Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Kas Vabariigi Valitsus on kaalunud võimalust teha esmatasandi arstiabi kättesaadavaks kõikidele inimestele, olenemata inimeste ravikindlustusest?" Ravikindlustamata isikul tekib õigus tasuta arstiabile siis, kui tema seisund eeldab vältimatut abi. Ravikindlustamata isikute vältimatu ravi hüvitamine riigi poolt on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 lõikes 4, mille kohaselt ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele. 2008. aasta riigieelarves oli selleks eraldatud 100 894 000 krooni ja 2009. aastal 111 084 294 krooni. 2010. aasta eelarves on ravikindlustamata isikutele vältimatu abi osutamiseks eraldatud 116 400 000 krooni. Lisaks tegeldakse selle probleemiga ka kohaliku omavalitsuse tasandil, kuigi kohaliku omavalitsuse üksustes on ravikindlustamata isikute tervishoiukulude hüvitamisel kujunenud välja erinev praktika. Väiksemates üksustes, kus omavalitsus toetab perearsti ruumidega või muul moel, osutab perearst ravikindlustamata isikule abi sageli tasuta. Suuremates omavalitsusüksustes, nagu näiteks Tallinnas, toimib nn volitatud arstide süsteem ehk on spetsiaalne tervishoiuüksus AS Ida-Tallinna Keskhaigla Magasini tänava üksuse näol. Sinna on loodud osakond, kus ravikindlustamata Tallinna elanikele osutatakse ambulatoorset ja statsionaarset tervishoiuteenust. Osakonnas on 25 voodikohta ning ravile suunab raviarst kas polikliinikust või pärast akuutravi statsionaaris.
Teine küsimus: "Kas Vabariigi Valitsus töötab välja süsteemi, mis võimaldaks väiksema sissetulekuga inimestel osa tervishoiukuludest katta riigi muude rahaliste laekumiste arvel?" Eraldi süsteemi, mis võimaldaks väiksema sissetulekuga inimeste tervishoiukuludest osa katta riigi muude rahaliste laekumiste arvel, ei ole plaanis välja töötada. Küll on aga väiksema sissetulekuga inimestel tänagi võimalik mitmesuguste toetuste, aga ka muu abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Samuti on Eesti Haigekassa poolt tagatud kolm järgmist tervishoiuga seotud hüvitist.
Esiteks, täiendav ravimihüvitis. 1. jaanuarist 2003 jõustus ravikindlustuse seaduse § 47, mille alusel tekkis inimestel õigus saada ja haigekassal kohustus maksta täiendavat ravimihüvitist. Täiendav ravimihüvitis on nimelt rahaline hüvitis, mida haigekassa maksab juhul, kui inimene on ostnud soodusravimeid 6000 – 20 000 krooni eest aastas. Täiendav ravimihüvitis aitab kompenseerida ravimitele tehtavaid kulutusi, esiteks, neil ravikindlustatutel, kelle raviskeemis on kallid ravimid, teiseks, kes põevad kroonilisi haigusi ja peavad seetõttu manustama ravimeid pika aja vältel, ja kolmandaks, kes peavad kombineerituna kasutama mitmeid ravimeid korraga. Täiendav ravimihüvitis on kindlustatu jaoks rahaline hüvitis ja seda makstakse täiendavalt lisaks äsjamainitud haigekassa poolt rahastatud soodustustele ka juhul, kui inimene ise on tasunud soodusravimite eest rohkem kui 6000 krooni kalendriaastas.
Teiseks, individuaalselt kasutatavate meditsiiniseadmete hüvitamine. Haigekassa hüvitab kindlustatud isikutele kulud meditsiiniseadmetele, mille abil on võimalik ravida haigusi ja vigastusi või mille kasutamine hoiab ära haiguse süvenemise. Meditsiiniseadme vajaduse määrab raviarst. Kui isikul on diagnoositud haigus, mille raviks on vajalik kasutada haigekassa meditsiiniseadmete loetelus olevat meditsiiniseadet, kirjutab raviarst isikule saatekirja soodustingimustel meditsiiniseadme ostmiseks.
Kolmas, hambaravihüvitis. Täiskasvanutel on õigus saada tasuta hambaravi juhul, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse, näiteks hamba väljatõmbamine või ägeda põletiku ravi. Lisaks hüvitab haigekassa kalendriaasta jooksul hambaraviteenuse eest tasutud summast 450 krooni rasedale, alla 1-aastase lapse emale, isikule, kellel on talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud vajadus saada hambaraviteenust, 63-aastastele ja vanematele ravikindlustust omavatele isikutele ning vanaduspensionäridele. Töövõimetuspensionäridele hüvitab haigekassa kord kolme aasta jooksul 4000 krooni hambaproteeside maksumusest.
