Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame oma VII istungjärgu teise töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt, kolleegid, kellel on soov üle anda eelnõusid või arupärimisi, nüüd on selleks võimalus. Palun, Lauri Laasi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni viie liikme nimel annan üle arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Tööjõu-uuringute andmetel oli eelmisel aastal III kvartalis töötute hinnanguline arv 102 000, mis on Eesti taasiseseisvumise aja suurim, nagu teatas Statistikaamet. Töötuse kasv on aeglustunud, aga seejuures on kasvama hakanud heitunute arv. Kolmandas kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Eelmises kvartalis oli heitunuid 7000 ja eelmise aasta III kvartalis 5000. 18. jaanuaril ilmus Äripäeva on-line'is uudis, et töötukassa ostis mullu detsembris ligi miljoni krooni väärtuses asutuse logoga meeneid ja kontoritarbeid. Selleks kuulutas töötukassa välja kaks riigihanget väärtuses 440 000 ja 418 000 krooni. Riigihankega osteti logoga pastapliiatseid, kilekaasi, papist dokumendikaasi, lisaks meelespead töötutele, mille tagapoolel on selle aasta kalender jne. Siit ka küsimus sotsiaalministrile, kas ligi miljonikroonine kulutus praegusel keerulisel ajal on ikka põhjendatud. Alla on kirjutanud viis Keskerakonna fraktsiooni liiget.

Mark Soosaar, palun!

Tere hommikust, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kindlasti olete te märganud selliseid juhtumeid Eestimaal, kui hoolimata keskkonnamõjude hindamisest jääb mõni küla ilma joogiveest või uue kaevanduse rajamisel peavad inimesed ära kolima, sest keskkonnamõjude hindamine on olnud arendaja poolt tellitud, arendaja poolt kinni makstud ja kes maksab, see tellib ka muusika.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on korduvalt kohtunud keskkonnaminister Jaanus Tamkiviga, keskkonnakomisjoni ees on keskkonnaminister korduvalt kinnitanud, et ka ministeerium on seisukohal, et keskkonnamõjude hindamise süsteemi on vaja muuta. Seepärast otsustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ministeeriumile appi tulla ja on koostanud eelnõu, mille järgi alates 1. jaanuarist 2011 tasub arendaja küll kõik keskkonnamõjude hindamisega seotud kulud, kuid korraldamine jääb edaspidi omavalitsuse, Keskkonnaameti või Keskkonnaministeeriumi hooleks. Niisiis, andes üle selle eelnõu, loodame, et te mõtlete kõik koos kaasa ning me suudame arendaja huvide konflikti tulevikus vältida ja säästa meie elukeskkonda, nagu näeb ette meie riigi põhiseaduse § 53. Aitäh!

Lembit Kaljuvee, palun!

Proua juhataja! Mul on üle anda arupärimine meie siseministrile Marko Pomerantsile. See on mõnes mõttes printsipiaalne küsimus ja teistpidi on ta lokaalne küsimus. See puudutab Simuna päästekomando sulgemist Lääne-Virumaal. Käesoleva aasta 11. jaanuaril ilmus ajalehes Postimees artikkel teemal "Simuna päästekomando viskab voolikud nurka" ja seoses sellega on kohalikud Simuna mehed – Simunas on väga pikad pääste- ja tuletõrjekogemused – väga nördinud ja vihased. Me tahaksime teada, miks ikkagi on otsustatud päästekomando Simunas sulgeda. Seoses sellega on meil teile esitada neli küsimust, härra siseminister, ja alla on kirjutanud viis Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Karel Rüütli, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Rahvaliidu fraktsiooni ja Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle eelnõu Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamise kohta Vabadussõja võidusamba rajamise asjaolude selgitamiseks. Eelnõu eesmärk on moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Vabadussõja võidusamba rajamisel ilmnenud probleemide väljaselgitamiseks, sest vaatamata sellele, et ministeerium autasustas ehitajaid õnnestunud töö eest möödunud aastal, ei ole sammas töökorras ega täida oma väärikat ülesannet pealinna esindusväljakul. Lisaks on ka ekspluatatsioonikulude ja muude riskide uurimisele asutud alles pärast samba püstitamist. Oluline on silmas pidada, et samba näol on tegemist Eesti riikluse ühe olulisema mälestusmärgiga, mis on eriti suure avalikkuse huvi ja tähelepanu objekt. Seda mitte ainult Eesti rahva enda jaoks, vaid ka Eestit külastavate välisriikide ametlike esindajate ning turistide hulgas. Seetõttu on oluline selgitada üksikasjalikult välja kõik samba saamislooga seonduvad asjaolud, et anda ammendavad vastused üleskerkinud kahtlustele. Avalikkusel on õigus teada kõiki samba püstitamisega seotud asjaolusid, sest tegemist ei ole riigisaladust sisaldava objekti ega töödega. Riigikontroll küll alustas Vabadussõja võidusamba rajamist käsitleva auditi koostamist, kuid on selle peatanud. Riigikogu uurimiskomisjon on kavandatud kuueliikmelisena, selliselt, et esindatud oleksid kõik fraktsioonid, ja moodustatava uurimiskomisjoni volituste kestuseks on eelnõu kohaselt üks aasta. Tänan!

Mailis Reps, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Käesolevaga annan üle Keskerakonna fraktsiooni algatatud rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eesmärk on täpsustada rahvusringhäälingu eesmärke, ülesandeid ja tegevuspõhimõtteid. Eesmärk on meil kõigil ikka ühine: efektiivsem toimimine ja parem avaliku teenuse kvaliteet. Eelnõu kohaselt saab rahvusringhäälingu nõukogu otsustusõiguse ka programmidesse ja saadetesse puutuvates küsimustes, mis kaasab selle nõukogu sisulistesse küsimustesse. Juhatuse liikmete arvu vähendatakse 5-lt 3-le, mis on otsene kokkuhoid asutuse tegevuskuludelt. Eelnõu seab täpsemad nõuded ka rahvusringhäälingu saadete, programmide ja muude meediateenuste sõltumatusele, erapooletusele ning vastavusele põhikirjale ja ajakirjanduse kutse-eetikale. Nii et kindlasti on kõigil nõukogu liikmetel ja kõigil teistel kolleegidel huvitav seda lugeda. Diskussioon rahastamise üle ei ole praegu veel eelnõusse lisatud, küll aga on seletuskirjas meie enda Riigikogu ametnike kokkupandud üsna hea materjal. Nii et head lugemist kõigile ja head mõttevahetust!

