Lugupeetud Riigikogu! Hea juhataja! Lugupeetud külalised! Tänases välispoliitika ettekandes on kesksel kohal julgeolek, välismajanduspoliitika ja Euroopa Liit. Kõigis neis kolmes valdkonnas tõi möödunud aasta nii edasiminekuid kui ka uusi väljakutseid.
Nii osaleme esmakordselt NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamises, mis tuleb arutuse alla ka tänavu kevadel Eestis toimuval NATO välisministrite kohtumisel.
Majanduse vallas oleme langetanud kaalukaid otsuseid, mis on toonud liitumise eurotsooniga käegakatsutavasse ulatusse. Samuti seisame maailma 30 majanduslikult ühtemoodi mõtlevat riiki koondava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) liitumise lävel.
Kevadel sai idapartnerlus Euroopa Liidu ametlikuks poliitikaks ja Tallinnas on kavas rajada idapartnerluse koolituskeskus. Rootsi edukal juhtimisel leidis sügisel heakskiidu Euroopa Liidu Läänemere strateegia, kus Eesti juhib siseturu valdkonda. 1. detsembril jõustus Lissaboni lepe, mille elluviimine, sealhulgas Euroopa ühise välisteenistuse loomine, on ka meie kätes.
Nüüd kõigest lähemalt. Esmalt julgeolekust.
USA presidendi Woodrow Wilsoni nõunik Isaiah Bowman märkis juba NATO loomise ajal 60 aastat tagasi: "Ei ole joont kusagil maailmas, mis piiristaks Ühendriikide huvide ala, sest ükski joon ei saa takistada, et see, mis on kaugel, ei osutu lähimaks hädaohuks." Tänapäeva ohud ei tunne piire, mistõttu oleme ka Eestis tunnetanud, et meie julgeolek ei alga mitte meie riigi ega ka mitte NATO piiridest, vaid hoopis kaugemalt.
Oleme seda kogenud terrorismivastases võitluses osalemise, aga ka küberrünnakute puhul. See on põhjus, miks Eesti kaitseväelased tegutsevad maailma kriisikolletes ja miks oleme võtnud südameasjaks küberohtude teadvustamise maailmas ning asjakohase rahvusvahelise ja riikliku seadusandluse täiustamise.
Möödunud aastal alustas näiteks tööd ÜRO desarmeerimis- ja rahvusvahelise julgeoleku komitee eksperdigrupp, kus 15 riigi seas on esindatud ka Eesti. Euroopa Komisjon kiitis läinud märtsis heaks kriitilise infrastruktuuri kaitse algatuse ja juba kuu aega hiljem toimus Tallinnas sellele pühendatud konverents. Järgmise sammuna on kavas vastava Euroopa Liidu sisese õppuse läbiviimine.
NATO raames kuulub meie tähelepanu lähemal ajal nii tõhusale osalemisele strateegilise kontseptsiooni uuendamisel kui ka aprillis Tallinnas toimuva välisministrite kohtumise ettevalmistamisele. See kinnitab ühtlasi, et NATO on Eestis ja Balti riikides nähtav ning et meie julgeolek on kindlamini tagatud kui kunagi varem. Samuti on kesksel kohal NATO Afganistani strateegia ja meie osalemine rahvusvaheliste julgeolekujõudude koosseisus Afganistanis.
Panustamine NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisse on andnud Eestile võimaluse esmakordselt osaleda alliansi põhjapaneva strateegia kujundamisel. Eesti eesmärk on, et nii uue kontseptsiooni koostamise protsess kui ka selle tulem tugevdaksid allianssi ja tema Atlandi-ülest ühtsust. Selle üks oluline komponent on ka Euroopa-liitlaste omavaheline avatud suhtlus ja üksmeel ning üksteise murede ja kõhkluste arvestamine ka esmapilgul kasulike, kuid julgeolekumõõdet omavate majandustehingute puhul.
NATO on enam kui 60 aastat püsinud kindlalt kahe samba – põhikirja 5. artiklis sätestatud kollektiivkaitse ja usutava heidutuse alusel. Need sambad peavad püsima ja selles on liitlased ühel nõul.
