Tere päevast, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu kaheksanda töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui vaatame aknast välja, siis võib tunda rõõmu ja muret korraga. On olnud ilus talv. On olnud palju lund, enamik meist ei olegi sellist lumerohkust oma elus näinud. Aga maainimestele on see toonud väga palju muret. Ja kui see lumi nüüd sulama hakkab ja veeuputus tekib, siis oi-oi kui palju lõbu ja muret veel tuleb!
Oleme siin Riigikogus meie põllumajandusministrit mitmel korral küsitlenud, kuidas selle erimärgistatud kütusega ikka on. Kui traktorist läheb appi avalikku teed lahti lükkama või üleujutatud külast lapsi ära tooma, kas ta peab siis enne kolm korda oma traktorit pesema ja kogu erimärgistatud kütuse kusagile välja kallama? Et tublidel maameestel seda meelehärmi ei oleks, annan menetlusse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni koostatud eelnõu, mis ütleb, et hädaolukorra likvideerimisel ja päästetöödel võib kasutada eriotstarbelist diislikütust, kui selleks on kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni otsus. See otsus saab toetuda kehtivale hädaolukorra seadusele, mille järgi kogu riiki haaranud hädaolukorra kuulutab välja üleriigiline kriisikomisjon, aga omavalitsuse territooriumi puhul on võimalik selline otsus langetada kohalikus omavalitsuses. Loodame, et meil õnnestub see seadusmuudatus jõustada juba 1. aprillil 2010. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi; teiseks, äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang; kolmandaks, pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi; neljandaks, Vabariigi Valitsuse seaduse § 83¹ muutmise seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Annan nüüd edasi teated. Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 10. märtsil algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 10. märtsil algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on samuti majanduskomisjon; kolmandaks, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni s.a 11. märtsil esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 25. märts kell 18.
Riigikogu esimees on edastanud seitsme Riigikogu liikme arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile, kolme Riigikogu liikme arupärimise kaitseminister Jaak Aaviksoole ning nelja Riigikogu liikme arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 11. märtsil esitatud Eesti seisukohad liikmesriikide algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi algatuse kohta, mis käsitleb Euroopa lähenemiskeeldu, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja algatuse kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 18. märts kell 16.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 11. märtsil esitatud informatsiooni Eesti liitumise Euroopa Liidu liikmesriikide algatusega ühtse Euroopa kohtueelse uurimise korralduse kasutusele võtmise kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud algatusega liitumise kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 18. märts kell 16.
Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Tarmo Männi lahkumise Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonist.
Head ametikaaslased! Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Meil on selle nädala päevakord kõikide laudadele laiali jaotatud, hääletame selle läbi. Panen hääletusele kaheksanda töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Veenva enamusega – tulemusega poolt 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole – on kaheksanda töönädala päevakord kinnitatud.

Võime asuda tänaste arupärimiste ja nende menetlemise juurde. Esimene on Riigikogu liikme Jaan Kundla 27. jaanuaril 2010. aastal esitatud arupärimine Riigikogu tööd puudutavate seaduste kooskõla kohta põhiseadusega. Sellele vastab õiguskantsler Indrek Teder. Palun arupärija kõnetooli arupärimist tutvustama! Jaan Kundla, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Head kolleegid! Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 ütleb, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseaduse § 60 kinnitab, et Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu valimise seaduse § 30 sätestab Vabariigi Valimiskomisjonile kandidaatide registreerimiseks vajalike dokumentide nimekirja, mille hulgas on kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia. Nõue kehtib nii erakonda kuuluvate kandidaatide kui ka üksikkandidaatide kohta, kusjuures kautsjonina kantud summa suurus on võrdne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga kahekordse alammääraga, mis on küllalt suur summa.
Riigikogus esindatud erakonnad saavad eraldiste näol 2010. aasta riigieelarvest Siseministeeriumi kaudu ca 85 (eelmistel aastatel 90) miljonit krooni, mis jaotatakse vastavalt valimistel saadud kohtade arvule ja seda võib kasutada valimisreklaamiks, üürikuludeks, majandus- ja tegevuskuludeks ning muudeks määramata kuludeks. Kuid üksikkandidaadile ei ole ette nähtud mingisugust riigi toetust, ei enne valimisi ega pärast edukat valimist. Temale jääb vaid risk kaotada kogu oma võimalik raha: annetus, pärand, laen ja muud isiklikud vahendid.
Seetõttu tundub, et tegemist on sundparteistamisega, kuna võrdsete võimaluste puudumise tõttu pole üksikkandidaadil võimalust Riigikogu liikmeks saada. Seda on näidanud ka praktika, sest arupärija teada pole kunagi üksikkandidaat Riigikogusse pääsenud. Selline olukord ei ole arupärija hinnangul kooskõlas põhiseaduse mõttega, mille järgi tuleb kõiki kodanikke kohelda võrdselt.
Ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses on sätteid, mis välistavad üksikkandidaadi ja erakonnaliikmete võrdse kohtlemise. Näiteks § 98 lõige 5 "Eelnõu arutamise kord esimesel lugemisel": esimesel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega ainult fraktsioonide esindajad. Sama paragrahvi lõige 6: kui juhtivkomisjon ega läbirääkimiste käigus ükski fraktsioon ei tee eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse eelnõu esimene lugemine ilma hääletamiseta. Paragrahvi 111 lõige 1: eelnõu kolmandal lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus saavad sõna võtta jällegi ainult fraktsioonide esindajad. Paragrahv 145 "Küsimuste esitamise järjekord", lõige 1: Riigikogu liikmetelt laekunud taotluste alusel koostab Riigikogu juhatus küsimuste esitamise järjekorra; lõige 2: küsimuste esitamise järjekorra koostamisel arvestab juhatus seda, et küsimusi saaksid esitada kõigi Riigikogus esindatud erakondade esindajad. Üksikkandidaatidel pole võrdseid võimalusi.
Riigikogu liikme staatuse seaduse § 17 lõike 1 kohaselt on Riigikogu liige sõltumatu. Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega. Kuid erakonna liikmena pole see tingimus täidetud. Sõltumatute liikmete paljusus Riigikogus tuleks kasuks demokraatiale ja kokkuvõttes kogu ühiskonna arengule.
Tulenevalt eeltoodust ning kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-ga 139 esitan õiguskantslerile kuus küsimust. Ma neid ette lugema ei hakka, aga loodan nendele vastused saada. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli õiguskantsler Indrek Tederi, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 364!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kuna arupärimise esitaja küsimusi ette ei lugenud, siis täpsuse huvides ma pean need ette lugema, et korrektselt vastata.
Küsimus nr 1: "Riigikogu valimise seadus sätestab, et Riigikogu valimistel võivad kandideerida kõik Eesti kodanikud, kes on saanud vähemalt 21-aastaseks. Kas see on praktikas võimalik, kui puudub pärandus- ja vaba raha kautsjoni maksmiseks ja reklaamikuludeks?" Teine küsimus: "Riigikogusse valituks osutunud erakonnad saavad riigi poolt suure toetuse, teised väiksema või mitte midagi. Kas selline säte on kooskõlas põhiseaduse mõttega?" Kolmas küsimus: "Üksikkandidaat Riigikogu valimistel peab riskima oma pärandi ja isiklike vahenditega, erakonna liige mitte millegagi. Kas seega pole rikutud võrdse kohtlemise printsiipi?" Neljas küsimus: "Kas peaks seadusega ette nägema riigipoolse eraldise üksikkandidaatidele sarnaselt eraldistega erakondadele?"
Viies küsimus: "Kas Riigikogu valimise seadus, Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, Riigikogu liikme staatuse seadus on kooskõlas põhiseaduse ja selle mõttega?" Kuues küsimus: "Kas on Riigikogu valimistega ja tegevusega seotud seadusi, mis võivad olla vastuolus põhiseaduse mõttega?"
Minu vastused on järgmised. Riigikogu liikme Jaan Kundla arupärimise küsimused nr 1, 3 ja 4 sisaldavad kokkuvõtvalt palvet anda hinnang õiguslikule regulatsioonile, mille järgi Riigikogusse kandideerivate erakondade ja üksikkandidaatide kautsjoni regulatsioon on sarnane, kuid tegevuse riigieelarvest finantseerimine erinev. Riigikogu valimise seadus näeb ette, et kautsjoni suurus Riigikogu valimistel kandideerimiseks on seotud kuupalga alammääraga, mida võib pidada üheks ühiskonna jõukust kajastavaks näitajaks. Selle kehtestamise pädevus on Vabariigi Valitsusel. Praegu on kuupalga alammäär 4350 krooni, seega oleks tänavu toimuvate Riigikogu valimiste korral kautsjoni suurus iga kandidaadi kohta 8700 krooni, mis on kaks kuupalga alammäära. Keskmine brutopalk oli Statistikaameti andmetel näiteks 2009. aasta septembris 12 046 krooni ja 2009. aasta kolmandas kvartalis 11 770 krooni. Nende näitajate võrdlemisel ei saa kautsjoni pidada ülemäära suureks.
Selgitan õiguskantsleri seisukohta kautsjoni küsimuses. Algatuseks tuleb nentida, et põhiseadus nimetatud piirangut, see on siis kautsjoni eelnevat tasumist kandideerimiseks Riigikokku otsesõnu ette ei näe. Samas ei ole kandideerimisele täiendavate piirangute seadmine välistatud, kui seda tingivad muud põhiseaduslikud väärtused. Seega tuleb leida vastus küsimusele, mis on kautsjoni kui piirangu eesmärk. Kautsjoni kehtestamisega saab vältida kergekäelist kandidaatide ülesseadmist ning välistada valimisi mittetõsiselt võtvad kandidaadid. See omakorda aitab kaasa vähemale häälte kaotsiminekule ning esinduskogu representatiivsusele. See on väga kaalukas argument, mille olulisust rõhutab Eestis kehtiv proportsionaalne valimissüsteem. Olen seisukohal, et mõõdukas kautsjon ei tõrju valimistelt eemale isikuid ja gruppe, kellel on reaalne toetajaskond. Mittetõsiste kandideerijate välistamine aitab valijal valimisnimekirjades paremini orienteeruda ning võimaldab teha paremini kaalutletud valiku. Juhin ka tähelepanu, et kautsjoni tagasimaksmine ei pruugi seisneda ainult esinduskokku valituks osutumises. Üksikkandidaadile makstakse kautsjon tagasi, kui ta kogub valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses.
Lisan seejuures, et subjektiivse valimisõiguse mõistlikku piiramist on pidanud põhiseaduspäraseks ka Riigikohus. Riigikohus on nimelt seisukohal, et Riigikogu valimistel mõõduka suurusega kautsjoni kehtestamine on põhiseaduspärane. Seega võib asuda seisukohale, et mõistliku suurusega kautsjoni kehtestamine Riigikogu valimistel ei ole põhiseadusega vastuolus.
Teine küsimus puudutab erakondade rahastamist riigieelarvest. Erakondade rahastamisega seonduv on sätestatud erakonnaseaduses. Seadus annab õiguse saada riigieelarvest eraldisi lisaks parlamendierakondadele ka muudele erakondadele. Need erakonnad, kes kogusid vähemalt 4% häältest, saavad 250 000 krooni, ja need, kes said vähemalt 1% häältest, 150 000 krooni. Põhiseaduse §-s 10 ettenähtud demokraatia on esindusdemokraatia, kus riigivõim kuulub küll rahvale, kuid seda teostavad rahva volitusel erinevad riigivõimuorganid. Demokraatia printsiibis sisaldub ka erakonnademokraatia põhimõte. Erakonna ülesanne on koondada, kontsentreerida ja polariseerida poliitilisi seisukohti ning valimisvõidu korral formuleerida riiklik poliitiline tahe. Erakondadel peavad oma ülesannete täitmiseks olema majanduslikud vahendid. See, mis allikatest ja millises ulatuses peaks erakondi rahastama, on poliitilise otsustuse küsimus. Õiguskantsler ei ole seda küsimust normikontrolli raames eraldi analüüsinud ega ka praeguses seaduses reguleeritule vastupidist seisukohta kujundanud.
Küsimused nr 5 ja 6 puudutavad Riigikogu valimiste ja tegevusega seotud seaduste põhiseaduspärasust üldiselt. Küsimustele eelnevast selgitusest võib välja lugeda, et need on suunatud üksikkandidaatide ning erakonna nimekirjas Riigikogusse kandideerijate ja hiljem Riigikogu liikmete erineva kohtlemise tuvastamisele ja hindamisele. Nimetatud küsimuses on kujundanud seisukoha Riigikohus nn uute fraktsioonide loomise kaasuses. Riigikohus leidis, et "vaba mandaadi ning selle võrdse teostamise põhimõtte piiramine fraktsioonide moodustamise reeglitega on proportsionaalne, taotlemaks valimissüsteemi proportsionaalsuse ning erakonnademokraatia tagamise eesmärki. Sellist seisukohta toetab parlamendi enesekorraldusõiguse põhimõte ehk printsiip, mille järgi on seadusandjal tema enda tegevust puudutavates küsimustes suhteliselt suur otsustusvabadus."
Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et arupärimises esitatud küsimuste puhul ei ole võimalik välja tuua vastuolusid põhiseadusega ei Riigikogu valimiste ega tema hilisema tegevuse osas. Tänan tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? Jaan Kundla, palun!

Lugupeetud õiguskantsler! Kas te pöörasite arupärimisele vastuse koostamisel tähelepanu ka sellistele dokumentidele, mida arupärimises otseselt polnud nimetatud, näiteks Riigikogu juhatuse välja antud dokumendid ja otsused ning kõik seadused, mis on seotud Riigikogu töö ja selle korraldusega?

Ma tuginesin oma seisukoha kujundamisel Eesti Vabariigi põhiseadusele ja Riigikohtu konkreetsetele lahenditele.

Trivimi Velliste, palun!

Lugupeetud härra õiguskantsler! Ma küsin täpsustavalt üle: kas fraktsioonist välja astunud Riigikogu liige väärib samamoodi rahalist toetamist riigieelarvest, nii nagu seda saavad fraktsioonid?

See küsimus väljub veidi konkreetse arupärimise kontekstist. Ma osutaksin 2005. aasta 2. mai Riigikohtu lahendile, kus on analüüsitud vaba mandaadi põhimõtet ja on leitud, et vaba mandaadi põhimõttest tuleneb iga parlamendiliikme õigus oma maailmavaatelisi seisukohti muuta, kasvada ja areneda ka poliitilise enesemääramise mõttes. See on aga õigus vabast mandaadist tulenevalt, rahalised küsimused jäävad natuke kõrvale.

Austatud õiguskantsler, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Sellega on arupärimisele nr 364 vastatud.

