Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu üheksanda töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Head külalised! Hea siseminister! Meil on üle anda üks arupärimine ja selle teema on Nasva küla uppumisoht. Kindlasti mõtleb siseminister, et see on midagi Päästeametiga seotut, kuid kahjuks või õnneks seekord ei ole. Arupärimine on hoopistükkis keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. See puudutab looduskeskkonna muutmist inimkäte mõjul Nasva külas Saaremaal ja meile on esitatud riburada pidi viis küsimust, millele me tahaksime saada vastuse lugupeetud keskkonnaministrilt. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ning vastavalt kodu- ja töökorra seadusele otsustame selle edasise menetlemise. Kuid kõnesoovide voor ei ole veel lõppenud. Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja. Proua Heili Tõnisson, palun!

Austatud härra juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kuus seaduseelnõu. Abipolitseiniku seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister Marko Pomerants. Kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Keeleseaduse ja kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Hanno Pevkur. Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Lisaks sellele ühele arupärimisele võtan Riigikogu juhatuse nimel vastu kuus eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab juhatus nende edasise menetlemise.
Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: keskkonnakomisjoni s.a 18. novembril algatatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 18. novembril algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 18. novembril algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu 412 teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 24. novembri kell 18. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu 563 teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 23. novembri kell 18. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 585 teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 24. novembri kell 18.
Head ametikaaslased! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.
Head ametikaaslased! Teie laudadele on jaotatud VI istungjärgu üheksanda töönädala päevakord ning ma panen selle hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Käesoleva nädala päevakord kinnitatud.

Läheme edasi tänase päevakorra juurde. Tänases päevakorras on kolm arupärimist. Esimese arupärimise on esitanud Riigikogu liikmed Karel Rüütli, Villu Reiljan, Ester Tuiksoo, Mai Treial, Tarmo Mänd ja Jaanus Marrandi 13. oktoobril 2009. Arupärimise teemaks on AS-i Elering ost. Arupärimisele vastab peaminister Andrus Ansip. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Karel Rüütli!

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Ajad on rasked ja valitsusel kitsas käes. Kokku on hoitud küll lastetoetuse ja hariduse, küll inimeste tervise arvel, kuid ikkagi on jäänud väheks. Nüüd on valitsus otsustanud Elering OÜ eraldada Eesti Energia AS-i omandist, et tagada põhivõrguettevõtja täielik sõltumatus elektrienergia tootmis- ja müügitegevusest. Valitsuse otsuse kohaselt ostetakse Eesti Energia AS-ile kuuluv Elering OÜ osa hinnaga 2,7 miljardit krooni. Arupärijate hinnangul on valitud Elering OÜ eraldamiseks vale tee. Rahvaliidu fraktsioon on teinud ettepaneku, et riik võib valitsuse otsuse põhjal riigi osalusega äriühingult aktsiaid või osa omandada ainult aktsia- või osakapitali vähendamise teel. Selline piirang, mitte lubada valitsusel kulutada maksumaksja raha tema enda varanduse väljaostmiseks, on praegust riigieelarve seisu arvestades hädavajalik. Eesti Energia puhul ei ole tegemist erafirmaga, kellelt riik peaks midagi välja ostma. Valitsus omaniku esindajana saab Eleringi eraldada Eesti Energiast maksumaksjale tunduvalt säästlikumalt ja odavamalt – võtta Elering riigi omandisse Eesti Energia aktsiakapitali vähendamise teel. Ostuks kavandatud 2,7 miljardit saab aga kasutada palju otstarbekamalt ja reaalseteks investeeringuteks, et elavdada majandust, luua uusi töökohti, rakendada seda kohalike teede korrashoiuks ning arstiabi paremaks kättesaamiseks, leevendada tööpuuduse tõttu hätta sattunud perede või laste olukorda. Praegune plaan tähendab sisuliselt nende miljardite kinkimist Eesti Energiale. Pole välistatud, et Euroopa Liit võib sellist riigieelarve raha kasutamist käsitleda keelatud riigiabina Eesti Energiale kui äriühingu toetamist, mis moonutab konkurentsi ja seda vahetult elektrituru avamise eel. Keelatud riigiabi korral aga võidakse Eesti riigi vastu rakendada vastavaid sanktsioone. Selline praktika on varasemas Euroopa Liidu praktikas täiesti olemas.
Kuigi valitsusliidust on kostnud avaldusi Eesti Energia börsile viimiseks, ei ole valitsus selget seisukohta selles küsimuses samuti võtnud. Praegune manööverdamine Eleringi ostu ja Eesti Energia börsile viimise ümber tuletab meelde samade võimupartnerite varasemaid käike, millega taheti elektrijaamad odavmüügi korras maha müüa. Juba Eesti Telekomi äsjane odavmüük jooksvate kulude katteks näitas, et valitsusel on näpud põhjas. Sellele vaatamata räägib riigile kuuluvate strateegiliste ettevõtetega ja nende ostu-müügiga manipuleerimine äärmiselt lühinägelikust poliitikast. Energia tootmist kui riigi julgeoleku üht olulisemat valdkonda ei tohi hetkelahendustega ühekordsele tulule ohvriks tuua. Liiatigi on vastuvõetamatu, et maksumaksja raha tahetakse kasutada tema enda varanduse väljaostmiseks.
Sellest tulenevalt on arupärimise esitajatel kaks küsimust, millele me palume vastuseid. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama peaminister Andrus Ansipi!

