Austatud Riigikogu liikmed! Austatud valitsusliikmed! Tere päevast! Alustame 18. novembri infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 36 Riigikogu liiget, puudub 65.
Tänases infotunnis osalevad peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ning kultuuriminister Laine Jänes.
Läheme registreeritud küsimuste juurde. Esimene registreeritud küsimus on Riigikogu liikmelt Toomas Varekilt. Sellele vastab peaminister Andrus Ansip ning teemaks on Eesti majanduse olukord. Toomas Varek, palun!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaminister! Tulles täna siia Riigikogu infotundi, nägite, et Riigikogu ees on Eesti Põllumeeste Keskliidu korraldatud miiting. Minu esimene küsimus puudutabki seda teemat. Ega põllumehed ole asjatult seda miitingut korraldanud. Nad on käinud ka kohtumas kõigi Riigikogu fraktsioonidega ja neil on tõsised mured. Kui palju te peaministrina olete kursis põllumeeste muredega ja maaelu muredega? Kas te viimasel ajal olete käinud mõnes põllumajandusettevõttes või töötleva tööstuse ettevõttes, kus töödeldakse põllumajandustoodangut?
Aitäh! Alles hiljaaegu vastasin ma Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele põllumajanduse küsimustes ja seetõttu oskavad Keskerakonna fraktsiooni liikmed minu kursisolekut selle teemaga mingil määral hinnata. Kriisi ajal on raske kõigil ja kahtlemata on raske ka Eesti põllumeestel. Kuid silmas tuleb pidada, et järgmise aasta riigieelarve eelnõu järgi makstakse põllumeestele Eestis otsetoetusi ja pindalatoetusi rohkem kui kunagi varem. Maaelule tervikuna makstakse nii otse Eesti maksumaksja poolt kui ka Euroopa Liidu maksumaksja poolt 4,3 miljardit krooni. Tunnistagem, et see on väga märkimisväärne summa, rohkemaks paraku Eesti maksumaksjad võimelised ei ole. Tekib küsimus, kust võtta raha vähemaks, selleks et anda lisa sellele 4,3 miljardile kroonile. Kas tuleks siis õpetajatelt või arstidelt raha ära võtta? Mulle tundub, et praegune jaotus on optimaalne. Jah, see ei vabasta kedagi raskustest, kuid paremat lahendust mina ei näe.
Esimene täpsustav küsimus, Toomas Varek, palun!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaminister! Selge, et põllumehed on tänulikud sellegi summa eest, mille riik annab pindalatoetusena, kuid Euroopa Liit on andnud võimaluse maksta otsetoetusteks tunduvalt suurem summa. Põllumehed on teinud maal tänuväärset tööd. Nad on investeerinud oma tootmisettevõtetesse ja tehnikasse, kuid nüüd on selline olukord, et paljud on juba läinud pankrotti ja paljud on pankroti äärel. On isegi näiteid, et piimatootmisühistu on võtnud üle kohalik omavalitsus. See on juba äärmuslik näide. Kas valitsuse poliitika on siis selline, et lähitulevikus võib juhtuda nii, et võõrkapital hakkab pankrotti minevaid põllumajandusettevõtteid kokku ostma?
Aitäh! Järgmisel aastal suurenevad pindalatoetused ja põllumajanduslikud otsetoetused riigieelarve eelnõu järgi märkimisväärselt, suurenemine on ligi 18%. Oludes, kus igal pool toimuvad kärped, on 18%-line toetuste suurenemine päris märkimisväärne. Tunnistagem, et see toimub teiste eluvaldkondade arvel. Järgmisel aastal makstakse pindalatoetustena ja põllumajanduslike otsetoetustena kokku üle 1,6 miljardi krooni. Ma tahan väga loota, et sellest 1,6 miljardist kroonist on meie põllumajandustootjatele abi. Kokkuostuhinnad tulenevad väga tihedast konkurentsist turul. Need hinnad on viimasel ajal langenud. Kuid kindlasti ei ole mõeldav, et kokkuostuhindade languse saab põllumeestele kompenseerida riigieelarvest. See ei ole võimalik ei meie riigis ega teistes riikides. Nüüd Euroopa Liidu antud võimalusest. Meil lubatakse maksta otsetoetusi põllumeestele suuremas summas, kui meie maksumaksjad on võimelised toetusi maksma. Samas, vale on väide, et meie naaberriikides makstakse neid toetusi Euroopa Liidus lubatud maksimummääras. Jah, lätlaste toetussummad on maksimummäärale päris lähedal, aga kindlasti ei vasta tõele, et makstaksegi maksimummääras. Leedulaste summa ja ka protsent on märksa väiksem kui meil siin Eestis.
Teine täpsustav küsimus, Toomas Varek, palun!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaminister! Täna on meil menetluses järgmise aasta riigieelarve ja selle kohta on tehtud muudatusettepanekuid. Neli Riigikogu fraktsiooni (Keskerakonna fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Rahvaliidu fraktsioon ja roheliste fraktsioon) on teinud muudatusettepaneku just põllumeeste olukorra parandamiseks, kusjuures rohelised võtsid komisjonis oma muudatusettepaneku tagasi. Me oleme näinud olukorra leevendamist. Eks näis, kuidas täna saalis hääletusega läheb. Aga kuna minu küsimus oli riigi majanduse olukorra kohta, siis, lugupeetud peaminister, tahan teada, milline informatsioon on teil maksude laekumise kohta ja selle kohta, kuidas läheb praegu Eesti ekspordil.
