Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VII istungjärgu kolmanda töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt eelnõude ning arupärimiste üleandmine. Palun Riigikogu kõnetooli Mati Raidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Vastavalt riigikaitsekomisjoni s.a 25. jaanuari otsusele algatame kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on määrata seaduse alusel kindlaks ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramine ning viia asendusteenistuse kestus kooskõlla Euroopa sotsiaalharta põhimõtetega. Aitäh!

Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Enda ja üheksa kolleegi nimel annan üle arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Tööpuudus kasvab Eestis hirmuäratava kiirusega, iga nädal lisandub keskmiselt 2500 registreeritud töötut ja töötute koguarv on ületanud juba 100 000 piiri. Uute töökohtade loomisel on sotsiaalminister rõhutanud palgatoetust, aga ka sellele paljukiidetud palgatoetusele on käesoleval aastal ette nähtud väidetavalt ainult 80 miljonit krooni. Võrdluseks, Tallinna linn on selleks aastaks kavandanud sotsiaalsete töökohtade loomiseks raha ligilähedaselt samas suurusjärgus. Ettevõtjatega kohtudes on nad rääkinud, et riigi abi palgatoetuse näol on ainult näiliselt abi, sest lõpptulemusena laekub ettevõtetelt riigile maksudena tagasi rohkem raha, kui ta palgatoetuseks eraldas. Arvutused näitavad, et kui riik panustab aastas näiteks 80 miljonit krooni, siis sellelt summalt saab riik tegelikult pärast tagasi makse 133 miljoni krooni ulatuses. Ja samas on ka Euroopa Sotsiaalfondi raha muundunud riigieelarve maksutuluks. Seoses sellega on meil mitmed küsimused. Näiteks, kui palju raha käesoleval aastal palgatoetusteks eraldatakse ning kui suur osa sellest on Euroopa Sotsiaalfondi rahal? Mitu uut töökohta selle raha eest kavatsetakse luua? Kui palju ja kuidas on riik kavandanud luua sotsiaalseid töökohti ja kuidas toetab riik kohalikke omavalitsusi sotsiaalsete töökohtade loomisel? Aitäh!

Rein Ratas, palun!

Tänan, proua juhataja! Auväärt Riigikogu! 13. jaanuaril s.a võttis Riigikogu vastu piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse. Nimetatud protokolli artikli 13  "Poliitika ja õigusaktid" kohaselt võetakse õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel arvesse keskkonnakaalutlusi, sätestades selleks vajaduse korral vastava tegutsemiskorra. Tulenevalt eelöeldust on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajatel arupärimises keskkonnaminister Jaanus Tamkivile kolm küsimust. Olen rääkinud.

Eiki Nestor, palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatab riiklike peretoetuste muutmise seaduse, et luua seal üks täiendav toetusliik, täiendavad lapsetoetused. Meil on peaaegu 100 000 töötut, nendest 100 000-st 40% on juba olnud töötud nii kaua, et nad ei saa ei töötuskindlustushüvitist ega ka riigi poolt töötutoetust, aga ka nendes peredes elavad lapsed. Hinnanguliselt peaks neid lapsi olema umbes 15 000. Meie ettepanek on toetada neid peresid täiendavalt suurusjärgus 450 krooni kuus. See on siis sellel ajal, kui üks lapsevanem üksikvanemaga peres või mõlemad lapsevanemad on ilma tööta.

Ester Tuiksoo, palun!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Eestimaa Rahvaliidule kui rahvuslik-konservatiivsele erakonnale teevad sügavat muret üha sagedasemad pedofiiliajuhtumid riigis. Ajakirjanduses avaldatu põhjal on kahetsusväärne ja muret tekitav, et väidetava võrgustikuga on seotud kõrged poliitikud, avaliku elu tegelased. Selle teema uurimisega tegeldakse põhjendamatult vähe. Seoses sellega on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni viiel liikmel härra siseministrile kaksteist selleteemalist küsimust.

Head ametikaaslased! Olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja kolm arupärimist. Seaduseelnõude menetlusse võtmine ning arupärimiste edastamine adressaadile otsustatakse tulenevalt meie kodu- ja töökorra seaduses kehtestatud korrast.
Kaks teadet. Esiteks, Riigikogu esimees on edastanud 12 Riigikogu liikme arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Teiseks, kolmapäeval, s.a 27. jaanuaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Laine Jänes ning siseminister Marko Pomerants.
Kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll

Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12 Riigikogu liiget.
Kaks täpsustust ka tänase päevakorra kohta. Tänase päevakorra esimeses punktis, s.o eelnõu 651 esimesel lugemisel teeb ettekande rahanduskomisjoni liige Peep Aru. Tänase päevakorra teises punktis, s.o otsuse eelnõu 661 esimesel lugemisel teeb algatajatepoolse ettekande Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor.

Võime asuda tänase päevakorra juurde. Tänase päevakorra esimene punkt on Eesti Panga Nõukogu esimehe esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga Nõukogu asendusliikme nimetamine" eelnõu.
Põgusalt selle eelnõu arutamise korrast. Tegu on otsuse eelnõuga, mida arutatakse ühel lugemisel. Igal Riigikogu liikmel on võimalik esitada ettekandjale üks suuline küsimus ning päevakorrapunkti arutelu lõpeb lõpphääletusega.
Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peep Aru!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Eesti Panga seaduse § 8 lõike 3 kohaselt ei tohi Eesti Panga Nõukogu liikmete hulka kuuluda Vabariigi Valitsuse liikmed. Eesti Panga seaduse § 8 lõikes 7 nähakse ette, et kui Eesti Panga Nõukogu liige nimetatakse Vabariigi Valitsuse liikmeks, nimetab Riigikogu Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekul talle asendusliikme, kelle volitused lõpevad siis, kui see liige saab lahti liikmesust välistavast ametist.
Teatavasti kinnitati Jürgen Ligi, kes oli Eesti Panga Nõukogu liige ja Riigikogu liige, ministriks, järelikult on seadusest tulenevalt tema asemele vaja asendusliiget. Eesti Panga Nõukogu esimees teeb rahanduskomisjoni kaudu Riigikogule ettepaneku, et selleks võiks olla Valdo Randpere, kes oma parameetritelt, kui nii võib öelda, vastab Eesti Panga seaduses sätestatud kriteeriumidele. Nii et palun alandlikult see asi ära vormistada! Aitäh!

Tänan! On ka küsimusi. Palun, Mark Soosaar!

Lugupeetud esineja! Ma oletan, et see on väga hea valik ja on väga hea kandidaat. Aga kas sa ei peaks õigeks, et kui Riigikogu juba nii tähtsat küsimust otsustab, siis tuleb kandidaat ka meie ette, et me saaksime teda ihusilmaga näha ja talle tulevikus mõned küsimused esitada? Praegune kord küll seda vist ei võimalda, aga mis sa arvad, kas ei tasuks selline kord sisse seada?

Mis nüüd minu, pisikese inimese arvamusest, kui suur kolleegium on niimoodi otsustanud, et sellel inimesel puudub õigus siia tulla, meile rääkida ja küsimustele vastata. Aga kui tulevikus keegi küsib minu käest, et kas me muudame seda korda, siis ma arvan, et võiks muuta küll.

Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Äkki te täpsustate üle, millised need õiged parameetrid sellel suurepärasel kandidaadil on. Kas näiteks üks parameetritest võib olla see, et tal on suurepärane Rootsi taust?

Ma arvan, et kui te loete seletuskirja ülima põhjalikkusega, siis seal on täpselt kõik asjad fikseeritud.

Ametikaaslastel teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, lugupeetud ettekandja! Kas on kõnesoove, et avada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei ole. Me võime asuda lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime alustada hääletamist?
Panen lõpphääletusele Eesti Panga Nõukogu esimehe esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga Nõukogu asendusliikme nimetamine" eelnõu 651. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse eelnõu poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuid selles küsimuses ei olnud. Eesti Panga Nõukogu esimehe esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 651 on otsusena vastu võetud.

Järgmine punkt meie tänases päevakorras on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu esimene lugemine. Palun kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe Eiki Nestori!

Aitäh! Austatud Riigikogu! Meil on kenaks kombeks, et sellelaadiliste komisjonide liikmete osas on põhisõnaõigus fraktsioonidel. Vajadus muuta meie fraktsiooni liikmete töökoormust on seotud nende ülesannetega, mida nad täidavad ka väljaspool seda saali. Seetõttu teeme ettepaneku, et kõnealuse komisjoni põhiliige oleks Riigikogu liikme Kalvi Kõva asemel Riigikogu liige Jüri Tamm. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on teile ka küsimusi. Palun, Väino Linde!

Aitäh! Auväärt ettekandja! Kas see on seotud ka sellega, et üks nendest kahest heast kolleegist on nüüd valitud teie erakonna peasekretäriks?

Jah, see ongi seotud sellega.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, hea ettekandja! Palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Ene Kaupsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Auväärsed Riigikogu liikmed! Eelkõneleja tutvustatud otsuse eelnõu Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni koosseisu muutmise kohta oli põhiseaduskomisjonis arutusel 19. jaanuaril s.a. Ära kuulanud Hannes Rummu algatajapoolse ettekandjana, jõudis komisjon konsensusega otsusele teha täiskogule ettepanek otsuse eelnõu 661 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. veebruar kell 18. See on komisjoni esindajana minu poolt kõik. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Tänan, lugupeetud ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Riigikogu otsuse eelnõu 661 esimene lugemine on lõpetatud ja vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 9. veebruar kell 18.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli siseminister Marko Pomerantsi!