Kontseptsiooni selgroo peab moodustama NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendamine. Vajalik on ka sünergia saavutamine ühelt poolt kollektiivkaitse ja teisalt väljaspool alliansi territooriumi toimuvatel operatsioonidel osalemise võimete vahel.
Ühtviisi suure tähelepanuga tuleb strateegias käsitleda nii konventsionaalseid kui ka uusi julgeolekuriske, nagu küberkaitse ja energiajulgeolek. Me ootame sel teemal Tallinnas ka sisukat arutelu.
Strateegilise kontseptsiooni uuendamise kõrval on tähtis, et NATO jääks avatuks ka uutele liitujatele. Läinud kevadel tugevnes allianss kahe uue liitlase, Albaania ja Horvaatia võrra ning aasta lõpus alustas liikmesuse tegevuskava läbiviimist Montenegro. Loodame, et Bosnia ja Hertsegoviina saab tegevuskava juba kevadisel NATO välisministrite kohtumisel Tallinnas. Toetame ka Makedoonia peatset liitumist ning Georgia ja Ukraina püüdlusi NATO-ga lõimumisel. Olgu lisatud, et 2008. aastal Ukrainale ja Georgiale antud lubadus alliansiga liituda on jõus.
Head Riigikogu liikmed! Kuigi Eesti on jäänud terrorirünnakutest seni otseselt puutumata, puudutab maailmas üha hoogu võttev ekstremism ka meie turvatunnet ja empaatiat väga sügavalt, samamoodi nagu ka meie oma kaitseväelaste tegutsemine kriisikolletes, eriti Afganistanis.
NATO juhitava ISAF-i missiooni koosseisu kuuluva Eesti kontingendi suurus on 150–165 kaitseväelast, kellest enamik paikneb Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis. Kuigi Eesti kaitseväelaste otsene ülesanne on tagada julgeolek Helmandis, anname sellega oma panuse ka Pakistani ja teiste regiooni riikide võitlusesse rahvusvahelise terrorismiga. Samuti aitab see takistada uimastite ja nendega seotud kuritegevuse levikut.
Afganistani stabiliseerimise puhul tuleb silmas pidada kolme võrdselt olulist märksõna: afgaanide omaosaluse suurendamine, rahvusvahelise sõjalis-tsiviilse koostöö, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu vahelise strateegilise koostöö tõhustamine ja korruptsioonivastase võitluse tugevdamine.
Oluline samm afgaanide omaosaluse kasvu suunas on jaanuari lõpus Londonis Afganistani konverentsil saavutatud kokkulepe julgeolekuvastutuse järkjärgulise üleandmise alustamises kohalikele võimudele. Eesti on valmis panustama ka sellel otstarbel loodavasse taasühinemis- ja leppimisfondi.
Eesti on valmis Afganistani jääma nii kauaks kui vajalik, kuid viime oma üksused välja niipea kui võimalik. Me hindame ISAF-i uut Afganistani strateegiat ja lisavägede saatmist liitlaste poolt. Ma nõustun NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni hinnanguga, et "113 000 Afganistanis Talibani vastu võitlevat NATO sõdurit maksavad niisama ränka hinda kui Afganistani rahvas, kuid me teame, et liiga varase lahkumise hind võib olla veelgi kõrgem."
Eesti sõjaline ja tsiviilpanus Afganistanis on sammhaaval kasvanud. Tänavu on kavas Eesti kontingendi koosseisu täiendada muu hulgas improviseeritud lõhkeseadeldiste vastase võitluse meeskonnaga. Tsiviilpoolel suurendame oma panust nii Euroopa Liidu politseimissiooni raames kui ka kahepoolsete arengukoostööprojektide kaudu.
Koostöö Afganistanis on Eesti ja USA suhete kesksete teemade hulgas ja jääb nende hulka ka lähiajal. Nii tsiviilne kui ka sõjaline koostöö laieneb veel tänavu, näiteks on kavandamisel ühisprojektide käivitamine USA rahvusvahelise arengukoostöö agentuuriga USAID.
Jätkuvalt tihedaid ja häid partnerlussuhteid USA-ga näitavad ka arvukad kahepoolsed visiidid ja kohtumised USA uue administratsiooni esindajatega, sealhulgas president Ilvese külaskäik Valgesse Majja ühena esimestest Euroopa riigipeadest president Barack Obama esimesel ametiaastal.