Läheme teise arupärimise juurde, mille on esitanud Riigikogu liikmed Kadri Simson, Kalev Kallo, Helle Kalda, Valeri Korb, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmik, Lauri Laasi ja Jüri Ratas 9. veebruaril 2010. Arupärimine on energiaagentuuri ebaselge rolli kohta ning sellele vastab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Helle Kalda!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Kaheksa Riigikogu liiget esitasid tänavu 9. veebruaril arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine oli ajendatud 3. veebruaril Äripäevas ilmunud artiklist, kus oli juttu energiaagentuuri ebaselgest rollist. 3. veebruaril ilmunud loos "Energiaagentuuri kulu ja kirjadega Araabiasse" on muu hulgas kirjas, et vastutasuna roheliste toetuse eest riigieelarve vastuvõtmisel eraldas valitsuskoalitsioon 86 miljonit krooni energia- ja kliimaagentuuri loomiseks. Loeme ka, et 15.–22. jaanuarini viibis agentuuri kulu ja kirjadega Araabias viieliikmeline delegatsioon ja et see läks maksumaksjale maksma 165 000 krooni sellesama agentuuri raha.
Veel loeme, et viietärnihotellis Intercontinental peatunud delegatsiooni koosseisu kuulusid Riigikogu roheliste fraktsiooni esimees Marek Strandberg, aseesimees Jaan Tepp, agentuuri juht Kristiina Rebane, samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja ja Tartu Ülikooli spetsialist.
Seoses sellega on meil ministrile kuus küsimust. Kuna majandus- ja kommunikatsiooniministril pole tavaks küsimusi ette lugeda, teen seda ise. Esimene küsimus: "Kuidas te endise riigikontrolörina suhtute ajakirjaniku väidetesse, et energiaagentuur loodi poliitilise teenena? Kas agentuuri tekkepõhjused, arusaadavus ja läbipaistvus on piisavalt tagatud? Rahandusminister Jürgen Ligi on avalikult kahelnud antud agentuuri loomise vajalikkuses. Miks te pole võtnud arvesse rahandusministri seisukohta, kelle hinnangul pole selline kulutamine praeguses majanduslikus olukorras otstarbekas?" Teiseks: "Kuidas kavatsetakse kulutada 2010. aasta eelarves energiaagentuurile eraldatud 86 miljonit krooni? Kui palju sellest on kulutatud praeguseks hetkeks?" Kolmandaks: "Miks ei suudaks agentuurile pandud eesmärke täita mõni ministeeriumi osakond?" Neljandaks: "Millistel tingimustel toimus energiaagentuuri juhi konkurss, kui palju oli kandidaate ning millistel põhjustel osutus valituks Kristiina Rebane? Kas on juhus, et roheliste erakonnale poliitilise teenena loodud energiaagentuuri juhiks valiti sama erakonna liige, kellele tehti antud poliitiline teene?" Viiendaks: "Olukorras, kus töötus kasvab, käib kahtlase taustaga energiaagentuuri suurekoosseisuline delegatsioon viietärnihotellis Abu Dhabis. Mis oli antud visiidi tulemus? Kes ning mis alustel koostas antud delegatsiooni koosseisu valiku?" Kuuendaks: "Kas Te olete küsinud Riigikontrolli seisukohta energiaagentuuris kujunenud olukorra kohta, kus raha kulutamise, eesmärkide saavutamise ja juhtimisvormi vahel on ebaselged suhted?"
Loodame, et täna me saame sellele kõigele vastuse. Need küsimused ei kõlanud siin saalis esimest korda, aga selgust pole veel saanud. Aitäh teile!

Ma palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi, et vastata arupärimisele!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Arupärijad! Riigikogu liikmed! Kuna küsimused loeti ette, siis ma neid ei korda. Ütlen vaid küsimuse numbri.
Esimene küsimus puudutas agentuuri poliitilist tausta. Energia- ja kliimaagentuuri loomise otsustas Riigikogu möödunud aasta suvel, tuginedes Eesti energiamajanduse ja elektrimajanduse pikaajalistele arengukavadele, mis nägid ette vastava agentuuri loomise. Nimelt, kui te vaatate Riigikogus heaks kiidetud Eesti energiamajanduse arengukava eesmärki, siis vastavate meetmete punktis 3.2 on võimalikke tegevusi toetava optimaalse organisatsioonilise struktuuri väljatöötamine üks väga selge tegevus. Nii et energia- ja kliimaagentuuri loomisel on tõenäoliselt siiski tegemist strateegilise algatusega, mille vajalikkus sai kinnitust ka arengukavade avalike arutelude käigus, mis eelnesid Riigikogu aruteludele. Kummaline on see, et minu teada kõik Riigikogu fraktsioonid, välja arvatud rohelised, toetasid seda arengukava.
Nüüd teine tahk, mida me peame silmas pidama selle agentuuri rolli määratlemisel. Riigikontroll on oma aruandes "Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel" kritiseerinud riigi senist tegevust ja suutlikkust kasvuhoonegaaside vähendamisel. Energia- ja kliimaagentuuri on vaja, et luua eeldusi mõistlikuks ja tõhusaks energia- ja kliimapoliitikaks ning pikaajaliselt ka väiksema keskkonnakoormusega majanduse kasvuks.
Oluline on teada, et Eesti on viimane Euroopa Liidu riik, kes endale energiaagentuuri lõi. Enamikus riikides on juba eraldi agentuurid kas siis kliima- või energiaküsimustes, kuid on selge trend, et neid agentuure püütakse ühendada. Kui vaadata võimalikke energia- ja kliimaagentuuri ülesandeid, seda, mis suunas peaks too loodav agentuur töötama, siis on mitmesuguseid näiteid. Kasutangi võimalust loetleda, millega analoogsed institutsioonid teistes Euroopa Liidu riikides tegelevad.
Esiteks, energia- ja kliimavaldkonda puudutav analüütiline tegevus: energiasektori trendide analüüs, energiasektori varustuskindluse analüüs, elektritootmise viiside, toetuse vajaduse ning ulatuse analüüs, energiaauditite monitooring ja analüüs, energiasektoris kasutatavate seadmete efektiivsuse analüüs, säästva arengu alase tegevuse toetusmeetmete tulemuslikkuse analüüs ja monitooring, taastuvenergia tegevuskava ettevalmistamine, taastuvenergia direktiivist tulenevate ülesannete rakendamine, näiteks tööstus-, äri- ja avaliku teeninduse sektori energiatõhususe analüüs, võimalike energiasäästu meetmete kaardistamine.
Millega veel agentuur tegelda võiks? Riigi kasvuhoonegaaside bilansi koostamine-arendamine, energia- ja kliimapoliitika meetmete koosmõju analüüs, AU tulude rakendamise analüüs ja meetmete väljatöötamine, Kyoto protokolli paindlike mehhanismide rakendamise meetmete analüüs, 2013. aastal käivitatavate heitmekaubanduse oksjonite süsteemi ettevalmistamine, oksjonite korraldamine, hoonete energiasäästu alane teavitustegevus, energiamärgiste väljastamise kvaliteedi järelevalve, küttekulu individuaalse rakendamise korra arendamine, avalikkuse teadlikkuse tõstmine energiasäästu vallas, toetusmeetmed korterelamute rekonstrueerimiseks, toetusmeetmed eramajade-korterelamute energiasäästu investeeringuteks, toetusmeetmed väikekatlamajade soojatrasside ümberehituseks, kohalike omavalitsuste energiasäästu investeeringute toetusmeetme haldamine, samuti võimaliku energiatehnoloogia programmi arendamine prioriteetsetes suundades.
Kui me tahame energia- ja kliimapoliitika arendamisel omada valitsusest üsna sõltumatut (mis on väga oluline kauges perspektiivis) ja ühtset rakenduslikku üksust, siis just selline ongi Energia- ja Kliimaagentuuri perspektiiv.
Asjaolu, et vastavad suuremad summad sai lisatud lisaeelarvesse, minule kui majandusministrile väga meeldivad. On hea, et me saime selle ühiselt heaks kiidetud energiamajanduse arengukava elluviimisel vajalikke organisatsioonilisi samme astuda. Ja ei ole midagi teha – siin tuleb avaldada tunnustust rohelistele, et nad selle initsiatiiviga väga jõuliselt välja tulid ja teema väga tõsiselt prioriteedina üles tõstsid. Mina seda teie nimetatud mingite poliitiliste teenete äraostmisega ei oska kuidagi siduda, kui ma vaatan tervikuna konteksti. Oluline on kindlasti ka see, et me ootame agentuurilt, et ta koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, arengufondi ja võimalike teiste partneritega töötaks välja visiooni ja meie võimalused rohelise majanduse arenguks. Selles vallas saab väga olulist koostööd teha just arengufondiga.
Teine küsimus puudutab eraldatud raha kasutamist. Kõigepealt me peame arvestama, et eelmises vastuses nimetatud funktsioone ei ole agentuur võimeline kohe täitma. Me oleme kokku leppinud, et eesseisev pool aastat ehk siis kuni sügiseni on agentuuri käivitamise periood, mil koostatakse täpsem visioon ja detailsem tegevuskava, sealhulgas ka lõplik ettepanek organisatsioonilise vormi kohta. Tulenevalt Riigikogu tehtud eelarvetäiendusest alustab energia- ja kliimaagentuur praeguse KredExi koosseisus. Osa tegevusi, mille eest kaugemas perspektiivis vastutab just nimelt see agentuur, on praegu KredExi kanda. Aga ainult osa, ma rõhutan! Ja agentuuri panust saab nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt oluliselt suurendada.
Selle 86 miljoni kasutamiseks on järgmine detailsem eelarve. Kui teil on mingeid veel detailsemaid küsimusi, siis vastan neile hiljem. Tegevuskulud: 6 miljonit krooni; valdkondlikud analüüsid: kuni 3,4 miljonit krooni. Juba on käivitatud nelja uuringu kaasrahastamine, siinkohal ei hakka ma nende uuringute nimesid ette lugema. Koolitus energiasäästu ja väikese energiakasutusega majade teemal nii erasektori spetsialistidele, kohalikele omavalitsustele kui ka võimalikele taotlejatele: 3,6 miljonit krooni; teadlikkuse tõstmine: 3,85 miljonit krooni. Kolmas otstarve on käivitada näidisprojektid väikese energiakasutusega majades suurusjärgus 39 miljonit krooni. Kavas on toetada eri tüüpi hoonete näidisprojekte, et tekiks kogemus, mida tähendab ehitada väikese energiakasutusega avalikke hooneid, korterelamuid ja eramuid. Neljandaks on sellest rahast kavandatud toetada ka olulisi tegevuslõike selleks, et motiveerida energiasäästlikke investeeringuid elamumajanduses, olgu need siis energiaühistud, projekteerimistoetused või ka järelevalve osas – kuni 30 miljonit krooni.
See on selle eelarve tänane täpsem jaotus, mis on minu poolt KredExiga sõlmitud lepingu lisa. Eelarve täpsem jaotus on läbi vaieldud ka energia- ja kliimaagentuuri nõukojas, mis on moodustatud väga laia huvideskaalat esindavate institutsioonide esindajatest. Praegu tegutsevas nõukojas on esindatud kõik Riigikogu fraktsioonid. Me palusime esindajaid just sel põhjusel, et oleks seos ka poliitiliste fraktsioonidega, et kõiki neid küsimusi saaks arutatud, et kõik erakonnad oleksid informeeritud ning saaksid oma seisukohti väljendada. Lisaks on kaasatud mitmed liidud, kodanikuühendused ja võtmeministeeriumid: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Põllumajandusministeerium. See on nõukoda, kes langetab detailsemaid eelarveotsuseid, annab vajadusel suuniseid, kinnitab tegevuskava jne.
Kolmas küsimus oli, miks ei suudaks agentuurile pandud eesmärke täita mõni ministeeriumi osakond ja kui suur summa on plaanitud energiaagentuuri tööjõukuludeks. Sellele ma 2010. aasta osas juba vastasin. Usun, et minu eelnev jutt andis ka vastuse, miks see kõik ei ole oma olemuselt ministeeriumi töö. Selle agentuuri käivitamine peaks looma lisandväärtust: see on teatud sõltumatut analüüsi koordineeriv institutsioon, mitte ainult valitsusele allutatud tavaline riigiasutus. Ma arvan, et kui me teist teed läheksime, siis me ei looks sellist agentuuri, nagu me näeme muudes Euroopa Liidu riikides. Teatud sõltumatus valitsusest on väga oluline.
Neljas küsimus on juhi määramise kohta. Agentuuri juhi valis eelnimetatud energia- ja kliimaagentuuri nõukoda, kuhu kuuluvad nii erialaspetsialistid, ministeeriumi esindajad kui ka kõigi Riigikogu fraktsioonide esindajad. Küsimuse otsustamise juures oli ka Keskerakonna fraktsiooni esindaja, kes koos teiste nõukoja liikmetega kiitis nüüdseks ametisse nimetatud agentuuri juhi kandidatuuri heaks. Nagu öeldud, on praegu käsil teatud käivitusperiood. Agentuuri juht kinnitati ametisse projektijuhina, kes valmistab ette juriidiliselt kõige otstarbekama lahenduse agentuuri tegevuse laiendamiseks kas siis iseseisvana või osana mõnest juba eksisteerivast organisatsioonist. Kui seda puudutav otsus on langetatud, korraldatakse uus avalik konkurss juhi leidmiseks.
Viies küsimus puudutas Äripäevas käsitletud üritust Araabia Ühendemiraatides. Araabia Ühendemiraatidesse sõidu eesmärk oli osaleda Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri korralisel koosolekul. Nimelt on ka Eesti selle agentuuri asutajaliige. Lisaks tollele aastakoosolekule toimus n-ö maailma tulevikuenergia konverents ehk World Future Energy Summit 2010, mille raames toimusid kohtumised Masdari instituudi esindajatega. Eesti delegatsioon tutvustas neile võimalikke teadusalaseid koostööprojekte ja sõlmis kokkuleppeid. Eesti magistrandid ja doktorandid saavad agentuuri vahendusel minna Masdari stipendiaatidena Masdar Citysse teadusprojektide raames kaastööd tegema. Nüüdseks on toimunud ka Masdari instituudi esindajate vastuvisiit Eestisse ning märtsi jooksul viiakse läbi ühised kampaaniad, et tutvustada Eesti tudengitele õppimise ja teadustöö võimalusi Masdari instituudis. Kuna Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on Lähis-Ida piirkonnas oma esindaja, siis järgmise sammuna on kavas EAS-i ning Energia- ja Kliimaagentuuri koostöös valmistada ette ka ettevõtjate visiit, loomaks meie ettevõtjatele uusi võimalusi selles piirkonnas. Ja need uued võimalused võivad kindlasti olla seotud ka kliima- ja energiavaldkonnaga.
Kuues küsimus puudutas Riigikontrolli seisukohta. Agentuuri juhtimine on korraldatud sellise struktuuri järgi, nagu ma juba rääkisin. Agentuuri igapäevast tööd juhib agentuuri juht, kelle tegevuse üle teostab järelevalvet ja annab sisulisi suuniseid agentuuri nõukoda. Nõukoda kinnitab eelarve ja tegevuskava, samuti arutatakse nõukojas läbi tingimused ja protsessid, kuidas eri tegevussuundade raames toetusi jagama hakatakse. Agentuuri ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel on käivitunud päris hea koostöö, mille eesmärk on kujundada agentuurist sama tõhusalt toimiv organisatsioon, nagu on EAS ja KredEx. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Mul tekkis selline mulje – võib-olla see on ekslik –, et varem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei tegelnud nende asjadega või tegeles ebaefektiivselt ja sellepärast oligi vaja selline agentuur luua. Aga pärast seda, kui teie eelarve jagasite, tekkis ka selline arusaamine, et koolitus võtab kolmandiku, stimuleerimine võtab kolmandiku ja pärast jääb projektidele ka umbes kolmandik. Kandsite esimesele küsimusele vastates ette pika loetelu funktsioonidest, mis agentuurile pannakse, aga eelarves nagu ei ole seda kõike ette nähtud. Kas olete nõus täpsustama, kui palju läheb raha funktsioonide täitmiseks ja kes ...