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud eesistuja! Olen teie ees päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Vabariigi Valitsus on need muudatused läbi vaadanud ja heaks kiitnud ning nüüd on eelnõu jõudnud Riigikogu menetlusse. Seaduseelnõul on kolm eesmärki. Esiteks, täpsustada päästeteenistujate staaži arvestamise ja vanaduspensioni määramise korda. Teiseks, luua kord päästeametniku nimetamiseks ja määramiseks muule ametikohale teistes valitsusasutustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Miks seda vaja on? See annab võimaluse viia päästevaldkonna spetsialiste ajutiselt üle teistesse asutustesse ja säilitada samal ajal päästeametniku ametikoht päästeasutuses. Selline võimalus on ette nähtud ka teistes Siseministeeriumi valitsemisala asutustes. Kolmas selle seaduseelnõu eesmärk on täpsustada seaduse rakendamisel ilmnenud mitmeti tõlgendatavaid sätteid.
Eelnõu koosneb üheksast punktist. Eelnõu esimene punkt käsitleb õppepraktikale võetud koosseisuvälistele päästeteenistujatele tasu maksmist. Praktikantidele ei maksta palka, vaid makstakse stipendiumi. Lihtsalt Riigikogu liikmete harimiseks ütlen, et esimesel kursusel on stipendiumi suurus praegu 1380 krooni, neljandal kursusel 2024 ning teise ja kolmanda kursuse stipendium on seal vahel.
Eelnõu punktiga 2 antakse võimalus nimetada päästeametnik muule ametikohale kas teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis. Nagu ma ütlesin, on see võimalus ette nähtud valitsemisala teistes asutustes, aga päästeteenistujate jaoks varem selline regulatsioon puudus.
Eelnõu punkt 3 käsitleb staaži arvestuse korra muutmist. Kehtiva päästeteenistuse seaduse kohaselt arvestatakse päästeteenistuse staaži hulka ajateenistuse aeg Eesti kaitseväes, kui sellele vahetult eelnes töötamine päästeasutuses või päästeerialal õppimine. Muudatuse kohaselt arvestatakse päästeteenistuse staaži hulka tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes. Samasugune staažiarvestus on sätestatud ka politsei- ja piirivalve seaduses, niisiis jällegi selline analoogia toomine haldusalasse, ühtlase käsitluse tekitamine.
 Eelnõu punkt 4 täpsustab pensioni regulatsiooni. Juhul kui päästeteenistuja saab juba pensionisuurendust päästeteenistuse seaduse alusel, ei maksta talle pensionisuurendust avaliku teenistuse seaduse alusel. Seni kehtis selline kord vaid päästeametnike jaoks, kuid tegelikult võib avaliku teenistuse staaž olla ka päästetöötajal, mistõttu on vaja sätestada pensioni topelt suurendamise välistus kõigi päästeteenistujate puhul.
Eelnõu punkt 5 täpsustab pensioni määramise korda. Täpsustus toob välja, et õigus päästeteenistuja riiklikule vanaduspensionile on nii töötamist lõpetavatel päästeteenistujatel kui ka isikutel, kellele on makstud vanaduspensioni oote toetust. Täpsustus on vajalik, sest vanaduspensioni oote toetust saavat isikut ei ole korrektne nimetada päästeteenistujaks, tegemist on endise päästeteenistujaga.
Eelnõu punktid 6 ja 8 käsitlevad juhtusid, millal isikud kaotavad õiguse vanaduspensioni suurendusele või vanaduspensioni oote toetusele. Õiguse sooduspensionile kaotavad isikud, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis "Riigivastased süüteod" ja 17. peatüki teises jaos "Aususe kohustuse rikkumine" nimetatud süütegude eest. Selline regulatsioon on politsei- ja piirivalveseaduses olemas. Kehtiva seaduse kohaselt kaotab isik õiguse vanaduspensioni suurendusele vaid ühel juhul – kui isik asub taas tööle päästeteenistujana. Kindlasti on selline seadusepügal teile juba tuttav mitme teise seaduse menetlemisest, seoses ühe konkreetse riigireetmise juhtumiga. Kas päästeteenistuses on võimalik riiki reeta? Peame võimalikuks, aga loodame, et tegelikult ei ole seda punkti kunagi vaja kasutada.
Eelnõu punkt 7 käsitleb pensioni määramise korda. Kehtiv päästeteenistuse seadus toob välja, et vanaduspensioni oote toetust võib saada isik, kes ei saa väljateenitud aastate pensioni. Kuna korraga määratakse isikule ainult ühte liiki pension, siis on vaja välistada ka teiste pensionide maksmine koos vanaduspensioni oote toetusega, mitte ainult väljateenitud aastate pensioni maksmine. Näiteks võib vanaduspensioni oote toetust taotlev päästeteenistuja saada ka töövõimetuspensioni.
Eelnõu punkt 9 täpsustab ergutuse määramise korda, et peadirektor saaks rohkem oma töötajaid kiita, ka neid, kes ei ole tema otsealluvuses. Kehtiv päästeteenistuse seadus sätestab, et Päästeameti peadirektor võib ergutusi määrata talle alluvatele päästeteenistujatele, kuid kõik päästeteenistujad ei ole Päästeameti peadirektori otsealluvuses. Seetõttu soovitaksegi eelnõu täpsustada, sest kiitust on meie elus alati vähe.
Palun teil eelnõu menetleda ja see seaduseks teha!

Aitäh! On ka küsimusi. Mati Raidma, palun!

Suur tänu! Austatud minister! Küsimus on üldisem. Kas Siseministeeriumil on mõte ühtlustada pensionisüsteemi üldiselt oma haldusalas ehk siis millised on need piirivalve- ja politseiteenistuse ning päästeteenistuse erinevused, mis tingivad erinevad pensionisüsteemid, kaasa arvatud ka erinev pensionile mineku vanus?

Hakkame algusest. Tõepoolest, politseinike ja piirivalvurite pensioni alused  me oleme suutnud enam-vähem ühtlustada. Teisalt on Vabariigi Valitsus oma kabinetiistungil otsustanud, milline üleüldse võiks olla eripensionide saatus, ja selles suhtes on politsei ja piirivalve eripensionidega tulevik selge.
Mis puudutab päästeteenistujate n-ö eripensioni, siis mitmesugustel poliitilistel põhjustel ja seaduste menetlemise käigus on saanud sellest selline erikaasus, mis osaliselt, näiteks ametnike puhul, on reguleeritud praegu hoopis avaliku teenistuse seaduses. Meie plaan on küll nii palju kui võimalik, lähtudes sellest Vabariigi Valitsuse kabinetis vastuvõetud eripensionide regulatsioonist, jõuda ühesuguse käsitluseni. Aga see on juba konkreetselt järgmiste seaduste, kaasa arvatud avaliku teenistuse rakendusseaduse Riigikogus menetlemise küsimus, milles me soovime kaasa rääkida ja vaadata, et selline ühetaolisus ja arusaadavus tekiks.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Jätkan siitsamast. See ühetaolisuse saavutamine ei ole ju nii tohutult raske, kas ei oleks ikkagi mõistlik see asi nüüd ja kohe korda ajada?

See kõik on vaataja silmades. Meil on olemas lihtsalt üks praktiline läbikäidud tee siin Riigikogus – tänaseks päevaks on sellest vist juba kaks aastat tagasi –, mis viis täpselt nii keerulise käsitluseni, kui see praegu on. Kui me suudame Riigikogus koos jõuda n-ö suurema sarnasuse ja ühetaolisuseni, siis minul ministrina on selle üle hea meel.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma vaatan, siin saalis on täna ainult ohtralt opositsioonipoliitikuid, koalitsiooni read on jäänud päris ahtakeseks. Kui meelde tuletada hiljutisi sündmusi päästeteenistuse ümber, siis tundub, et valitsuskoalitsiooni päästjate saatus tõesti ei huvita. Mis te sellest arvate?

Aitüma! Mina arvan, et nii need koalitsiooni liikmed, kes puuduvad, kui ka need opositsiooni liikmed, kes puuduvad, on selle eelnõu enda jaoks selgeks teinud, leidnud, et see on igati toetamist väärt, ja eeldavad, et eelnõu lugemine jõuab oma loogilise lõpuni seaduse vastuvõtmise näol. Ma ei kahtlusta kumbagi osapoolt siin saalis, ei uksest vasakul ega paremal, ükskõiksuses päästjate töötingimuste suhtes.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, lugupeetud minister! Palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Robert Antropovi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas algatatud seaduseelnõu 618 s.a 18. jaanuaril. Komisjonis tutvustasid eelnõu siseminister ja teised ministeeriumi esindajad. Ministri ettekandele ja küsimustele saadud vastuste põhjal juhtivkomisjonis tõdeti, et eelnõu väljatöötamise põhjuseks oli korrastada päästeteenistuse seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid. Komisjoni seisukohalt on tegemist praktilise vajadusega reguleerida ja hõlbustada päästeteenistujate liikumist eri jõustruktuuride ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel samamoodi, nagu seda on tehtud politseis ja piirivalves. Lisaks täpsustatakse eelnõuga päästjate pensioni arvestamise ja maksmise regulatsiooni, millest siseminister juba pikemalt rääkis.
Komisjon otsustas suunata eelnõu 618 Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati kümme päeva, s.o 9. veebruar kell 18. Tänan!

Küsimusi ei ole. Aitäh, hea ettekandja! Kolleegid, kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole ja läbirääkimisi ei avata. Vabariigi Valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 618 esimene lugemine on lõpetatud. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 9. veebruar kell 18.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt ma tänan kõiki inimesi, kes aitasid seda eelnõu ette valmistada ja aitasid kaasa eelnõu nii kiirele jõudmisele siia suurde saali esimesele lugemisele!
2009. aasta lõpus avaldati uuring, millest selgus, et orienteerivalt 90 000 inimest on otseselt või kaudselt puutunud kokku lähisuhte vägivallaga. Eesti rahvaarvu arvestades on see väga suur protsent elanikkonnast. Ja siin ma tsiteeriksin sellist inimest nagu Hilkka Pietilä: "Kui sedavõrd massiline vägivald leiaks aset riikide vahel, nimetataks seda sõjaks. Kuna see leiab aset aga meeste ja naiste vahel, nimetatakse seda kõigest eraasjaks."
Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu muudab lihtsamaks ajutise lähenemiskeelu ja kohtuotsusega määratava lähenemiskeelu tingimuste täitmise kontrollimise, kasutades selleks elektroonilist valvet. Elektroonilist valvet on rakendatud Eestis alates 2007. aastast ning see on praktikas laialt kasutust leidnud. Kriminaalmenetluses on võimalik kohaldada lähenemiskeeldu alates 2006. aasta keskpaigast isikuvastastes ja alaealiste vastu toime pandud kuritegudes kahtlustatavate ja süüdistatavate suhtes.
Ajutise lähenemiskeelu rikkumise puhul on seni puudunud sanktsioonid, mistõttu lähenemiskeelu osapooled ei suhtu lähenemiskeelu tingimustest kinnipidamisse tõsiselt ning ka menetlejad ei pea ajutise lähenemiskeelu taotlemist ega kohaldamist sageli otstarbekaks. Riigikogu võttis 19. novembril 2009. aastal vastu karistusseadustiku muutmise seaduse, millega sätestati karistus ajutise lähenemiskeelu rikkumise eest juhul, kui see on korduv või kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Nimetatud muudatus jõustus 20. detsembril 2009. aastal. Käesolev eelnõu diferentseerib karistuse ajutise lähenemiskeelu ja kohtuotsusega määratava lähenemiskeelu tingimuste rikkumise eest ning sanktsioneerib rikkumise ka sellisel juhul, kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale, samuti esmakordse rikkumise isiku poolt.
Loodame, et eelnõu seadusena vastuvõtmine annab suuremad võimalused kaitsta just neid inimesi, kes kuuluvad nende 90 000 hulka, keda lähisuhte vägivald on puudutanud. Aitäh!

