse.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Swedbanki kodulehel on väga palju informatsiooni eurole ülemineku kohta – üksikasjalik info, kus teavitatakse erakliente ja ärikliente sellest, kuidas saab krooni eurodeks ümber vahetada, mis juhtub kontol oleva rahaga, mis muutub maksete tegemisel jne. Seal on tõesti väga-väga põhjalik info. Kas Eesti riik on tellinud sellise kampaania Swedbankilt või on see panga omaalgatuslik ja tasuta informatsioon?

Tänan! Mina küll ei tea, et kommertspangale oleks võimalik sellise asja eest maksta. See on nende endi huvi klienti paremini teenindada. See informatsioon, mida meie jagame, on näiteks Rahandusministeeriumi koduleheküljelt leitav. Seal on eraldi link, kust te võite kõiki asju detailselt vaadata. Aga pangal on oma spetsiifilised faktid, mida ta tahab nähtavasti oma klientidele esitada.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud minister! Kui ausalt öelda, siis on juba praegugi üpris palju euroga seonduvat informatsiooni interneti kodulehekülgedel. Väga hea lehekülg on Euroveeb, mis räägib väga palju euro tulekust, vahetusest jne. Eesti Panga koduleheküljel on hästi palju informatsiooni, Rahandusministeeriumi kodulehel samuti jne. Nüüd me räägime täiendavalt veel 11,6 miljoni kroonisest kampaaniast ja te nimetasite siin suures-laias laastus kõik need eraldised ning mainisite enne veel, et polnud detailset liigendust, kuidas see kampaania hakkab välja nägema. Kas Rahandusministeeriumi leheküljelt on ka lihtsal inimesel võimalik jälgida, kuidas see kampaania toimub, millistele kuluartiklitele see raha kulutatakse jne?

Aitäh! Aga vaadake seda! Ega mina ei õpi ka seda meie kodulehekülge pidevalt pähe. See Euroveeb, mida te nimetasite, see ongi meie veeb. Seda rahastataksegi sellest rahast ja selle leiab üles meie kodulehekülje kaudu. Nii et informatsioon on kasutamiseks, aga mina sellega iga päev ei tegele. Loodan olla enam-vähem kursis ilma selleta.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Minule küll meeldib hirmsasti, et euro tuleb, ma usun sellesse ja olen uskunud päris pikka aega. Ma ei ole kohanud oma fraktsioonis ühtegi inimest, kes oleks euro suhtes negatiivselt häälestatud. Sellepärast mul ongi küsimus, miks te püüdsite vastandada, nagu Keskerakond ei tahaks. Me kindlasti tahame ja saame aru, et euro on väga positiivne ja usume sellesse. Aga igal positiivsel asjal on ka omad miinused, ja kui keegi sellest räägib, siis ei ole ta sellepärast mitte Eesti- ega eurovastane. Nii et mul oleks palve, et nii aru ei saadaks. Ma arvan, ega te vist ei saanud nii aru? Küsimus on selline.

Aitäh! Ei, aga ma lugesin lihtsalt teie küsimusest välja sellised sõnad nagu "negatiivsed aspektid". Mina näiteks ei klassifitseeriks ühtegi praktilise ülemineku aspekti negatiivsena. Tüli on temaga muidugi, kui seda negatiivseks pidada. Kui te tahate täpsustada, mida te selle all mõtlete, siis ma olen vajadusel nõus teiega ka vaidlema, kuid see ei ole mingi vastandamise küsimus. Ega mulle endale ka ei meeldi näiteks mõte suurest metallraha hulgast, see on ju negatiivne. See, et üleminekul on natuke tüli sularaha arvestamisega – aga kas seda on vaja rõhutada ja klassifitseerida? See on üks praktiline aspekt, mida me kõik teame. Ma ei arva, et rahvale peab jagama brošüüre teemal "Teate, sularaha võib tulla liiga palju, olge ettevaatlikud!" Ärge kartke seda tulekut, ei ole vaja! Ma arvan, et tuleb ikka heas meeles seda protsessi oodata ja informatsiooni jagada täiesti neutraalselt, mida me ka teeme.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Valeri Korbi, Georg Pelisaare, Evelyn Sepa, Mailis Repsi, Marika Tuusi, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi ja Rein Ratase 7. aprillil s.a esitatud arupärimine töötuse statistika kohta. Ma palun kõnepulti kolleeg Olga Sõtniku!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud härra minister! 7. aprillil esitasime teile arupärimise töötuse statistika kohta. Sotsiaalministeerium kinnitas avalikkusele, et esimest korda pärast majanduskriisi algust vähenes ajavahemikul 26. märtsist kuni 1. aprillini töötuna arvel olevate isikute arv. Töötukassa andmeil oli 1. aprilli seisuga Eestis 95 086 registreeritud töötut, mis on 158 võrra vähem kui nädal varem. Kuigi töötute üldarv vähenes, registreeris töötukassa ajavahemikul 26. märtsist kuni 1. aprillini 1715 uut töötut. Ministeeriumi kinnitusel on töötuse protsent 14,6. Ida-Virumaal ulatub registreeritud töötus juba 21%-ni. Teie kinnitusel on vaid 3000 inimest leidnud tööd tänu riigi abimeetmetele. 2009. aastal polnud rakendatud riigi abimeetmeid, nagu näiteks palgatoetuste ringi laiendamine, kuid tööle rakendatute arv on ka pärast muudatuste jõustumist jäänud samaks. Vaadates statistikat, selgub teie väidetele vastukäiv fakt, et jaanuariga võrreldes on veebruaris vähenenud tööle rakendatute arv 1000 inimese võrra. Töötukassa statistika andmetel langeb igas kuus registrist välja 2500 kuni 3000 inimest. See on sama palju, kui on tööd saanud inimesi.
Lähtudes eeltoodust, palume teil vastata meie küsimustele. Kokku on kuus küsimust, mida ma ei hakka praegu ette lugema. Loodan saada ministrilt vastuseid. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Olga Sõtnik! Palun, sotsiaalminister Hanno Pevkur, kõnepulti!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Aitäh arupärimise eest! Kuna küsimusi ette ei loetud, siis võtame küsimused ükshaaval ette.
Esimene küsimus: "Mitu inimest kustutati töötukassa registrist ajavahemikul 26. märts kuni 1. aprill seoses tööleasumisega. Mitu inimest kustutati registrist muudel põhjustel? Nimetage need põhjused." Sissejuhatuseks tahaksin muidugi öelda, et nädala kaupa arveloleku lõpetamise ja nende põhjuste kohta töötukassa väga täpset statistikat ei pea. Küll on võimalik töötukassa kodulehel www.tootukassa.ee leida kuude kaupa täpne statistika päris pika aja jooksul. Võtame siis aluseks kuustatistika, mida oleks mõistlik võrrelda, ja võrdleme 2009. aasta märtsi ja 2010. aasta märtsi andmeid. Nendel andmetel lõpetati 2009. aasta märtsis ehk siis aasta tagasi töötuna arvel olek 3661 inimesel, kellest 1865 asusid tööle kas siis ettevõtjana või palgatöölisena. Pensionile läks 38 inimest. Hooldajatoetust või ennetähtaegset vanaduspensioni hakkas saama 52 inimest. Isiku enda soovil lõpetati arvel olek 289 juhul ja muul põhjusel ehk näiteks tööotsimisnõuete rikkumise või tööotsimiskava rikkumise tõttu 1338 inimesel. Kui võrrelda neid andmeid 2010. aasta omadega, siis 2010. aastal läks tööle rohkem kui kaks korda enam töötuid ehk 3800 inimest (2009. aasta märtsis oli see arv 1865). Vanaduspensioniikka jõudis märtsis 101 inimest, enam-vähem sadakond ongi see arv viimastel kuudel olnud – jaanuaris 94, veebruaris 96, märtsis 101. Ennetähtaegsele vanaduspensionile jääjate või hooldajatoetusele jäävate inimeste arv on ka umbes sama, kõikudes hooldajatoetuse puhul 10 ja 20 vahel ja ennetähtaegse vanaduspensioni puhul 60 ja 80 vahel, ehk arvud on suhteliselt väikesed. Isiku enda soovil on töötuna arvel olek lõpetatud märtsis 927 juhul (võrdluseks, eelmise aasta märtsis oli see arv peaaegu neli korda väiksem, 289). Tööotsimisnõuete või individuaalse tööotsimiskava rikkumise tõttu lõpetati arvel olek 2820 juhul. Kui laias laastus vaadata, siis saab aru, et 50% lõpetamistest on need juhud, kus töötukassa kindlalt teab, et inimene on asunud tööle. Ülejäänud 50%-st, suurusjärk on 50%, on hulk neid, kes kas omaenda avalduse põhjal või pensionile jäämise tõttu võetakse arvelt maha, ja mingi ports on neid, kellel küll arvelolek lõpetatakse, aga kes ei anna töötukassale teada, et nad on tööle asunud. Kui töötukassa on võrrelnud maksukohustuslaste registrit töötukassa enda andmetega, siis on nad võinud teha kokkuvõtte, et ca 65% isikutest, kes enam töötuna registreeritud ei ole, on asunud tööle.
Teine küsimus: "Töötukassa statistika näitab, et vaatamata palgatoetuse laiendile ei ole tööle rakendatute arv kuude lõikes muutunud. Kui palju on 2010. aastal tänu palgatoetusele töötuid tööle saanud? Millistele andmetele tuginete oma arvutustes?" Siin meenutaksin eelmisele küsimusele antud vastust, kus ma ütlesin, et kui eelmise aasta märtsis oli tööleasunuid 1865, siis selle aasta märtsis 3800. Nii et kindlasti on palgatoetus olnud väga tõhusaks abiks. Aga kui vaadata võrdlusena veel näiteks viimaste aastate numbreid, siis palgatoetus kui tööturumeede oli olemas ka varasemal ajal. Lihtsalt võrdluseks, et kui 2008. aastal rakendus töötukassa või siis tööturuameti andmetel tööle 16 734 inimest, siis vaid 71 nendest kasutas palgatoetust. 2009. aastal rakendus tööle 27 619 inimest ja palgatoetust sai neist vaid 161 inimest ehk 0,6%. 2010. aasta esimese kolme kuu numbrid näitavad, et rakendunute hulk tervikuna on esimese kolme kuuga kasvanud juba peaaegu 11 000 inimeseni ehk see on 10 890, kellest omakorda on palgatoetusega juba reaalselt rakendunud 1469 ehk 13,5%. Kui lisada siia juurde 6. mai seisuga töötukassas sõlmitud palgatoetuse maksmise lepingud tööandjatega, siis on see number veel pea kaks korda või isegi üle kahe korra suurem ehk 6. mai seisuga on töötukassa sõlminud ettevõtjatega 3331 töötu tööle rakendamiseks palgatoetuse lepingud. Nii et palgatoetuse osa on kindlasti lausa sadades protsentides suurenenud, see on kindlasti märkimisväärne suurenemine.
Kolmas küsimus: "Kui palju töötuid on 2010. aasta märtsis ja aprillis saanud ettevõtluse alustamise toetust?" Üldarv 1. jaanuarist alates kuni 6. maini on 257 töötut. Kui täpselt rääkida märtsist ja aprillist, siis märtsis oli 55 inimest ja aprillis 73 inimest. Meenutuseks, et eelmise aasta  märtsis oli see arv 19 ja nüüd siis 55 ehk ka siin on mitmekordne suurenemine.
Neljas küsimus: "Olete väitnud, et riigi abimeetmete nagu näiteks palgatoetuse või tööpraktika abil on tööd saanud juba üle 3000 inimese. Kas Teie arvestate tööpraktikale saanud töötuid 3000 riigi abil tööd saanud inimese hulka? Kas teie hinnangul on tööpraktika töökoht?" Sissejuhatuseks olgu öeldud, et me oleme oma sõnumites rääkinudki rakendust leidnud inimestest. Te võite selle üle vaadata. Aga kui tulla tagasi tööpraktika juurde, siis tööpraktika on tööturuteenus nagu palgatoetuski ja tööpraktikal osalejad on samamoodi töötuna arvel olnud. Tööpraktika käigus on inimesel võimalus pärast õpingute lõpetamist saada praktiline töökogemus või õppida selgeks konkreetne töö tööandja juhendamisel. Kui vaadata töötukassa analüüsi selle kohta, kui paljud inimesed pärast tööpraktika lõppemist on asunud tööle samale ametikohale, siis nii on see umbes pooltel juhtudel. See käib 2009. aasta kohta. 2010. aastal on see arv suure tõenäosusega isegi suurem, sest ettevõtjad on asunud palju agaramalt kasutama võimalust, et kõigepealt õpetatakse tööpraktika käigus inimesele kutseoskused selgeks ja siis võetakse inimene palgatoetusega tööle.
Viies küsimus: "Palun selgitage oma väidet, et üle 3000 inimese on riigi abiga tänavu töö leidnud. Kas need inimesed on saanud endale töökoha ja nendega on sõlmitud tööleping? Kui pika ajavahemiku jooksul on need 3000 inimest töö leidnud?" Nagu ma eelmisele küsimusele vastates ütlesin, tööturuteenuste hulgast on nende 3000 inimese puhul arvestatud ainult kolme meedet: palgatoetus, tööpraktika ja ettevõtluse alustamise toetus. Lisaks nendele meetmetele pakub töötukassa ju ka väga palju muid tööturuteenuseid, nii koolitust kui ka karjääriteenuseid ja tööharjutust. Kui vaadata kõiki neid rakendusi kokku, siis on need arvud veel oluliselt suuremad. Jaanuaris, veebruaris ja märtsis on kokku rakendunud 11 142 inimest, kellest tööle on läinud 10 890 ja ettevõtluse alustamise toetust on märtsist kasutama hakanud 184 inimest. Aga nagu ma ütlesin, 6. mai seisuga on need arvud juba suuremad. Nii et jah, nende meetmete alusel on reaalselt tööd alustanud juba oluliselt rohkem kui 3000 inimest. Nagu ka esimesele küsimusele vastates sai rõhutatud, tulevad andmed tööleasumise kohta kas siis töötutelt endalt või töötukassa statistikast, kui inimesed ise on sellest teatanud. Kui me võrdleme tõesti maksukohustuslaste registriga, siis on näha, et tegelikult asub suur hulk töötuid tööle nii, et nad töötukassale selle kohta midagi ei ütle.
Kuues küsimus: "Kuidas põhjendate tõsiasja, et sanktsiooni tõttu langeb töötukassa registrist välja sama palju inimesi, kui uusi töökohti leiab?" Kui vaadata arvel oleku lõpetamise statistikat, siis märtsis näiteks oli tööle asunuid siiski 1000 võrra rohkem kui neid, kes aktiivselt tööd ei otsinud. Töötuna arvel olek lõpetati tööle asumise või ettevõtjana tegutsemise alustamise tõttu 3800 juhul ja muude põhjuste tõttu 2820 juhul, nagu ma esimesele küsimusele vastust andes teile ütlesin. Aga kui te küsite, mis on need sanktsiooni põhjused, siis arvel oleku lõpetamise põhjuseks on see, et töötu on kolmandat korda keeldunud talle pakutud tööst, ei ole kolmandat korda täitnud tööotsimiskava või ei ole kolmandat korda tulnud töötukassasse määratud ajal. Enne kui töötukassa tõesti arvel oleku lõpetab, peab töötukassa hindama, kas tööotsingunõuete rikkumisel oli mõjuv põhjus või mitte, mis oli tegelik põhjus. Kui inimene ei saanud tõesti mingil tervislikul põhjusel või muust põhjusest tulenevalt tulla, aga ta oli näiteks helistanud töötukassasse ja öelnud, et ta ei saa määratud ajal tulla, siis töötukassa kindlasti ei lõpeta arvel olekut.
Aga kindlasti on teil täiendavaid küsimusi, nii et ma olen valmis täpsustama. Aitäh!