Atlandi-üleste suhete vallas tervikuna on viimase aasta jooksul tehtud märgatavaid edusamme nii energia- kui ka arengukoostöö osas. Peame oluliseks igakülgset edasiliikumist Euroopa Liidu ja USA suhetes, sealhulgas ühistegevust idapartnerite abistamisel ja majanduskriisist ülesaamisel.
Läinud aasta kätkes ka arvukaid arutelusid Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle. Eesti on veendunud, et praeguste julgeolekuohtudega toimetulek ei nõua uusi leppeid, vaid suuremat poliitilist tahet. Ratta leiutamise asemel peame efektiivsemalt kasutama olemasolevaid julgeolekumeetmeid ning kinni pidama rahvusvahelistest kohustustest. See kehtib ühtviisi nii uute kui ka konventsionaalsete ohtude puhul.
Sellest, et me ka 21. sajandi esimese kümnendi lõpus ei saa unustada konventsionaalseid ohte, kõnelevad kas või mullu meie vahetus naabruses Venemaa poolt korraldatud suurõppused Laadoga ja Zapad, rääkimata 2008. aasta augustikonfliktist.
Praeguse julgeolekukeskkonna taustal on selge, et ka Euroopa Liidu ees seisvad ohud ja väljakutsed nõuavad ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika tugevdamist. See on koht, kus Eestil on moraalne kohus anda oma panus. Nii osaleme Euroopa Liidu tsiviilmissioonidel Georgias, Afganistanis ja Lääne-Balkanil.
Toetame Euroopa Liidu missiooni jätkamist Georgias. Stabiilsuse kindlustamise huvides peame oluliseks ÜRO ja OSCE missioonide võimalikult kiiret taastamist piirkonnas nagu ka vaatlejate ja humanitaarabiorganisatsioonide ligipääsu kõikidesse Georgia piirkondadesse. See aitaks kaasa humanitaarolukorra parandamisele, sealhulgas põgenike kojupöördumisele.
Meie mittetunnustamispoliitika Georgia separatistlike piirkondade suhtes on muutumatu nagu ka korduv üleskutse Venemaale täita relvarahukokkuleppe sätteid.
Nagu öeldud, rajaneb Euroopa julgeolekuarhitektuur kindlal vundamendil, kuid muutused ümbritsevas keskkonnas nõuavad ka uut ohuhinnangut. Tegeleme sellega nii NATO strateegilise kontseptsiooni kui ka Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamise raames. Julgeolekuteemale panengi siinkohal punkti, kuid arutelu siin saalis jätkub üsna varsti, kui Riigikogu võtab töösse uuendatud Eesti julgeolekupoliitika alused.
Austatud Riigikogu! Friedebert Tuglas tõdes kolmveerand sajandit tagasi: "... veel nüüdki kindlustame oma rahvuslik-euroopalikku kultuuri ja täidame lünkasid." Eesti on tänaseks olnud ligi kuus aastat Euroopa Liidu liige. Oleme palju õppinud ja õpitud on ka meilt. Muu hulgas on meie liitumiskogemus osutunud kasulikuks teistele Euroopa Liidule lähenejatele. Eesti võimalused oma üleminekukogemust edasi anda laienevad aga veelgi, kui Euroopa Komisjon saab valmis liikmesriikide üleminekukogemusi koondava ülevaate, mille koostamisel ka Eesti aktiivselt osales.
Eesti Diplomaatide Koolis juba aastaid läbi viidud lühikoolitustele tuginedes on kavas edasi arendada idapartneritele suunatud koolitusprogrammi. Esimene täiemahuline koolitusseminar toimub juba tänavu aprillis. Kaugemas perspektiivis oleme valmis Tallinnas asutama idapartnerluse koolituskeskuse sarnaselt Maltal tegutseva Vahemere Liidu omaga.
Poola välisminister Radoslaw Sikorski on tabavalt öelnud, et lõunas on meil Euroopa naabrid, idas aga meie naabrid Euroopas. See mõte kätkeb endas tänase Euroopa realiteete, mis on ajendanud Eestit ajama ambitsioonikat naabruspoliitikat ning olema idapartnerite põhimõtteline, järjekindel ja tugev, kuid samas nõudlik toetaja. Nõudlik, sest Euroopa Liiduga lõimumiseks vajalikud reformid peavad idapartnerid ise ellu viima.