Austatud küsija! Teie aeg on läbi.

Palun vabandust!

Ma sain aru, et küsimus on täpsemas teabes, kuidas see eelarve jaotus jaguneb. Julgen öelda, et administreerimiskulud on sellest 86 miljonist kuus miljonit, mis on tegelikult suhteliselt väike summa. Ülejäänud 69 miljonit on kas näidisobjektid või  võimalikud toetused energiaaudititele, projekteerimistele ja järelevalvele. Nende kohta on väga palju spetsiifilisi materjale ja ma loodan, et teie esindaja nõukojas on kaasatud arutellu, kuidas kõige mõistlikumalt seda raha suunata, et tegutsema motiveerida. Me ei taha motiveerida mitte ainult eraomanikke ja korteriühistuid, vaid ka riigi- ja omavalitsussektorit investeerima hoonete energiatõhususse.
Selles osas on meil täiesti ühesugune arusaam, et kui me räägime energia- ja kliimavaldkonnast, siis prioriteet on hoonete energiatõhusus. Seetõttu ongi suur osa esialgsetest summadest sinna suunatud. Me anname endale aru, et sellest ei piisa. Me anname endale aru ka sellest, et meil on tegelikult varasemast olemas KredExis töös olev ligi 800-miljoniline programm korterelamute energiasäästu suurendamiseks. Aga need ei ole teineteist välistavad tegevused ja minu arvates oli mõistlik kasutada roheliste initsiatiivi, et käivitada asjaomane tegevus märksa intensiivsemalt, kui alguses 2011. aastaks planeeritud oli. Meie suur ülesanne on saavutada edasiminek kõigepealt hoonete energiatõhusamaks muutmisel ja see töö seisab ees. Me astume alles esimesi samme ja kui ma vaatan eelarve jaotust, siis ka sellest vaatevinklist on see väga õige.
Nüüd võimalikud teised funktsioonid, mis ma ka ette lugesin. Küllap nende üle seisavad ees väga suured vaidlused. Praegu on põhimõtteline kokkulepe, et me peaksime, nagu ma märkisin, hiljemalt sügiseks saama laua peale ka selle initsiatiivgrupi ehk nõukoja ja praeguse agentuuri juhi, samuti kõigi asjaomaste institutsioonide visiooni, milline võiks olla agentuuri organisatsiooniline vorm ja mis täpsed funktsioonid võiksid talle jääda. Siin on erinevaid variante. Ma arvan, et võiksime seda arutada siis, kui meil on laual nõukoja ettepanek, kuidas teiste funktsioonidega edasi minna.

Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud minister, et andsite hea ülevaate, kuidas on Euroopa Liidu liikmesriikides energiaagentuurid moodustatud ja kuidas mujal see töö toimub. Kahjuks on Eesti alles lapsekingades. Aga mul on küsimus selle kohta, miks valiti meie delegatsiooni Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri aastakonverentsil Abu Dhabis, kus arutati maailma tulevikuenergia küsimusi  – ma saan aru, et Eesti on juba selle agentuuri liige –, just need inimesed. Kas valitsus andis neile volituse aastakonverentsil esineda ja milline on tulevikuplaan, kas agentuur hakkabki Eestit sellel konverentsil alati esindama?

Jah, minagi arvan, et Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri töös osalemine – ma rõhutan, just nii selles töös kui ka laiemalt niisugustes rahvusvahelistes võrgustikes osalemine – on meil lapsekingades. Eks see tundub võib-olla mõnele siin Eestis tõesti ehmatav, et kujutage ette, inimesed käisid Abu Dhabis! See on täiesti kujuteldamatu – kuidas on võimalik ühel Eesti inimesel sõita Abu Dhabisse. Aga ei olnud meie määrata, et see konverents toimus seal. Ning minu arvates on väga mõistlik, et nõukoda leidis võimaluse saata sinna meie inimesed, et nad saaksid n-ö hapnikku ja õhku, looksid kontakte. Toimus ju seal 2010. aasta kõige tähtsam üritus tulevikuenergia teemal. Kus siis veel käia? Kust veel kogemusi, suhteid ja teadmisi otsida? Mul oleks hea meel olnud, kui seal oleks rohkem Eesti inimesi olnud. Ma näiteks imestan, miks Riigikogu ei saatnud Abu Dhabisse oma esindajat, kes oleks loonud poliitilisi suhteid selles valdkonnas. Olnuks see nii, siis ei peaks me paljusid elementaarseid asju selgitama.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Muidugi on meile seda agentuuri vaja ja Keskerakond ei ole kunagi selle moodustamise vastu olnud. Aga seal nõukoja koosolekul väljendasin ma väga selgelt oma arvamust, et agentuuri tegemine käib nagu pükste jalga ajamine üle pea. See 86 miljonit on kindlalt liiga suur summa, oleks piisanud mõnest miljonist. Teistel riikidel on ju niisuguse agentuuri asutamise kogemus olemas. Meil on praegu selle agentuuriga, nagu on. Seda ei ole. Organisatsiooniliselt võinuks agentuuri klassikaliselt moodustada, mitte nii, nagu praegu käib, et alles kavandatakse projekte. Ja see eelarve on minu arvates ka väga lünklik. Olen seda öelnud ka nõukoja koosolekul.

Hea küsija, teie aeg on läbi! Palun, minister!

Aitäh, hea küsija! Õigemini vist küsimust ei olnudki, oli hinnang. Ma tõesti kutsun teid üles aktiivsemalt nõukojas osalema ja oma seisukohti tutvustama. Katsun aga teie kriitikale vastata. Jah, võiks ehk tõesti alustada valgelt lehelt, nii et mööda punast vaipa astuksid sisse maailma kõige targemad inimesed, kellele Eesti rahvas plaksutab. Tegelikult oleme me asunud vägagi keerulisi ülesandeid lahendama ja pole mõtet selleks eraldi pidulikke kontsertaktusi korraldada. See tee ei ole kahjuks võimalik.
Meie läksime seda teed mööda ja püüame seal tollest paigast edasi liikuda, kuhu me tänaseks jõudnud oleme. Kui ma vaatan seda nõukoda, mille töösse ka teie, härra Kaljuvee, olete oma panuse andnud, ja seda eelarvet, siis mulle tundub, et proportsioonid on päris head. Näidisprojekte on vaja, selles ei ole mingit kahtlust. On vaja selliseid näidisprojekte, millele ka avalikkus suuremat tähelepanu pöörab, millest on võimalik tuua häid eeskujusid.
Me vaidleme mitme agentuuri inimesega selle üle, kas need näidisprojektid peavad olema oma energiatõhususe nõuetelt maksimalistlikud või võime teha väiksema sammu. Selles osas on meil erinevad lähenemised, aga nendes ei ole mingisugust põhimõttelist vastuolu. Lihtsalt küsimus on, kui palju Eesti inimesed, perekonnad, korteriühistud, omavalitsused on valmis omalt poolt investeerima. Ega me ju kellelegi seda raha niisama anna.
Kindlasti on vaja toetada tegevust, mis puudutab nii energiaauditit, projekteerimist kui ka järelevalvet. Selles osas on väga palju kriitilist tagasisidet. Eks me tee ju ka praegu korterelamute energiasäästu programmi ning ikka on tuldud ja öeldud, et projektid ei ole täiuslikud, järelevalve oli kehv, ehitaja tegi valesti. Järelikult me peame asjaomaseid teadmisi ühtlustama. Ühtlustama ka seda, et korteriühistutel ei jää need projektid selle taha, et nad peaksid kulutama palju raha energiaauditile ja tõhusamale järelevalvele. Mulle tundub selle eelarve jaotus üldises plaanis mõistlik olevat. Selles mõttes olen ma teiega täiesti nõus, et ka mina ootan tegelikult aasta lõppu – tahan näha, kuhu me oleme aasta lõpus selle eelarve täitmisega välja jõudnud. Kui näidisprojektide taha ei tule piisavalt huvilisi, siis peame küsima, miks siis nii. Kas on olnud liiga rasked tingimused või miks ei ole huvi? Sest lõppkokkuvõttes on kõik üles ehitatud põhimõttel, et peab tekkima ka altpoolt tulev initsiatiiv.

Marika Tuus, palun!

Austatud minister! Kas teie meelest oli selle agentuuri loomine selles mõttes väga hästi ajastatud, et me tegime seda lisaeelarvega? Eks me kõik mäleta, kui keerulised lood olid sel suvel riigieelarvega – need olid väga pingelised ajad. Üleöö tõstsime käibemaksu, aktsiise jne. Selle agentuuri loomine ilmus päevakorrale ju tegelikult üleöö. Kust ta ikkagi nii järsku tuli?

Huvitav küsimus. Ma just rääkisin, ma olen ise ka üllatunud, et Riigikogu suutis nii kiiresti energiamajanduse arengukava vastuvõtmisel reageerida. Energiamajanduse arengukava võeti vastu juuli keskel ja alles seal me saime Riigikogu mandaadi, et meil on vaja mingit säärast institutsiooni, mille staatusest ja võimalikest rollidest tulevikus me rääkisime. Ja selle eest, et Riigikogu suutis kohe agentuuri käivitamiseks raha ette näha, peab Riigikogu kiitma!
Valitsuse jaoks on see lihtsalt uus võimalus kiiremini edasi liikuda. Meie esialgne plaan oli energia- ja kliimaagentuuri võimaliku loomisega tulla välja 2011. aasta eelarves. Selles mõttes oleme ühelt poolt nagu positiivses olukorras, et me leidsime oma arengukavale toetuse, aga teiselt poolt nõuab see kiiret tegutsemist. Eks sellest tulene ka teie kriitilised märkused, et paljud asjad on ebaselged, palju on küsimusi. Aga eks neid oleks pidanud hakkama lahendama ka siis, kui käsil on 2011. aasta eelarve, ent sinna on ju veel pikk maa. Minu arvates on väga mõistlik, et Riigikogu nägi juba varem ette mingid summad agentuuri asutamiseks.
Nüüd prioriteetsusest. Me kõik otsime lahendusi, uusi võimalusi majanduse kasvuks, uusi võimalusi investeeringuteks. Samas me teame, et nii energiavaldkonna kui ka kliimapoliitika võimalikud arengud mõjutavad meie majandust tugevalt. Me peame olema märksa tootlikumad, me peame olema märksa energiatõhusamad, me peame märksa rohkem kasutama oma innovatiivset potentsiaali, et selles valdkonnas erinevaid tooteid ja teenuseid pakkuda. Me peame seda algatama. Praegu on just õige aeg püüda algatada ka selliseid asju, mis kõigile saavad ehk selgeks 50 aasta pärast.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen veel kord tagasi Energia- ja Kliimaagentuuri moodustamise juurde. Kui Riigikogu rahanduskomisjonis oli sellest eelarve tegemisel juttu, siis tõepoolest keegi ei osanud ära seletada, milleks see 86 miljonit ära kasutatakse, milline on täpsem eelarve ja milline on selle agentuuri struktuur. Täna te tõite ise ka need puudused välja. Tõepoolest, te ei tea isegi seda, mis funktsioonid tulevikus agentuurile jäävad! See 86 miljonit oli enam-vähem laest võetud arv – see oleks võinud näiteks ka 76 miljonit olla. Aga ilmselt see raha ka kuidagi ära kasutatakse. Minu küsimus on: mis saab energia- ja kliimaagentuurist edaspidi? Kui see raha tänavu ära kasutatakse, siis milline võib olla eelarve järgmisel aastal?

Praegu me koostame ju 2011. aasta eelarvet ja osaliselt sõltub see kindlasti sellest, kuhu me jõuame 2010. aasta sügiseks agentuuri staatuse ja täpsemate funktsioonide osas. Kui me selle osa suudame selgeks vaielda, siis on ka selge juba 2011. aasta jne eelarve. Kui te panete tähele, siis siin on kaks võimalust. Agentuur võib jääda n-ö mõttetegevuse kohaks, analüüsikeskuseks, kes on teatud mõttes valitsusest sõltumatu. Aga agentuurile võib anda ka teatud investeerimisprogrammid vedada. Need on kaks erinevat võimalust. Kui me valime esimese lahenduse, siis ma ei välista üldse, et agentuur võiks olla tulevikus märksa tihedamalt seotud arengufondi ja seda laadi tegevustega. Kui me leiame, et tema kompetentsi jäävad ka sellised programmid, nagu praegu on KredExi programmid ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse taastuvenergiale suunatud programmid, siis hakkab agentuuri staatus olema hoopis teine.
Kolmas asi, mis pole mitte ainult meile, vaid laiemalt ebaselge, on see, milline hakkab olema kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteem pärast aastat 2013 ja milliseid institutsioone meil on vaja selle süsteemi käigus hoidmiseks. Sellestki on vaja omada mingisugust visiooni agentuuri staatuse määratlemisel ja sellestki sõltub nii 2011. aasta eelarve kui ka hilisemad eelarved.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud majandusminister! Ma tulen tagasi ühe kirjalikult esitatud küsimuse juurde, millest te suhteliselt pealiskaudselt üle libisesite. See oli neljas küsimus. Me soovisime teada saada, miks energiaagentuuri juhi leidmiseks ei korraldatud avalikku konkurssi. Kas te räägiksite täpsemalt, mitu kandidaati sellele kohale oli, mis olid valiku kriteeriumid ja kes selle valiku tegid. Nõukogu istungil, nii palju kui mina tean, tuldigi välja vaid ühe inimese kandidatuuriga. Ei olnud võimalik valida mitme hea spetsialisti vahel. Te ütlesite veel, et tegemist on ajutise juhiga, et tuleb korralik konkurss. Kas tuleb ja kui, siis millal?