Suur tänu, härra sotsiaalminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Hea minister! Te ütlete, et registreeritud töötute arv väheneb, aga me ikkagi ei too välja neid tõelisi põhjusi. Siin oli jutt sanktsioonidega väljalangemisest, eelmise aastaga võrreldes on see arv väga suuresti kasvanud. Kui me võrdleme märtsikuid, siis eelmisel aastal vallandati sanktsioonidega 1338, sel aastal 2923. Ja kui me veel eelmist kuud, aprilli vaatame, siis on  nimekirjadest sanktsioonidega kustutatud juba ligi 4000, aasta varem oli neid oluliselt vähem. Teiseks tuleb ju ka väga palju uusi töötuid juurde, miks te seda infot enam pressiteadetesse ei pane? Kolmandaks, kui me vaatame, et sotsiaalmaksu laekumine aina väheneb, siis ka sellest võib üht-teist välja lugeda. Nii et neid tõelisi töökohti polegi siis nii palju juurde tulnud.

Aitäh küsimuste eest! See absoluutnumber on tõesti suurenenud, aga kui me vaatame neid lõpetamisi kokku, siis see arv oli ju eelmisel aastal 3660 ja sellel aastal on 7770, kui täpne olla, siis on need arvud 3661 ja 7771. Ka tööleasumine on ikkagi märkimisväärselt suurenenud. Tööleasunute hulk on suurenenud 2000 inimese võrra ja sanktsioonidega lõpetamiste hulk 1400 võrra. Proportsionaalselt on ikkagi inimesi tööle läinud märkimisväärselt rohkem. Tõsi on see, et pikaaegne töötus on praegu suurenemas, ja see on kindlasti teema, millega töötukassa peab väga jõuliselt tegelema, ja valitsuse eelmise nädala otsus suunata tööturumeetmetesse täiendavalt 100 miljonit krooni aitab seda leevendada.
Kui te küsite, miks ei ole pressiteates infot uute töötute kohta, siis pressiteate koostamisel on kindlasti oluline rõhutada seda, mida peetakse kõige olulisemaks, ja kõige olulisem on viimastel nädalatel olnud üldine trend, et registreeritud töötus on vähenemas. Ma usun, te teate ise väga hästi, et töötukassa kodulehel on kõik andmed olemas, et kui te tahate täpselt teada, siis sealt saab need ilusti välja võtta. Selles ei ole mingit probleemi. Aga kui vaadata uudisväärtust, siis kindlasti on palju olulisem uudis see, et registreeritud töötus on teinud väga märkimisväärse hüppe allapoole, 14,6 pealt oleme jõudnud 14,0 peale, ja siin on märkimisväärne osa ka riigi pakutavatel meetmetel.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Olete oma vastustes rääkinud töötukassa statistikast, nende registrist, maksukohustuslaste registrist. Aga veel on olemas ka selline register nagu ravikindlustatute register ehk need inimesed, kes saavad Eesti riigilt ravikindlustust. See register näitab, et umbes 60 000 inimest on meil ravikindlustuseta. Mis te arvate, kui suur hulk nendest inimestest on tegelikult töötud, kes ei ole arvel töötukassas ega kajastu selles statistikas?

Aitäh! Raske hinnata. Ei tahaks spekuleerima hakata, aga suure tõenäosusega on päris suur hulk nendest inimestest, kes ei ole ennast töötuna registreerinud, ka ravikindlustuseta. Loomulikult me ei tea väga täpselt, kui paljud nendest inimestest praegusel ajahetkel ei viibi Eestis. Võimalik, et nad on töösuhtes kusagil välismaal, kuid on jätnud sellest teatamata ja nende registreeritud elukoht on siiski Eestis. On kindlasti üks asi, mida iga isik peaks teadma: kui on ravikindlustuse soov, siis kõige lihtsam ja kiirem variant on registreerida ennast ametlikult töötuna. Ja kui ollakse töötuna registreeritud, siis kindlasti kaasneb sellega ka ravikindlustus. Kui me vaatame eelmist aastat, kui tööpuudus, just registreeritud tööpuudus, hakkas märkimisväärselt kasvama, siis statistikast on ju näha, et tööhõive ei langenud, aga registreeritud tööpuudus kasvas. Kindlasti oli selle taga palju n-ö peidetud töötust, isegi mitte peidetud töötust, vaid just peidetud tööjõuturul osalemist, kus inimesed olid moel või teisel eluks vajaliku kindlustanud, aga ravikindlustust neil ei olnud. Kui saadi see info, et ravikindlustus kaasneb töötuna arvel olekuga, siis tulid ja registreerisid nad ennast samamoodi töötuks.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te mainisite, et püüate saada mingit tagasisidet, kuhu sanktsioonidega kustutatud töötud kadunud on. Kui möödunud aastal kustutati sanktsioonidega üle 26 000 inimese, siis töötukassa juhi Meelis Paaveli sõnutsi nad teavad, et paari kuu möödudes hakkab neist umbes 15% ikkagi mingil viisil maksu maksma, järelikult on nad leidnud mingi töö. Viisteist protsenti! See tähendab, et 22 000, laias laastus Viljandi linna jagu inimesi, läheb lihtsalt kaduma, kujutame piltlikult ette, et nad on kadunud, linn on tühi. Keskerakond on algatanud sellise seaduseelnõu, et need inimesed, kes elavad väljaspool asulaid, kus asub töötukassa, saaksid selleks, et kord kuus end töötukassas näitamas käia, ka sõidukompensatsiooni, samamoodi nagu koolitustel käimisel. Paraku on see seaduseelnõu nüüd toppama jäänud. Kas te toetate seda, et inimesed, kes elavad maapiirkondades, kust sõit töötukassasse on kallis, saaksid selle toetuse? See aitaks neil ka ametlikult töötu staatust säilitada.

Aitäh küsimuse eest! Eelkõige täpsustaksin teie sissejuhatust. See, kui isikul on töötuna registreeritu staatus lõpetatud, ei tähenda, et ta kuskile kadunud on. Märkimisväärne osa  nendest inimestest tuleb siiski registrisse tagasi. Eraldi seda statistikat, et kui keegi on registrist mingil põhjusel kustutatud, siis kas ja millal ta tagasi tuleb, töötukassa tõesti ei pea. Aga inimest, kes on mingil põhjusel töötuna arvel olijate hulgast kustutatud, ei takista miski tulla ja võtta ennast uuesti arvele. Päris kindlasti ei ole see nii, nagu teie ütlesite, et Viljandi linna täis inimesi on kuskile kadunud. Mis puudutab sõidu kompenseerimist, siis me oleme töötukassaga arutanud ja arutasime ka viimasel töötukassa nõukogul, millised võiksid olla lahendused inimeste abistamiseks, kas see on sõidu kompenseerimine, kas see on näiteks seadusmuudatus, et oleks võimalik elektrooniliselt ennast registreerida või töötukassaga suhelda, kas maapiirkondades võiks sõita töötukassa mobiilne nõustamisbuss ehk MOBI, kuidas oleks seal võimalik inimesega kontakt luua. Töötukassa selge seisukoht oli ikkagi see, et see kontakt peab olema silmast silma. Nad palusid veel mõtlemisaega, kas oleks võimalik MOBI teenuseid kasutada. Me tõime seal sellise näite, et kui ühes vallas on näiteks 50 registreeritud töötut ja MOBI läheb sinna vallakeskusesse, siis võiks ju koostöös vallaga korraldada nii, et need registreeritud töötud, kes mingil põhjusel ei ole saanud maakonnakeskusesse minna, astuvad sealt läbi ja teevad selle toimingu ära, siis nendel transpordikulu ei oleks. Töötukassa juhatus ütles küll nõukogule, et maakonnakontoritest saadud informatsiooni kohaselt ei ole see väga suur probleem olnud, aga me palusime seda neil edasi analüüsida ja laiendada just nimelt MOBI teenust. Kui buss ja töötukassa inimesed niikuinii väljas käivad, siis oleks ehk võimalik seda teenust edasi arendada. Nii et mõtted selle koha pealt liiguvad ja me otsime lahendust, et seda tööturuteenust inimestele võimalikult mugavaks teha.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Võib-olla üks üldine küsimus. Kui vaadata eelmise nädala massimeediat, siis seal oli mitu artiklit seda laadi pealkirjadega, et esitatud statistika valetab, esitatud statistika pole õige, esitatud statistika annab võimaluse manipuleerida. Siit selline küsimus: kas teie ise olete rahul meetmetega, mudeliga, mis annab võimaluse kasutada seda statistikat? Ma mõtlen, et mitte keegi ei ole huvitatud, et statistilisi andmeid võiks nii ja naa interpreteerida ja kasutada, sest riigi tasemel on vaja võtta vastu otsuseid, allpool oodatakse nii või naa toetust ja jälle statistika alusel.

Aitäh küsimuse eest! Kui vaadata statistikat, mida töötukassa meil peab, siis see statistika on väga täpne – isiku täpsusega. Kui vaadata näiteks Statistikaameti numbreid töötuse kohta, siis need tulenevad tööjõu uuringust ja on hinnangulised. Selle statistikaga, mis ma saan töötukassast, olen küll rahul, sest need numbrid on väga täpsed. Tõesti, kui ma vaatan, et tööpraktikat on 6. mai seisuga alustanud või alustamas 1845 inimest, kelle kohta on otsus tehtud, tööalast koolitust on 6. mai seisuga saanud või saamas 4034 inimest, tööharjutust on alustanud 244 inimest, palgatoetust on saanud 3331 inimest ja ettevõtluse alustamise toetust, nagu ma varem ütlesin, 257 inimest, siis see on väga täpne statistika, inimese kaupa.
Mida see meile annab? Me tegime töötukassa nõukogus väga olulise otsuse, millega muutsime töötukassa struktuuri ja lubasime palgata juurde inimesi, kes hakkaksid läbi vaatama just nimelt neid palgatoetusi. Need otsused, mida peab tegema töötukassa nõukogu, tuginevad väga täpsel statistikal ja selles osas ma olen statistikaga väga rahul. Meil on tõesti need arvud inimese kaupa ka eelmiste aastate kohta. Nagu te nägite, ma võisin teile täpselt lugeda, mitu inimest on läinud pensionile, mitu inimest on jäänud hooldajatoetuse peale. Selles osas on töötukassa statistika tõesti väga hea ja korrektne. Teiste statistikate kohta ei oska ega tahagi ma küll praegu väga hinnangut anda.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Üks asi, mille eest tahaks kiita, ongi see MOBI mõte. See on tõepoolest tunduvalt kasulikum, kui üks registreerija sõidab kohapeale, selle asemel et sõidutada 50 töötut või et nad peaksid oma kulu ja kirjadega sõitma kuhugi ennast registreerima. See mõte on päris asjalik ja väärib edasiarendamist. Aga näiteks Kagu-Eestis käies kohtasin ma õige mitut inimest, kes olid olnud füüsilisest isikust ettevõtjad ja kes kurtsid, et majanduslik olukord on praegu nii kehvakene, et nad ei ole võimelised täitma sotsiaalmaksu maksmise kohustust. Selle tõttu on nad loobunud. Minu meelest täiendavad nad nüüd töötute ridu. Kas ei oleks olnud siiski mõistlik vaadata üle sotsiaalmaksu alammäär nii FIE-del kui ka nendel, kes on olnud pikaajalised töötud ja kes oleksid nüüd tööd saanud?