Aitäh! Olgu otsetoetuste kohta veel kord öeldud, et riigieelarvest makstavate otsetoetuste summa järgmisel aastal kasvab ja kasv on märkimisväärne: sel aastal 445 miljonit, järgmisel aastal 520 miljonit. Maksulaekumised eelarvesse on paremad, kui nägi ette Rahandusministeeriumi optimistlik riskistsenaarium, ja kaugelt paremad, kui nägi ette põhistsenaarium. Maksulaekumised sel aastal on seega, isegi piinlik öelda, päris head. Probleeme on peamiselt kahe maksu laekumisega. Need on sotsiaalmaks ja üksikisiku tulumaks. Samuti on probleeme käibemaksuga. Aktsiisid on laekunud väga hästi, tubakaaktsiis iseäranis hästi. Kõikide aktsiiside kohta tuleb öelda, et aktsiisitõusud on ennast õigustanud, võrreldes käibe langusega on laekumised eelarvesse olnud head ja ka käibemaksumäära tõstmine on andnud positiivse efekti. Seega ei ole praegu väga palju põhjust muretseda maksutulude laekumise pärast eelarvesse. Küll aga on meil probleeme mittemaksuliste tulude laekumisega ja ka valitsussektori teiste osapoolte, eelkõige kohalike omavalitsuste tehtavate kulutustega, mis ju lõppkokkuvõttes lähevad arvesse valitsussektori tasakaalu arvestuses, kus, me teame, defitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st. Seega, maksude pärast ei ole praegu põhjust paaniliselt muretseda, küll aga tuleks muretseda valitsussektori teiste osapoolte kulutuste pärast.
Nüüd neli kohapeal registreeritud küsimust. Kadri Simson, palun!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus saab alguse just nimelt teie viimasest väitest, et maksude laekumise pärast ei ole vaja muretseda. Me kõik teame, et majandusolukord mõjutab väga tugevalt maksude laekumist. Sel aastal on igal nädalal ennast uue töötuna registreerinud üle 2000 inimese. Viimastel nädalatel on neid inimesi olnud nii palju, et kui me jagame töönädala töötunnid tööminutiteks, siis igal minutil on üks inimene ennast töötuna registreerinud. Inimene, kes on kaotanud töö, on läinud riigile kaduma nii sotsiaalmaksu kui ka tulumaksu maksjana. Mulle tuleb meelde teie selge vastasseis teie erakonnakaaslasest rahandusministriga. Te ütlesite, et te ei usu tema prognoosi, vaid usute positiivsemaid prognoose. Palun tutvustage meile, mis on valitsusel plaanis sellel ja tuleval aastal selle jaoks, et Eesti inimesed hakkaksid tööd leidma, et ei tuleks ainult tuhandete kaupa uusi töötuid!
Aitäh! Hea küsija! Kindlasti olete te Riigikogus viibides märganud, et Riigikogu on sel aastal väga oluliselt parandanud valitsussektori tasakaalu. Summa summarum on tasakaalu parandatud 19 miljardi krooni ulatuses ehk enam kui 9% ulatuses meie SKT-st. See kõik on sündinud siin Riigikogus ja ma usun, et ka teie osalusel. Tänu sellele, et te olete õigel ajal otsuseid langetanud, saamegi me praegu öelda, et maksulaekumised on ootuspärased ning vastavad Rahandusministeeriumi suvisele optimistlikule prognoosile, mitte sellele negatiivsele, pessimistlikule põhistsenaariumile. Sellel aastal on eelarvesse maksudena kümne kuuga laekunud 82,2% kõikidest oodatud tuludest, 2005. aastal oli selleks ajaks laekunud 82,1%, 2006. aastal 81,6% ja 2007. aastal 81,4% aasta laekumistest. Seega võime öelda, et kümne kuu maksulaekumised on protsentuaalselt olnud sel aastal paremad kui aastatel 2005, 2006 ja 2007. Nüüd töökohtadest. Jah, kriisi ajal töökohtade arv kindlasti väheneb. Paraku ei saa mina siin teie ees tuua selle kohta positiivseid uudiseid, sest üldine seaduspärasus on selline, et kui majandus pöörab tõusule, siis tööpuudus ikka veel suureneb, ajaline nihe on pool aastat või terve aasta. Praegu on töötute arv rekordsuur, kuid hõivatute arv ületab umbes 40 000 võrra seda arvu, mis meil oli varasema kriisi ajal aastal 2000.
Heimar Lenk, palun!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Ma pean ütlema, et teid siin saalis kuulata on alati väga kosutav ja tervislik, sest kuuleb alati häid uudiseid. Mulle mõjub see väga hästi ja diskussioon teiega on meeldiv. Sellepärast ma küsin, kuidas te ei pane tähele, et noorte seas on tööpuudus juba 25%. Ma ei hakka rääkima tervishoiu olukorrast. Mina näiteks saan alles märtsis arsti juurde (eile just helistasin). Sellest me tavaliselt ei räägi. Aga kui kõik nii hästi läheb ja kõik on parem kui mullu ja 2005. aastal, siis öelge mulle, palun, miks siis need lehmad ja vasikad täna siia lossi ette asfaldi peale piinamiseks toodi, kui kõik nii hästi on!
Ei öelnud ma teile, et kõik on hästi. Ei arva ma, et sada tuhat töötut Eesti jaoks on hea. Aga mul on hea meel, et ma suudan teie tuju kuidagi parandada ja minu siinviibimine teie jaoks kosutav on. Ma luban, et tulevikus hakkan ma siin teie ees igal nädalal käima. Tõtt-öelda, ega see minust väga palju ei sõltu, see on teie enda otsus olnud. Aga nüüd saan ma aru ka motiividest, miks te mind siin rohkem näha olete soovinud. Võrreldes 2006., 2005. ja eriti 2004. aastaga on põllumajanduse otsetoetused praegu väga järsult kasvanud. Sel ajal, kui me tegime ülejäägiga eelarveid, meil oli raha küllalt ka selleks, et reservidesse panna, mis oli mõistlik otsus, olid põllumajanduse otsetoetused hulga väiksemad. 2004. aastal maksime me otsetoetusi lubatud maksimummäärast vaid 23% ja rahulolematust väga palju ei olnud. Tuleb tunnistada, et vahepeal on kõik hinnad tõusnud, inimeste ootused on suurenenud, palgad on tõusnud ja raskem on hakkama saada. Probleemid on olemuslikud, mitte kellegi välja mõeldud. Ma jagan põllumeeste muret. Kuid minu sõnum põllumeestele on, et ka teistes sektorites on raske. Kõik on pidanud selle majanduskriisi ajal millestki loobuma. Ma arvan, et loobumise määr on olnud teistes sektorites summa summarum märksa suurem kui põllumajandussektoris. Veel kord olgu öeldud: järgmisel aastal selle aastaga võrreldes nii pindalatoetused kui ka põllumajanduse otsetoetused suurenevad peaaegu 18%, mitte ei vähene, nii nagu enamikus sektorites üle Eesti kombeks.