Olen vastu võtnud kaks arupärimist ja kolm seaduseelnõu. Arupärimiste edastamine adressaatidele ning eelnõude menetlusse võtmine otsustatakse tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest.
Nüüd, head ametikaaslased, on mul teile kolm teadet. Esiteks, Riigikogu esimees on edastanud kümne Riigikogu liikme arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Teiseks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed võtsid tagasi keskkonnaministrile esitatud arupärimise nr 348 saastekvootide ja Keskkonnaministeeriumi haldussuutmatuse kohta.
Kolmandaks, s.a 20. jaanuaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 92 Riigikogu liiget, puudub 9.
Võime asuda tänases päevakorras olevate eelnõude arutelu juurde.

Tänane esimene päevakorrapunkt on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Tere, auväärt Riigikogu! Auväärt istungi juhataja! Meeldivat talvehommikut soovides tuletan kõigile siinolijatele meelde selle täna arutusel oleva eelnõu numbriga 582 sisu ja eesmärgi. Eelnõu järgi täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust punktiga, mis sätestaks septembrikuu teisel pühapäeval vanavanemate päeva tähistamise. Selle eelnõu algatasid meie head kolleegid roheliste fraktsioonist ja nad tegid seda 24. septembril eelmisel aastal. Ütlen ka selle ära, et Vabariigi Valitsus on seda eelnõu toetanud ja tegi seda juba 14. oktoobril eelmisel aastal ning saatis positiivse vastuse põhiseaduskomisjonile. Pärast esimest lugemist muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei fraktsioonidelt, Riigikogu komisjonidelt ega Riigikogu liikmetelt tähtajaks ei laekunud. Põhiseaduskomisjon ise vaatas selle eelnõu veel üle s.a 12. jaanuaril oma istungil muude oluliste punktide seas. Otsustasime, et eelnõu teine lugemine võiks toimuda ja peaks toimuma täna, nii nagu see on siin nüüd meie ühisel nõul ju läinudki, ja meie ettepanek on teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, on meie ettepanek, et selle eelnõu võiks vastu võtta juba ülehomme, s.o 21. jaanuaril, neljapäevasel istungil.
Komisjonis oli arutelul paar pisikest nüanssi seoses selle eelnõuga. Esmalt, millal see seadus võiks hakata ja peaks hakkama kehtima, kas juba sel aastal või järgmisel aastal. Loomulikult otsustas komisjon ikkagi selle eelnõu järgi, et see seadus võiks hakata kehtima juba sel aastal, et selle aasta septembri teisel pühapäeval oleks juba võimalik tähistada vanavanemate päeva. Arutasime ka seda, kas sellel päeval oleks tarvilik niisugune Eesti lipu seadusest tulenev võimalus ja nõue, et munitsipaal- ja vastavad riigiasutused peaksid kohustuslikus korras riigilipu heiskama. Seda me päris vajalikuks ei pidanud ja ka algatajad ei olnud ju sellel seisukohal oma eelnõu üle andes. Leidsime, et eeskätt on tegemist perekeskse tähtpäevaga ja Eesti lipu seadusest tulenevalt võib rahvuslipu, mis on meie oma sinimustvalge lipp, nii nagu ta on ka riigilipp, heisata iga pere, kui ta peab seda vajalikuks, sobilikul tähtpäeval. Ja nii võib teha ka vanavanemate päeva puhul, see on kindlasti selle seaduse kontekstis õigustatud.
Ausalt öeldes, pärast neid tõdemusi läks põhiseaduskomisjon üksmeelselt järgmiste päevakorrapunktide juurde. Aitäh!

Aitäh! On ka küsimusi. Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Kahtlemata on väga tore selliste uute perekondlike traditsioonide loomine. Ma küsiksin siiski, kui paljudes maades on vanavanemate päeva tähistamine sellise riikliku tähtpäevana või olulise päevana kombeks ja seda korraldatakse, sest meil on olemas emadepäev ja isadepäev, mis kahtlemata käivad ka vanavanemate kohta?

Aitäh! Sinu loetelu võiks jätkata ka hingedepäevaga, aga tegelikult, hea küsija, kui sa oleksid läbi lugenud sellele eelnõule esimeseks lugemiseks lisatud seletuskirja, siis oleksid teadnud, et seda tähtpäeva tähistatakse maailmas päris mitmes riigis tähtpäevana, näiteks Kanadas, Ameerika Ühendriikides, mõnevõrra ka Kesk-Euroopas, Prantsusmaal, Inglismaal. Nii et päris niisugune uus ülesleidus ta maailma kontekstis ei ole, küll aga meie seadusandluse tähenduses. Mis aga ei tähenda seda, et Eesti rahvas, nii meie põlvkond kui ka varasemad ja ma loodan, et ka tulevased põlvkonnad, ei oleksid pidanud ega peaks niikuinii ka ilma sellise seaduseta lugu vanavanematest. Kuid nüüd on niisugune võimalus siiski ka selle pühade ja tähtpäevade seaduse täienduse kaudu.

Hannes Astok, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Väga tore algatus ja väga tore mõte. Kas te komisjonis arutasite seda, mismoodi nimetatud uut riiklikku tähtpäeva siis ka riiklikult tähistama hakatakse? Ma mõtlen lihtsalt sellele, et kui me siin hiljuti arutasime väga kirglikult, millise muusika saatel peaks Toompea lossis Pika Hermanni tornis lippu heiskama ja langetama, siis kas komisjon arutas ka mingisuguseid tseremoniaalseid ettepanekuid, mis nimetatud toreda püha juurutamisega võiks kaasneda ja milliseid kirglikke vaidlusi sel teemal oodata on?

Aitäh! Olen väga seda meelt, et vast ei olegi mingeid erilisi kirglikke vaidlusi sel teemal oodata põhjusel, et põhiseaduskomisjoni kõik liikmed olid seisukohal, et tegemist on eeskätt perekeskse tähtpäevaga. Sellest tulenevalt niisugust riiklikku, ülespuhutud tseremoniaalsust me selle päeva puhul ette ei näinud.