Aitäh küsimuse eest, aga te oleksite võinud küsida seda eelmise ettekandja ehk rahandusministri käest! Rahandusministeeriumil on minu teada töös eelnõu – see peaks loodetavasti minema lähiajal Vabariigi Valitsusse ja tulema kohe-kohe ka siia parlamendisaali –, kus on öeldud, et üle kuue kuu töötuna arvel olnud isiku palkamisel saab ettevõtja õiguse maksta sotsiaalmaksu tegelikult makstud töötasu pealt. Nii et see muudatus tuleb parlamenti ja ma väga loodan, et parlament selle siis väga kiiresti ka vastu võtab. See on kindlasti väga oluline samm selleks, et töötust veelgi vähendada.
Laiemal leevendamisel on üks väga suur probleem selles, et kui FIE-de puhul rääkida  alammäära allatoomisest või näiteks ka tegeliku töötasu peale viimisest, siis me peame arvestama, et meil on tegemist isikustatud sotsiaalmaksuga. Seesama FIE loodab ju samuti riigilt pensioni saada, ja kui sotsiaalmaksu osa, mida ta tasub, muutub nii väikeseks, muutub ka tema pension tulevikus väga väikeseks. Samamoodi peab makstav sotsiaalmaks tagama FIE-le ravikindlustuse. Nii et nendest argumentidest lähtuvalt on kindlasti väga tõsine küsimus, kuidas selline muudatus mõjutaks sotsiaalmaksu laekumist ning sellest tulenevalt ravikindlustust ja pensionikassa seisu. Aga nagu ma ütlesin, töötu inimese tööle võtmisel on kindlasti see positiivne mõju, et kui me saame inimese tööturule tagasi ja tööandja hakkab tema eest sotsiaalmaksu maksma, kas või näiteks 2000 krooni pealt, siis see on kindlasti parem kui see, et riik peaks maksma inimesele näiteks 1000 krooni töötu toetust.

Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Vastates te ütlesite, et teil ei ole kahjuks ülevaadet, kui paljud ravikindlustuseta inimestest on täpselt töötud, töötuna arvel ja kui paljud mitte. Samas ei ole ilmselt päris selge ka see, kui paljud töötutest viibivad näiteks välismaal või kui palju meil üldse on inimesi, kes on välismaal tööd leidnud. Olen mitmetest omavalitsustest kuulnud, et kui inimesed parasjagu ise pole pöördunud omavalitsuse poole, siis puudub omavalitsustel selge ülevaade, kui paljud nende inimestest on tööta, kui paljud on töötukassas arvel, kui paljud on juba arvelt maha läinud. Mis te arvate, kas töötukassa ei peaks informeerima ka omavalitsusi nende elanike tööta jäämisest ja sellest, kui nad töötukassa arvelt välja jäävad?

Aitäh küsimuse eest! Ma natuke täpsustan teie küsimuse esimest osa, kus te ütlesite, et paljudel töötuna arvel olijatel ei ole ravikindlustust. Kui inimene on töötuna arvel, siis tal kindlasti on ravikindlustus. Kui isik on registreeritud töötu, siis tal on ka ravikindlustus. See on seaduses kirjas. Mis puutub omavalitsustesse, siis ma ei tea, ma olen ka Eestis ringi käinud ja üldiselt olen ma aru saanud, et omavalitsused teavad vähemalt registreeritud töötute andmeid päris kenasti. Samamoodi küsitakse ju nendelt inimestelt, kes tulevad toimetulekutoetust taotlema, sissetulekut ja sealt on omavalitsustel näha, kas inimene on töötu või mitte. Välismaal oleku kohta võin tuua teile ühe näite Pärnu kontorist. Võimalik, et ma olen seda ka varem Riigikogu liikmetele maininud, aga kunagi ei ole patt üle korrata, kordamine on tarkuse ema. Pärnu kontori igapäevatöös, just sel päeval, kui ma seal käisin, oli juhtum, kus töötukassa konsultant võttis ühendust registreeritud töötuga, kellel oli kokku lepitud aeg töötukassas tööotsimiskava ülevaatamiseks. Telefon, millele helistati, ei vastanud. Siis saadeti SMS, kus oli kirjas: "Tere! Kes sa oled? Ma ei saa praegu rääkida, olen Soomes tööl." See on ilmekas näide sellest, et inimene on küll Eestis registreeritud töötu, aga kuna meil on Euroopa Liit ja inimeste vaba liikumine, sealhulgas tööjõu vaba liikumine, siis ei olnud töötukassas infot selle kohta, et ta oli läinud mõni aeg varem, me ei tea isegi täpselt, kas mõned nädalad või mõned päevad varem, Soome tööle. Jah, on ka selliseid inimesi, kes ei teavita töötukassat üldse ja riigil ning seeläbi ka omavalitsusel puudub informatsioon selle kohta, kas inimene on läinud tööle, kas ta on läinud tööle Eestis või ta on läinud tööle välismaale. Maksukohustuslaste registrist me näeme, et mingi hulk, kes töötukassale midagi ei ütle, on reaalselt tööle läinud.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, auväärt esimees! Hea sotsiaalminister! Teie ametivennad ei saa siin kõnetoolis esinedes üldjuhul ümber ega üle Tallinnast. Teie oma praeguses esinemises ei ole seda millegipärast teinud. Et tavakorda mitte rikkuda, siis lubage küsida: kuidas te hindate Tallinna omavalitsuse osakaalu töötuse statistika dünaamikas?

Aitäh! Kindlasti on Harjumaal ja sealhulgas Tallinnal  töötuse tervikstatistikas märkimisväärne osa. Mul ei ole hetkel neid andmeid kaasas, aga mäletamist mööda on registreeritud töötute arv Tallinnas 30 000 kandis, s.o päris suur. Statistikat vaadates on selge, et väga suur osa palgatoetuse, samuti ka tööpraktika võimaluse kasutajatest on Tallinnas ja Harjumaal. Kui me vaatame suveperioodi, siis suvel tulevad sellised iseloomulikud tööd, mis seonduvad eriti turismiga, ja need on ju väga suures osas seotud siiski Tallinnaga. Nii et Tallinna statistika liigub samamoodi nagu iga teise maakonna, iga teise linna ja valla statistika üles-alla. Mingisugust erilist joonist, mille poolest Tallinn võiks töötuse üldises mustris olla kuidagi märkimisväärselt teistmoodi kui teised Eesti piirkonnad, me küll tuvastanud ei ole.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Minu jaoks on tööhõive põhiliseks ja peamiseks näitajaks ikkagi sotsiaalmaksu laekumine. Statistika näitab, et sellega meil asjad korras ei ole, me ei ole graafikus. Nende teiste statistiliste näitajate puhul võib jah vaielda ühtepidi, teistpidi ja kolmandat pidi või arutada, kes, kus kirjas on, aga sotsiaalmaksu juurde me peame tagasi tulema. Kuidas siis valitsus ja teie planeerite või prognoosite, millal me saame sotsiaalmaksuga graafikusse? Ja kui ei saa, mis siis teha?

Aitäh küsimuse eest! Jällegi oleks väga õige olnud küsida seda rahandusministri käest, kellel võib-olla oleks olnud täpsed numbrid kaasas. Eesti Maksu- ja Tolliameti kodulehel on olemas maksulaekumised nädalate ja kuude kaupa. Kui ma õigesti mäletan, siis sotsiaalmaksu osas on hetkel küll väike alalaekumine, aga mitte midagi katastroofilist, kui vaadata esimese kvartali aruannet. Mis annab mulle sellise teadmise ja kindluse, et riigieelarves märgitud summa võib täis saada või jääda väikese alatäitmisega, on Rahandusministeeriumi tehtud prognoosid. Need prognoosid ja riigi eelarvestrateegia tegemise käigus välja pakutud stsenaariumid mitme maksu laekumise kohta näitasid küll selgelt, et sotsiaalmaks ei ole praegu see murelaps, mida Rahandusministeerium riigieelarve üldises kontekstis võiks pidada riskikohaks. See protsent, kui ma õigesti mäletan, on muuseas natuke madalam kui eelmisel aastal, aga ei saaks öelda, et esimeses kvartalis laekunud sotsiaalmaksu protsent oleks kuidagi märkimisväärselt kehvem, kui on näiteks viimase viie aasta keskmine. See annab kindlust, et riigieelarves planeeritud sotsiaalmaksu laekumise number on suhteliselt realistlik.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkaksin seda teemat, mille üle arutas Georg Pelisaar – koostöö töötukassa ja kohaliku omavalitsuse vahel. Te rääkisite ennist, et on kavas pakkuda sellist mobiilset teenust, kus buss tuleb külla ja osutab töötutele teenust. Mulle tuleb meelde, et kunagi oli röntgenibuss, tuli, tegi ülesvõtte ja läinud ta oligi. Täpselt niisamuti toimitakse siis ka töötutega, tehakse temast ülesvõte ja lähebki see buss minema. Mina ei arva, et see on hea, sest ega töötu ei pruugi sellel ajal täpselt selles kohas olla. Aga kui arendada seda mõtet, et töötukassa peaks tegema rohkem koostööd kohalike omavalitsustega, siis kohalik omavalitsus on kindlasti see institutsioon, kes jälgib töötuid, kellel on rohkem informatsiooni, kes julgustab jne. Milliseid meetmeid on teil selles osas kavas edasi arendada?

Aitäh küsimast! Täpsustan seda MOBI asja. MOBI käib juba päris kenasti, aga praegu käib ta rohkem koolituse ja karjääriteenuste bussina. Küsimus oli selles, kas MOBI teenuseid laiendada. See oleks üks võimalus. Kui vaadata sisulist poolt, siis inimene, kes tuleb töötukassa maakonnakontorisse, suhtleb ka konsultandiga sedavõrd, et ta tuleb, räägib ära, mis vaja, ja läheb suure tõenäosusega oma toimetusi edasi tegema. Võib isegi eeldada, et maapiirkondades oleks see suhtlemise aeg oluliselt  pikem. Küll on kindlasti oluline, et omavalitsused ja töötukassa head koostööd teeksid. Omavalitsustes on see praegu erinev. Näiteks Pärnus on koostöö väga hea, ei tahaks ühtegi paha sõna öelda, samamoodi Tartus. Samamoodi väiksemates kohtades, Paides näiteks on töötukassa osakond pidevas suhtluses linnavalitsusega. Need on lihtsalt kohad, kus ma olen käinud. Neid kohti on ja ka suhtlust on. Eks see on paljuski kinni omavalitsuse, vallavalitsuse või linnavalitsuse  sotsiaaltöötajates endis, et kui palju tahetakse töötukassaga koostööd teha. Töötukassa on koondamistele reageerimise osas kindlasti juba palju avatumaks läinud. Hea näide on viimastest aegadest Loksa, kus omavalitsuse, töötukassa ja tööandja koostöös korraldati infopäev, kuhu olid kaasatud nii ettevõtjad kui töötukassa inimesed. See koostöö oleneb muidugi otseselt sellest, kui palju omavalitsus ise näeb seda vajadust. Seda oskab omavalitsus ise hinnata. Kui omavalitsus ütleb, et neil on töötutega väga hea kontakt ja et võib-olla ei olegi vaja iganädalast või igakuist kokkusaamist, siis kindlasti on see parem, kui et näiteks töötukassa helistab kõik Eesti omavalitsused läbi ja küsib, kuidas seal täna läheb. Ma usun, et see koostöö on praegu hea, aga loomulikult saab seda paremaks teha ja igal omavalitsusel on siin alati võimalus ise sõna sekka öelda.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra sotsiaalminister! Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti Marika Tuusi.

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Me kuuleme iga päev, kuidas Sotsiaalministeerium ja töötukassa deklareerivad pressiteadetes, et registreeritud töötute arv üha väheneb ja olukord tööturul muudkui paraneb, ja enamik inimesi arvabki, et tööturegistrist mahavõtmine tähendab sellele inimesele ka uue töö leidmist. Tegelikult on olukord hoopis teine, sest isegi nendest inimestest, kes end veel registris hoiavad, on 50% olnud tööta juba aasta või ei maksta enam töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust ja nad peavad hakkama saama napi 1000-kroonise toimetulekutoetusega. Kui see töötu peaks hinge sees hoidmiseks tegema veel ka paar juhutööpäeva, siis võib see lõppeda toimetulekuraha kadumisega. Kas sellest 1000 kroonist siis tõesti jätkub, et sõita näiteks Lohusuult Jõhvi või Meeksist Tartusse ennast registris hoidmiseks näitama? Vastus on ühene: kindlasti mitte. Nii langebki see abivajaja registrist välja ja valitsus saabki raporteerida, et registreeritud töötute arv muudkui väheneb. Tegelikult on viimaste nädalatega juurde tulnud väga palju uusi registreeritud töötuid, näiteks maieelsel kõige lühemal nädalal oli neid 1423, ent aprillis kokku 7000 ja 1. aprilli seisuga 8580. Eelmisel nädalal oli uute töötute arv 1620. Asi ongi selles, et Sotsiaalministeerium on loobunud uute töötute arvu pressiteadetes näitamast ja minister ütles, et see pole oluline info. Mina arvan, et uudiseväärtus ei saa olla ka see, et inimesi lihtsalt eksitada.
Tegelikult võime öelda, et Eestis kui Euroopa kiireima tööpuuduse kasvuga riigis, kus tööpuudus suurenes aastaga 27 300-lt 92 200-le, on praegu tegemist lihtsalt ülikiire kasvu mõningase pidurdumisega. Ja veel, tööhõive paranemise tõestuseks on meil ju ikkagi sotsiaalmaksu laekumine, võrreldes eelmise aastaga. Kui me näiteks vaatame märtsi ja aprilli, siis on laekumine vähenenud. 2009. aasta märtsis laekus 2,4 miljardit, selle aasta märtsis 2,2 miljardit. Kui me võrdleme aprillikuid, siis eelmisel aastal laekus 2,3 miljardit ja nüüd 2,1 miljardit. Nii et meil on väga kahju, et minister ei vastanud sotsiaalmaksu vähenemisele kahjuks tööhõive kontekstis, mis oli tegelikult meie küsimuse sisu.
Ja kui me praegu rääkisime registreeritud töötutest, siis seda arvu, kui palju on registreerimata töötuid, ei oska keegi eriti öelda. Kes sinna alla siis kõik lähevad? Loomulikult need heitunud, kes ei usu enam töö leidmisse. Loomulikult ka kõik need inimesed, kes pärast töötuks jäämist pole kordagi töötukassas käinud. Loomulikult on nende hulgas kodutud, keda pole Eesti riigi jaoks olemas, needsamad vanaduspensionile ja ennetähtaegsele pensionile minejad, kelle arv on umbes 200 inimest kuus, puuetega inimesed. Loomulikult ka need pensionärid, kes varem töötasid, aga kes nüüd on koondatud ja enam nagu arvesse ei lähe. Lisaks veel välismaale läinud inimesed, kellele me peaksime ikka väga palju rohkem hakkama tähelepanu pöörama – kes need on, kui palju neid on? Praegu me seda ei tea. Tartu Ülikool ütleb, et neid on 130 000 ringis.
Niisiis, tegelik tõde on ikkagi see, et me ei peaks neid andmeid ilustama, vaid rääkima inimestele nii, nagu olukord on. Ma teen veel kord ministrile ettepaneku panna pressiteatesse sisse, järgmisel nädalal või selle nädala lõpus, ka nende töötute arv, kes nüüd uuesti registreeritakse. Aitäh!