Marika Tuus, palun!
Aitäh! Austatud peaminister! Ma teen ettepaneku nimetada asju õigete nimedega. See, mida teie nimetate eelarve tasakaalu parandamiseks, on tegelikult ju lihtlabane kärpimine kärpimise järel. Mis puudutab töötuse seisu, siis meil on praegu iseseisvusaja kõige suurem töötuse protsent – ligi 15%. Kuid minu küsimus puudutab siiski seda, mis toimub praegu õues. Ma tulin just praegu miitingult ja lähen sinna ka tagasi. Muide, need, keda ma seal ei näinud, olid reformierakondlased. Teatavasti võtavad seal sõna ju kõik fraktsioonid peale Reformierakonna. Miks siis nii?
Aitäh! Mina Reformierakonna esimehena olen siin teie ees. Ise kutsusite. Aga nüüd tööpuudusest. Meil on registreeritud töötute arv ja ka statistiline töötute arv praegu läbi aegade kõige suurem, kuid tööpuuduse protsent, mida te nimetasite, oli aastal 2000 märksa suurem – 14,8%. Kui me vaatame töökohtade arvu, siis töökohtade arv kõneleb meile sellest, et kolmandas kvartalis Eestisse lisandus töökohti, töökohtade arv ei kahanenud. Meil oli kolmanda kvartali lõpus 598 000 töökohta, teise kvartali lõpus oli 592 000 töökohta. 2000. aasta esimeses kvartalis oli meil 564 000 töökohta. Mille tõttu on meil siis töötuid praegu rohkem kui aastal 2000, ehkki me teame, et praegu on töökohti märksa rohkem kui aastal 2000? Eelkõige mitteaktiivsete inimeste tõttu. Need inimesed, kes varem määratlesid ennast mitteaktiivsena, on nüüd ennast identifitseerinud töötuna ja selle tõttu on meil tööpuudus praegu suurem, kui see oli aastal 2000, mil meil oli hõivatuid peaaegu 40 000 võrra vähem. Mingil määral on see paradoksaalne. Kui me räägime praegu tööpuuduse rekordtasemest, siis me saame rääkida ainult absoluutarvudes. Protsent ei ole rekordtasemel. Töökohtade arv, hõivatute arv on praegu märksa suurem, kui see oli aastal 2000. Kust töökohad tulevad? Töökohad tulevad meie konservatiivsest eelarvepoliitikast, meie riigi rahanduslikust stabiilsusest ja usaldusväärsusest. Kui investorid Eestit usaldavad, siis nad tulevad siia, investeerivad ja loovad siia uusi töökohti. Palgatase on Eestis endiselt kahjuks kolm-neli korda madalam kui Soomes, Rootsis, Norras, Taanis või Saksamaal.
Kalev Kallo, palun!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Oma vastustes Toomas Varekile rõhutasite te korduvalt, et kõigil on raske ja igal pool tuleb kokku tõmmata. See vastus võib-olla päris täpne ei olnud, sest tuleva aasta eelarves on üks koht, mis kasvab, see on vanemapalk. Sinna läheb juba 2,37 miljardit krooni ehk 2,7% kogu eelarve mahust. Aga see selleks. Mis puudutab majanduskasvu ja majanduse olukorda, mis on küsimuse teema, siis kolmanda kvartali jooksul oli siit-sealt kuulda, et olukord hakkab stabiliseeruma ja võib-olla langus ei ole enam nii suur, kuid kahjuks selgus, et langus oli jälle üle 15%. Mis on teie arvamus, milliseks võib see kujuneda neljandas kvartalis? Euroopas tervikuna oli märgata tõusutendentsi. Miks meil ikka toimub pidevalt langus, umbes 15% kvartalis, kui kõik abinõud on väidetavalt tarvitusele võetud?
Aitäh! Mis puudutab vanemahüvitist, siis ma ütleksin, et hea, et meie noored naised sünnitavad. Me saame kõike sisse osta, outsource'ida Hongkongist ja mujalt Hiinast, Vietnamist, Indiast, aga omad lapsed tuleb meie naistel ikkagi siin Eestis sünnitada. Mul on küll hea meel selle üle, et me oleme suutnud luua noortele peredele teatud finantsilise stabiilsuse selle vanemahüvitissüsteemi abil. Nüüd majanduskasvust või, õigemini, järsust langusest. Teada on, et möödunud aasta oktoobris oli meil suhteline ekspordi ja tootmismahtude maksimum, seega ei ole ka neljandas kvartalis arvud veel nii head, kui nad hakkavad olema järgmise aasta esimeses kvartalis, seda pelgalt võrdlusbaasi tõttu. Aga pärast esimest kvartalit on oluline see, et olukord majanduses on stabiliseerunud. Meil ei ole mingisugust erilist tõusu, aga ei ole enam ka mingisugust täiendavat langust. Seega on stabiilsus saabunud ja nüüd sõltub palju arengutest meie põhilistel eksporditurgudel. Kahjuks ei ole sõnumid nendelt turgudelt mitte kõige paremad. Euroopas tervikuna on arengud päris head, kuid mis puutub meie kõige olulisematesse partneritesse, siis Rootsis, jah, võib praegu täheldada teatud optimismi, ent Soomes paraku majandusstatistika ei anna väga häid uudiseid. Soome puhul on kõige suuremad kaotused toimunud Venemaal. Esimese kuue kuu jooksul kukkus Soome eksport Venemaale 49% ja loomulikult avaldab see mõju ka Eesti ja Soome majandussuhetele. Aga ma usun, et asjad lähevad paremaks.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme teise küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Mark Soosaar. Sellele vastab valitsusliige Laine Jänes ja teema on Eesti kultuuripärandi saatus. Mark Soosaar, palun!