Küsimusi ei näi olevat. Aitäh, hea ettekandja! Palun õiguskomisjoni ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud proua aseesimees! Head ametikaaslased! Õiguskomisjon arutas eelnõu 647 19. jaanuaril 2010. Külalisena oli komisjoni istungil Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tuuli Ploom. Arutelu alguses tutvustas Kalle Laanet eelnõu, nagu ta seda ka täna tegi, ja järgnevalt andis Tuuli Ploom teada valitsuse seisukohast selle eelnõu kohta. Valitsus oma 14. jaanuari istungil põhimõtteliselt toetas seda eelnõu ja saatis oma kirjaga meile järgmised märkused.
Esimene põhimõtteline märkus oli see, et "kuivõrd kõnealuse sätte puhul, mis on karistusseadustiku § 331², eksisteerib väga kõrge ohvripoolse manipulatsiooni oht, siis ei ole nii väikeses riigis nagu Eesti põhjendatud, et vanglakaristus järgneb juba teistkordsel lähenemiskeelu rikkumisel. Käesoleva sätte sanktsioonimäär ei võimalda teha jälitustoiminguid, mistõttu on menetlejal nii manipulatsiooni kui ka rikkuja tahtlust väga raske tõendada. Ühtlasi leitakse, et kõnealust sätet võiks korduvuse või raskusastme alusel veelgi diferentseerida." Põhimõtteliselt valitsus ideed seda karistusseadustiku sätet muuta toetas, aga nagu öeldud, tuleks siis menetluse käigus teha sellega veel natukene tööd.
Teine olulisem tähelepanek, mille Justiitsministeerium esitas, oli see, et kuna ajutine lähenemiskeeld määratakse isikule, kelle suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust ning sellise lähenemiskeelu rikkumisega tegeleb politsei, mitte kinnipidamisasutus ega kriminaalhooldus, tuleks elektroonilise järelevalve jaoks vajalikud vahendid ette näha Siseministeeriumi eelarves. Kogu finantsiline pool kerkis üles ka komisjoni enda arutelus. Niisiis tuleks eelnõu menetluse raames täpselt sätestada, kelle eelarves hakkaksid need vahendid olema. Igal juhul aastal 2010 neid vahendeid ilmselt ühegi ministeeriumi eelarves veel olema ei saa.
Kolmas väga oluline märkus, mille Vabariigi Valitsus tegi, oli see, et isiku elektroonilisele valvele allutamine koos ajutise lähenemiskeeluga ei peaks olema absoluutne, vaid võiks iga üksikjuhtumi puhul jääda kohtu määrata, sest selline meede ei pruugi olla alati asjakohane ja proportsionaalne.
Lisaks nendele kolmele märkusele, mis olid selles kirjas, märkis Justiitsministeeriumi esindaja veel ühte olulist asja. Nimelt valmistatakse Euroopa Liidus praegu ette ühtse lähenemiskeelu rakendamist ehk siis ühes Euroopa riigis kehtestatud lähenemiskeeld võib edaspidi olla jõus ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Kes soovib selle kohta pikemalt lugeda, siis paar päeva pärast komisjoni istungit, 21. jaanuaril 2010 oli BNS-i välisuudiste rubriigis selline uudis, et Euroopa Liidus valmistatakse ette ühtset lähenemiskeeldu.
Komisjoni arutelus, nagu öeldud, kerkis üles finantseerimise pool. Teine teema oli see, et kes ajutise lähenemiskeelu puhul jälgib, kas seda täidetakse. Algatajate vastus oli, et see võiks olla politsei juhtimiskeskuse ülesanne. Kolmas teema, mis tõstatus, oli see, millal eelnõu jõustub, kui ta seaduseks saab. Praegu jõustuks ta eelnõu järgi üldkorras, aga nagu siin ka Justiitsministeeriumi kirjast ja valitsuse seisukohast välja tuli, on teatud aspekte, mis võib-olla sunniksid menetluse käigus kaaluma eraldi jõustumiskorra lisamist sellesse eelnõusse.
Komisjoni seisukoht oli selle eelnõu edasise menetluse suhtes konsensuslikult toetav. Komisjon teeb ettepaneku esimene lugemine täna lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oleks 9. veebruar kell 18. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Ma tänan, hea ettekandja! Kas kolleegidel on kõnesoove, et avada läbirääkimised? Kõnesoove ei ole ja läbirääkimisi ei avata. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu  647 esimene lugemine on lõpetatud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 9. veebruar kell 18.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Kadri Simsoni!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Tutvustades teile täna algatajate nimel sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, pean ma alustuseks peatuma foonil, mis sundis Eesti Keskerakonda eelmise aasta sügisel välja tulema algatusega luua töökohti riigi toel. Ma usun, te nõustute kõik minuga, et möödunud aastat võib nimetada töötuse kasvu aastaks. Registreeritud töötus kasvas 41 000 töötult möödunud aasta alguses 92 000-le ning Statistikaameti andmetel oli 2009. aasta lõpu seisuga Eestis tööta 102 000 inimest, kellest 40 000 on tööd otsinud juba üle aasta, kuid paljud on juba ka lootuse kaotanud ja ametlikust statistikast seega väljas. Iga tööturult kaotatud inimene tähendab omakorda vähenenud sotsiaalmaksu, tulumaksu ning oma elatustaseme languse tõttu ka vähemat tarbimist ehk käibemaksu. Vähenenud riigituludele lisaks vajab töötu riigi abi, kas siis töötutoetust või toimetulekutoetust. Seega inimeste tööle aitamine on riigi asi, just meie riigi asi, mitte nii nagu soovitas aasta alguse teleintervjuus majandusminister Juhan Parts, et Eestist pole sel aastal häid uudiseid oodata ja seetõttu otsigu töötud tööd välismaalt.
Toimivat lahendust tööpuuduse vähendamiseks aga võimukoalitsioonil pakkuda ei ole. Ei osutunud selleks töölepinguseadus koondamise odavamaks ja kiiremaks muutmisega, ei osutunud selleks palgatoetus, mille abil 2009. aastal sai tööd vaid 189 inimest. Ka viimasel ajal palju kõneks olnud RMK poolt hakkpuidu tarnimiseks loodavad töökohad on osutunud esialgu hoopis töötukassa talgute korraldamise toetuse abil toimuvaks tasuta tööks, kus inimesele kindlustatakse transport, tööriistad ja toitlustamine, aga otseselt raha talle selle eest ei maksta. Tõsi, RMK lubab käesolevaks aastaks tööd nii metsa hooldamisel, istutamisel, raiel, looduskaitsetegevuses, samuti matkaradade ja lõkkekohtade hooldusel ning loodab seda korraldada Euroopa Sotsiaalfondist tulevate vahendite abil. Ka Tallinna linn laiendab sotsiaalseid töökohti Euroopa Sotsiaalfondist tulevate vahendite abil. Kuid RMK, Tallinna linna ja kõigi teiste sotsiaalfondist planeeritavate töökohtade arv ulatub maksimaalselt 5000 töökohani ja seda on vähem, kui käesoleva aasta kahel esimesel nädalal lisandunud uusi töötuid. Selle aasta kolmandal nädalal, tuletan meelde, lisandus töötute rivisse veel 3059 inimest. Tõsi, kuigi peaminister räägib retooriliselt miljarditest, millega on töökohtade loomist toetatud, on tegelik palgatoetus sellel aastal 80 miljonit krooni, sellest 85% Euroopa Sotsiaalfondist ja 15% riigieelarvest. Kui peaks läbi minema Reformierakonna ja IRL-i häältega rahanduskomisjonis tehtud otsus ja see seaduseelnõu lükatakse tagasi, siis me tuleme kohe välja samalaadse lahendusega, kuid selge ülesandega, et töökohtade loomisel ei loodetaks valdavalt üksnes Euroopa toetusrahadele, vaid ka riik ise peab töökohtadesse märkimisväärselt panustama.
Eelnõu sisu on lihtne. Töötuna kodus olev inimene ei maksa makse, ei panusta Eesti majandusse ning vajab riigipoolset tuge. Andes ettevõtjale võimaluse palgata inimene, kes seni on olnud töötu, ning toetades ettevõtjat aasta jooksul sellega, et riik maksab tööandja eest sotsiaalmaksu, vabaneb riik toetuse maksmisest ning saab ka tulumaksu. Eelnõu kohaselt on töötasu määr, millelt riik tasub tööandja asemel sotsiaalmaksu, maksimaalselt kuni kahekordne töötasu alammäär. Tööandja võib olla nii ettevõte kui omavalitsus. Sotsiaalmaksuvabastust ei saa tööandja sel juhul, kui ta juba saab palgatoetust sama isiku töölevõtmise eest.
Kui me lööme kokku riigi senised kulutused töötule, siis riik kohustub maksma töötu eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ehk 6787 krooni aastas. Lisaks maksab riik kolmandikule uutest töötutest töötutoetust, kuid ka pikaajalistel töötutel on õigus saada minimaalselt toimetulekutoetust 1000 krooni kuus ehk 12 000 krooni aastas. Seega on riigi kulu ühele töötule praegu minimaalselt 18 787 krooni aastas. Ja on vaid kaks viisi neid kulutusi vähendada. Esiteks, seni levinud tee töötud sanktsioonidega ametlikust statistikast kustutada. Seega, inimesed ei ole enam töötuna arvel ja riigi jaoks ei ole n-ö ka probleemi, aga see tee on kindlasti taunimist väärt. Teine tee on aidata inimesed tööle. Keskerakonna eelnõu kohaselt kataks riik tööd leidnud inimese kogu sotsiaalmaksu, mitte ainult ravikindlustuse osa, aga mitte enama kui kahe töötasu alammäära ulatuses, seega miinimumpalka teeniva töötaja eest 17 226 krooni aastas. Tuletan meelde: riigilt toetust saav inimene, kui ta on töötuna arvel, läheb praegu riigile maksma 18 787 krooni. Keskerakonna eelnõu kohaselt sotsiaalmaksu tasudes aga oleks see summa 17 226 krooni. See töötaja omakorda maksab juba ka tulumaksu.
Seaduseelnõu 621 sätestab ka toetuse maksimaalmäära ehk kahekordse miinimumpalga ulatuse. Sellisel juhul on riigipoolne sotsiaalmaksu osa 2871 krooni kuus ehk 34 452 krooni aastas. Kuid see inimene, kes teenib sellisel juhul kuus 8700 krooni, maksab aastas 16 254 krooni tulumaksu. Rahanduskomisjonis kõlas kriitika, et tööandja eest sotsiaalmaksu tasumine on vähem atraktiivne kui palgatoetuse maksmine. Me küsisime selle kohta Sotsiaalministeeriumist ning sealt vastati, et vahest tekitas reformierakondlastes sellist eksiarvamust Tallinna Linnavalitsuse suurem panus sotsiaalsete töökohtade loomisesse. Sest kui töötukassa maksab riigi poolt tööandjale palgatoetusena 50% töötasust ja teise palgapoole ning kogu sotsiaalmaksu maksmise kohustus on tööandjal, siis Tallinna Linnavalitsus maksab sotsiaalsete töökohtade puhul ka sotsiaalmaksu ära. Tsitaat Sotsiaalministeeriumi vastusest: "Nende töökohtade puhul maksab linn töötasust 2/3, kuid mitte rohkem kui 4350 krooni ehk miinimumpalga suuruse, 1/3 peab sellele lisama ettevõtja. Linn katab enda poolt tasutud 2/3 ulatuses ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu." Tänane riigi poolt makstav palgatoetus tähendab seda, et kui ettevõtja võtab inimese tööle miinimumpalga ehk 4350 krooniga, siis riigi toetus on esimese kuue kuu jooksul pool miinimumpalka ja ettevõtja kanda jääb teine pool palgast ning kõik maksud. Ka on palgatoetus vaid poole aja eest ehk ühe miinimumpalka saava töötaja eest saab palgatoetust kokku 13 050 krooni aastas. Siin arutusel oleva Keskerakonna eelnõu puhul saaks tööandja riigi poolt n-ö leevendust sotsiaalmaksu osas 17 220 krooni ulatuses. Palgatoetuse maksimummäär, see on see palgatoetus, mida Sotsiaalministeerium juba maksab, ei ole enam kui miinimumpalk ehk 4350 krooni, kuue kuu jooksul teeb see 26 100 krooni. Keskerakonna eelnõu rakendamise puhul oleks tööandjale maksimaalne riigipoolne tugi aastane sotsiaalmaksuvabastus kahe miinimumpalga ulatuses ehk 34 452 krooni. Seega tööandjale on aastane sotsiaalmaksuvabastus atraktiivsem.
Teise vastuargumendina on kõlanud, nagu vähendaks tööandja sotsiaalmaksuvabastus sotsiaalmaksu baasi. Esiteks ei puuduta see ravikindlustusosa, sest praegu maksab riik töötu eest 13%. Vastavalt Keskerakonna eelnõule jätkab ta sotsiaalmaksu tasumist, ainult et  lisaks ravikindlustusosale täies mahus ehk ka pensioniosas. Küsisin eelmisel nädalal infotunnis rahandusministrilt ja sain vastuse, et ka sel aastal peab riik muudest tuludest lisama vahendeid pensionikassasse. Seega lisavahendid töö leidnud inimese sotsiaalmaksu tasumise kaudu mitte ei vähenda, vaid suurendavad laekumisi. Eelnõu, kus riik tasub tööandja eest nii ravikindlustusosa kui pensioniosa, annab lisatulu haigekassale ja pensionikassale ning teeb vähem atraktiivseks ümbrikupalkade maksmise. See on erakorraline meede, ma nõustun sellega, kuid igal nädalal lisanduvad tuhanded uued töötud just erakordseid meetmeid ja erakorralist tähelepanu vajavadki.
Ma pean oluliseks mainida, et Riigikogu rahanduskomisjon otsustas häältega 5 poolt, 4 vastu ja 2 erapooletut eelnõu tagasi lükata, kuid ma palun teil seda komisjoni otsust mitte toetada. Aitäh!