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Lugupeetud siin saalis viibijad! Head interneti teel jälgijad! Kuigi härra sotsiaalminister püüdis jätta muljet, et asjad tööturul on muutumas paremuse poole, ei ole olukord siiski nii roosiline. Töötukassa andmetel langes 2009. aastal sanktsioonide tõttu ametlikust registrist välja 26 663 töötut, selle aasta jaanuaris 2692 inimest, veebruaris 2632, märtsis 2820, aprillis aga juba 3950 inimest. Lisaks on töötuna arvel oleku vabatahtlikult lõpetanud igas kuus ligi 1000 inimest. Mida need arvud näitavad? Näitavad seda, et need inimesed ei ole leidnud tööd, aga nad ei ole ka enam töötute nimekirjas. Need inimesed ei ole kas tahtnud või saanud oma nõustaja juures vastuvõtul käia ja seetõttu on nad nimekirjast kustutatud. Kui varasemalt oli neil haigekassa kindlustus, siis nüüd enam ei ole. Nagu me härra ministri vastustest aru saime, statistika, kui palju selliseid inimesi on, riigil puudub. Kui võrrelda seda statistikat ravikindlustuse statistikaga, siis ravikindlustuseta on meil umbes 60 000 inimest ja kui paljud nendest on töötud, seda me ei tea.
Peamine põhjus, miks inimesed ei käi nõustaja juures, on see, et nendel kas ei ole sõiduraha või on ühistranspordiühendus nende kodukandi ja selle linna vahel, kus asub töötukassa büroo, väga halb või puudub sootuks. Sõiduraha kompenseerimise probleemi lahendamiseks esitas Keskerakonna fraktsioon eelnõu, mis on nüüd juba kaks korda sotsiaalkomisjonis arutusel olnud, ning tundub, et seda arutatakse ka kolmandat, võib-olla neljandatki korda. Sama küsimus tõstatus eelmisel nädalal toimunud Riigikogu majanduskomisjoni väljasõiduistungil töötukassas. Mul jäi küll mulje, et nii töötukassa kui ka koalitsioonierakondade esindajad olid sama meelt, et jäiga registreerimisregulatsiooni ja kulude kompenseerimise küsimustega seonduv tuleks kiiremas korras ära lahendada. See annab kerge lootuse, et meie algatatud seaduseelnõu 692 ei visata lihtsalt menetlusest välja.
Sellel juba nimetatud kohtumisel oli juttu ka paljukiidetud palgatoetusest, mille abil sel aastal on kavas luua umbes 6500 töökohta. Natuke üle 1300, nagu härra minister ütles, on juba loodud ja raha on jäänud veel ainult umbes 3000 koha loomiseks. Veel üks tööturumeede, mis reaalselt loob töökohti, on ettevõtluse alustamise toetus, mida sellel aastal on võimalus saada ainult 380 inimesel. Ehk kokku saab riigi abiga sellel aastal luua natuke alla 7000 töökoha, mida on ilmselgelt vähe olukorras, kus töötuid on jätkuvalt peaaegu 100 000 inimest.
Veel üks tööturuteenus, mida töötukassa vahendab, on koolitused, mida sellel aastal saab pakkuda 10 000 inimesele. Samas tunnistas töötukassa juht selsamal eelmise nädala kohtumisel, et tegelikult see meede tänapäeval ei toimi, sest töötu jääb töötuks ka pärast koolitust ja uus kvalifikatsioon aegub, kui töökohta ei ole.
Rahandusministeeriumi prognoos ütleb, et tööpuudus jääb suureks veel vähemalt kaheks aastaks. See tähendab, et olemasolevatest meetmetest selgelt ei piisa. Riigil peab olema terviklik töötusega võitlemise programm, mida siiamaani olemas ei ole.
Eesti Keskerakond on esitanud teiste Euroopa riikide eeskujul töökohtade loomise seaduse eelnõu, mis aitaks suhteliselt kiiresti luua uusi töökohti. Kui see seadus saaks vastu võetud, oleks eraettevõtjatel seeläbi kergem luua uusi töökohti, sest aasta jooksul maksaks loodud töökoha eest sotsiaalmaksu riik. Ka sotsiaalseid töökohti ning avalikke töid üle Eesti asuks toetama riik. Lisaks saaks kindla tegevustoetuse arengufond, mis annab stardiabi ettevõtetele, kes loovad kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ja ekspordile suunatud töökohti. Meie töökohtade loomise seadus pakub kiireid lahendusi. Olukorras, kus tööpuudus on nii suur, ei saa inimeste aktiivsena hoidmisel loota ainult linnade ja valdade eelarvetele ning eurorahale. Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kes ei panusta oma eelarve raha. Samas, luues töökohti, tagatakse ka eelarve laekumised.
Tulles tagasi statistika juurde, peab tunnistama, et riigil ei ole kahjuks tõesti sellist täiuslikku pilti, kui suur on tegelikult registreeritud ja registreerimata töötute arv. Selleks et siiski mingisugune pilt tekiks, on Eesti Keskerakond alustanud tänaseks üle-eestilist kampaaniat, mille käigus soovitakse saada teavet töötutest, kes pole enam töötukassa nimekirjas. Me tahame informatsiooni nende inimeste kohta viia nii härra sotsiaalministrini kui ka meie peaministrini. Kampaania eesmärk pole koguda kokku andmeid kõigi töötute kohta, seda me ei suudagi, aga eesmärk on panna koalitsiooni tunnistama, et kiita pole mõtet, kui tead, et asi pole kiitmist väärt. Registreeritud töötute arvu vähenemine tähendab hetkel heitunute arvu kiiret ja hirmutavat kasvu. Neid inimesi on kümneid tuhandeid ja nad ei saa oma riigilt vähimatki tuge ega ole neil veel ka lootust tööd leida. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Järgmine on Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Georg Pelisaare, Mailis Repsi, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Kalev Kallo, Jaak Aabi, Nikolai Põdramäe, Evelyn Sepa ja Ain Seppiku 7. aprillil esitatud arupärimine toimetulekutoetuste kohta. Palun kõnepulti kolleeg Marika Tuusi!

Meie arupärimine on inimeste toimetuleku kohta. Nagu me täna oleme korduvalt rääkinud, on Eestis hulk pikaajalisi töötuid, ja nende jaoks on toimetulek praegu vägagi oluline küsimus. Pikaajaliste töötute hulgas on väga palju ka lastega peresid ja loomulikult on nende olukord kõige raskem. Viimase aastaga on toimetulekutoetust taotlevate inimeste arv rohkem kui kahekordistunud, kõige suurem osa neist ongi lastega üksikvanemad. Riik peaks märksa jõulisemalt töökohtade loomise kõrval ka muul viisil inimeste toimetulekuga tegelema, sest töökaotuse tõttu on vaesuspiirini langenud inimeste arv kasvanud. Me soovime teada, miks enam riik ei telli toimetulekupiiri arvutamist, miks meil ei ole vastavaid andmeid. Viimased ametlikud andmed on aastast 2007 ja siis oli see piir 1543 krooni. Kui palju see võib olla praegu? Miks seda ei arvutata? Sama küsime ostukorvi suuruse kohta. Küsime, millal on plaanis toimetulekutoetuse määra tõsta – see on juba mitu aastat külmutatud olnud. Ja mida ikkagi kõikide vaesusriskis inimeste aitamiseks soovitakse ette võtta – need on eelkõige üle 65-aastased vanurid ja lastega pered, eriti üksikvanemaga pered. Aitäh!

Suur tänu! Palun teid kõnepulti, lugupeetud sotsiaalminister!

Austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Ma kasutan võimalust ja teen kaks märkust eelmise arupärimise teema lõpetamiseks. Mis puutub sotsiaalmaksu laekumise vähenemisse aastate lõikes, siis on väga raske hinnata tööturu seisu sotsiaalmaksu laekumise järgi. Pigem näitab sotsiaalmaksu vähesem laekumine keskmise palga vähenemist ja üldse palkade vähenemist, samuti osaajalise töö koormuse vähenemist. On ju fakt, et keskmine palk on vähenenud. See ongi põhjustanud sotsiaalmaksu laekumise näitajate muutust. Aga loomulikult on oma osa ka töökohtade arvu kahanemisel. Mis puutub uutesse registreeritud töötutesse, siis rõhutan, et need arvud, mida Marika Tuus nimetas, ei näita vaid uute töötute hulka. Tegu on ka inimestega, kes mingil põhjusel töötukassas arvel oleku lõpetavad ja võtavad ennast mõne aja pärast uuesti töötuna arvele. Nii et selle statistikaga küll väga palju peale ei ole hakata.
Aga lähen nüüd toimetulekutoetusega seotud arupärimise juurde. Esimene küsimus on toimetulekupiiri kohta. Tahan arupärijate tähelepanu juhtida asjaolule, et toimetulekupiiri kehtestab auväärt Riigikogu ja tänavu on selleks kehtestatud 1000 krooni. Teie nimetatud 1543 krooni on elatusmiinimumi arvestuslik osa: elatusmiinimum 2341 krooni miinus eluasemekulud 798 krooni teeb välja tolle 1543 krooni. Küllap on mõistlik, et mõisted oleksid arupärijatele selged ja arusaadavad. Toimetulekupiir on üks teine mõiste. Kui rääkida sellest, millal on plaanis see uuesti rehkendada, siis need arvutused, mida ka arupärijad mainivad – see 1543 krooni – tehti leibkonna eelarve uuringu alusel, mida teeb Statistikaamet. Statistikaamet ei ole vahepealsetel aastatel leibkonna eelarve uuringut teinud. Meie teada arvutab Statistikaamet nimetatud näitaja 2010. aasta kohta. Statistikaamet on ka tulenevalt muutunud majandusolukorrast andnud Sotsiaalministeeriumile lubaduse prognoosida elatusmiinimumi arvväärtusi nii 2008. kui ka 2009. aasta kohta ja avaldada need 2010. aasta sügisel. Statistikaamet on lubanud aluseks võtta Eesti sotsiaaluuringu ja Eesti tööjõu-uuringu andmed. Nagu ma ütlesin, varasemate plaanide kohaselt teeb Statistikaamet leibkonna eelarve uuringu 2010. aasta kohta, mille tulemused avalikustatakse 2011. aasta esimeses pooles.
Teine küsimus puudutab lastega perede ja üksi elavate üle 65-aastaste ehk pensionäride aitamise võimalusi. Kui vaadata majandusolukorda tervikuna ja meie sotsiaalkaitsesüsteemi, siis sotsiaalkaitsesüsteem on tihedalt seotud omavalitsuste võimekusega. Toimetulekutoetus on küll riigieelarves kirjas, aga toimetulekutoetust jagavad omavalitsused, kes taotlevad riigieelarvest vastavad summad. Toetusvõimalusi ju on väga palju, aga eri omavalitsustes rakendatakse neid erinevalt. Riigi toena tahan kindlasti mainida koolitoitu – koolitoit on äärmiselt oluline abivahend raskustes laste toetamiseks.
Kui vaadata rahalistest toetustest kaugemale, siis on olulised kõikvõimalikud nõustamisteenused omavalitsuste kaudu. Samuti on tähtis, et kui vaadata meie vanemaealiste tööhõivet, siis selle näitajad on päris ilusad. Meie eakamad inimesed on väga tublid ja tahaks neid ikka ja jälle kiita, et nad tööturul nii aktiivsed on. Vanemate tööhõivet saavad omavalitsused aga toetada lastehoiuteenusena, et vanemad saaksid tööturul osaleda, ja kõikvõimalike muude toetuste või teenustega. Ei maksa ära unustada, et omavalitsusel on õigus vabastada pere näiteks lasteaiatasu maksmisest.
Kui tulla veel tagasi toimetulekutoetuse juurde, siis peab kindlasti märkima, et täiendav sotsiaaltoetus on ju üksikvanemal täiesti olemas: 200 krooni. Kui me vaatame statistikat, siis 2009. aastal maksti toimetulekutoetust 20 149 perele. Iga kuu sai toetust 14% nendest peredest, vaid kord aasta jooksul 23% ja 1–3 korda aasta jooksul peaaegu pool nendest peredest. Lihtne analüüs näitab, et peredel on vaja vaid ajutist tuge selleks, et toime tulla. Kindlasti on väga mõistlik, et meie sotsiaalkaitsesüsteem on rajatud sellele, et omavalitsused teavad oma inimeste elu ikkagi kõige paremini ja näevad, kes millist toetust vajab. Toetusliigid on ju erinevad. Omavalitsustel on võimalik oma eelarve kaudu kõike seda planeerida.
Kolmas küsimus puudutab majandusministeeriumis väljatöötatavat eelnõu. Sotsiaalministeerium eelnõu selle algses sõnastuses ei toetanud, arvestades just seda, mis on toimetulekutoetuse maksmise eesmärk. Riigikogule on esitatud kaugkütteseaduse muutmise seadus ainult kaugkütte osa puudutavana, sotsiaalhoolekande seaduse muutmise sätted sisse ei läinud. Ma usun, et jõuti mõistliku kompromissini. Parlament aga saab eelnõu menetledes sinna veel täiendusi ja muudatusi teha, kui on soovi. Sotsiaalministeeriumi kõige suurem mure ehk toimetulekutoetuse osa aga läks sellest eelnõust välja.
Neljas küsimus: "Millal on plaanis tõsta toimetulekutoetuse määra?" Vastus on väga lihtne: kui rahaseis seda võimaldab. Ma avaldasin mõne aja eest soovi, et ootame ära I kvartali aruande ja vaatame, mis seis meil on. Praeguseks on see I kvartali aruanne olemas. Reaalne täitmine oli umbes 90 miljonit krooni. See arv on päris suur. Aga praegu küll ei julge välja käia võimalust, et me tänavuse eelarvevahendite mahu juures võime juba sel aastal mõelda toimetulekupiiri muutmise peale. Mis puutub järgmisse aastasse, siis ministeerium on esitanud Rahandusministeeriumile taotluse tõsta järgmise aasta riigieelarves toimetulekutoetuse määra. Kas see juhtub või mitte, selgub loomulikult riigieelarve menetlemise käigus ja lõpliku sõna ütleb siin Riigikogu.
Viiendas küsimuses tahetakse teada, millal lastetoetused toimetulekupiiri arvutamisel sissetulekute hulgast välja jäetakse. Seda teemat on siin hästi palju käsitletud. Me oleme rääkinud sellest nii infotundides kui ka muude arupärimiste käigus. Minu teada on asjaomane eelnõu sotsiaalkomisjoni menetluses ja parlament seda menetlust jätkab. Me oleme kogu aeg rääkinud vajadusest sotsiaaltoetusi võimalikult sihitatult maksta. Need inimesed, kes vajavad toetusi rohkem, peaksidki neid rohkem saama, ja need, kes vajavad vähem, peaksid selle võrra natuke vähem saama. Nii et vaatame ära, mis sellest eelnõust saab, pärast seda oleme targemad.
Kuues küsimus puudutab ostukorvi. Sellele on tegelikult sama vastus, mis oli esimesele küsimusele. Ja nimelt, et ostukorvi suurus tuleneb samamoodi leibkonna eelarve uuringust. Jääb loota, et Statistikaamet on oma hinnangute andmisel võimalikult kiire, siis saame lõpuks need näitajad teada. Nagu ma ütlesin, me oleme palunud anda tagantjärele hinnangu ka 2008. ja 2009. aastale. Loodan, et saame selle töö tulemused teada aasta lõpus või siis hiljem esimesel võimalusel. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud minister! Te mainisite, et taotlete tuleva aasta eelarves toimetulekutoetuse summa suurendamist, aga see sõltub mitmest asjaolust. Möödunud nädalal me nägime ajakirjanduse vahendusel, kuidas rahandusminister jahmatas avalikkust ja ilmselt ka oma kolleege uue kärpekavaga. Kas teid on siis pandud sellisesse seisu, et saate ehk küll toimetulekutoetuse suurenemise, aga peate ise tegema kärpeid kuskil mujal? Millest see sõltub, kas te saate oma taotlusele positiivse vastuse?