Lugupeetud juhataja! Austatud kultuuriminister Laine Jänes! Sellel kurval majandusfoonil, mis võib kesta võib-olla veel mitu aastat, tundub vahel, et kultuuripärand on midagi niisugust, mis võib variseda ja laguneda senikaua, kuni paremad ajad tulevad. Kuid paremate aegade saabudes meil seda pärandit võib-olla enam ei ole. Ma pean silmas neid sadu ja tuhandeid ehitusmälestisi, millest me võime täielikult ilma jääda. Mida te muinsuskaitsevallas olete ette võtmas ühelt poolt seadusandlikul poolel (siin saalis on varemgi juttu olnud küll põhiseaduse täiendamisest, küll muinsuskaitseseaduse rahvasõbralikumaks muutmisest), teiselt poolt aga, arvestades, et meil on väga suur töötus, kas praegu ei saaks rakendada neid niisama seisvaid, töö järele sügelevaid, leiva järele ihkavaid töökäsi näiteks lagunevate mälestiste konserveerimisel?
Hea küsija! Vastab tõele, et muinsuskaitsevaldkonna olukord on sarnane kõikide teiste kultuurivaldkondade olukorraga, aga ma usun, et ka kogu riigi elus tervikuna on samasugused tendentsid, et eelarvet on vähendatud, seda küll proportsionaalselt, teistest rohkem pole liiga tehtud ühelegi valdkonnale. Vähemalt kultuurivaldkondade kohta võin ma seda öelda. Mis puudutab seda, mida Kultuuriministeerium on ette võtnud, siis praegu on aktiivselt ettevalmistamisel muinsuskaitseseaduse parandused, mis tulevad loodetavasti 2010. aasta veebruaris valitsusse ja umbes aprillis tahaksime selle teemaga jõuda Riigikokku. See on suur töö, sest lisaks muinsuskaitseseadusele tuleb muuta planeerimisseadust, relvaseadust, piirivalveseadust, meresõiduohutuse seadust ja ka paljusid määrusi. Seetõttu võtab kogu selle temaatika sünkroniseerimine oma aja. Mälestiste olukord ei ole viimastel aastatel drastiliselt halvenenud. Mälestiste olukord on alati olnud kehv ja alati võib tõdeda, et see võiks olla parem, kuid siiski on päris suur hulk eelarvevahendeid ette nähtud restaureerimistöödeks, avarii-restaureerimistöödeks. Pühakodade arenguks on nii pühakodade programmi raames kui ka eraldi pühakodade programmist ette nähtud raha eri kirikute ehitamiseks ja renoveerimiseks. Samuti jätkub riiklik mõisakoolide programm, mis toob juurde kõvasti euroraha.
Enne, kui me läheme täpsustavate küsimuste juurde, ütlen ma, head ametikaaslased, et selle küsimuse raames saab esitada neli kohapeal registreeritud küsimust. Esimene täpsustav küsimus, Mark Soosaar, palun!
Hea minister! Ma ei oska nimetada mitte ühtegi muinsuskaitsetöötajat, kes ei armastaks oma tööd ja kes ei hooliks oma maakonna lagunevatest mälestistest, aga muinsuskaitsesüsteemil on vähe jõudu. Me teame, et Rootsis on muinsuskaitsesüsteem ühendatud maakonnamuuseumidega. Kuigi ka rootslased tegid ühe väga tõsise vea: nad viisid maakonnamuuseumide administratiivkeskuse Gotlandi saarele ning see on logistilistel põhjustel tekitanud suurt pahameelt ja probleeme. Üks administratiivasutus peab tõenäoliselt asuma Tallinnas või kui me räägime Rootsist, siis Stockholmis. Kas te ei ole mõelnud selle peale, et anda muinsuskaitsele jõudu, energiat ja ka teabetausta, mida maakonnamuuseumid võivad pakkuda, et seda koostööd oluliselt tihendada? Kui te räägite liitmuuseumist, siis kas te olete kaalunud ideed, et Rootsi eeskuju jälgida ja järgida?
Aitäh! Tegelikult tuleb võtta kõikidest meid ümbritsevatest kultuurriikidest nende parimad eeskujud ja kogemused. Selge on see, et arvestades inimressursside piiratust, on selline teabevahetus ning koostöö horisontaaltasandil eri võrgustikega selles valdkonnas erakordselt teretulnud. Kindlasti mõeldakse kogu selle süsteemi ja struktuuri ümberkorraldamise käigus ka paremale koostööle muinsuskaitsega, Muinsuskaitseametiga, aga ka nende nõunikega, kes on maakondades. Tõepoolest, maakonnamuuseumidel ei pruugi jätkuda piisavalt kompetentsi. Lähipäevil, 19. ja 20. novembril on koos järjekordne ekspertide töörühm maakonnamuuseumide teemal. Ma usun, et need asjad arutatakse seal kõik läbi. Räägitakse läbi alternatiivid, lisajõud, lisatemaatika ja koostöövõrgustik. Ma usun, et me oleme mõne aja pärast kindlasti rohkem informeeritud sellest, mis suunas konkreetselt see muuseumidega seonduv temaatika liigub. Aga inimesed on tõesti tublid, nagu te siin nimetasite. Loomulikult oleme püüdnud ka suurendada inimressurssi, kuid kahjuks tõmbas sellele kriipsu peale majanduslik seisukord, ei ole eriti võimalik töötajate arvu suurendada. Praegu katsume hakkama saada olemasoleva koosseisuga.
Teine täpsustav küsimus, Mark Soosaar, palun!