Aitäh! On ka küsimusi. Küsimuseks on sõna Taavi Rõivasel.

Aitäh! Olgem ausad, see sai ju rahanduskomisjonis üsna selgeks, et tegemist on lahtisest uksest sissemurdmisega. Nii tööandjatele kui töövõtjatele pakutakse alternatiivi, mis on juba kehtiva süsteemiga võrreldes vähem soodne. Need tõesed numbrid said seal ka läbi käidud ja mind üllatab, et ettekandja oma ettekandes mõnede numbritega väga suures osas eksis. Aga minu küsimus puudutab õiguslikku osa. See eelnõu on otseselt vastuolus Euroopa Liidu õigusega, sest selleks, et riigiabi anda, peab inimene olema olnud tööta kuus kuud, teie aga soovite tuua selle piiri kolmele kuule. Kuidas lahendada otsene vastuolu Euroopa Liidu õigusega?

Aitäh! Ma saan aru, et kõnetoolist etteloetud numbreid on raske haarata. Ma soovitan rahanduskomisjoni esimehel pärast stenogrammist kõne üle lugeda ja kui vaja, siis kas või Sotsiaalministeeriumi abil need numbrid uuesti üle arvutada. Mis puutub sellesse, et me tahame anda võimaluse tööd saada juba inimestele, kes on kolm kuud töötud olnud, siis seda saab kahe lugemise vahel parandada väga lihtsa muudatusettepanekuga ja täpsustada, et kolm kuud töötu olnu on siis n-ö riskirühmas, mis on ka tänase palgatoetuse puhul võimalik. Ja need inimesed, kes ei lähe töötuna riskirühma, saaksid võimaluse sotsiaalmaksutoetuse abil tööle asuda pärast seda, kui nad on kuus kuud olnud ametlikult töötuks registreeritud.

Küsimuseks on sõna Mai Treialil, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kindlasti on see eelnõu väärt, et seda arutada. Ma tõstatangi ühe niisuguse küsimuse, mis võimaldaks meil edaspidise osas üksteisest paremini aru saada. See puudutab tõsiasja, et te olete näinud ühe võimaliku kulutuste katteallikana Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid – neid võiks nagu kõnealuse sotsiaalmaksu osa katmiseks kasutada. Kuid seda raha ei tohiks kindlasti maksude tasumiseks kulutada. Meie suur mure on, mis saab siis, kui sotsiaalmaksu osas mingisugused muutused toimuvad, kui sellesse eelarvesse tekib auk, sest neid summasid ei laeku. Siis tuleks leida muud katteallikad, Euroopa Sotsiaalfond ei sobi. Minu küsimus ongi: milliseid võimalusi te näete?

Ma olen teiega nõus, et meie tööpuuduse küsimuse lahendamisel ei tohi lootma jääda ainult Euroopa Sotsiaalfondi rahale. Kui rääkida täpsemalt katteallikatest, siis ka praegu maksab Eesti riik omaenda vahenditest töötute tervisekindlustuse osa ehk 13% sotsiaalmaksu. Lisaks tuleks 20% n-ö pensionimakset, ja see ei ole kindlasti mitte tänase pensionikassa arvel, vaid vastavalt seaduse §-le 6 on see osa, mida riik maksab tööandja eest. Meie eesmärk on, et tagatud oleks praegune haigekassa osa laekumine, kuid kuna inimesed ei ole enam töötuna kodus, vaid panustavad oma töö ja tulumaksude maksmisega juba ka majanduskasvu, siis riik võiks aasta jooksul maksta nende eest ka pensionimakse osa.

Tõnis Kõiv, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma alustan oma küsimust tsiteeringuga kirjast, mis on saadetud Riigikogu esimehele ja Riigikogu liikmetele. "Ükski tõsiselt võetav tööandja ei jäta sotsiaalmaksu tõttu arendamata ettevõtlust ega loomata uusi vajalikke töökohti, küll aga tooks see kaasa vanade töökohtade taastamise "uutena" ja ridamisi igasuguste uute libatöökohtade avamise. Ettevõtluses ei tule toetada tööjõu osakaalu, vaid tehnilise progressi ja uute investeeringute tootlikkuse jätku ja edusuutlikkuse kasvu, seda aga tegevustulemit ja selle realiseerimist, eriti eksporti toetades. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit jääb lootma teie mõistvale suhtumisele ja et esitatud eelnõu hääletatakse menetlusest välja."
Nagu te aru saite, on selle kirja saatnud Eesti Pensionäride Ühenduste Liit. Mind huvitab, milline on Keskerakonna vastus Eesti pensionäridele.

Ma suhtun pensionäridesse väga lugupidavalt, aga te jätsite ette lugemata kirjale alla kirjutanud inimeste nimed. Kui alla on kirjutanud Reformierakonna liige Valdek Mikkal, siis ta mõnes mõttes kajastab ka teie seisukohta. Ma tuletan meelde mõned väga lihtsad arvud. Detsembrikuus lisandus uute töötute nimekirja töötukassa andmetel 9341 inimest, ära kustutati detsembrikuus töötute nimekirjast 5676 inimest. Tõsi, neist 1973 leidis tööd, aga 2836 kustutati ära sanktsioonidega ehk nad on juba kadunud. Ja kui teie suhtumine on selline, et ega tööandjaid miski ei motiveeri uusi töökohti looma, siis millega te rohkem kui 100 000 töötut lohutate? Et te oletegi siin üleliigsed, minge ja otsige tööd kuskilt mujalt, minge ja otsige seda teistest riikidest! Sellise soovituse on andnud majandusminister, aga ma ei jaga seda seisukohta. Ma arvan, et Eesti riigil on võimalik toetada töökohtade loomist, aga me oleme seni selles vallas liiga vähe teinud.

Imre Sooäär, palun!