Ma räägin kogu aeg ühte ja sama asja! Mis puutub agentuuri perspektiivi, siis me peame vaatama, millised on muutused ja milline ta staatus on. Te teate, et see on kindlasti laiem ja pikaajaline küsimus. See arutelu ootab meid veel ees. Nüüd konkreetselt selle üksuse juhist, mida me nimetame kliima- ja energiaagentuuriks. Tema staatus on tegelikult see, et ta on Sihtasutuse KredEx ühe osakonna juhataja. Esimesena me kutsusime kokku nõukoja. Nõukoda arutas ja leidis, et selleks, et mitte aega kaotada, oleks mõistlik teha suunatud pakkumisi inimestele, kellel on selles valdkonnas mingid teadmised, tahe ja potentsiaal hakata seda tööd vedama. Ja küllap sealt see kandidaat tuli. Ning kuna nõukoda toetas teda konsensusega ja minuni pole ühtegi kriitilist märkust jõudnud, siis usutavasti oli see aja kokkuhoiu mõttes väga mõistlik samm.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma haaran teil sõnasabast kinni. Kas te oskate öelda, kui paljudele võimalikele kandidaatidele nn sihtsuunitlusega pakkumine tehti?

Ma usun, et paljudele. Mina tean mitut inimest, kellele see pakkumine tehti. Ma ei hakka nimesid nimetama, kuna see oleks nende inimeste suhtes ebakorrektne. Aga ma tean vähemalt 3–4 inimest, kellele tehti samasugune pakkumine ja kes on energiaefektiivsuse ja kliimavaldkonnas pädevad eksperdid. Ega selle ala peale ei saa päris kõrvalt tulla, korralikud teadmised peavad olema.

Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Arupärimisele nr 372 on vastatud.

Läheme kolmanda arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikmete Toivo Tootseni, Lembit Kaljuvee, Ain Seppiku, Kalev Kallo, Toomas Vareki, Arvo Sarapuu, Lauri Laasi ja Kalle Laaneti 11. veebruaril 2010 esitatud arupärimine välisministri tegevusetuse kohta julgeoleku tagamisel. Vastab välisminister Urmas Paet. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Toivo Tootseni, et ta arupärimist tutvustaks!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! 30. septembril eelmisel aastal oli Riigikogus umbusaldushääletus välisministri ja justiitsministri vastu seoses Sergei Markovilt Schengeni viisa piirangu mahavõtmisega. Toona väitis välisminister Urmas Paet järgmist: "Viisakeeld pole karistus. Nii hoitakse riikide julgeolekut. Kusjuures Markovi ainsaks süüks on üks intervjuu, kus ta õigustas Eesti vastu suunatud küberrünnakuid. Hilisemates usutlustes on ta neist juttudest lahti öelnud." Kahjuks on aga asi läinud veelgi hullemaks. Tänaseks on Sergei Markov andnud mitmeid intervjuusid, mis kinnitavad tema varjamatult vaenulikku suhtumist meie riiki. Näiteks 15. jaanuari Eesti Päevalehes tsiteerib ajakirjanik Venemaa Riigiduuma liiget Sergei Markovit, kes ennustab Mustade Pantrite tekkimist Eesti Vabariiki põhjusel, et kui "venelaste rõhumine" Lätis ja Eestis jätkub, siis on oodata protestiaktsioone. See, mis toimus pronkssõduri ümber, olevat olnud alles esimene samm selles suunas. "Ei tasu imestada, kui leidub venelasi, kes soovivad kasutada Mustade Pantrite meetodeid ja hakkavad rakendama vägivalda ja kodanikuallumatust," ütles Markov oma intervjuus.
Välissuhtlemisseaduses on öeldud, et Välisministeerium töötab koos asjaomaste ministeeriumidega välja julgeolekupoliitika ja viisapoliitika põhisuundi ning teostab neid vastavalt oma pädevusele.
Nii kõigest eeltoodust kui ka seadusest tulenevalt ongi meil välisministrile õige mitu küsimust. Protokolli ja stenogrammi jaoks oleks võib-olla kõige parem, kui härra minister loeks ette küsimused ja siis vastaks neile. Aitäh!

Tänan! Palun arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Tere pärastlõunat, Riigikogu liikmed! Kuna arupärijate küsimused on kõigile kättesaadavad, siis piirdun ma küsimustele vastuste andmisega.
Vastus esimesele küsimusele. Euroopa Liidu ühtses ehk Schengeni viisaruumis Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ilmneda võivate negatiivsete arengute tõkestamiseks tugevdatava jälitustegevuse ja migratsioonikontrolli alase koostöö puhul teiste liikmesriikidega on oluline koostöö Siseministeeriumiga, kelle pädevuses on need küsimused nii riskianalüüsi kui ka meetmete osas. Samas ei näe ma, kuidas arupärimises kirjeldatu puudutab küsimuses nimetatud julgeolekupoliitika aluste sätet.
Vastus teisele küsimusele. Kõigepealt, Sergei Markovil on jätkuvalt Eestisse sissesõidu keeld. Välisministeeriumi usaldusväärsus ei ole kuidagi kahjustatud. Samas ei maksa unustada, et platvormi Sergei Markovile kõikvõimalike avalduste tegemiseks andis Keskerakonna Venemaa vennaspartei Ühtne Venemaa, kui selle liikmed nimetasid Markovi Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmeks. Nimelt nimetas Markovi Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmeks Venemaa Riigiduuma nõukogu, mille 11 liikmest 8 kuuluvad Keskerakonna vennasparteisse Ühtne Venemaa. Ma ei hakka spekuleerima, millal kedagi sissesõidukeelu nimekirja arvati.
Vastus kolmandale küsimusele. Mitte mingisuguseid.
Vastus neljandale küsimusele. Ma ei ole nõus küsimuses väidetuga. Aga eks selle juhtumi valguses on kindlasti veelgi tihenenud koostöö Siseministeeriumiga.
Vastus viiendale küsimusele. Veel kord: selle isiku on Keskerakonna vennaspartei Ühtne Venemaa nimetanud Venemaad esindama Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse, seega on ehk arupärijatel parteilisi hoobasid tema taltsutamiseks. Üldjuhul ei kehtestata Euroopa Liidus sanktsioone poliitiliste avalduste eest. Ja veel kord: Eestisse sissepääsu keeld Markovile kehtib.
Vastus kuuendale küsimusele. Kui mõne teise riigi tõesti kõrge ametiisik tõesti kasutab mõjukaid kanaleid Eesti maine kahjustamiseks, siis ei kavatse ma seda pealt vaadata. Kõik.

Tänan! Hea minister! Teile on küsimusi. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud välisminister! Teie vastustest jääb mulje, nagu oleks Keskerakond ja mitte teie teinud algatusi, et võtta viisakeelu nimekirjast välja mitmed poliitikud, kes on seotud Eesti-vastaste väljaütlemiste ja rünnakutega. Selle algatuse tegite siiski teie. Mis puudutab teie koostööd Siseministeeriumiga, siis on see teie mure ja meie mure ka, sest te olete välisminister. Aga minu küsimus on see: kas te ei räägiks uuesti, mis pani teid aasta või natuke vähem aega tagasi tegema seda algatust, et inimene nimekirjast välja võtta, ja mis tänaseks muutunud on, miks te pole püüdnud uuesti algatust teha, kas teie koostöö kolleegidega on seda suhtumist kuidagi ümber kujundanud?

Esiteks, seda ettepanekut ei teinud mitte mina, vaid selle ettepaneku tegi Välisministeerium. Selle põhjused on siinsamas Riigikogu saalis väga pikalt arutlusel olnud eelneva kõneleja nimetatud arutelu ajal. Stenogramm on kõigile lugemiseks avatud.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma juba eelmine kord küsisin seda, kas Välisministeerium on astunud samme, et kaotataks mõne Riigikogu liikme, kellel ei ole võimalik saada Venemaa viisat, selline n-ö viisakeeld. Võib-olla teie mõne oma sõsarpartei abiga saaksite asja korda ajada.

Kui on konkreetne juhtum, siis pöörduge, võib-olla saamegi.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Küll me pöördume, kui on tõsine põhjus, ja praegu niisugune tõsine põhjus on. Te ütlete, et sanktsioone ei rakendata poliitiliste avalduste eest, ja ütlete, et teie reageerite siis, kui asi on väga tõsine. Seesama Sergei Markov on järgmisena ennustanud Mustade Pantrite ehk sellise rühmituse, kes võitleb kehtiva riikliku korralduse vastu, tekkimist Eestis. Teisiti ei saa seda tõlgendada, kuna ta on öelnud, et kuna jätkub venelaste rõhumine Lätis ja Eestis, siis on oodata protestiaktsioone. Öelge mulle, kas te seda avaldust võtate tõsiselt või see ei ole see avaldus, mis sunniks teid kuidagi oma aktiivsust näitama.

Kõiki olulisi avaldusi võetakse tõsiselt, aga samas ei ole kindlasti väga tark igasugustele ütlejatele kuidagi hagu lõkkesse juurde visata. Teiseks, mis puudutab Euroopa Liidu sanktsioone, siis need seatakse tavaliselt ikkagi riikide ja nende juhtkondade vastu, lähtuvalt riigi kui sellise poliitikast.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh! Minu küsimus pole päris otse selle arupärimisega seotud, aga ta puudutab ikkagi suhteid Venemaaga ja Venemaa-teemat. Teie hea kolleeg Soome välisminister tegi ettepaneku, et Euroopa Liidul tuleks kehtestada Venemaaga viisavabadus. Kuidas teie sellesse suhtute selles kontekstis, et meil on Venemaaga keerulised suhted? Võib-olla, kui Eesti seda toetaks, läheksid meie suhted paremaks. Markovi teemal saaksime me võib-olla tagasi selle, mille me kaotasime Nord Streamiga võideldes, ja võib-olla Eesti võiks mõelda sellele, et oleks viisavabadus Euroopa Liiduga, tähendab, et toetada Stubbi?

Aitäh! See muidugi ei ole ainult Soome välisministri väljaöeldu. Tegelikult oli ka Soome välisministri mõte mõnevõrra pikem kui see üks aspekt. Seda, mis puudutab tulevikus võimalikku viisavabadust Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, ei maksa kindlasti välistada ega öelda sellele ei. Lõppude lõpuks on Eesti alati olnud isikute Euroopas vaba liikumise pooldaja. Samas, mis puudutab Euroopa Liidu ja Venemaa viisasüsteemi edasist lihtsustust, mis võiks viia ka viisavabaduseni, siis seal on meie hinnangul mõned tingimused, mis enne seda otsust peaksid olema täidetud, alates reisidokumentide turvalisusest ja olemasolevate lepete 100%-lisest täitmisest, sealhulgas Euroopa Liidu ja Venemaa vahel sõlmitud tagasivõtulepete täitmisest, ning on ka selline poliitiline loogika, et Euroopa Liidul on kandidaatriigid, on idapartnerluse partnerriigid, kes poliitilise loogika järgi ei peaks jääma viisasüsteemi lihtsustamise tempo poolest Venemaaga võrreldes maha. Ka nende riikidega tuleks edasi liikuda vähemalt niisama kiiresti kui Venemaaga. Kui kõik see on arvesse võetud ehk see keskkond on arvesse võetud, siis kindlasti ei ole ma see, kes ütleks, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ei peaks tulevikus viisavabadus tekkima.

Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Arupärimisele on vastatud.

Läheme neljanda arupärimise juurde, mille esitasid Riigikogu liikmed Vladimir Velman, Ain Seppik, Nelli Privalova, Toivo Tootsen, Enn Eesmaa, Tiit Kuusmik, Kalle Laanet, Eldar Efendijev, Inara Luigas, Olga Sõtnik, Lauri Laasi ja Helle Kalda 25. jaanuaril 2010. Arupärimise teema on kodanikuühenduste rahastamine. Sellele vastab regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Vladimir Velmani, et ta arupärimist tutvustaks!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud regionaalminister! 25. jaanuaril s.a esitasid 12 Keskerakonna fraktsiooni liiget arupärimise, mille sisu on järgmine.
2008. aastal asutas Vabariigi Valitsus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK), mille missiooniks on selle kodulehe järgi organisatsioonide, uuenduslike ideede ja tegevuste rahastamise kaudu kaasaaitamine Eesti vabaühenduste tegevusvõimekuse suurendamisele, kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna ja kodanikuühiskonna kujundamisele.
Kodanikuühenduste riikliku rahastamise puhul ei ole rahastamisotsuste kriteeriumid selgelt kindlaks määratud, selle toob välja ka kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2011–2014. Ministeeriumid valivad strateegilised partnerid, kelle rahastamisega hoolitsetakse ühenduste võimekuse ja jätkusuutlikkuse säilitamise eest.
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali on asutanud Vabariigi Valitsus regionaalministri valitsemisalas sihtotstarbelise riigieelarvelise eraldise kasutamiseks.
2009. aastal eraldas KÜSK 500 000 krooni toetusallkirjade kogumist võimaldavale projektile "Petitsioon.ee", mille on esitanud MTÜ Eesti Omanike Keskliit. Nimetatud projektiga seotud netiaadress registreeriti 7. juulil 2009 MTÜ Eesti Kinnisvaraomanike Tallinna Ühenduse nimele, kuid praeguseks ei ole see tööle hakanud.
Tulenevalt eelkirjeldatud probleemipüstitusest palume teil vastata järgmistele küsimustele. Esiteks, milliseid kriteeriume arvesse võttes ja hinnates tehakse rahastamisotsuseid kodanikuühendustele eraldatavate summade osas? Teiseks, kuidas kontrollitakse kodanikuühendustele riigieelarvest eraldatud raha kasutamist? Kolmandaks, kas teie arvates on kodanikuühendustele riigieelarvest eraldatud summade kasutamine piisavalt läbipaistev ja mida plaanib Vabariigi Valitsus selles osas muuta? Neljandaks, miks ei ole eelnimetatud MTÜ projekt siiani tööle hakanud ja milleks on kasutatud projekti elluviimiseks KÜSK-i eelarvest eraldatud 500 000 krooni? Tänan!

