Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu kaheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Alustame istungit eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Palun kõigepealt kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni!
Head kolleegid! Palun vaikust!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nagu te kõik mäletate, oli kuni 1. juulini 2007 Eestis soojusenergia käibemaksumäär 5%, alates 1. juulist 2007 tõsteti käibemaksumäära 18%-ni ja alates möödunud aasta 1. juulist, kui käibemaksu taas tõsteti, on soojusenergia käibemaksumäär 20%. Algatajate eesmärk on kehtestada toasoojale taas madalam, 9%-ne käibemaksumäär. See seaduseelnõu on eriti oluline just praeguses majanduskliimas, kus värskelt on selja taga pikk ja külm talv, mis mõjus kõigile inimestele päris kurnavalt, sest küttearved olid märksa suuremad kui varasematel aastatel. Ja samas on juba teada, et 1. maist tõuseb maagaasi hind veelgi ning see mõjutab küttearveid järgmisel talvel. Selle seaduseelnõuga kehtestatakse toasoojale 9%-ne käibemaksumäär. See hakkaks kehtima tuleva aasta 1. jaanuarist ja vähem laekuvat käibemaksu saaks arvestada järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Marika Tuus!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda arupärimine minister Hanno Pevkurile seoses digiretseptidega. Mäletatavasti veidi enam kui aasta tagasi läks Sotsiaalministeerium – vähemalt püüdis minna – üle puuetega inimeste pensionide ja toetuste maksmisega seotud uuele süsteemile, mis põhjustas teatavasti arusaamatusi, pahameelt ja maksmata raha. Nüüd on sama olukord digiretseptidega. Mäletan, kuidas sügisel palusid apteekide esindajad ministrilt pikendusaega ja riigipoolset koolitust ning väiksemad apteegid ka finantsabi, kuna see on kallis üleminek, kuid tol korral öeldi resoluutselt ei. Ja nüüd näeme, et uue infosüsteemi käivitamisega on olnud väga palju tõrkeid, mistõttu inimestel tuleb apteekides koguni tunde oodata ja paljudel juhtumitel jääb ravim lihtsalt saamata. Süsteemi normaalse töö korraldamiseks on küll teostatud pidevalt optimeerimistöid, kuid uutest tõrgetest kuuleme tegelikult pea iga päev. Siin on rida küsimusi. Mis on põhjustanud süsteemi tõrkeid? Kas teid hoiatati selles suhtes? Kus tehti vigu? Kuidas on uuele süsteemile üleminek mõjutanud apteekide tööd? Kui palju on neid apteeke, kes on tegevuse lõpetanud, kui palju on neist maa-apteeke? Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd järgmisena kõnepulti kolleeg Kalev Kotkase!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Maaelukomisjon algatab riigivaraseaduse § 102 muutmise seaduse eelnõu.

Üks hetk! Lugupeetud kolleegid! Palun austage oma kolleegi!

Seaduse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada enne riigivaraseaduse jõustumist sõlmitud lepingute tähtaja lõppemisel asjakohaste maade kasutusse andmist, et tagada looduskaitsealuste maade järjepidev sihipärane kasutamine ja hooldamine. Aitäh!