Toetame idapartnereid Euroopa Naabrusrahastu Sihtfondi kaudu ja jätkame kahepoolseid arengukoostööprojekte meie peamistes sihtriikides Georgias, Ukrainas, Moldovas, aga ka Valgevenes ja Armeenias.
Peame oluliseks Euroopa Liidu ja idapartnerite suhete uuele tasemele viimist. Esiteks, laiapõhjaliste vabakaubanduslepingute sõlmimist, mille lõppeesmärk on Euroopa Liidu ja sihtriikide ühine vabakaubandustsoon. Teiseks tähtsustame viisavabaduse laiendamist. Ukraina, Moldova ja Georgia on juba ühepoolselt kaotanud viisakohustuse Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele. Toetame viisadialoogi jätkamist Ukrainaga ja selle alustamist Moldovaga, nagu ka viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute kiiret allkirjastamist Georgiaga. Teeme endast oleneva, et käesoleva poolaasta jooksul jõutaks kokkuleppele assotsieerumislepingute läbirääkimiste mandaatides Armeenia, Aserbaidžaani ja Georgiaga.
Edasiminek partnerlussuhetes, iseäranis vabakaubanduse ja viisavabaduse vallas, peegeldab otseselt meie valmisolekut Euroopa Liidu nelja vabadust laiemalt rakendada. Hea näide selle kohta on möödunud aasta lõpus jõustunud viisavabadus kolme Lääne-Balkani riigi – Makedoonia, Montenegro ja Serbia kodanikele. Oleme valmis samaks ka Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina suhtes.
Vabaduste sfääri laienemine on kasuks kõikidele osapooltele, nagu Euroopa Liidu senine laienemine seda veenvalt kinnitab. Seda rõõmustavam on, et Euroopa Liit võttis möödunud aastal vastu ka kolm uut liitumistaotlust: Albaanialt, Islandilt ja Serbialt.
Eesti jätkab sihikindlal laienemist toetaval kursil. Seejuures on oluline, et laienemisprotsess jätkuks õiglastel alustel, olenevalt iga kandidaatriigi edusammudest.
Türgi puhul on rõõmustav nende intensiivistunud vahendus- ja lepitustegevus regioonis ja suhete parandamine Armeeniaga, mis loob eelduse Mägi-Karabahhi konflikti reguleerimiseks. Ootame, et Türgi jätkaks liikumist nii naabrussuhete parandamise kui ka Euroopa Liiduga lõimumise suunal.
Toetame võimalikult peatselt läbirääkimiste alustamist Makedooniaga, seda ka põhjusel, et Makedoonia on viimase aasta jooksul teinud märkimisväärseid edusamme, saades Euroopa Komisjoni viimases eduraportis kandidaatriikidest kõige positiivsema hinnangu.
Horvaatia on liitumisläbirääkimistel jõudnud otsustavasse faasi, kuid liitumise tähtaeg oleneb nii nende kodutööst kui ka liitumislepingu ratifitseerimise tempost liikmesriikides.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! 1. detsembril jõustus Lissaboni leping, mis laiendab ka rahvusparlamentide rolli, näiteks Euroopa Liidu õigusaktide väljatöötamisel. Euroopa Liidu välispoliitika muutub Lissaboni lepingu rakendamisega ühtsemaks ja seeläbi ka globaalselt mõjukamaks. Sellele aitab kaasa tugeva ja laiahaardelise Euroopa Liidu välisteenistuse loomine. Eesmärk on langetada otsus kogu välisteenistuse loomise kohta juba eelseisvaks aprilliks ja jõuda 2012. aastaks täieliku mehitatuseni. Nii välisteenistuse loomine kui ka kogu lepingu rakendamine tähendab nii Eestile kui ka kogu liidule lähiajaks sisulist ja tempokat tööd.