Tänan! Ma palun arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli regionaalminister Siim Kiisleri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Vastan arupärimise küsimustele järjekorras.
Esimene küsimus: "Milliseid kriteeriume arvesse võttes ja hinnates tehakse rahastamisotsuseid kodanikuühendustele eraldatavate summade osas?" Kodanikuühiskonna Sihtkapitalis tehakse rahastamisotsused sihtkapitali nõukogu poolt, lähtudes nõukogu kehtestatud taotlusvoorude ja avatud konkursside tingimustest ning KÜSK-i nõukogu kinnitatud dokumendist "SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital taotlusvooru avamise, taotluste ja heade ideede konkursi projektide menetlemise, toetuse avalikustamise ja toetuste kasutamise kontrollimise kord". Vastavalt nendele dokumentidele on välja töötatud hindamiskriteeriumid. Kõiki projekte hindavad hindamiseksperdid, tavaliselt kolm eksperti, kes teevad nõukogule ettepaneku projekti rahastamise või mitterahastamise kohta. Sihtkapitali vastavad dokumendid ja nõukogu koosolekute protokollid ning toetusesaajad on avalikustatud KÜSK-i kodulehel. Ütlen kokkuvõtvalt, et hindamine toimub kahes etapis: tehniline hindamine ja sisuline hindamine. Seal on omakorda täpsemalt välja toodud, mida hinnatakse tehnilise hindamise puhul ja mida sisulise hindamise puhul.
Teine küsimus: "Kuidas kontrollitakse kodanikuühendustele riigieelarvest eraldatud raha kasutamist?" Kodanikuühendustele riigieelarvest eraldatud raha kasutamist kontrollitakse vastavalt sõlmitud toetuslepingutele. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali puhul on raha kasutamise kontrolli põhimõtted sätestatud eelmainitud taotlusvooru avamise, taotluste ja heade ideede konkursi projektide menetlemise, toetuse avalikustamise ja toetuste kasutamise kontrollimise korraga. Loen teile selguse mõttes mõne punkti ette. Näiteks punkt 7.6 ütleb: "KÜSK büroos kontrollivad sisulist aruannet ja selle vastavust tegevuskavale ja projekti eelarvele ning antud korra ja taotlusvooru tingimuste nõuetele programmide juht ja programmide koordinaator. KÜSK pearaamatupidaja kontrollib finantsaruannetes kajastatud finantstoimingute seaduslikkust. Vajadusel küsivad KÜSK töötajad täiendavaid selgitusi projektijuhtidelt ja/või raamatupidajatelt ja/või juhatuse liikmetelt ning kontrollivad toetust saanud organisatsioone kohapeal projekti sisulise ja finantsaruandluse algdokumentide ja aruannete täielikkuses ja õigsuses veendumiseks. Aruannete korrektsuse korral viseerivad kontrollijad koos aruandega esitatud maksetaotluse, mille seejärel allkirjastab KÜSK juhataja toetussumma ülekandmiseks." Siin on veel pikalt ja väga detailselt neid kontrollimise mehhanisme kirjeldatud. Kogu see informatsioon on kodulehel kättesaadav. Aga ma tsiteerin ka paari punkti ühest teisest peatükist. See on peatükk 8 "Toetuse ja projekti avalikustamine kui kontrolli instrument", mille punkt 8.1 ütleb: "KÜSK toetused ja toetatud projektide käik avalikustatakse, mis võimaldab avalikkusel ja huvitatud isikutel kontrollida toetuse sihipärast kasutamist." Punkt 8.2: "KÜSK toetatud projektide lühiülevaated esitatakse KÜSK kodulehel ja lingitakse projekti elluviija kodulehele." Punkt 8.3: "Toetuse saajad avaldavad oma organisatsiooni või projekti kodulehel minimaalselt projekti nime, lühikirjelduse ja eesmärgid, projekti tegevuskava ja eraldatud toetuse summa ning regulaarselt projekti üritused, väljundid ja tulemused." Ma arvan, et see tugev avalikustamise pool on ka väga oluline kontrolli instrument.
Kolmas küsimus: "Kas Teie arvates on kodanikuühendustele riigieelarvest eraldatavate summade kasutamine piisavalt läbipaistev? Mida plaanib Vabariigi Valitsus selles osas muuta?" Siseministeerium tegeleb kodanikuühenduste riigieelarvelise rahastamise teemaga aktiivselt. Oleme tuginenud Poliitikauuringute Keskuse Praxis poliitikaanalüüsile, kodanikuühenduste riigieelarvelise rahastamise analüüsile 2006. ja 2007. aasta kohta, BDA Consulting OÜ analüüsile "Hasartmängumaksust ühendustele toetuste eraldamise ja kasutamise põhimõtete mudeli koostamine" ning mitmele varasemale uuringule. Oleme koostanud kodanikuühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kontseptsiooni ja see kontseptsioon sai heakskiidu Vabariigi Valitsuse 26. märtsi 2009. aasta kabinetinõupidamisel. Selle kontseptsiooni peamine eesmärk on luua kodanikuühenduste riikliku rahastamise terviklik süsteem riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Samuti on seatud eesmärgiks, et vabaühenduste rahastamine peab olema senisest paremini seotud riigi strateegilistes arengukavades seatud eesmärkidega. Meie ministeerium on asunud koostama kodanikuühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kontseptsiooni rakenduskava, mille elluviimise tulemusel muutub riigieelarvest eraldatavate summade kasutamine korrastatumaks ja läbipaistvamaks.
Neljandaks küsitakse, miks ei ole eespool nimetatud MTÜ projekt siiani tööle hakanud ja milleks on kasutatud projekti elluviimiseks KÜSK-i eelarvest eraldatud 500 000 krooni. Esmalt juhin tähelepanu, et kõne all oleva projekti lõpptähtaeg on 30. aprill 2010. See ei ole veel kätte jõudnud. Portaali avamise tähtaeg lükkus Eesti Omanike Keskliidu selgituste kohaselt mõnevõrra edasi ID-kaardiga massilise digitaalallkirjastamise lahenduse ning kasutajasõbraliku kujunduse väljatöötamisel tekkinud probleemide tõttu. Tänaseks on selle projekti sisuks olev portaal petitsioon.ee käivitunud. Saate selle leheküljega soovi korral tutvuda. Just ise enne arupärimisele vastamist vaatasin, see täiesti töötas. Märtsi alguses avati beetaversioon. Tänaseks on aktsioone algatanud Kakumäe Selts, Eesti Roheline Liikumine ja tuntud infotehnoloogiaspetsialist Peeter Marvet. Projekti elluviimiseks eraldatud raha on ette nähtud kasutada sihtotstarbeliselt projektis kirjeldatud ja põhjendatud portaali käivitamiseks. Kodanikuühiskonna Sihtkapital on üle kandnud 350 000 krooni IT-arenduse väljatöötamiseks. Ülejäänud toetusraha ei ole seni veel omanike keskliidule üle kantud, seda teeb KÜSK alles projekti lõpus, projekti tulemuslikkuses ja kulude põhjendatuses veendunud olles. Ma veel täiendavalt ütlen, et KÜSK on käivitatud valitsuse korralduse alusel. See tuleneb ka koalitsioonileppest, kus oli kirjas, et moodustatakse Kodanikuühiskonna Sihtkapital, rahastatakse seda riigieelarvest igal aastal 20 miljoni krooniga, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tegevuse eesmärk on kodanikuühiskonna toetamine ning toetuste jagamisega tegelemine delegeeritakse kodanikuühenduste katusorganisatsioonidele. Päris 20 miljonit krooni me kahjuks ei ole suutnud igal aastal eelarves tagada, seoses kärbetega, aga kärped on olnud proportsioonis muude valdkondade kärbetega. Ma arvan, et kokkuvõttes on hea, et selline samm on astutud. Sellise sihtkapitali idee on ka teistes riikides tunnustust leidnud ja see on toodud positiivse näitena selle kohta, kuidas riik delegeerib kodanikuühiskonna toetamise kodanikuühiskonna enda kätte katusorganisatsioonide esindajate kaudu. Aitäh!

Tänan! Austatud minister! Teile on küsimusi. Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma loomulikult toetan seda, et kodanikuühiskonda peaks rahastama, et see oleks jätkusuutlik. Aga mulle on natuke arusaamatu see, et kui omanike keskliidule on riigieelarvest juba eraldatud kaks miljonit krooni, ja seda ilmselt haldab või kontrollib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kuna ta kuulub selle ministeeriumi alla, siis milliste kriteeriumide järgi eraldatakse talle raha riigieelarvest, mis kriteeriumide alusel eraldati 2009. aastal KredExilt veel täiendavalt 160 000 krooni ja veel 500 000 eraldati teile alluvalt institutsioonilt. Miks on niisugune eelistus, et teatud osale eraldatakse kodanikuühiskonna raha selliselt ja eraldatakse veel täiendavalt raha? Mis kontseptsioon see teil selline on?

Mis puudutab teistest valdkondadest, teiste ministeeriumide poolt raha eraldamist, siis, nagu ma aru saan, olete te selle kohta ka majandusministrile arupärimise esitanud ja ma usun, et ta andis teile põhjalikud vastused, selgitas seda. Mina saan siin vastata konkreetse rahaeraldise kohta, mille on teinud Kodanikuühenduse Sihtkapital. See on selgelt olnud taotluspõhine. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu on seda arutanud, seda on hinnatud ja see on otsustatud. Loen teile igaks juhuks ette KÜSK-i nõukogu liikmed, et te näeksite, et see on üsna laiapõhjaline seltskond. Sinna kuuluvad Tiit Riisalo, Peep Mardiste, Maris Jõgeva, Juhan Kivirähk, Lauri Läänemets, Paul-Eerik Rummo, Kaia Sarnet, Tiina Tamm, Jaan Tammsalu ja Toomas Trapido. Nii et siin on esindatud nii riik kui ka katusorganisatsioonid. Ma usun, et see nõukogu teeb õigeid otsuseid ja valib välja taotlusi, mis seda väärivad. See on puhtalt projektipõhine rahastamine, organisatsioon pakkus välja projekti, sai KÜSK-i toetuse. Siin ei ole küsimus mitte nii väga taotlejas, vaid selles, kas projekt on hea või halb. Ju siis nõukogu leidis, et see on hea projekt.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Me vaatasime, et üks MTÜ on lausa üle kullatud, võib öelda, et briljantidega ehitud riigi poolt. Kas see on puhas juhus, et selle MTÜ juhtorganitesse kuuluvad teie erakonnakaaslased Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu? Kui selle juhtorganites oleksid näiteks Lauri Laasi ja Lembit Kaljuvee, kas see MTÜ oleks saanud niisama palju riigi toetust?

Ma rõhutan veel kord, et see KÜSK-i nõukogu otsus ei ole kuidagi seotud ei Riigikogu ega ka ministeeriumiga, nad on oma otsustes kindlasti vabad. See oligi KÜSK-i loomise eesmärk. Ma usun küll, et kui härra Laasi ja teised lugupeetud inimesed oleksid sellise taotluse esitanud ja see projekt oleks olnud niisama suur, nagu ta on, siis toetus oleks saadud. Ma olen kindel, et hinnati projekti. Kindlasti hinnati ka taotleja suutlikkust projekti ellu viia, kuid eelkõige hinnati projekti. Aga te võite kindlasti pöörduda selle liidu poole, nendega liituda ja taotleda ka enda valimist selle liidu juhtorganitesse.

Kadri Simson.

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma läksin teie vastuseid kuulates ka koduleheküljele petitsioon.ee, mis nüüd tõepoolest olemas on. Te enne ütlesite, et tehakse mitmeid küsitlusi. Te jätsite tagasihoidlikult mainimata, et teie head erakonnakaaslased Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu on üles pannud küsitluse "Monopolidele seadusega päitsed pähe" ja on korjanud sinna kokku 33 000 allkirja. Kui ma nüüd täpsemalt vaatasin seda asja, siis ma nägin, et siin on igasuguseid huvitavaid tähekombinatsioone. Näiteks on alla kirjutanud keegi, kelle nimi on Heeaxiageaf. Ma ei usu, et see on väga levinud eesti nimi, ja ID-kaardiga seda vaevalt kinnitada sai. Ka keegi Trammimemm Trammimemm on alla kirjutanud. Kas te ikka kontrollite, kas see raha on läinud korrektse programmi väljatöötamiseks? Siin tundub olevat tegemist, punkt 1, valimispropagandaga ja, punkt 2, ebakvaliteetse programmiga, mille puhul tahetakse anda legitiimsus küsitlustele, millel tegelikult pole rohkem legitiimsust kui kõigil senistel internetiküsitlustel.

Kindlasti kontrollime, aga, nagu ma ütlesin, esmakontrolli peab tegema KÜSK ise. See ongi asja mõte. Meie kindlustame kodanikuühiskonnale sellise rahastamise, et nad saavad ise neid otsuseid langetada. Mis puudutab konkreetset küsimust, siis minu teada see aktsioon, millele te viitate, sai alguse juba varem. See on tehtud varasemal, vähem turvalisel platvormil. Kui ma olen õigesti aru saanud, siis suur hulk allkirju on sealt ümber tõstetud. Lõpptähtaeg on, nagu ma ütlesin, järgmise kuu lõpus. Ma loodan, et see hakkab edaspidi tööle väga turvalisel platvormil, nii et allkirjastajate või n-ö hüpoteetiliste toetajate sellised trikid ei ole enam võimalikud.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kui tihti minister isiklikult viskab pilgu projektidele, mis maksavad rohkem kui pool miljonit?

Ma olen püüdnud ennast enam-vähem kursis hoida sellega, millega Kodanikuühiskonna Sihtkapital tegeleb. Toetatud projekte on tõesti väga palju. Meie ministeeriumist on ka üks esindaja selles nõukogus, ta on üks kümnest nõukogu liikmest. Isiklikku kontrolli ma ei teosta. Nagu ma olen siin juba korduvalt kinnitanud, ma arvan, et see nõukogu väärib usaldust. Ta on, esiteks, üsna laiapõhjaline, ning, teiseks, ma arvan, et avalikustamine on ka väga hea kontroll. Kui oleksid näha ikkagi tõsised kuritarvitused, kui oleks näha, et näiteks on eraldatud raha mingi projekti teostamiseks, ja me kõik näeme, et see projekt ei ole tegelikult teostatud, siis kindlasti see tuleb välja, me võtame meetmed ja on kindel, et ka see raha saab tagasi nõutud.

Inara Luigas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite just, et väga hea asi on avalikustamine, et kui on esitatud taotlus ja toimub rahastamine, aga tuleb välja, et selle taotluse alusel pole tegevusi toimunud, siis nõutakse raha tagasi. Aga kui juhtub nii, et selle taotluse alusel toimuvad tegevused, mis tegelikult ei lähe kokku eesmärgipüstitusega, eesmärgid on hoopis teised, ja selle projektiga tehakse hoopis poliitilist propagandat, kas sellisel juhul te arvate ka, et selle raha võiks tagastada?

Teate, ma vaatasin seda kodulehekülge ja ma küll ei kujuta ette, et sellise kodulehekülje loomine oleks iseenesest poliitiline propaganda. See, milliseid aktsioone seal korraldada saab, on nende aktsioonide korraldajate küsimus, aga see raha on ju eraldatud selle portaali loomiseks. Et selline portaal on olemas (ma ühinen siin nõukogu seisukohaga), on pigem hea, on hea, et selline võimalus on.

Austatud minister! Ma tänan teid vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Arupärimisele on vastatud.