Palun natuke vaikust! Palun kõnepulti Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud rahunenud Riigikogu! Tulin siia kõnepulti selleks, et anda üle arupärimine kultuuriminister Laine Jänesele. Sellele on alla kirjutanud ka Riigikogu liikmed Jüri Tamm, Jüri Ratas, Kalle Laanet, Enn Eesmaa, Evelyn Sepp, Mark Soosaar, Kalev Kotkas ja Heljo Pikhof. Teemaks on meie mure selle pärast, kas Eesti spordiüldsuses tugeva heakskiidu saanud soov korraldada aastal 2016 Paul Kerese sünniaastapäeval Eestis maleolümpia saab teoks, kuna on selgunud, et Kultuuriministeerium ja Eesti Maleliit ei ole omavaheliste asjaolude tõttu sellele veendumusele viinud ei võistluste korraldajaid ega ka meid, rahvasaadikuid. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! 21 Keskerakonna Riigikogu liiget soovivad üle anda arupärimise peaminister Andrus Ansipile ja see puudutab viimast Riigikohtu otsust, mis käsitles omavalitsuste rahastamist. Tulumaksuseaduse muudatusega, mis jõustus 1. aprillil 2009, vähendati füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusüksustele laekuvat osa 11,93%-lt 11,4%-le. Seega vähendati 2009. aasta eelarveaasta keskel omavalitsusüksuste olulist ja suurimat tuluallikat 0,53 protsendipunkti võrra ehk seaduseelnõu seletuskirja kohaselt 300 miljoni krooni ulatuses. Riik suurendas sellega enda tulusid omavalitsuste arvel ja rikkus 2008. aasta lõpus omavalitsusüksuste ja riigi vahel sõlmitud kokkulepet omavalitsusüksustele laekuva tulumaksu osa suurendamise kohta. Riigikohtu 16. märtsi lahend 341809 tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks, et puuduvad õigustloovad aktid, mis sätestaksid, millised kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud. Samuti tuleb selgelt eristada kohalikele omavalitsusüksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näidata kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise osa riigieelarvest. Seoses sellega on arupärimise esitajad palunud vastata neljale küsimusele ja nendele ootame vastust. Aitäh!

Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja kolm arupärimist. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetluse kolme tööpäeva jooksul. Ja kui arupärimised vastavad meie Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan nad otsekohe adressaatidele.
Head kolleegid! On järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni üleeile algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 83¹ muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; keskkonnakomisjoni eile algatatud veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni eile algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.

Läheme tänase päevakorra juurde. Selle esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks on juba kõnepulti tulnud keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati 17. veebruaril s.a ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati 4. märts. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon on teinud konventsiooni muudatustesse keelelisi ja tehnilisi täpsustusi, mis ei muuda eelnõu sisu. Lahti on kirjutatud lühendeid ja ühtlustatud pealkirju, mis on eelnõu algatajaga kooskõlastatud. Keskkonnakomisjon otsustas oma 9. märtsi istungil teha Riigikogu juhatusele ettepanek lõpetada Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu teine lugemine ja eelnõu seadusena vastu võtta.

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Küsin keeleliste paranduste kohta. Ma loodan, et see parandamine hõlmas ka II osa teist reeglit, täpsemalt selle pealkirja. Kas ma olen õigesti aru saanud?

