Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon valmistas 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teiseks lugemiseks ette 26. oktoobri ning 9., 10., 12. ja 17. novembri istungil. Ministeeriumide valitsemisalade eelarvete detailsemaks tutvustamiseks ja probleemide väljatoomiseks palusime istungitel osalema (valiku tegime opositsiooni liikmete ettepanekust lähtudes) sotsiaalministri, majandus- ja kommunikatsiooniministri, haridus- ja teadusministri, kultuuriministri ning keskkonnaministri. Samuti toimusid nimetatud ajavahemikul kohtumised IMF-i esindajatega, Eesti Panga esindajatega, teemaks mõlemal juhul majanduse üldine olukord, jätkusuutlikkus ja prognoosid. Eile, 17. novembril toimus arutelu koos kohalike omavalitsuste esindajatega, kus kõne all oli kohalike omavalitsuste eelarvete mõju valitsussektori eelarvepositsioonile ja kohalike omavalitsuste eelarvepoliitika laiemalt.
Muudatusettepanekuid on loetelus 20 ja nende läbivaatamisel osales ka rahandusminister. Rahanduskomisjon ise otsustas ministeeriumide ettepanekute alusel esitada ühe ettepaneku. See koosneb mitmest muudatusest, mis tulenevad, esiteks, struktuurimuudatustest (näiteks Andmekaitse Inspektsioon, Keskkonnaamet), teiseks, seadusmuudatustest ja, kolmandaks, kulude majandusliku sisu muutmisest. Täpsem info on olemas iga muudatuse seletuses. Ülejäänud 19 muudatusettepanekut, millega tehti ettepanekuid suurendada näiteks eraldisi kohalikele omavalitsustele, kultuurivaldkonna asutustele, ühtseks pindalatoetuseks, täiendavateks otsetoetusteks, Siseministeeriumi valdkonna kulude täiendavaks katteks jne, komisjoni toetust ei leidnud. Täna ei ole vist kellegi jaoks saladus, et rahanduskomisjon on selgelt seda meelt, et eelarvepositsiooni tuleks parlamendis pigem parandada kui halvendada, seetõttu ei leidnud toetust küllalt paljud muudatusettepanekud, mis ühes või teises valdkonnas kulusid suurendasid. Aga ma kommenteerin ja räägin mittetoetamise põhjusest muudatusettepanekute puhul eraldi.
Esiteks, päris mitme muudatusettepaneku puhul oli väga terav probleem see, et katteallikas oli kas ebarealistlik või kehtiva seadusega suisa vastuolus. Nii võib näiteks tuua kaks Keskerakonna muudatusettepanekut, kus katteallikaks oli Eesti Energiast dividendide maksmine suuremas ulatuses kui jooksva aasta ärikasum, mis lahtiseletatult tähendab seda, et muudatusettepaneku katteallikas on defitsiidi suurendamine. Teadupärast baasseadus sellist võimalust ei luba, rääkimata sellest, et komisjoni enamus väga selgelt ei pea mõistlikuks eelarve defitsiiti suurendada, lisaks sellele ei näe defitsiidi suurendamise võimalust ette ka eelarve baasseadus. Üksnes juba seetõttu ei saanud neid kahte muudatusettepanekut toetada. Seletuseks veel võib-olla niipalju, et Eesti Energia 2009.–2010. majandusaasta ärikasumiks on planeeritud 1,7 miljardit krooni, mis on täies ulatuses arvestatud väljamaksmiseks dividendidena 2010. aasta riigieelarves. Kui te vaatate riigieelarve seletuskirja, siis näete, et leheküljel 234 toodud tabelis on välja toodud tulud varadelt. Siin on tõus 2010. aasta eelarve puhul märkimisväärne.