Läheme viienda arupärimise juurde, mille esitasid Riigikogu liikmed Tiit Kuusmik, Kalle Laanet, Enn Eesmaa, Vladimir Velman, Toivo Tootsen, Nelli Privalova, Evelyn Sepp, Lauri Laasi, Marika Tuus, Eldar Efendijev, Kalev Kallo ja Nikolai Põdramägi 28. jaanuaril 2010. Arupärimine on ravikindlustamata inimeste ebavõrdse kohtlemise kohta. Vastab regionaalminister Siim Kiisler. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Tiit Kuusmiku, et ta arupärimist tutvustaks!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! 25. jaanuaril s.a esitasid Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed arupärimise, mis käsitles ravikindlustamata inimeste ebavõrdset kohtlemist. Selle aluseks oli Tartu Ülikooli ja õiguskantsleri büroo koostöös valminud uuring "Ravikindlustusega hõlmamata isikute olukord Eesti Vabariigi kohalikes omavalitsustes", mis tõi välja kogu selle probleemi olemuse.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Eestis on aga inimesi, kelle puhul see õigus ei ole täielikult tagatud. Tegemist on isikutega, kes ravikindlustuskaitse puudumise tõttu ei suuda tervishoiukulusid tasuda ning sellepärast puudub neil ka juurdepääs tervishoiuteenustele. 2008. aastal oli Sotsiaalministeeriumi andmete põhjal nimetatud isikute osakaal Eesti Vabariigi elanikkonnas 4,23%.
Ravikindlustusega hõlmamata isikutele on praegu riigi poolt garanteeritud vaid vältimatu abi, kiirabiteenuse ning teatud psühhiaatrilise abi kättesaadavus. See tähendab, et ravikindlustuseta isikutele on abi tagatud vaid olukorras, kus selle edasilükkamine või andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Üldarstiabi, eriarstiabi ja õendusabi eest tasub ravikindlustusega hõlmamata isik ise. Samuti ei ole kindlustamata isikule ette nähtud ravimihüvitist ega hambaraviteenuse hüvitist.
Eesti Vabariigi poolt 31. mail 2000. aastal ratifitseeritud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta eeskujul võib riigi tegevuse isikute tervise kaitsel jagada kolmeks: riigi kohustus astuda tervise kaitsel preventiivseid samme, kohustus luua ravikindlustussüsteem ning tagada igaühe õigus meditsiinilisele terviseteenusele. Ravikindlustussüsteemi loomisel peab riik looma toimiva solidaarse süsteemi, millega oleks muu hulgas kaetud isikud, kes ei ole võimelised kindlustusmakseid maksma. Arvestades igaühe õigust tervise kaitsele, peab riik tagama isikutele, kes ei ole hõlmatud ravikindlustusega või kes ei suuda oma ravikulusid katta ka muudest allikatest, juurdepääsu sõltumatule terviseteenusele. On kaheldav, kas praeguses mahus riigi poolt võimaldatav tervise kaitse ravikindlustusega hõlmamata isikutele on vastavuses nii põhiseaduses sätestatud igaühe õigusega tervise kaitsele kui ka parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalhartas toodud riigi kohustusega tagada, et iga piisavate elatusvahenditeta isik saaks küllaldast abi ning haigestumise korral oma seisundile vastavat hooldust.
Sotsiaalministeeriumi andmetel on mõned kohalikud omavalitsused üle võtnud riigi kohustuse tagada isikute õigus tervise kaitsele piisava arstiabi kättesaamise tagamise teel ning võimaldavad oma territooriumil elavatele ravikindlustusega hõlmamata isikutele juurdepääsu kohaliku omavalitsuse rahastatavale üldarstiabile. Sellise õiguse annab neile tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 53, mille kohaselt võivad kohalikud omavalitsused tervishoiuteenuseid rahastada. Kohaliku omavalitsuse initsiatiivil üldarstiabi võimaldamine ravikindlustusega hõlmamata isikutele sõltub aga kohaliku omavalitsuse suvaõigusest otsustamisel ning ressursside olemasolust. Sellepärast ei saa riik jätta isikute põhiõiguse, õiguse tervise kaitsele, tagamist kohalike omavalitsuste otsustusküsimuseks ilma selliseks tegevuseks kohustava normi ning kulude katmise otsustamiseta.
Seoses sellega huvitab arupärijaid selle uuringu regionaalpoliitiline aspekt ning riigi ja kohalike omavalitsuste kohustuste ja vahendite vahekord. Austatud ministrile on esitatud neli küsimust. Eeldades, et ministril on lihtsam vastata, kui ta ka küsimused ette loeb, jätan küsimused ette lugemata. Aitäh!

Tänan! Palun arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli regionaalminister Siim Kiisleri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Vastan küsimuste kaupa.
Esimene küsimus: "Kuidas antud uuringu järeldused mõjutavad Vabariigi Valitsuse regionaalpoliitilisi meetmeid?" Tervishoiupoliitika eest vastutava Sotsiaalministeeriumi hinnangul vajab ravikindlustusega hõlmamata isikutele üldarstiabi kättesaadavaks muutmise küsimus lahendamist. Selleks töötati kontseptsioonid välja juba 2008. aastal. Kuna aga paraku ei ole tegemist mitte regionaalse, vaid tervishoiupoliitilise küsimusega, ei ole ka põhjust võtta täiendavaid regionaalpoliitilisi meetmeid. Juhul kui peetakse vajalikuks ravikindlustuseta isikutele lisateenuste loomist, tuleb seda teha eelkõige tervishoiupoliitiliste meetmetega.
Teine küsimus: "Uuring viitab selgelt, et riigil on kohustus võtta endale ravikindlustusega isikute kaitse, see tähendaks tänases olukorras rahaliste vahendite eraldamist kohalikele omavalitsustele. Kui suurt rahaeraldust see tähendaks ning millal kavatseb riik antud kohustuse täita?" Ravikindlustusega isikute kaitse on Eestis tagatud. Ilmselt on küsijad silmas pidanud siiski ravikindlustuseta isikuid. Kui me nendest räägime, siis Sotsiaalministeeriumi 2008. aastal tehtud arvestuste kohaselt kaasneks ravikindlustamata isikutele lisaks vältimatule arstiabile perearstiteenuse tagamisega ja kaasnevalt ka ravimite kompenseerimisega riigieelarvele arvestuslikult 109 miljonit krooni lisakulu. Need olid 2008. aastal tehtud arvestused, mis tuginesid 2008. aastal kindlustamata isikute arvule. Kuna kindlustamata isikute arv on suurenenud ligikaudu 12%, siis võib eeldada kaasnevate kulude suurenemist, mis teeks riigieelarve lisakuluks suurusjärgus 122 miljonit krooni. Seda algatust arutati 2008. aastal valitsuskabineti istungil, kuid selles küsimuses otsust ei langetatud.
Kolmas küsimus: "Paljud kohalikud omavalitsused on vabatahtlikult riigi tegematajätmise oma õlule võtnud, siiski on kohalikke omavalitsusi, kus vastavat sotsiaalset tagatist pole loodud. Palun andke nende kohalike omavalitsuste nimekiri, kus ravikindlustusega hõlmamata isikutel puudub igasugune ligipääs arstiabi esmatasandi teenusele! Kui kaua antud olukord võib veel kesta ning millised on Teie poolt võimalikud loodavad meetmed?" Tasuta on ravikindlustusega hõlmamata isikutele praegu riigi poolt garanteeritud vältimatu abi, kiirabiteenuse ning teatud psühhiaatrilise abi kättesaadavus. See tähendab, et ravikindlustuseta isikutele on tasuta abi tagatud olukorras, kus selle edasilükkamine või andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Üldarstiabi, eriarstiabi ja õendusabi eest peab ravikindlustusega hõlmamata isik ise tasuma, samuti ei ole kindlustamata isikule ette nähtud ravimihüvitist. Probleem ei seisne seega mitte absoluutses ligipääsu puudumises, vaid selles, et osal kindlustamata isikutel ei pruugi olla kõigi üldarstiabiteenuste eest tasumiseks vahendeid ja ka omavalitsused neid teenuseid ei rahasta. Parim ülevaade omavalitsuste tegevustest sel teemal on selles uuringus, mida te oma arupärimises tsiteerisite ja mida ma üle kordama ei hakka. Sotsiaalministeerium kahjuks täpsemat statistikat ei kogu ega oma ning seega ei ole mul võimalik teile seda ka esitada. Sellise informatsiooni me saime. Kas ja mis ulatuses tagada ravikindlustamata isikutele täiendavaid tasuta teenuseid, on eelkõige tervishoiupoliitiline küsimus. Inimese tervise kaitse ei peaks sõltuma tema koduomavalitsuse rahanduslikust olukorrast või prioriteetidest. Regionaalpoliitika mõõde tuleb praeguses olukorras, kus omavalitsustele on antud võimalus, kuid mitte kohustus vastavaid teenuseid rahastada, sisse eelkõige omavalitsuse võimekuse kaudu oma elanikele lisateenuseid pakkuda või nende eest tasuda. Vähem võimekad kohalikud omavalitsused ei ole suutelised pakkuma erinevaid teenuseid ja täitma erinevaid ülesandeid, olgu selleks siis ravikindlustamata inimeste esmataseme arstiabi ja ravimite hüvitamine või näiteks talvel teede lumest lahti lükkamine. Olen korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kohalikud omavalitsused on erineva võimekusega, ning olen teinud ettepanekuid, kuidas kohalike omavalitsuste võimekust, sealhulgas finantsvõimekust võrdsustada, kuid seni on need ettepanekud tagasi lükatud ning omavalitsuslike ülesannete täitmise kvaliteet on eri kohalikes omavalitsustes senini erinev. Regionaalpoliitiliste meetmete ülesanne on anda omavalitsustele ühetaolised võimalused oma elanikele teenuseid pakkuda. Sel eesmärgil suunab riik igal aastal tasandusfondi kaudu üle miljardi krooni kohalikele omavalitsustele tulubaasi ühtlustamiseks. Lisaks on selle aasta eelarves ette nähtud täiendavalt 120 miljonit krooni nende kohalike omavalitsuste lisatoetamiseks, kelle tulud on eriti palju vähenenud. See annab ka kehvemasse olukorda sattunud omavalitsustele võimaluse omavalitsuslikke ülesandeid täita. See, kuidas ja mis alustel omavalitsus neid vahendeid kasutab, on kohaliku omavalitsuse prioriteetide küsimus.
Neljas küsimus: "Kuidas on tagatud tervishoiuteenus kui avalik teenus regionaalselt ning millised on olnud ebaühtlase arengu peamised põhjustajad?" Sotsiaalministeeriumi hinnangul võib nii perearstiabi kui ka eriarstiabi geograafilist kättesaadavust hinnata heaks. Esmatasandi tervishoiu arengukava koostamisel olukorda kaardistades tõdeti, et kõigist perearsti tegevuskohtadest 35 kilomeetri kaugusel või lähemal asub vähemalt veel üks perearsti tegevuskoht. Geograafilise kättesaadavuse säilitamiseks võetakse eri meetmeid: personali koolitamine piisavas mahus, kaugusetasu perearstidele, motiveerimaks perearstide töötamist keskustest kaugemal. Haiglavõrk on korraldatud nn kuldse tunni põhimõtte järgi, see tähendab, et statsionaarse eriarstiabi kättesaadavus on tagatud 70 kilomeetri või 60-minutilise autosõidu kaugusel. Pigem on kujunemas olukord, kus geograafilise kättesaadavuse hoidmiseks on vaja optimeerida osa haiglate teenustepakette jätkusuutlikkuse tagamiseks, kuna patsientide eelistuste ja elanikkonna vähenemise tõttu kahanevad teenusemahud ei taga väiksemates maakondades kvaliteedi säilitamist ja ratsionaalset ressursikasutust. Pean siin paraku ka mainima, et Riigikontrolli hinnangul on meie haiglavõrk pigem liiga suur. Aitäh!

Hea vastaja! Teile on vähemalt üks küsimus. Marika Tuus, palun!

Aitäh! Austatud minister! Meil on praegu 90 000 ravikindlustamata inimest. Mind ikkagi väga hämmastas see, kui te ütlesite, et see on Sotsiaalministeeriumi küsimus ja see teid justkui ei puudutaks. Te olete ju teadlik, et just nimelt see valitsus on teinud kõik selleks, et inimesed oleksid veel vähem kindlustatud tervishoiuteenuste poolest, on ravimite käibemaksu tõstetud, hambaravi profülaktiline raha on kaotatud jne. Kui te ütlesite, et ettepanekuid paremaks rahastamiseks on tehtud ja need on kõik tagasi lükatud, siis kes seda on teinud? Te nimetasite ka perearste. Tõepoolest, vahel siiski perearst võtab, kui tal on võimalik, ka ravikindlustamata inimese ette ja abistab teda. Kuid kas te regionaalministrina teate, kui palju kohtadel praegu perearste puudu on?

Aitäh! Ma ei oska teile praegu vastata. Minu andmetel on mõned üksikud kohad täitmata. Konkursse kuulutatakse pidevalt välja, jooksvalt on probleeme olnud. See arv on kindlasti alla kümne, aga ma ei oska teile tõesti praegu täpselt öelda. Küsimus on siiski mõnes üksikus kohas, kus on probleeme. Teie küsimuses oli hulk süüdistusi. Kindlasti ei ole see valitsus tegutsenud selle nimel, et olukorda halvendada, vaid, vastupidi, ta on andnud endast parima. Kui te küsite regionaalpoliitilisest aspektist, siis kui me vaatame kindlustamata isikute protsenti elanikkonnast, siis üllataval kombel on näitajad pigem halvad näiteks Harju maakonnas ja suhteliselt positiivsed tulemused (kui siin üldse positiivsusest saab rääkida) on näiteks Võru maakonnas, kus kindlustamata isikute protsent on väiksem, see on ka Põlva maakonnas väiksem, see on Järva maakonnas väiksem. Siin ei ole üldiselt Eestis asjad küll kindlasti hästi, kuid kui me vaatame meie klassikalisi probleemalasid regionaalpoliitika mõttes, siis see probleemistik jookseb siin geograafiliselt pigem hoopis teistmoodi.

Tiit Kuusmik, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma pean kõigepealt tänama, sest ma tegelikult tahtsin küsida just regioonide kohta, selle kohta, milline on olukord seoses kindlustamata inimestega, kus on see parem, kus on see halvem, ja osaliselt te eelmisele küsimusele vastates sellele juba vastasite. Aga 2008. aastal oli Sotsiaalministeeriumi andmetel ravikindlustamata inimeste osakaal 4,23%. Kas 2009. aasta kohta on mingeid näitajaid tulnud ja kas te olete nendega kokku puutunud?

Mul ei ole praegu lisaandmeid Sotsiaalministeeriumilt.

Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Vabandust! Härra Kaljuvee! On teil küsimus või soovite läbirääkimistel sõna võtta? Vabandust, minister, ma olin liiga kiire! Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Minu arvates oli Marika Tuusil väga hea küsimus, aga vastuse kohta ma seda kahjuks küll öelda ei saa. Mulle jäi selle arutelu käigus mulje, et te tegelikult teate ravikindlustusest regionaalselt väga vähe. Mul ei olegi küsimus, mul on palve: katsuge asi endale selgemaks teha, siis on lihtsam ka haldusreformi asjadega tegelda.