Tahaks teid, lugupeetud minister, kiita selle reformi puhul selle eest, et te olete saavutanud umbes samasuguse efekti nagu Prantsuse polaarjaama juht Antarktikas, kes ei suutnud üsna erinevatest inimestest koosnevat meeskonda koos hoida, tegi palju ebapopulaarseid otsuseid, liitis meeskonna enda vastu ning seetõttu meeskond liitus ja hakkas uuesti tööle. Ka see, et te olete praegu liitnud muuseumidirektorid teie vastu tegutsema, on tegelikult üks hea eeldus reformi läbiviimiseks. Kas selle reformi käigus on võimalik ka muuseumitöötajate palka tõsta (see palk on kultuurivaldkonnas kõige-kõige madalam) ja aidata muuseumidel hakata täitma neid riiklikke funktsioone, mis muuseumide ees seisavad, nõustada väikseid muuseume, mida on tekkinud nagu seeni, ning võib-olla lausa muuta muuseumiseadust ja anda kindlustunnet, et muuseumidirektoreid iga viie aasta tagant konkursi korras välja ei vahetata?
Aitäh! Ma pean ütlema, et täna on siin Riigikogu saalis õhk kiitustest suisa tiine. Tõepoolest, tänan väga selle tunnustuse eest! Minul on ka väga hea meel, et kogu see protsess on üleüldse toonud Eesti ühiskonna teadvusesse teadmise, et maakonnamuuseumid on olemas. Ma olen täiesti veendunud, et paar kuud tagasi ei olnud suurem osa seltskonnast sellest sugugi mitte kuulnud. Rääkimata sellest, et ka päris mitmed Riigikogu liikmed on selle protsessi käigus teada saanud, et maakonnamuuseumide näol on tegemist riiklike muuseumidega, need ei ole eramuuseumid või kohaliku omavalitsuse isiklikud asutused. Tõepoolest on hea, et me sellega peale hakkasime. Ma usun, et me jõuame kogu selle tööga ka lõpule. Mis puudutab palkasid, siis maakonnamuuseumide juhtide palgad erinevad omavahel päris palju, palgad on 11 000 kroonist kuni 23 000 kroonini. Need erinevad rohkem kui kaks korda ja ma ei ole tõepoolest väga veendunud, et nende töö nii drastiliselt erineb. Ma usun, et kogu selle süsteemi korrastamisel kindlasti nii mõnegi maakonnamuuseumi juhi palk oluliselt paraneb. Mis puudutab töötajaid, siis siiamaani on otsustanud, millised on töötajate palgad, needsamad muuseumijuhid ise, seda ei ole ette antud sugugi ministeeriumist, ei ühest ega teisest, ei varem regionaalministri poolt ega nüüd meilt. Ma usun küll, et kogu palgasüsteemi annab parandada, samas, ega 23 000 krooni näiteks kõige halvem palk kultuurivaldkonnas just ei ole. Aga tuleb tõepoolest kogu see süsteem üle vaadata.
Nüüd neli kohapeal registreeritud küsimust. Jaan Kundla, palun!
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Alles mõni aeg tagasi oli teie ministeeriumis neli asekantslerit, mida on rohkem kui mõnes suures ministeeriumis. Siit küsimus: kas vähendatud riigieelarve on tinginud muudatusi Kultuuriministeeriumi juhtimise struktuuris? Milliseid ametikohti on reaalselt koondatud ja kui palju?
Suur tänu küsimuse eest! Kultuuriministeeriumi struktuuris on jätkuvalt neli asekantslerit. Ma ütleksin, jumal tänatud, et me oleme olnud nii ettenägelikud, et niisugune struktuur oli meil olemas, kui alates 1. juulist 2009 tuli Kultuuriministeeriumi haldusalasse seoses rahvastikuministri büroo töö lõpetamisega ning ülesannete jagamisega nelja ministeeriumi vahel päris palju sisulist tööd juurde. Ma leian, et kõikide asekantslerite olemasolu meie struktuuris on õigustatud. Asi ei ole ju selles, mitu inimest konkreetselt ministeeriumis töötab. Inimesed on väga erineva võimekusega. Ma arvan, et nii mõnigi Kultuuriministeeriumi töötaja teeb ära viie inimese töö. Koosseisud on tõesti väga oluliselt kokku võetud. Oluline on ikkagi see, kuidas käib töö valdkonnaga tervikuna. Kultuurivaldkond on niivõrd lai ja see spekter on niivõrd kirju, et ma arvan, et siin ei saa arvutada ainult seda, mitu inimest täpselt ministeeriumis töötab ja kui palju neid juhitakse. Meil on tööülesanded jagatud ikkagi selliselt, et asekantslerid teevad väga palju tegevtööd, mitte ei tegele ainult oma osakonna inimeste juhtimisega. Ma olen täiesti veendunud, et siin praegu mingit kokkutõmbamist rohkem teha ei saa, see hakkaks mõjutama kultuurielu korraldamist tervikuna. Loodame hakkama saada selle koosseisuga, mis praegu on.
Head ametikaaslased! Hetkel on meil käsil teine küsimus, mille teema on Eesti kultuuripärandi saatus. Ma palun jääda selle teema juurde! Raivo Järvi, palun!
Suur tänu! Kui jätkata selle kiituse mõttega, siis on see täitsa loogiline, sest Eesti rahvas kipub rasketel aegadel kokku hoidma. Näis, kuidas läheb täna eelarve menetlemine. Aga nüüd minu küsimus. Teema on justkui kõrvaline, aga igasugune raha on alati abiks. Mäletan, et kui mina siin Riigikogus hakkasin istuma, siis figureeris säärane rida nagu n-ö Norra raha, mille abil renoveeriti pühakodasid jne. Kuidas on lood selle väikese rahavooga praegu?