Ma loodan. Kui seal oli keelelisi vastuolusid, siis loomulikult hõlmas.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kalle Palling! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mart Jüssi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma ütleksin roheliste fraktsiooni nimel mõned saatesõnad sellele seaduseelnõule, mis puudutab sedasama konventsiooni, mida me siin käsitleme. Rõhutaksin meile üldiseks teadmiseks lähituleviku seisukohalt paari tähtsat aspekti.
HELCOM-i konventsioon on omapärane rahvusvaheline lepe Läänemeremaade vahel. Omapärane just selles mõttes, et konventsiooniga on liitunud kõik Läänemere-äärsed riigid, kaasa arvatud Venemaa. Paraku on seda konventsiooni läbi aegade tõlgendatud natukene pehmelt, ja seda seetõttu, et ta väljendab oma mõtet soovituste kaudu. Tihtipeale on juhtunud niimoodi, et neid soovitusi võetaksegi soovitustena, mitte siduvate ettepanekutena.
Aga nagu näitab ka praegu arutatav seaduseelnõu siin saalis, on see suhtumine õnneks kõvasti muutunud ja tänapäeval võtab enamik Läänemere riike HELCOM-i konventsiooni väga tõsise rahvusvahelise leppena. Ma soovitan seda ka Eestis teha nii täna kui ka tulevikus. Kui me Läänemere problemaatikat, keskkonnaproblemaatikat käsitleme, siis tuleks HELCOM-i lepet lugeda sõna-sõnalt ja proovida seda rakendada ka omaenda õigusaktides, omaenda tegudes.
Märgiksin siin ära, et kuigi lepe on alguse saanud reostuse vähendamise, reostuse tõrje või vältimise peatükkidest ja soovitustest, on see aja jooksul laienenud Läänemere elustikule üldisemalt, sealhulgas kalandusele, laevanduse regulatsioonidele ja merekeskkonna kaitsele laiemas mõttes. Nõnda võiks öelda, et leppest on saanud selge Euroopa sisemere ehk Läänemere kaitse konventsioon.
Üks asi, mis sellega tulevikuperspektiivi silmas pidades tuleks täna siduda, on valmidus edasiseks tegevuseks Läänemere keskkonna kaitsel. See reostus, mis aja jooksul on merre liikunud, on seal alles – see pole sugugi kadunud nagu vits vette. Praegu me arutame näiteks võimalikke keskkonnatagajärgi, kui me oma merre midagi ehitame, olgu see siis torukujuline või postikujuline. Ühel või teisel viisil võib see mõjutada seda, mis merre on tänaseks juba kandunud. Meres on oma ajalugu ja me peame olema valmis selleks, et kui me seda ajalugu läheme segama, võib see kaasa tuua äärmiselt negatiivseid tagajärgi. Me võime ära rikkuda inimese toidu, mida me Läänemerest ammutame, ning toidu kaudu ka tervise. Rohkem seda rida jätkata pole vist mõistlik.
Teine probleem, mida HELCOM nii selgelt ei käsitle, on suurte naftaõnnetuste tõenäosus Läänemere ruumis. See probleem on tegelikult õhus, kuigi me oleme seda suutnud siiamaani vältida. Aga risk ei ole kadunud. Naftatransiidiks kasutatakse tanklaevu ja olenemata sellest, millise konstruktsiooniga need on, võivad mereõnnetustel olla nii tõsised tagajärjed, et merre võib sattuda suures koguses naftat, mis, kui me ei ole selleks valmis, võib põhjustada väga laialdasi ja pöördumatuid keskkonnakatastroofe. Õnnetused, mis on Eesti rannikul siiamaani toimunud, on tegelikult olnud ainult hoiatus, märk selle probleemi tõsidusest. Ja Eesti ei ole küll veel valmis tegelema naftaõnnetuste tagajärgedega oma rannikul.
Jaanuarikuus läks tuulega triivides Aegna juures karile üks tanker, mis õnneks ei olnud lastis ja mis õnneks ka ei purunenud, aga toonane esmane reaktsioon selle tankeri päästmisel seadis uppumisohtu meie ainukese aluse, mis oleks võinud selle õnnetuse puhul abi anda. See alus lihtsalt ei olnud tehniliselt korras.
