Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VII istungjärgu 11. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt küsin, kas kolleegidel on soovi üle anda arupärimisi või eelnõusid. Palun, Marika Tuus!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Annan Keskerakonna fraktsiooni nimel üle arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile teemal, mis puudutab meie nõrka sotsiaalset kaitset ja madalat elukvaliteeti. Nimelt on "Eesti inimarengu aruandes 2009" tehtud järeldused, et Eesti sotsiaalkaitse ja tööturu võimekus on äärmiselt negatiivsed. Lugedes inimarengu aruannet, tekib tunne, et Eesti polegi ühiskondlike protsesside eest vastutav. Inimarengu aruandes fikseeritakse mitmeid olulisi hinnanguid, kus läbivaks jooneks on riigi väike roll ühiskonna elu reguleerimisel. Riigi tagasihoidlik sekkumine tööturu stabiliseerimisse, aga ka sotsiaalkulutuste üldine madal tase on juba enne majanduskriisi eristanud meid teistest Euroopa riikidest. Kõige nõrgem on Eesti rahvusvaheline positsioon sotsiaalse kapitali poolest – 104 uuritud riigi hulgast on Eesti sotsiaalse kapitali poolest 94. kohal.
Meil on ministrile mitu küsimust, kus palume põhjendada, miks suudab enamik Euroopa Liidu liikmesriike pakkuda inimestele tõhusat sotsiaalset kaitset ja Eesti mitte. Kas see on seotud meie maksusüsteemiga? Samuti küsime, milliseid meetmeid on ette nähtud, et olukorda muuta, ja kuidas on töölepingu seadus parandanud ühiskonna sotsiaalset kaitset. On veel mitmeid teisi küsimusi.

Arvo Sarapuu, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse. Muudatus on sõnastatud nii: "Arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,93% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust." Miks see siis nüüd nii on, põhjus, miks me seda tahame teha, on see, et kohalikul omavalitsusel ei ole täna piisavalt rahalisi vahendeid oma põhiseaduslike ega riigi antud ülesannete täitmiseks. Täiendavat rahastamist vajavad lasteaedade ja koolide ehitamine ning ajakohastamine, veemajandusprojektid, kohalike teede remont, haridus- ja kultuuritöötajate palgasüsteem, ühistransport ja sellesse ritta võib veel panna väga-väga palju asju. Samamoodi on läbiviidud käibemaksu ja aktsiisi tõus seadnud kohaliku omavalitsuse eelarved täiendava kulusurve alla, kusjuures rahalisi vahendeid lisakulude kompenseerimiseks ette nähtud ei ole. Niisugust olukorda on tauninud ka Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010 otsus nr 3341809, milles öeldaksegi, et tegelikult oleks vaja olukorda muuta. See üksikisiku tulumaksu protsent on eri aegadel olnud erinev, meie tahaksime, et see tõstetaks praegu 11,4%-lt 11,93%-le. Leiame, et kohalikud omavalitsused on õigesti selle eest seisnud.

Jüri Tamm, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine puudutab saastekvootide teemat. Seoses sellega on Riigikogu 16 liikmel viis küsimust, mille sisu on järgmine. Kui palju on Eesti Energia saanud varasematel aastatel tulu CO₂ kvootide müügist? Kuidas on siiamaani kasutatud saastekvootidest saadavat tulu? Millised muudatused ootavad Eestit ees 2013. aastal, kui algab uus kauplemisperiood? Kui suur on tõenäosus, et Euroopa Komisjon kaebab Euroopa esimese astme kohtu otsuse edasi Euroopa Kohtusse? Millist mõju avaldab see elektrihinnale, kui 2007. aasta juulis tehtud Euroopa Komisjoni otsused jääksid kehtima? Milline on siseriiklik CO₂ kvootide jagamise praktika ning plaan tulevikuks? Kas ja kuidas mõjutab CO₂ kvootide jagamise poliitika Eesti Energia börsile viimisega seonduvat? Nagu ma juba mainisin, alla on kirjutanud 16 Riigikogu liiget. Aitäh!

Tarmo Mänd, palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjoni nimel annan üle Riigikogu otsuse eelnõu Eesti esindaja nimetamise kohta Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse. Praegu esindab Eestit seal Taavi Rõivas, tema volitused lõpevad 31. mail. Rahanduskomisjonil on ettepanek nimetada ta taas Eesti esindajaks kontrollkomiteesse alates 1. juulist 2010 kuni 31. maini 2012. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Kui need vastavad meie kodu- ja töökorras sätestatule, siis otsustatakse eelnõude menetlusse võtmine kolme tööpäeva jooksul ning arupärimised edastatakse viivitamatult adressaatidele.
Head ametikaaslased! Mul on teile kaks teadet. Esiteks, homme, s.a 15. aprillil osalevad infotunnis valitsusliikmetest peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Teiseks, Riigikogu esimees on edastanud nelja Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17. Enne päevakorra juurde asumist üks täpsustus. Nimelt teeb tänase päevakorra seitsmendas punktis, s.o seaduseelnõu 688 esimesel lugemisel algatajatepoolse ettekande Riigikogu liige Arvo Sarapuu.

Austatud Riigikogu! Eelmisel neljapäeval jäi meil istungiaja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 680 esimene lugemine. Algatajate esindaja Arvo Sarapuu lõpetas ettekande, kuid pooleli jäi küsimustele vastamine. Palun nüüd Arvo Sarapuu uuesti Riigikogu kõnetooli, et me saaksime täna jätkata täpselt sealt, kus me eelmise nädala neljapäeval pooleli jäime. Teilt, head ametikaaslased küsin, kas ettekandjale on küsimusi. Peep Aru, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas sinu arvates tekitaks ebavõrdset kohtlemist ja annaks põhjendamatu konkurentsieelise, kui erimärgistatud kütuse kasutamist teedel liikumiseks lubataks ainult PRIA põllumajanduslike toetuste registris olijatele, nii nagu eelnõus toodud on?

Aitäh, lugupeetud küsija! Peab ütlema, et praegu kasutatakse erimärgistatud kütust lisaks põllumajandusele veel kalanduses, metsanduses, kaevanduses, laevanduses, raudteeveonduses, paiksetes mootorites ja paiksete katelde kütmisel. Ma ei olegi kindel, kas see loetelu, mis ma praegu teile tõin, on täielik. Vaieldud on selle üle, kas erimärgistatud kütust kasutada veel enam või tõmmata seda kasutamist kokku. Siin on tehtud üsna palju uuringuid. Ma ütleksin niipalju, et üldse kasutatakse erimärgistatud kütust 270 000 tonni, ja on selge, et see on riigieelarvele päris suur koormus. Meie lähenesime oma eelnõu tegemisel asjale selliselt, et kuna põllumehed on paljude teiste maade põllumeestega üsna ebavõrdses konkurentsis – mitte ainult kütuseaktsiisi tõttu, vaid ka selle tõttu, kuidas teistes riikides otsetoetusi makstakse, sellest võib ju ka hiljem rääkida –, siis võiks eelnõu puudutada ainult neid traktoreid, mille omanikud on PRIA registris. Ehk ühtepidi võib öelda, et jah, kui me tahaksime, et see kasutamine oleks laiem, siis võiks selle piirangu ära võtta, kui me tahaksime aga, et kasutamine oleks mõistlik, siis ma jääksin selle redaktsiooni juurde.

Väino Linde.

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma sain aru niimoodi, et sa jääksid selle redaktsiooni juurde isegi siis, kui see redaktsioon on selgelt põhiseadusvastane. Kas see on nii?

See on poliitiline küsimus selles mõttes, et kas me tahame, et kasutamine oleks laiem või oleks kitsam. Näiteks ma küsiksin, et kui me jääme selle juurde, et kasutatakse ainult kalanduses ja metsanduses, kas see on siis ka põhiseadusvastane? Ehk tegelikult tuleb poliitiliselt nagunii mingid otsused teha, näiteks kui praegu kasutatakse 270 000 tonni, siis me peame ära otsustama, kas me tahame, et seda kasutataks rohkem või vähem.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh, austatud ettekandja! Juhtivkomisjoni ettekandeks palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peep Aru!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 23. märtsil. Nii nagu siin saalis, oli ka meie komisjonis algatajate esindajana asja ette kandmas Arvo Sarapuu. Küsimus puudutab otseselt riigieelarvet ja siin on veel teisigi aspekte, miks rahanduskomisjon otsustas nii, nagu te mu jutu lõpus teada saate.
Kõigepealt on sellel eelnõul väga suur mõju järgmise aasta riigieelarvele. Kahjuks ei olnud eelnõu algatajate seletuskirjas selle mõju suurust välja toodud, aga Rahandusministeerium ütleb, et eelnõu seadusena vastuvõtmise korral läheb riigieelarvest raha ära 130 miljonit krooni, ja see kindlasti pingestab niigi pingelist olukorda. See on üks pool. Teiselt poolt paistab Eesti silma erimärgistatud kütuse küllalt laialdase kasutamisega väga paljudes valdkondades. Seetõttu jääb juba praegu teoreetiliselt väga palju võimalikust aktsiisist laekumata või ei laeku sellisel määral, nagu võiks, kui erikütuste kasutamine ei oleks nii laiaulatuslik. Pikemas perspektiivis on pigem õige minna kokkutõmbamise teed, mitte võimaluste juurdeandmise teed. Olgu siinkohal öeldud ka, et selle aasta 1. jaanuarist toimunud kütuseaktsiisi tõstmise tulemusena moodustab erimärgistatud vedelkütuse aktsiisi määr 28,2% kehtivast diislikütuse aktsiisi määrast.
Üks küsimus on ka see, milline on riigi maksupoliitiline eesmärk. Vedelkütuse aktsiiside puhul ei ole see ainult riigikassasse raha saamine, vaid see on palju laiem, nimelt piirata keskkonnale negatiivselt mõjuvate fossiilsete kütuste tarbimist ning muuta tarbijate käitumist keskkonnasõbralikumaks. Ka siin me läheksime teist teed pidi. Kolmandaks, vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatus laiendaks oluliselt erimärgistatud vedelkütuste lubatud kasutusala ja võimaldaks kasutada põllumajanduses kasutatavaid traktoreid ja muid liikuvaid masinaid ka igal muul otstarbel, näiteks reisijate ja kaupade veoks. Kõnealune muudatus suurendaks maksuhalduri kulutusi, kes peab kõigist nendest kasutusaladest sotti saama.
Viimane, neljas vastuargument oli komisjonis laialt arutusel. Nimelt, et seadusmuudatus sellisel kujul, eelkõige eelnõu § 2, rikub võrdse kohtlemise printsiipi. Aruteludes oli eelnõu ettekandja samamoodi arvamusel, et praktiliselt peaks eelnõu jääma selliseks, nagu esitajad selle Riigikogule üle andsid. Eelnõu ettekandja ei näidanud kompromissivalmidust, et järgmiste lugemiste käigus asja paremaks teha komisjonis arutusel olnud küsimustes ja kindlasti ka Vabariigi Valitsuse seisukohas nimetatud põhjustel. Tekkis huvitav situatsioon, et üks Keskerakonna liige, Helle Kalda, hakkas sellele vastu vaidlema ja arvas, et eelnõu võiks edasise menetlemise käigus igal juhul paremaks teha. Aga ettekandja jäi raudkindlaks. Sellest situatsioonist tulenevalt ei jäänud komisjonil üle muud otsustada, kui et eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu oli 4 liiget. Aitäh tähelepanu eest!

Aitäh! On ka küsimusi. Esimesena saab küsimuseks sõna Jaanus Marrandi. Palun!

Tänan, lugupeetud kaasettekandja! Praktiliselt kõigis Euroopa Liidu riikides on põllumajanduses ja kalanduses kasutataval kütusel madalam aktsiisimäär. Eesti torkab silma sellega, et meil on madalama aktsiisimääraga kütuse kasutamise võimalusi oluliselt rohkem kui paljudes Euroopa Liidu maades, kus, ma kordan veel kord, kasutatakse seda põhiliselt ainult põllumajanduses ja kalanduses. Eelarve lugemisel vist juba rohkem kui pool aastat tagasi rääkis rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas sellest, et kogu see miljardi kroonini küündiv soodustus on vaja läbi analüüsida ja teha oma riiklikud valikud, kes, kus ja millal võiksid erimärgistatud kütust kasutada. Kui kaugel selle analüüsiga ollakse ja kas seda ka seoses selle eelnõuga arutati?

Aitäh! Ei, sellisel kujul otseselt ei arutatud, aga kaudseid viiteid ikka oli. Ma usun, et Rahandusministeerium tegeleb asjaga, ja ilmselt peab siis rahanduskomisjon ka küsima, kui kaugel selliste analüüsidega ollakse ja kas on oodata strateegilisi muutusi. Aga ma väga loodan sellele kolmandale jõule, mis on kohe tekkimas Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel, et see tuleb ja paneb asja paika.

Paul-Eerik Rummo, palun!

Aitäh! Ma kuulsin ettekandest üllatusega, et sellise riigieelarvele suurt mõju avaldava idee puhul ei ole eelnõu seletuskirjas neid mõjusid riigieelarvele üldse nimetatud ega esile toodud – see oli suur üllatus. Samamoodi oli siin varem kõne all, et kas see eelnõu oma taotlustega on üldse põhiseaduspärane. Kas see põhiseadusele vastavuse või põhiseadusega vastuolus olemise teema ka komisjonis kuidagi üleval oli?

Otseselt põhiseadusega seonduvalt asja ei arutatud, aga nii nagu ma enne ütlesin, arutati seda küll võrdse kohtlemise aspektist. Mis puudutab seda, et seletuskirjas ei olnud täpset finantsmõju analüüsi, siis minu meelest on see rahanduskomisjonis arutusel olnud Keskerakonna esitatud eelnõude puhul täiesti tüüpiline – ei mingit üllatust.

Marika Tuus, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud esineja! Minu küsimus on natuke laiem ja puudutab maksusüsteemi üldse. Tänases Postimehes käsitlevad Praxise analüütikud meie maksusüsteemi probleemi ja esitavad taas küsimuse, kas meie maksupoliitika unikaalsus on siis ikkagi lahendanud meie ühiskonna probleeme. Veel kord tõstatatakse küsimus, et võiks taastada ettevõtte tulumaksu klassikalises mõistes. Kas komisjonis arutati ka probleemi laiemalt ja milline on teie seisukoht, kuivõrd teie kaalute niisuguse traditsioonilise kasumimaksu tagasitoomist?

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis seda laiemalt ei käsitletud, meil puudus piisav aeg selliseks käsitlemiseks. Aga mis puudutab minu arvamust ja seisukohta, siis kahjuks mul ei ole olnud aega lugeda tänast Postimeest, ka mitte Praxise uuringut. Ma olen pidanud tegelema eelnõu ettekandmise ettevalmistamisega.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kogu see habemega lugu, mida me praegu arutame, on ju pärit möödunud talvest, kui oli väga palju lund ja oli vaja teid lahti lükata. Ma mäletan väga selgelt, et selle aasta esimesel istunginädalal oli infotunnis meie põllumajandusministrile küsimus, kas ei saaks siiski lubada nendel maameestel, kes tulevad riigile ja vallale appi teid lahti lükkama, kasutada paakides erikütust. Ministri vastus oli, et jah, vaatame selle küsimuse läbi ja katsume asja korda ajada. Kui kuu aega oli mööda läinud, siis hakkasid järjest tulema eelnõud, kõigepealt Keskerakonna oma, siis Rahvaliidu ja tagatipuks veel sotside samateemaline eelnõu. Kas te ei näe võimalust need kolm eelnõu ühendada ja, ütleme, kolmest kehvast eelnõust ühe korraliku teha?

Mis sellest minu nägemisest? Komisjon otsustas eelnõu tagasi lükata.

Peeter Kreitzberg, palun!

Suur tänu! Lugupeetud esineja! Ma ei usu, et komisjonis räägiti ka sellist parteilist teksti, mida te usinasti kasutate niisuguses toredas parteilises võtmes. Eelnõu tasub ikka tagasi lükata siis, kui ta on täiesti lootusetus seisus. Kas seda arutati, et eelnõu ei õnnestu kuidagi parandada, või arutati seda, et rahaeraldus läheb valele seltskonnale?

Eks vastaja libastub samamoodi nagu küsija. Me oleme kõik siin ühest keskkonnast. Kui on küsimusi, mis lähevad komisjonis arutatust välja, ja küsitakse isiklikku arvamust, siis mõnikord vastaja libastub ja ütleb vastusena isikliku arvamuse. Nii et palun vabandust, kui see riivas! Ma ju püüdsin selgitada, et komisjon oleks kindlasti olnud valmis edasi menetlema eelnõu teist punkti. Mitte esimest, mis tähendab 130 miljonit miinust riigikassale ja läheb vastuollu üldeesmärkidega vähendada koormust keskkonnale. Aga teist punkti oleks võinud kindlasti arutada, kui ettekandja oleks avaldanud valmisolekut arutamiseks. Ettekandja oli jäigalt vastu. Nii et sellest tulenevalt komisjon ka sellise otsuse tegi.

Jaanus Marrandi, teine küsimus, palun!

Tänan! Lugupeetud kaasettekandja! Teie vastustest ma saan aru, et lisaks aktsiisile te avasite komisjonis lausa sellise üldpoliitilise diskussiooni. Aga ma küsiksin siiski põhiseaduslikkuse teemal. Nii nagu ma ka eelmises küsimuses märkisin, on ju Euroopa Liidus erimärgistatud kütuse kasutamine üldjuhul oluliselt kitsam kui Eestis, seda kasutatakse peamiselt ainult põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses. Meil on kasutusala oluliselt laiem. Palun selgitage siiski, mida te seal komisjonis seoses võrdse kohtlemisega ja põhiseaduslikkusega arutasite. Rääkige see ilusasti kas või stenogrammi jaoks lahti, et oleks arusaadav. Kas jutu mõte on selles, et tegelikult oleks vaja ka põllumajanduses ja kalanduses erimärgistatud kütuse kasutamist piirata või mida te täpselt selle all mõtlesite?

Me ei arutanud komisjonis põhiseadust ja eelnõu põhiseadusega kooskõlas olemist. Küll aga arutasime eelnõu teises paragrahvis toodud eeldust, et seda kütust võivad teedel liikumiseks kasutada need masinad, mis on PRIA-s registreeritud, ja tekkis küsimus, kas siin ei võiks käsitleda laiemalt, et ei tekiks ebavõrdset kohtlemist. Eelnõu esitaja oli selle vastu, et natuke laiemalt käsitleda.