Jaanus Marrandi, teine küsimus, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin natuke kolleeg Astoki ja sinu vastuste jätkuna. Sa nimetasid siin just hingedepäeva ja tegelikult on meil väga paljusid selliseid tähtpäevi, mis on n-ö inimeste hinges ja neid tähistatakse niikuinii, sõltumata sellest, kas nad on riiklikult oluliseks tähtpäevaks kuulutatud. Kas ei oleks asjade kulgemine õige niipidi, et mingi tähtpäev saab enne Eesti inimestele omaseks, ta võetakse vastu, kujunevad välja omad traditsioonid ja siis me hakkame seda seadusandlikult reguleerima ja kuidagi riiklikult esile tooma. Selline seadusandlik reguleerimine toob teatud riikliku mõõtme siia juurde niikuinii. Võib-olla oleks olulisem see, mis tõepoolest inimeste hinges toimub ja võib-olla peaksid asjad teistpidi käima, vastupidi olema.

Aitäh! Tegelikult sinu küsimuses peitus ka vastus, kui sa ütlesid, et eelkõige on vajalik, et see tähistamine või tähtpäev võetakse vastu, ja seda kindlasti, ma loodan, Riigikogu ülehomme ka selle seaduseelnõu puhul teeb. Olen väga veendunud selles, et vanavanemaid on meil austatud nii ehk teisiti, ka väljaspool selle eelnõu raame. Nii et selles suhtes midagi uut kindlasti ei leiutata selle seaduse vastuvõtmise tulemusena. Küll aga märgistatakse seda siiski just nimelt pühade ja tähtpäevade seaduse kaudu.

Erki Nool.

Aitäh! Austatud eestkõneleja! Eelnevalt siin öeldi, et see on väga hea algatus. Minu arvates on see tobe algatus. Te ütlesite, et mitmes riigis on see tähtpäev olemas. Vaatasin Ameerika Ühendriikide riiklikke tähtpäevi ja kuidagi ei leidnud sellist. On küll emadepäev ja isadepäev. Võib-olla Memorial Day läheb selle liigituse alla. Aga kas komisjon arutas ka seda, et vanavanematel on lapsed, või roheliste arvates vanavanematel lapsi ei ole, on ainult lapselapsed?

Aitäh! Ma usun, et hea küsija teab siiski ka ise neid inimkonna bioloogilise jätkumise võimalusi: lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed jne ning teistpidi vanemate, vanavanemateni tagasi ja veel kaugemale tagasi. Eesti Vabariigi pühade ja tähtpäevade seadus räägib ju §-s 1 kõigepealt rahvuspühast, §-s 2 riigipühast ja §-s 3 ka riiklikest tähtpäevadest. Just nimelt niisugune järjestus näitab riiklike tähtpäevade ja pühade järjestust. Ja seda, kui näiteks vanavanemate päev on samas riikliku tähtpäevana kõrvu emadepäeva ja isadepäevaga, pean ma küll täiesti õigustatuks ja mitte tobedaks. Palun vabandust, hea küsija!

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ega komisjonis ei tekkinud arutelu, et võib-olla järgmisena peaks kehtestama onude ja tädide päeva, kes on ka väga tähtsad sugulased?

Aitäh! Olen sunnitud sinu küsimusele eitavalt vastama.

Margus Lepik.

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg Väino! Sa siin mainisid emadepäeva ja isadepäeva. Nende tähistamine on Eestis tõesti suurejooneliseks muutunud, lapsed valmistavad ette kontserte ja teatud organisatsioonid valivad ka aasta ema ja aasta isa. Kas selle uue tähtpäeva puhul on näiteks need organisatsioonid ka komisjoniga  ühendust võtnud ja teatanud, et võiksid hakata aasta vanaema ja aasta vanaisa valima või kas nad on üldse avaldanud arvamust selle toreda uue tähtpäeva seadusesse kirjutamise puhul?

Tänan! Selle kohta ei ole nad meie komisjonile arvamust avaldanud. Aga mulle tundub, kui ma õigesti mäletan, siis aasta vanaisa on vist juba ühes või teises piirkonnas Eestis valitud, vähemalt mõnes väiksemas kogukonnas on ka sel teemal räägitud. Miks ka mitte? Kui seda peetakse õigustatuks selles piirkonnas ja ilmutatakse niisugust positiivset tähelepanelikkust inimeste, eriti eakate inimeste suhtes, siis minu arvates ei saa selles iseenesest midagi halba olla. Või arvate teie teisiti, head kolleegid?

Tänan! Küsimused on sellega ammendunud. Nüüd on võimalus avada läbirääkimisi, kui on kõnesoove. Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Kuivõrd pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud, on selle Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud eelnõu 582 teine lugemine lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nimetatud seaduseelnõu arutas põhiseaduskomisjon 12. jaanuari korralisel koosolekul. Koosolekule oli kutsutud ka valitsuse esindajana Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.
Paari sõnaga tuletaksin meelde, mis on nimetatud seaduseelnõu reguleerimisala. Nimelt on seaduseelnõu 609 väga tehnilise iseloomuga ning põhjused, miks see seaduseelnõu menetlusse esitati, on järgmised. Praegu kehtiva isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt ei saa Eesti välisesindused väljastada isikutunnistust välismaalasele, kes on esitanud elamisloataotluse Eestis, kuid soovib põhjendatult saada isikutunnistust, millele on kantud Eesti elamisloa andmed, kätte välisesindusest. See muudatus annab selle võimaluse. Teine teemade ring puudutab diplomaatilise passi kasutamise võimalusi. Nimelt jaguneb Euroopa riikide praktika selles mõttes kaheks: kes annavad oma Euroopa Parlamendi saadikutele võimaluse kasutada oma diplomaatilist passi ja kes ei anna. Eesti ei ole siiamaani Euroopa Parlamendi liikmetele diplomaatilise passi kasutamist võimaldanud, aga mõnes olukorras on see vajalik, eriti näiteks, kui Euroopa Parlamendi liige kuulub delegatsiooni, kellega viibitakse piirkondades, kus diplomaatiline kaitse on vajalik. Seepärast on Vabariigi Valitsus pakkunud välja, et Euroopa Parlamendi liikmetel võiks olla õigus kasutada diplomaatilist passi. Samas on valitsus soovinud, et diplomaatilise passi kehtivusaeg oleks pool aastat pikem kui praegune. Nimelt on küsimus selles, et väga paljud riigid ei anna viisat ega luba dokumendi kasutajat riiki, kui dokumendi kehtivusaja lõpuni on jäänud vähem kui pool aastat. Praegu aga tekib olukord – olen ise sellises olukorras olnud –, kus näiteks Riigikogu mandaat lõpeb märtsikuu eelviimasel nädalal, aga tööalases lähetuses on vaja käia ka näiteks jaanuaris ja veebruaris ning seda passi ei ole võimalik kasutada. See puudujääk soovitakse nimetatud seaduseelnõuga kõrvaldada.
Riigikogu liikmed põhiseaduskomisjonile selle seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Küll aga on põhiseaduskomisjon vormistanud paar muudatusettepanekut Vabariigi Valitsuse ehk Siseministeeriumi kui Vabariigi Valitsust esindava ministeeriumi palvel. Esiteks palus Siseministeerium põhiseaduskomisjonil algatada eelnõus muudatuse, mis puudutab digitaalse isikutunnistuse väljaandmise tähtaega. Nimelt oli varasemas eelnõus sätestatud 1. mai 2010, kuid oleks vaja seda pikendada oktoobri alguseni, kuna Siseministeeriumi korraldatud konkursile ei tulnud ühtegi pakkumist ja uue konkursi tulemusena neid pakkumisi küll tuli, aga neid ei jõuta menetleda. Selles tuli põhiseaduskomisjon ka Siseministeeriumile vastu. Teine ettepanek puudutas diplomaatilise passi kehtetuks tunnistamist, et jätta võimalus seda suveniirina omada ja näiteks museoloogilise väärtusena kasutada pärast tema kehtivuse lõppu. Selleks anti täpselt samuti põhiseaduskomisjoni ettepanekuga võimalus.
Nimetatud seaduseelnõu leidis põhiseaduskomisjonis konsensusliku toetuse. Kõik otsused võeti vastu 7 kohal viibinud komisjoni liikme poolthäälega. Põhiseaduskomisjon teeb Riigikogule ettepaneku teine lugemine täna, 19. jaanuaril, lõpetada ning kolmas lugemine läbi viia 21. jaanuaril s.a. Aitäh!