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad ja head külalised! Vastan esitatud küsimustele.
Esimene küsimus: "Mis põhjusel tahab valitsus osta AS-i Elering Eesti Energialt 2,1 miljardi krooni maksumaksja raha eest ja ei taha kasutada selleks teisi võimalusi?" Lähtuvalt uuest elektri siseturu direktiivist 2009/72/EÜ, peab liikmesriik tagama põhivõrguettevõtja sõltumatuse elektrienergia tootmis- ja müügitegevusest. Eesti kontekstis tuleb direktiivi põhimõtete rakendamiseks OÜ Elering tuua Eesti Energia AS-i omandist riigi otseomandisse. Põhivõrguettevõtja Elering OÜ osakapital koosneb ühest osast, mis kuulub praegu Eesti Energia AS-ile. Selle ülesande lahendamiseks moodustas majandus- ja kommunikatsiooniminister komisjoni, kes jõudis järeldusele, et OÜ Elering eraldamine on võimalik kolmel viisil. Esiteks, OÜ Elering osa müük, teiseks, Eesti Energia AS-i jagunemine, ja kolmandaks, Eesti Energia AS-i aktsiakapitali vähendamine. Neist eelistatuim on OÜ Elering osa müük, kuna see on õiguslikult kõige lihtsam, kiirem ja vähem probleeme tekitav OÜ Elering osa riigile üleandmise viis. Samuti tekitab OÜ Elering osa müük turutingimustel kõige vähem probleeme Eesti Energia AS-i laenulepingute ja võlakirjade tingimuste seisukohalt.
Komisjoni ettepanekut arutati selle aasta 27. augustil valitsuskabineti nõupidamisel, kus otsustati põhimõtteliselt nõustuda ja kiita heaks põhivõrguettevõtja OÜ Elering eraldamine Eesti Energia AS-i mõju alt ning riigil omandada OÜ Elering osa. Lõpliku otsuse müügi kohta tegi Riigikogu teatavasti 12. novembril, võttes vastu riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muudatused.
Teine küsimus: "Millised on valitsuse tegelikud kavatsused Eesti Energia AS-i börsile viimiseks?" Majandus- ja kommunikatsiooniminister moodustas töögrupi ülesandega leida optimaalne lahendus Eesti Energia AS-i investeerimisvajaduse rahuldamiseks. Töögrupp jõudis otsusele, et Eesti Energia AS-i investeeringute rahastamise kaks eelistatumat võimalust on: esiteks, viia ettevõte börsile tingimusel, et riik säilitab enamusosaluse Eesti Energia AS-is vähemalt kahe kolmandiku ulatuses, või teiseks, laiendada ettevõtte omakapitali. Eesti Energia AS-i kümne aasta investeeringuteprogramm, s.o investeeringuteprogramm eelarveaastateks 2009/2010 kuni 2018/2019, on kokku 4,3 miljardit eurot, millest 2,3 miljardit eurot investeeritakse esimese viie aasta jooksul. Selleks peab kaasama täiendavat kapitali vähemalt 1,2 miljardi euro ulatuses. Selleks, et rahastada Eesti Energia AS-i kavakohaseid investeeringuid ning säilitada seejuures investeerimisjärgu reitingut, on vaja kaasata omakapitali 2010. aastal 450 miljonit eurot ning võlakapitali 2012. aastal 400 miljonit eurot ja 2013. aastal 400 miljonit eurot. Selle omakapitali puhul on siiski üks teatud kõhklus. Seda 450 miljoni euro suurust summat ei peaks minu hinnangul vaja minema mitte 2010. aastal, vaid 2011. aastal. Nii et siin veel vaidlused käivad.
Eespool nimetatud komisjoni töö jätkub ja tõenäoliselt, kui majandus- ja kommunikatsiooniminister on valmistanud ette vastavad materjalid, arutab ka valitsus Eesti Energia AS-i investeeringute rahastamise võimalusi. Hetkel puuduvad valitsusel kavatsused Eesti Energia AS-i börsile viimiseks.