Aitäh! See rahavoog ei olegi nii väike, Norra raha on konkreetselt riiklikus mõisakoolide programmis. Välisabi vahenditest on järgmiseks aastaks planeeritud üle 37 miljoni krooni. See on päris tõsine abi ja rida "Norra raha" eksisteerib jätkuvalt. Tänu sellele, et me saame kindlustada ka omafinantseeringu, on see Norra raha jätkuvalt olemas ja tulemas. Mõisakoolide renoveerimine on läinud väga edukalt. Kindlasti olete ajakirjanduses märganud kauneid pilte uute koolimajade või õieti vanade koolimajade restaureerimise kohta ja selle kohta, kuidas lapsed saavad suurepärastesse tingimustesse väga toredas kultuuriloolises keskkonnas. See on üks huvitavamaid ja paremaid programme, ma arvan, mis ka käegakatsutavat tulemust annab. Ma mäletan, et kui hiljuti oli Koigi mõisakooli avamine, siis seal kiideti väga südamlikult ja paljusõnaliselt Kultuuriministeeriumi ametnikke. Meie tublid inimesed on ammu selle tööga tegelnud, seda tänu ja kiitust ma enda nimele võtta kahjuks ei saa. Kiidetakse ka koostööd Kultuuriministeeriumi ametnikega selle raha rakendamise osas. Ma olen oma kolleegidele väga tänulik selle töö eest.
Tiit Kuusmik, palun!
Aitäh, austatud juhataja! Austatud kultuuriminister! Ma lähen oma küsimusega Ida-Virumaale Narva. Pikemat aega on olnud arutelu Hermanni linnuse katakombide ja käikude üle, mis on omaette unikaalsed, nende säilitamise ja restaureerimise üle. Küsimus on selline: kas Kultuuriministeerium lähemas või kaugemas tulevikus on võtnud endale ülesandeks selle küsimusega tegelda ja kui, siis kuidas?
Aitäh! Väga hea küsimus. Praegu on olukord niisugune, et Narva kindlusega seotud projekt on taotlemas raha Euroopa struktuurifondide linnaliste piirkondade meetmest. Kultuuriministeerium on saatnud oma väga suure toetusega toetuskirja regionaalministrile, kes selle küsimusega esines mitme ministeeriumi ees. Me väga toetame selle projekti rahastamist. Ma leian, et see on kindlasti erakordselt õige investeering.
Eldar Efendijev, palun!
Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Mõni aeg tagasi arutati selles saalis seda küsimust, aluseks oli näitus ajaloomuuseumis, kus näidati muinsuskaitseobjekte, millest meie võime mõne aja pärast ilma jääda. Siit ka minu küsimus. Võib-olla tuleb aeg, kui riik teeb mälestiste nimekirja, kus on pandud järjekorda, et sel aastal on plaanis restaureerida see objekt või grupp objekte ja kümne aasta pärast on plaanis see ja sellepärast võib oodata. Sest muidu ainult kolmas sektor ja spetsialistid püstitavad teravalt neid küsimusi ja riik peab ainult ennast kaitsma, et on üks programm ja on teine programm. Siis oleks kindel tunne, et riik hoiab olukorda oma käe all ja teab, kuidas ta strateegiliselt käitub. Praegu seda strateegilist ülevaadet vist ei ole.
Aitäh! Strateegiline ülevaade on kindlasti olemas. Tegelikult on ju olemas täiesti konkreetne nimekiri kultuuriobjektide avarii-restaureerimistööde kohta, siin on 183 taotlust ja pühakodade kohta on 66 taotlust. Aga tuleb vaadata seda, et näiteks pühakodade puhul me oleme andnud otsustamise n-ö kolmandale sektorile, kirikutele ehk erinevatele konfessioonidele. Kindlasti ei ole õige riigil siin mingisugust nimekirja paika panema hakata. Ma arvan, et konfessioonid peavad omavahel kokku leppima, et oleks tasakaalus ka eri konfessioonidele minev raha. Kirikute restaureerimise järjekord võiks pragmaatiliselt võttes olla alati seotud ainult konkreetse olukorra ja avariilisuse tasemega. Aga siin tuleb siiski vaadata ka sellist ühiskondlikku kokkulepet. Ma leian, et see nõukogu, kes pühakodade programmi kohta otsuseid teeb, teeb seda just tulenevalt sisulisest koostööst ja tasakaalu otsimisest eri konfessioonide vahel. Mis puudutab teisi kultuuriväärtuslikke objekte, siis siin võib teha igasuguseid plaane, võib teha kümne aasta või viie aasta peale. Kaks aastat tagasi oli ka eelarves oluline hüpe, me näiteks suurendasime seda summat 70 miljoni krooni võrra, aga majandusolukord muutus ja me pidime keset aastat tegema sellestsamast 70 miljonist mitu korda väiksema arvu, lähtudes riigieelarvesse maksumaksjalt tegelikult laekuvast rahast. Nii et plaanid võivad jääda vahel plaanideks, aga kinnitan, et niisugune nimekiri ja ülevaade on Muinsuskaitseametil täiesti selgelt olemas.
Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme kolmanda küsimuse juurde, mille on esitanud Toivo Tootsen. Sellele vastab Jaak Aaviksoo ja teemaks on Vabadussõja võidusammas. Head ametikaaslased! Selle küsimuse arutelul saab lisaks esitada kolm kohapeal registreeritud küsimust. Toivo Tootsen, palun!
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma alustan ka kiitusega. Nimelt on Vabadussõja võidusambast räägitud juba ligi 90 aastat, aga nüüd lõpuks on ta meil olemas. Kuid sellega positiivne pool ka piirdub, sest see sammas ei näe praegu mitte selline välja, nagu ta peaks välja nägema, vähemalt mitte öösel. Tsiteerin teie kodulehekülge: "Enamasti on mälestusmärgid vaadeldavad vaid päeval ja mõned neist valgustatuna ka pimedal ajal. Vabadussõja võidusammas elab ööpäevaringselt. Päikeseloojangul sammas valgustub ning muutub nii suvel kui talvel jäiselt kumavaks maamärgiks, tuletades meile meelde esivanemate vabadusvõitlust." Kahjuks see nii ei ole. Pimeduses on see sammas nagu tondihammas, tume ja must. Esimene küsimus ongi: miks on see nii, kes on süüdi, millal viga saab parandatud ja kui on parandatud, kas see sammas siis lõpuks ka särab?