Kolmas küsimus: "Kas valitsus kiidab heaks täiendava hoolduspäevatasu sisseseadmise või on valitsusel omapoolne lahendus tekkinud olukorrale?" Valitsus tegi oma 2009. aasta 19. veebruari määrusega nr 42 "Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu" muudatuse, mille kohaselt selle aasta 1. jaanuarist jõustus määruse säte, mille kohaselt on hooldusravi voodipäeva hinnast isiku omaosalus 15%. Muide, inimese omaosaluse kehtestamine hooldusravis on kavandatud juba ammu vastuvõetud Eesti hooldusravi arengukavas aastateks 2004–2015. Vahendeid, mis tekivad alates sellest aastast vastavalt hooldusravivõrgu arengukavale rakendatavast 15%-lisest omaosalusest statsionaarses hooldusravis, kasutatakse nii ambulatoorse kui ka statsionaarse hooldusravi täiendavateks ravijuhtudeks. Omaosaluse rakendamise tõttu statsionaarsest hooldusravist vabanevate vahenditega on võimalik suurendada 2010. aastal statsionaarse hooldusravi kättesaadavust 11% ning ravijuhtude arvu kogu hooldusravis 12%, võrreldes 2009. aastaga. Veelgi rohkem ehk 13% suureneb kättesaadavus ambulatoorses hooldusravis, kus koduõenduses kasvab ravijuhtude arv 14% ning vähihaigete koduse toetusravi korralduses 10%. Omaosaluse rakendamisega suureneb seega nimetatud teenuste kättesaadavus ühiskonnas tervikuna, sest laekuv raha jääb toetama süsteemi toimimist ega välju sealt.
Neljas küsimus: "Mida võtate ette korrastamaks nn riigi raamatupidamist töötukassa registrist ära kadunud inimeste üles leidmiseks?" Töötukassa ülesanne on abistada tööd otsivaid inimesi töö leidmisel. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrisse kannab töötukassa nende inimeste andmed, kes otsivad tööd. Registri eesmärk ei ole pidada arvestust nende tööealiste inimeste üle, kes tööd ei otsi, ega ka nende üle, kes töötavad. Tööturuteenuste ja toetuste seaduse kohaselt võetakse inimene töötuna arvele siis, kui ta on ilma tööta ja otsib tööd ehk identifitseerib ennast töötuna. Töötuna arvele võtmisel koostatakse töötule tööotsimiskava, milles kajastatakse need tegevused, mida töö leidmiseks on vaja teha nii töötul kui ka töötukassal. Tööturuteenuste ja toetuste seaduse kohaselt otsib töötu tööd juhul, kui ta täidab tööotsimiskava, on valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma. Lisaks on töötul kohustus pöörduda kord 30 päeva jooksul töötukassasse. Tööturuteenuste ja toetuste seaduses on sätestatud ka need tingimused, millal töötuna arvelolek lõpetatakse. Näiteks, kui töötu leiab töö ja lõpetab töö otsimise, st ei pöördu kordagi 30 päeva jooksul töötukassasse, kui ta kolmandat korda ei täida tööotsimiskava ja mõned muud juhud veel. Kedagi ei saa sundida tööd otsima. Kui inimene seda ei tee või otsustab tööotsingu lõpetada, seda kas põhjusel, et on leidnud töö või ei soovi enam töötada, siis ei ole ta ka töötuna arvel. Seega ei ole õige küsida, mida teha registrist kadunud inimeste ülesleidmiseks. Kellegi andmed ei kao registrist, vaid kui inimene on töö otsimise lõpetanud, siis ta ei ole enam töötuna arvel ja tema andmed ei kajastu registreeritud töötute statistikas. Töötukassa ei otsi ega peagi ühes demokraatlikus riigis otsima taga neid inimesi, kes on vabatahtlikult töö otsimise lõpetanud. Küll on töötukassa panustanud sellesse, et tuua tagasi tööturule mitteaktiivseid inimesi. 2009. aasta sügisel viis töötukassa läbi pilootprojekti, mille käigus korraldati kuues Eesti maakonnas, Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaal, nn mobiilne nõustamine. Kokku nõustati inimesi 39 paigas. Peamised teemad, millest inimestega räägiti, olid järgmised: kuidas leida tööd; mis on tööotsingutel oluline; kuidas kasutada tööotsinguportaale ja teisi töö otsimise kanaleid jms. Soovijad said ka karjäärinõustamist, samuti oli võimalik täita töötuna arvele võtmise avaldus. Samalaadseid projekte on kavas läbi viia ka edaspidi. Aitäh!