Küsimused on nüüd ammendatud. Suur aitäh küsimustele vastamise eest ja ettekande eest, austatud ettekandja! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis me läbirääkimisi ei ava. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb see ettepanek nüüd ka läbi hääletada ja selle hääletamise ettevalmistamisega nüüd alustamegi.
Panen hääletusele rahanduskomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi ning vedelkütuse erimärgistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 680. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Rahanduskomisjoni ettepaneku poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu 34 Riigikogu liiget ning üks jäi erapooletuks. Seaduseelnõu 680 on menetlusest välja langenud.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Eestimaa Rahvaliidu algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1¹ muutmise seaduse eelnõu 681 esimene lugemine. Riigikogu kõnetoolis on juba Riigikogu liige Jaanus Marrandi. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Teie ees on vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1¹ muutmise seaduse eelnõu 681. Eelnõu on iseenesest väga lühikene, aga ka väga vajalik.
Ma loen eelnõu algteksti siinkohal ette. Selle sisuks on erimärgistatud vedelkütuse kasutamise lubamine põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas, samuti põllumajanduses kasutatava traktori ja liikurmasina kasutamisel metsatöödel ning talvistel esmastel teehooldustöödel kohalikule omavalitsusele kuuluval teel, erateel ja taliteel. Tõsi, praeguseks hetkeks on sõbrad päike ja kevad lume juba iseenesest ära tõrjunud, aga tasuks korraks mõelda tagasi möödunud talvele, et meenutada selle eelnõu asjakohasust. Mäletatavasti kujunes kohalike omavalitsuste külateedel üsna terav olukord, kus teid ei jõutud lahti lükata ja samas ei võinud ka erimärgistusega vedelkütust kasutada. Paljudele lumetõrjujatele tehti hoiatus ja kästi kütus paagis välja vahetada. Hiljem lisandus jutt, et tõsi, seadus on küll selline, aga me pigistame hetkeolukorda arvestades silma kinni ja ei karista. See ei ole paraku õigusriigile kohane lahendus, seadused peavad toimima, ja kui nad ei ole asjakohased, siis tuleb neid täiendada või muuta.
Käesoleva aasta raskeid talviseid ilmastikuolusid ja erakordset lumerohkust arvestades on teede normaalse sõidetavuse tagamine olnud oluliselt raskendatud. Teede sõidetavuse tagamiseks vajalike hooldustööde tegemiseks, sealhulgas teede lumest lahtiajamiseks, ei ole valdadel endil vajalikku tehnikat olemas. Ka oleks sellise spetsiaalse tehnika hankimine omavalitsustele liigselt ja ebamõistlikult kulukas. Niisamuti osutub paljudes omavalitsustes liiga kulukaks selliste tööde tellimine spetsialiseeritud firmadelt, mida maapiirkonnas üldjuhul olemas ei ole. Selle teeb ebaefektiivseks juba ainuüksi kohalesõidu suur aja- ja rahakulu. Samuti ei ole suurtel spetsialiseeritud firmadel piisavalt tehnikat, et tegelda kõigi omavalitsuste ja erateede hooldamisega talvisel ajal. Samas on külateede ja ka erateede lahtiajamise ning sõidetavuse tagamine talveperioodil kriitilise tähtsusega, arvestades suurenenud tuleõnnetuste ohtu ja ohvrite arvu talveperioodil, samuti vajadust tagada juurdepääs hajaasustuses paiknevatele küladele ja taludele meditsiinilise ja muu abi andmiseks ning võimalused normaalse elutegevuse jätkamiseks ja ühenduse pidamiseks, olgu siis kooli, lasteaeda, posti järele, poodi jne sõitmiseks.
Enamikus valdades ja külades kasutatakse selleks kohalike põllumajandustootjate käsutuses olevaid masinaid ja tehnikat, mida on lihtne kohandada esmasteks talitöödeks. Puudub mõistlik põhjus keelata nendes masinates tavapäraselt kasutatava erimärgistatud kütuse kasutamist talvistel esmastel talihooldustöödel. On ju teada, et suvisel ajal võib põllumajandustootmisega seotud traktor samal teel ühelt objektilt teisele sõita niikuinii. Ehk siis käru järel vedada ta teel võib, olgu suvi või talv, aga kui on eriolukord ja traktoril on ees buldooser, siis talvel ta selle tee peal justkui enam sõita ei tohiks. Igaüks, kallid kolleegid, saab aru, et see on ebanormaalne olukord. Kohalike ja erateede lumest lahtiajamine ei ole tavapärane majandustegevus kasumi teenimise eesmärgil, vaid hädaolukorrast tingitud vajadus, et tagada elementaarsete sotsiaalsete vajaduste rahuldamine. Eriti arvestades, et paljudes talukohtades elavatele eakatele teede lahtiajamine on sisuliselt sotsiaalabi erivorm.
Head kolleegid! On veel üks lisavõimalus, mida võiks eelnõu edasisel menetlemisel arvestada. Näiteks Soomes on olemas võimalus, et talumees maksab puuduva aktsiisiosa teatud päeva või paari eest ära ja esitab kontrollimisel tehtud värske ülekande väljavõtte. See oleks üks mõeldav lisalahendus ka Eesti jaoks.
Meie fraktsioon loodab väga, et see eelnõu ei jää pärast esimese lugemise lõpetamist rahanduskomisjoni riiulile tolmu korjama ja et enne uue lume saabumist võiks sellest eelnõust seadus saada. Me oleme vajaduse korral avatud ka selle eelnõu täiendusteks ja muudatusteks. Ühe mõistliku muudatusettepaneku variandi ma teile ettekandes juba välja pakkusin. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Läheme nüüd küsimuste juurde. Esimesena saab küsimuseks sõna Hannes Astok. Palun!

Aitäh, hea ettekandja! Tänan väga huvitava ettekande eest! Eriti meeldis mulle see teie väide, et päike ja lumi on sõbrad. Aga minu küsimus on, et kas see eelnõu ja eelnõu ideoloogia on kantud Rahvaliidu ideedest või on need nüüd sotsiaaldemokraatide ideed? Kuidas me sellesse peaksime suhtuma?

Sellel eelnõul on väga selge algataja ja ka lugupeetud küsijale on talle antud kollaste paberite pealt väga selgelt näha, kes on eelnõu algataja. Selge on, et see eelnõu kannab sellist hoolivat maailmavaadet, et teed oleksid lahti lükatud. See on põhiseaduslik küsimus, et teed oleksid lahti lükatud ja ka maal normaalne elutegevus tagatud.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Nendesamade traktoritega, millega talvel saab edukalt lund lükata, saab ju tegelikult sama edukalt suvel ka neid teid parandada ja korrastada. Miks piirata seda kasutamist ainult talitöödega? Kuna maateed on meil üsna tihti korrast ära, siis võiks lubada ju ka suvel neidsamu traktoreid kasutada. Kust see piir läheb, kust saab aru, et nüüd kevadel, kui lumi hakkab peaaegu sulama, hakkab siis teeremont? Kas see piir natuke hägusaks ei jää?

Me arutasime seda teemat tõepoolest. Aga rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd oli üks nendest rahanduse asjatundjatest, kes arutelude käigus arvas, et see võib minna liiga kalliks. Kui me lubame erimärgistusega kütust kasutada ka suveajal kõikidel teehooldustöödel, siis hägustub kogu selle kasutamise mõte ja kulu eelarvele on, nii nagu ka teie fraktsiooni esindaja ja rahanduskomisjonipoolne kaasettekandja ütles, sellisel juhul tõepoolest suur. Meie suhtumine riigieelarvesse oli säästlik. Need võimalikud kulud, mida see kasutamine võiks riigieelarvele kaasa tuua eriolukorras, on üsna väikesed ja me ei tahaks hakata kogu selle erimärgistatud kütuse ideoloogiat väga põhimõtteliselt muutma.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kuna juba läks tõsiseks aruteluks sellisel tõsisel ja raskel teemal, siis võib-olla paari sõnaga ka sotside eelnõust, mis ei ole küll veel täiskogu saali jõudnud, kuid mis näeb ette, et erimärgistusega kütust kasutatakse ainult eriolukordades, päästetöödel ja ka nendel juhtudel, kui kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon eriolukorra või kriisiolukorra välja kuulutab. Aga ma tahaksin nüüd küsida konkreetse eelnõu kohta. See on mõeldud nagu tagantjärele jõustada. Kuidas te olete arutanud, mis siis saab – ta jõustub vist 1. jaanuarist k.a, kui Riigikogu peaks eelnõu vastu võtma ja seaduseks muutma –, kas on võimalik teha ka mingid arvutused ja kuidas see asi toimub? Kas need trahvid, mis on juba määratud, tühistatakse ja mis see tagantjärele jõustamine praktilises elus kaasa toob?

Ma saan kõigepealt aru, et neid eelnõusid on tõepoolest üsna mitu esitatud ja nad kannavad suhteliselt sarnast ideoloogiat. Ma arvan, et võiks püüda neid ideid ühendada ja saada ühe tõepoolest töötava asja. Mis puudutab aga jõustumistähtaega, siis see on tegelikult  kodukorra küsimus ja võib-olla ka rahanduskomisjoni töökorra küsimus. Ju nad ei leidnud võimalust neid eelnõusid natuke varem menetleda. Eks selle eelnõu jõustumiskuupäev näitab ka seda, millal eelnõu on aktuaalses olukorras siin on üle antud ja algatatud. Samas tuleb uus talv ja kliima soojenemise tingimustes ei või iial teada, kui palju lund järgmisel talvel jälle tuleb. Me ei peaks tahtma korrata järgmisel talvel sellist juriidilist segadust, nagu oli sellel talvel. Praegu on päike selle asja tõepoolest ära lahendanud, aga järgmiseks uueks lumeks võiksime saada ühe korraliku toimiva seaduse, olgu siis see kasutamine lubatud eriolukorras või toome siia paindlikult sisse, nagu ma ettekandes nimetasin, ka võimaluse, et igal masina kasutajal on võimalik kas või täiendavalt maksta see puuduolev aktsiisiosa ja kasutada ikka sama kütet. Siiani on olnud selline olukord, kus kinnituisanud tee juures tuleb politsei ja teatab, et sa pead selle kütuse välja vahetama, enne sa siin tee peal traktoriga lükata ei või, ja talumees ei julgegi siis seda teha. Mis aga puutub sellesse, kui paljusid on trahvitud, siis ausalt öeldes on juttu olnud paarist trahvijuhtumist, väga selget ülevaadet meil sellest kahjuks ei ole. Hoiatusi on aga saanud päris paljud talumehed ja seegi viitab sellele, et seadus ei vasta tegelikule elule.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus lähebki siit riburida edasi. Kui traktor sõidab lumesahaga mööda teed ja tal on erimärgistatud kütus sees, siis selleks on eri seadust vaja, seadust on vaja muuta. Aga kui traktor sõidab mööda teed ja tal on järel heinapress ning see sinine kütus paagis, sest ta liigub ühelt põllult teisele – kas komisjonis arutati ka seda, et erimärgistatud kütuse seadus on jama juba selle poolest, et meie talumehed on sunnitud seda rikkuma, liikudes mööda avalikke teid ühelt põllult teisele? Kas me ei peaks seda kompleksselt käsitlema ja muutma, et need seadusrikkumised ära lõpeksid, sest politseil on õigus traktoristile trahvi teha ka siis, kui ta sõidab heinapressiga ühelt põllult teisele?

Tänan teid sellise hea sisusse süüvimise eest! Aga paraku peab tunnistama, et praeguse seaduse kohaselt on põllumajandustootjal lubatud siiski põllumajandustööde tegemine ühe ettevõtte piires. See on seadusega lubatud olukord, kui põllumees sõidab kodu juurest käruga lauda juurde, paneb sõnnikukoorma peale ja siis sõidab sõnniku ladustamise kohta. Sellised asjad on tõesti seadusega lubatud. Aga just nimelt eriolukordade puhuks võiksime selle ka talvel kohalikelt ja era- ja vallateedelt lumelükkamise jaoks seadustada suhteliselt piiratud nomenklatuuris. Mis aga puutub seaduse võimalikku ja vajalikku muutmisse, siis sellest on räägitud nii siin saalis kui ka Põllumajandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi vahel levitatavates kirjades tänase seisuga vist küll juba viis aastat. On tõepoolest pakutud välja variant, kus see kütuse värvimine ära kaoks ja igale põllumajandustootjale oleks tema PRIA-s arvestatud hektarikoguste järgi paika pandud teatud kogus kütust, mida ta odavama aktsiisiga võib kasutada. See oleks n-ö plastkaardile kantud ja kasutagu ta seda kütet siis milleks tahes, sõitku autoga ämmale külla või vedagu sõnnikut või lükaku teid lumest puhtaks, aga kui ta selle limiidi ära kasutab, siis peab ta põllu peal kallimat kütet kasutama. Selline arutelu käib juba viis aastat ja kirjad liiguvad, aga paraku väga kaugele edasi ei ole jõutud. Ka praegune põllumajandusminister räägib sellestsamast variandist kui ühest võimalikust lahendusest, aga ma saan aru, et see haakub ka kogu selle analüüsiga odavama aktsiisiga kütuse kasutamise kohta. Ja niikaua, kui sellist analüüsi ja selgeid poliitilisi otsuseid tehtud ei ole, on uut süsteemi ilmselt üsna keeruline rakendada.

Teine küsimus, Imre Sooäär, palun!

Ma tänan! Hea ettekandja! Lumelükkamine on väga paljudele omavalitsustele, eriti maapiirkonnas, sellel talvel suur probleem olnud ja otsitakse lisaraha, sest isegi suvised teehoiurahad on paljudes kohtades selleks ära kasutatud. Kui vaadata, et linnas peab iga majaomanik oma kõnnitee ju omavahenditega puhtaks tegema, linn ei tule sul maja eest kõnniteed koristama, kas siis ei võiks sama analoogiat kasutada, et need talumehed, kellel on traktorid, saaksid oma külas teed lahti lükata, saaksid võib-olla hoopis PRIA-st mingi meetme alt toetust, selle asemel et hakata aktsiisiseadust muutma? Et oleks natukene ka omavastutust. Inimestel, kellel on traktorid olemas, on kindlasti huvi oma küla teed talvel lumest puhtad hoida ja see võimalus on olemas.

Ma kujutan ette, kui me sätime kogu lumelükkamise kohalikel teedel sõltuvusse mingisugusest toetusest, mida on vaja taotleda, mida on vaja administreerida, mida on vaja kontrollida, siis see tekitaks sellise pöörise, mis on liiga kulukas ja suhteliselt mõttetu lugu. Hoopis lihtsam on võimaldada seda kütust lihtsalt seaduse järgi kasutada, tuua siia veel ka täiendavad variandid, nagu ma välja pakkusin. Kui keegi soovib, siis maksab ta aktsiisivahe kinni ja kasutab sama kütust, sõites sellega ükskõik missuguse tee peal. Ma arvan, et tasuks lähtuda odavaimatest võimalustest, silmas pidades, et inimestel oleks teed lahti lükatud ja normaalne elu toimimine tagatud. Meie pakutud variant, ma arvan, on odavam.

Inara Luigas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Sa väitsid, et kirjavahetus on käinud juba viis aastat, Rahandusministeerium ja Põllumajandusministeerium on pidanud nõu ja sellel teemal peetakse jätkuvalt debatti ja kirjavahetust. Nii et justkui paljud saavad aru, et see teema vajab lahendamist. Kuidas sa arvad, kas siin võib vihjata, et meie valitsus on suutmatu neid asju tegema, või mille taga asjad seisavad, et pole analüüsi ja asjaga pole edasi mindud, lahendusi otsitud?

Tänan küsimuse eest! Tegelikult seda teemat tõesti arutati eelmise Riigikogu ajal maaelukomisjonis. Toonane rahandusminister Aivar Sõerd võttis asja üsna tõsiselt käsile ja tegeles sellega. Paraku lõppesid toonase valitsuse volitused ja kogu see teema anti üle uuele valitsusele ja uuele Riigikogule. Ma arvan, et põhiline probleem ei olegi mitte selles, et ei saada aru uue süsteemi otstarbekusest, põhiline probleem on ikkagi tõenäoliselt selles, et tegelikkuses kasutatakse ju erimärgistatud kütust märksa laiemalt kui põllumajanduses. Põllumajanduses kasutatava erimärgistatud kütuse aktsiisi osa suuruse kohta, selle kulu kohta eelarves on nimetatud erinevaid arve. On väidetud, et see on 50–60 miljonit krooni, on räägitud 15 miljonist kroonist, aga  selle aasta eelarve lugemisel väitis rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas siinsamas kõnetoolis seistes, et kogu soodustus erimärgistatud kütuse osas moodustab miljard krooni. Seega on põllumajanduses kasutatava erimärgistatud kütuse osa kaduvväike, oluliselt suurem osa kulub pigem elanike ahjuküttele ja muudele niisugustele tarvetele, sest sinise kütuse kõrval on olemas see punane kütus. Ma kujutan ette, põhiline probleem on, kuidas kogu selle süsteemi muutmine kompleksselt lahendada, põhiline poliitiline probleem on tõenäoliselt selles, et seda ei ole suudetud teha.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh ettekandjale! Kutsun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Peep Aru. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! 23. märtsil arutasime ka seda eelnõu ja algatajate nimel rääkis enam-vähem sama juttu mis täna siit puldistki Jaanus Marrandi. Arutasime põhjalikult. Vabariigi Valitsuselt oli tulnud eitav seisukoht, loeksin paar kohta sellest ette.
Eelnõu tekitaks ebavõrdse kohtlemise ja annaks põllumajandustootjatele põhjendamatu konkurentsieelise, sest eriotstarbelist diislikütust oleks lubatud kasutada vaid põllumajanduses kasutatava masina ja traktori kasutamisel talvistel esmastel teehooldustöödel. Spetsiaalselt lumekoristuseks mõeldud eritehnikale nimetatud soodustus ei laieneks. Seletuskirjas leitakse, et lumekoristus kohalikel ja erateedel ei ole tavapärane majandustegevus kasumi teenimise eesmärgil, vaid hädaolukorrast tingitud vajadus. Nimetatud väide on õige ainult osaliselt, sest põllumajandusega tegelevad ettevõtjad osutavad kohalikule omavalitsusele teehooldustöid üldjuhul tasu eest, mis ei välista kasumi teenimist sellistelt tegevustelt. Kui me sisusse läheme, siis valdavas enamikus Eesti maaomavalitsustes on välja kuulutatud konkursid, läbi konkursside on leitud taliteede lahtihoidjad. Tõsi, võib tekkida ekstreemseid olukordi. Kui on tuisk või üleloomulikult palju lund, siis on olukord teine ja siis on tõesti tegemist probleemse poolega, mida tuleks eraldi lahata. Aga see tavapärane pool on nii nagu iga tegevus ettevõtluse alal ka kasumit võimaldav, kui omavalitsustel ei ole just alapakkumisi tehtud.
Veel üks aspekt. Eelnõu kohaldamisel tagasiulatuvalt tekib alates 1. jaanuarist 2010 lumekoristustöödeks diislikütust kasutanud isikutel õigus enam makstud aktsiisi Maksu- ja Tolliametilt tagasi nõuda. Eelnõus puuduvad rakendussätted selle kohta, kui pika aja jooksul võivad nimetatud isikud kütuse soetamist tõendavaid arveid esitada. Samuti puudub Maksu- ja Tolliametil võimalus tagantjärele kontrollida, kas kütust ka tegelikult kasutati lumekoristustöödeks.
Komisjonis arutleti põhiliselt selle ebavõrdse kohtlemise aspekti üle. Mul on hea meel öelda, et eelnõu ettekandja komisjonis nõustus, et edasisel menetlemisel on sellesse eelnõusse vaja teha muudatusi ja et muudatuste tegemine on eelnõu algatajate seisukohalt võimalik. Seda kõike arvestades oli  komisjoni konsensuslik otsus esimene lugemine lõpetada ja anda muudatusettepanekuteks aega kümme tööpäeva ehk siis esitada need 27. aprilli kella 18-ks. Aitäh!

Küsimusi ei näi olevat. Aitäh, austatud ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 681, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1¹ muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine on lõpetatud. Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele on seaduseelnõu 681 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 27. aprill kell 18.