Selline on meie tänane valmidus. Me peame kindlasti astuma konkreetseid samme, et riski vähendada või olla vähemalt valmis olukorraks, kui Läänemere keskkonnas võivad hakata toimuma suured katastroofiliste tagajärgedega keskkonnamuutused.
Veel tahaksin lisada, et inimestel on õigus seda kõike teada, mida ma siin praegu lühidalt ette kannan, mida kirjutavad lehed, mida kajastavad keskkonnamõjude hinnangute aruanded. Selles osas ei ole Läänemerega seotu sugugi korras. Mitme riigi kodanikel on ligipääs teatud merealadele suletud ja nad ei saa seal läbi viia uuringuid, mis annaks adekvaatset teavet merekeskkonna seisundi kohta, mere ja toidu ohutuse kohta.
Nii et peaks rakendama Århusi konventsiooniga määratud igaüheõigust teadmistele keskkonnaseisundist, peaks kaotama need piirangud ja piirid, mis takistavad neid teadmisi meieni toomast. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Mart Jüssi! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Selle seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole ja me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud turismiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Daamid ja härrad! Turismiseaduse muutmise eesmärk on täpsustada ja ajakohastada reisiettevõtja tegevusega seonduvat õiguslikku regulatsiooni, sealhulgas täpsustada reisiettevõtja tagatise kohustuse sisu, saavutamaks õigusselgus nimetatud reeglite rakendamisel.
Turismiseadus on kehtinud üheksa aastat ja selle aja jooksul on reisiteenuste osutamise valdkond oluliselt edasi arenenud. Märgatavalt on suurenenud ja mitmekesistunud reisiteenuste pakkumine, eelkõige interneti vahendusel ja seda nii reisiettevõtjate kui ka vahetult veo- ja majutusteenust osutavate ettevõtjate poolt. Seetõttu on vaja luua selgus, millal on tegemist pakettreisi müügiga ning millal müüakse eraldi majutusteenust, lennupileteid ja üksikuid reisiteenuseid.
Ka Euroopa Ühenduste Kohus on andnud tõlgendusi, millega on muu hulgas täpsustatud pakettreisi mõistet. Seetõttu on eelnõus täpsustatud pakettreisi mõistet. Muu hulgas on määratletud seaduse rakendamisel segadust tekitanud pakettreisi mõiste osa "eelnevalt kindlaks määratud reisiteenuste kogum". Vastavalt turismiseaduse §-le15 peab reisiettevõtja, kes tegeleb pakettreiside müügiks pakkumise ja müügiga, omama tagatist. Selle sättega on siseriiklikku õigusse üle võetud Euroopa Liidu direktiivi reisipakettide, puhkusepakettide, ekskursioonipakettide kohta artikkel 7, mis sisaldab sätteid tagatise kohta, mis peab reisiettevõtjal olema, et juhul, kui reisiettevõtja ei suuda pakettreisi lepingust tulenevaid kohustusi täita. Tagatis on vajalik selleks, et juba reisil olevad inimesed saaksid pöörduda tagasi kodumaale ja et inimestele makstaks tagasi pakettreisi ostmisel tehtud sissemaksed, juhul kui pakettreis üldse ei toimugi.
Nimetatud direktiiv on harmoneeritud turismiseadusega, alates selle jõustumisest 1. märtsil 2001. Samas ei ole direktiiviga kehtestatud ühtseid reegleid tagatise nõude rakendamiseks, vaid on jäetud liikmesriikide otsustada, milliseid meetmeid ja millises mahus nad rakendavad.