See sõltub kindlasti tervikuna eelarveläbirääkimistest. Kui me vaatame Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, siis eelarveläbirääkimisi ei ole veel alustatud. Aga on teada, et Rahandusministeerium arvestab meie arvestuslike kulude kasvuga, mis on märkimisväärselt suur. Meie lisataotluste maht on pea miljard krooni. Sellest miljardist kroonist moodustab märkimisväärse osa tööturumeetmeteks ehk siis töötute abistamiseks suunatav suurem rahahulk, teisalt tõstetakse sedasama toimetulekutoetuse määra. Väga raske on praegu öelda, milline saab olema lõppseis.
Mis puutub sellesse ajakirjandusest läbi jooksnud teemasse, erinevatesse toetustesse ja teistesse eelarveridadesse, siis mina saan rahandusministrist selgelt aru. Rahandusminister peab oma tööd tegema ka riigi eelarvestrateegia arutelul, mitte ainult järgmise aasta eelarve läbirääkimistel. Riigi eelarvestrateegias me väga süvitsi ei jõudnud minna. Me vaatasime read üle, ütlesime, millised read kindlasti sellisel kujul ei sobi, aga ega me väga põhjalikku debatti ei jõudnud pidada. Sellel neljapäeval kindlasti kabinet jätkab riigi eelarvestrateegia arutelu ja siis oleme ka targemad. Me näeme selgemalt, millised on eri ministeeriumide strateegia eesmärgid. Aga järgmise aasta kontekstis jätkuvad vaidlused ja debatid siis, kui me 2011. aasta riigieelarvet juba konkreetselt menetlema asume.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Hea minister! Te vastasite kõikidele küsimustele, et vaatame, mis saab. Vaatame, mis saab toimetulekutoetuse suurusest, vaatame, kas lastetoetused saab sellest lahti siduda või mitte. Vaatame. Kuulge, neli aastat on varsti täis! See valitsus hakkab lõpetama, aga midagi pole tehtud! Neid toetusi pole suurendatud! Meie eelnõud on kõik maha hääletatud. Miks te sellist juttu räägite?

Räägin seda juttu, nagu faktiline seis on. Faktiline seis on see, et lastetoetusega seonduv on parlamendi menetluses ja siin on valitsusel väga raske midagi teha. Räägin seda, et toimetulekupiiriga seonduv on otseses sõltuvuses riigi rahalistest võimalustest. Viimaseil aastail on riigi rahakott jäänud kõhnemaks ja see, et me oleme suutnud oma sotsiaaltoetused hoida samal tasemel, on päris hea tulemus. Nii et ei maksa nii ründav olla! Pigem on sotsiaalkaitse kulutused, mis riigil on olnud võimalik teha, päris märkimisväärsed olnud. Seesama toimetulekutoetuse summa oli, kui meenutada, 2008. aastal veidi üle 90 miljoni krooni. Tänavu on see 350 miljonit. Ainuüksi selle aasta I kvartalis on riik eraldanud inimeste toimetuleku tagamiseks üle 90 miljoni krooni. On väga väär väita, et riik ei ole midagi teinud. Toimetulekutoetuse summasid on suurendatud ka olukorras, kus riigi üldine rahakott on õhemaks jäänud. Riigi eraldisi inimeste toimetuleku tagamiseks on väga palju suurendatud.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Hea minister! Te püüate meid minu arusaamise kohaselt veenda, et kui raha on, siis te olete nõus toimetulekutoetuse piiri tõstma. Samal ajal te nentisite, et tõenäoliselt riigi rahakott enne järgmist aastat paksemaks ei lähe. Kas teie arusaam probleemi lahendamisest on selline, et toimetulekupiiri tõstame, aga arvestame sissetuleku hulka veel mingisuguseid toetusi? Tegelikkuses on ju väga palju paksu verd tekitanud lastetoetuse sissetuleku hulka arvestamine. Kas on siis veel midagi plaanis, et lõpptulemusena selleks eraldatav rahasumma üldjoontes ei kasvaks?

Ei, selline minu seisukoht ei ole. Meie Rahandusministeeriumile esitatud taotlus toimetulekupiiri tõsta ei eeldanud seda, et me hakkame sissetuleku hulka midagi veel täiendavalt arvama. Sellest me kindlasti ei lähtunud.

Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Hea minister! Meeldiv oli kuulda, et te mainisite väga positiivse näitena õpilaste koolitoidu maksmist riigi poolt. Aga nagu me teame, see kehtib ainult põhikooli osas. Ei maksa arvata, et 16-, 17-, 18- või 19-aastane neiu või noormees vajab vähem söögipoolist ja ei maksa ka arvata, et nende vanemad on rikkamad kui põhikooli õpilaste vanemad. Mõistagi on koolitoidul väga suur tähtsus. Kas te oleksite nõus toimetuleku probleemi leevendama näiteks sellega, et riik hakkaks kinni maksma ka gümnaasiumiõpilaste koolitoitu?

Iga täiendav kulu riigieelarvest vajab ka tulupoolele mingit arvu. Selles osas on valitsus väga selgelt ühte meelt, et kui mingid kulud suurenevad, peab selleks olema ka katteallikas. Valitsus peab kindlalt otsustama, mida teha mitmesuguste toetuste ja ka muude eelarve kuluridadega. Praegu on kindlasti väga ennatlik öelda, kas gümnaasiumiastme koolitoidu kulude katmine on võimalik.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud sotsiaalminister! Avan läbirääkimised. Palun, kolleeg Marika Tuus!

Head kolleegid! Austatud minister! Ega me täna ühtegi vastust teie käest ei saanud. Mul on tõesti väga kahju, et te niisuguse uue, värske ja ütleks, et ka puhta ministrina olete nii ruttu asunud siin saalis hämama ja eksitavat teavet esitama. Piinlik on lihtsalt kuulata. Te ütlete, et toimetulekutoetuse suurus oleneb Riigikogu otsusest. Te teate ju väga hästi, kui palju Keskerakond on esitanud eelnõusid toimetulekutoetuse piiri tõstmiseks, kui palju me oleme koostanud eelnõusid, et lastetoetusi ei arvataks pere sissetuleku hulka. Nende kohta tuleb alati ministri või valitsuse seisukoht, et seda ei saa praegu teha ja me ei kiida seda heaks. Ning sellest lähtuvalt loomulikult siin saalis hääletavad Isamaa ja Res Publica Liit, Reformierakond ja rohelised need eelnõud kõik kenasti menetlusest välja. Nii et tähtsaim on teie, s.o valitsuse seisukoht.
Kui rääkida rahapuudusest, siis see pole küll põhjendus – me ju teame, et kõik oleneb ikkagi poliitilistest eelistustest. Ei ole mõtet hakata jälle kordama, kuidas töötud, eriti pikaajalised töötud, saavad hakkama nii väikese toimetulekutoetusega, mille puhul juba teine pereliige saab 800 krooni. Ka töötu abiraha on aastaid väga väike olnud.
Te ütlete, et pole hullu – on riike, kus on veelgi suurem töötus, ja toote näiteks Hispaania. Aga kui suur on Hispaanias töötu abiraha? 426 eurot ehk 6666 krooni. Nii et neid asju ei saa võrrelda.
Mulle tuleb meelde töölepingu seadus. Osapooled leppisid kokku, et töötu abiraha tõstetakse pooleni alampalgast. Kõik oli kokku lepitud, pandi allkirjad alla. Aga siis korraga tõmmati töövõtjatelt vaip jalge alt ära ja öeldi, et praegu raha ei ole ja seda ei tule. Nii rakendatigi vaid kõik need punktid, mis tööandjale ja valitsusele tähtsad olid. Toimetulekupiirist ei ole mõtet rääkida ja ka ostukorvi maksumuse arvutamisest, sest seda teeb Statistikaamet. Mul on korduvalt Statistikaameti inimestega asjast juttu olnud. Nad väidavad, et praegune valitsus neid arvutusi ei telli. Kui nad selle aasta kohta nüüd jälle neid uuringuid teevad, kuid tulemused ei jõua meieni enne kui selle aasta lõpus või järgmise algul või alles aasta keskel, peale valimisi, siis võib ju kõike öelda. Nii et ikkagi väga piinlik olukord.
Kui me vaatame, kuidas valitsus on eelistanud riigi ja rahva raha ümberjagamisel jõukaid, siis on tõesti piinlik, et seda väikest 300-kroonist lastetoetust või toimetulekutoetust me ei saa suurendada, aga me saame 35 000 krooni saavale emapalga saajale maksta lastetoetust veel lisaks. Väga, väga inetu!
Postimehes avaldati Jürgen Ligi kiri või õigemini mitte kiri, vaid valitsuse dokument, mis näeb ette kärpida üle 3,5 miljardi. Tema sõnul tehti see ministrite hirmutamiseks. No me oleme näinud, et tegelikkus on alati palju hullem kui plaanid, mis valitsuse kabinettidest välja imbuvad. Tegelikkuses on kärped olnud kordi suuremad. Ma kardan aga, et järjekordseteks kärbeteks rahvas enam valmis ei ole. Enam seda alla neelata ei ole lihtsalt võimalik. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Järgmine on Riigikogu liikmete Georg Pelisaare, Inara Luigase, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Nikolai Põdramäe, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Valeri Korbi ja Toomas Vareki s.a 23. märtsil esitatud arupärimine geograafilise tähise kaitse seaduse ja kaubamärgiseaduse vastuolu kohta. Palun kõnepulti kolleeg Georg Pelisaare!