Austatud ettekandja! Mina küll teiega ei nõustu, et ühegi töötaja peaks jätma kuskile üksinda. Kui see on majandusministri seisukoht, nagu te väidate, siis ta peaks seda kindlasti korrigeerima. Aga minu küsimus on: kas teie pakutud süsteem, mis praegu kehtivast erineb, on mõnes Euroopa Liidu riigis juba rakendatud? Ja kui on, siis milliseid tulemusi on see andnud?

Niipalju, kui ma tean, on meil veebruarikuus siin Riigikogus kaks päeva pühendatud tööpuuduse teemadele. Kindlasti tutvustatakse meile ka paljusid Euroopa Liidus kasutatavaid meetmeid. Euroopa Liidu riigid on kõik panustanud töökohtade loomisesse, ja seda märksa enam kui ainult ühe meetmega. Ettevõtete toetamine mitmesugusel moel on väga levinud. Ma ei oska teile praegu vastata, kas täpselt sellist eelnõu kuskil mujal heaks kiidetud on, see ei ole ühegi teise riigi pealt maha kopeeritud. See on minu lihtne vastus.

Taavi Rõivas, teine küsimus, palun!

Kolleeg Tõnis Kõiv küsis väga konkreetse küsimuse ja sai vastuseks mingid ebamäärased loosungid. Ma küsin konkreetselt üle. Kirjale, mis tuli Eesti Pensionäride Ühenduste Liidult, ei kirjutanud alla ükski Reformierakonna liige. Sellele kirjutas alla härra Kitsing, kes aga selgelt edastas Eesti pensionäride esindusorganisatsiooni mure, et selle seadusmuudatusega pensionikassa laekumised vähenevad. Nad soovitasid tungivalt Riigikogul seda eelnõu mitte toetada. Selle kirjaga on, ma usun, kõikidel Riigikogu liikmetel olnud võimalik tutvuda. Kuidas me nüüd peaksime sellele vastama? Kas teie arvates tõesti piisab, et sellele kirjale on vastuseks mingid loosungid ning väidetav ebamäärane ja segane tsitaat majandusministrilt?

Vastus on väga lihtne. Kui praegu on inimene registreeritud töötuna, siis minimaalne, mis ta riigilt saab, on see, et tal säilib tervisekindlustus, tema eest makstakse 13% ja tal on haigekassa kate. Kui inimene leiab tööd, siis jätkab riik tema eest lisavahenditest tervisekindlustuse maksmist ja lisaks makstakse pensioniprotsent, mis on 20. See väga lihtne näide näitab, et pensionikassasse tuleb lisatulu. Tõsi, see tuleb esimese aasta jooksul riigieelarvest, mitte tööandjalt, aga see tuleb muudest vahenditest. Ma tuletan meelde, et ma eelmine kolmapäev küsisin Jürgen Ligi, rahandusministri käest, kas praegu makstakse pensioneid välja vaid sotsiaalmaksu summadest. Ei, ka praegu tuleb selleks vahendeid kõrvalt.

Paul-Eerik Rummo, palun!

Seletuskiri lõpeb lausega, et seadus jõustub üldises korras. See tähendab, et peaaegu kohe, kui see on vastu võetud. Samas loodate te minu arusaamise järgi, et kulutuste katmiseks on võimalik kasutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Aga te ilmselt ei ole selles päris kindel, nagu ka vastusest selgus. Nii et vahest tegelikult tuleks nende kulutuste katmiseks suunata ikkagi riigieelarve raha. Kas selle seaduse jõustumine tooks siis automaatselt kaasa kehtiva riigieelarve muutmise?

Ma mainisin teile, et praegu on plaanis kasutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid 80 miljoni ulatuses. See on säärane hüpoteetiline summa – kui möödunud aastal maksti palgatoetust vaid 189 töökoha loomiseks, siis on Sotsiaalministeerium palgatoetuse puhul selle meetme menukust hinnanud vastavalt oma äranägemisele. Nii et see on paralleelne ja meie arvates tööandja silmis  atraktiivsem võimalus, mis hoiab ka ära soovi ümbrikupalku maksta. Küsimusele, kas see vajab eelarve muutmist, ma vastaksin, et küllap ka teie enda võimuliidukaaslastel pole alust praegu väita, et aastal 2010 kindlasti ühtegi eelarve muutmist päevakorral ei ole.

Teiseks küsimuseks on sõna Tõnis Kõivul. Palun!

Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt sellest, et selle asemel, et rünnata mõnda kirja autorit, võiks parem keskenduda selle kirja sisule. Ja nagu kolleeg Taavi Rõivas juba mainis, on Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu kirjale alla kirjutanud Aare Kitsing, keda võiks avaliku teabe järgi otsustades pigem siduda Rahvaliidu kui mõne muu erakonnaga. Aga see pole tegelikult oluline. Oluline on see, et tolles kirjas väljendatud mure on Eesti pensionäridel ühine. Ma saan vastusest, õigemini selle puudumisest aru, et see mure tegelikult Keskerakonnale korda ei lähe. Keskerakond on selle eelnõuga väga selgelt pensionäridele selja pööranud. Saan ma õigesti aru?

Mina tegelikult ei tegeleks sellise asjaga, millega teie tegelete: et vastandate pensionäre töö kaotanud inimestele. Minu arvates valdav enamik Eesti pensionäre tahab seista selle eest, et nendest põlvkond nooremad inimesed leiaksid tööd ega sõltuks tööealistena riigi abist, vaid saaksid anda oma panuse. Pensionäride muret pensionikassa pärast ma jagan. Ma jagasin seda ka möödunud aastal, kui erakorralisse pensionireservi pandud raha võeti kasutusele muudel eesmärkidel. Aga sellest, et Eestis tööealised inimesed leiavad tööd ja saavad taas abisaajate asemel maksumaksjateks, ei võida mitte ainult need inimesed, kes tööd leiavad. Sellest võidab kogu riik ja sellest võidavad ka eakad inimesed.

Marika Tuus, palun!

Kõnealune pensionäride liidu avaldus tulenes sellest, et lihtsalt ei saadud asjast aru. Küsiti, kas siis tuleb vähem raha pensioni- ja haigekassasse, aga tegelikult nad ei olnud eelnõu sisust aru saanud, et riik tasub selle osa. Ja praegu oled sa ka mitu korda sedasama vastanud. Ütle, mispärast tahetakse praegu segadust veel suuremaks ajada?

Küsimus, miks tahetakse olukorda veel segasemaks ajada, on kindlasti küsimus rahanduskomisjoni esimehele Taavi Rõivasele ja mul on kahju, proua Tuus, et te oma küsimuse praegu ära kulutasite. Tõepoolest, meie eelnõu kohaselt pensionikassa laekumised mitte ei vähene, vaid suurenevad.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, hea ettekandja! Palun nüüd Riigikogu rahanduskomisjoni nimel ettekandeks kõnetooli komisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 10. jaanuaril 2010, kus seda tutvustas eelnõu algatajate esindajana ka eelkõnelnud Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Tõele au andes me oleme väga lähedase sisuga Keskerakonna eelnõu arutanud ka varem, kuid tookord otsustas Keskerakond pärast rahanduskomisjoni arutelusid selle tagasi võtta. Eelnõu 621 eesmärk, nagu eelkõneleja ütles, on võimaldada tööandjatel mitte maksta sotsiaalmaksu töötaja eest kahekordse kuupalga alamäära ulatuses, kui töölevõetav on olnud kolm kuud töötuna ametlikult registreeritud. Ja see vabastus kehtiks 12 kuu vältel.
Vabariigi Valitsus on oma väga põhjalikus kirjalikus arvamuses öelnud, et seda eelnõu ei ole võimalik toetada ning seda alljärgnevatel, peamiselt õiguslikel, osalt ka sisulistel põhjustel.
Esiteks, eelnõus ja eelnõu selgituses ei ole arvestatud juba olemasolevate tööturumeetmetega. Kõik rehkendused ja kogu loogika on üles ehitatud sellele, et Eestis olemasolevaid tööturumeetmeid ei ole. Aga ma juhin tähelepanu, et Eesti riik panustab ainuüksi 2010. aastal otseselt riigieelarvega seotud vahenditest ligi neli miljardit krooni mitmesugusteks tööturumeetmeteks, nende hulgas ka täna juba korduvalt nimetatud palgatoetuseks.
Samuti on hindamata lisanduvate kulude suurus ja teisalt ka võimalik tööhõive kasv. On selge, et kogu ulatuses ei ole eelnõus ette nähtud vahendeid võimalik Euroopa Sotsiaalfondist katta. Ka tekitab valitsuse arvates küsimusi see, et eelnõu 621 on sisult väga sarnase eesmärgiga nagu pisut teise suunitlusega palgatoetus. Just seda, kas on mõistlik kaht süsteemi paralleelselt tööle panna või pigem ühte päris hästi töötavat süsteemi vajadusel edasi arendada ja sinna lisavahendeid leida, peaksime siin täna otsustama.
Hästi tõsine etteheide on see, et eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Riigi abi andmine ettevõtjale ei sobi ühisturu põhimõtetega kokku ja erandeid saab teha ainult Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud tingimustel. Mis tähendab, et riigi abi võib anda töötule, kes on olnud tööta vähemalt kuus kuud. Samuti, nagu ma juba ütlesin, ei saa sotsiaalmaksu tasuda analoogselt palgatoetuse süsteemiga Euroopa Sotsiaalfondist. Kehtestatud piir on 50% abikõlblikest kuludest, mis tähendab seda, et erinevalt palgatoetusest, mille puhul me saame kasutada lõviosas Euroopa Liidu vahendeid, peaksime siin leidma raha mõne muu riigieelarve kuluartikli arvel, tegema seda mõne toetuse, muu tööturumeetme või mis iganes riigieelarve rea arvel.
Samuti on välja toodud sotsiaalmaksu baasi vähenemine, millest on täna siin põhjalikult juttu olnud ka pensionäride murest rääkides. On ka mitmed teised kitsaskohad, mida me arutasime komisjonis põhjalikult. Kui headel ametikaaslastel on küsimusi, siis ma valgustan neidki täiendavalt.
Komisjonis tõstatatud teemad ja küsimused puudutasid põhiliselt seda, mil määral on see eelnõu juba olemasoleva ja küllalt hästi töötava süsteemi dubleerimine ning kumb on siis ikkagi töövõtja ja tööandja jaoks soodsam. Palgatoetuse puhul toodi välja ka arvud. Eelnõu ettekandja väitis Riigikogu puldis esinedes paraku ekslikult, et riik maksaks palgatoetust pool alampalgast. See ei vasta tõele. Riik maksab kuni terve alampalga ulatuses ehk siis maksimaalne palk, mida ettevõtja võib töötajale maksta, millest poole riik kinni maksab, on kahekordne alampalk ehk 8700 krooni. Loomulikult, kui arvutused teha valede eeldustega ja poole väiksema summa pealt, siis näeb ka see juba kehtiv süsteem vähem atraktiivne välja, kui ta tegelikkuses on.
Komisjon otsustas lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Selle poolt oli 5 inimest, vastu 4 ja erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Aitäh! On ka küsimusi. Küsimuseks saab sõna Toivo Tootsen. Palun!