Järgmine punkt tänases päevakorras on riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas käesolevat eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma s.a 25. märtsi istungil ja otsustas konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu 671 esimeseks lugemiseks Riigikogu kümnenda töönädala päevakorda neljapäevaks, s.a 8. aprilliks, kust ta ajapuuduse tõttu on sujuvalt tänasesse päeva suundunud. Riigikaitsekomisjoni kui eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja.
Arutuse all oleva riigikaitsekomisjoni algatatud eelnõu eesmärk on määrata seaduse alusel kindlaks ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramine ning viia asendusteenistuse kestus kooskõlla Euroopa sotsiaalharta põhimõtetega. Käesoleva eelnõu algatamine ja selles sätestatud ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramine tulenes asjaolust, et Vabariigi President jättis oma 3. novembri eelmise aasta otsusega nr 545 välja kuulutamata Riigikogus 21. oktoobril eelmisel aastal vastu võetud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse põhjusel, et eelnimetatud seaduse § 1 punkt 7 oli vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lõikega 1 ja §-dega 11 ja 13. Paragrahvi 1 punkti 7 ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramise säte oli liiga üldine. Riigikogu võttis 9. detsembril eelmisel aastal eelnimetatud seaduse vastu, jättes sellest riigikaitsekomisjoni ja põhiseaduskomisjoni ettepanekul vaidlusaluse sätte välja. Samas oleme seisukohal, et ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramine on siiski vaja seaduses sätestada, mistõttu algatati arutuse all olev eelnõu.
Mis puudutab eelnõus sätestatud asendusteenistuse kestuse lühenemist, siis mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste komitee, on Eestile jätkuvalt ette heitnud, et asendusteenistuse kestus on vastuolus rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud põhimõtetega. Vastuolu on ka Riigikogus 2000. aasta 31. mail ratifitseeritud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalhartaga. Lähemalt on Eesti asendusteenistusega ja sellele tehtud etteheidetega seonduvat kirjeldatud eelnõu seletuskirjas.
Riigikaitsekomisjon palus eelnõu kohta ka põhiseaduskomisjoni arvamust. Riigikogu põhiseaduskomisjoni 23. veebruari kirjast tulenevalt soovitab põhiseaduskomisjon kaaluda eelnõu § 60¹ lõikest 11 (uue numeratsiooni järgi 10) sätete väljajätmist osas, mis käsitleb väljaõppekaalutlusel ja -eesmärgil ajateenija seaduses konkreetselt sätestamata põhiõiguste ja -vabaduste piiramiseks väeosa ülemale volituste andmist. Siiski leiab põhiseaduskomisjon, et kui eelnimetatud säte konkreetselt sisustada ja määratleda piiramise alus ning ulatus, võib see säte eelnõusse jääda. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Kristo Varend leiab, et eelnimetatud lõige 11 (uues numeratsioonis 10) on vastuolus põhiseadusega.
Vabariigi Valitsus arutas riigikaitsekomisjoni algatatud käesolevat eelnõu oma 18. veebruari istungil ja otsustas eelnõu toetada juhul, kui arvestatakse Vabariigi Valitsuse seisukohast tulenevaid märkusi. Muude märkuste hulgas leidis Vabariigi Valitsus, et § 60¹ lõiked 11 ja 12 (uue numeratsiooni järgi 10 ja 11) tuleks eelnõust välja jätta.
Eeltoodust lähtudes ja tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõikele 1 ning vastavalt riigikaitsekomisjoni 25. märtsi istungil konsensusega langetatud otsusele, esitas riigikaitsekomisjon arutuse all oleva eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul (muudatused eelnõu tekstis on alla joonitud). Riigikaitsekomisjon arvestas enamikku Vabariigi Valitsuse märkusi ja ettepanekuid kas täielikult või osaliselt. Muu hulgas täpsustati vaidlusalust lõiget 11 (uue numeratsiooni järgi 10), kuid lõikeid 11 ja 12 esialgu eelnõust välja ei jäetud. Riigikaitsekomisjon kavandab lõigete 10 ja 11 sõnastust eelnõu esimese ja teise lugemise vahel täpsustada. Kutsun üles kõiki kolleege selles osas kaasa mõtlema ja oma ettepanekuid esitama.
Riigikaitsekomisjon otsustas 25. märtsi istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele määrata kümme tööpäeva ehk s.a 27. aprill kell 18. Tänan!

Küsimusi ei ole. Suur aitäh, hea ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 671 esimene lugemine on lõpetatud. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 27. aprill kell 18.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu nimetusega "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele". Kuna selle eelnõu arutamine erineb veidi meie tavapärasest korrast, siis meeldetuletuseks, et eelnõu esitaja ettekandeks on aega kuni 20 minutit, sama palju aega on ka juhtivkomisjoni esindaja ettekandeks ja iga Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, mille käigus saavad sõna fraktsioonide esindajad, vaadatakse läbi muudatusettepanekud, kui neid on, ning tänane arutelu lõpeb otsuse eelnõu lõpphääletusega. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Karel Rüütli!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! 19. juulil 2009 andis Eesti Arengufond Riigikogule üle ettepanekute paketi "Valge paber". Ettepaneku Vabariigi Valitsusele koostada programm Eesti majanduse elavdamiseks, struktuurimuutuste toetamiseks ning tööpuuduse vähendamiseks on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Eelnimetatud eelnõu hääletati menetlusest välja põhjendusega, et valitsus on heaks kiitnud "Eesti konkurentsivõime kava 2009–2011", mis on edasiarendus "Eesti majanduskasvu ja tööhõive kavast 2008–2011", ning Eesti välisinvesteeringute ekspordi tegevuskava aastateks 2009–2011 "Made in Estonia".
Praeguseks on selgunud, et need kavad pole kahjuks töökohti juurde toonud. Iga nädal kuuleme teateid üle 2000 töökoha kaotusest. Paljudes ettevõtetes hoitakse töötajaid miinimumpalgal, palgata puhkusel või ei maksta üldse palka. Kõige drastilisemas olukorras oleva maakonna Ida-Virumaa seis näiteks on väga halb, ja kui midagi ei muutu, läheb see olukord veel halvemaks. Enam kui iga viies idavirumaalane, kokku üle 17 000 inimese on kaotanud töö. Rohkem kui pooled neist inimestest ei saa enam töötukassast töötuskindlustushüvitist ning on pöördunud kohaliku omavalitsuse poole toimetulekutoetuse saamiseks. Lisaks on töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhtide hinnangul veel ligi 5000 töötut, kes ei ole ennast kuskil arvele võtnud. Eestis on kokku umbes 90 000 ravikindlustamata inimest. Leibkondades, kus ükski pereliige ei tööta, kasvab ligi 40 000 alla 18-aastast last. Seda on rohkem kui Viljandis ja Rakveres elanikke kokku. Üha enam lapsi kasvab üles vaesuses ning paljudel noortel on kahanenud võimalused saada head haridust. Kui vaadata töötuse statistikat, siis kõige suuremas ohus on kõige noorem vanusegrupp, kelle töötuse määr ulatus 2009. aastal III kvartalis 29,2%-ni. Arvud näitavad ka seda, et pikaajaline töötus kasvab kuudega ning lühiajaline töötus kahaneb. Samuti on kasvanud tööpuudus 50–74-aastaste inimeste seas. Suur töötuse osakaal mõjutab aga ka inimeste tervist ning lõppkokkuvõttes keskmist eluiga. Inimarengu aruandes väidetakse, et töötuse mõjud tervisele on seotud psühholoogiliste tagajärgedega. Aruande järgi erineb töötuks jäänud inimeste suremuse määr 20–25% töötavate inimeste omast.
Eriti nukker on olukord maapiirkondades. Ääremaaline või ääremaastumisriskiga territoorium hõlmab hinnanguliselt 2/3 Eesti pindalast, seal elab umbes 140 000 inimest ning asuvad ligi pooled omavalitsusüksused. Elanike heaolu ja elukvaliteet on ääremaadel oluliselt allpool Eesti keskmist. Veerand maainimestest elab allpool absoluutset vaesuspiiri. Maapiirkondades on ligi viis korda rohkem heitunuid kui linnapiirkondades ning maainimeste haridustase on keskmisest madalam. Omavalitsused peavad seetõttu üha enam keskenduma sotsiaalküsimuste lahendamisele, suutmata algatada või hallata uusi arenguprojekte. Kui vanasti öeldi, et iga vald peab toitma oma sandid ise, siis praegu on tulubaasi vähenemine halvanud omavalitsuste võimekuse tõhusalt lahendada sotsiaalküsimusi, sealhulgas töötuse leevendamise ja ettevõtluskeskkonna arendamisega seotud küsimusi.
Kriisist väljumiseks on valitsus teinud panuse Eesti ettevõtjatele ning välismaistele investeeringutele. Samas vähenesid ettevõtete investeeringud 2009. aastal, võrreldes 2008. aastaga, neljandiku võrra ning välismaiste otseinvesteeringute positsioonide saldo Baltimaades näitab, et Lätti ja Leetu investeeritakse enam kui Eestisse. Ka eestlased ise eelistavad investeerida pigem teistesse riikidesse. Kui kroonilisele rahapuudusele lisada veel Euroopa Liidu kõige madalamad kulutused aktiivse tööpoliitika meetmetele, siis on selge, et riigi pikaajalist jätkusuutlikku toimimist tänane majandusmudel ei kindlusta. Tõhusaks majandussurutisest väljumiseks ja tööpuuduse leevendamiseks ei ole ühtainukest imerohtu, me peame õiges vahekorras rakendama mitmesuguseid meetmeid.
Jah, valitsus vastutab praeguse olukorra tekkimise eest, sest mõistagi ei saa kõiges süüdistada vaid ülemaailmset majanduskriisi. Kuid tööpuuduse leevendamine vajab olulise tähtsusega riikliku küsimusena laiapõhjalist erakondadeülest koostööd. Kui me seadsime endale kunagi eesmärgiks liitumise Euroopa Liidu ja NATO-ga, siis leidsime üksmeele, eraldasime vajalikud ressursid ning saavutasime soovitud tulemuse. Oleme teinud ka valusaid eelarvekärpeid eurotsooniga liitumiseks. Nüüd peame täie tõsidusega suhtuma tööpuuduse leevendamisse ja leidma erakondadeülese kokkuleppe tööhõiveküsimuste lahendamiseks.
Pikaajaliste töötute olukorra leevendamine, kõrge tööpuudus noorte seas, hariduse kättesaadavuse halvenemine, töötute peredes kasvavate laste arengutingimuste tagamine nõuavad tõhusate meetmete kiiret rakendamist, et vältida tööpuuduse pikaajalist negatiivset mõju rahva tervisele ja elujõule. Seepärast oleme teinud ettepaneku luua tööhõiveküsimuste koordineeritud ja kompleksseks käsitlemiseks portfellita tööministri ametikoht ja töötada välja meetmete plaan ning rakenduskava töökohtade loomiseks. On oluline, et plaani ja rakenduskava väljatöötamisse oleksid kaasatud kõik erakonnad, asjaomased valitsusasutused, kohalike omavalitsuste ühendused ning huvigruppide eestkosteorganisatsioonid.
Vastavalt põhiseadusele peab riik abistama tööotsijaid töö leidmisel. Riigi senine tegevus on olnud kahjuks nõrk ja ebapiisav, et lahendada suureks paisunud tööpuuduse probleemi. Kogu ühiskonna jaoks kõige tähtsama ja valusama valdkonna tegevust ei juhi ega koordineeri tervikuna mitte ükski ministeerium ega riigiasutus. Kui vaadata praeguste ministrite ja ministeeriumide funktsioonide jaotust, siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi funktsioonide ja ülesannete hulka ei kuulu otsene tegelemine tööhõiveküsimustega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegeleb oma põhimääruse kohaselt riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamise ning elluviimise ja ettevõtluse regionaalse arengu ning investeeringutealaste küsimustega. Kõik need on üksnes kaudselt seotud tööhõiveprobleemidega. Praeguseks ilmnenud majanduskriis ja tööpuuduse tase näitab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole oma ülesannetega investeeringute ja ettevõtluse regionaalse arengu alal hakkama saanud ja selles on kahtlemata ka praeguse tööpuuduse kõrge taseme üks põhjusi.
Teine ministeerium, mis peab mõnevõrra otsesemalt tegelema tööhõiveküsimustega, on Sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeeriumi üks eesmärk on tagada inimeste majanduslik toimetulek ja hea töö. Kui see eesmärk oleks täidetud ja selle nimel tõsist tööd tehtud, siis me ei seisaks praegu kõrge tööpuuduse ja sellega kaasnevate probleemide ees. Ilmselt Sotsiaalministeeriumi praegune struktuur ja võimekus ei vasta kriisiolukorrale, mis vajab erakorralisi ja täiendavaid meetmeid. Sotsiaalministri valdkond on nii lai, et tal ei ole võimalik keskenduda ainult tööhõiveteemadele.
Tööminister ongi vajalik selleks, et tegelda sügavuti ja põhjalikult tööpuudusest jagusaamise probleemidega ning koordineerida vastavat tegevust, kaasates ametkondade, maakondade ja omavalitsuste, ettevõtjate ja ametiühingute esindajaid. Ainult selline laiapõhjaline koostöö võimaldab kiiremini kriisist välja tulla nii kogu ühiskonnal kui ka igal inimesel. Sellise koordineerimisega töötusest jagusaamise küsimustes ei tegele praegu mitte keegi. Meie eesmärk on luua tööministri näol selline koordineeriv ja vastutav üksus. Seda nimelt põhjusel, et tegemist ei ole tavapärase, mõistliku tööpuuduse tasemega, vaid tegemist on kriisiolukorraga. Olukorras, kus Eestis on üle 100 000 töötu, vajab riik erakorralisi ja efektiivseid meetmeid tööpuudusest jagusaamiseks. Kulutused, mida riik teeb tööhõive tagamiseks, sealhulgas tööministri koha loomise kaudu, aitavad kokku hoida oluliselt suuremaid kulutusi, mida vastasel korral riik peab tegema töötutele ja nende peredele ja lastele sotsiaalabi andmiseks. Ainuüksi toimetulekutoetuste maht on seoses töötusega viimastel aastatel suurenenud 3,5 korda – 2008. aastal 100 miljonit krooni, 2009. aastal 200 miljonit krooni ja 2010. aastal juba 350 miljonit krooni. Need kulud aina suurenevad, kui tööhõive probleemidega piisavalt ei tegelda. Tööministri rakendamine on nende kuludega võrreldes väike asi, aga annab kindlasti olulise efekti tööpuuduse leevendamiseks ning koos sellega toimetulekutoetuseks makstavate kulude kokkuhoiuks. Tänan!

Küsimusi ei ole. Tänan, austatud ettekandja! Palun juhtivkomisjoni ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Ene Kaupsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Kõne all olev otsuse eelnõu oli põhiseaduskomisjoni päevakorras 5. aprillil. Juhatuse määratud muudatusettepanekute tähtaeg oli 25. märts, ettepanekuid ei laekunud. Komisjonis andis eelnõu algatajate esindaja eelnõu eesmärkidest meile põhjaliku ülevaate, nagu ta seda ka täna siin tegi. Komisjoni liikmetel tekkis küsimusi. Näiteks, kui praegu sotsiaalministri tegevusvaldkonnas olev tööhõivepoliitika portfellita ministrile anda, kas see ei ole siis pigem selle valdkonna tähtsuse pisendamine? Vastuses märkis eelnõu algatajate esindaja, et erakorraline aeg nõuab erakorralisi meetmeid ja oleks vaja sideisikut, kes suhtleb kõikide ministeeriumidega ja huvigruppidega, koondab kokku erinevad ideed ja ettepanekud ning tuleb siis välja konkreetsete ettepanekutega Riigikogule. Küsimusele, miks just portfellita ministri ametikoht on lahendus probleemile, saime vastuse, et eeskätt on vaja isikut, kes oleks võimeline koordineerima kogu kõnealust probleemide valdkonda ja tööpuudusega tegelemiseks oleks vaja alustada tööministri ametikoha loomisest. Konkreetset portfellita ministri isikut ametikohale ettekandja esile ei toonud, küll märkis ta aga, et Eestis on päris palju inimesi, kes selle küsimusega tegelnud on, alustades arengufondist ja lõpetades mitmesuguste eestkosteorganisatsioonide esindajatega. Komisjoni esimees tundis muret, kas on mõeldud ka selle peale, mis kogu ministri aparaat, nõunike ametikohad ja muu riigile maksma läheb. Karel Rüütli vastas, et see ametikoht on tegelikult asendamine, kuna kaotati ära rahvastikuministri ametikoht, ja et ressursside eraldamine on valitsuse pädevuses.
Kujunenud seisukohtadest. Väino Linde esitas kokkuvõtvalt Reformierakonna fraktsiooni seisukoha. Kuna praegune olukord tööturul on Sotsiaalministeeriumis väga tõsine probleem ja see on ministri jaoks prioriteet nr 1, siis ei ole põhjust kahelda ministri töös. See eelnõu viiks valdkonna portfellita ministri haldusalasse, kes peaks küsimusega algusest peale tegelema hakkama ja töösse sisse elama. Selle aja peale saab valitsuse valitsusaeg läbi. Mart Nutt esitas IRL-i seisukoha, et on kaheldav, kas meetmete rakendamine eeldab ministri ametikoha loomist. Kui tehakse ettepanek luua portfellita ministri ametikoht, siis tuleks ka meetmed, mis eeldavad ministri ametikoha loomist, üksikasjalikumalt välja tuua. Evelyn Sepp märkis, et tegemist on selgelt kriisikava väljatöötamise vajadusega ja nn kriisiministriga, kelle tööpõli ei oleks pikem kui aasta või poolteist aastat.
Arutelu lõpuks jõudis komisjon otsuseni määrata eelnõu ettekandjaks siinesineja, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta otsuse eelnõu esimesele lugemisele Riigikogu täiskogus 13. aprillil ja teha Riigikogu täiskogule ettepanek otsuse eelnõu 704 Riigikogu otsusena mitte vastu võtta. Poolt 5, vastu 3 ja erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Aitäh! On ka küsimusi. Palun, küsimuseks saab sõna Evelyn Sepp!

Aitäh! Hea ettekandja! Sinu ülevaatest komisjoni töö või arutelu kohta ei nähtunud kuidagi, kas kõik komisjoni liikmed olid nõus komisjoni esimehe hinnanguga, et Sotsiaalministeerium tegutseb väga tõhusalt ja saab suurepäraselt hakkama nii tööhõive tagamise kui tööpuudusest tuleneva vaesuse ja eriti laste vaesuse probleemi lahendamisega. Kas oli ka eriarvamusi? Äkki sa valgustaksid meile ka komisjoni neid arutelusid?

Tänan küsimuse eest! See tuli välja seisukohtadest pärast arutelu. Algatajatepoolsele ettekandjale selliseid küsimusi ei esitatud.

Aitäh! Teine küsimus, Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Ma palusingi neid seisukohti Riigikogu saalis valgustada. Komisjonipoolne ettekandja ei pea mitte ainult protokolli maha lugema, vaid tõepoolest valgustama kolleegidele kõiki arutelusid, kaalutlusi ja argumente, mida komisjonis esitatakse.