Aitäh! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Nüüd on võimalus avada läbirääkimised. Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku selle eelnõu kohta on samuti esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepanekute läbivaatamise järel tuleb tõdeda, et sellega on isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu 609 teine lugemine lõpetatud.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Väga lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Iseenesestki mõista on tegemist väga hea seaduseelnõuga. Selle eelnõu arutlemine Riigikogus tõotab tulla väga põnev ja Riigikogu õiguskomisjoni ootavad ees tulised vaidlused, miks üks või teine norm on selliselt ette pandud ja kuidas võiks seda rakendada. Asjahuvilistel soovitan ma kindlasti läbi lugeda selle eelnõu seletuskirja, kuna aja piiratuse tõttu ei ole ettekandjal puhtfüüsiliselt võimalik peatuda kõigil olulistel detailidel. Mina toon oma ettekandes välja ainult kõige olulisemad aspektid, mis võiksid tähelepanu pälvida. Aga asume asja kallale.
1. juulil 2004 jõustus uus kriminaalmenetluse seadustik. See seadustik oli omas ajas väga uuenduslik ja sisaldas omamoodi kombinatsiooni nii kontinentaalsest kui ka angloameerikalikust kriminaalmenetlusest. 2008. aasta 26. veebruaril teie ees peetud kõnes kriminaalpoliitika arengusuundade täitmise kohta juhtisin ma tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse seadustikus vajaks ülevaatamist üldmenetlust ehk, maakeeli öeldes, võistlevaid protsesse reguleeriv osa, see menetlus tuleks veelgi võistlevamaks muuta ja lisada sinna osad, mis esimese hooga seadustikust välja jäid, kuid mis ometi on klassikalise võistleva protsessi jaoks hädavajalikud. Näidetena võiks tuua tunnistaja ütluste deponeerimise kohtuniku juures kohtueelses menetluses, advokaadi ja prokuröri suurema vastutuse omapoolsete tõendite esitamisel, aga ka kohtumenetluse poolte paremad võimalused oma õiguste teostamiseks ja palju muudki. Ma lubasin, et Justiitsministeerium vaatab seaduse üle ning teeb ettepanekud, et muuta kriminaalprotsess veelgi paremaks ja võistlevamaks. Me kaasasime eelnõu väljatöötamisse Tartu Ülikooli, advokatuuri, prokuratuuri ja ka eri kohtute esindajad. Nüüdseks on selle üpris suure töö tulem teie ees.
Kui proovida formuleerida teie ees oleva eelnõu eesmärki, siis võiks see olla selline, et eelnõu eesmärk on teha seadustes 1. juulil 2004. aastal jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku rakendusajal ilmnenud probleemide kõrvaldamiseks vajalikud muudatused, eelkõige kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte paremaks rakendamiseks ning alternatiivsete menetlusliikide efektiivsemaks toimimiseks, samuti on eelnõu eesmärk paremini tagada alaealiste õigusi kriminaalmenetluses ja tõhustada kontrolli isikute põhiõigusi piiravate menetlustoimingute üle. Niipalju siis eesmärkidest.
Järgnevalt annan ma väikese ülevaate muudatustest ja põhimõtetest, mis õiguskorda kavatsetakse sisse viia.
Eelnõuga luuakse nn ütluste deponeerimise võimalus kohtueelses menetluses eeluurimiskohtuniku juures ning need ütlused on teatud täiendavate aluste esinemise korral kasutatavad tõendina hilisemas kohtumenetluses. Sätte eesmärk on tõhustada kohtumenetlust ja varustada kohut kvaliteetsemate tõenditega õiglase lahendi tegemiseks. Muudatuse kohaselt võib prokuratuur, kahtlustatav või kaitsja taotleda, et eeluurimiskohtuniku juures kuulatakse üle isik, kes võib olla tunnistajaks kriminaalmenetluses, mille esemeks on tahtlik kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolm aastat vangistust. Kohus rahuldab taotluse, kui tunnistaja hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib osutuda võimatuks või tunnistajat võidakse mõjutada valeütlusi andma.
Eelnõuga sätestatakse, et noorema kui 14-aastase isiku kohtueelsed ütlused seksuaal- või perevägivallakuriteo asjas on kohtumenetluses tõendiks, kui need on videosalvestatud ja kaitsjal on olnud võimalus küsimusi esitada. Kui kohtulik ülekuulamine mõjuks muu kuriteo puhul alla 10-aastasele tunnistajale kahjulikult, võib tõendina kasutada ka tema kohtueelseid ütlusi samadel tingimustel.
Eelnõuga luuakse protsessis lisaks tunnistajale ja eksperdile ka kolmanda isiku staatus, milleks on asjatundja. Asjatundja võib anda ülekuulamisel tõendi, olemata seejuures vahetult tõendamiseseme asjaolusid kogenud, kuid ta oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu.
Vältimaks kohtueelse kriminaalmenetluse andmete ebaseaduslikku avalikustamist, sätestatakse selgelt, et süüdistatav võib saada toimiku materjalidest koopiaid vaid prokuröri määratud ulatuses ja korras. Kaitsja ametiruumides võib ta toimikuga tutvuda piiramatult.
Eelnõu tugevdab kontrolli sunnimeetmete üle tähtaegade ja põhjendatuse kontrolli menetluse näol. Eelnõu näeb esimese kohtulikku vahi all pidamist puudutava muudatusena ette, et sarnaselt kriminaalmenetluse seadustiku §-ga 130, mis annab kohtueelses menetluses vahi all pidamise tähtaja, seatakse ajalised piirangud ka esimese astme kohtu menetluses vahi all pidamisele. Paragrahvis 275 sätestatakse, et esimese astme kohtu menetluse ajal ei või süüdistatav reeglina olla vahistatud üle ühe aasta. Kuna võistlevas menetluses peaks menetluslik raskuskese langema just kohtumenetlusele, siis on peetud võimalikuks pikemat lubatavat vahistusaega kui kohtueelses menetluses (seal on see teatavasti kuni kuus kuud). Samuti sätestatakse analoogiliselt §-s 130 sätestatuga, et tähtaja hulka ei arvata välisriigi väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aega isikul, kelle väljaandmist Eesti Vabariik on taotlenud. Ka võib kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevate erandlike asjaolude korral Riigikohtu esimees pikendada vahi all pidamise üheaastast tähtaega. Erandina nähakse ette, et kriminaalasja saatmisel esimese astme kohtule uueks arutamiseks võib kõrgema astme kohus pikendada vahi all pidamise tähtaega kuni kuue kuu võrra.