Ma vastan teile. Kui me vaatame kindlustamata isikute protsenti, siis küsimus ei ole siin mitte regioonides, vaid küsimus on omavalitsustes. Need võivad olla kõrvuti asuvad omavalitsused, kellest osa suudab anda lisatoetusi, näiteks garantiikirjade näol perearstidele. Paraku statistika selle kohta puudub. Nagu te nendest arvudest näete, ei ole küsimus mitte piirkonnas, küsimus on selles, et ühel omavalitsusel on võimekus ja teisel ei ole. Kui te viitate haldusreformile, siis järelemõtlemise koht on pigem selles, et oluline ei ole, kus see omavalitsus geograafiliselt asetseb, vaid see, millised on tema rahalised võimalused.

Austatud minister! Ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on repliikide, sõnavõttude ja poliitiliste arvamuste aeg. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Ei soovita. Läbirääkimisi ei avata. Viiendale arupärimisele on vastatud.

Läheme edasi kuuenda arupärimise juurde, mille on esitanud Riigikogu liikmed Arvo Sarapuu, Toivo Tootsen, Georg Pelisaar, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmik, Aivar Riisalu, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepp, Marika Tuus ja Jaak Aab 28. jaanuaril 2010. Arupärimine käsitleb teenuste kättesaadavust. Arupärimisele vastab regionaalminister Siim Kiisler. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Arvo Sarapuu tutvustama arupärimist kuni viie minuti jooksul!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Arutelu sel teemal, millest me praegu siin räägime, peaksid küll kuulama ka koalitsioonisaadikud, aga kahjuks nad seda ei tee.
Meil on lugupeetud regionaalministrile väga tõsine arupärimine väga tõsiste küsimustega, mis pole seotud mitte ainult siin märgitud apteegiteenustega. Me tahaksime, et seda teemat saaks käsitleda ka laiemalt. Tõesti, viimastel aastatel on Eestis üldse, mitte ainult Järvamaal, olukord selline, et kui küsida näiteks, kui paljud teenused on inimestel ära jäänud, kui palju asutusi on olnud sunnitud oma uksi sulgema ja kui palju inimesi on seetõttu tööta jäänud, siis on see nimekiri ikka meeletult pikk, alates postkontoritest ja lõpetades apteekidega ning sinna vahele jääb kauplusi, ettevõtteid, ühistranspordiliine jne.
Meie konkreetne mure on seotud haruapteekidega Järvamaal Roosna-Allikul ja Väätsal. Juba praegu on haruapteegi uksed kinni Türi vallas Oisu alevikus. On selge, et eakatele ja puudega inimestele ning meie transpordivõimalusi ja liikumisteid arvestades ka noorematele ja tervetele inimestele on apteegiteenuse kadumine maapiirkonnast tõsine probleem. See paneb küsima, kui võimekas meie riik ikka tervikuna on. Sellest me oleme juba varem rääkinud, et üsna nõrk regionaalpoliitika kujundamine, juhtimine on süvenenud just peaminister Andrus Ansipi ajal. Kas või seegi, et regionaalminister on päris kenasti välja pakkunud mitmesuguseid haldusreformi variante, aga peaminister ei ole sellele reageerinud. Ei ole avatud ka diskussiooni. Kui me siin teemat edasi käsitleme, siis saab selgeks, et omavalitsused on erinevad. Tuleb tunnistada, et nad on erinevad tõesti väga paljude asjade poolest, inimeste arvu, geopoliitilise asendi poolest jne, aga ülesanded on kõigil ühed. Kui nüüd mõtlema hakata, mis me siis nendega teeme? On selge, et peaminister peaks selle teema ikkagi oma juhtimise alla võtma, kuid meile on küll jäänud praegu ebaselgeks, kuidas seda tehakse ja kas seda üldse tehakse.
Kui ma tsiteerin Türi Vallavolikogu esimeest Toomas Marrandit apteekide koha pealt, siis ta ütleb väga selgelt, et "valla rahakott on nüüd nõnda tühi, et valikud on tasandil kas lasteaed või apteek". "Äriühingu, nagu seda apteek on, rahaline aitamine käib meil üle jõu. Pigistasime tänavu valla eelarvet kokku 12,9 miljonit krooni." Raha anda ei ole.
Meil on siin seitse väga tõsisest murest kantud küsimust, millele me ootame nüüd vastust. Me tegime ka ühe kirjaliku järelepärimise peaministrile ja saime sellele vastuse. Selles vastuses, mis oli hästi formaalne, tegi minule kõige rohkem nalja üks niisugune vahva asi. Seal oli selline vastus, et Eesti on valinud selle tee endale 14 aastat tagasi, ja kuna Eesti on valinud sellise tee 14 aastat tagasi, siis teil peabki praegu nii olema. Seal oli veel muid lauseid, aga mina mõtlesin hämmastusega, et huvitav, millise tee siis Eesti 14 aastat tagasi valis, et nüüd ei ole maal õieti enam apteeke, varsti ei ole kauplusi, postkontorid on kinni pandud, ettevõtlust ei ole jne. Aga me palume regionaalministrilt vastuseid ja siis saame ka läbirääkimisi pidada.

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama regionaalminister Siim Kiisleri!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed ja arupärijad!
Esimene küsimus: "Kui oluliseks teenuseks peate te ministrina ravimite kättesaamise kvaliteeti maapiirkonnas?" Pean ravimite kättesaadavust üheks väga oluliseks näitajaks paljude muude näitajate hulgas, mis iseloomustavad kohaliku elu kvaliteeti.
Teine küsimus: "Mitmes vallas on viimase aasta jooksul apteeke suletud? Kas kõikides neis on olnud ka kohaliku omavalitsuse nõusolek?" 2009. aasta alguses oli Eestis 358 apteeki linnalistes asulates ning 138 apteeki maa-asulates. Ravimiameti andmetel suleti 2009. aastal 21 apteeki, neist linnalistes asulates 14 ja maa-asulates 7. Nendest seitsmest üks avati uuesti – Veriora alevikus. Apteegipidajatel ei ole kohustust küsida oma tegevuse lõpetamiseks kohalikult omavalitsuselt luba. Tulenevalt sotsiaalministri määrusest "Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord" on apteegipidajal kohustus teatada tarbijatele ja Ravimiametile.
Kolmas küsimus: "Milliseid konkreetseid samme ja meetmeid on regionaalminister ette võtnud maapiirkondades traditsiooniliste ning esmavajadusi rahuldavate teenuste säilitamiseks ja kättesaadavuse parandamiseks?" See tundub selline hea lühike küsimus, aga vastus sellele on väga pikk. Kõigepealt ravimituru osas. Ravimituru osas olen esitanud Sotsiaalministeeriumile ettepaneku lubada ravimite käsimüüki vähemalt püsiasustusega väikesaarte kauplustes. Sotsiaalminister lubas oma vastuses arutada meie ettepanekut ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetluse käigus, kuid ei ole seni Vabariigi Valitsusele sellesisulist muudatust esitanud. Lisaks on Konkurentsiamet koostanud ettepanekud konkurentsiolukorra parandamiseks ravimiturul. Selles dokumendis on Konkurentsiamet asunud seisukohale, et konkurentsi elavdamise ja ettevõtlusvabadust piiravate sätete kaotamise kaudu on võimalik parendada ravimite kättesaadavust elanikkonnale. Üks Konkurentsiameti ettepanek on leevendada käsimüügiravimite turustamise tingimusi ja korda, avamaks käsimüügiravimite turgu konkurentsile. Sisuliselt tähendaks see seda, et käsimüügiravimite puhul oleks lahendus müüa neid kauplustes, kui on järgitud ravimite hoidmise norme ja reegleid. Seega on siin üks konkreetne lahendus välja pakutud. Selle rakendamine sõltub eelkõige sotsiaalministrist ja Riigikogust.
Kui rääkida traditsioonilistest ning esmavajadusi rahuldatavatest teenustest laiemalt, siis on need eelkõige lasteaed, põhikool, teedevõrk, ühistransport ning sotsiaalteenused. Tegemist on küllaltki laia teenusteringiga, mida pakuvad peamiselt omavalitsused. Lisaks on esmavajaduste rahuldamiseks olulised mitmed erasektori või riigi äriühingute pakutavad teenused. Pean siin silmas puhast joogivett, stabiilset elektrivarustust, kiiret internetti ja mitmeid muid teenuseid. Mis me teinud oleme? Eesti riik suunab piirkondadesse ainuüksi regionaaltoetustena üle miljardi krooni aastas. See tähendab, et igale 10 kroonile maksutulule lisandub väljaspool suuri keskusi vähemalt 1 kroon regionaaltoetuste kujul. Kõik need toetused aitavad ühtlustada elukeskkonna kvaliteeti üle kogu Eesti.
Toon siin välja olulisemad toetused. 2009. aasta oli regionaaltoetuste eraldamise ja väljamaksmise poolest rekordiline, aasta jooksul maksti välja 1,1 miljardit krooni. Regionaaltoetuste abiga jõudis 2009. aastal lõpule 2203 projekti, neist 51 välisraha ja 2152 siseriikliku rahastamise toel. Piirkondade tasakaalustatud arengu toetamiseks otsustati 2009. aastal rahastada 114 projekti, mille elluviimise tulemusel tehakse korda vähemalt 32 kooli, 16 lasteaeda, 4 tööstusala, 26 külastus- ja 35 muud objekti. Mittetulundusühingute nõustamist ja koolitamist maakondlikes arenduskeskustes toetati Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest 6,7 miljoni krooniga.
Ma ütlen siia juurde, et kui omal ajal räägiti programmist "21. sajandi kool", siis helge unistus oli üks miljard krooni. Täna me eraldame KOIT kava raames koolidele miljard krooni ja lasteaedadele suurusjärgus pool miljardit krooni. Kui mõni aasta tagasi räägiti lasteaiaprogrammist, siis selle investeeringutoetuse mahuks planeeriti kokku 400 miljonit krooni. Täna me ületame seda ainuüksi KOIT kava väljamaksetega. Selliseid summasid ei ole Eestis mitte kunagi regionaalpoliitilistes programmides olnud. Seetõttu ei ole need väited, mida te siin Ansipi valitsuse suunas esitasite, sugugi õigustatud.
Eesti osaleb ka mitmes Euroopa territoriaalse koostöö programmis ning saab toetusi Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist. 2009. aastal saadi territoriaalse koostöö programmidest 235 miljonit krooni ja Norra mehhanismist 47 miljonit krooni, lisaks toetati siseriiklikest vahenditest 123 miljoni krooniga. Nende hulgas on toetused maakodudesse elektri ja puhta joogivee toomiseks, kohaliku omaalgatuse toetamiseks ning näiteks Peipsiveere, Kihnu ja Setumaa piirkondlikud programmid. Samuti kavandame koos majandus- ja kommunikatsiooniministriga internetiühenduse parandamise programmi. Lisaks on oluline mainida, et väga oluline küsimus regionaalse tasakaalu ja tööhõive jaoks on toimiv ühistransport. Siin on tõesti hea meel märkida, et maakondlikku ühistransporti toetatakse ka 2010. aastal 339 miljoni krooniga ehk samas mahus mis 2009. aastal. 2008. aastal oli see summa eelarves 245 miljonit krooni. Seega vaatamata kõikidele kärbetele, mis meil riigieelarves on tehtud, on kasv selles valdkonnas olnud märkimisväärne. Kordan üle: 2008. aastal 245 miljonit krooni ning eelmisel ja sellel aastal 339 miljonit krooni.
Neljas küsimus: "Kuidas regionaalminister on analüüsinud riiklikest nõuetest tulenevate investeeringuvajaduste mõju maapiirkonnas tegutsevatele väikeettevõtetele ja teenuse osutajatele?" Iga eelnõu puhul peab mõjusid ja sealhulgas ka regionaalseid mõjusid teenuse kättesaadavusele analüüsima esimeses järjekorras eelnõu koostaja. Meie ministeerium analüüsib ja teeb oma ettepanekud kõigile eelnõudele, lähtudes regionaalsest aspektist. Kui kohalikele omavalitsustele pannakse ülesandeid, peavad seal olema vahendid nende täitmiseks. Kui tehakse ettepanek vähendada kogu rahastamist, siis seisame selle eest, et vastavas proportsioonis vähendataks ka kohalike omavalitsuste kohustuslikke ülesandeid.
Viies küsimus: "Kas riik on ennast lõplikult distantseerinud teatud teenuste osutamise vastutusest ning kehtib põhimõte, kus turg reguleerib kõike." Ei saa nõustuda seisukohaga, et turg määrab Eestis kõike. Eesti riik sekkub seadustega väga paljude teenuste ja toodete pakkumisse, sealhulgas ka ravimiturul. Juhin tähelepanu, et turu toimimise laiemad reeglid kehtestab riik.
Kuues küsimus: "Hinnates eeltoodud Türi Vallavolikogu esimehe tsitaati, siis millal võib Türi vald vajada riiklikku saneerimist, et vältida võimalikku pankrotistumist?" Küsimuse esitajate toodud tsitaadi põhjal ei ole võimalik tuvastada Türi valla saneerimisvajadust. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu teeb otsuse pöörduda abi saamiseks riigi poole, siis on kohaliku omavalitsuse üksusel finantsraskuste tekkimisel võimalik taotleda toetust tulubaasi stabiliseerimismeetmest, kuhu on 2010. aastal planeeritud kuni 110 miljonit krooni. Kas ja millal seda raha taotleda, on omavalitsuse enda otsus ja taotlemise täpsema korra on valitsus kinnitanud 18. veebruaril 2010. aastal.
Viimane küsimus: "Milline on teie pädevus ja kohustus analüüsida valitsuse otsuste mõjusid kogu teenusteahelale maapiirkondades?" Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele on Siseministeeriumi valitsemisalas regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamise koordineerimine ning regionaalministri üks ülesanne on juhtida Siseministeeriumi vastavaid struktuuriüksusi, mis tegelevad regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamise koordineerimisega. Siseministeerium, andes või mitte andes oma kooskõlastust teiste ministeeriumide algatatud eelnõudele, lähtub alati regionaalpoliitilisest aspektist. Näiteks viimatine maakondlike muuseumide ühendamise kava, kus me leidsime, et eelnõu viib liiga palju otsustusõigust kohapealt ära ning vähendab piirkondliku kultuuri pärandilist identiteeti.
Olen seisukohal, et eelnõude koostajad peaksid eelnõude mõjule, sealhulgas regionaalsele mõjule, rohkem tähelepanu pöörama. Olen sellele mitme eelnõu juures tähelepanu juhtinud ning mõjude hindamise puudulikkusele on juhtinud tähelepanu ka teised ministrid. Ütleksin lõpetuseks, et see puudutab ka Riigikogus algatatud eelnõusid, kus samuti ei ole regionaalseid mõjusid tihti piisavalt hinnatud. Aitäh!