Hea ettekandja! Nii sina kui ka sotsiaalminister olete uhkelt kuulutanud, et riik kulutab neli miljardit tööturumeetmeteks. Jaa, see on muljet avaldav summa, aga lõviosa sellest rahast läheb töötute sotsiaalseteks garantiideks. See ei loo mitte ühtegi töökohta juurde, see on ainult selleks, et töötud piltlikult öeldes ei sureks nälga, et neile oleks minimaalne arstiabi tagatud. Ole palun hea ja ütle, kui palju neljast miljardist läheb selleks, et töötute hulgast mõni ka töö leiaks. Kui palju eraldatakse tegelikult töökohtade loomiseks?

Mul on väga hea meel, et sellest neljast miljardist ei lähe lõviosa plakatite tootmiseks – ka selliseid töötuse vastu võitlemise programme me oleme Eesti avalikus sektoris näinud. Suurem osa programmi mahust läheb propagandaks ja väiksem osa toetuseks. Mul ei ole kahjuks käepärast detailseid arve, kui suur osa sellest ligi neljast miljardist – summa on 3,8 ja 4 miljardi vahel, kui täpne olla –, läheb aktiivseteks tööturumeetmeteks. See hõlmab hästi palju erinevaid asju, seal on ka seesama palgatoetus, päris palju aktiivseid tööturumeetmeid, mis on üheselt seotud eesmärgiga, et inimesed töö leiaksid. See peegeldub ka töötukassa eelarves, kust makstakse kinni mitmesuguseid koolitusi ja mida iganes. Ma julgen küll öelda, et selleks, et inimesed töö leiaksid, kulutatakse kogusummast ikkagi väga suur osa. Ja see summa on tegelikult kordades suurem, kui ta on varem olnud. Ma usun, et kogu Riigikogu seda mõistab ja ka toetab, et see niimoodi on. Niisugused proportsioonid tingib ju ülemaailmne majanduslik olukord ja tõesti on vaja leida vahendeid selleks, et inimesed tööturule naaseksid.
Mis puutub palgatoetuse kui ühe inimestele päris töökohtade loomise võimaluse soodustamisse, siis ainuüksi käesoleva aasta esimese kolme nädalaga on ca 190 inimest juba selle abiga tööle saanud. Seda nii väga vähe ei olegi. Täna hommikul ma vestlesin sotsiaalministriga sellest, mis saab siis, kui peaks tõesti juhtuma, et aasta keskel või lõpu poole selgub, et eraldatud summadest ei piisa. Ma toetan tema lähenemist, et sel juhul tuleb ühiselt otsida kohti, kust raha juurde leida. Selle otsimise teeb lihtsamaks fakt, et palgatoetuse summad tulevad lõviosas Euroopa Sotsiaalfondist. Aitäh!

Mai Treial, palun!

Lugupeetud ettekandja! Vastupidi teie väitele, et selle eelnõu puhul on tegemist justkui lahtisest uksest sissemurdmisega, minu arvates keegi midagi ei murra. Aga uks ei ole ka päris lahti. Mind natukene hirmutab teie märkus, et pole arvestatud olemasolevate meetmetega, ja toote kangesti esile palgatoetuse meetme. Kui aga arvestada, et meil on üle 100 000 töötu ja et 190 inimest on saanud selle toetuse abil tööd, siis mitu aastat küll peaks kuluma, et enamik töötuid endale töö leiaks? Missuguseid muid vahendeid ja kui kiiresti te välja pakute? Senine kiirus pole tööturu paremaks muutumisel mingisugust lahendust kaasa toonud.

Loomulikult ei saa ükski meede olla nii geniaalne, et see kõik mured ära lahendab. Aga küllap te olete minuga nõus, et palgatoetus iseenesest on pikk samm õiges suunas ja on väga positiivne, et see meil olemas on. Need 190 töökohta on loodud tänavuse aasta esimese kolme nädalaga, mil see meede üldse toiminud on. Selles mõttes ma julgen öelda, et see 190 väga vähe ka ei ole. Meil on seda aastat veel 49 nädalat jäänud ja ma usun, et aasta jooksul saavad selle meetme abiga töö tuhanded inimesed. Ja ma kordan: need on reaalsed töökohad. Need on reaalsed töökohad, mida on Eesti majanduses vaja. Need töökohad loob ettevõte.
Palgatoetust on muuseas heaks meetmeks pidanud ja selle raames raha taotlenud või vähemasti raha taotlemise vastu huvi tundnud ka Tallinna Linnavalitsus, kes nägi selles võimalust luua riigi abiga täiendavaid reisisaatja töökohti, mis minu meelest ei ole just kõige mõistlikum. Kui valitseb konkurents reaalselt ettevõtete loodavate töökohtade ja linnavalitsuse näilise projekti vahel, siis tuleks eelistada ettevõtteid, kes mõtlevad, et loodavad töökohad jääksid püsima, mitte ei oleks ajutise loomuga ja ilma reaalse panuseta majandusse.
Nii palju palgatoetusest veel, et seda toetavad väga mitmed väikeettevõtjate ja suurettevõtjate esindusorganisatsioonid. Nende arvates peaks see kindlasti säilima ja seda peaks rohkem propageerima, et inimesed teaksid, et seda on võimalik kasutada. Praegu paraku on nii, et kuna riik ei ole pidanud eetiliselt õigeks korraldada ühe sotsiaalmeetme reklaamimiseks ülelinnaline või üleriigiline plakatikampaania, siis meetmest teada saamine sõltub paljuski sellest, kui palju meedia kajastab arutelusid, mis ka meil siin parlamendis on, ja kui palju ettevõtjate esindusorganisatsioonid suudavad seda väga head meedet tutvustada. Ma usun, et kui aasta keskel või kevade poole asjaomane info kõikide ettevõtjateni jõuab, siis palgatoetuse taotlemine ka hoogustub.
Aktiivsetest tööturumeetmetest, mis aitavad uusi töökohti väga hästi luua, ma tooksin esile vaid ühe. Minu aeg siin puldis on küllalt piiratud ja kõikidest meetmetest ma ei saa rääkida, seepärast rõhutan neist ühte, mis minu meelest on erakordselt oluline. Töötukassa nimelt annab stardiabi ettevõtlusega alustamiseks ja märksa rohkemad töötud peaksid julgema seda taotleda. Asjaomane summa on 70 000 krooni. Selle saamine eeldab küll ettevõtluskoolituse läbimist või varasemat ettevõtluskogemust, aga ma usun, et kui inimesel ettevõtluskogemust ei ole, siis ettevõtluskoolituse läbimine kindlasti aitab inimest. See ei ole asjata koormav kohustus, pigem saab sellest teadmisi juurde.
Ja olles nagu kindlasti teiegi üsna hästi asjaga kursis, julgen ma kinnitada, et Eestis on neid formaalsusi, mis on vajalikud ühe ettevõtte asutamiseks, lihtne täita. Eestis on tõesti võimalik peaaegu et poole tunniga ettevõte luua ja äriidee koos ettevõtluskonsultandiga läbi arutada.
Te küsisite mult aktiivsete tööturumeetmete kohta ja kui ma peaksin vaid ühe neist välja tooma, siis kindlasti tooksin selle ettevõtlusega alustamise. Sest see ei olene mitte kellestki teisest kui inimesest endast. On vaja ainult tahet, ideed ja julget pealehakkamist, mida meil on kahjuks kõige vähem. Tegelikult kaotada seal väga palju ei ole ja ma loodan, et kõik Riigikogu liikmed seda propageerivad, sest see aitaks inimestel mis iganes väikest äri alustada.
Lisaks sellele 70 000 kroonile on võimalik stardiabi taotleda ka EAS-ist. See eeldab küll juba ka 20% ulatuses omafinantseeringut, aga EAS-ist on võimalik taotleda ainuüksi ettevõtte käivitamiseks 100 000 krooni. Lisaks muud toetused: ettevõtte kasvutoetus kuni pool miljonit jne. Võimalusi on tegelikult hästi palju. Aga kõige olulisem on, ma rõhutan, et töötutele on loodud lihtsustatud ja väga hea võimalus oma ettevõtte asutamiseks riigi raha toel. Aitäh!

Enne kolleeg Marika Tuusile küsimiseks sõna andmist on minu kohus juhtida kõigi teie tähelepanu sellele, et tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest on küsimuse esitamiseks aega üks minut. Palun kõigil ametikaaslastel seadusest kinni pidada! Aga nüüd on küsimuseks sõna Marika Tuusil. Palun!

Te rõhute pidevalt palgatoetustele. No tore! Aga tegelikult võetakse see raha ju töötukassast ja selle tõttu jääb tänavu näiteks ligi 100 töökoolitust olemata. Tähendab, üks tehakse teise arvel. Aga ma küsin, miks te ikkagi olete olnud kõikide Keskerakonna ettepanekute vastu, mis tööpuudust vähendaksid? Samas on teie koalitsiooni juhtimisel Eesti jõudnud seisu, kus meist veel suurem tööpuudus on vaid Lätis ja Hispaanias!

Ärge muretsege, ei tule millegi arvel! Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kaks ministeeriumi, kes eelmisel aastal kasutasid Euroopa Liidu vahendeid rohkem kui 100% eelarves ettenähtud summad. Nüüd ongi olnud arutelusid ja ka kokkuleppeid, et asjaomaseid vahendeid nende kahe ministeeriumi haldusalas märkimisväärselt suurendada, mis on iseenesest ka väga loomulik mõlemal puhul. Nii infrastruktuuri ehitamine kui ka tööpuudusega võitlemine – ma usun, et see on ka opositsiooni seisukoht – väärivad lisaraha ja lisatoetusi.

Heimar Lenk, palun!