Kehtiva turismiseadusega sätestatud tagatisega seonduvad üldised põhimõtted on valdavalt end praktikas õigustanud. Siinjuures tuleb aga arvestada asjaoluga, et aastatega on turismiturg edasi arenenud ja turismiteenused muutunud mitmekesisemaks: reisiettevõtjate pakutavate teenuste valik on kõvasti laienenud. Samas on reisiettevõtjate tegevus nii pakettreiside koosseisu kuuluvate reisiteenuste kogumi pakkumisel kui tegevusmahtude osas väga erinev. Kahjuks tuleb ka tõdeda, et üldise majanduslanguse tingimustes on juhtumeid, kui reisiettevõtja on maksejõuetuse tõttu lõpetanud oma tegevuse, jättes sealjuures täitmata pakettreisi müügil tarbija ees võetud kohustused. Seetõttu on selles teie ette toodud eelnõus täpsustatud tagatisega seonduvat regulatsiooni. Täiendatud on tagatisega kaetavate kohustuste loetelu lunastamata pakettreiside kinkekaartide eest tasu tagastamisega. Tagatistega seonduvate kohustuste muutmisel lähtuti põhimõttest, et reisiettevõtja peab ise oma tegevust planeerima ja hindama, sealhulgas ka võimalikke riske, et jääda õiguskuulekaks ka makseraskustesse sattumise korral. Samuti oli tingimuseks leida selline lahendus, et oleks tagatud turismisektori ettevõtluse jätkusuutlikkus. Tagatisega seonduvad kohustused ei tohi olla õiguspäraselt tegutsevale ettevõtjale liiga koormavad ja ebaproportsionaalsed, aga need peavad tagama reisiettevõtja kohustuste täitmise tarbija ees.
Tagatiste määrade ümbervaatamise käigus analüüsisime koostöös Eesti Turismifirmade Liidu ja Tarbijakaitseametiga reisiettevõtjate tegevuse olukorda, hindasime reisiettevõtjate erinevate tegevusaladega seotud riske, sealhulgas seda, millised on reisiettevõtjate võetud kohustused, kui pikaks perioodiks kohustused võetakse ja muud sellist. Eelnõu väljatöötamisel analüüsisime ka juhtumeid, kus reisiettevõtja müüs pakettreise kuni pankrotiavalduse esitamisele eelnenud päevani, hoiatamata inimesi selle eest, et ei suuda pakettreisi müügiga võetud kohustusi täita. Sellised asjaolud viitavad selgelt reisiettevõtja pahatahtlikule käitumisele ning soovile tarbijaid kahjustada. Sääraste olukordade vältimiseks tuleb kehtestada tagatise määr, mis kataks reisiettevõtja tegevuse igal ajahetkel. Sellega kaasneks aga vastava teenuse seaduskuulekate osutajate tegevuse lõpetamine, mis ei ole mõeldav ei tarbija ega ettevõtluse seisukohalt. Niisugust olukorda ei saa seada tingimuseks tagatise piirmäära kehtestamisel õiguskuulekalt tegutsevale ettevõtjale.
Tagatisega seonduva regulatsiooni analüüsi ja arutelu tulemusena ei muudetud regulatsiooni üldisi põhimõtteid, vaid täpsustati ja ajakohastati reisiettevõtja kohustuse määra erinevatel tegevusaladel tegutsemise korral, mis peaks õiguskuulekalt tegutseva reisiettevõtja maksejõuetuse korral katma reisiettevõtja kohustused tarbija ees. Siinjuures täpsustati ka vastava reisiettevõtja tegevusalade liigitust. Tarbijakaitse aspektist on reisiettevõtja tegevus muudetud tarbijale läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks, et tarbijal oleks võimalik pakettreisi ostu otsuse tegemisel hinnata riski, mis võib tema planeeritava reisiga kaasneda. Selleks on majandustegevuse registris reisiettevõtja registreeringus sisalduvat teavet täiendatud.
Kui te eelnõu seadusena vastu võtate, siis on seaduse rakendamiseks reisiettevõtjale ette nähtud kolmekuuline tähtaeg, et viia majandustegevuse registri registreeringus sisalduvad andmed vastavusse selle seadusega sätestatud muudatustega. Ma tänan!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Austatud minister! See on kindlasti väärt eelnõu, kui pakettreisi ostnud ei jää enam kuskil Egiptuses lageda taeva alla või mis iganes. Aga kas see kaitseb ka reisijaid, kes on ostnud pileti tavalisele liinilennule? Neid liinilende tegevaid lennufirmasid ei ole ka vähe, kes on pankrotti läinud, ja inimesed on jäänud lageda taeva alla. Kas see eelnõu kaitseb ainult pakettreisi ostnud inimesi või laieneb see ka liinilendudele?