Vahetult enne jõule esitas Eesti ametliku sooviavalduse saada Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna IT-süsteemide agentuuri asukohamaaks. Siinjuures pole vähetähtis ka asjaolu, et Euroopa Liit on 2003. aastal käinud välja veksli, mille kohaselt eelistatakse uute agentuuride asukohariikidena ühenduse uusi liikmesriike. Samas on Prantsusmaa esitanud finantsargumente töö edasiarendamiseks senises serverite asukohas Strasbourgis. Ootame Hispaania eesistumisperioodil sisukat arutelu, mis viiks lõpliku otsuse langetamiseni ja agentuuri töö käivitumiseni juba 2012. aastal.
Eestile on tähtsal kohal ka Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmine, mis on oluline tegur majanduslangusest väljatulekul. Seetõttu toetame uuendatud Lissaboni strateegia "Euroopa Liit 2020" väljatöötamist, et paremini ära kasutada siseturu potentsiaali. See on ka põhjus, miks oleme Läänemere strateegia rakendamisel võtnud juhtrolli nimelt siseturu tõhustamise valdkonnas.
Kaitsesime eelmisel aastal tulemuslikult oma huve Euroopa Liidu õigussüsteemis. Paljude kohtuasjade seast tuleb esile tõsta tuleproovi läbimist kaasustes Eesti versus Euroopa Komisjon suhkrutrahvi ja kasvuhoonegaaside kvootide küsimuses. Mõlemad kohtuasjad on andnud kogemuse, mille põhjal on hea ka edaspidi oma seisukohti Euroopa Liidu Kohtus kaitsta.
Lugupeetud Riigikogu! Eesti on teinud aastatepikkust järjepidevat tööd liitumaks euro ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD-ga. Täna on mõlemad meie haardeulatuses.
Meie pingutused Maastrichti kriteeriumide täitmisel on olnud edukad. Eestil on see õnnestunud ainsa tuleval aastal eurotsooniga liitumist püüdleva riigina ja seda majanduslanguse tingimustes. Euroopa Komisjoni eelmine rahandusvolinik Joaquín Almunia on hinnanud Eesti võimalusi eurotsooniga liituda järgmiselt: "Kui kõik läheb hästi, siis juunis 2010 võime anda rohelise tule eurotsooni 17. liikmele." Sama on kinnitanud ka vastne volinik Olli Rehn ja paljud rahandus- ning majanduseksperdid.
Tänaseks oleme ligi kolm aastat liikunud OECD teekaardil. Eesti ei astu OECD-sse mitte ainult selleks, et teistelt õppida, vaid ka selleks, et oma kogemust jagada. Loodame ühinemislepingu OECD-ga allkirjastada tänavu kevadel ja ilmselt saab meie liitumine ametlikult teoks juba sügisel. Liitumisprotsessi lõppvaatus leiab aga aset siinsamas saalis, sest Riigikogul lasub ülesanne Eesti ühinemisleping ratifitseerida.
Austatud parlamendiliikmed! Tsiteerin: "Nimetades möödunud aastat majanduslike raskustega võitlemise aastaks, ei saaks teda ometi nimetada erilise puuduse ja viletsuste aastaks, sest vaatamata maailma majanduskriisist olenevale tööpuuduse kasvamisele ka meil, on riik, omavalitsused ja teised jõudu mööda osutanud abivalmis olekut. [- - -] Oma võistlusvõimet maailmaturul peame püüdma tõsta niipalju, kui meil selleks vähegi jõudu on. Soodsamate kaubanduslepingute sõlmimine, suuremate kontingentide saavutamine ja uute välisturgude muretsemine jäägu endiselt meie majandusliku välispoliitika tähtsaiks ülesandeiks ..."
Eelnev kõlab kui tabav üleskutse praegusest majanduskriisist väljumiseks. Ometi on tegemist väljavõttega 1932. aastal ilmunud "Eesti kroonikast". Sellegipoolest toimivad samad vahendid ka ligi 80 aastat hiljem. Kaitseme Eesti investorite ja ettevõtjate huve: mullu allkirjastasime investeeringute kaitse lepingud Georgia, Valgevene, Vietnami ja Marokoga ning topeltmaksustamise vältimise lepingud Lõuna-Korea, Serbia, Iisraeli ja Mani saarega. Samuti oleme tõhustanud äridiplomaatiaalast tegevust.