Aitäh! Ma loodan väga, et minu ettekandest siin ja tänasest algatajate ettekandest Riigikogule tuli välja, et algatajad tõepoolest ei ole rahul selle valdkonna meetmete ja ministri tööga. Komisjonis väljendasid komisjoni liikmed oma seisukohti ja need seisukohad ma teile praegu ka esitasin.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja! On võimalus avada läbirääkimised, kui on kõnesoove. Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud. Me võime asuda eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Austatud Riigikogu! Kuna tulenevalt põhiseadusest nõuab selle otsuse eelnõu vastuvõtmine Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis viime kõigepealt läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, puudub 25. Me võime asuda otsuse eelnõu lõpphääletuse juurde.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 704. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 46 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Otsuse eelnõu 704 jäi vastu võtmata.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Austatud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Majanduskomisjon esitab Riigikogu täissaalile teiseks lugemiseks liiklusseaduse eelnõu. Tuletan teile meelde, et esimene lugemine siin Riigikogu täiskogus toimus 16. septembril 2009. aastal. Pärast seda laekus majanduskomisjonile Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ja fraktsioonidelt kokku 19 muudatusettepanekut. Viis nendest võttis esitaja komisjoni istungil tagasi. Lisaks sellele pöördusid kirjalike ettepanekutega komisjoni poole ka mitme huvigrupi esindajad, näiteks Eesti Puuetega Inimeste Koda, OÜ Autosõit, mootorratturite ühing. Ka eraisikud esitasid komisjonile selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ning tegid pöördumisi ja tähelepanekuid.
Majanduskomisjon küsis eelnõu kohta arvamust Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt ning pöördus liiklusseaduse eelnõus sätestatud karistuste osas arvamuse saamiseks Riigikogu õiguskomisjoni poole. 110 ettepanekut esitas juhtivkomisjonile kaalumiseks eelnõu algataja esindaja. Juhtivkomisjoni muudatusettepanekud on suures osas ette valmistatud koostöös eelnõu algatajatega, võttes aluseks õigus- ja analüüsiosakonna nõuniku arvamuse ning õiguskomisjonis kujundatud seisukoha. Kokku hääletas majanduskomisjon 123 muudatusettepanekut. Tulenevalt nende muudatusettepanekute suurest hulgast ja huvist selle seaduse vastu, ütlen ka otsuse ette ära. Majanduskomisjon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada ja anda veel nii headele kolleegidele kui ka avalikkusele võimalus muudatusettepanekuid teha, et see seadus veelgi paremaks saaks.
Nüüd arutelust majanduskomisjoni istungil. Kokku arutas majanduskomisjon liiklusseaduse eelnõu viiel istungil: eelmise aasta 29. septembril, käesoleva aasta 16. ja 23. veebruaril ning 8. ja 11. märtsil. Istungitel osales eelnõu algataja esindajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhataja Priit Vene, sama talituse peaspetsialist Eero Aarniste, Maanteeameti nõunik Juhan Kaarpalu ja sama ameti lepinguline nõunik Harri Kuusk, kes andsid seoses muudatusettepanekutega lisaselgitusi ja vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Otsused eelnõu edasise menetlemise kohta vaatas komisjon üle ja langetas erakorralistel istungitel s.a 18. ja 25. märtsil. Eraldi teemana liiklusseaduse raames käsitles komisjon jalgratturite liiklust, samuti mopeedide registreerimise ja kindlustuse nõuetega kaasnevaid probleeme ning võimalikke lahendusi.
Head kolleegid! Liiklusseaduse tekst on saalis kättesaadav, ta on koos muudatusettepanekutega ja ka seletuskirjaga nende kohta päris põhjalik, nii et teie lahkel loal ma kõiki muudatusettepanekuid eraldi läbi ei vaata. Aja kokkuhoiu mõttes käsitleksin nendest mõnda, mis rohkem tähelepanu pälvisid.
Teemade alusel võib muudatusettepanekuid grupeerida lähtuvalt sellest, millist valdkonda need muudavad. Eraldi teemadena võiks välja tuua näiteks jalgratta-, mopeedi-, tasakaaluliikuri- ja maastikusõidukiliikluse reegleid oluliselt täpsustavad ettepanekud, tehnonõuetele vastavuse kontrolli teema, pukseerimine ja seoses sellega sätestatud nõuded, liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi temaatika, liiklusvahendi joobeseisundis juhtimise keeld, turvanõuete, eriti laste turvanõuete sätted ja karistusega seonduvad regulatsioonid, mida on täpsustatud. Arvestatav hulk muudatusettepanekuid tuleneb vajadusest ühtlustada eelnõus kasutatud termineid ning täpsustada redaktsiooni õigusselguse huvides. Osa muudatusettepanekuid on tingitud vajadusest viia eelnõu sätted vastavusse parlamendi poolt vastuvõetud ning kehtiva politsei ja piirivalve seaduse ning politsei  ja piirivalve seaduse rakendamise seadusega.
Nüüd mõningatest muudatusettepanekutest. Üks temaatika, mida sai päris põhjalikult arutatud, seondub jalgrattaliiklusega. Seaduseelnõu nägi ette võimaluse sõita jalgrattaga kõnniteel kuni 13-aastastel isikutel. Kolleegid roheliste fraktsioonist ja ka Riigikogu liige Silver Meikar esitasid muudatusettepanekud, et seda ringi laiendada. Arutelu ja hääletuse tulemusena toetas komisjon ühte Silver Meikari ettepanekut, mis võimaldab lisaks alla 13-aastasele jalgratturile sõita kõnniteel ka tema kahel saatjal. Teiseks võimaldab ettepanek sõita kõnniteel ka väikelast rattatoolis sõidutaval jalgratturil. Jalgrattaliikluse osas leidis veel toetust muudatusettepanek nr 22, mis lubab ratturitel kasutada sõitmiseks sõiduteed ka jalgrattaraja või jalgrattatee olemasolul. See muudatus rõõmustab loodetavasti kõiki rattaspordiharrastajaid, kes jalgrattarajal või jalgrattateel ei saa arendada piisavalt suurt kiirust ja keda seal liikuvad isikud võivad segada ja nemad segavad neid.
Eraldi kaaluti muudatusettepanekuid, mis puudutavad tasakaaluliikurit ja maastikusõidukeid. Näiteks tasakaaluliikurile esitatud nõudeid täpsustati. Nüüd tuleb neile n-ö spidomeetri nõue, tasakaaluliikur peab olema varustatud spidomeetriga.
Muudatusettepanekutega 87 ja 89 täpsustati maastikusõiduki liikumist. Maastikusõidukiga võib ranna- ja kaldapiiranguvööndis sõita ning parkida looduskaitseseaduses sätestatud korras, kusjuures viimase sõnastust liiklusseadusesse ei lisata. Täpsustati maastikusõidukiga liiklemise korda ja nõudeid. Maastikusõidukiga on keelatud liigelda teel, samas on rajatud teid, mis on mõeldud ainult maastikusõidukiga liiklemiseks ning mis on tähistatud vastava liiklusmärgiga.
Veel juhiksin, head kolleegid, teie tähelepanu 42. muudatusettepanekule, mis täpsustab sõiduki juhtimise keeldu, seda nii joobeseisundi tõttu kui ka liiklusohtliku terviseseisundi tõttu.
Eraldi võiks peatuda veel maaelukomisjoni esitatud ettepanekutel. Need on ettepanekud nr 6, 46 ja 67. Maaelukomisjon ettepanekuga nr 6 soovitakse täiendada eelnõu mõistete paragrahvi põllumajandusliku liikurmasina mõistega. Muudatusettepaneku nr 46 eesmärk on teha eelnimetatud masinate puhul erisus ja vabastada nad registrisse kandmise kohustusest, kuna selliseid põllumajanduslikke liikurmasinaid kasutatakse enamasti hooajalistel töödel. Seda ettepanekut arutati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koos liikluskindlustuse fondi, Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni ja politsei esindajatega. Jõuti seisukohale, et põllumajanduslik liikurmasin võib liikuda teel, seega osaleda liikluses ning sellega on võimalik tekitada kahju. Kui kaotada nende masinate registreerimise kohustus, siis kaoks kohustus neid kindlustada, kuna kindlustamiskohustus tekib registrisse kantud sõidukite suhtes. Registreerimisnõude puudumisel ei ole näiteks politseil võimalik identifitseerida masinaid ega tuvastada nende omanikke. Eelnõu algataja nõustus kaaluma võimalust vabastada sellised hooajatöödel kasutatavad põllumajanduslikud liikurmasinad perioodilise tehnoülevaatuse kohustusest. Neid kahte muudatusettepanekut juhtivkomisjon ei toetanud. Küll leidis majanduskomisjonis toetust maaelukomisjoni esitatud muudatusettepanek nr 67. Selle eesmärk oli tõsta traktorite ja nende haagiste lubatavat täismassi.
Tulen siis majanduskomisjoni otsuse juurde. Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 13. aprillil ettepanekuga teine lugemine katkestada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. aprill 2010 kell 12. See ettepanek leidis majanduskomisjonis konsensuslikku toetust. Aitäh!

Aitäh! On ka küsimusi. Esimesena saab küsimuseks sõna Jaanus Marrandi. Palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen tagasi maaelukomisjoni ettepanekute juurde, ennekõike selle juurde, mis puudutab kohustuslikku registreerimist ja sellega seonduvat. Terves reas Euroopa Liidu liikmesmaades on olemas selline võimalus, et liikurmasinaid ei registreerita, aga kahtlemata peavad nad teatud hetkeks olema kindlustatud, kui nad  üldkasutatavatel teedel liiklevad. Kas siin on ikkagi piisav põhjendus? See on küll lihtne, nagu varnast võtta lahendus, et kõike on vaja registreerida, aga põhimõtteliselt võiks ju seda sätet nendesamade liikurmasinate suhtes ka muuta. Kordan veel, et meist pikema liikluskindlustuse traditsioonidega riikides nagu näiteks Inglismaal see on nii. See registreerimine on põllumeestele suhteliselt mõttetu lisakulu, millest suurt kasu ei ole, eriti kui neid ei ole vaja tulevikus ülevaatusel näidata.

Aitäh küsimuse eest, hea kolleeg! Majanduskomisjon arutas seda päris põhjalikult ja komisjonis oli seda ettepanekut kaitsmas ka Põllumajandusministeeriumi esindaja. Aga nagu ikka, kui on kaks arvamust, siis majanduskomisjon hääletas seda, ja kuna eelnõu algataja seda ettepanekut ei toetanud, siis ka majanduskomisjoni enamus ei kaldunud seda toetama. Kuid nagu ma ütlesin, on täna ettepanek teine lugemine katkestada ja Põllumajandusministeerium väljendas soovi tulla veel mõningate muudatusettepanekutega komisjoni ette. Ma usun, et komisjon on võimeline seda uuesti kaaluma, kui selliste ettepanekutega välja tullakse. Aga praegusel juhul, jah, hääletuse tulemusel komisjon seda ei toetanud.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Muudatusettepanekuga nr 60 te muudate eelnõu § 93, mis reguleerib juhtimisõigust. Siin te olete majanduskomisjoniga teinud ettepaneku oluliselt karmistada kuni 8000-kilogrammiste traktorite juhtimise õigust. Kui varem sai seda teha B-kategooria juhilubadega, siis nüüd te teete ettepaneku nõuda BE-kategooria ehk siis sisuliselt autorongi juhtimise õigust. Millega selline uuendus on põhjendatud ja kas teil on ülevaade, kui paljudele taludele see tekitab uuest aastast probleeme?

Aitäh! Kui alustada tagantpoolt, siis meil ei ole konkreetset ülevaadet, kui palju see võib probleeme tekitada, aga pärast eelnõu teise lugemise teksti muudatusettepanekute hääletamist on juba selles küsimuses ka komisjoni poole pöördutud. Ma usun, et Põllumajandusministeerium pöördub selle küsimusega uuesti komisjoni poole. Miks selline ettepanek on siia jõudnud, ma ei oskagi täpselt öelda. Selline oli eelnõu algataja ettepanek. Komisjon seda eraldi ei analüüsinud. Ilmselt ei ole ka komisjonis konkreetset isikut, keda see muudatus puudutaks. Seega võiks kokkuvõtteks öelda, et kui teil on selle kohta arvamus ja te arvate, et seda sätet võiks muuta, siis ma usun, et majanduskomisjon on seda alati valmis kaaluma. Me ootame selle kohta kindlasti nii Põllumajandusministeeriumi kui ka eelnõu algataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust ning siis teeb komisjon uue otsuse.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Konkreetne küsimus, mis puudutab juhiloa uuendamise tähtaega. Paljudes Euroopa riikides on see viis aastat, meil on üks aasta. See tähendab, et kui juhiluba on kauem kui aasta niisama taskus olnud ja on aegunud, siis tuleb minna eksamitele. Püüdsin siin seadust lapata, aga ma ei näinud, kas uuendamistähtajaks jääb meil ikka üks aasta või tahame seda pikendada.

Aitäh! Ka seda teemat me arutasime ja selles osas on samuti majanduskomisjoni poole pöördutud. Ma ei julge väita, ei tea täpselt, milline on selle eelnõu teise lugemise teksti sõnastus, aga majanduskomisjon oli põhimõtteliselt seda meelt, et me võiks seda tähtaega pikendada viie aastani. Nii et kui teda hetkel ei ole siin sees ... On sees, öeldakse mulle – nii et seda on siis viie aastani pikendatud.

Jaanus Marrandi, teine küsimus, palun!

Tänan! Ma tuleksin tagasi sama teema juurde, mida Kalev Kotkas käsitles – traktori juhtimise õigus. Meil on näiteks teada selline näide Belgiast, kus kunagi ei olnud üldse vaja kasutada autojuhilube. Pärast selgus, et nendel, kes hiljem taotlesid load, oli õnnetuste sagedus suurem kui nendel, kes sõitsid ringi ilma lubadeta – tõsi küll, neil oli kohustuslik teine autonumber. Kui otsustatakse võtta selline jäigem positsioon, kas siis ei ole sellist võimalust, et arvestatakse ikkagi seda traktoriga töötamise staaži, mis B-kategooria lubadega juhtidel on? Luua selline mõistlik vaheolukord, et mitte tekitada asjatuid pingeid väga paljudele talumeestele, kellel ongi ainult B-kategooria load ja kes peaksid hakkama, vaatamata sellele, et nad on juba kümme aastat talumehed olnud, uusi lube taotlema.

Aitäh põhjaliku küsimuse eest! Nagu sa ise tead, seadusloomes tuleb arvestada erinevaid seisukohti ja nii ekspertide kui ka poliitikute arvamusi. Kui sellise muudatusettepanekuga majanduskomisjoni poole pöördutakse, siis majanduskomisjon kindlasti kaalub kõikide osapoolte arvamusi ja otsib võimalikult paremat lahendit.

Toomas Varek, palun!

Aitäh! Minu küsimus puudutab tervisekontrolli ja seoses sellega juhi vanuse ülemmäära. Siin on alammäärad küll paika pandud ning mõned kategooriad käivad perearsti kontrolli alla ja mõned kategooriad käivad ka komisjoni kontrolli alla. Komisjoni kontrollist ma saan aru, seal on arste rohkem, on kolleegium, kes teeb teatud otsuse. Aga mõned kategooriad, mis puudutab mootorratast ja näiteks sõiduautot, käivad perearsti kontrolli alla. Kas perearstil on olemas teatud kriteeriumid, mille alusel ta saab anda, pikendada tervisetõendit, et võib edasi sõita, on see siis vererõhk või on seaduses kuskil mingid muud kriteeriumid kirja pandud?

Aitäh! Seda ei ole kirjas seaduses, aga selle kohta annab sotsiaalminister määruse.

Küsimused on selleks korraks otsa saanud. Aitäh, austatud ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Silver Meikari!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt ma sooviksin tänada komisjoni, eelkõige eelnõu vastutavat menetlejat Margus Lepikut, kes on selle eelnõuga väga põhjalikult tegelnud. See eelnõu on mahukas, siin on erinevaid huvigruppe, erinevaid huvisid ja mul on hea meel, et ta on leidnud eraldi aega ka selleks, et tegelda eelnõus jalgrattateede problemaatikaga.
Mul on väga hea meel ka selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Kui me hommikuti tööle sõidame, siis me näeme üha rohkem jalgrattureid ja võib-olla me saame veel kord läbi mõelda need paragrahvid, need sätted, mis puudutavad seda, et Eestis oleks rohkem kergliiklusvahendeid, keskkonnasõbralikke liiklusvahendeid kasutavaid inimesi.
Mul on hea meel ka selle üle, et komisjon otsustas toetada ühte kolmest muudatusettepanekust, mis ma esitasin. Selle muudatusettepanekuga lahendatakse ära kaks probleemi. Igaüks, kellel on lapsed ja kes sõidab jalgrattaga, teab, et kui panna 2–3-aastane laps oma ratta taga olevasse rattatooli, siis esiteks läheb ratas sõites tasakaalust välja ja see on kõrgendatud riskiallikas. Teiseks, Eesti liikluskultuur ei ole ikka veel nii hea, et julgeks minna sellise ratta ja oma väikse armsa lapsega sõitma sõiduteele. See muudatusettepanek lubaks siis rattatoolis last sõidutaval vanemal sõita ka kõnniteel. Teine muudatus, mille see muudatusettepanek kaasa toob, on seotud sellega, et seadus lubab sõita kõnniteel teatavas vanuses lapsel, aga kui sa lähed oma lapsega sõitma, siis ei ole ju mõeldav, et laps sõidab kõnniteel ja sina sõidad sõiduteel. Teame väga hästi, et vahepeal kulgevad sõidutee ja kõnnitee ka üksteisest eemal. Selle muudatusega lubatakse ka last saatvad vanemad koos lapsega kõnniteele. Tuleb meeles hoida, et kui juba kõnniteel sõita, siis niikuinii sõidetakse väga ettevaatlikult ega ohustata jalakäijaid.
Tegelikult tuleks jalgrattateede punktid veel kord põhjalikult läbi vaadata. Just hiljuti kirjutas mulle üks inimene, kes ohtlike teeolude tõttu sõitis kõnniteele – see juhtus Haapsalus –, ja kohe olid väljas politseinikud, kes talle trahvi tegid. Kui kohalik omavalitsus ei suuda tagada jalgratturile ohutut teed, siis tuleks mõelda selle peale, kas saab kohalikku omavalitsust tugevamini survestada või kuidas tagada, et jalgrattur saaks ohutult liigelda. Ma loodan, et kõigi meie eesmärk on ju see, et neid inimesi, kes kasutavad seda keskkonnasõbralikku liiklemisvahendit, oleks rohkem.
Kokkuvõtteks. Komisjon toetas muudatusettepanekut 26, ma usun, et ka see saal seda toetab. Ootame, et teise lugemise jätkamine tooks häid mõtteid. Kutsun teid üles mõtlema ka jalgratturite peale! Aitäh teile!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Me võime asuda läbi vaatama muudatusettepanekuid, mida on kokku 123. Ma nimetan muudatusettepaneku numbri, esitaja ja juhul kui esitaja erineb juhtivkomisjonist, siis ka juhtivkomisjoni seisukoha. Palun märku anda, kui keegi soovib mõnda ettepanekutest hääletusele panna!
Esimene muudatusettepanek, esitanud juhtivkomisjon. Teine muudatusettepanek, esitanud samuti juhtivkomisjon. Kolmas, neljas ja viies ettepanek – esitanud juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek saalis hääletusele ei kuulu. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Kalev Kallo, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Muudatusettepanekud 8, 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 on esitanud juhtivkomisjon. 15. muudatusettepaneku on esitanud Kalev Kallo, juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt. 16. ja 17. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 18. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ning juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 19. ja 20. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 21. muudatusettepaneku on esitanud Silver Meikar, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek saalis hääletamisele ei kuulu. 22. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 23. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see saalis hääletamisele ei kuulu. 24. muudatusettepaneku on esitanud Silver Meikar, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu ka see ettepanek saalis hääletamisele. 25. ettepaneku on esitanud majanduskomisjon ehk juhtivkomisjon. 26. muudatusettepaneku on esitanud Silver Meikar ning juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. 27. muudatusettepaneku on esitanud roheliste fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ning tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek saalis hääletamisele ei kuulu. 28. 29., 30., 31., 32., 33., 34. ja 35. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 36. muudatusettepaneku on esitanud Kalev Kallo ning juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. 37., 38., 39., 40., 41., 42., 43., 44. ja 45. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 46. muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 see ettepanek hääletamisele ei kuulu. 47., 48., 49., 50., 51., 52., 53., 54., 55., 56., 57., 58., 59., 60., 61., 62., 63., 64., 65. ja 66. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 67. muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon ning juhtivkomisjon on seda ettepanekut arvestanud sisuliselt. 68.,  69., 70., 71., 72., 73., 74., 75., 76., 77., 78., 79., 80., 81., 82., 83., 84., 85., 86., 87., 88., 89., 90., 91., 92., 93., 94., 95. ja 96. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 97. muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata ning tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek hääletamisele ei kuulu. 98., 99. ja 100. ettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 101. ettepaneku on esitanud Kalev Kallo, juhtivkomisjon on arvestanud seda ettepanekut sisuliselt. 102., 103., 104., 105., 106., 107., 108., 109., 110., 111., 112., 113., 114., 115., 116., 117., 118., 119., 120., 121., 122. ning 123. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon.
Oleme seaduseelnõu 475 kohta laekunud muudatusettepanekud läbi vaadanud. Tulenevalt juhtivkomisjoni ettepanekust teine lugemine katkestada on sellega ka liiklusseaduse eelnõu 475 teine lugemine katkestatud. Määran eelnõu 475 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 27. aprilli kell 12.