Aitäh, hea peaminister! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Sellele küsimusele on vastatud ja esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikme Evelyn Sepa, Kalev Kallo, Arvo Sarapuu, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Jaak Aabi, Inara Luigase, Georg Pelisaare ja Lauri Laasi oktoobrikuu 13. päeval s.a esitatud arupärimine kriminaalmenetluse sõltumatuse kohta Eesti Vabariigis. Vastab peaminister Andrus Ansip. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Koos kolleegidega oleme esitanud järgmise arupärimise. Juba mitu aastat vaevab Eesti avalikkust küsimus, kuidas on võimalik, et menetluses olevad kriminaalasjad lekivad massiliselt ja üksikasjadeni ajakirjandusse. Ametlikult ei ole keegi süüdi. Toimetustes on justkui palju selgeltnägijaid. Samuti on ametis olev justiitsminister Rein Lang sellesse müsteeriumilaadsesse olukorda seni väga leebelt suhtunud. Keegi ei ole seni süüdi, kedagi ei ole lekitamise pealt "avastatud" ja võimalik, et ühelgi juhul pole leket tõsiselt ka uuritud. Nimetatud küsimust on ka mitmel korral arutanud põhiseaduskomisjon, kuulates üle erinevaid õiguskaitseorganite esindajaid. Ka meie pole jälile saanud. Küll aga on avalikku arvamust nende asjade käigust selgelt mõjutatud, orienteeritud. Valdavalt on ajakirjanduslikult selgeks tehtud see, kes on süüdi või õigemini, kelle ja miks peaks kohus süüdi mõistma.
Septembris justiitsministri umbusaldusküsimuse arutelu käigus tunnistas Rein Lang siin saalis puhtsüdamlikult, kuidas prokurörid käivad tema juures menetluses olevate kriminaalasjade kohta üksikasjalikult aru andmas, sest minister nimelt informeeris Riigikogu sellest, et ühe menetluses oleva kriminaalasja toimikus pole  "infokildugi teatud süüdistuste kinnitamiseks". Minister teatas Riigikogule muu hulgas sedagi, et "peaprokurör räägib ka sensitiivsetest kriminaalasjadest ministrile, selles, mida minister tahab kuulda, ei ole midagi imelikku."
Teatavasti on aga Eestis seatud sisse järelevalvemenetluse kord prokuratuuri üle ja selle teostajaks ei ole poliitiline figuur – minister. Samuti ei ole teadaolevalt minister Rein Langi isikus ka ühegi kriminaalasja menetlusosaline. Seega on tegemist puhtakujulise võimude lahususe põhimõtte jämeda rikkumisega ja ebaseaduslikult kogutud info kasutamisega näiteks oma poliitilisteks eesmärkideks, mis ei vasta ühegi demokraatliku riigi toimimise mehhanismidele. Lühidalt nimetatakse sellist olukorda poliitiliseks sekkumiseks kriminaalmenetlusse ja see ei ole lihtne asi, see ei ole naljaküsimus.
Sisuliselt on kinnitust leidnud fakt, et minister Rein Lang on vähemalt nn viisaskandaali juures, esiteks, lekitanud riigisaladuse ajakirjanikule ning, teiseks, sekkunud korduvalt erinevate kriminaalasjade menetlusse, mida ta ka ise õigustab ega ole ümber lükanud.
Ka õiguskantsler Indrek Teder on sellist ministri käitumist selgelt tauninud. Õiguskantsler s.a 1. oktoobril Riigikogus ettekannet pidades: "Teatavasti prokuratuur on sõltumatu ja minister saab teostada ainult teatud halduslikku järelevalvet. Minister ei saa sekkuda konkreetsesse menetlusse. Ta ei ole menetluses tegelikult mitte keegi. Kui üritatakse sekkuda, siis see ei ole korrektne käitumine." Ja siit ka meie kolm küsimust austatud peaministrile, justiitsministri erakonnakaaslasele.
1. Milliste euroopalike valitsemistavadega on kooskõlas see, et poliitiline minister nõuab prokurörilt sensitiivsete kriminaalmenetluste kohta üksikasjalikke andmeid?
2. Milliste euroopalike valitsemistavadega on kooskõlas see, et poliitiline minister lekitab riigisaladusi ajakirjanikele ning jätkab sellele vaatamata parteikaaslasest peaministri toetusel oma ametis?