Mis aga eristab meie välismajanduse seisukorda 1930. aastatest, on see, et vabakaubanduse põhimõtted ja Maailma Kaubandusorganisatsioon nende tagajana on kujunenud protektsionistlikke meeleolusid maandavaks globaalse majanduse toimimise nurgakiviks. Regulatsioon toimib praegu sellisel tasemel, mis 80 aastat tagasi oli veel tundmatu.
Järjest enam tunnistatakse, et ei ole head või halba protektsionismi, vaid on ainult üks – kaubandust piirav protektsionism. Ja isegi kui mõni vabakaubandust piirav meede võib tunduda lühiajalise võiduna, ei ole see Eestile keskmises ja pikaajalises perspektiivis kasulik. Seetõttu kuulume vabakaubanduse toetajate ja eestkõnelejate hulka nii Euroopa Liidus kui seeläbi ka Maailma Kaubandusorganisatsioonis.
Euroopa Liidus on Eesti prioriteet toimivate kaubandussuhete loomine meie lähimate naabrite, sealhulgas Venemaaga. Seistes silmitsi Venemaa protektsionistlike meetmetega, peame endiselt oluliseks Venemaa liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.
Eesti ja Venemaa suhete kontekstis tähistame 14. veebruaril – sõbrapäeval – ümmargust tähtpäeva – 90 aasta möödumist diplomaatiliste suhete sõlmimisest. Ent naaberriikidevahelised suhted ei seisne vaid diplomaatilises läbikäimises.
Kõigil, kes on sel talvel Tallinna vanalinnas jalutanud või Balti jaamas seisvate Moskva rongide pikkust silmitsenud, on olnud võimalus veenduda, et mõiste "suhted Venemaaga" kätkeb väga erinevaid tahke. Seejuures on hoogustunud turism ja kultuurisuhted vaid osa arenevast koostööst.
Kui 2008. aastal taastus Vene turistide huvi Eesti vastu ja majutuste arv kasvas poole võrra, siis mullu see tendents jätkus ja aastavahetuse veetis Eestimaal rekordiline arv Vene turiste. Turismi on kindlasti hoogustanud Tallinna–Peterburi lennuliini avamine möödunud suvel, samuti asjaolu, et Eesti kaotas viisakutsenõude ning on võtnud eesmärgi väljastada kolmandate riikide reisijatele mitmekordseid pikaajalisi viisasid. Tingituna keerulistest majandusoludest on vastastikune kaubavahetus küll vähenenud, kuid Venemaa on ligi 9% osakaaluga Eesti suuruselt neljas kaubanduspartner.
Viimase poolteise aasta jooksul oleme ikka ja jälle pidanud vastama küsimusele: mida oleme Eesti majandushuvide kaitsmisel ja edendamisel majanduskriisi oludes ära teinud?
Usun, et oleme suutnud pakkuda enam riigi tuge, lahendamaks Eesti ettevõtete probleeme. Seejuures on aktiivselt tegutsenud meie välisesindused. Päringute arv, millele Eesti majandusdiplomaadid mullu vastasid, kasvas võrreldes tunamullusega enam kui kolm korda. Kokkuvõttes on Välisministeerium Eesti majanduslangusest väljatulekule kaasa aidanud arvukate äridiplomaatia tegevuste abil.
Astusime ka mitmeid samme riigisisese koordineerimise parandamiseks välismajanduse edendamisel. Näiteks sõlmisime Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Välisministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise koostööleppe.
Maailmamajanduses toimunud globaalseid muutusi silmas pidades oleme asunud suurendama oma aktiivsust ja kohalolekut Aasia ning Lähis-Ida suunal. Nii avasime möödunud aastal Tel Avivis Eesti esimese välisesinduse piirkonnas ja peatselt alustab tegevust saatkond Kairos. Lisaks on kavas ametisse nimetada aukonsulid Süürias, Lõuna-Koreas ja Hongkongis ning avada Shanghais toimuva maailmanäituse ajal seal Eesti konsulaat.
Aasia ja Lähis-Ida nihkuvad lähiaastatel üha enam meie välispoliitika fookusesse. Kahepoolsete majandus- ja poliitiliste suhete arendamise kõrval võimaldab Eesti kohalolek aktiivsemalt osaleda ka Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel.