See eelnõu tegeleb konkreetselt turismiseadusest tuleneva regulatsiooniga, kus on tegemist n-ö korraldatavate reisidega. Turismiseadus ei reguleeri lennuettevõtjate vahetut müüki kui transporditeenuse osutamist. Nii et ennekõike on tegu pakettreisi mõiste täpsustamisega, mida elu ise on nõudnud.

Palun, kolleeg Imre Sooäär, teine küsimus!

Ma olen teiega nõus, kahtlemata on elu seda nõudnud. Samas võiksid olla kuidagimoodi kaitstud ka nende reisijate huvid, kes kasutavad tavalisi liinilende. Lageda taeva alla jäämine on nendegi puhul sama kurb situatsioon. Selle eelnõu kohta on rida muudatusettepanekuid nii turismifirmade liidult kui ka kaubandus-tööstuskojalt. Enamikku nendest pole arvestatud ja argumendid on siin ka kirjas. Aga mis te arvate, ehk tasuks mõnda asja selle eelnõu menetlemise käigus veel arutada? Äkki on mõningaid muid aspekte, mida turismiseadust menetledes peaks lahkama? Siin on keskendutud ühe konkreetse probleemi, pakettreisidega seotu lahendamisele, aga lähtuvalt majanduse olukorrast võiks arutada muidki tahke.

Ma arvan, et kõik ettepanekud on teretulnud. Kui on muidki teemasid, mis puudutavad turismi ja on kuidagi seadusandlusega seotud, siis ootame ettepanekuid. Kui mingid regulatsioonid tõepoolest takistuseks on, siis soovime alati paindlikult reageerida.
Kommentaariks aga niipalju, et mis puutub tavalisse mingi lennufirma lennupiletisse, siis meil on ju lennundusseadus. Meil kehtivad võrdlemisi põhjalikud regulatsioonid, ja need pole mitte ainult Eesti omad, vaid tulenevad ka Euroopa ja laiematestki rahvusvahelistest kokkulepetest, mis puudutavad reisija õigusi. Muide, need teemad ongi praegu üleval, Euroopa lennunduse üle on olnud palju arutelusid. Ennekõike on jutuks reisija õiguste kaitse kõikvõimalike lennureisiga kaasneda võivate ekstsesside korral. Te tõite näiteks, et lennureis jääb ära ettevõtte pankrotistumise tõttu. Jäin selle peale mõtlema, kas ma ise oskan mõnda niisugust lennufirmat nimetada.
Jah, probleeme tekib tõenäoliselt iga pankroti korral, aga oluline on keskenduda lennureisija kaitse küsimuste puhul eri aspektidele. Just sellele ma kutsungi teid üles ja selle kallal me töötame ka ministeeriumis. Praktikat on ju lennundusturul valitseva konkurentsi tingimustes väga mitmesugust. Mitme ka meie piirkonnas tegutseva ettevõtte kohta on olnud õige palju erilaadseid kaebusi, millest on selgunud, et inimene on lennufirmade jaoks vaid mingi mutrike. Nende tegevuses on üsna palju kaootilist. Nii et see on igal juhul teema, mille puhul meil tuleb reisivate inimeste kaitse peale rohkem mõelda.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! See seaduseelnõu on väga hea ja tore, et sellise asjaga on vaeva nähtud. Aga mis puutub tagatistesse ja vastavatesse arvudesse, siis ma olen mõne ettevõtjaga rääkinud ja nad arvavad, et need tagatised on väikesed. Minu küsimus on: võib-olla te täpsustaksite, kellega koos arutades pandi paika just need arvud, mis siin kirjas on? Ning vahest suudate täpsustada ka seda, et üks on pakettreisi müüja, aga meil on turul kujunenud olukord, kus on ka vahendajaid väga palju, kuidas see vahendajatele mõjub? Meile tundub, et pakutud tagatised on väikesed, need võiksid olla suuremad.