Hea esineja! Ma saan teie jutust niimoodi aru, et riigil on õnnestunud luua 119 uut töökohta. See on tubli tulemus, arvestades, et Tallinnas on loodud mitu tuhat uut töökohta. Siit ka minu küsimus. Te nimetasite reisisaatjaid kuidagi ironiseerivalt. Kas oleks parem, Taavi Rõivas, kui praegused reisisaatjad oleksid ilma tööta?

Kõigepealt: me räägime käesoleva aasta kolme nädala näitajast, mis ei olnud mitte 119, vaid 190. Teiseks, kui te ütlete, et Tallinnas on linnavalitsuse kaasabil või osalusel loodud mitu tuhat töökohta, siis mind huvitab väga, kus need mitu tuhat töökohta reaalselt on loodud. Näidake mulle seda! Mina väidan, et tegu on sisult valimisreklaamiga, kus teie erakond on lubanud endale mitmel korral otsest valetamist. Ma mäletan väga hästi üht supiköögis filmitud reklaami, kus teie erakonna esimees ütles kindlat kõneviisi kasutades, et Tallinnas on loodud 5000 töökohta. Ta ütles seda selles kontekstis, et Keskerakond on need kohad loonud – loomulikult, vaevalt et Tallinnas sünnib midagi ilma Keskerakonna abita, vähemalt tema arvates. Ma väidan, et see on otsene vale. Tegelik reisisaatjate arv – me kontrollisime seda tookord ja seda ütles ka abilinnapea Merike Martinson – on märksa väiksem kui see 190, mis on riigis loodud ainuüksi ühe meetmega kolme nädala jooksul.
Ma kutsun teid üles mitte rääkima väga tõsiselt nendest loosungitest, mida teie partei esimees välja käib. Need loosungid on kahjuks sisult tühjad. Keskendume siin saalis tegelikele probleemidele, tegelikele lahendustele! Summade vahekord on paigast ära, kui Tallinn eraldab mõne miljoni mõneks meetmeks ja kaks miljonit sellest mõnest miljonist läheb reklaamiks. Meil riigina on kasutada ligi neli miljardit, see on üle tuhande korra rohkem. Räägime sellest, kuidas seda nelja miljardit võimalikult targasti kasutada. Ärme räägime sellest, et Tallinn on midagi väga tõsist ette võtnud.
Mis puutub selle nelja miljardi täpsemasse jagamisse, siis minu arvates on palgatoetuse meede nii hea, et me peaksime keskenduma selle populariseerimisele, eeskätt sellest informeerimisele. Ei maksa sellele kunstlikku alternatiivi välja mõelda. Mulle tegelikult väga meeldis küsimus, mille Marika Tuus esitas Kadri Simsonile: miks on vaja seda asja segasemaks teha? Ma olen temaga täiesti nõus: ei ole vaja segasemaks teha. Räägime kõik ühel häälel, räägime nendest asjadest, mis on olemas, räägime selgelt, et inimesed saaksid aru, kust on võimalik abi saada.

Protseduuriliseks küsimuseks on sõna Helle Kaldal. Palun!

Ma olen rahanduskomisjoni liige ja peab ütlema, et selliseid asju rahanduskomisjonis ei räägitud. Lugupeetud juhataja, te manitsete meid, et üle minuti ei tohi küsimus kesta, äkki te jääksite ka selles osas kindlaks. Me ei käsitlenud neid küsimusi rahanduskomisjonis.

Aitäh! Ma palun nii küsijatel kui vastajatel keskenduda käsitletavale eelnõule ja sellele arutelule, mis toimus rahanduskomisjonis. Annan küsimuseks sõna Toivo Tootsenile.

Eks me peagi seda teemat mitmekülgselt lahkama. Ei tohiks keskenduda ainult helkurikampaaniale, nagu mõni erakond on keskendunud ja nagu praegu töötukassas tehakse, võiks arutada ka muid abinõusid. Ega me ei mõista ju seda hukka, et palgatoetus on olemas. See on täitsa õige asi ja las tema olla, kindlasti pakub see ettevõtjatele väikest leevendust. Uusi töökohti see vaevalt aitab juurde luua, aga ettevõtlusele on abiks ikka. Meie lihtsalt pakume välja selle kõrvale teist meedet, mis võib-olla aitaks tõepoolest uusi töökohti juurde luua. Miks te nii kramplikult selle vastu võitlete?

Ei, ma ei võitle sugugi kramplikult vastu! Kui meil palgatoetust eksisteeriva meetmena ei oleks, võiksime teie ettepanekut väga tõsiselt arutada ja küllap arutaksimegi. Aga kui me täiesti avatud kaartidega mängime, siis olgem ausad: nii ettevõtja kui töövõtja jaoks on palgatoetus palju atraktiivsem. Ja ma väidan, et ka riigi jaoks on see atraktiivsem. Sest kui nüüd juba lõpuni avameelne olla, siis me saame selleks kasutada väga suures osas Euroopa Liidu vahendeid, mida, nagu ma juba varem selgitasin, kahjuks ei saa teha teie pakutud skeemi puhul, vähemalt samas ulatuses mitte. Poole ulatuses saaks, aga teise poole peaksime leidma oma riigieelarvest. Ma usun, et te jagate minu muret. Me oleme riigieelarve siin suure töö ja vaevaga kokku pannud ning ega seal õhku täis kohta, kust üleliigset raha ära võtta saaks, et Euroopa Liidu toetuse asemel hakata väga sarnast meedet finantseerima Eesti oma riigi tuludest, ju ei ole. Kui te ütlete, et on mingi üleliigne tohutu suur summa, mille saaks ümber tõsta, siis räägime edasi. Seepärast on minu meelest mõistlikum kasutada senist meedet, mis toimib Euroopa Liidu toel. Me saame ühiselt neid probleeme paremini lahendada, miks see Euroopa Liidu raha siis ära põlata?

Küsimuseks on sõna Kadri Simsonil. Palun!

Lugupeetud Taavi Rõivas! Ma kuulen, et teile meeldivad arvud. Lihtsalt meeldetuletuseks: selle aasta jaanuari esimesel nädalal jäi töötuks 2500 inimest, teisel nädalal 3008 ja kolmandal nädalal 3059. Te ütlete, et probleemi ei ole, et me pakume lahendust. Ja teil on lahendus juba leitud,190 inimest sai tänu palgatoetusele tööd. Pange need kaks arvu nüüd kõrvuti: üks on üle 8000 ja teine on 190 inimest. See ei ole piisav! Te pildusite inetuid sõnu Tallinna linnapea pihta, aga Tallinna linn tegeleb praegu kriisiolukorras selliste töökohtade loomisega, millega võiks tegelda riik, aga ei tegele. Ainuüksi koristajaid ja reisisaatjaid on Tallinnas võetud tööle 561 inimest. See on kingitus riigile, kes ei pea nendele inimestele toimetulekutoetust maksma. Minu küsimus teile on väga lihtne. Te väitsite, et palgatoetus on atraktiivsem meede kui sotsiaalmaksu leevendus. Palun tutvustage asjaomaseid arve stenogrammi huvides siin ka!

Peamine faktiviga, mille lugupeetud küsija oma ettekandes tegi ja millest lähtuvad ka teie seetõttu vigased arvutused, on see, et palgatoetuse ulatus ei ole mitte pool palga alammäärast, vaid ta on pool palgast, mis on kahekordne palga alammäär. See vahe on kahekordne. Seetõttu ongi teil need arvutused kõvasti nihkes ja õigetest arvudest ei saagi rääkida.
Ma olen nõus, et ükski meede ei kaota täielikult paratamatuid mõjusid, mida üldine majanduskeskkond avaldab, ja mitte ainult Eestis, vaid ka mujal. Kui me vaatame Skandinaavia maade ja muude meid ümbritsevate riikide poole ükskõik mis ilmakaares, siis kahjuks pole seal tööpuuduse näitajad sugugi paremad. Kõik riigid on nende muredega silmitsi. Ükski meede ei ole nii geniaalne, et ta likvideerib kõik välisturgudest johtuvad ja muudki probleemid. Küll aga ma väidan, et palgatoetus on abinõu, mis aitab päris reaalselt luua selliseid püsivaid töökohti, mis on Eesti majandusele vajalikud. Ja vähe sellest, et tänu sellele kustutatakse osa inimesi töötute nimekirjast. Need inimesed mitte ainult ei käi tööl, vaid nad teevad vajalikku tööd, nad loovad uut lisandväärtust, nad arendavad Eesti majandust. Just sellel põhjusel ma kinnitan, et palgatoetus on väga hea meede.
Te ütlete, et teiegi toetate seda palgatoetust ja et see on väga hea. Kindlasti me võime arutada, kas me peaksime seda kuidagi täiendama, kas me peaksime seda pikendama – mida iganes. Me oleme valmis teiega seda konstruktiivselt arutama. Ma ei pea õigeks ja loogiliseks, et me tekitame lihtsalt sellepärast, et Keskerakond saaks oma autorluse välja käia, analoogse paralleelse meetme, mis on riigile kordades kulukam ega ole ei tööandja ega töövõtja jaoks nii palju erinev ega nii palju soodsam, et seda tasuks valida. Milleks me seda teeksime? Palgatoetus ei ole ju lõpeks mingi Reformierakonna või Isamaa ja Res Publica Liidu või ainult valitsuse asi. See on kogu riigi asi ja seda toetust me maksame nendest vahenditest, mida riik saab kasutada. Parem keskendume sellele, et seda ühte väga head meedet paremaks muuta. Ei ole vaja mingit eraldi Reformierakonna süsteemi ja Keskerakonna süsteemi. See mure on ühine ja lahendused võiksid ka ühised olla.

Mark Soosaar, palun!

Hea ettekandja! Kuulan ja imestan, kuidas üks räägib aiast, teine aiaaugust. Kui meil on olemas palgatoetus, miks ei võiks meil olla ka toetuspalk? Vanemapalk, isapalk ja emapalk meil juba on.

Minu teada meil ei ole vanemapalka, meil on vanemahüvitis, mis lähtub hoopis teisest ideoloogiast. See ei ole sotsiaaltoetus ega ettevõtjatele töökohtade loomiseks mõeldud, see on täiesti teine meede, mis muuseas on kindlasti kaasa aidanud sellele, et Eestis on iive parem kui kunagi varem.

Heimar Lenk, teine küsimus, palun!

Ma tahaksin küsida teie käest, hea esineja, mida tähendavad sellised üleskutsed, et ärgem hakakem siin Riigikogu kõnepuldis Tallinna asjadest rääkima, need ei vääri seda.