Samas on Eesti jaoks üha olulisem ka regionaalne koostöö nii kolme Balti riigi kui ka Põhja- ja Baltimaade ringis. Üks praeguseid suuremaid väljakutseid Balti koostööle on meie rahvusvaheliste kohustuste täitmine sellises ulatuses, mis ei pärsiks piirkonna julgeolekut ega rahvusvahelist usaldusväärsust. Kuid praktiline koostöö Läti ja Leeduga ei ole oluline mitte ainult välis- ja julgeolekuküsimustes ning majanduslangusest väljatulekul, vaid ka Põhja-Balti energiaturu loomisel ja regiooni jaoks oluliste energiaprojektide elluviimisel nagu ka Läänemere keskkonnaseisundi parandamisel.
Läänemeri on üks unikaalsemaid ja samas saastatumaid meresid maailmas, seetõttu peame oluliseks eilsel Läänemere tippkohtumisel võetud kohustuste elluviimist. Samuti on Eesti tõsise tähelepanu all Nord Streami gaasijuhtme rajamine, sest gaasijuhtme piire ületavad keskkonnamõjud puudutavad kõiki piirkonna riike.
Head kuulajad! Kuigi meie parlament ei ole pidanud tähelepanu tõmbamiseks pidama veealuseid istungeid, oleme adunud, et kliimamuutus puudutab võrdselt meid kõiki. On selge, et maailm vajab ambitsioonikat ja juriidiliselt siduvat lepet, millega kliimamuutustega võitlemise kohustuse võtaksid kõik riigid, välja arvatud ehk kõige vaesemad.
Eesti on praeguseks täitnud ja ületanud Kyoto kokkuleppe järgse süsinikdioksiidi vähendamise eesmärgi. Samas peame silmas pidama, et rohelise majanduse, sealhulgas puhtama energiatootmise ja taastuvenergiaallikate kasutuselevõtu edendamisel on meil ees veel mitme põlvkonna jagu tööd.
Laiemas kontekstis peame vältima kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise saavutamist saastava tootmise üleviimise teel kolmandatesse riikidesse ja seda ka elektritootmise puhul. Seetõttu on vajalik, et Euroopa Liit selgelt reguleeriks elektri importi väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda, tagamaks turuosaliste võrdse kohtlemise ja kliimaeesmärkide saavutamise.
Lisaks keskkonnaaspektile on energiaallikate mitmekesistamine oluline ka julgeoleku seisukohast, kuna vähendab meie sõltuvust väljaspool Euroopa Liitu asuvatest suurtarnijatest. Üks vahend siinjuures on Lõunakoridori kontseptsioon, mis teostumise korral hakkab Euroopa Liitu senisest enam varustama gaasitarnetega Kaspia piirkonnast, Kesk-Aasiast ja Lähis-Idast ning seda suurtarnijatest sõltumatult.
Energiajulgeolek ei ole strateegiline küsimus mitte ainult Eesti või Euroopa Liidu, vaid ka meie idapartnerite jaoks. Eesti panusest idapartnerite keskkonna- ja energiajulgeoleku parandamisse räägib meie ühinemine Ida-Euroopa energiaefektiivsuse ja keskkonnainitsiatiiviga. Algatuses osalevad praegu Põhjala ja Balti riigid, Euroopa Komisjon, USA, Poola ja Ukraina. Edaspidi on kavas hõlmata kõik idapartnerid.
Lugupeetud Riigikogu! Arengukoostöö on üks neid valdkondi, mille osakaal Eesti välispoliitikas on viimase kümne aasta jooksul järk-järgult kasvanud. 1998. aastal esimese arengukoostööprojekti ellu viinud Eestist on tänaseks saanud doonor, kes on aidanud kaasa Georgia, Moldova, Ukraina, Afganistani, aga ka teiste riikide arengule.
ÜRO raames juhtisime möödunud aastal majandus- ja sotsiaalnõukogu humanitaarabi segmenti ja Eesti suursaadik ÜRO juures valiti ÜRO arenguabi süsteemi reformi kaasjuhiks. Samuti viisime ÜRO humanitaarasjade asepeasekretäri juhtimisel Tallinnas läbi Ida-Euroopa riikidele mõeldud seminari, kus selgitati rahvusvahelise humanitaarabi printsiipide rakendamist.