3. Kuidas kavatsete käituda ministri suhtes, kes on Riigikogule tunnistanud, et ei pea oma sekkumist kriminaalmenetluste käiku probleemiks? Kas selle põhjuseks on Reformierakonnale soodsate kriminaalasjade pidev lekitamine ja seeläbi avalikkusega manipuleerimine? Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama peaminister Andrus Ansipi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Milliste euroopalike valitsemistavadega on kooskõlas see, et poliitiline minister nõutab prokurörilt sensitiivsete kriminaalmenetluste kohta üksikasjalikke andmeid?" Justiitsminister Rein Lang on teile s.a 14. oktoobril Riigikogu infotunnis öelnud, et ta ei ole kunagi prokuröre vaibale kutsunud (see vaibale kutsumine on teie väljend) ega nende käest aru pärinud. Justiitsminister suhtleb riigi peaprokuröriga, kes annab informatsiooni prokuratuuri tegevuse kohta. Nii on ka kirjas seaduses, täpsemalt prokuratuuri põhimääruses, kus § 8 lõike 2 punkti 5 kohaselt annab riigi peaprokurör prokuratuuri tegevusest aru justiitsministrile. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 30 lõikele 2 teostab prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. Minister saab nõutada kriminaalmenetluse kohta vaid neid andmeid, mille avaldamine on lubatud vastavalt seadusele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 214 lõike 1 kohaselt võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses seaduses toodud tingimustel. Andmete avaldamine on lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära ei soodusta kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist; ei kahjusta Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve; ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta juriidilise isiku tegevust; ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul.
Teine küsimus: "Milliste euroopalike valitsemistavadega on kooskõlas see, et poliitiline minister lekitab riigisaladusi ajakirjanikele ning jätkab sellele vaatamata parteikaaslasest peaministri toetusel oma ametis?" Vastavalt põhiseaduse §-le 22 ei tohi kedagi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon kehtib absoluutselt kõigi isikute suhtes. Minister ei ole siin erand. Kui kriminaalmenetluse käigus tuvastatakse ministri süü riigisaladuse lekitamises, siis käitub ka peaminister vastavalt tekkinud olukorrale.
Kolmas küsimus: "Kuidas kavatsete käituda ministri suhtes, kes on Riigikogule tunnistanud, et ei pea oma sekkumist kriminaalmenetluste käiku probleemiks? Kas selle põhjuseks on Reformierakonnale soodsate kriminaalasjade pidev lekitamine ja seeläbi avalikkusega manipuleerimine?" Oma esimeses vastuses ma juba ütlesin, et justiitsministril on õigus pöörduda riigi peaprokuröri poole selgituste saamiseks. Kriminaalmenetlustesse sekkumise õigust ministril ei ole. Kuna minule teada olevalt on minister käitunud seaduse nõuetega kooskõlas, ei kavatse ma tema suhtes mingeid meetmeid rakendada.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Austatud minister! See on muidugi tore, et te leiate nii rohkesõnalist õigustust oma kabineti ministri käitumisele. Kahju vaid, et te ei ole sama vähe kriitiline ka kõige muu või õnneks ei ole sama vähe kriitiline kõige muu suhtes, mis Eesti Vabariigis toimub. Aga valitsuses on läinud kooskõlastusringile üks seadus, mida rahvakeeli nimetatakse juba allikakaitse seaduseks. Kuidas teie näete selle valguses, et minister, kes ise lekitab poliitiliselt sensitiivset informatsiooni ajakirjanikule, peaks tulevikus justkui tagama, et selle ebaseaduslikult lekitatud info eest oleks kas ajakirjanikku karistatud või siis omalt poolt nõutud välja see allikas ja allikat karistatud? Kuidas see sisemine vastuolu laheneb selle näite valguses?