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Selle geograafilise tähise kaitse seaduse ja kaubamärgiseaduse vastuolu kohta käiva arupärimise tagamaad ulatuvad päris pika aja taha. Nimelt alustati 1968. aastal Värska vee tootmist, ja seda Tartus. Hiljem on hakatud Värska vett tootma Värskas kohapeal. Paraku on juhtunud nõnda, et Tartu tootja, tollane Tartu Õlletehas registreeris Moskvas Värska vee kohta kaubamärgi, mida on uuendatud ka iseseisvas Eestis. AS Värska Vesi protestis küll selle kaubamärgi uuendamise toona kohtus, jäi aga paraku kaotajaks. Hiljem on protestinud Tartu Õlletehas selle vastu, et Värska Vesi kasutab mineraalvee tootmisel Värska nime. Selles küsimuses on mitu korda kohut käidud, aga praegu püsib olukord, kus Värska vett toodetakse nii Tartus kui ka Värskas. Tuleb märkida, et Tartus ei toodeta enam ammu Värska vett Värskast pärit toorme baasil – alates 1998. aastast toodetakse Tartus tehis-Värskat ehk siis pudelisse pannakse kraanivett, millele lisatakse lihtsalt mineraale.
Euroopa õigus niisugust olukorda taunib ja olemas on ka Riigikogus vastu võetud geograafilise tähise kaitse seadus, mis selgelt ütleb, et geograafiline tähis on kauba või teenuse kindlat geograafilist päritolu või siis kauba või teenuse konkreetset omadust, mainet või mõnda muud tunnust kirjeldav tähis, millega piiratakse selle toote tootmist ja turustamist väljaspool selle geograafilise tähise piire. Paraku ei ole Eesti riik võtnud midagi ette, et lahendada vastuolu, mis on tekkinud geograafilise tähise kaitse seaduse alusel kaitstud kaubamärgi ja kaubamärgiseaduse alusel registreeritud kaubamärgi vahel. Praegu on AS-i A. Le Coq toodetava Värska näol tegemist tarbija eksitamisega, sest tarbijale pakutakse kaupa, mis ei ole Värskast pärit ja mis ei ole ka looduslik mineraalvesi. Kui ostja läheb kauplusse, võib ta saada ehtsa Värska mineraalvee asemel hoopis tehisvee.
Meie oleme arupärimises küsinud, miks Eesti riigis siiani niisugune vastuolu püsib ja miks ei ole geograafilise tähise kaitse seaduse alusel midagi ette võetud, et tühistada kaubamärgiseadusest tulenev kaubamärk. Ning miks puuduvad meil asjaomased sanktsioonid ja miks ministeerium ei ole midagi ette võtnud, et tarbija eksitamine lõpetada?

Suur tänu, Georg Pelisaar! Palun, härra minister, kõnepulti vastamiseks!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud arupärijad! Ma vastan hästi lühidalt teie küsimustele, pärast võime kommenteerida küsimuste-vastuste vormis.
Teil oli kuus küsimust. Esimene küsimus: "Kas tänasel päeval võib Eestis lisaks Värska näitele olla veel juhtumeid, kus kaubamärk jäljendab geograafilist tähist ning kaubamärgi kasutamisel võidakse ära kasutada registreeritud geograafilise tähise mainet? Kas Te ei leia, et tegemist on tarbija eksitamisega, mis vähemalt Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt ei ole lubatud?" Eesti geograafiliste tähiste registris on registreeritud kuus geograafilist tähist. Meie teada ei ole ühegi geograafilise tähise registreerimise taotleja esitanud hagi kaubamärgi omaniku vastu tulenevalt kaubamärgiseaduse §-st 54.
Teine küsimus: "Viimati uuendati AS A. Le Coq Värska kaubamärgi registreeringut 2007. aastal. Oli see Teie arvates õiguspärane?" Kaubamärgi õiguskaitse kehtivuse aega pikendatakse, kui ettenähtud riigilõiv on tasutud ja kehtivusaja pikendamise avaldus on õigel ajal esitatud. Asjast huvitatud isik võib igal ajal, sõltumata kaubamärgi kehtivusaja pikendamisest, taotleda kohtult kaubamärgi registreeringu tühiseks tunnistamist. Selle aluseks on kaubamärgiseaduse § 54.
Kolmas küsimus: "Praegune geograafilise tähise kaitse seadus ei sätesta täpselt, kas ja millistel alustel saab kaubamärgi kasutamist keelata, kui kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist, on sellega eksitavalt sarnane ning kasutab ära geograafilise tähisega kaitstud toote mainet. Kas Teie hinnangul on praeguse geograafilise tähise kaitse seaduse alusel võimalik lõpetada tarbijate eksitamine ja keelata Tartus sealse vee baasil Värska vee tootmine?" Geograafilist tähist sisaldava kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamist reguleerib kaubamärgiseaduse § 54. Nimetatud sätte alusel on asjast huvitatud isikul võimalik nõuda tarbijaid eksitusse viiva kaubamärgi tühiseks tunnistamist.
Neljas küsimus: "Euroopa Liidu Nõukogu määrus sätestab tunduvalt selgemini geograafilise tähise kaitse, ja seda ka varem kasutusel olnud kaubamärkide suhtes, mistõttu võib selgelt öelda, et meie seadus on vastuolus Euroopa Liidu Nõukogu määrusega. Millistel põhjustel on venitatud geograafilise tähise kaitse seaduse Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimisega?" Vastuolu ei ole. Ja nimelt: Euroopa Liidu Nõukogu määrus, millele te viitate, ei reguleeri siseriiklikult registreeritavaid geograafilisi tähiseid. Euroopa Liidu Nõukogu määrus, mis on otsekohalduv, reguleerib selle geograafiliste tähiste registri pidamist, mida peetakse Euroopa Komisjoni juures. Seega ei kehtesta see määrus siseriiklike seadustike kohta mitte mingisuguseid nõudeid, nii nagu me tavaliselt räägime Euroopa Liidu direktiivide nõuete ülevõtmisest. Samas on Eesti geograafilise tähise kaitse seadus rakendanud ideid, mis sisalduvad Euroopa Liidu Nõukogu asjaomases määruses ja milles kaitstakse Euroopa tasemel vastavaid geograafilisi tähiseid ja päritolunimetusi. Igaks juhuks tasub seda n-ö kohalduvuse küsimust täpsemalt uurida. Euroopa Liidu Nõukogu määruse artikkel 1 sätestab konkreetselt määruse reguleerimisala, mille kohaselt määruses sätestatakse asutamislepingu I lisas osutatud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustoodete ja määruse enda I lisas loetletud toidu ning II lisas loetletud põllumajandustoodete päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitlevad eeskirjad. Vett, sealhulgas siis ka Värska vett, ei sisalda ei määruse ega asutamislepingu loetelud. Ehk teisisõnu: Värska vee puhul tuleb lähtuda siseriiklikest õigusaktidest.
Viies küsimus: "Millal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kavas geograafilise tähise kaitse seadus viia kooskõlla Euroopa Liidu õigusega?" Nagu ma juba selgitasin, nii geograafilise tähise kaitse seadus kui ka kaubamärgiseadus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Kuues küsimus: "Milliseid sanktsioone võib Eestile kaasa tuua venitamine Euroopa Liidu õiguse siseriiklikusse õigusesse sisseviimisega?" Praegu mitte mingisuguseid, sest õigusaktid on vastavuses ning Euroopa Liidu Komisjonil ei ole olnud märkusi Eesti õigusaktide mittevastavuse kohta.
Seega, kokkuvõtteks: teie tõstatatud küsimuse puhul on tegemist eraõigusliku suhtega. Kui asjast huvitatud isik leiab, et tema tööstusomandialaseid õigusi on rikutud, on tal oma õiguste kaitseks olemas kõik seaduslikud alused samas ulatuses, nagu need on Euroopa Liidu õigusaktides. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, Georg Pelisaar!

Austatud minister! Te toonitasite mitmel korral, et asja saab arutusele võtta või algatada vaidluse, kui keegi asjaosaline esitab selleks taotluse. Aga tegelikult on päris ilmsed näited olemas ja teie tsiteeritud geograafilise tähise kaitse seaduse § 49 ka ütleb, et on olemas järelevalve teostajad – need on Põllumajandusamet, Tarbijakaitseamet, Veterinaar- ja Toiduamet. Kas tarbija eksitamist ei peaks mitte kontrollima Tarbijakaitseamet? Näiteks Veterinaar- ja Toiduamet tahtis just sellest seadusest tulenevalt keelata kaks aastat tagasi Värskas Värska vee tootmise, sest AS-il Värska Vesi justkui pole õigust Tartu tehase kõrval seda toota.

Ka Tarbijakaitseamet saab riiklikku järelevalvet teostada ikkagi vaid riikliku järelevalve teostajana. Minister ei saa öelda, et minge tehke seda, mida te ootate! Ma veel kord juhin tähelepanu, et probleemi sisu seisneb selles, et tegu on eraõigusliku vaidlusega. Kui eraõiguslik isik tunneb, et tema õigusi, antud juhul tööstusomandialaseid õigusi on rikutud või et tegu on mingi riivega, siis peaks ta minema vaidlema. Nende asjaolude põhjal, millega mina olen tutvunud, ei saa ükski riiklik järelevalveorgan öelda, et midagi on valesti. Ma juhin teie tähelepanu sellele, et te oponeerite Tartu Õlletehase õigusjärglase A. Le Coqi toodetavat  Värska vett. A. Le Coqil aga on vastav kaubamärk olemas ja omaaegsest seadusest tulenevalt on tal muuseas ka Värska omavalitsuse nõusolek Värska vee kaubamärki kasutada. Teisisõnu on tegemist õigusliku vaidlusega, mille puhul ma soovitan Värska geograafilise tähise omanikel lähtuda sellest, mis võimalusi annab meie kaubamärgiseadus. Kokkuvõttes aga saab ses osas õigust mõista kohus.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Ma saan aru, et vastavalt asjaomasele direktiivile ei tohiks Värska vett selle nime all toota, ütleme, mõni Poola õllevabrik. Mina näiteks armastan Krakovi vorsti. Kui õiguspärane on selle nimetuse kasutamine meil?