Kohtule vahistamistähtaja kehtestamisel on kaks eesmärki. Esiteks, kindlustada paremini isiku põhiõigustega kooskõlas olev menetlus ja välistada juhtumid, kus isik n-ö unustatakse vahi alla, kuna seadusandja ei ole alates kohtu alla andmisest seadnud vahi all pidamisele ainsatki ajalist piirangut. Teine eesmärk on distsiplineerida menetlejat. Vahistamistähtajani üks aasta jõuti eelnõu väljatöötamise käigus üsna tuliste diskussioonide tulemusena.
Eelnõuga soovitakse vähendada ka bürokraatiat ja tarbetut keerukust lihtmenetlustes ning kaebemenetlustes ning tehakse ka tõendeid ja tõendite uurimist puudutavad parandused, et lähendada meid angloameerika võistleva menetluse tõendusreeglitele.
Eelnõuga antakse süüdistatavale võimalus end teatud juhtudel kohtumenetluses ise kaitsta. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest ei ole kohustuslik siis, kui puuduvad seadustiku § 45 lõikes 2 nimetatud asjaolud, mille esinemise korral tuleb pidada vajalikuks ja proportsionaalseks eraldi õigusnõustaja olemasolu. Nendeks on alaealise toimepandud kuritegu, eluaegse vangistuskaristuse ähvardus, asjaolu, et isiku enesekaitsmist takistab tema puue, või see, kui isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellel on kaitsja. Samuti võib süüdistatav ise avaldada soovi, et ta ei soovi kaitsjat, ja süüdistatav peab kohtu hinnangul olema võimeline end ise kaitsma.
Eelnõuga muudetakse võistlevas menetluses toimuva kohtuistungi salvestamine kohustuslikuks. Helisalvestus muutub kohustuslikuks ja kui kohtul on võimalus kasutada videosalvestust, siis selline võimalus on olemas. Kohtuistungi salvestamise kohustuslikuks muutmise vajadus on tingitud praktikas laialdaselt esinevatest probleemidest. Kohtuistungi protokollimine praegusel kujul ei ole otstarbekas, sest see ei taga piisavat täpsust ning aeglustab liialt menetlust. Protokollimise aegluse tõttu ei ole võimalik ristküsitleda vajaliku tempoga, mis välistab võistleva kohtumenetluse eesmärkide saavutamise. Sellest tulenevalt täiendatakse seadustiku § 155 lõikega 2¹, mis näeb ette, et kohtuistungi sekretär ei tohi istungi protokollimisel istungi sujuvat kulgemist katkestada. Kui sekretär ei jõua protokollimisega istungil toimuvale järele, siis on tal võimalus kohtuistungi vaheajal või järel kasutada protokolli täpsustamiseks istungi heli- või videosalvestist. Ütluste täpne fikseerimine ja reprodutseeritavus paberil on aga vajalik nii pooltele kohtuvaidluste ettevalmistamiseks kui ka kohtule motiveeritud kohtulahendi koostamiseks. Paragrahvi 155 uues lõikes 2² sätestatakse sõnaselgelt, et kui protokollis kajastatu on vastuolus salvestisega, siis tuginetakse salvestisele. Selline selgitus lahendab olukorrad, kui näiteks hilisemas kohtuastmes selgub, et mingil põhjusel erineb istungi protokollis kajastatu heli- või videosalvestisel kuuldavast või nähtavast viisil, et on tuvastatav vastuolu. On ilmne, et olukorras, kus üks kahest, kas protokoll või salvestis peab olema ekslik, on märkimisväärselt suurem tõenäosus, et tõesem ning vähem vea- ja võltsingualdis on just salvestis. Erijuhtumitega toimetulekuks on § 156 täiendatud lõikega 4, mis näeb ette, et kui vahetult enne üldmenetluse istungit või istungi käigus ilmneb, et salvestamine on tehniliselt võimatu, võib toimuva kohtuistungi jätta erandjuhul salvestamata, kui kohus on veendunud, et istungi läbiviimine salvestamiseta on otstarbekas ja kohtumenetluse poolte huvidega kooskõlas.
Eelnõuga luuakse ka menetluslikud garantiid, et kohtud ei omandaks karistuse mõistmisel süüdistusfunktsiooni ega väljuks prokuröri taotletava karistuse ülempiirist. Samuti ühtlustatakse kohtumenetluse regulatsioone. Kriminaalmenetluse seadustikku ühtlustatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, eeskätt just apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses.
Kuna meie aeg siin on piiratud ja kõikidel punktidel ma kahjuks ei jõua peatuda, siis markeerin ma viimase punktina eelnõuga tehtava muudatuse, mis puudutab parlamendiliikme ja teiste kõrgete riigiametnike immuniteedi äravõtmist kriminaalmenetluses. Selleks muudetakse seadustiku § 378 lõikeid 5, 6 ja 7. Eelnõu korrastab immuniteedi äravõtmise protseduuri. Õiguskantsleri ettepaneku esitamine seatakse sõltuvusse sellest, kas õiguskantsler tuvastab asjaolusid, mis viitavad süüdistuse ilmselgele põhjendamatusele. Kehtivast seadusest võib järeldada, et õiguskantsler on asetatud sisuliselt olukorda, kus ta on kohustatud taotluse tagastama, kui ta avastab mis tahes minetuse, sõltumata sellest, kas see võib mõjutada süüküsimust või edasist menetluse käiku või mitte. Tõendite hindamise ja kontrollimise ülesanne peab jääma kohtule, sõltumata sellest, kas arutluse all on Riigikogu liikme või kellegi teise süüdistusasi. Seega jääb kohtule lõplik sõna ka selles küsimuses, kas tõendid on kogutud norme järgides. Eelnõuga pikendatakse õiguskantsleri puhul ka materjalidega tutvumise ja otsustuse tegemise aega kümnelt päevalt ühe kuuni. Muu hulgas kaotatakse immuniteedi äravõtmise menetluses ära kohtueelse menetluse kokkuvõtte roll. Muudatuste kohaselt oleks dokument, mille alusel õiguskantsler ja teised asjaomased institutsioonid tegutsevad, prokuratuuri taotlus. Otsustamiseks vajalikud eelandmed on võimalik saada kas prokuratuuri taotlusest või toimikuga tutvumisel. Selle muudatuse kohaselt esitaks taotluse õiguskantslerile riigi peaprokurör. Kehtiva õiguse kohaselt jõuab õiguskantslerini Riigiprokuratuuri taotlus, mis sisuliselt tähendab, et selle võib esitada ka suvaline riigiprokurör. Riigiprokuratuuri sees otsustuspädevuse tõstmine on kooskõlas nimetatud otsuse kaalukusega. See teema on pikemalt lahti kirjutatud eelnõu seletuskirja lehekülgedel 108–118 ja kellel on huvi, võib seda põhjalikumat käsitlust sealt lugeda.
Enne kui ma lõpetan, juhin tähelepanu asjaolule, et põhiseaduse § 104 punkti 14 kohaselt on selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Valitsuse esindajana toetan ma igati õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Suur tänu!