Arutame seda! Ma rääkisin ka oma ettekandes, et me otsime seda tasakaalupunkti. Peame ju arvestama ka seda, et suuremad tagatised tähendavad lisakoormust ka väga vastutustundlikult majandavale reisiettevõtjale ja lõppkokkuvõttes väljendub see inimeste jaoks kallimas reisi hinnas, mis ei ole sugugi mitte positiivne. Samas me peame nõudma, et oleks olemas tagatisfond, kust saaks vajadusel raha võtta. Teisisõnu: meie pakutu on keskpunkt ja neid arve võib ekspertidega veel arutada. Seni oli arutellu väga konstruktiivselt kaasatud põhiliselt turismifirmade liit. Juhin teie tähelepanu asjaolule, et me ka nende tagatismäärade puhul suurendame praegu kehtivaid tagatismäärasid oluliselt. Nii et tagatise maht kasvab tarbija seisukohalt märgatavalt. Väga suurt lisakoormat korralikult tegutsevatele ettevõtetele panna ei saa.
Kogu see asi tuleb seega mitu korda läbi mõelda. Mul on siin olemas ka asjaomased arvud, aga ma ei hakka nendele praegu aega kulutama, kuna Riigikogu päevakord on tihe. Need arvud näitavad, kuidas Euroopas on tagatisfondide probleem lahendatud. Mul on andmed Leedu, Soome, Suurbritannia, Rootsi, Hollandi ja Itaalia kohta – nende vastavad arvud ja kuidas üks või teine tagatisfond toimib.
Te hakkasite siin millegi peale naerma, ma loodan, et mitte minu vastuse peale. Igatahes soovin teile pärast selle seaduse vastuvõtmist meeldivaid pakettreise!

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud minister! Nalja tegi meile see, kui te ütlesite, et Riigikogu päevakord on väga tihe. Aga mulle meeldis teie vastus eelmisele küsimusele, kus te juhtisite tähelepanu, et vastutustundlike, ausate, ettenägelike ja peremehelikult tegutsevate firmade puhul võib tagatis tekitada ülemäärast koormust. Praegu ma näen, et ma olen viimane küsija, seepärast pärin ministrilt järgmist. Lisaks turismindusele on veel üks valdkond, kus peaksid olema palju suuremad tagatised ja palju suurem kindlus tellijal ja tarbijal. See on ehitusvaldkond, kus alalõpmata selgub, et ehitaja või allettevõtjad on maksejõuetud ja kogu asi jookseb ummikusse. Kas teil on plaanis samasuguseid tagatisi rakendada ka teistes valdkondades? Aitäh!

Eri majandusvaldkondades on tagatised eripärased – maandada tuleb erinevaid riske. Ehitusvaldkonnas on need natuke teistsugused. Neid võivad kõik rakendada, riik rakendab tellijana põhiliselt teatud pangagarantiid. Seda esiteks. Teiseks, kindlasti hästi läbimõeldud n-ö referentsipoliitika, et maksejõuetud ettevõtted ei võidaks avalike ehitushangete konkursse.
Kui ma räägime aga eraettevõtte ja eraisiku vahelistest suhetest, siis Tarbijakaitseameti prioriteetide hulgas on see kindlasti üks teema ja võib-olla me käivitame konkreetse tarbijakaitse praktika mõjul ka mingisuguseid seadusandlikke algatusi. Praegu ma pigem näen, kuidas kehtib see eesti vanasõna, et loll saab ka kirikus peksa. Inimesi tuleb kutsuda üles ükskõik millist lepingut sõlmides kasutama tervet mõistust ja ettevaatlik olema. Ka detailid tuleb alati läbi rääkida. See kehtib nii korteriremondi kui ka majaehituse puhul. Kõike võib ette tulla ja küllap see näitaks ühtepidi ka meie kõrget kultuuritaset, kui me suudame korralikke lepinguid sõlmida, isegi kui need on väikese mahuga.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Riigikogu tihedast töögraafikust rääkides jäi Arvo Sarapuu küsimuse teine pool vastamata, aga selle teema on päris huvitav. Turul on tõesti tekkinud niisuguseid vahendajaid, kes suhtlevad kliendiga ja võtavad talt tellimuse vastu, aga tegelikult annavad selle edasi ühele, teisele või kolmandale turismifirmale. Klient aga suhtleb ainult vahendajaga. Kuidas selle seaduse järgi nende vahendajate üle kontroll saavutatakse?