Väga õige küsimus. Sellepärast ei olegi võimalik üheselt väita, et kõnealusel juhul on toimunud mingisugune tarbija õiguste rikkumine. Ma asun praegu ministrina tegelikult järelevalvetöötaja või ka kohtuniku rolli, aga kui me siin juba seda intellektuaalselt huvitavat debatti peame, siis tegelikult ei ole võimalik öelda nii, nagu Keskerakonna arupärijad arvavad, et Värska vesi on ainult see, mis on Värskas toodetud ja mis ka minule terve mõistuse seisukohast tundub väga loogiline. Kui me viime selle probleemi kaubamärgi ja muude tagatud intellektuaalse omandi õiguste tasemele, siis on tegemist hoopis teistlaadi vaidlusega. Samamoodi ma ei kujuta ette, et Tallinna kilud võiksid olla näiteks ainult Snelli tiigist püütud kilud, mida toodetakse Tallinna kilude kaubamärgi all. Selliseid näiteid võib väga palju tuua.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Ma saan aru, et ministri jaoks on see küsimus pisut ebamugav. Ausalt öeldes on tegu suhteliselt konkreetse probleemiga ja võib-olla tõesti ei ole üldse ministeeriumi ja ministri pädevuses see lahendada. Aga teisalt: kui me vaatame Euroopa Liidu Nõukogu määrust, siis väide selle kohta, et see ei puuduta meid, on minu meelest siiski üsna kitsapiiriline. Too määrus sätestab väga selgelt, mis on geograafiline tähis ja milline tähtsus on sellel ühe või teise paikkonna ettevõtluse edendamisel.
Ma usun, et ka Eesti Vabariigi geograafilise tähise kaitse seadus on eeskujuks võtnud Euroopa vastava õigusakti. Kummaline on, et Euroopa Liidu Nõukogu määrus näeb ette võimaluse kaubamärgi tühistamiseks, kui see eksitab tarbijat ega vasta geograafilise tähise kaitse alusel kehtestatud reeglitele ühe või teise kauba tootmisel ja turustamisel. Siin antakse küll teatud osas pikk üleminekuaeg, näiteks mõnel puhul on see 25 aastat, mille jooksul kaubamärk võib jääda eksisteerima ka pärast seda, kui geograafilise tähise kaitse on ühele või teisele tootele rakendatud. Aga näiteks Tartus toodetava Värska vee puhul on tegemist niisuguse tootega, mis ei kuulu Euroopa Liidu Nõukogu määruse alusel kaitse alla.
Ja veel. Mis puutub sellesse, kas Värska vee probleemi puhul on kohane tuua võrdluseks Krakovi vorst, siis tegelikult ei ole tegu sugugi sarnase juhtumiga. Ka Euroopa Liidu Nõukogu määrus ütleb selgelt, et on olemas ühe või teise paikkonna nime kandvaid tooteid, mille nimi on muutunud üldnimeks. Aga ei saa kuidagi öelda, et Värska vesi on selline üldnimi. Tegu on ju konkreetse paiga mineraalveega. Ja kui Värska vee puhul teatakse üldjoontes, et Värska mineraalveel on kindlad maitseomadused, siis teatakse ka, et see vesi pärineb Värskas asuvatest puuraukudest. Ei saa kuidagi öelda, et Tartu tehases toodetakse täpselt samade omadustega ja looduslikku päritolu mineraalvett. Seega on siin kindlasti olemas vastuolu ja kindlasti on tegemist tarbija eksitamisega. Kui poest ostetakse Värska mineraalvett, siis usutakse ka Tartu tehase toodangu puhul, et tegemist on veega, mis pärineb Värska mineraalvee puuraukudest. Samas on siin tegemist ka maine ärakasutamisega, mida samuti Euroopa Liidu Nõukogu määrus selgelt taunib. Sellest ju saadakse kasu. Näiteks kui AS Värska Vesi reklaamib Värska vett, siis ta samal ajal reklaamib ka Tartus toodetavat Värska vett – see on päris selge.
Mis puutub sellesse, et see on eraõiguslik vaidlus, siis mina sellega nii üheselt sugugi nõus ei ole. Seda enam, et Tartu õlletehas on püüdnud mitmel puhul saavutada Värska aktsiaseltsil Värska nime kasutamise keelamise, tuginedes kaubamärgiseadusele. Kohus pole seda siiski praegu lubanud.
Ja teisalt: milleks meil on ikkagi olemas Tarbijakaitseamet, kui ta ei juhi tähelepanu tarbijate eksitamisele ega lõpeta seda? Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Järgmine on Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Kalev Kallo ja Valeri Korbi s.a 23. märtsil esitatud arupärimine Väo–Maardu teelõigu rekonstrueerimisega kaasnevate probleemide kohta. Palun kõnepulti kolleeg Mailis Repsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea majandus- ja kommunikatsiooniminister! Head kolleegid! 2010. aasta riigieelarve seletuskirjast võib lugeda, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi selle aasta olulisimaid investeeringuid on E20, Tallinna–Narva maantee Väo–Maardu teelõigu ehitus. Maanteeameti andmetel on nimetatud teelõik autoliikluse sageduselt Eesti maanteede kõige intensiivsemalt kasutatav lõik, kusjuures võrreldes Tallinna piiril ja pärast Maardut loendatud autoliikluse andmeid järeldub, et 45% Tallinna piiril loendatud autodest on lisandunud Maardu linnast, Loo alevikust või Iru külast ja vastassuunal vastupidi suundunud nimetatud asulatesse. Selle tõttu on eriti tähtis, et koos maanteelõigu põhitee rekonstrueerimisega oleks projektis ette nähtud senisest mitte halvemat juurdepääsu tagavad rekonstrueeritava maanteelõigu kogujateed.
Selles küsimuses on meie teada Maardu Linnavalitsus ja Maanteeamet olnud üsna kaua aega lahkarvamusel. Autokasutajad on kursis, et sealkandis käib juba aktiivne ehitustöö. Sellest tulenevalt on meil kolm küsimust. Me soovime teada saada, mis on nendest arusaamatustest saanud ja mis praegu sellel maanteelõigul toimub. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Palun nüüd lugupeetud ministri kõnepulti!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud arupärijad ja kogu Riigikogu! Kõigepealt sissejuhatuseks niipalju, et Väo–Maardu lõigu ehitus on jaotatud kolmeks etapiks, mida võiks põhimõtteliselt ka ühel ajal teostada. Praegu käib põhitrassi ehitus. Väo liiklussõlm nõuab Tallinna linnaga ja ka mõne eraomanikuga kooskõlastamist, et oleks võimalik see välja kuulutada. Ning kolmas osa objektist on see, mida puudutab ka teie arupärimine: Maanteeamet nimetab seda Kroodi liiklussõlmeks. Me püüame nii ruttu kui võimalik jõuda kokkuleppele Maardu linnaga, et lõpetada tehniline projekteerimine, ja seejärel alustada sellegi liiklussõlme ehitamist.
Konkreetsed küsimused. Esiteks: "Kas on toimunud kokkusaamisi Maardu Linnavalitsusega ja milliste tulemusteni on nendel jõutud?" Vastus on jaatav. Viimane Maanteeameti esindajate ja Maardu linnapea kohtumine oli tänavu märtsi lõpus. Seal jõuti ühisele arusaamale, et Maanteeamet projekteerib nn Fosforiidi raudteeviadukti ja ka ehitab selle tingimusel, kui Maardu Linnavalitsus võõrandab Fosforiidi 7 kinnistu. See jäi Maardu Linnavalitsuse kohustuseks. Nüüdseks on jõutud kokkuleppele nii kinnistu omandamise, ehituseks ettevalmistamise kui ka viadukti rajamise küsimustes. Minu teada Fosforiidi 7 võõrandamist arutati Maardu Linnavolikogu istungil, kus anti luba alustada läbirääkimisi Fosforiidi 7 kinnistu omanikuga võõrandamisprotsessi läbiviimiseks.
Teine küsimus: "Tallinna–Narva maantee Väo–Maardu teelõik on plaanitud ehitada eritasandiliste liiklussõlmedega I klassi maanteeks. Miks on Maanteeamet vastu vajalike kogujateede ehitusele? Miks ei ole lahendatud kogujateed Kallaverest Prügila ristmikuni?" Maanteeamet ei ole olnud vastu vajalike kogujateede rajamisele ja nüüdseks on need lülitatud projektide koosseisu. Üldisest taustast niipalju, et selliste suuremate teedeehitusobjektide puhul omavalitsused ikka püüavad veeretada oma kohustusi riigi kaela ja mõneti on see ka mõistetav. Tihtipeale võib külgnevate teede ja muu infrastruktuuri väljaehitamine omavalitsusele tõepoolest kallis olla. Sellisel juhul on meie praktika niisugune, et me peame saavutama mingisuguse mõistliku lahenduse, jättes omavalitsuste ülesandeks neile jõukohased tööd ja ka kulud. Riik püüab lülitada projekti nii palju kogujateid ja muid liiklussõlmede lahendusi, et kõik liiklejad lõpuks võidaksid. Kroodi liiklussõlm on lülitatud Väo–Maardu trassi väljaarendamise projekti selleks, et oleks tagatud Maardu ja Kallavere elanike tunduvalt sujuvam liiklemine, sealhulgas ka Muuga sadama kasutamine. Nii et kokkuvõttes on Maardu Linnavalitsuse ettepanekuid ühel või teisel moel arvestatud. Mis puutub Kallavere prügila ristmikku, siis teatud osas on Maanteeamet sellegi lülitanud suurobjekti koosseisu. Teisisõnu, me sisuliselt arendame välja kohaliku omavalitsuse tee Prügila ristmikust kuni Keemikute tänavani. Ma ei tea, kas ma laskun liiga detailidesse, aga sellest peaks vahest piisama.
Kolmas küsimus: "Kuidas on plaanitud lahendada Fosforiidi raudteeviadukti ehitus, vajalikud hoonete ja maa võõrandused ning kuidas katta vajalikud kulud riigi tasandil?" Ma juba mainisin, et Fosforiidi raudteeviadukt on liidetud Kroodi liiklussõlme tehnilise projekti koosseisu. Praegu käib selle tehnilise projekti koostamine. Kavandatud raudteeviaduktile jääb ette üks kinnistu, see tuleb võõrandada ja see on linnavalitsuse ülesanne. Kui projekt on valmis, siis tekib riigil muidugi küsimus, mil määral me suudame omavalitsuse teede ehitamise kulud katta Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. See sõltub selle tee funktsioonist. Praegu me oleme ettenägelikult lülitanud sellesse n-ö laiendatud teedeprojekti need teede ehitused ja arendused, mida peaks olema võimalik katta Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi summadest. See on kõik. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Palun küsimusi! Kolleeg Eldar Efendijev!

Austatud minister! Natuke rohkem kui nädal tagasi püüdsime Maardu linna esindajatega täpsustada, milline on olukord. Siis tõstatati veel küsimus, et Maanteeamet ei arvesta maantee rekonstrueerimisel varem kujunenud tee infrastruktuuriga ja et tulevikus võivad tekkida praktilised probleemid, mis on seotud busside ja muude transpordivahendite sõitmisega ettevõtete juurde, mis on Maardu lähedal. Kuidas sellega on? Maardu ise oma ressurssidega arusaadavalt ei suuda seda probleemi lahendada.

Ma juba vastasin sellele küsimusele. Tänase päeva seisuga, niipalju kui ma tean, on põhimõtteline kokkulepe saavutatud. Ma võin öelda siit Maardu linna juhtidele – ma olen nendega ka ise põgusalt kokku saanud ja olen neile seda juba öelnud –, et kui väga palju nõutakse ehk teisisõnu, kui me peaksime nüüd kogu Maardu linna uuesti üles ehitama, siis me lihtsalt oleme sunnitud selle liiklussõlme üldse lükkama kuhugi kaugemasse perioodi. Me mõlemad, nii riik kui omavalitsus, jookseme võidu ajaga. Tegelikult on see raudteeviadukt ja ühe täiendava tee ehitus – selle juurde käivad ka muud lahendused – kõiki liiklemisvooge silmas pidades väga hea lahendus. Vähemalt on seda kinnitanud nii projekteerija kui ka Maanteeamet. Kui me aasta lõpus jõuame selle ehituseni, siis tuleb meil veel kord hinnata, kas kõik kulutused on võimalik lülitada ühtekuuluvusfondi projekti hulka. Kui ei ole, siis on muidugi raske seda kõike välja arendada. See on see, mis lõppkokkuvõttes piirid paneb. Aga omavalitsus, Maardu linn katsugu pigem tolle kinnistuga hakkama saada, tehku see töö ära.
Kokkuvõttes neil ei ole mõtet väga palju gaasipedaali vajutada. See lahendus, niipalju kui ma olen seda vaadanud, tundub mulle mõistlikum kui praegune asjade seis. Vastasel juhul tekib olukord, et me selle suure tee ehitame välja, aga kõnealune liiklussõlm jääb tegemata.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Hea minister! Palun teilt täpsustust! Te mainisite kolme etappi. Millal võiks see kolmas etapp, mis hõlmab vaidlusalust teelõiku, pärast projekteerimist töösse minna? Millal kopp kolmanda teelõigu ehitamisel maasse lüüakse?

Juhul, kui Maardu linn väga palju peale ei suru ja meil õnnestub temaga koostööd teha – kõik need projekteerimised, planeeringud, ehitusload –, siis julgen arvata, et järgmise aasta alguses. Praegu on tehniline projekteerimine lõppjärgus, see peaks lõppema 15. novembriks 2010. Meil on kombeks alustada hankeprotsessi, kui tehniline projekteerimine kulgeb sujuvalt, pisut varem. Hange võtab aega paar-kolm kuud. Kui seal ei teki mingeid vaidlusi, siis jõuame alustada 2011. aasta kevadel. Mis on tegelikult ka mõistlik. Kui ma rääkisin sellest esimesest etapist – Väo liiklussõlm ja suur tee-ehitus põhitrassil –, siis kõike päris korraga ikka ehitada ei saa, ka logistiliselt peaks kõik sobima. Maardu liiklussõlme lahenduse maksumus on päris suur, kalkuleeritud on 250 miljonit. See on ikka väga suur täiendav liiklussõlm! Usun, et see 60 miljonit, mida me tegelikult täiendavalt pakume tolle spetsiifilise Maardu probleemi lahendamiseks, on siiski märkimisväärne summa. Rohkem ei ole lihtsalt võimalik, eelarve läheb lõhki.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.

Nüüd meie viimane arupärimine. See on Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Toomas Vareki, Mailis Repsi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramäe, Jüri Tamme, Mark Soosaare, Heljo Pikhofi, Valdur Lahtvee, Marek Strandbergi, Toomas Trapido ja Maret Merisaare s.a 13. aprillil esitatud arupärimine saastekvootide kohta. Palun kõnepulti kolleeg Lembit Kaljuvee!