Samuti on meil võimalus oma usaldusväärsust humanitaarabiasjades kindlustada rahvusvahelise hea humanitaardoonorluse grupi kaaseesistujana koos Iirimaaga. Eesistumine kestab selle aasta juulini ja Eesti on esimene nn uutest doonoritest, kellele see vastutus on antud.
Hiljutine maavärin Haitil ja mitmed teised looduskatastroofid meenutavad täie tõsidusega, et inimeste hulk, kes vajavad ellujäämiseks humanitaarabi, suureneb pidevalt. Eesti on Haitit praeguseks abistanud ligi 5,5 miljoni krooniga ja läkitanud kohapeale logistikameeskonna ja teisi eksperte ning varustust.
Me oleme asunud suurendama oma üldist aktiivsust ÜRO raames küsimustes, kus meil on võimalus omalt poolt panustada. Rõõmustav saavutus möödunud aastal oli ka Eesti valimine ÜRO maailmapärandi komitee liikmeks.
Oleme alustanud kampaaniat, saamaks ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks aastail 2012–2015, ja eesmärk on kandideerida ka UNICEF-i nõukokku ja naiste staatuse komisjoni.
See on tunnistuseks, et Eesti hindab ÜRO rolli inimõiguste edendajana ja aitab kaasa ka omalt poolt. Oleme teinud seda nii majandus- ja sotsiaalnõukogu liikmena, ÜRO naiste arengufondi eesistujana kui ka naiste ja tüdrukute arengut, tervist ja haridust edendavate fondide ja programmide kaudu.
Nobeli rahupreemia laureaat Martti Ahtisaari on rõhutanud, et naiste rolli muutmiseks konfliktides on esmatähtis sihikindlus: "Sihikindlus eesmärkide saavutamisel ja toetumine moraalsele kompassile ja põhiväärtustele on vahendid, mis muudavad maailma – või ka meie vahetut naabrust – paremuse poole."
See on ka põhjus, miks peame oluliseks kümme aastat tagasi ÜRO-s vastuvõetud resolutsiooni täitmist, milles ÜRO esmakordselt tunnustas naiste rolli rahu ja julgeoleku tagamisel ja rõhutas konfliktide ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele.
Austatud parlament! Eesti suurus ja sellest tulenev ressursside piiratus seab piirid nii meie välisesinduste arvule kui ka mehitatusele. Seetõttu on meie jaoks oluline viisade väljastamise alane koostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Eelmisel aastal sõlmisime viisaesinduslepingud kuue riigiga (Austria, Hispaania, Hollandi, Leedu, Prantsusmaa ja Ungariga) ja selle aasta jaanuaris Poolaga. Kokku oleme sõlminud viisaesinduslepingu 11 riigiga ja seda viisade väljastamiseks 77 riigi kodanikele. Eesti ise esindab Pihkvas Hollandit ja Soomet ning peatselt ka Poolat, Minskis samuti Soomet ning Sofias Sloveeniat. Läbirääkimised on käimas veel Rootsi, Slovakkia ja Šveitsiga.
Meie aukonsulite võrgustik täienes mullu aga koguni 28 Eesti huve esindava inimesega maailma eri paigus. Praeguse seisuga ajavad Eesti asja 125 aukonsulit 59 riigis.
Hea Riigikogu! Tänavune aasta kulgeb suurte ootuste ja ettevalmistuste tähe all. NATO strateegilise kontseptsiooni kujundamises osalemine, NATO välisministrite kohtumise elluviimine, euroga ühinemise kriteeriumide täitmine, OECD-ga liitumine, Euroopa Liidu välisteenistuse moodustamine, Läänemere strateegia rakendamine – kõik see asetab meie välispoliitikale suurema vastutuse ja kohustused, kuid loob ka tunduvalt avaramad võimalused.
Samuti avarduvad meie võimalused oma kultuuri laiemalt tutvustada ja seda seoses Tallinna saamisega Euroopa kultuuripealinnaks. Kuid Eesti tutvustamine maailmas on ülesanne, mis nagu Tallinna linna rajamine iial otsa ei lõpe. Olgu meile selle juures orientiiriks hansalinna Lübecki keskaegset linnaväravat ehtiv sentents: Concordia domi – foris pax (üksmeel kodus – rahu väljaspool seda).
Ma tänan Riigikogu hea koostöö eest!