Aitäh, austatud minister! On ka küsimusi. Väino Linde, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Pean väga paljusid selle eelnõu punkte väga oluliseks ja seda menetlust väga vajalikuks, eriti osas, mis käsitleb näiteks ütluste deponeerimist. Aga küsin eeluurimisel isiku vahi all pidamise tähtaja, ütleme, pikenemisega seonduvalt. Kas eelnõu algatajad on pidanud vajalikuks mõelda sellele, et meil olid ikkagi omal ajal eeluurimisel kindlad ajaraamid ja alles mõni aeg tagasi me tühistasime need? See võib viia näiteks selleni, et kui isik on vahi all ligi aasta, siis alles kümnenda kuu lõpus tuleb tema juurde uurija menetlustoiminguid läbi viima. Kas see on alati õigustatud, kas algataja ei ole pidanud vajalikuks mingeid uurimistähtaegu uuesti kehtestada?

Suur tänu! Ma küll ei tea, kust lugupeetud õpetlane võtab selle, et vahi all pidamise tähtajad pikenevad, nagu küsimuses väideti. Praegu on kohtueelses menetluses vahi all pidamise lõpptähtaeg kuni kuus kuud, kuid kohtumenetluses seda tähtaega üldse seatud ei ole. Siin seatakse ka kohtumenetluses sellele tähtaeg. Nii et teoreetiliselt peaksid need tähtajad lühenema, mitte pikenema. Mis puudutab eeluurimistähtaegu, siis selle üle käis eelnõu koostamise ajal väga tõsine debatt. Ma kujutan ette, et see debatt võiks jätkuda ka õiguskomisjonis. Mina kuulun, muide, nende hulka, kes arvavad, et tähtaegade seadmine võiks olla otstarbekas. Samas ei tohiks nad olla sellised, nagu nad olid omal ajal nõukogude kriminaalprotsessis, kui teatavasti üldine eeluurimistähtaeg oli kaks kuud, mida sai võrdlemisi lõdvalt pikendada, ja kuna rong Moskvasse väljus igal õhtul kell 18.50, siis võis jaamas kohata prokuröre, kellel oli suur portfell. Lihtsalt niisugune mehhaaniline pikendamine ei ole mõistlik. See on kindlasti üks vaidluse objekt. Ma eeldan, et õiguskomisjoni esimees seda vaidlust kindlasti tähtsustab.

Raivo Järvi, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ikka ja jälle kuuleb, kuidas inimene tänavalt, ilmselt johtuvalt ka filmide vaatamisest, justkui ihkab seda vandemeeste kohut ja kohtuniku ainuotsustuspädevuse vähendamist. Aga ma küsin laias laastus. Sa rääkisid nii kontinentaalsest kui ka angloameerika süsteemist. Kuhu me oleme proportsiooniliselt nihkumas, kas see angloameerika aspekt on meie uues mudelis suurenenud või kuidas?

Aitäh! See on väga hea küsimus, kuidas hoida tasakaalu Mandri-Euroopa süsteemi ja angloameerika süsteemi vahel, eriti mis puudutab karistusõigust ja kriminaalmenetlust. Jällegi võin öelda, et mina isiklikult leian, et me võiksime rohkem omaks võtta angloameerika elemente, eriti just Suurbritannia kogemust, mitte niivõrd Ameerika Ühendriikide eri osariikide seadusandluse kogemust, kuivõrd Suurbritannia kogemust. Suurbritannia kriminaalmenetlus on praegu üks kõige efektiivsemaid ja samas üks demokraatlikumaid. Sa mainisid oma küsimuses vandemehi. Sellele vastan ma niimoodi. Eesti riigi ühiskondliku rikkuse suurenedes ma ei välista, et me selle teema juurde üsna varsti tuleme. Süüküsimuse otsustamise andmine vandemeeste kogule kriminaalmenetluses võiks olla järgmine tõsiselt võetav reform Eesti kriminaalmenetluses, aga praegu ei ole seda lihtsalt ressursside piiratuse tõttu võimalik teha. See on väga kallis uuendus, aga demokraatia seisukohalt võiks tulevikus kaaluda selle sisseviimist.

Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Esmalt palun ma vabandust! Tõesti, mis puudutab eeluurimistähtaegu, siis eelnõust tulenevalt oli õigus sinul. Eelnõuga täiendatakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustikku, näiteks osas, mis käsitleb kohtumenetluse kiirendamise taotlust. Kindlasti on ka see väga vajalik. Kas oleks võimalik selles osas saada mõnda kommentaari protokolli jaoks ja muidu ka?

Protokolli jaoks võin ma öelda seda, et tsiviilkohtumenetluse efektiivistamise eelnõu on tegelikult e-õiguses menetlusrajal. See on kurblooline lugu, sest tsiviilkohtumenetluse kapitaalse muudatusega saime me hakkama alles aasta tagasi. Aga on selge, et teatud aspektides võiksime me mõelda menetluse lihtsustamisele ja bürokraatiareeglite vähendamisele. Valitsus sellise initsiatiiviga ka esineb. Ei ole välistatud, et ka sellesse seadustikku oleks võimalik sisse viia üks või teine muudatus menetluse käigus, jällegi, mis puudutab alternatiivseid menetlusi, mitte niivõrd võistlevat menetlust kui alternatiivseid menetlusi, et muuta ka see protsess veidikene lihtsamaks. Aga siin tekib muidugi küsimus tasakaalust, süüdistuse ja kaitseõiguse tasakaalust. Ressursside puudumine, majanduskriis või riigi rahaliste võimaluste nappus ei saa olla küll kaitseõiguse vähendamise põhjenduseks. See oleks väga libe tee.

Enn Eesmaa, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab parlamendiliikmelt immuniteedi äravõtmist. Praeguses Euroopas on see reguleeritud riigiti äärmiselt erinevalt. Portugalis on täiesti teine süsteem, Eestis on selline süsteem, nagu meie teame. Meil on selliseid juhtumeid olnud. Mida sina asjatundjana ja ministrina arvad, kas see erinevus Euroopa riikide vahel ei ole isegi natukene liiga suur, arvestades, et me kõik kuulume Euroopa Liitu ja on olemas ka Euroopa Liidu parlament, kus kehtivad jälle natukene teistmoodi reeglid?

Aitäh! Selle vastu, et see jääbki riigiti väga erinevaks, me tõenäoliselt ei saa. See on seotud õigustraditsioonidega ja ka parlamendi erineva rolliga eri ühiskondades. Aga ma võiksin vastata küsimusele küsimusega: kas parlament ei sooviks sisustada sellist mõistet nagu immuniteet? On ju tegelikult veel selgeks vaidlemata, mis see on. Me räägime siin üksnes immuniteedi äravõtmisest kriminaalmenetluse tähenduses, aga see ei ole ju immuniteedi täielik sisu. Immuniteet puudutab ka isiku kinnipidamist üldse. Kas Eestis võiks parlamendiliikmeid 48 tunniks kinni pidada? Minu meelest on see teema, mille üle parlament peab väga tõsiselt arutlema.