Austatud proua esimees! Head kolleegid! Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts! Arupärimine puudutab meie saastekvoote: "Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside saastekvootide kauplemise süsteemi direktiivi kohaselt on liikmesriikidel praeguse kauplemisperioodi jooksul õigus oksjonitel realiseerida 10% neile rahvusliku jaotuskava alusel eraldatud CO₂ kvootidest. Alates 2013. aastast rakenduvast kauplemisperioodist suureneb aasta-aastalt oksjonitel realiseeritava heitkoguse hulk ning 2020. aastaks jõuab see 100%-ni.
Esialgu on saastekvootide kauplemise süsteem olnud meile kasulik, kuna baasaastaks on võetud 1990. aasta, kuid 2007. aasta juulis tehtud Euroopa Komisjoni otsused vähendasid Eestile jaotatavat kasvuhoonegaaside saastekvooti Euroopa saastekvootidega kauplemise süsteemis 47,8% võrra. Sellises mahus saastekvootide vähendamine teeb Eestist, kes on olnud ikka saastekvootide müüja, hoopis saastekvootide ostja. 23. septembril 2009. aastal otsustas Euroopa Esimese Astme Kohus tühistada Euroopa Komisjoni juulikuised otsused, kuid segadust on siiski piisavalt."
Seda segadust oleme me siin omavahel arutanud mõne Riigikogu liikmega ja ma olen sel teemal vestelnud ka ettevõtete juhtidega. Oleks hea, kui me saaksime teie käest, härra minister, vastused järgmistele küsimustele. Esimene küsimus on: "Kui palju on Eesti Energia saanud varasematel aastatel tulu CO₂ kvootide müügist? Kuidas on siiamaani kasutatud saastekvootidest saadavat tulu?" Ja edasi: "Millised muudatused ootavad Eestit ees 2013. aastal, kui algab uus kauplemisperiood? Kui suur on tõenäosus, et Euroopa Komisjon kaebab Euroopa Esimese Astme Kohtu otsuse edasi Euroopa Kohtusse? Millist mõju avaldaks see elektri hinnale, kui 2007. aasta juulis tehtud Euroopa Komisjoni otsused jääksid kehtima?" Neljas küsimus: "Milline on siseriiklik CO₂ kvootide jagamise praktika ning plaan tulevikuks?" Viies küsimus: "Kas ja kuidas mõjutab CO₂ kvootide jagamise poliitika Eesti Energia börsile viimisega seonduvat?" Alla on lugupidamisega kirjutanud 16 rahvasaadikut. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Palun teid, lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister, kõnepulti!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud arupärijad ja teised Riigikogu liikmed! Esimene küsimus: "Kui palju on Eesti Energia saanud varasematel aastatel tulu CO₂ kvootide müügist? Kuidas on siiamaani kasutatud saastekvootidest saadud tulu?" Eesti Energia majandusaasta aruannete järgi oli emissioonikaubandusest saadud tulu 2005/2006. majandusaastal 1,2 miljardit krooni, 2006/2007. majandusaastal 1,5 miljardit krooni. Hilisematel aastatel ei ole tulu saadud. Põhiliselt on Eesti Energia viimastel aastatel panustanud suuresti taastuvenergeetika tootmisse. Ka CO₂ kvootide müügi tuludest on investeeritud tuuleenergiasse ja koostootmisse ning need investeeringud jätkuvad.
Teine küsimus: "Millised muudatused ootavad Eestit ees 2013. aastal, kui algab uus kauplemisperiood?" Esiteks, uus Euroopa Liidu heitmekaubanduse direktiiv võeti vastu 2009. aastal. Olulisim muudatus on seotud sellega, et alates aastast 2013 jaotatakse CO₂ kvoodid riikide vahel, kes hakkavad kvoote turul müüma. Saadud tulu laekub riigieelarvesse. Euroopa Liidu tasemel on kokku lepitud üldprintsiip, et mitte keegi tasuta kvooti ei saa. Tasuta kvoote võib saada vaid erandjuhtudel. Kvootide riikide vahel jagamise aluseks oli 2005. aasta SKT inimese kohta. Euroopa Liidu vaesematele liikmesriikidele anti kvooti rohkem kui rikkamatele. Eestile eraldatud kvoodimaht ületab ligi 30% praeguse heitmete taseme, seega on riigi tulu suurem kui ettevõtjate kulu. Esialgu on lahtine küsimus, kas süsinikulekke ohuga Eesti ettevõtted saavad erisusi või mitte – see tehnoloogia on veel määratlemisel. Lahendus peaks saabuma sellel sügisel. Küll aga soovitan kõikidel ettevõtetel lähtuda sellest, et alates 2013. aastast tuleb kvooti osta. See on tegelikult ka Euroopa Komisjoni algne seisukoht.
Kolmas küsimus: "Kui suur on tõenäosus, et Euroopa Komisjon kaebab Euroopa Esimese Astme Kohtu otsuse edasi Euroopa Kohtusse? Millist mõju avaldaks see elektrihinnale, kui 2007. aasta juulis tehtud Euroopa Komisjoni otsused jääksid kehtima?" Kõigepealt: see küsimus puudutab n-ö kehtivat perioodi. Siin on teil asjad natuke segi: periood pärast aastat 2013 ja praegune, kuni 2012. aasta lõpuni kehtiv. Vastus aga on selline, et Euroopa Komisjon mullu sügisel juba kaebas esimese astme kohtu otsuse edasi. Praegu käib teises astmes kirjalik menetlus. Juhul, kui Euroopa Komisjoni otsus jääb kehtima, siis riigisiseselt sellel mõju ei ole. Seega elektri hind siseturul ei muutu, küll aga peab Eesti Energia endiselt kvooti juurde ostma, et elektrienergiat eksportida.
Euroopa Esimese Astme Kohtu otsuses on rõhutatud lähenemist, et liikmesriik, kes on täitnud Kyoto protokolli eesmärgid, peab saama tasuta oma vajaduse jagu kvooti. Seega ootame Eesti õiglast kohtlemist. Lisaks käivad konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga võimaluse üle saavutada mingisugunegi kokkulepe, millest, kui on huvi, võime rääkida ka detailsemalt. Aga juhin tähelepanu, et nii vastavalt Euroopa tavale kui ka meie riigi sisesele tööjaotusele kuulub see temaatika ennekõike keskkonnaministri pädevusse. Majandusminister pigem püüab selles vallas esindada meie ettevõtete vajadusi ja seista selle eest, et Eesti ettevõtteid koheldaks õiglaselt ja võrdselt teiste Euroopa analoogsete ettevõtetega.
Neljas küsimus. "Milline on siseriikliku CO₂ kvootide jagamise praktika ning plaan tulevikuks?" See, kuidas tulevikus kvoote ettevõtete vahel jagada, on põhimõtteliselt paika pandud varasemate Euroopa Komisjoni juhistega. Riigil on valik, kuidas ta arvestab varasemate aastate heitmeid, heitmete vähendamise potentsiaali ja konkurentsi kolmandate riikidega. Eesti põhiline vaidlus Euroopa Komisjoniga käib heitmekvootide koguse määramise metoodika üle. Pärast 2013. aastat hakkab tasuta kvoodi jagamine olema pigem erand kui reegel. Täpsema tasuta kvoodi jagamise reeglistiku saab paika panna siis, kui Euroopa Komisjon on lõplikult sätestanud süsinikulekke ohuga sektorite nimekirja ning nendele sektoritele arvestatava võimaliku tasuta kvoodi sammsammulise vähendamise.
Ja viies küsimus: "Kas ja kuidas mõjutab CO₂ kvootide jagamise poliitika Eesti Energia börsile viimisega seonduvat?" Põhimõtteliselt ei mõjuta. Ajakirjanduses on küll püütud esitada seda ühe argumendina, et tegemist on täiesti ebaselge küsimusega, aga see ei mõjuta. Nagu ma enne ütlesin, Euroopa Liidu tasandil on heitmekaubanduses kokkulepped tehtud ja Eesti Energia on oma äriplaanis sellega arvestanud. Ennekõike on oluline, et uued plokid tasuta kvoote enam ei saa. Kui te mäletate, sellest tulenevalt esitas valitsus elektrituruseaduse muudatuse, mille Riigikogu ka vastu võttis. Seal oli fikseeritud teatud toetusskeem, mis annaks investeeringukulude katmiseks tuge, kui CO₂ hinnad on liiga kõrged ja uued põlevkivijaamad pole suutelised turule elektrit müüma. Me oleme juba vastuvõetud seaduses pakkunud selge lahenduse, kuidas on võimalik praeguses olukorras teha energiajulgeoleku seisukohast vajalikud investeeringud elektri tootmisse.
Mis puutub põlevkiviõli tootmisse, siis investeeringute tasuvuse hindamisel tuleb heitmekvootidega arvestada. Selle üle käivad praegu kõnelused, Euroopa Komisjon on välja tulnud omapoolse mitteametliku visiooniga. On võimalik – me oleme selle küsimuse ka tõstatanud – põlevkiviõli käsitleda teistest õlidest eraldi tootena. Komisjon on meie palvel asunud seda küsimust analüüsima. Me teeme ka laiapõhjalist koostööd Eesti teadlastega, et selgitada, kas on võimalik, et põlevkiviõli saab soodsama käsitluse kui teised õlid. See peab selguma lähemate kuude jooksul. Aga ma kordan, et investeeringute kavandamisel tuleks lähtuda sellest, et 2013. aastal peab heitmekvoodid investeeringutasude sisse arvestama. See on kõik. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Hea minister! Vastused olid päris head ja asi sai tunduvalt selgemaks nii mulle kui küllap ka teistele arupärijatele. Üks konkreetne küsimus aga jääb õhku. See puudutab õlitööstust ja tuleks küll võib-olla esitada Keskkonnaministeeriumile. Teadaolevalt ei ole seda kvooti, mis meil on – seda 12,5 miljonit – lõpuni ettevõtete vahel ära jagatud. See tekitab probleeme. Näiteks Kundas töötab praegu selle tõttu ainult üks ahi, aga võiks kaks ahju töötada. Me võiks eksportida Venemaale klinkrit, aga seda ekspordib praegu hoopis Rootsi. Kas te selle üle, miks see 12,5 miljonit on ettevõtete vahel välja jagamata, olete kolleeg Tamkiviga diskuteerinud?

Oleme, ja väga tõsiselt. See olukord tegelikult teeb mulle vägagi muret ja küllap see teeb kõigile valitsusliikmetele muret – tulenevalt just vaidlusest Euroopa Komisjoniga. See vaidlus on minu arvates olnud õigustatud, Eesti on oma huve kaitsnud. Seda näitab ka kohtuotsus. Paraku uut riigisisest kvoodi jagamise plaani ei ole võimalik olnud kehtestada. Me oleme nüüd paaril kabinetiistungil erinevaid lahendusi arutanud ja ma väga loodan, et me lähinädalatel suudame teatud täiendused oma kvoodi jagamise plaani teha. Erimeelsus Euroopa Komisjoniga küll jääb. Selle lahendamist on väga raske hinnata, kuid me loodame, et mingisugune lahendus tuleb.
Mis puutub ettevõtetesse ja konkreetselt Kunda Nordic Tsementi, siis selle temaatikaga olen ma vägagi kursis. Olen nendega asjade seisu mitmeid kordi arutanud. Samas on selge, et me ei saa valitsuse tasemel otsustada rohkem kvoodi jagamist, kui Euroopa Komisjon aktsepteerib. See on arvestuslikult aastas 12,7 miljonit tonni. Meie tegelik vajadus on suurem. Ma juhin tähelepanu, et põhiline argument, millega Eesti valitsus on ka Euroopa Kohtus oma seisukohti kaitsnud, on see, et me oleme Kyoto protokolli eesmärgid rohkemgi kui täitnud. Kyoto protokolli eesmärk on olnud vähendada Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside emissiooni 8%, Eesti on vähendanud peaaegu 50%. Praegu on aga olukord, kus komisjoni aktsepteeritud kvootide kogumaht ei vasta tegelikule vajadusele – hüpoteetilisest vajadusest ma ei räägigi – ja selle tõttu on ehk jäänud mõni investeering tegemata, majandustegevus on pärsitud. Selle hüpoteetilist mõju majandusele on raske hinnata.
Aga jah, selles osas on segadus. See teeb mulle muret ja ma olen kohtunud ka Euroopa Komisjoni asjaomase ala uue volinikuga ja talle selgitanud, et selline ebamäärane seis on meie majanduskeskkonna seisukohalt väga halb.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Hea minister! Me kõik teame, et Kyoto protokollis seatud eesmärgi täitmine läks meil suhteliselt kergelt selle tõttu, et Nõukogude-aegne energeetika oli meil lihtsalt üle igasuguse mõistuse üles blufitud ja nüüd see lihtsalt kukkus poole peale. Nii me selle Kyoto protokolli eesmärgi suhteliselt hõlpsalt täidetud saimegi. Tegelikult me ju teame, et me oleme Euroopa Liidus energiatõhususe poolest endiselt üks punaseid laternaid, vist vaid Bulgaaria jääb meist tahapoole, kui ma ei eksi. Kas sellises olukorras ikka on õigustatud mingite suurte erandite kauplemine ja eriti juba kokkulepitud põlevkivi arengukavas olevate maksimummahtude kahtluse alla seadmine ja küsimuse tõstatamine, et äkki suurendaks neid jälle, nagu ma ühes intervjuus mõni aeg tagasi juhtusin kuulma?

Ma ei hakka kommenteerima Nõukogude majandust ja selle taaka, mis on meile kaasa antud. Teatud seos sellel Kyoto protokolli eesmärkidega aga on. Me peame tagama, et kõiki Kyoto protokolli osalisriike koheldakse võrdselt, ükskõik milline on kellegi majanduslik minevik. See ongi meie lähtepunkt, et kohelda tuleb võrdselt.
Nüüd see küsimus, mille te tõstatasite – ma väga tänan, härra Lotman, et te selle tõstatasite! Viimastel nädalatel on sel teemal kõlanud valesid ja pooltõdesid ja saan nüüd ühe ümber lükata. Mõtlen väidet, et Riigikogu on heaks kiitnud põlevkivi kasutamise kava mahus 15 miljonit tonni ja et kavandatav Eesti Energia investeeringute programm ületab põlevkivi arengukavas oleva. Ei ületa! Kehtib arvestuslik kava 20 miljonit tonni põlevkivi, mille hulgas Eesti Energiale on kuni 2015. aastani ette nähtud suurusjärgus 15 miljonit tonni põlevkivi aastas. Eesti Energia kõige optimistlikum investeeringukava järgmiseks 4–5 aastaks on kasutada aastas umbes 14 miljonit tonni. Kui me liidame siia ka eraettevõtete kõige optimistlikumad plaanid – jah, kujutage ette, ka eraettevõtted kasutavad meie põlevkivi, ka eraettevõte julgeb minna maa alla ja kasutada põlevkivi! – ja veel mõned väiksemad stsenaariumid, siis saame kokku ikka alla 20 miljoni tonni.
Igaks juhuks ütlen ka oma isikliku, enda kui kodaniku seisukoha. Jah, me võiksime kujutada Eesti majandust või üldse Eesti elu ette ka nii, et me ei peaks üldse põlevkivi kasutama. Aga ma juhin tähelepanu kahele asjaolule.
Esiteks, küsimus on energiajulgeolekus. Me oleme sellest siin palju rääkinud ja seda teemat ma ei hakka rohkem edasi arendama. Teisele asjaolule tahan eriti sotsiaaldemokraatide tähelepanu juhtida. Kohtumisel majandusministeeriumi ametnikega nad vist ütlesid, et me oleme nii kõvad mehed, et põlevkivi kaevandamise võiks varsti ära lõpetada. Või kui mitte päris ära lõpetada, siis vähendada mahu 8 miljoni tonnini. Daamid ja härrad! Umbes 1 miljon tonni põlevkivi, mida me kaevandame, tähendab 1100 töökoha loomist. Nii et te võite arvestada, mida üks või teine lahendus tähendab meie majandusele ja töökohtade arvule.
Kõik see aga ei tähenda, et me peaksime oma põlevkivi kasutama keskkonda reostades. Ma arvan, et me oleme piisavalt võimekad ükskõik milliseid uusi investeeringuid tehes rakendama keskkonna seisukohast maksimaalseid standardeid.

Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Austatud minister! Mul on väga hea meel, et te sellest teemast nii emotsionaalselt räägite, kuigi ministri seisukohad võiksid olla kõrgemal kui "ma olen kuulnud" tasemel. Sotsiaaldemokraadid pole ministeeriumi ametnikega sellel teemal kunagi vestelnud, küll aga on sotsiaaldemokraadid rääkinud, et arengukavas toodud kriteeriumidest peaks kinni pidama. Aga see selleks. Minu küsimus on hoopis kvoodimajanduse juhtimise kohta. Mis te arvate, kas kompetentsi oleks rohkem, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegeleks kvootide jaotamisega? Tegu on ju olulise majandushoovaga.

Jah, tegemist on väga olulise majandusküsimusega. Nii nagu iga keskkonnaküsimus on oluline majandusküsimus, on ka see siin. Aga ennekõike on tegemist keskkonnaküsimusega. Ma siiski arvan, et kogu selle kvoodipoliitika ja ka laiemalt CO_2-poliitika puhul peab juhtivministeerium olema Keskkonnaministeerium. Siis peaks olema tugevam alus eeldada, et me saavutame tasakaalu parema, puhtama keskkonna ja majandusliku arengu vajaduste vahel. Selline tööjaotus on välja kujunenud Euroopa Komisjonis ja kõikide Euroopa Liidu riikide valitsustes ning see on end õigustanud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata.

Nüüd, head kolleegid, kes soovib registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis, siis palun pärast minu haamrilööki! Kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.54.