Ma soovitan analüüsida ka juba kehtivat seadust ikkagi reisiettevõtja mõistest lähtudes. Ei saa olla, et keegi lihtsalt vahendab mingit teenust, olemata Eesti inimeste jaoks reisiettevõtja. Tavatähenduses on ta kindlasti reisiettevõtja – paljud kaubamärgid on meile tuntud, nad ju omakorda vahendavad mingeid teistel turgudel pakutavaid teenuseid. Selles mõttes mingisugust lihtsalt vahendajat, kes deklareerib, et ma olen täiesti eraldi tegija, ma ei ole reisiettevõtja – sellist asja ei saa olla.
Kui meil on tekkinud seltskond, kes tegutseb poollegaalselt, siis me peaksime veel kord arutama sedasama Imre Sooääre ideed või midagi muud täpsustama, et vaataks korra reisiettevõtja mõiste üle. Reisiettevõtja puhul kehtib nõue, et ta peab ennast registreerima majandustegevuse registris. Nende andmeid me täiendame. Iga inimene, kui ta tellib kellegi käest midagi, saab internetist väga kergelt vaadata, kellega on tegemist, kui kaua ettevõtja on tegutsenud, kas kõik andmed on adekvaatsed. See on esmane garantii. Inimesed võiksid kasutada võimalusi, mida internet ja riigi registrid pakuvad. Kui turule tuleb näiteks aktsiaselts Kallo ja ütleb, et ma vahendan mingisugust väga tõsist reisifirmat, siis tasuks vaadata, kas üldse selline aktsiaselts on olemas. Ei maksa kohe kusagile keldrileti taha minna raha viima. See on põhireegel. Ma ei pidanud muidugi silmas lugupeetud härra küsijat, lihtsalt kasutasin näite toomiseks sellist teoreetilist ettevõtte nime.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun, mis on, lugupeetud Imre? Repliik? Palun!

Kuna mu nime nimetati, siis ma kasutan võimalust öelda, et härra Kalev Kallo jutuks võetud vahendaja on siin eelnõus täiesti olemas. Tasub läbi lugeda.

Repliigid on ette nähtud läbirääkimiste juures. Palun, Jüri Tamm!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas käesolevat eelnõu 9. märtsil. Tahan paari sõnaga veel kommenteerida tagatiste teemat, mille minister juba väga hästi ette kandis. Kui te vaatate seaduseelnõus toodud tagatiste määrasid, siis sinna on kirjutatud selline sõnapaar nagu "mitte vähem". Otse loomulikult kohustab praegune seadus kõiki reisiettevõtjaid registreerima oma müügikäibed, need deklareerima ja nende suurusest lähtuvalt paika panema need tagatise normid, mida nad riskide maandamiseks vajalikuks peavad. Siin on kirjas miinimumnormid ja me arvame koos eelnõu algatajaga ning turismiettevõtete liiduga, et need vastavad reaalsusele ega pane ettevõtjatele ülemääraseid lisakohustusi ega tee sel moel kogu teenuse hinda põhjendamatult kalliks.
Majanduskomisjoni istungil esitati üks küsimus ja see puudutaski seda, kas kõik ettevõtjad suudavad neid kohustusi täita. Mille peale minister kinnitas, et asi on ettevõtjatega kokku lepitud ja normid peaksid vastama valitsevale olukorrale.
Eelnõu on vajalik ja lähtub tekkinud probleemidest. Seepärast tegi majanduskomisjon ettepaneku tuua eelnõu täna suurde saali, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks üks nädal. Seega ootame paberile pandud häid mõtteid 24. märtsil kella 12-ks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jüri Tamm! Kas ettekandjale on  küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 677 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 24. märtsi kell 12. Eelnõu esimene lugemine on lõppenud. Ka meie istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 14.41.