Tänan! Küsimused on hetkel ammendatud. Palun kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas eelnõu 599 oma istungil, osalesid kuus õiguskomisjoni liiget ja valitsuse esindajana justiitsminister, samuti Justiitsministeeriumi spetsialistid, riigi peaprokurör ja advokatuuri esindajana vandeadvokaat Jaanus Tehver. On selge, et nimetatud eelnõu puhul ei piirdu me mitte paari õiguskomisjoni istungiga, vaid arutame seda teisel lugemisel väga põhjalikult. Seekord võtsime läbi üldised küsimused. Meile on esitatud eelnõu kohta väga põhjalikud arvamused nii Riigikohtult, advokatuurilt kui ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt. Me tuleme nende teemade juurde kindlasti tagasi.
Paari sõnaga õiguskomisjoni istungil arutatust. Ministeeriumi esindajad ja minister andsid teada selle eelnõu eesmärkidest. Toodi välja asjaolu, et eelnõu väljatöötamisel on peetud silmas hästi töötavat võistlevat süsteemi, mis ühelt poolt kaitseks edukalt inimeste õigusi ja teiselt poolt oleks ratsionaalne, mis tähendab ka tasakaalu ressursside ja isiku õiguste tagamise vahel.
Probleempunktide kaupa on ministeerium selle eelnõu ettevalmistamisel süstematiseerinud arvamuste tabeli, kuhu on sisse viidud 300 arvamust. Seega on tegemist eelnõuga, mis tekitab kindlasti Riigikogus ja on tekitanud juba enne Riigikogusse saabumist väga vastakaid seisukohti. Ministeeriumi seisukohalt on tegemist kompromissiga eri ideede vahel. Ka meie komisjonile pakuti, et võiks läheneda sellele eelnõule teemade kaupa, mis on minu hinnangul mõistlik. Näiteks oleme markeerinud teemana tõendite ploki, mille lõppsätetest peaksid tulenema mõlema poole võrdsed võimalused ja ressursside otstarbekas kasutamine, samuti peaksime üle vaatama tervikuna ütluste regulatsiooni ja otsustama seda, kas kohus peaks olema seotud prokuröri küsitava ülemmääraga ja kas kokkuleppemenetlus oleks lubatud ka esimese astme kuritegude puhul (teatavasti on Riigikogu seda teemat eelmisel aastal üsna põhjalikult käsitlenud, aga tuleme selle juurde jälle tagasi nimetatud eelnõu juures), lisaks peame pöörama tähelepanu lühi- ja kokkuleppemenetluse eraldamise küsimustele.
Riigi peaprokurör tõi omalt poolt ühe alasihina välja selle, et nimetatud eelnõuga tehtavate muudatuste kaudu võiks üldmenetlus ehk meie praegune võistlev menetlus hakata edaspidi praktikas moodustama suurema protsendi kui praegu. Praegune kriminaalkohtupraktika ütleb, et alla 10% menetlusi on üldmenetlused. Selle osakaalu suurendamise kaudu võiks paraneda ka õiguskultuur.
Komisjonis kõlasid küsimused, mis puudutasid seda, kuidas eelnõu muudab põhiõiguste ja vabaduste kaitse kontseptsiooni ja mida ta sinna uut toob. Ministeeriumi esindajad tõid välja mõned aspektid, mida täna on siin juba käsitletud. Näiteks ei tohi eelnõu kohaselt edaspidi esimeses astmes vahi all pidamise tähtaeg olla pikem kui aasta, pikendamine on võimalik Riigikohtu esimehe loal. Kui praegu ei ole kohus tagaotsitavat isikut tema kinnipidamisel kohustatud ära kuulama, siis eelnõusse on nüüd lisatud säte, mis kohustab seda tegema. Sisse on toodud korraldav istung. On lisatud kautsjoni, samuti ametikohalt kõrvaldamise põhjendatuse kontroll. Läbiotsimise sätteid on muudetud nii, et läbiotsimine toimuks suures osas kohtu loal, samuti on lisatud tähtaeg elukohast lahkumise keelule. Täpsustatud on aega, kui kaua menetleja võib isikult võetud asitõendit hoida, ning lisatud on taotluse esitamise viis ja protseduur, millega inimene saab kohtult paluda menetlustoimingu tegemist mõistliku aja jooksul.
Õiguskomisjoni istungil osales advokatuuri esindaja vandeadvokaat Tehver, kes tõi välja mõningaid probleeme. Võibki arvata, et tõenäoliselt tuleb suurem vaidlus advokatuuri tõstatatuna. Nende jaoks on kõige suurem probleem seotud nn tõendamiste plokiga. Advokatuuri seisukoht on, et jõustades tõendamist puudutavaid sätteid, läheneks nende hinnangul kohtumenetlus tervikuna common law' riikides väljakujunenud üldise võistleva menetluse ideoloogiale väga vähesel määral. Advokatuuri esindaja leidis, et suur osa muudatusi on taandatavad just nimelt väga palju räägitud kohtuväliselt antud ütluste kasutamise võimaluse laiendamisele, mis advokatuuri hinnangul ei ole võistlevale menetlusele põhimõtteliselt omane. Ta juhtis tähelepanu sellele, et eelnõus viidatakse teiste riikide seadustele, milles räägitakse eranditest, mis võistleva menetluse puhul angloameerika riikides küll eksisteerivad, aga eksisteerivad eranditena. Nende erandite erinevaid tingimusi advokatuuri seisukoha järgi arvestatud ei ole. Teise problemaatilise valdkonnana tõi ta välja ressursside temaatika, juhtides tähelepanu üldmenetluses lahendatavate asjade vähesusele. Ta leidis, et üldmenetlust võib praegu ja ka edaspidi nimetada pigem erandmenetluseks, mida rakendatakse ideaalis vaid juhtudel, kui on väga tõsine vaidlus, mille puhul ei tohiks olla peamine eesmärk kulude kokkuhoid. Nende seisukohtadega, nii põhimõtteliselt kui tõenäoliselt ka detailide tasemel, eelnõu algatajad ei nõustunud. Nad tõid esile eelnõu ühe alameesmärgi, milleks võiks olla üldmenetluste osakaalu suurendamine eelnõus toodud muudatuste rakendamise järel. Advokatuuri esindaja on andnud õiguskomisjonile väikese analüüsi, millele on lisatud nende muudatusettepanekud, mille juurde õiguskomisjon tuleb kindlasti väga põhjalikult teise lugemise käigus.
Seega keskendusime me õiguskomisjoni istungil väga üldistele teemadele. Oleme kokku leppinud, et me võtame nimetatud muudatused teemaplokkidena põhjalikult ette teise lugemise käigus. Oleme markeerinud ära kuus-seitse teemat, mille arutelule me kaasame ka huvilised ja asjatundjad eri institutsioonidest. Me tegime menetluslikud otsused, mille kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva, 2. veebruar 2010 kell kuus õhtul, ja komisjoni ettekandjaks määrati mind. Tänan!

Tänan! On ka küsimusi. Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Tegemist on väga pika ja põhjaliku eelnõuga, mis suuresti muudab kriminaalmenetlust või tahab selle käiku muuta. Minister ja sina ennustasite, et see tekitab põhjalikke ja kirglikke vaidlusi. Kui reaalne on üldse see eelnõu napilt aastaga ära menetleda, teades, et õiguskomisjonis on eelnõusid, mida on seal menetletud juba oma kolm aastat?

Aitäh küsimuse eest! Ma tahan omalt poolt küll väljendada valmisolekut ja ka lootust, et me jõuame komisjonis nende aruteludega ühele poole selle koosseisu tööaja jooksul. Tegemist on oodatud eelnõuga, mida on põhjalikult ja väga kaua ette valmistatud. Me jätkame komisjonis menetlust veebruari keskel. Oleme selle enda jaoks üheks selle aasta prioriteediks määranud. Mis puudutab teisi eelnõusid, millele te viitasite ja mis on tõesti menetluses olnud mõne aasta (neid on äärmiselt vähe), siis sellel on väga selged ideoloogilised põhjused. On natuke ühtpidi ja natuke teistpidi arvamusi. Tegemist on tegelikult ainult ühe eelnõuga. Enamiku eelnõusid, mis on olnud õiguskomisjoni menetluses ja mis on üldiselt nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt mahukad, oleme me siiski jõudnud aasta jooksul ära menetleda. Ma tahaksin tekitada võib-olla sellise lootusekiire, et kriminaalmenetluse seadustikuga, mille mitmeid muudatusi oleks eluliselt vaja jõustada võimalikult kiiresti, on ehk isegi võimalik jaanipäevaks ühele poole saada. Võtame kas või peatüki, mis puudutab ütluste temaatikat, alaealiste ütluste arvestamist kohtueelses menetluses jne. Seega tuleks see vaidlus läbi viia intensiivselt, arvestades eelkõige asjaolu, et töörühmas on minu teada paljud asjad läbi räägitud. Loomulikult ei saa me hakata seda eelnõu lammutama üksikute detailide kaupa, vaid me proovime ikkagi teemasid käsitleda tervikuna ja arvestada ka nende omavahelist seotust.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid! Kas teil on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 599 esimene lugemine on lõpetatud. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 2. veebruar kell 18. Aitäh, hea minister, osalemise eest!
Kolleegid! Tänane istung on lõppenud. Töökat päeva jätku!

Istungi lõpp kell 11.04.