Tänase päevakorra järgmine punkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Alles oli see aeg, kui kõikjal varitsesid meid kurjad krokodillid. Nad ei andnud armu ei vanale ega noorele. Avaliku sektori palku kärbiti vähemalt 10%, aga tihti ka rohkem. Aasta algul võis ajakirjandusest lugeda, et isegi peaminister Andrus Ansip kurtis külaskäigul Tšehhimaale oma sealsele kolleegile, et tal vähendati kõvasti palka. Tänaseks on seadusega paika pandud palgapiirid presidendist alates kõige kõrgematele ja ka veidi madalama astme riigiametnikele. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et on tegeldud suure asjaga, aga kui tehakse suuri asju, siis kipuvad pisiasjad kahe silma vahele jääma. Nii juhtus ka seekord. Suurpügamise käigus jäid kahe silma vahele riigi omanduses olevate äriühingute ja sihtasutuste juhid. Oleme kaugel mõttest, et valitsuskoalitsioon pidas neid pühadeks lehmadeks, kelle sissetulekut ei tohi mingil juhul puutuda, sõltumata sellest, kui raske riigil ka ei oleks. Tõenäoliselt jäid nad kahe silma vahele, kuna neid on vähe. Kuigi võiks öelda, et ka presidente on ju ainult üks, aga ta ei jäänud kahe silma vahele.
See on ilmekas näide selle kohta, et on ka asju, milles opositsioon on koalitsiooniga ühel meelel. Meil on hea meel esitleda üht väga head eelnõu, mis peaks eespool väljatoodud kahe silma vahele jäänud väikese grupi tegelaste tasustamise ühitama kõrgemate riigiteenijate palgasüsteemiga. Tuleme appi, et juba tehtud suurele I-le väike täpp peale panna.
Sellest lähtuvalt on meil esitatud eelnõu, mis näeb ette, et riigi omanduses oleva ettevõtte juhatuse liikmele makstavate tasude summa piirmäär oleks 5200 eurot, seega mitte rohkem kui presidendile makstav tasu.
Rahandusministeeriumi blanketil kirjapandud valitsuse seisukohas valitsus meie ettepanekut kahjuks ei toeta. See jääb mõnevõrra arusaamatuks, sest kõiki teisi kärpimisi on ju toetatud. Seisukohas tuuakse välja, et kui võtta aluseks puhtalt põhitöötasu, siis selle seaduse alla käiksid kolm äriühingut, aga kui lisatasud ja igasugused muud hüvitised juurde lisada, siis puudutaks see üheksat äriühingut, ja mitte ainult äriühinguid, vaid ka sihtasutusi (Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla), mis on riigi omanduses.
Meie ettepanek on, et ei peaks olema erinevusi, kui kõigil on tulusid lõigatud ja riigil on raske. Me ei näe sellisteks erinevusteks mingit põhjust. Ettepanek on seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! On küsimusi. Esimesena saab küsimuseks sõna Margus Lepik. Palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on selline üldisem küsimus. Kas teil on informatsiooni, mis toimub meie lähinaabrite juures, näiteks Soomes? Kas seal võib juhtuda, et mõne riigiettevõtte juhi palk on kõrgem kui presidendi oma?

Mul tõesti ei ole praegu täpset informatsiooni selle kohta, mis toimub Soomes, aga nagu me oleme aru saanud saadaolevast informatsioonist, siis Soomel ei ole ka nii halvasti läinud kui meil. Soome majandus ei ole nii palju kukkunud kui meie majandus. Meil on ju valitsuse tasemel toonitatud, et meil on tõesti kriisiolukord ja raske. Siis peaksime me käituma võib-olla veidi teisiti, kui Soomes käitutakse.

Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Saan aru ja mõistan, et meile ei pruugi meeldida näiteks see, et OÜ Eleringi juhi palk on mõnevõrra kõrgem kui Vabariigi Presidendi oma. Kuid kas te olete mõelnud, kuidas see eelnõu, mille te esitasite, on kooskõlas meie ettevõtlusvabadusega ja asjaoluga, et äriseadustiku järgi käsitletakse kõiki äriühinguid võrdselt, sõltumata sellest, kes on konkreetne omanik?

Ma kaldun arvama, et ettevõtlusvabaduse piiramisega siin eriti probleeme ei ole. Oleme ju kuulnud, et sellel raskel ajal eraettevõtjad, st omanikud, nagu nad on häälekalt kinnitanud, on olnud sunnitud oma juhtide töötasusid koomale tõmbama. Kindlasti vastab see tõele, seda on väga palju tehtud. Kõnesoleval juhul puudutab see riigi omanduses olevaid firmasid. Riigil kui tema omanduses olevate firmade tervikomanikul on kindlasti õigem teha seda otsust, kui on olemas seadus. Muidugi võidakse siin vastu vaielda ja kindlasti ongi see nii, et meil on ju olemas ministeeriumid ehk minister üldkoosoleku näol, on olemas nõukogud ja mingi seadus ei keela ju neil seda ka praegu teha. Ainult et lähenemine on siin igal pool n-ö inimlik. Kui riigil on hea teha kärpeid, ütleme, laias laastus, kõigil, see on veidi anonüümsem, siis minna konkreetse väikese juhatuse kallale millegipärast ei taheta. Nagu me oleme kuulnud, Eesti Energia juhi töötasu möödunud aastal isegi kasvas, küll väga väikese protsendi võrra, aga ikkagi kasvas. See tähendab, et ei ole midagi ette võetud. Riigi poole pealt oleks mõistlik seadusega see piir kehtestada, siis ei peaks ei üldkoosolek ega nõukogu liikmed südant valutama, et riigi poole pealt vaadatuna oleks tarvis teha, aga toredad inimesed ja kuidas me seda ikka teeme. Tuleme neile siis appi.

Peeter Kreitzberg, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Head palka on vaja kindlasti selleks, et tagada hea juhtimine. Milline on teie hinnang, kui Riigi Kinnisvara AS-i tegevjuhtkond lähtuks sellest teie pakutud palganormist, kas tekiks probleeme vähemalt niisama heade juhtide saamisega Riigi Kinnisvara AS-i etteotsa või oleks see Eesti praeguses olukorras võimatu?

Ma arvan, et selle piiranguga ei tekiks seal mingit probleemi. Võib-olla Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimehe tasu läheks selle alla, aga teiste juhatuse liikmete tasu praegu selle piiranguni ei küüni ja vastava indeksi järgi see iga aasta ka muutuks. Seda hirmu väga ei ole, et need kohad tühjaks jääksid, sest nagu ma eespool ütlesin, on väga palju näiteid eraettevõtlusest, kus on palka vähendatud ja keegi ei ole sellepärast jalga lasknud, sest ei ole ju olemas seda teist kohta, kus teda nii hirmsasti oodataks.

Väino Linde.

Aitäh! Hea ettekandja! Teistpidi võttes, kas te ei ole ka pidanud plaani, et võib-olla kehtestada seadusega kõikide äriühingute juhtkondadele mingid konkreetsed palgalaed, arvestades kas äriühingute aktsiakapitali või kasuminumbreid?

Ei, sellist plaani me pidanud ei ole. See on tegelikult ikkagi omaniku küsimus. Praegu me püüame siin ka omanikku aidata. Aga nagu ma juba kolmandat korda mainin, ma tean väga palju eraomanduses olevaid äriühinguid, kus on palku tõmmatud koomale ilma seaduseta, aga näitena oli siin toodud, et riigi äriühingutes seda ei ole rutatud tegema. Nii et siin tuleks riigile appi tulla.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja! Palun juhtivkomisjoni ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Austatud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu oma 15. märtsi istungil. Ettekande tegi hea kolleeg Kalev Kallo, kes tutvustas eelnõu eesmärke ja sisu. Ma neid siin teie lahkel loal kordama ei hakka, kuna kolleeg Kallo seda juba väga põhjalikult tegi. Pärast eelnõu tutvustamist tutvus majanduskomisjon Vabariigi Valitsuse laekunud arvamusega. Kui lubate, siis ma tsiteerin sealt kahte lõiku, Kalev Kallo nendel tegelikult korraks peatus: "Rahandusministeeriumi andmetel 2008. a ületas 34-st riigi otsustusõigusega äriühingust kolmel juhatuse liikme põhitasu kuus nimetatud piiri (Eesti Energia AS, AS Eesti Raudtee ja AS Tallinna Sadam). Arvestades ka täiendava tasuga, lisanduvad eelnimetatutele veel AS Tallinna Lennujaam, Lennuliiklusteeninduse AS, AS Eesti Loots ja Riigi Kinnisvara AS. Riigi asutatud sihtasutustest üheski ei makstud juhatuse liikmetele 2008. aastal põhitasusid üle eelnõus toodud piirmäära kuus. Põhi- ja täiendavaid tasusid kokku vaadates, ületasid eelnõu kohast piirmäära SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla osale juhatuse liikmetele makstud tasud. Seega puudutaks käesolev eelnõu otseselt 9 äriühingut ja sihtasutust, kelle puhul on tegemist Eesti suuremate organisatsioonide hulka kuuluvate institutsioonidega ning kellel on oluline mõju ja tähtsus kogu Eesti majandusele. [- - -] Juhatuse liikme tasu peaks olema konkurentsivõimeline nii erasektori analoogse suuruse ja olulisusega äriühingute juhatuse liikmetele makstava tasuga kui ka rahvusvahelisi palgatingimusi arvestades. Äriseadustikus ja sihtasutuste seaduses on sätestatud, et nõukogud peavad juhatuse liikmete tasude määramisel arvestama selle vastavusega juhatuse liikme ülesannetele ning äriühingu või sihtasutuse majanduslikule olukorrale. [- - -] Riigivaraseaduses .. on võetud seisukoht, et kõikidele äriühingutele ja sihtasutustele peavad kehtima ühesugused põhimõtted sõltumata sellest, kas osanikuks või asutajaks on riik või mitte." Kõike seda arvestades, nagu juba öeldud, Vabariigi Valitsus ei toetanud seaduseelnõu. Sellekohase kirja on majanduskomisjonile saatnud Rahandusministeerium Jürgen Ligi isikus.
Eelnõu edasise menetlemise käigus majanduskomisjonis tehti kaks ettepanekut, mida komisjon hääletas ettepanekute laekumise järjekorras. Juhtivkomisjoni ettekandja, siinkõneleja, tegi ettepaneku saata Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 23. märtsil ettepanekuga eelnõu tagasi lükata. Kalev Kallo tegi ettepaneku saata Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 23. märtsil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Toetust leidis esimene ettepanek, eelnõu tagasilükkamine. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 4, erapooletuid ei olnud. Seega otsustati saata seaduseelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 23. märtsil (poolt 6, vastu 4) ja teha täiskogule ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 6, vastu 4). Vahepeal toimus kaks majanduskomisjoni erakorralist istungit, kus muudeti kuupäeva, millal see eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks saata. Viimane majanduskomisjoni erakorraline istung toimus 25. märtsil. Seal otsustati saata riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 13. aprillil. Selle poolt oli 8 komisjoni liiget ja 2 liiget jäid erapooletuks. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Esimesena saab küsimuseks sõna Kadri Simson. Palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjonipoolne esineja! Analoogne seaduseelnõu oli siin Riigikogu saalis ka umbes aasta tagasi. Siis ütlesid kriitikud, et seda pole vaja seadustada, sest nõukogud, kuhu kuulub palju Riigikogu liikmeid, ka koalitsioonist, hakkavad ise palku üle vaatama. Kas komisjon sai ülevaate, kas aasta jooksul on midagi paremaks läinud?

Aitäh! Ei, komisjonis ei olnud sellist ülevaadet, kas olukord on läinud paremaks või halvemaks.

Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea kolleeg, ettekandja! Mina olen tegelikult väga suures kimbatuses. Paides on kohalik Reformierakonna rakukene teinud ettepaneku, et kõik Paidega seotud äriühingute juhtkonnad võiksid töötada ilma rahata (ma rõhutan: ilma rahata), ja ettepaneku määrata sinna Reformierakonna liikmeid. Minu küsimus on seotud sellega, kuidas teile tundub, kui sisuliselt te komisjonis ikkagi asju arutasite, kas see Paide juhtum on partei peavooluga kooskõlas või mitte. Kuidas teile endale tundub, kui sisukas oli see arutelu, mis komisjonis toimus?

Aitäh, hea kolleeg Arvo! Tunnetest võime me rääkida väljaspool saali, siin esindan ma majanduskomisjoni. Mis puudutab Paide küsimust, siis teatavasti on Eestis omavalitsuste autonoomia. Nii et ma ei saa selle koha pealt oma arvamust avaldada ja seda ei teinud ka majanduskomisjon. Aga mis puudutab majanduskomisjoni istungit, siis meil oli väga sisukas arutelu ja me jõudsime sellise otsuseni, nagu ma teile ette lugesin.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ka mulle jäi sellest teie ülevaatest arusaam, et lisaks Kalev Kallo ettekandele loeti ette ka valitsuse seisukoht ja siis otsustati. Aga millised olid nende komisjoni liikmete seisukohad ja sõnavõtud, kes hääletasid selle ettepaneku tagasilükkamise poolt?

Aitäh, hea kolleeg! Tuleb tõdeda, et koalitsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed komisjonis asusid toetama valitsuse ettepanekut ehk olid valitsuse ettepaneku poolt ja opositsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed väljendasid oma seisukohta, toetades Kalev Kallo ettepanekut. Kuigi oli ka mõningaid rahvasaadikuid, kes ütlesid oma sõnavõtus, et nad on eelnõu puhul teatud kimbatuses, aga hääletustulemus oli selline, nagu oli. Poolt olid koalitsiooni liikmed, vastu olid opositsiooni esindajad.

Toivo Tootsen.

Aitäh! Hea ettekandja! Millega siiski põhjendada seda, et riik ei ole solidaarne eraettevõtjatega? Kui teised omanikud olid üldjuhul sunnitud oma äriettevõtete juhtide sissetulekut-palka vähendama, siis riik seda omanikuna oma äriettevõtetes ei tee.

Aitäh! Komisjoni istungil me eraldi sellist punkti ei arutanud, kui palju või mil määral on riigi äriühingute või sihtasutuste juhatuse liikmete töötasusid vähendatud. Küll aga rääkisid nendesse nõukogudesse kuuluvad komisjoni liikmed oma kogemustest ja need olid sellised: nii mitmeski riigi äriühingus või sihtasutuses, kus komisjoni liikmed nõukogudes on, on vähendatud kas juhatuse liikme põhitasu või on ära võetud teatud lisatasud. Seda öelda ei saa, et riik ei ole mitte ühegi riigiettevõtte juhi töötasu vähendanud.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud küsija! Ühele eelnevale küsimusele viidates tuleb kõigepealt sissejuhatuseks mainida, et Eestis on väga mitmed omavalitsused loonud sihtasutusi muu hulgas spordihallide ja spordiasutuste ülalpidamiseks ja juhtimiseks. Nendes osalevad inimesed, kellel on suur vastutus kogukonna ees, neil on huvi kogukonna töösse panustada ja loomulikult peavad nad õigeks, et nad ei võta igat krooni, mida sealt saada võiks, omale töötasuks. Aga see oli selline üldise arusaamise küsimus elust ja asjadest. Kas see konkreetne riigivaraseaduse eelnõu on üldse planeeritud reguleerima kohalike omavalitsuste loodud sihtasutuste juhtimisorganite liikmete tasu?

Aitäh, hea kolleeg! Eelnevale küsimusele vastates ma rõhutasin, et meil on kohaliku omavalitsuse autonoomia. See seaduseelnõu puudutab ainult riigi asutatud äriühingute ja sihtasutuste juhatuse liikmete tasusid.

Aitäh! Nüüd on kõik küsimused saanud vastuse. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata, siis alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele majanduskomisjoni ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 664 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 31, erapooletuid ei olnud.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 664 langes menetlusest välja.