Aitäh, hea küsija! Ka minul ei ole põhjust rõõmustada selle üle, et sammas ei ole juba mitmendat nädalat valgustatud. Otsus võtta samba elektrisüsteemi kordategemiseks aeg maha, sai langetatud sel põhjusel, et paraku ventilatsioonisüsteem, mis pidi takistama niiskuse levikut sambasse, ei töötanud päris nii, nagu insenerid selle välja olid rehkendanud. Niiskusest läksid untsu kontaktid ja seetõttu sai tarnijalt nõutud kogu elektrisüsteemi väljavahetamist ning uue ventilatsioonisüsteemi projekteerimist ja ehitamist. Tarnija on selle tööga garantiiremondi raames alustanud. Praeguse seisuga, nii nagu näeb ette täiendav leping, peaksid need tööd koos kogu häälestuse ja muuga ühele poole saama 15. detsembriks. Praegu mul selles tähtajas põhjust kahelda ei ole. Loodame, et see häiriv asjaolu saab 15. detsembriks likvideeritud.
Esimene täpsustav küsimus, Toivo Tootsen, palun!
Aitäh! Hea oli kuulda vähemalt seda, et selles, et sammas on must ja pime ega ole valgustatud, ei saa te süüdistada mitte Tallinna Linnavalitsust, vaid keegi teine on seekord süüdi. Loodetavasti saavad need remonditööd ja parandustööd tehtud, ma ei tea, kas garantiirahaga või millega iganes, aga väga palju on küsitud, kui palju see sammas kokku maksma läks. Ma ei pea silmas mitte ainult seda raha, mis Sans Soucile makstakse, vaid seda, kui palju läks maksma kogu see asi, alates projekteerimisest ja lõpetades viimaste töödega.
See on üks teema, mille juurde avalikkusel on tõenäoliselt võimalik peatselt tulla, kui Riigikontroll oma üsna pikale veninud auditiga ühele poole jõuab. Tuleb välja, et raamatupidamislikud tõlgendused annavad võimaluse seda summat üsna erinevalt kokku rehkendada. Ma loodan, et kui raamatupidajad selle tööga ühele poole saavad, siis võib-olla saame ka mingisuguse vastuse sellele küsimusele. Aga vastates hästi jämedates joontes, selle põhjal, nagu oli alguses planeeritud, tuleb öelda, et veel enne, kui mina selle Vabadussõja võidusamba püstitamise enda ülesannete hulka arvasin, oli valitsus eraldanud selle projekteerimis- ja ettevalmistustöödeks kümme miljonit krooni. Mis puudutab esialgset hinnangut lisakulude suuruse kohta, kusjuures need ei hõlma mitte ainult vabadussammast, vaid kogu selle maa-ala projekteerimist, sealhulgas lisatöid, mis seoses Vabaduse väljaku ja Vabadussõja võidusamba kinnistu ühendamisega tekkisid, siis selleks on Eesti riigi eelarvest eraldatud 50 miljonit krooni ja siis veel pisut üle 47 miljoni krooni. Seega, kokku on sihtotstarbeliselt riigieelarvest eraldatud 110 miljonit krooni. Sellest sambale (Sans Souci peatöövõtuleping), ma loodan, et ma ei eksi, läks koos käibemaksuga 60 miljonit krooni. Umbes nii võiks hinnata, et 60 miljonit krooni läks sambale, 40 miljonit krooni ülejäänud ehitustöödele. Võrdluseks võiks tuua Vabaduse väljaku maksumuse, mis oli 300 miljonit krooni või veidi vähem. Kõikideks muudeks kulutusteks, sealhulgas on kaudsed kulud, juriidiline nõustamine ja mitmed muud asjad, on ministeeriumi jooksvate kuludena ette nähtud veel mõned miljonid. Nii et ma arvan, et see summa tuleb 110 miljonit, pluss-miinus mõned miljonid kroonid.
Teine täpsustav küsimus, Toivo Tootsen, palun!
Aitäh! See oli piisavalt põhjalik vastus sellele küsimusele. Aga nüüd küsin ma edasi seda, mida minu käest on küsitud. On küsitud, miks näiteks Eesti teadlaste ja asjatundjate käest küsiti hinnangut ja paluti neil ekspertiis teha alles siis, kui igasugused jamad ilmnesid. Ma olen kuulnud kinnitusi, et juba eelnevalt oli arvata, mis võib juhtuda. Miks ei lastud neid ohte ja võimalusi hinnata juba varem meie asjatundjatel, kes teavad meie kliima iseärasusi ja tingimusi, milles üks või teine materjal peab vastu pidama?
Tagantjärele tarkus on alati täppisteadus ja neid, kes on oma suurepäraste teadmistega Kaitseministeeriumile "appi rutanud", on muidugi päris-päris palju. Mis puudutab eelnevaid töid, siis neid töid, millega on probleeme, on tegelikult kaks. Üks on seotud kahe klaaspaneeli värvuse muutusega, mille põhjused ei ole siiamaani selged või vähemasti minule teada olevalt ei ole selged. Selle parandamisega on tegelnud tarnija oma kulu ja kirjadega ja ta peaks ka vastuse andma, milles oli probleem. Praeguste teadmiste kohaselt on põhjuseks lihtsalt klaasikeetmise defekt. Niisuguse asja kohta ette ekspertiisi tellimine ei ole ilmselt väga ratsionaalne, see läheb n-ö tehnoloogiliste riskide hulka. Seekord see tehnoloogiline risk kahjuks ka realiseerus. Teiseks, nagu ma juba ütlesin, ventilatsioonisüsteem. Ka siin julgen ma väita, et tellida eelnevalt ventilatsioonisüsteemi kohta lisaks tellija järelevalvele veel ekspertiise ei ole minu arvates põhjendatud. See oleks ülekulu. Niisuguseid asju, mille kohta ekspertiisi võiks tellida, on põhimõtteliselt kümneid ja kümneid. Praegu oleme me kaardistanud need riskid, mille suhtes me tahame suuremat kindlustunnet. Ma arvan, et need hinnangud ka valmivad. See on mõeldud eelkõige selleks, et meil oleks, arvestades kõrgendatud huvi ja ilmnenud probleeme, lisagarantii, et võimalikke ebasoodsaid arenguid ei teki.