Kui te pärast stenogrammi hoolikalt loete, siis te näete, et ma kutsusin üles mitte rääkima nendest lausvaledest, mida mõned poliitikud endale reklaamides lubavad ja mis minu meelest on kahetsusväärsed. Juhin tähelepanu, et ka teie oma fraktsiooni esimees lükkas selge sõnaga ümber selle valeväite, nagu oleks Tallinnas tuhandeid reisisaatja töökohti loodud. See, kas reisisaatjate sõitma panek on mõistlik linna raha kasutus või mitte, on eraldi teema, sellele ma praegu ei keskenduks. Aga ma kutsun kõiki Riigikogu liikmeid üles mitte levitama siin saalis lausvalesid. Austame seda saali rohkem!

Ma juhin veel kord kõigi küsijate tähelepanu proua Helle Kalda tõstatatud protseduurilisele küsimusele. Me arutame praegu Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu ja ma palun küsimustega jääda selle eelnõu raamesse, et vastaja saaks oma vastuse vastavalt formuleerida. Nüüd aga annan küsimuseks sõna Lauri Laasile.

Austatud komisjoni esimees! Kindlasti tuli komisjoni arutelude käigus jutuks ka see, kuidas seonduvad korruptsioonihõngulised suveniirihanked Sotsiaalministeeriumis ja Sotsiaalministeeriumile alluvas töötukassas uute töökohtade loomisega.

See eelnõu suveniirikonkursse ei reguleeri ja seetõttu me ka selle arutamise kontekstis nendel teemadel ei rääkinud.

Teiseks küsimuseks on sõna Kadri Simsonil. Palun!

Hea ettekandja! Mul on väga lihtne küsimus. Kas te kinnitaksite veel kord oma seisukohta, et mingeid muid lisameetmeid pole vaja ja teil on 102 000 praegusele töötule hea sõnum, kuidas nad rakendust leiavad. Mis see sõnum oleks?

Ma palun teid mitte panna mulle korduvalt suhu sõnu, mida mina sealt lendu lasknud ei ole. Ma usun, et kui mitte teised tähelepanelikud kuulajad, siis vähemasti proua Mai Treial võib kinnitada, et ma tema küsimusele vastates tõin paar näidet konkreetsetest meetmetest, mis analoogselt palgatoetusega juba olemas on ja mida võiks veelgi agaramalt kasutada, sest nende kasutus ei ole mitte eelarveliste vahendite, vaid inimeste aktiivsuse taga. Päris kindlasti on aktiivseid tööturumeetmeid vaja mitmesuguseid, sest erinevatele inimestele ei sobi täpselt samad lahendused. Seetõttu ma rõhutasingi hoopis teist laadi lahendust, milleks on ettevõtja stardiabi. Töö kaotanud kontoritöötajad kindlasti pigem suudavad asutada uue ettevõtte, kui rahulduvad selle küllalt madalapalgalise tööga, mida võimaldaks kas teie pakutud süsteem või juba praegu kehtiv palgatoetuse süsteem.

Teiseks küsimuseks annan sõna Paul-Eerik Rummole. Palun!

Vaidluse keskustelu on meil nüüd läinud üldisemale teemale, töötuse leevendamise erinevatele meetoditele ja teedele, mis iseenesest on ju tore vaidlus. Selle üle on siin ka enne vaieldud ja riiklikult tähtsa küsimusena vaieldakse tõenäoliselt veel edaspidigi. Aga ma tuleksin konkreetse eelnõu juurde tagasi. Eelnõu saatesõna väidab selgelt, et eelnõu ei sisalda sätteid, mis on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Teie sõnul aga komisjon tuvastas, et tegelikult siin on vastuolu Euroopa Liidu õigusega Euroopa vahendite kasutamise küsimuses. Kui see tõepoolest nii on ja eelnõu on vastuolus kehtiva õigusega, siis ega siin suurt enam õigupoolest arutada ei ole. Kas te kinnitaksite veel üks kord üle, et seda eelnõu tegelikult ei saa seadusena jõustada, kuna see on vastuolus kehtiva õigusega?

Aitäh küsijale! Täpselt nii on. Kui me selle eelnõu praeguses sõnastuses seadusena vastu võtaksime, siis oleks see selges vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Teise väga ilmse probleemina tooksin välja selle, et ei ole piisavalt tehtud eelnõuga seotud mõjude analüüsi, et me saaksime hinnata selle mõju ka riigieelarvele, mis, ma julgen öelda, on vaata et sama tähtis kui üldise õigusruumiga kooskõlas olemine.

Küsimuseks saab sõna Lembit Kaljuvee. Palun!

Hea kolleeg! Kõik need 101 inimest, kes selles saalis istuvad, peavad Eestis kõige tõsisemaks probleemiks tööpuuduse probleemi. Neli miljardit on Eesti riigi eelarve jaoks suur raha. Kas te komisjonis arutasite, mida teha asjaomaste strateegiatega? Strateegia on ju vale, kui tulemust ei ole. Ehk peaks selle nelja miljardi kulutamise strateegia ümber tegema nii, et sellest kasu hakkaks tulema? Eelmisel aastal me kulutasime selleks raha ja mängus polnud mitte väikesed summad, tänavu on need summad veel suuremad, aga tööpuudus kasvab ja kasvab. Tegelikult peaks selle strateegia üle vaatama ja maikuus, kui valitsus hakkab asja arutama, oleks parlamendikomisjonil ehk midagi tõsist välja pakkuda.

Kõnealuse eelnõu kontekstis me seda ei arutanud. Küll aga juhin tähelepanu sellele, et tänavu otsustasid Riigikogu ja valitsus oluliselt suurendada töötuse leevendamiseks ettenähtud summasid. Mina küll ei julge teie moodi üldistada, et kasu mitte mingisugust ei ole või kuidas see täpne tsitaat oleks. Meil on kõige rohkem kolme nädala info, ja enamikus kohtades on seegi veel hinnanguline, sest täpseid andmeid nii kiiresti otsustajate lauale ei laeku. Ma tõesti usun, et juba praegu kas seaduse tasandil või lihtsalt praktikas käivitatud meetmetes on potentsiaali kuhjaga. Meie mure siin Riigikogus on – ma vähemalt väga loodan, et meil tekib see mure –, et kui neid meetmeid väga usinalt kasutatakse, siis seal hakkab raha puudu jääma. Ja meie töö peaks siis olema välja mõelda, kuidas tõsta teiste, vähem efektiivsete meetmete alt sinna raha juurde, et võimalikult paljud inimesed saaksid kas palgatoetusest või uue ettevõtte asutamisest ja iseendale töökoha tegemisest kasu.

Küsimuseks saab sõna Valeri Korb. Palun!

Lugupeetud komisjoni esimees! Ütlesite oma kõnes, et töökohtade loomine on kogu riigi asi. Tõesti, kuulates teid, sotsiaalministrit ja peaministrit, jäävad kõrva päris suured arvud – üks miljard, neli miljardit –, aga seda raha kasutavad rohkem mittetulundusühingud ja võib-olla riigiasutused. Ma tahaksingi teada teie arvamust, miks seisavad kohalikud omavalitsused kuidagi eemal. Ja miks seda, mida nad teevad, on justkui rohkem kritiseeritud?

Vastupidi! Et siit ei jääks minu poolt vale sõnum kõlama, siis ma julgen väga tunnustada mitmeid kohalikke omavalitsusi, kes on mitte ainult viimastel aastatel, vaid ka varem rakendanud töötuid heakorratöödel, kellel on reaalsed programmid, mis tihti ka Eesti riigi või Euroopa vahendite toel aitavad töö kaotanutel kas või ajutist tööd saada. Samas olen ma väga kriitiline selles suhtes, et tööpuudusega võitlemise sildi all suurem osa selleks ettenähtud summadest, mida niigi on väga vähe, kulutatakse mõnes omavalitsuses ainult kampaaniate ja loosungite peale. Ma väidan, et see probleem on nii tõsine, et selle lahendamisel ei tohiks olla ruumi selleks, et kulutada osa mure leevendamiseks mõeldud rahast plakatitele ja tohututele kampaaniatele. Kogu raha või võimalikult suur osa rahast peab minema probleemi lahendamiseks ja kindlasti ei tohi probleemist informeerimise eelarve olla suurem kui probleemi lahendamise eelarve. Absurdne olukord, mis ühes omavalitsuses tekkis, on minu meelest väga tõsist kriitikat väärt.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan ettekande eest kolleeg Taavi Rõivast! Nüüd on aeg asuda läbirääkimiste juurde. Palun esimesena sõnavõtuks Riigikogu kõnetooli kolleeg Kadri Simsoni!

Head kolleegid! Mind sundis siia kõnetooli tulema see, et eelmine ettekandja jättis hämmastava mulje, nagu arvaks praegune valitsuskoalitsioon, et kõik on korras. Et töökohtade loomisega ei tule üldse rohkem vaeva näha, sest on juba olemas mehhanismid. On olemas palgatoetus, millest eelmisel aastal sai kasu 189 töötut. Ma tuletan meelde: meil on tänasel päeval registreeritud töötuid 102 000! Ja väga palju töötuid on igal kuul töötute statistikast maha kustutatud. Seda, et võime rahul olla ja et uusi alternatiive enam pakkuma ei pea, sest vanad toimivad, ei saa öelda. Sest vanad ei toimi. Ning ka 100 uut töökohta ei ole praeguses olukorras piisav. Kui palgatoetus täies mahus käima läheb – ja ma tõesti südamest loodan, et ta läheb, sest sellest saab kasu nii RMK kui Tallinna linn, kes praegu on suurimad töökohtade pakkujad –, on maksimaalne plaan tänavu, aastal 2010, luua 5000 töökohta. Seda on vähem kui kahe esimese nädalaga jaanuarikuus on lisandunud uusi töötuid. Seetõttu maha tampida opositsioonist tulevad head mõtted, kuidas innustada töökohti looma, on minu meelest lausa kuritegelik.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näi olevat, lõpetan läbirääkimised.
Head ametikaaslased! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamisele.
Panen hääletusele rahanduskomisjoni ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 621 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu 30 Riigikogu liiget ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu on Riigikogu menetlusest välja langenud.
Kolleegid! Tänane Riigikogu istung on lõppenud. Töökat päeva jätku!

Istungi lõpp kell 11.40.