Teine problemaatiline katteallikas komisjoni enamuse jaoks oli kaitsekulude vähendamine. Kõigepealt on kõne all materiaalsete varade soetamise ehk artikli 15 vähendamine. Kui välja arvata NATO seatud kohustuste kaasrahastamine, Ämari lennuväli, on ülejäänud riigi tuludest tehtavad investeeringud seotud varasemalt võetud pikaajaliste lepinguliste kohustuste täitmisega. Investeeringute mahud on vähenenud alates 2009. aastast 161,2 miljoni krooni võrra. Kokku on investeeringuteks 2010. aastal planeeritud 678 miljonit krooni. On selge, et edasiste kärbete mõju hakkaks tõsiselt kahjustama kaitseväe põhiülesannete täitmist. See on väga tõsine probleem, ühelt poolt on siin kaalukausil julgeolek. Komisjonis mainiti ka seda, et ei ole võimalik saata Eesti poisse või mehi missioonile puuduliku varustusega. Tegevuskulude vähendamine seda kindlasti kahjuks tähendaks. Teiseks ongi siis kõne all tegevuskulude ehk artikli 5 vähendamine. Kaitseministeeriumi tegevuskulude mahuks on 2010. aasta eelarve eelnõus kavandatud 170 miljonit krooni. Ühe ettepaneku katteallikas tähendaks, et ministeeriumi tegevuskulude mahtu tuleks vähendada 41%. See tähendaks sisuliselt ministeeriumi sulgemist. Ma usun, et see ei olnud muudatusettepaneku tegijate eesmärk.
Kolmas katteallikas on väga selgelt ühelt poolt seotud maailmavaatega, teiselt poolt tuletab meelde meie suviseid diskussioone. Selleks on tulumaksumäära tõusust saadav lisatulu. Mis puudutab maailmavaatelist poolt, siis selle katteallika esitasid sotsiaaldemokraadid ja see on sotsiaaldemokraatidelt igati ootuspärane, samas on selge, et valitsusliit on valinud põhimõtteliselt alternatiivse tee maksukoormuse olulisele suurendamisele, just eeskätt tööjõumaksude olulisele suurendamisele, milleks on peamiselt kulude kokkuhoid. Samuti on oluline märkida, et kaudsete maksude tõstmine, mis on olnud valitsusel töös või mida me oleme siin ühiselt teinud ja arutanud, mõjutab majanduskasvu vähem kui otseste maksude tõstmine. Seda toetab üheselt ka OECD hinnang. Meenutades neid suviseid diskussioone, ütlen, et õiguskantsler Indrek Teder heitis parlamendile väga tõsiselt ette maksumuudatuse tegemist liiga lühikese etteteatamisajaga. Kui me toetaksime sotsiaaldemokraatide ettepanekut tõsta tulumaksu 24%-le 1. jaanuarist 2010, siis see näitaks, et me ei ole sellest suvisest arutelust ja õiguskantsleri tähelepanujuhtimisest mitte midagi õppinud. Ka nüüd, kui me võtame eelarve vastu 9. detsembril, jääb teatud aeg, et Vabariigi President saaks eelarve välja kuulutada ja et eelarve oleks võimalik Riigi Teatajas avaldada, ning siis tekib väga sarnane olukord meie suvise kogemusega. Vahepeal on jõulupühad ja seejärel jääb seaduse rakendamiseks väga vähe aega. See on lisaks maailmavaatelisele küsimusele ja nendele debattidele, mida me oleme parlamendisaalis korduvalt pidanud, minu meelest ikkagi väga tõsine argument. Oleme ju korduvalt rääkinud, et me õpime sellest suvisest kiirustamisest ja enam me sellist kiirustamist endale ei luba.
Markeerin ära veel paar olulisemat teemat, mis muudatusettepanekutega seonduvad. Esiteks, ettepanek nr 2 ja kohalikud omavalitsused. Ettepanek oli tasandusfondi suurendamine saneerimisvahendite lisamiseks. Teadupärast oli omavalitsustel võimalik taotleda saneerimistoetust juba 2009. aastal. Toetust taotles üks omavalitsus, kellele makstakse toetust 2,3 miljonit krooni, eelarves on kavandatud 30 miljonit krooni. Seega, hoolimata riigi loodud võimalusest, on reaalne vajadus 2009. aastal osutunud oluliselt väiksemaks.