Tänase päevakorra järgmine punkt on Keskerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun algatajate ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Arvo Sarapuu!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse muutmise seaduse eelnõu on sündinud pikkades aruteludes kohalike omavalitsustega, kohalike omavalitsusliitudega, Eesti Linnade Liiduga, Eesti Maaomavalitsuste Liiduga. Ma olen sunnitud kohe ütlema, et selle eelnõu menetlust jälgivad väga paljud omavalitsusjuhid üle Eesti. Ma tean ka seda, et väga paljud siin saalis viibijad on analoogseid diskussioone pidanud siis, kui nad on olnud kohalikes omavalitsustes kas väljasõidul või kohtumisel valijatega. Alati on see probleem, et omavalitsused on erinevad, nad on erinevad oma asendi tõttu, suuruse tõttu, mis tahes näitajate tõttu, kuid seaduse järgi on kohustused ühesugused. Kuna see nii on, siis on omavalitsused, arvestades praegust tulubaasi olukorda, arvestades ka seda, milline on olnud üksikisiku tulumaksu laekumine, kaunis raskes olukorras. Seda ühelt poolt.
Teiselt poolt on eelnõu strateegiline eesmärk tugevdada Eesti regionaalset juhtimist, tasakaalustada regionaalset arengut ning aidata kaasa regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele.
Kui täna näiteks küsida, mida maavanemad teevad, siis öeldakse, et nad vastutavad maakonna tasakaalustatud arengu eest. Aga siis võiks edasi küsida, mis on need ressursid, vahendid või mõjutushoovad, millega on maavanemal võimalik seda tasakaalustatud arengut tagada. Tavaliselt juhtub nii, et kui alguses räägitakse kangesti tasakaalustamisest, siis hiljem muidugi selgub, et ega sisu ei ole siin palju võimalik välja tuua.
Me tahame, et maakondades oleks areng heal tasemel, et oleks mitmekesine teenusevõrk, oleks nii avalikke teenuseid kui ka eraõiguslike isikute pakutavaid teenuseid, ma pean silmas kauplusi, postkontoreid, maa-apteeke, koole, lasteaedu, ühistransporti, töökohti. Siin võib veel palju muudki sarnast esile tuua. Probleem on praegu selles, et paljudes kohtades ei ole teenusevõrk tagatud, paljudes kohtades need teenused isegi puuduvad ja paljudes kohtades on näha, et mida aeg edasi, seda raskem on teenuseid pakkuda. Siin saalis oleme ju rääkinud küll postkontorite võrgu kokkutõmbamisest, rääkimata vaidlusest apteekide osas, mis puudutab digiretsepti. Küllap kohe-kohe ja väga tõsiselt tulevad esile probleemid koolidega, rääkimata probleemidest töökohtadega jne.
Meie eelnõu tugineb Eesti regionaalarengu strateegiale. Peab kohe ütlema, et ei ole päris nii, et me oleme arutanud ja siis oleme selle eelnõu välja töötanud. Eestis on välja töötatud Eesti regionaalarengu strateegia aastateks 2005–2015. Me oleme sealt palju aluseid võtnud. Eesti regionaalarengu strateegia fikseerib, et piirkonnad väljaspool kasvuregioone tühjenevad seoses negatiivse loomuliku iibe ning jätkuva ühesuunalise sisserändega. Elanikkond nimetatud piirkondades vananeb ning koormus sotsiaalabisüsteemile kasvab. Nimetatud demograafiliste protsesside tagajärjel kontsentreerub rahvastik suuremate tõmbekeskustega kasvuregioonidesse ning ääremaa rahvaarvu suhteliselt kiirema kahanemistempo tõttu süveneb rahvastiku polariseerumine veelgi. Seega, kui Eestis tervikuna ei tarvitse rahvastiku vähenemine hoomatav olla, siis probleemsemate äärepiirkondade jaoks kujutavad praegused demograafilised protsessid tõsist sotsiaalse kriisi ilmingut, mis võib nimetatud regioonid viia olukorda, kus arenguteele tagasi pöörata on üsna raske.
Eesti elukeskkonna arendamise rakenduskava punkt 4.3.2 ütleb, et regionaalse heaolu väljenduseks on inimeste põhivajaduste – elukoht, töökoht, haridus, teenused, puhkus – rahuldamine. Inimeste põhivajaduste parem rahuldamine eeldab ühelt poolt kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse parandamist ja teiselt poolt eelduste loomist töökohtade tekkeks. Haridus-, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste ning infrastruktuuri piisav tagamine annab olulise eelduse ka ettevõtluse ja tööhõive arenguks.
Eestis on praegu regionaalne juhtimine üsna puudulik. See tähendab, et Eesti haldussüsteemis puudub piirkonna huvide eest seismiseks piisavalt tugev struktuur. Nagu ma enne rääkisin, ühelt poolt esindab piirkonnas Vabariigi Valitsust maavanem, aga omavalitsustel puudub rahuldav toimekeskkond ühistegevuse ja piirkondliku arengu toetamiseks. Eelnõu üks põhilisi eesmärke ongi see, et anda omavalitsusliitudele sisulisem roll regioonide huvide eest seismisel. Kui viimaseid aastaid vaadata selles kontekstis, kuidas omavalitsused on koostööd teinud, siis 10–15 aastat tagasi hakati omavalitsusliite suure õhinaga moodustama. Omavalitsused said aru, et liitude loomine annab neile võimaluse teha koostööd valdkondades, kus see on mõistlik, kus see on otstarbekas, ja osutada selliseid teenuseid või tagada selliste teenuste osutamine, mis ühele omavalitsusele käib üle jõu, ei ole mõistlik või on mingi muu põhjus. Oli ka aeg, kus omavalitsusliitudele eraldati natukene raha, ja oli ka aeg, kus omavalitsusliitude rahaline seis oli parem, sest omavalitsuste tulubaas oli teistsugune. Nüüd on omavalitsuste tulubaasi kärbitud ja ongi tekkinud olukord, et omavalitsusliitudel ei ole selliseid vahendeid ja sageli on omavalitsusliitudele jäänud niisugune kultuurilise ühistegevuse tagamise roll. Kuigi peab ütlema, et eri maakondades on omavalitsusliidud üsna erineval tasemel. On maakondi, kus omavalitsusliitudel on prügitöötlemisega seonduvad ettevõtted, on ühistranspordiettevõtted, on väga tõsiselt koolivõrguga vaeva nähtud jne. On muidugi ka maakondi, kus omavalitsusliitudel puudub selline koostöövõimekus, kuigi peab ütlema, et viimastel aastatel on omavalitsused omavalitsusliitudesse üsna palju panustanud, selles mõttes, et kui vahepeal oli probleem, et taheti omavalitsusliitudest lahkuda, siis praegu enamik omavalitsusi kuulub omavalitsusliitudesse.
Eelnõu sätestab maakondliku arengueelarve ja selle arengueelarve juhtimise. Arengueelarve vahendid eraldatakse igal aastal riigieelarvest. Lõikega 5 kohustatakse Vabariigi Valitsust, ministreid ja riigi osalusega äriühinguid kooskõlastama maakondlike omavalitsusliitudega otsuseid, mis puudutavad piirkonnas osutatavaid avalikke teenuseid. Kui liit ei anna kooskõlastust, siis Vabariigi Valitsus hüvitab vastavalt regionaalministri ettepanekule maakonnale tekkinud negatiivsed mõjud maakondliku arengueelarve kaudu. Ajakirjandusest on saanud viimastel aegadel lugeda, et Riigikontroll on juhtinud tähelepanu, et riik lahkub väga paljudest maakondadest. Tuleb tunnistada, et on tekkinud niisugune hiiliv haldusreform (aga võib-olla ei olegi ta nii hiiliv), Eestis on tekkinud neli tõmbekeskust, nendes tõmbekeskustes on riigiasutused olemas, küll aga on üsna keeruline olukord teistes maakondades. Rõhutan, et Eestis on 15 maakonda ja nendest ainult neljas on praegu tagatud, et riigi kohalolek on tuntav, tajutav ja inimesed saavad seal teenust. Miks ma ütlen, et see on olnud hiiliv reform? Kui see tegevus oleks koordineeritud, siis oleks loogiline, et kui inimene sõidab Pärnusse, siis saab ta seal suhelda riigiasutustega alates Päästeametist kuni, ütleme, maakatastrini välja. Kuid nüüd on kujunenud olukord, et inimesed peavad sõitma erinevatesse tõmbekeskustesse, näiteks politseiga seotud asutused on ühes tõmbekeskuses, maakatastriga seotud asutused on teises tõmbekeskuses, Päästeametiga seotud kolmandas. Siin nõuab asi korrastamist. Kahjuks peab ütlema, et selle eelnõusättega on jäädud hiljaks, aga parem hilja kui mitte kunagi.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse seadust selliselt, et kui me räägime maakondlikust arengueelarvest, siis need riigieelarvest eraldatavad summad jaotatakse maakondlike koefitsientide alusel, finantseerimiskord kinnitatakse eraldi regionaalministri määrusega. Määrus peab lähtuma maakondade arengulistest indikaatoritest. Rahastamisvalem eelistab ebaühtlasemalt arenenud piirkondi, arvestades elanike arvu, töötust, rahvastiku struktuuri ja kaugust tõmbekeskustest. Arengueelarve kulude suunamisel peab omavalitsusliit või maakondlik liit lähtuma maakonna arengukavast. Siin on väga tähtis see, et esimest korda tekib võimalus, et kui inimesed küsivad, kes vastutab maakonna arengu eest, siis me saame öelda, et omavalitsuste liit.
Kõige parem on tsiteerida omavalitsuste liite, kes on oma toetuse sellele eelnõule andnud. Siin saalis on olnud olukordi, et kui on küsitud, kas eelnõu toetab kas maaomavalitsuste liit või linnade liit, siis on sageli õlgu kehitatud või öeldud, et see ei olegi nii oluline. Seda meie seaduseelnõu on toetanud nii linnade liit kui ka maaomavalitsuste liit. Nad ütlevad näiteks nii, et arvestades tõsiasjaga, et piiratud ressursside tingimustes sõltub piirkonna edukas toimimine järjest enam sellest, kuivõrd piirkonna arengut mõjutavad struktuurid on orienteeritud partnerlusele ja omavahelisele koostööle, on maakondliku arengueelarve põhimõte ja maakondliku omavalitsusliidu kaalukama rolli sätestamine üks võimalus, kuidas eelnõu seletuskirjas esitatud probleemidele omavalitsusüksuste piirkondlikus koostöös lahendusi taotleda. Ehk positiivselt on eelnõu hinnanud mõlemad üleriigilised liidud, rääkimata maakondlike omavalitsusliitude positiivsest suhtumisest.
Kokkuvõtteks ütlen nii, et tegemist on ääretult hea eelnõuga. Ääretult palju on meile selle eelnõuga seoses küsimusi esitatud. Selge on ka see, et me peame üsna palju asju selgitama ka siis, kui see eelnõu siin saalis läbi ei lähe, ja ka neid põhjusi esile tooma, miks see läbi ei läinud. Aitäh!

Aitäh! On küsimusi. Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Sul on päris pikk maavanemakogemus. Sa tutvustasid seda eelnõu ka komisjonis. Kas sina oled saanud aru, miks ikkagi koalitsioon ei toeta seda, et omavalitsused saaksid hakata rohkem piirkonnas kaasa rääkima nendes küsimustes, millega nad tegelema peavad? Miks see nii on?

Aitäh! Ega esimest korda ei arutata omavalitsusliitude ja maakondliku arengu küsimusi. Siin saalis on ka üks endine regionaalminister. Kui tuletada meelde, siis regionaalhalduses on kolm korda jõutud niisuguse tõsise etapini, kus leitakse, et nüüd kohe võiks regionaalhalduses võtta ette tõsiseid samme. Aga see ei tule välja, sest erakonnad ei suuda omavahel kokku leppida ja ega siis ükski erakond ei taha anda teisele erakonnale seda võimalust, et regionaalhalduse küsimuses lahendataks kõige valusamad probleemid ära. Näiteks peab ütlema, et Isamaa ja Res Publica Liit on regionaalhalduse küsimuses teinud praegu päris häid ja huvitavaid ettepanekuid. Me oleme neid arutanud ja minu meelest ei ole nendel ettepanekutel häda midagi. Aga kui Reformierakond ütleb, et see ei kõlba ja seda ei ole vaja, siis meie vahel leiame, et ei ole sünnis sinna vaidlusesse vahele segada. Küll aga oleme esitanud oma eelnõu, mis annaks võimaluse nii Isamaa ja Res Publica Liidul kui ka Reformierakonnal oma suhtumist näidata, siis ei ole nad seotud omavahelise konkurentsiga, vaid saaksid toetada meie eelnõu.

Peeter Kreitzberg, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Küllap see asi, mida te välja pakute, on hea praegust haldussüsteemi arvestades, aga mul on mälestus kahe aasta tagusest kohtumisest maavanematega. Kui ma küsisin, kas nad oskavad tuua mõne juhtumi, kus omavalitsusliitude raames on näiteks kokku lepitud, et ei peeta kahte pooltühja kooli, vaid tehakse üks kool ja peetakse seda kahe peale üleval, siis kaks aastat tagasi ei toodud mitte ühtegi näidet. Mul on küsimus: kui võrrelda neid süsteeme, et meil oleks kas kahetasandiline omavalitsus ja maakond kujutaks endast omavalitsussüsteemi või oleks omavalitsuste liit, nagu praegu, siis mis te arvate, kummal juhul lahenevad probleemid regionaalselt otstarbekamalt kas või näiteks koolivõrgu suhtes?

See, et praegu ei suudeta koolivõrgus kokku leppida maakondlikul tasandil ei omavalitsusliidu poolelt ega maavalitsuse poolelt, on päris loogiline, sest praegu ei ole sellist terviklikku huvi maakonna tasandil, mis esindaks tervikuna rahvast ja omavalitsusi, ja ei ole piisavalt ressurssi ja vahendeid, et selgete uuringute põhjal ja kokkulepete kaudu jõuda mõistliku koolivõrguni. Mulle on ka paljud rääkinud, et kui maakonna tasemel oleks kahetasandiline omavalitsus, siis kindlasti seal igal juhul lepitaks koolivõrgus või mingis muus asjas kokku. Meie eelnõu eeldab, et meil on arengueelarve, meil tekib arengueelarve kaudu ressurss, sellele eelneb arengukava. Ma arvan niiviisi, et sisuliselt, kui arengueelarve ja arengukava ümber vaidlused käivad, siis see on midagi sarnast, nagu oleks kahetasandiline omavalitsus. Aga ma sellesse kahetasandilisesse omavalitsusse väga hästi millegipärast ei usu. Siin oleks ikka mõistlikum see Põhjamaade variant. Põhjamaades on ikkagi praegu enamikus kohtades levinud see, et omavalitsused teevad koostööd, teevad koostööd oma maakonna piires, aga teevad koostööd ka maakonna piiridest väljaspool. Kui veel konkreetsemalt vastata sellele küsimusele, siis ega see koolivõrguküsimus ei puuduta ainult ühte maakonda. Siin võib tekkida hoopis olukord, et omavalitsuste liit võiks tekkida üle maakonnapiiride, selle võiks rajada teenusevõrgust ja otstarbekusest lähtudes. Tegelikult Põhjamaades ongi nii, et selle piirid ei ühti maakonna territooriumiga, vaid see liit tekib otstarbekuse järgi.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Nii selles eelnõus kui ka  2009. aasta inimarengu aruandes on öeldud, et keskvalitsuse ja regionaalse tasandi suhted on paigast ära ning poliitiliselt on suhted keskvalitsuse poolt tugevalt tsentraliseeritud. Kas sa saaksid tuua näiteid, kuidas mõjutab tavalist inimest maakonnas see, kui maakondlikud haldusstruktuurid on nõrgestatud?

Hakkame nende näidetega pihta. See on ka päris naljakas olukord, kui omavalitsusele öeldakse (võtame kõne alla maa-apteegid), et digiretseptiprobleemi saaks ära lahendada, kui omavalitsus suudaks ära lahendada arvuti- ja ruumiprobleemid. Millegipärast ta seda ei jõua, ta väidab, et tal ei ole selleks vahendeid. See oli lihtsalt üks näide, võib väga palju näiteid tuua. Siis hakatakse arutama nii, et kui omavalitsus saneerimistaotluse teeks, siis võiks vaadata, kuidas teda rahaga aidata. Tegelikult peaks ikkagi olema mõistlik selline lahendus, et me omavalitsuste tulubaasi suvaliselt ei muudaks. See on ikkagi hirmus lugu praegu, mis on omavalitsuste suhtes toimunud. Omavalitsused teevad kolmeaastase eelarvestrateegia, nad võtavad endale kohustusi, neil on need kohustused volikogu otsusega bilansis ilusasti olemas ja siis korraga öeldakse, et jah, väga tore, aga riik otsustab tulubaasi vähendada. Enamgi veel, lisaks sellele riigi poolt tulubaasi vähendamisele toimuvad majanduses nihked ja tulusid laekub niigi vähe. Loomulikult, nagu ma enne rääkisin, olulised on ka demograafilised protsessid, väga paljudest omavalitsustest minnakse n-ö tõmbekeskustesse või pealinna elama. Siis on ikka olukord kehv küll. Minu meelest peaks olema siin väga selgelt ära jaotatud rollid omavalitsuste ja riigi vahel. Sellele lisaks ei tohiks kergekäeliselt puutuda omavalitsuste tulubaasi ja peaks olema selge mänguruum, millele on juhtinud tähelepanu nii õiguskantsler kui ka kohtulahendid, et kui on ikkagi väga selgelt paigas, et omavalitsus teatud funktsioone täidab, ja kui talt võetakse raha ära, siis peab vähendama ka talle pandud kohustusi ja tema funktsioone. Need asjad peavad olema tasakaalus.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mis puudutab kohapeale otsustusvõimaluste juurdeandmist, siis ilmselt see eelnõu võiks oma olemuselt seda põhimõtteliselt võimaldada ja võiks olla väga hea eelnõu. Kas selle eelnõu tulemus võiks olla see, et me ühel hetkel saame hakata rääkima konkreetselt sellest, et võiks likvideerida sellise sotsiaalse töökoha, nagu Eestis on praegu regionaalministri amet?

Väga raske on selles mõttes vastata, et ametnike ja ministrite kohtade tegemine või mittetegemine on väga tõsine poliitiline küsimus. Pigem peaks mõtlema sellele, kas regionaalminister peaks istuma Siseministeeriumis või Rahandusministeeriumis. Kui meie eelnõu läbi läheks (võib eeldada, et ta ei lähe, aga kui läheks), siis tekib omavalitsustel vastutus arengu eest, tekib arengueelarve ja mõistlik oleks, et regionaalministri töö oleks seotud selle arengueelarvega, arengueelarve kontrollimise, juhtimise ja tasakaalustamisega ning ta ei istuks mitte Siseministeeriumis, vaid Rahandusministeeriumis. See võib tunduda natuke naljakas, aga see ei ole naljakas, sest ta peaks ikkagi olema seal, kus liigub raha ja tegelikult tekib võimalus projektide paremaks rakendamiseks ja elluviimiseks. Võib-olla mingil hetkel oli tõesti õige see, et regionaalminister oli Siseministeeriumis ja et ta on seal praegu, aga aruka majandamise puhul, teatud projektide elluviimise ja ka Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamise mõttes oleks mõttekas regionaalminister viia Rahandusministeeriumisse. Minu meelest tema roll siis pigem kasvaks ja muutuks asjalikumaks, kui see on seda täna, ja ta ka vastutaks millegi eest.

Imre Sooäär, palun!

Ma tänan! Hea ettekandja! Ma küsisin selle küsimuse ka komisjonis, aga kuna ma ühest vastust ei saanud, siis ma küsin veel korra üle. Meil on ju olemas see kohaliku algatuse toetamise programm, selleks on PRIA Leader-meede, mille puhul on ühinenud kõik kohalikud omavalitsused, ka ettevõtjad ja mittetulundussektor. Nimekirjad, pingeread koostatakse sellesama kohapealse algatuse põhimõttel, koostöös. Need ei tule kuskilt Tallinnast, kõrgelt ja kaugelt. See programm on olemas ja seal on rohkem raha, kui suudetakse taotleda. Milleks on vaja hakata dubleerivat süsteemi üles ehitama, kui võimalused on loodud?

Aitäh, lugupeetud küsija! Mina olen oma elus näinud seda aega, kui Eestis valitses harukondlik juhtimine ja maakondades rahvas väga tõsiselt võitles selle eest, et harukondliku juhtimise asemel tekiks regionaalne juhtimine. Siis olid kõik selle poolt, et maakondadele ja hiljem ka omavalitsustele anda üsna suur otsustusõigus, seoses sellega ka rahalised vahendid. Sealt edasi on Eestis tekkinud üks huvitav areng, Eestis läks aastaid tagasi väga moodi projektijuhtimine. Maakondades ja omavalitsustes rõhutati, et nemad juhivad projekte ja projektijuhtimise kaudu korraldatakse omavalitsuste asju. Kui me räägime sellest, kuidas see toimub Põhjamaades, kust meil oleks mõistlik eeskuju võtta, kuidas oleks mõistlik ja otstarbekas teha, siis on selge, et me peaksime lähenema regionaalse juhtimise kaudu. Me peame vaatama maakonda kui tervikut ja me ei saa vaadata maakonda kui projektidest koosnevat territooriumi. See on maitse, valikute ja poliitika küsimus, kas me tahame projektijuhtimist ja harukondlikku juhtimist või tahame näha regionaalset arengut ning vastavalt sellele arengule ka regionaalse arengu eest vastutajaid ja vastutust.

Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täna on väga palju räägitud rahast. Minu küsimus on tulude kohta. Kuidas teie arvates mõjutaks tulumaksuseaduses kohaliku omavalitsuse tulubaasi taastamine omavalitsuste ühistegevust?

See mõjutaks ikka oluliselt. Ma tuletan kõigepealt meelde, et kui omavalitsuste tulubaas oli puutumata (mis ta siis oli – 11,93), siis oli ikkagi koostöövaim suurem. Omavalitsusliitudele laekus kohalike omavalitsuste liikmemaksudest niisugust raha, et oli võimalik teha rohkem ühisüritusi, oli võimalik ka rohkem ühisprojekte teha jne. Sellest hetkest alates, kui omavalitsuste tulubaasi vähendati, ja mitte ainult riik ei vähendanud tulubaasi, vaid ka tegelik elu vähendas, üksikisiku tulumaksu laekus vähem, sai omavalitsusliitude koostöö häiritud, mitmele projektile tõmmati kriips peale. Selge on see, et ega see ühistegevust ei soodusta. Ma usun, et siin saalis oleks mõistlik järgmisel korral hakata arutama seda, kuidas omavalitsuste tulubaasi taastada. See oleks väga mõistlik arutelu. Kindlasti löövad siin kõik kaasa ja võimalik, et see eelnõu võib isegi läbi minna.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Enne kui me läheme juhtivkomisjoni ettekande juurde, katkestan ma arutelu, sest meie istungiks ettenähtud aeg hakkab läbi saama ning Reformierakonna fraktsioon on esitanud ettepaneku tänast istungit pikendada. Me peame selle ettepaneku läbi hääletama. Alustan selle hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu oli 4, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Tänane istung kestab päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni.
Jätkame poolelijäänud arutelu. Ma palun juhtivkomisjoni ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Väga auväärt Riigikogu liikmed! Lugupeetud istungi juhataja! 5. aprillil 2010. aastal vaatas põhiseaduskomisjon muude oluliste punktide seas läbi ka selle eelnõuga seonduva ja teeb ettepaneku (poolt 5, vastu 3) täna see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
Arutasime seda eelnõu sisuliselt päris põhjalikult. Koosolekul oli kohal ka Vabariigi Valitsuse esindaja. Eelnõu algatajate esindajaks oli meie hea kolleeg Arvo Sarapuu, kes tänagi andis siin eelnõu olemusest päris pika ja põhjaliku ülevaate. Alustasime veidi tavapäratult. Kuulasime kõigepealt ära Vabariigi Valitsuse esindaja seisukohad selle eelnõu kohta ja pärast seda algataja omad. Vastati ka küsimustele, avaldati erinevaid seisukohti.
Vabariigi Valitsus, pean ütlema, seda eelnõu ei toetanud. Samas leidsid algatajad, et tegemist on väga olulise ja hea eelnõuga. Ka kolleegid komisjonis, nii Andres Herkel kui ka Imre Sooäär, leidsid, et selle eelnõu eesmärkide osas ei ole meil kindlasti mingisuguseid eriarvamusi ja see on hea, et väärtustatakse kohalikku omaalgatust. Ütleb ju eelnõu eesmärk, et eesmärk on tugevdada Eesti regionaalset juhtimist. Küll aga on probleemiks see, kuidas ja mil viisil üritatakse seda eesmärki saavutada. Siin, nagu ma ütlesin, ei olnud põhiseaduskomisjoni enamus eelnõu algatajatega ühte meelt. Nimelt, eelnõuga antakse maakondlikule omavalitsusliidule võimalus riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute otsuseid vaidlustada. Meie arvates ei ole see kindlasti ettevõtlusvabaduse põhimõtetega kooskõlas. Valitsuse otsuste ja määruste kooskõlastamine mittetulundusühinguga, kelleks kahtlemata omavalitsusliit ju praegu on, piirab riigi täitevvõimu seaduslikku enesekorralduse õigust. See põhjendus on juba põhiseaduslik ega ole tingitud poliitilistest seisukohtadest, veel vähem erakondlikest seisukohtadest, mida eelnõu esitaja välja tõi.
Veel oli põhiseaduskomisjoni enamusele probleemiks see, et see eelnõu siiski paljuski n-ö seadustab omavalitsusliitudepoolse võimaliku väljapressimise riigilt. Loeme eelnõu ühte sätet. Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse § 8 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: "[- - -] Kui liit ei anna kooskõlastust, siis Vabariigi Valitsus hüvitab vastavalt regionaalministri ettepanekule maakonnale tekkinud negatiivsed mõjud läbi maakondliku arengueelarve." Kindlasti võis see idee olla esialgu üllas, kuid niisugusel moel, nagu see on kirjalikku vormi valatud, ei saa seda kindlasti toetada.
Mis siis veel? Põhiseaduskomisjonis oli arutusel ja võtsime teadmiseks, et Eesti erinevad omavalitsusliidud (siin oli välja toodud Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Läänemaa Omavalitsuste Liit) loomulikult toetavad selle eelnõu menetlemist. See on ka täiesti mõistetav, saan sellest aru, arvestades selle eelnõu eesmärki, mis on seletuskirjas välja toodud.
Kolleeg Arvo Sarapuu selgitas selle eelnõu asjaolusid põhiseaduskomisjoni istungil piisavalt pikalt. Ta märkis, et tegemist on hea eelnõuga ja et omavalitsusliitudel, kes regionaalse arenguga vaeva näevad, on ju teatud ülesanded ja ka teatud ressursid ning kindlasti võiks omavalitsusliitudel olla selles suhtes riigiga suhtlemisel rohkem õigusi, kui neid praegu on.
Kolleeg Evelyn Sepp toetas eelnõu menetlemist ja märkis, et tema arusaamist mööda on praegu just riigiga suhtlemisel see tasakaal liiga palju omavalitsuste kahjuks ja oleks vaja tugevdada omavalitsuste enesekorraldusõigust.
Oli juttu ka eelnõu viimasest osast, maakondlikust arengueelarvest, mis peaks olema selle eelnõu kohaselt maakondlike omavalitsusliitude poolt kasutatav riigieelarveline eraldis, mille kasutamist on maakondlikul omavalitsusliidul õigus juhtida arengukava alusel, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Ka sellesse sättesse tuleb kriitiliselt suhtuda, sest omavalitsusliidu kui mittetulundusühingu arengukava kinnitamise õigust Vabariigi Valitsusel kindlasti ei ole. Vabariigi Valitsusel võib olla lihtsalt võimalus see arengukava teadmiseks võtta. See võikski olla kõik selles osas, mida ta saaks teha.
Vabariigi Valitsuse esindaja tõi selle eelnõu kohta niisuguse näite, et kui see eelnõu muutub seaduseks, siis oleks väga raske näiteks riigistruktuuridel ennast ümber korraldada, kas või Maksu- ja Tolliametil, kui neil ei ole kohaliku omavalitsusliidu kooskõlastust. Ka kolleeg Mart Nutt leidis, et kõige suurem probleem selle eelnõuga on, et võib tekkida oht, et riiklikult vajalikud objektid ei pruugi leidagi Eestis sellist kohta, kuhu neid rajada või kuhu neid viia, kui neid on vaja viia ühest regioonist teise, näiteks riigikaitselised objektid. Nagu ma ütlesin, selle eelnõuga tahetakse näha ette väga oluline teatud rahalise väljapressimise võimalus, mida kindlasti ei saa pidada heaks ega õigeks.
Nagu ma ütlesin, põhjused selle eelnõu tagasilükkamiseks on põhiseaduslikud. Esiteks rikub eelnõu riigi täitevvõimu enesekorraldusõigust ja, teiseks, käsitledes omavalitsusliidu õigust riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute otsuseid vaidlustada, rikub eelnõu ettevõtlusvabaduse põhimõtteid. Lõppkokkuvõttes ei ole need ka proportsionaalsed.
See oli ülevaade selle punkti menetlemisest põhiseaduskomisjonis. Tänan!

Aitäh! Teile on hulganisti küsimusi. Esimesena saab küsimuseks sõna Kadri Simson. Palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Kuigi te mainisite, et komisjon IRL-i ja Reformierakonna häältega hääletas selle eelnõu maha, oli teie sõnavõtu alguses mõte, et eesmärkidega olete te nõus. Minu küsimus ongi see: milliste ideede ja lahendustega te selle eelnõu põhjal olete nõus edasi liikuma, et maakondlikult oleks võimalik oma piirkonna huvide eest seista?

Aitäh! Ma usun, et kõik siin Riigikogu saalis viibijad, sõltumata erakondlikust kuuluvusest, saavad olla nõus eesmärgiga tugevdada Eesti regionaalset juhtimist. Kuid põhiseaduskomisjoni enamus leidis, et seda selle eelnõu kaudu ei ole võimalik teha, ilma et me rikuks olulisi põhiseaduses toodud printsiipe.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Te rääkisite pikalt ja kuigi mitte nii soravalt kui Arvo Sarapuu, aga ka hästi. Ainult et mulle jäi arusaamatuks ja võib-olla te kordate üle need kolm punkti, miks ikkagi see seadus ei sobi Eesti Vabariigi valitsusele. Lühidalt, kolm punkti, 1, 2 ja 3.

Aitäh! Ma arvan, et kui hea kolleeg ei ole võimeline saama aru ühekordsest selgitusest, siis kindlasti on sul võimalik tutvuda homme stenogrammiga ja sealt lugeda neid põhjendusi, mis ma siin äsja välja tõin, alates riigi täitevvõimu enesekorraldusõigusest ja lõpetades proportsionaalsuse printsiibiga, mis on samuti meie põhiseaduslik printsiip.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! On teada-tuntud tõde, et mida rohkem kaasata arutelusse eri osapooli, seda parem on tulemus. Siit minu küsimus: kas komisjoni istungile olid kutsutud ka Eesti Maaomavalitsuste Liidu või Eesti Linnade Liidu esindajad ja kui te neid sinna ei kutsunud, siis mis põhjusel?

Väga tänan! Ei olnud kutsutud. Me ei pidanud tarvilikuks vaidlustada neid kirju, mida omavalitsuste esindajad olid juba meile läkitanud ja kust olid nende seisukohad tõepoolest teada. Ma usun, et need kirjad on siirad ja peegeldavad omavalitsusliitude seisukohti. Neid said põhiseaduskomisjoni liikmed arvestada hääletuste ettevalmistamisel selles küsimuses.

Nikolai Põdramägi, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea esineja! Eelnõul ei ole häda midagi. Küsimus ei ole selles, kuidas eelnõu on esitatud, vaid selles, kes selle esitas. Aga esitas Keskerakonna fraktsioon ja siis on teile selge, et eelnõu tuleb tagasi lükata. Omavalitsusliitude esindajate positsioon oli, et eelnõuga võiks edasi minna. Miks te nende tahtega ei arvestanud ja tahate eelnõu tagasi lükata?

Aitäh! Vaat see küsimus oli väga soravalt esitatud, tüki maad paremini veel kui mina või minu eelkäija esitlesime Riigikogu puldis seda eelnõu. Aga nagu ma varem ütlesin, ei ole põhiseaduskomisjoni enamuse arvates võimalik minna vastuollu Eesti Vabariigi põhiseaduslike printsiipidega. See on põhjus.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Austatud esineja! Te ütlesite, et kõik siin Riigikogus, kaasa arvatud koalitsioon, on nõus regionaalse juhtimise tugevdamisega. Aga kas oli arutusel, miks seda tehtud ei ole?

Tänan! Ma arvan, et seda on tehtud ja tehakse ka edasi meie ühiste jõupingutustega. Aga põhiseaduskomisjon oli seisukohal, et seda ei saa teha selle eelnõu raamides, põhjustel, mida ma olen siin juba varem välja toonud.

Vladimir Velman.

Aitäh, proua juhataja! Hea põhiseaduskomisjoni esimees! Kuidas komisjonis hinnati praegust maakondlikku võimekust seista oma huvide eest? Kas see teema oli komisjonis üldse käsitluse all?

Aitäh! See teema oli käsitluse all niivõrd, kuivõrd see on kajastatud selles eelnõus. Aga need vahendid ja võimalused, mida see eelnõu endas kätkeb, ei saa meie arvates teenida vajalikke eesmärke, vaid võivad, nagu ka põhiseaduskomisjonis juttu oli, vastandada riiki ja omavalitsusi tegelikult veelgi enam, kui see praegu mõnes olukorras võib olla.

Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et üks põhjus, miks see eelnõu ei sobi, on põhiseaduses väljendatud seisukoht, et valitsusel ehk täidesaatval võimul peab olema enesekorraldusõigus. Mina otse sellist punkti põhiseadusest ei leidnud, küll aga on seal mitmed paragrahvid selle kohta, millised iseseisva otsustamise õigused peavad olema tagatud omavalitsustele. Kuidas teile tundub, kas me praegu ikkagi saame nimetada kohalikke omavalitsusi ja nende liite põhiseaduse järgi iseseisvateks otsustajateks?

Aitäh! Kindlasti peame me teadma ka seda, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 2 järgi on Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik. Kindlasti saame käsitleda omavalitsusi ka põhiseaduse kontekstis iseseisvana niivõrd, kuivõrd selle ühtse riigi raamides see võimalik on, mitte sugugi rohkem ega vähem.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud põhiseaduskomisjoni esimees! Kas te olete oma komisjoni istungil arutanud sellist küsimust, kuidas on praegu tagatud avalike teenuste kättesaadavus 15 maakonnas, milliste teenuste puhul on kõige suuremad erinevused ja millistes piirkondades on see erinevus kõige suurem?

Aitäh! Selle eelnõu raamides ei olnud see küsimus arutlusel. Selle eelnõu raamides ei tõstatanud ka eelnõu algatajad seda 15 maakonnaga seonduvat küsimust niisuguses kontekstis, nagu sa, hea küsija, praegu välja tõid.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Te oma vastustes ütlesite, et üks põhjus oli ka see, et riigis peavad olema kontsentreeritud ressursid, siis saab ta toetada regionaalse või riikliku tähtsusega objekte või valdkondi. Aga ma toon kaks näidet, mida ka selles saalis on arutatud. Näiteks oli suurepärane lasteaedade programm, mida riik pidi läbi viima, aga mingil ajal see peatus. Riik võttis omavalitsustelt oma kätte sporditoetused ja spordivaldkonna, kuid jälle jäi see seisma. Tuleb välja, et riik kontsentreeris oma kätte ressursid, aga kohalikul tasemel jääb nende valdkondade areng seisma ja omavalitsused peavad nii või naa kuskilt raha ja vahendeid leidma, et seda toetada. Kas ei ole see vastuseis?

Aitäh! Nende väidetega, mis te praegu esitasite, ei saa ma isiklikult paljuski nõus olla, sest olen kursis ka nende küsimuste aluseks olevate tehioludega, alates Tallinna ja Narva kaebustest Riigikohtule. Aga mulle tundub, et see on tegelikult kõik ühe hoopis teise eelnõu teema. Selle eelnõu kohta ütlen ikkagi seda, et eelnõus toodud põhimõtted võiksid tekitada olukorra, kus omavalitsusliidud saavad sellise kompensatsiooni nõudmisega blokeerida riigiasutuste mis tahes reformi või struktuurimuutused, kusjuures seaduses ei ole omakorda kompensatsiooni nõudmise võimalusi või aluseid, mis määraks kindlaks, mida millegi eest tuleks maksta. Ma jään selle juurde, et siin on paljuski tegemist väljapressimise seadustamisega.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua Riigikogu aseesimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Ka minu küsimus puudutab Riigikohtu üldkogu lahendit, kus märgiti, et seadusandjal on palju tegemata tööd riigi ja kohaliku omavalitsuse rahastamise vahekordade korrastamisel, ülesanded antakse, kuid raha ei anta. Ma mõtlen just kohaliku omavalitsuse poole pealt. Kindlasti tullakse nende eelnõudega teie komisjoni. Kas teie komisjon on juba alustanud tööd Riigikohtu üldkogu lahendi suhtes?

Aitäh! Mul on nüüd kahte moodi võimalik vastata. Esiteks, nagu kodu- ja töökord ette näeb, see küsimus tegelikult ei ole üldse selle eelnõuga seonduv, ei ole selle seina nael, aga, teistpidi öeldes, jah, selle küsimuse osas, mis te välja tõite, on esmased liikumised kindlasti olemas. Mõni nädal tagasi toimus ka riigikontrolöri juures nõupidamine sellelsamal teemal. Seal olid nii Riigikohtu kui ka teiste oluliste põhiseaduslike institutsioonide esindajad ja seal arutati võimalikke esimesi samme selle eelnõupaketi väljatöötamisel. Tunnistan, et sellest tuleb kindlasti väga raske ja tõsine töö, kindlasti on väljatöötatava eelnõu üle väga palju vaidlusi, sõltuvalt sellest, kustpoolt vaadatakse, kas omavalitsuse poolt või riigi poolt. Aga see on kõik tulevikumuusika, mis ükskord kindlasti ka siia Riigikogu saali jõuab.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma kuulen juba mitmendat korda ja olen mõnevõrra hämmingus, kui sa tsiteerid Eesti põhiseadust ja viitad sellele, nagu riigi terviklikkus vastanduks omavalitsuste otsustuspädevusele. See ometigi ei ole Eesti põhiseaduse kohaselt nii. Kui põhiseaduskomisjon eile arutas 2009. aasta inimarengu aruannet, siis selle käigus selle osa koostaja nõustus väitega, et Eestis on küll olemas n-ö riiklik kontroll, kuid puudub tegelikult regionaalne juhtimistasand kui selline. Kas sa ei leia, et olles lihtsalt selle vastu, et regionaalset juhtimistasandit Eestisse tõepoolest luua, olete te jätnud vähemalt kolme aasta jooksul tegemata omavalitsuse ja riigi funktsioonide jaotamise? Probleem on selles, et te ei taha jaotada normaalselt funktsioone riigi ja omavalitsuste tasandi vahel ning ütlete, et ei, riik tahab kõike edasi kontrollida, et allutada poliitilisele kontrollile.

Aitäh! Hakatuseks kõigepealt sellest, mida sa põhiseadusega seonduvalt välja tõid. Olen päris veendunud, et see on küll äärmiselt meelevaldne käsitlus. Tühja kah, las ta olla. Aga regionaalse arengu seisukohalt ei saa ma endiselt olla seda meelt, et see oleks see eelnõu, mis neid probleeme lahendaks, pigem vastandab see ikkagi riiki ja omavalitsust veelgi enam.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Praegu tegutsevad kohalike omavalitsuste liidud siiski vabatahtlikkuse alusel ja kasutavad selleks oma sisemisi reserve, et arendada kultuurilist, sotsiaalset ja muud ühistegevust. Peale selle teevad nad ka sellist tänuväärset tööd, et jälgivad seadusloomet ja struktuurifondide ehk tõukefondide raha suunamist jne. Just need viimased tegevused tegelikult teostuvad puhtalt maakondlikul patriotismil. Kas te nimetaksite mõne riigieelarvest suunatava summa nende asjade teostamiseks?