Hea küsija, teie aeg!

Hea küsija! Ma korra juba viitasin põhiseaduse paragrahvile 22, mis kõneleb süütuse presumptsioonist. Ma palun teid, et te ei nimetaks kedagi süüdi olevaks mingis teos, mille kohta pole vähimatki kinnitust ehk siis süütuse presumptsiooni peaks austama ka Riigikogu liikmed. Teie mainitud seaduse eelnõuga ei ole ma tuttav ja seetõttu ma seda kommenteerida  ei saa. Need teie väited poliitikute sekkumisest kriminaalasjade lahendamisse on minu meelest paljasõnalised ja neil pole mitte mingisugust tõestust ega kinnitust. Ei saa pidada sekkumiseks seda, kui riigi kõrgemat poliitilist juhtkonda hoitakse kursis suurt ühiskondlikku resonantsi tekitavate kriminaalasjadega. Igal pool maailmas, kus austatakse head riigijuhtimise tava, hoiavad sõltumatud uurimisorganid riigi kõrgemat juhtkonda kursis elanikke väga erutavate kriminaalasjadega. See on hea riigijuhtimise tava ja minu meelest peaks seda austama ka Eestis. Mina isiklikult ei ole tahtnud saada informatsiooni mitte väga paljude kriminaalasjade kohta, kuid ma tunnistan, et selliseid kriminaalasju on olnud, kus mind on informeeritud juurdluse käigust, ja ma pean seda loomulikuks. Te ei kujuta ette näiteks seda, et mõnes naaberriigis läheb näiteks koolitulistamise juhtumi puhul peaminister rahva ette ja ütleb, et kuna tegemist on kriminaalasjaga, siis mul pole teile midagi öelda. See on täiesti välistatud igal pool, kus saab kõnelda riigist kui õigusriigist. On norm, et riigi kõrgemat juhtkonda hoitakse kursis ühiskonda erutavate küsimustega, ka siis, kui asi puudutab kriminaalasja.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Nüüd, kui on kõlanud teatud kahtlustused nii ajalises mõttes varem kui ka tänasel päeval siin saalis, et teie valitsuse minister on lekitanud riigisaladust ajakirjandusse, on see minu arvates väga tõsine kahtlustus. Kas te teatud mõttes Rein Langi ülemusena ei ole kaalunud, et paluksite ise uurimisorganitel seda asja uurida, kas see vastab tõele või mitte, et selles asjas selgust saada ja kahtlustus maha võtta?

Minu teada uurimistoimingud käivad ja ka Rein Lang on teile nii siit kõnepuldist kui ka sealt kõnepuldist kinnitanud, et ükskord kuulatakse ka teda selles asjas üle. Ma ei saa teile kinnitada, kas teda on juba üle kuulatud või kuulatakse teda veel üle. Küllap uurimisorganid teevad oma tööd väga korralikult ja annavad ka rahvale tulemustest teada.

Austatud peaminister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Sellele arupärimisele on vastatud ja meie teise päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. Selle arupärimise on esitanud Riigikogu liikmed Toivo Tootsen, Nelli Privalova, Enn Eesmaa, Tiit Kuusmik, Lembit Kaljuvee, Ain Seppik, Kalev Kallo, Arvo Sarapuu, Olga Sõtnik, Eldar Efendijev, Lauri Laasi, Georg Pelisaar, Valeri Korb ja Heimar Lenk oktoobrikuu 28. päeval 2009. aastal. Esitatud arupärimine on valimiskampaania rahastamise kohta. Vastab peaminister Andrus Ansip. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Toivo Tootseni!

Härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Vastavalt erakonnaseaduse §-le 12¹ ei või erakonna vara ja vahendite allikaks olla juriidiliste isikute annetused. Samuti ei tohi erakond vastu võtta anonüümset ega varjatud annetust. 23. oktoobril ilmus ajalehes Äripäev artikkel, mis viitab, et Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni kuuluvad kaks Riigikogu liiget sattusid konflikti võlgade sissenõudjatega, kes viitavad oma nõuetes sellele, et Riigikogu valimiste eel tehtud reformierakondlaste kampaaniat on rahastatud varjatult ja seadust rikkudes. 27. oktoobril ilmnes uus juhtum, kus Euroopa Parlamendi liikme, reformierakondlase Kristiina Ojulandi Riigikogu valimiste kampaaniakulude eest tasus tema nõuniku firma. Erakonnad peavad kuu aega pärast valimisi esitama Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile valimiskulude aruande ja samuti peavad aruande esitama poliitikud, kes lisaks teevad isiklikku kampaaniat. Kristiina Ojuland enda kulutusi eraldi deklareerinud ei ole, mis tähendab, et kõik arved pidi maksma erakond. Erakonna aruannetes aga need kulutused ei kajastu. Seoses sellega ongi Riigikogu 14 liikmel teile viis küsimust. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama peaminister Andrus Ansipi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Kas kirjeldatud juhtumi näol on tegemist erakonnaseadusest tuleneva annetuste registreerimise ja avalikkuse nõude rikkumisega?" Vastus on ei.
Teine küsimus: "Kas poliitikute varjatud rahastamise asjaolude väljaselgitamiseks on algatatud uurimine pädevate uurimisorganite poolt?" Riigiprokuratuur koos Kaitsepolitseiametiga kontrollis meedias avaldatud informatsiooni. Jõuti järeldusele, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole põhjendatud.
Kolmas küsimus: "Kuidas Teie suhtute nimetatud juhtumisse ning millised on sanktsioonid seadust rikkunud poliitikute suhtes?" Minu mulje on, et kogu lugu on oma sisult tavaline eraõiguslik vaidlus osutatud teenuse eest esitatud arvete suuruse üle. Nagu ma juba mainisin, ühtegi seadusrikkumist tuvastatud ei ole. Kui on midagi nõuda ja nõuet suudetakse põhistada, siis aus inimene pöördugu kohtusse.
Neljas küsimus: "Milliseid probleeme näete peaministrina erakondade rahastamise juures?" Erakondade rahastamise läbipaistvamaks ja selgemaks muutmiseks on Justiitsministeerium koostanud ja saatnud kooskõlastusringile erakondade rahastamise seaduse eelnõu, mille valitsus loodab Riigikogule saata juba selle aasta jooksul. Eelnõus reguleeritakse sidusorganisatsioonid, täpsustatakse vastutust kandidaatide rahastamise reeglite rikkumise eest ning määratletakse erakondadele pidev tulude kontrollorgan. Lisaks on eelnõus palju täpsustusi praeguste seaduste kitsaskohtade osas, nii et loodan selle tempokat menetlemist Riigikogus.
Viies küsimus: "Kas Teie isiklikult olete kasutanud valimistel varjatud rahastamise skeemi?" Vastus on ei.

Teile on ka vähemalt üks küsimus. Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Vähem kui poolteise aasta pärast on jällegi Riigikogu valimised, varsti algavad kampaaniad ja teie väidate, et kui ükskõik millise teise erakonna liige või teie erakonna liige talitab täpselt sama skeemi järgi mõnda oma valimisüritust korraldades, siis on kõik õige, kõik on aus, kõik on eetiline.

Aitäh! Ma nüüd ei tea, missugust skeemi teie silmas peate. Põhiliselt käib ju praegu vaidlus teenuse ulatuse ja hinna üle ja see on eraõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Kui ühel poolel on võimalik oma nõuet põhistada ja teine pool siiski ei tunnista seda nõuet, siis vaidluse lahendamiseks on Eestis olemas kohus. Seda võib ka tulevikus ette tulla, et ei jõuta kokkuleppele, kui palju teenust osutati ja kui palju selle eest maksma peaks. Ei ole loomulik soovida seda, et keegi peaks deklareerima kulutusi, mida ta ise ei tunnista. Nii et sellist käitumist pean ma täiesti õiguspäraseks.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Te siin eelmisele arupärimisele vastates väitsite, et suurt avalikku huvi omavates küsimustes on normaalne, kui Vabariigi Valitsuse liikmed on kursis prokuratuuri tegevusega. Selle juhtumi puhul viis prokuratuur sisuliselt paari tunniga väidetavalt läbi uurimise ja otsustas, et selles küsimuses ei ole mitte midagi ebaseaduslikku, ning isegi ei alustanud menetlust. Kas te olete ka selle otsuse puhul küsitlenud peaprokuröri ja ta on selgitanud, mida ta täpselt läbi viis, milliseid toiminguid, ja kuidas ta jõudis paari tunniga seisukohale, et mitte midagi halvasti lõhnavat selles loos ei ole?