Teine teema oli eelarve tasandusfondi summa suurendamine 100 miljoni krooni võrra. Siin on kaks aspekti. Ühelt poolt oli ka selle katteallikaks määratud kaitsekulud, mis on problemaatiline juba eeltoodud põhjustel. Teiseks on küsimus selles, kas see 100 miljonit, mida riik juurde annaks, mõjutaks oluliselt omavalitsuste finantsraskustesse sattumise riski. See on selline arutelu, mida me oleme rahanduskomisjonis pidanud ja mida me peame kindlasti enne kolmandat lugemist veel. Me oleme kohtunud kohalike omavalitsuste liitudega ja meil on kavas kohtuda kolme kõige suurema eelarvepuudujäägiga omavalitsusega eeldatavasti järgmisel nädalal. See on teema, mida tuleb tahes-tahtmata edasi arutada, nagu ka tasandusfondi suurendamist, mis on ettepanek nr 3. Siin on muidugi oluline märkida parlamendiliikmete üldise informeerituse huvides, et kui 2007. aastal ehk kriisieelsel ajal moodustasid omavalitsuste tulud 8,2% SKT-st, siis prognooside kohaselt tõuseb see suhtarv 2010. aastal 9,1%-le. Kuigi ka omavalitsuste tulud on peamiselt majanduslanguse ja osaliselt tulumaksuosa muutmise tõttu vähenenud, on need muude majandusvaldkondade ja riigi tulude vähenemisega võrreldes vähenenud oluliselt vähem. Seda tõestab ka Rahandusministeeriumi poolt eile rahanduskomisjonis tutvustatud tabel, kus oli kirjas omavalitsuste ja riigi puhastulude dünaamika 2007. aastast 2010. aastani. Võib öelda, et omavalitsuste 2009. aasta puhastulu, st maksutulud, eelarve tasandusfond, laekumised keskkonnatasudest jne, on vähenenud 2007. aasta tasemele, kuid riigi puhastulud on 2007. aastaga võrreldes veel 16% väiksemad. Olgu see lihtsalt illustratsiooniks. Juhul kui me otsustaksime riigis, et me suurendame kriisi ajal omavalitsuste osakaalu SKT-s, siis see loomulikult survestaks täiendavalt muude majandussubjektide koormust, me peaksime selle raha leidma kellegi teise arvel. Minu isiklik seisukoht on, et kuigi väga mitmed kohalikud omavalitsused on oma kulutusi väga selgelt kokku tõmmanud, siis väga arvestatav osa ei ole seda teinud, ja nende omavalitsuste mõju, kes ei ole kulusid kokku tõmmanud, eelarve tasakaalule üldiselt on kahjuks väga suur. See on kindlasti probleem nii 2009. kui ka 2010. aasta kontekstis.
Tänase päeva kontekstis on kahtlemata tähtsad need ettepanekud, mis tehti põllumajandustoetuste kohta. Oluline on teada, et ühtseks pindalatoetuseks ja täiendavateks otsetoetusteks on 2010. aastal kavandatud 520,4 miljonit krooni. Võrreldes 2009. aastaga suureneb toetus 16,8% ehk 74,9 miljonit krooni. Võrreldes 2009. aastale eelnenud aastatega olukord ei halvene. Lisaks on 2010. aastal lubatud maksta Eesti põllumajandustootjatele ühtset pindalatoetust 70% ulatuses vanade liikmesriikide otsetoetuste tasemest. 2009. aastaga võrreldes suureneb see 10% ehk 178,4 miljonit krooni, kogumahuni 1,14 miljardit Eesti krooni. Eesti lisatoetus moodustab 2010. aastal 66% maksimumtasemest, mis on võrreldes teiste liikmesriikidega keskmine tulemus, näiteks Ungari maksab 50%, Sloveenia 100% jne. Võrreldes teiste liikmesriikidega ei ole Eesti põllumehel halvemad tingimused konkurentsis püsimiseks. Suhtudes väga suure sümpaatiaga Eesti põllumajandusse ja pidades põllumeeste muresid kahtlemata ärakuulamise vääriliseks, juhin ma siiski tähelepanu, et põllumajanduse kui valdkonna osa ja põllumajandustoetused eelarves väga selgelt kasvavad, eelarve kogumaht aga väheneb. Seetõttu on põllumajanduse osakaal eelarves valitsuse esitatud plaani järgi oluliselt suurenenud ja see saab tulla üksnes teiste sektorite arvel. Siin on tehtud ettepanekuid põllumajanduse osakaalu veelgi suurendada. Kui me neid ettepanekuid toetaksime, siis ka see saaks tulla üksnes teiste valdkondade arvel. Ma juhin tähelepanu, et teised valdkonnad on valdavalt tegelikult eelarves oluliselt kehvemas seisus kui põllumajandus. See on see kontekst ja seda palun ma kriitiliselt ja adekvaatselt hinnata.
Komisjoni otsus oli teine lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 24. november kell 18. Selle otsuse poolt oli 6 ja vastu 3 komisjoni liiget, erapooletuid ei olnud. Aitäh!