Aitäh! Ka põhiseaduskomisjoni istungil oli arutlusel see, et Eesti on viimastel aastatel läinud siiski seda teed, et enam väärtustada kohapealset omaalgatust. Just nimelt seoses struktuurifondide raha kasutuselevõtuga on siin palju edasiminekut olnud. Terve Eesti peale ei ole ainult kaks omavalitsust liitunud kas või PRIA hallatava programmiga. Selles osas põhiseaduskomisjon möönis, et tööd on tehtud ja see suundumus on igati positiivne.

Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! Ma väga tänan komisjonis läbiviidud tasakaaluka ja soliidse arutelu eest! Pean ütlema kolleegidele, et põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu ei saa kaugeltki võrrelda rahanduskomisjonis toimuvaga, kus toimub hoopis midagi muud, kardinaalselt vastupidist. Suur tänu teile sellise mõistliku ja tasakaalustatud juhtimise eest! Aga selle eelnõuga saaks edasi minna selliselt, et me paneksime § 8 lõikes 5 sõna "kooskõlastama" asemele "eelnevalt informeerima". See ongi tegelikult see, mis häirib omavalitsusi, et sageli viiakse asjad maakonnast ära, ilma et keegi üldse sellest räägikski ja kui uksed on kinni, alles siis on näha, mis on juhtunud. Kas te ei arva, et kui näiteks asendaks sõna "kooskõlastama", siis me saaksime eelnõuga edasi minna?

Aitäh! Lahendusteed ja -käigud on alati erinevad, on erinevad võimalused. Põhiseaduskomisjon juba tegi ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, head kolleegid. Aga õnn on kindlasti teie kätes selles mõttes, et te kas toetate põhiseaduskomisjoni seisukohta või mitte, pärast seda saab juba edasi rääkida, kas eelnõu on menetlusest välja arvatud või asutakse seda muutma. Põhiseaduskomisjon oma kaheksa liikmega ei ole saanud ühe või teise eelnõu lõplikku saatust kunagi ära otsustada.

Kadri Simson, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! Ma jätkan Arvo Sarapuu küsimust. Kui kogu vastasseis pika eelnõu puhul on seotud ühe punktiga, siis oleks tõepoolest olnud korrektsem see punkt, mille kohta te väidate, et vähendatakse riigi õigusi omavalitsuste kasuks ja see on põhiseadusvastane, muudatusettepanekuga ära muuta. Minu küsimus on selles: kas põhiseaduskomisjon arutas ka seda, et mõnikord võiks teha erandi ja mõne opositsiooni algatatud eelnõu tõsisemalt arutusele võtta, mitte ainult väljahääletamist praktiseerida, nagu te kogu aeg teinud olete?

Aitäh! Põhiseaduskomisjon ei ole kergelt suhtunud mitte ühessegi eelnõusse, on see siis tulnud opositsioonierakondadelt, koalitsioonierakondadelt või Vabariigi Valitsuselt. Nagu siin varem juttu oli, ka seda eelnõu oleme üritanud samamoodi väga tõsiselt menetleda. Mis puutub selle eelnõu teksti, siis pean välja tooma seda, et minu hinnangul on kaks kolmandikku selle eelnõu tekstist praegu niisugune, millega ei saaks kindlasti nõus olla. Kui see osa eelnõust välja arvata või ümber kirjutada, siis, head sõbrad, ei oleks see kindlasti enam see eelnõu ja ta ei teeniks seda eesmärki, milleks eelnõu algatajad on seda plaaninud. Väga raske oleks seda sellisel moel hakata ümber kirjutama. See oli põhiseaduskomisjoni arvamus.

Mailis Reps.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea põhiseaduskomisjoni esimees! Kindlasti oled ka sina kokku puutunud nende eelnõudega, mis tulevad meile ja saavad Riigikogus üsna uue näo, algataja variandist erineva. Sotsiaalsete mõjude analüüs on üks teema, mis on kindlasti põhiseaduskomisjonis mitte ainult seoses selle eelnõuga, aga ka laiemalt teemaks olnud. Kas ühe või teise eelnõu puhul me ikkagi piisavalt analüüsime sotsiaalseid põhjusi ja nende tagajärgi? Selle seadusega seonduvalt pidasin ma silmas nn valuraha, millest on ka juba juttu olnud. Kas selliseid mõjusid analüüsitakse piisavalt? Kas eelnõude puhul, eriti nende puhul, mis viimasel ajal Vabariigi Valitsusest tulevad, on see käsitlus leidnud piisavat kajastust?

Aitäh! Põhiseaduskomisjoni enamus, kes hääletas selle eelnõu tagasilükkamise poolt, on selle konkreetse eelnõuga seonduvalt seisukohal, et eelnõuga kaasnev nõue maksta omavalitsusliidule riigieelarvest hüvitist või valuraha, nagu sina välja tõid, ei ole siiski õiguspärane.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Tahaksin küsida, kas regionaalminister võttis osa komisjoni istungist. Kui ta seal oli, siis mis seisukohal ta on selles küsimuses, mida me arutame, ja kui teda seal ei olnud, siis miks teda ei olnud?

Aitäh! Sellel komisjoni istungil osales Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Olivia Taluste, kellel olid kõik vastavad volitused. Ta esines Vabariigi Valitsuse ja sealhulgas kindlasti regionaalministri nimel. Ta tõi välja ka need põhjused, mis on protokollitud, miks Vabariigi Valitsus ei toetanud selle eelnõu menetlemist.

Jaanus Marrandi.

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Ma täiesti usun, et te põhiseaduskomisjonis väga tõsiselt ja põhjalikult tegelete igasuguste eelnõudega, nii nagu sa enne ütlesid. Sellepärast ma küsingi. Tegelikult on see eelnõu üsna mitmes regionaalse tasandi korrastamise initsiatiiv. Mäletatavasti ei saanud asja regionaalministri initsiatiivist, Siim Valmar Kiisleri ettepanekutest sellel teemal, samamoodi Rahvaliidu fraktsiooni ettepanekust ja nüüd on Keskerakonna ettepanek. Need kõik viitavad sellele, et on olemas mingisugune teine plaan, mis nende mõtetega nagu ei haaku. Kuidas siis ikkagi väljuda sellisest punnseisust, mis näib olevat tekkinud, kui tõesti nii palju eelnõusid esitatakse? Kas te põhiseaduskomisjonis arutasite, kuidas ikkagi sellest regionaalhalduse punnseisust üle saada? On ju selge, et siin mingisugune takistus on, kui nii palju üheteemalisi eelnõusid tuleb.

Aitäh! Komisjonis me küll ei leidnud, et regionaalse arenguga oleks tekkinud punnseis, eriti veel seetõttu, et head kolleegid eri fraktsioonidest on esitanud menetlemiseks eelnõusid ning et põhiseaduskomisjon neid eelnõusid menetleb ja toob siia Riigikogu suurde saali. Jaanus, usu mind, see ei ole punnseis!

Eldar Efendijev, teine küsimus, palun!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Nagu ma aru sain, te põhimõtteliselt olete nõus sellega, et Keskerakonna initsiatiiv on põhjendatud ja probleem Eesti riigis on olemas. Siit minu küsimus: kas  koalitsioon ise ka kavatseb selles suunas midagi teha, et seda ebaproportsionaalsust kuidagi tasakaalu viia, või mõtlete te, et selle teema või selle probleemi tõstatamine või see initsiatiiv võib tulla ainult opositsiooni poolt?

Aitäh! Kindlasti ei ole meie riigis ega kuskil mujal ühtegi eluvaldkonda, kus ei oleks ühtegi probleemi. Nende probleemiasetustega peame me kindlasti tegelema, mitte ainult koalitsiooni-, vaid ka opositsioonierakonnad. Nii et jään ka edaspidi ootama kõiki eelnõusid, tulevad nad siis Vabariigi Valitsusest või siit Riigikogust. Aga selles küsimuses, mida ja kuidas täpsemalt edaspidi reguleeritakse, selle eelnõu menetlemise käigus põhiseaduskomisjon mingit lisaarutelu ei toimetanud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Fraktsioonide esindajatel on nüüd võimalik pidada läbirääkimisi. Ma palun esimesena Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Toomas Vareki! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kui ma kuulan valitsuse saadikuid siin saalis ja juhtivkomisjoni vastuväiteid, siis ma ei mõista, kelle huve praegune keskvalitsus teenib. Kust tuleb teie hoiak, et just teie teate, kuidas elu piirkondades, kohalikes omavalitsustes korraldada? Te räägite rahva nimel, aga omaenda rahvast te ei usalda, te ei usalda piirkonnast valitud inimesi. Kohalik omavalitsus on teie jaoks tüütu segaja. Kuna teil endal on kohalikul tasandil inimeste silmis madal usaldus, siis ma arvan, et kui saaksite, siis te võtaksite ministeeriumidele kohalikest eelarvetest veelgi suurema tüki. Keskvalitsus tahaks võimaluse korral otsustusõigust kohalikule tasandile veelgi vähem jätta.
Selle aasta 16. märtsi Riigikohtu üldkogu lahend märgib otseselt, et riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelised kohustused ja finantseerimisvastutus on korrastamata ja segased. Keskvalitsus on rõõmuga andnud ülesandeid, aga ilma vahenditeta. Ka inimarengu aruanne fikseeris otseselt, et Eesti halduskorraldus on ülimalt tsentraliseeritud. Tundub, et see aruannegi on praeguse valitsuse jaoks tühine makulatuur.
Iga eelnõu, mis võtab teilt, austatud koalitsiooniliikmed, natukenegi võimunatukest ära ja viib võimu rahvale lähemale, kuulutate te põhiseadusega vastuollu minevaks. Igas eelnõus, mis läheb lähemale rahva õiglustundele, leiate te kümme põhiseaduslikku riivet. Kelle huve te teenite? Kui teil on arusaamatutel põhjustel vaja tõsta pensioniiga või kärpida kohaliku omavalitsuse tulusid, et omavalitsustel oleks raskem kaitsta abivajajaid, siis te unustate põhiseaduse, siis te räägite mingist riiklikust huvist ja Brüsseli huvist, mis seisab meie põhiseadusest kõrgemal.
Eelnõu 688 on saanud ühiskonnas positiivse tagasiside. Nii nagu juba eelnõu kaitstes öeldi, saadi eelnõule nii linnade liidu juhatuse kui ka omavalitsusliitude ühenduse juhatuse heakskiit. Riigimehelik oleks eelnõu lasta teisele lugemisele, teha vajaduse korral täiendusi ning kolmandal lugemisel seadusena vastu võtta.
Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse eesmärgina on eelnõu seletuskirjas välja toodud vajadus tugevdada regionaalset juhtimist, tasakaalustada regionaalset arengut ning aidata kaasa regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele. Samuti on eelnõu seletuskirjas välja toodud eesmärk anda maakondlikele omavalitsusliitudele sisulisem roll regiooni huvide eest seismisel. Eesmärkide saavutamiseks on eelnõus korraldusliku meetmena sätestatud regulatsioonide, mis puudutavad piirkonna avalikke teenuseid, eelneva kooskõlastamise nõue ning maakondliku omavalitsusüksuste liidu tegevusi toetava instrumendina maakondliku arengueelarve rakendamine. Arvestades tõsiasja, et piiratud ressursside tingimustes sõltub piirkonna edukas toimimine järjest enam sellest, kui palju on piirkonna arengut mõjutavad struktuurid orienteeritud partnerlusele ja omavahelisele koostööle, on maakondliku arengueelarve põhimõtte ja maakondliku omavalitsusliidu kaalukama rolli sätestamine üks võimalus eelnõu seletuskirjas esitatud probleemidele omavalitsusüksuste piirkondlikus koostöös lahendusi taotleda.
Omavalitsusliitudel puudub praegu sisuline võimalus mõjutada piirkondlikku elukorraldust. Nii eelarveläbirääkimistel kui ka õigusloome kujundamisel on liitudel kahjuks pigem psühholoogi roll. Kui Põhjamaades tuli majanduskriisi ajal keskvalitsus kohalikule omavalitsusele partneriks, siis meil tallatakse kohalikud omavalitsused mõnuga jalge alla. Sellisel poliitilisel künismil on oma ränk hind. Politikaanluse kohaselt on kaval lahendamata probleemide hulk kohalikule tasandile lükata ning siis sõrmega näidata ja parastada.
Kui me suudame selle eelnõuga edasi minna, siis tekib meil lõpuks ometi sisuline regionaalpoliitika. Siis ei pea liidud toimima kohaliku arengu reservide arvel ning suudaksid teha palju rohkem kohaliku sotsiaalse infrastruktuuri heaks. Eelnõu annab lõpuks ka regionaalministrile sisulise rolli ja töö.
Toetage kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse muutmise seaduse eelnõu 688 esimese lugemise lõpetamist ning te annate suure panuse Eesti regionaalpoliitika sisulisse kujundamisse! Tuletan teile meelde, et siis, kui oli vaja taastada meie riigi iseseisvus, me usaldasime kohalikke omavalitsusi. Nüüd aga on tekkinud poliitiline rivaalitsemine, keskvõimu ja kohaliku tasandi suhted on viimase 20 aasta halvimad. Hääletusel selgub, kes suudab mõelda ja tegutseda riigimehelikult, kes mitte. Tänan!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele põhiseaduskomisjoni ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse muutmise seaduse eelnõu 688 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu oli 36 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu 688 on menetlusest välja langenud.

Tänase päevakorra järgmine punkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli algatajate esindaja, Riigikogu liikme Peeter Kreitzbergi!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Selle eelnõu sisu on väga lihtne. Kui üks vanem on töötu või mõlemad vanemad on töötud, on töötukassas arvel ja ei saa mingit kompensatsiooni, siis maksavad alates 1. jaanuarist 2011 nende laste lasteaiakulud kinni omavalitsused.
See eelnõu läheks maksma 3–4 miljonit krooni kuus. Neid peresid, kus on lasteaiaealised lapsed ja kus üks vanem või mõlemad vanemad on töötud, on 3000–4000. Nagu me kuulsime Dagmar Kutsari ettekandest, 65% juhtudel on tegemist üksikvanemaga, nii et kahel kolmandikul juhtudest, kui üks vanem on töötuks registreeritud, ei ole enam mõtet otsida, kas ka teine vanem on töötuks registreeritud või ei ole.
Ma arvan, et selle eelnõu elluviimine on ülioluline ja sellega on väga kiire. Komisjonis tehti küll ettepanek, et arutame asja, loeme need lapsed ikka täpselt üle ja võtame aega, aga lasteaedade külastamine näitab seda, et on päris palju lapsi, keda vanemad ei pea enam lasteaias, kuna nad ei suuda maksta lasteaia toiduraha, õppevahendite raha ega kohamaksu. Ma arvan, et selline olukord teeb Eesti riigile häbi.
Ühelt poolt on tegemist laste vaesusega, mis on tingitud vanemate vaesusest, aga teiselt poolt on tegemist tohutu haridusriskiga. Alusharidus on see haridusaste, mis määrab inimese saatust kõige rohkem. Lasteaiaeas harimata lapsed toovad edaspidi väga suurele elanikkonnarühmale kaasa vaesusriski, toovad kaasa kuritegevusriski ja suurendavad väga oluliselt tervishoiukulutusi. Tegemist ei ole mitte ainult sotsiaalprobleemiga, vaid kaugemas perspektiivis väga tõsise majandusprobleemiga. Kuna selle eelnõu maksumus on niivõrd väike, siis on mul küll ettepanek mitte hakata detaile arutama. Eile kuulasime Tõnis Lukast, kes väitis, et valitsus on valmis eestkostjaks olema, et Viljandi riigigümnaasium saaks 70 miljonit krooni. Selle eelnõu maksumus kogu Eestile on alla 50 miljoni krooni. Ma arvan, et selle tähendus on natuke suurem kui ühe või mitme toimiva gümnaasiumi asemel ühe gümnaasiumi asutamine. Seal ei ole vaja üldse lisakulutusi, et hariduse kvaliteet ja hariduse kättesaadavus säiliksid väga heal tasemel. Selle eelnõu puhul on tegemist siiski väga paljude laste ja perede vaesusriskist väljatoomisega. Ma arvan, et me peaksime üles näitama mingitki head tahet, reageerimaks laste vaesusele. Me alles natuke aega tagasi nägime, kui tõsiseks probleemiks on see Eestis kujunenud ja kui väike on Eestis üldse sotsiaaltoetuste osakaal. Nende toetuste osakaal, mis on otseselt suunatud lastele, on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes üsna olematu.
Nii et meil on küll üleskutse: teeme midagigi ära! Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Palun juhtivkomisjoni ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Georg Pelisaare!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu 686 6. aprillil. Komisjoni liikmete kõrval osales arutelul valitsuse esindajana Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna jurist Indrek Kilk. Eelnõu esitajate nimel tutvustas eelnõu komisjoni esimees, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Peeter Kreitzberg. Oma seisukoha ütlesid mitmed komisjoni liikmed. Nagu ikka, opositsiooni esindajad arvasid eelnõu vajaliku ja sobiliku olevat, koalitsiooni esindajad leidsid, et sellisel kujul ei saa selle seaduseelnõu poolt olla.
Vabariigi Valitsuse esindaja teatas, et valitsus on 11. märtsil 2010. aastal oma istungil otsustanud eelnõu vastuvõtmist mitte toetada, ja selgitas ka põhjusi. Kõigepealt, puudub põhjalikult läbimõeldud süsteemne lahendus ja peaks mõtlema, kuidas leevendada toimetulekuraskustes perede olukorda üldisemalt. Teiseks, seaduseelnõul ei ole suurt lisaväärtust, kuna praktikas omavalitsused juba toetavad vähekindlustatud peresid. Kolmandaks, enne seaduseelnõu jõustamist on vaja korraldada läbirääkimised kohalike omavalitsuste üksuste esindajatega ning näha ette vastavad rahasummad 2011. riigieelarves.
Istungil otsustati, et eelnõu pannakse täiskogu päevakorda. Hääletusel otsustas eelnõu tagasilükkamist toetada 4 komisjoni liiget, selle vastu oli samuti 4 komisjoni liiget. Seega, komisjon esitab täna saalile ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Läheme küsimuste juurde. Esimesena saab küsimuseks sõna Eldar Efendijev. Palun!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on üks väike küsimus. Kas koalitsiooni esindajatel, kui nad võtsid vastu otsuse see eelnõu tagasi lükata, oli sõnastatud alternatiivne nägemus, kuidas seda rühma, kes on vaesusriskis, toetada ja juba praegu, aga mitte kauges tulevikus?

Aitäh küsimuse eest! Otsest ettepanekut komisjoni liikmed ei esitanud. Küll aga arvas arutelul näiteks Paul-Eerik Rummo, et selle eelnõu põhjal jääb justkui selgusetuks, kas toetuse maksmisel tulevad arvesse ka need perekonnad, kus on tegemist ühe töötu vanemaga, või tulevad arvesse need perekonnad, kus on mõlemad vanemad töötud, see olevat justkui täpsemalt kindlaks määramata. Lauri Vahtre komisjoni liikmena pidas eesmärki õilsaks, aga nägi ohtu selles, et selle eelnõu seadustamisega muutuks töötute olukord mugavaks, ja me ei tohtivat seda lubada.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on fraktsioonide esindajatel võimalus pidada läbirääkimisi. Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Kuna ka selle eelnõu puhul on juhtivkomisjon teinud ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele kultuurikomisjoni ettepaneku Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu 686 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 ja vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu 686 langes menetlusest välja.
Head kolleegid! Tänane istung on läbi. Töökat päeva jätku!

Istungi lõpp kell 13.36.