Ei, ma ei ole rääkinud prokuröriga ja ma ei ole ka võimeline teile seletama seda, kui palju prokuratuuril juurdluseks, analüüsiks aega kulus. Kui teil on küsimusi, pöörduge otse riigi peaprokuröri poole.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Oma vastustes te siin viitasite, et tegemist on vaidlusega teenuse maksumuse või kulutuse suuruse üle. Aga tegelikult seaduse järgi ka üksikkandideerija peab, sõltumata nende suurusest, vastava aruande tegema. Küsimus oli ju selles, et näiteks Kristiina Ojuland ei ole üldse aruannet teinud, nagu ta poleks üldse kulutanud, ja ka erakond ei viita sellele kulutusele. Siin ei ole vaidlus suurema või väiksema kulutuse üle, siin on lihtsalt küsimus selles, et üldse on jäetud näitamata see kulutus, sõltumata tema suurusest, olgu ta suurem või väiksem. Kuidas seda kommenteerida?

Ja mida tema oleks pidanud siis deklareerima? Võtame analoogia. Berliini müüri langemise aastapäeva tähistamisel istusin Hans-Dietrich Genscheri ja Mihhail Gorbatšovi taga. Seoses Hans-Dietrich Genscheriga tuli mulle meelde üks ammu loetud lugu tema valimiskampaaniast. Ta kasutas suhteliselt ebatavalisi meetodeid. Ta helistas raadiosaadetesse, ütles oma nime all oma kommentaari, mis oli üldiselt üllatav. Aga ükskord otsustas ta minna ühe väga staažika ja auväärse tehasetöölise sünnipäevale. Minu arusaamise järgi oli seal, sellel sünnipäeval sadu inimesi. Ta viibis sellel sünnipäeval maksimaalselt kümme minutit, aga ometi pälvis meedia tohutu tähelepanu seal käimisega ja loomulikult jäi sünnipäevalapse, teeneka töötaja nimi hoopis tagaplaanile. Ma olen päris veendunud selles, et nimetatud poliitik ei maksnud sentigi selle sünnipäeva korraldamise kuludest, ehkki sellest sünnipäeval käimisest sai objektiivselt võttes tema valimiskampaania üritus. Täpselt samamoodi olen ma veendunud selles, et näiteks Edgar Savisaar ei ole maksnud mitte sentigi kainestusmaja avapidustuste kuludest. Ometi, kainestusmaja avamisest, õigemini pidustustest sai meediasündmus ja Edgar Savisaare valimiskampaania osa. Iseenesest minu isiklik seisukoht on, et pigem on korruptiivne poliitiku poolt valijatel või potentsiaalsetel valijatel kõhu täissöötmine kampaaniakuludena või siis, hoidku taevas selle eest, alkohoolsete jookide pakkumine. Poliitiku kohalviibimine üritustel, mida korraldatakse kas sünnipäevadena või mingite muude avalike üritustena, oli, on ja jääb ka tulevikus aktsepteeritavaks.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea peaminister! Mis te arvate, kas see temaatika oleks üldse üles tõusnud, kui meil ei oleks majanduskriisi? Kas te olete selle peale mõelnud, et kui majanduskriisi poleks olnud, siis ei oleks see temaatika üldse üles tõusnud – ma mõtlen need konkreetsed asjad, millest on Äripäevas juttu olnud?

Ühe ettevõtte pankrot?

Jah.

Ma ei oska küll kommenteerida seda ettevõtet ja tema majandusseisu. See ettevõte ei ole olnud ärisuhetes Reformierakonnaga. Raske on minul kõrvaltvaatajana öelda, kas see ettevõte ilma majanduskriisita oleks ellu jäänud või oleks ta nii või naa juhtimisvigade tõttu lõpetanud pankrotiga. Olgu selleks ütlejaks pankrotihaldur, milles konkreetsed põhjused olid, et see ettevõte nii lõpetab, nagu tema lõpetamas on.

Austatud peaminister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Arupärimisele on vastatud ja kolmanda päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Head ametikaaslased! Austatud ajakirjanikud! Algab vaba mikrofon. Kõigil Riigikogu liikmetel, kes soovivad registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis, on võimalus seda teha pärast haamrilööki. Kõnesoove ei ole. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös! Tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.40.