Tänan! Hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud regionaalminister! Ma pean ütlema, et kõigepealt vajutasin ma küsimuse esitamise klahvile siis, kui te hakkasite rääkima 2009. aastast, mis oli rekordiline. See meenutas Taavi Rõivase sõnavõttu, kus Eesti on ka esimene või Euroopa meister kärpimises. Aga siis ma mõtlesin küsimuse ümber, sest te ütlesite, et te olete seda meelt, et kui omavalitsusele pannakse ülesandeid, tuleb anda ka rahastus. Ma panin tähele, et tänasel päeval oli mitmes maakonnalehes ära trükitud BNS-i uudis, et te olete saatnud omavalitsusliitudele kirja ja palunud ettepanekuid, milliseid kohustusi võiks omavalitsustelt ära võtta. Kas te, vastupidi, mõtlete, et rahastus omavalitsustele veelgi väheneb, kui te olete ilmutanud initsiatiivi omavalitsuste kohustuste vähendamiseks, või on see kompenseerimaks möödunud aastal ära võetud rahastust?

Aitäh! Kõigepealt selle küsimuse lõpust. Nagu te teate, kaasnes rahastuse vähendamise otsusega ka kohustuste vähendamine. Siin on olnud arutusel näiteks sporditegevuse toetamine omavalitsuste poolt, et see kohustus tagasi panna. Olen kirjalikult ja ka suuliselt valitsuses väljendanud oma seisukohta, et see ei ole võimalik ilma omavalitsustele täiendava rahastuse andmise või, ütleme siis, tagastamiseta.
Palun vabandust, mis see küsimuse algus oli? Jah, ülesannete vähendamise küsimus. Ma pidasin eelkõige silmas seda, et riigi poolt on omavalitsustele pandud ka väga suur aruandluskohustus. Kui süveneda, siis näiteks Rahandusministeeriumile esitavad omavalitsused väga palju väga erinevaid arve. Eelkõige tahtsin ma juhtida tähelepanu sellele, et me võiksime kord analüüsida kogu seda aruandluse poolt, kui otstarbekas see on, kui palju seda kõike kasutatakse kokkuvõttes. Tegin ettepaneku, et see võiks olla meie ühiste läbirääkimiste osa, kui me peame eelarveläbirääkimisi omavalitsusliitude ühiskomisjoniga. See võiks olla üks küsimuste ring, kas me saaksime selle kaudu kuidagi – ja ma usun, et me saame – omavalitsuste halduskoormust vähendada sel teel, et ka riik väga tõsiselt kaalub, milline aruandlus on ikkagi otstarbekas ja vajalik ning milline võib jääda piltlikult öeldes kaustadesse tolmuma. Kutsusin omavalitsusliite üles tegema omapoolseid ettepanekuid. Mitmed asjad on võib-olla elule jalgu jäänud ja eelkõige majandussurutise tingimustes peame me siin minu arust tõsise revisjoni tegema.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Hiljuti tegi teie kolleeg justiitsminister härra Lang ettepaneku viia Riigikontrolli ja õiguskantsleri bürood üle Ida-Virumaale. Kuidas teie kommenteerite oma kolleegi arvamust või ei ole see tõsine ettepanek?

Eks seda peab justiitsministrilt endalt küsima, neid tõsiduse gradatsioone, aga see oli tema kirjalikult väljendatud seisukoht, mille ta edastas Siseministeeriumile. Mina arvan ka, et riigiasutusi peaks Ida-Virumaal rohkem olema, et sidustada Ida-Virumaad ülejäänud Eestiga rohkem just inimeste tasemel, et elanikkond liiguks ja suhtleks omavahel tihedamalt. Ma arvan ka, et seda on kergem teha eelkõige nende riigiasutuste või riigiasutuste allüksuste puhul, mis luuakse. Kui näiteks koondatakse mõne ameti raamatupidamine ühte kohta kokku, siis selle uue üksuse loomine Ida-Virumaale on kindlasti tunduvalt kergem, kui mingi olemasoleva, kusagil mujal paikneva riigiasutuse üleviimine teise kohta. Kindlasti ei ole selliste prominentsete, selgelt avalikkuse tähelepanu all olevate riigiasutuste üleviimine kerge demokraatlikus riigis. Me teame näiteid teistest riikidest, kus on selliseid asju tehtud, aga demokraatlikus riigis on need protsessid väga keerulised.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Päris muljetavaldav oli kuulda, milliseid summasid on regionaalseks arenguks antud. Kahjuks on need summad läinud eri ministeeriumide kaudu. Ma tahaksin teada, millised on olnud regionaalministri enda kolm initsiatiivi, mis on õnnestunud teoks teha selle valitsuse ajal?

Aitäh! Te saite valesti aru. Kõik need summad, millest ma siin rääkisin, olid regionaalministri haldusalas. See, mis tuleb juurde, kui me räägime näiteks sellest, mida Keskkonnaministeerium investeerib keskkonnaprojektidesse, ütleme Ida-Virumaal, tuleb kõik veel täiendavalt. Need olid puhtalt need toetused, mida korraldab regionaalminister. Ma loetlesin need. Mida neist olulisemaks, mida vähem oluliseks pidada? Kindlasti on kõige uuem nendest algatustest maakodudesse elektri viimine ja töös olev interneti lairiba toetamise meede.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Hea minister! Maa-apteekide kadumine on väga tõsine probleem. Selge see, et suured ketiapteegid linnades elavad hästi ja kosuvad, aga just nimelt need väikesed proviisoriapteegid maal – nendes on küsimus. Euroopa tegelikult ju toetab, doteerib väikseid maa-apteeke. Mis puutub ravimite müüki kauplustes, siis see tähendaks muidugi, et viimasedki maa-apteegid kaoksid üldse ära. Loomulikult on see väga ohtlik, sest rohud ei ole ju paar sokke. Sel juhul peaksid suured apteegid neid kontrollima, nagu see Soomes on. Aga küsimus on selles, et kas teie meelest ei peaks ikkagi riik väiksemaid maa-apteeke eraldi doteerima, nii nagu seda tehakse väga paljudes Euroopa riikides?

Aitäh! Mina ei pelgaks käsimüügiravimite müüki kauplustes. Meil on näiteid mitmest riigist, väga suurtest riikidest, kus see toimub väga edukalt ja ei ole kuulda, et seal midagi ohtlikku selles valdkonnas toimuks, kuni Ameerika Ühendriikideni välja, kus on kindlasti väga ranged nõuded.
Kui me ikkagi vaatame olukorda näiteks väikesaartel, siis on selge, et seal on apteegi pidamise probleemi väga keeruline lahendada. Ma arvan, et seal on reaalne lahendus käsimüügiravimite müügi lubamine teistes struktuurides ja sellisele järeldusele jõudis ka meie väikesaarte komisjon. Minu arust peaksime me kokkuvõttes ikkagi rõhu sellele teele panema.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Tõesti, miljard on päris suur raha. See on rohkem kui protsent Eesti eelarvest. Kas te olete oma büroos arvutanud, kui palju tegelikult oleks vaja seda regionaalset raha, et meil regioonid ei jookseks lihtsalt inimestest tühjaks? Võib-olla peaks see olema palju kordi või kümneid kordi suurem summa? Kritiseerida ikka tegelikult võiks sellel tasemel. Muidu juhtub nii, nagu teie erakonnakaaslane Jüri Mõis kunagi soovitas, et tulgu kõik Tallinna, nii on majanduslikult kõige odavam jne. See on natuke utreeritud, aga siiski!

Aitäh! See on raske küsimus. Kõigepealt, raha on ikka juurde vaja. Mina ei ole kohanud veel sellist avaliku sektori institutsiooni, kes ütleks, et neil on raha piisavalt. Alati on juurde vaja. Ükskõik kui palju toetad, ikka on juurde vaja, ja ilmselt ongi juurde vaja. Kui me vaatame elanike liikumist, siis kindlasti on meie hea naaber Soome riik suutnud läbi aastate ja aastakümnete eraldada võrratult suuremaid summasid regionaalsetele toetustele. Sellele vaatamata on nende toetuste tulemusena ilmselt elanikkonna liikumine põhjast lõunasse küll pidurdunud, aga ei ole peatunud. Kahjuks on see nii. Meetmetega saab neid protsesse pidurdada, aga mitte täielikult peatada.
Eestis on kindlasti see suure mineku aeg mõnes mõttes läbi. Praegu on olukord selline, et väga paljudesse piirkondadesse on jäänud suhteliselt eakad inimesed, suhteliselt vähe on noori ja selle tagajärjel toimub pigem elanikkonna vähenemine loomuliku negatiivse iibe teel. Küsimus ei olegi enam nii palju väljarändamises, lihtsalt kohapeal on eakad inimesed, kelle elukaar läheneb paraku lõpule, ja kuna noori inimesi on suhteliselt vähe, siis lihtsalt sünde on vähe – paljuski mõjutab see neid kohapeal toimuvaid protsesse.
Üks asi, millest ma rääkisin ka möödunud nädala infotunnis, on see, et need noored inimesed, noored pered, kes on näiteks läinud hajaasustuspiirkondadesse elama, ei ole sugugi rõõmsad selle üle, et Eesti poliitikud armastavad väga rääkida n-ö võimatusest elada maal, elu väljasuremisest. Nad kinnitavad, et see on täiesti võimalik, hajaasustuses on oma väga suured eelised. Oleneb, mida inimesed hindavad – kes hindab ööklubis käimist, kes hindab puhast õhku. Inimesed on erinevad, aga väga palju on neid inimesi, kes on rahul sellega, et nad on selle otsuse teinud ja asunud linnast maale elama. Ma arvan, et ka meie avaliku elu tegelased peaksid rohkem mõtlema selle peale, kuidas öelda, et maal on elu võimalik, et see on praegu võimalik, mitte kogu aeg manada silme ette pilti sellest, et  sealt tuleks ruttu jalga lasta, kui sa sinna oled jäänud. Mulle on need noored pered kinnitanud, nagu ma siin infotunnis just rääkisin, et neile teeb muret see, et ka nende tuttavad küsivad neilt, et kuhu nad nüüd läksid, kuidas nad nii hullu otsuse vastu võtsid. Nad ütlevad, et see ei ole sugugi hull, nad saavad lõppude lõpuks väga hästi hakkama ja pigem ootavad nad riigilt ka seda positiivset suhtumist, seda avalikku sõnumit, et tulge maale elama. Ma arvan, et meil kõigil lasub vastutus selle eest, et mitte kogu aeg maalida negatiivset pilti, vaid rääkida positiivsest.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Arvo Sarapuu!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Selle küsimuse käsitlemine lõppeks muidu liiga lihtsalt. Mina küsiksin nii, et nüüd on hirmus palju arutatud, kas ma lähen tagasi sinna ja ütlen, et apteekidega on korras, sellega on kõik klaar. Tegelikult on ennegi nii juhtunud, et hirmus palju arutatakse ja räägitakse, aga asi iseenesest läheb ikka nii, nagu ta läheb. Mulle tundub küll, et osa apteeke jääb kinni, on neid siis rohkem või vähem. Ja on selge, et kui eelnevalt räägitule lisaks ka apteegid kinni pannakse, siis on inimestel maal väga raske elada. Muu hulgas tähendab see ka veel vähem võimalust leida tööd.
Küsimus on selles, et ühelt poolt me käsitlesime enne seda, et omavalitsused on erinevad, erineva võimekusega, aga ülesanded on ühed. Hiljaaegu lugesime siin toorikut Riigikontrolli ettepanekutest. Selgub, et riik lahkub kohapealt, ja seda üsna suure kiirusega. Olen ise ka seda näinud. Nüüd tekib küsimus, kes siis maakonna tasandil või regionaalsel tasandil vastutab lõppkokkuvõttes teenuste pakkumise ja arengu eest. On selge, et maavanemal on küll kohustus tasakaalustatud arengu eest vastutada, aga milliste ressurssidega ta seda teeb? Praktiliselt tal selleks võimalusi ei ole. Kogu see valdkond on praegu maavalitsustes üsna suures osas asendunud parteitööga. Maavalitsustes töötavad inimesed, kes juba praegu komplekteerivad maavalitsusi selle mõttega, et valmistuda järgmisteks Riigikogu valimisteks. Välja valitakse inimesed, kes aitavad kellegi kandideerimisele kaasa või ka ise kandideerivad.
Omavalitsusi ja elanikke saavadki teiselt poolt esindada omavalitsusliidud. Minu küsimus on seotud sellega, mida me oleme omavalitsusliitude jaoks sellist ära teinud, et nad oleksid võimelised tegutsema ja et neil oleks ka ressursse selleks, et otstarbekalt vaadata üle ehitised, otsustada, kuidas ja millised need teha, ja üle vaadata ka teenused.
Et see nii läheks, esitas Keskerakond 15. veebruaril Riigikogu menetlusse eelnõu, mis täiendab kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadust kahe punktiga. Esiteks me soovitame lisada seadusesse sätte: Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused ning ministrite määrused ning riigi osalusega äriühingute otsused, mis puudutavad otseselt vastavate piirkondade avalikke teenuseid, kooskõlastatakse maakondliku liidu üldkoosolekuga. Kui liit ei anna kooskõlastust, siis Vabariigi Valitsus hüvitab vastavalt regionaalministri ettepanekule maakonnale tekkinud negatiivsed mõjud regionaalse arengu eelarve kaudu. See on üks osa sellest eelnõust.
Teine ettepanek puudutab regionaalse arengu eelarvet ja see on järgmine: regionaalse arengu eelarve on maakondlike liitude poolt kasutatav sihtotstarbeline eraldis, mille kasutamist on maakondlikul liidul õigus juhtida piirkonna avalikes huvides maakonna omavalitsusliidu üldkoosolekul vastu võetud arengukava alusel, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt.
Selle seaduseelnõu peamine mõte on tugevdada eriti just maal olevate omavalitsuste arengut ning anda vastavate haldusstruktuuride käsutusse tugevad hoovad. Ka on eesmärk anda regionaalministrile hea võimalus koos kohalike omavalitsustega hoolitseda selle eest, et teenused jääksid regionaalsele tasandile ja et uued ehitised lähtuksid otstarbekuse põhimõttest.
Linnade liit ja maaomavalitsuste liit on oma kooskõlastuse meie eelnõule andnud. Väga paljud omavalitsusliidud – ma ei väida, et kõik, aga enamik küll – on meie eelnõu arutanud ja selle heaks kiitnud. Minu ettepanek on, et ka regionaalminister annaks pärast eelnõusse süvenemist meile tugeva toetuse, siis saame edasi liikuda nii haldusreformiga kui ka teenuste osas. Suur tänu!

Tänan! Vabariigi Valitsuse esindajad ja õiguskantsler ei soovi meie läbirääkimiste voorus sõna võtta. Lõpetan läbirääkimised. Sellele arupärimisele on vastatud. Ma tänan! Oleme kõik kuus arupärimist läbi menetlenud ja läheme oma päevakorraga edasi.

Nüüd on kõikidel Riigikogu liikmetel võimalus registreerida ennast pärast haamrilööki sõnavõtuks vabas mikrofonis. Palun! Kõnesoove ei ole. Tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell kell 17.26.