Lembit Kaljuvee, palun!
Aitäh! Hea minister! Minu jaoks on Kaitseministeerium teaduse ja tehnika tipp. Seal töötavad inimesed, kes oskavad tehniliselt mõelda ja kasutada väga keerulisi masinaid ja aparaate. Kuidas on võimalik, et ühte sammast ei saa nii pika aja jooksul korralikult valmis ehitatud ja ära remonditud? Millal see sammas korda saab?
Ma juba korra vastasin teile, et 15. detsember on praegu see tähtaeg. Selle kohta, kas seda sammast on väga kaua püstitatud või on see väga kiiresti püstitatud, on arvamusi seinast seina. Neid vaidlusi me võime pidama jäädagi. Seda sammast on ehitatud, ma arvan, piisava ettenägemisvõimega. Uskuge mind, ei ole ühtegi rajatist, millel ei esineks suuremaid või väiksemaid defekte. Vabadussõja võidusambaga seonduvalt on mul muidugi ebamugav tunnistada, et niisugused kaks juhtumit on esinenud. Aga arvestades seda, et tarnija on need garantiiremondi korras kõrvaldanud, ei oleks võib-olla kõige mõistlikum selle ümber mõttetut ažiotaaži õhutada.
Evelyn Sepp, palun!
Austatud minister! Kahtlemata on väga tore, et Eestis on lõpuks midagi, mis meile vabadust meenutab, kuid esteetilistel kaalutlustel kuulun mina pigem nende inimeste hulka, kelle jaoks see sammas kuulub bläkkide või käkkide rubriiki. Aga nüüd minu küsimus. Tavaliselt tehakse ekspluatatsioonikulude analüüs ja kõik muud analüüsid siis, kui mingi objekt on projektistaadiumis. Pressiteadete põhjal otsustades olete te alles nüüd asunud arvutama, kui palju selle objekti käigus hoidmine tulevikus maksma läheb. Ma loodan, et teil on täna see juba teada. Mind huvitab, kui palju selle objekti iga-aastane korrastamine ja ekspluatatsioon maksab meile nii aastate kaupa kui ka järgmise 10 või 20 aasta jooksul.
Me oleme jõudnud kulude arvestamisega niikaugele, et võin öelda, et umbes 500 aasta kohta peaks tulema 314,7 miljonit krooni.
Mark Soosaar, palun!
Lugupeetud kaitseminister Jaak Aaviksoo! Ma oletan, et te olete käinud Vietnami sõjas langenud sõjameeste auks püstitatud pika müüri juures Washingtonis. See on must graniitsein, kus on umbes 10 000 nime. Võib-olla olete te teadlik, et osale ameeriklastest ei olnud selline monument vastuvõetav ja nende tungival nõudmisel püstitati sinna lähedusse figuratiivne kolmikskulptuur, mis kujutab kolme võitlejat: üks on naine, üks on mustanahaline ja üks on tavaline Ameerika sõdur. Ka Eestis on küllalt palju neid inimesi, keda häirib, et Vabadussõja sammas on seest tühi, ja kes sooviksid, et Eestimaa pinnal oleks ka üks selline Eesti vabadust sümboliseeriv monument, mis ühendaks eri rahvaid ja nende arusaamisi vabadusest. Kas te olete pärast seda infotundi valmis võtma kultuuriministril ilusasti käest kinni ja minema arutama, kuidas sellist ausammast püstitada?
See viimane ettepanek oli kole sümpaatne. Seda teen kindlasti. Aga mis puudutab sambaid, kunsti ja maitset, siis selle üle on vaidlusi peetud ju ka siin saalis. Vähemasti osa teist võiks mäletada, et ka 2005. aastal, enne kui te võtsite vastu otsuse, et tuleks püstitada Vabadussõja võidusammas ja just nimelt sinna, kuhu ta tänaseks on kerkinud, oli vaidlusi. Ka kõigi varasema kuue katse puhul püstitada Vabadussõja rahvuslik monument oli vaidlusi. Vaidlused niisuguste sammaste üle on olnud ja nad jäävad. Järgnevad põlved võivad erinevaid ausambaid püstitada, lähtudes erinevatest arusaamadest, nii esteetilistest, ajaloolistest, kultuurilistest kui ka poliitilistest. Ma arvan, et neid ei tule selles takistada, vaid pigem tuleks neid õhutada ajaloo ja riigi tähtpäevade jäädvustamisele. Selleks on kõik võimalused olemas. Selle samba kohta oskan küll öelda, et mina olen äärmiselt suure huviga jälginud seda diskussiooni ja leidnud selles Eesti rahvale igiomaseid, nii häid kui ka halbu iseloomujooni.
Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme neljanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Ester Tuiksoo. Sellele vastab valitsusliige Jaak Aaviksoo ja teemaks on Kaitseministeeriumi hanked. Ester Tuiksoo, palun!
Tänan väga, austatud juhataja! Austatud minister! Ka minu küsimus puudutab vabadussamba hanget. Te olete kindlasti seda hanget analüüsinud. Te just eelnevalt kirjeldasite selle sambaga seotud õnnetuid tehnilisi lahendusi. Kas te räägiksite ka meile, kes siis vastutab selle hanke eest, selle eest, et selle sambaga on niimoodi juhtunud?
Ma arvan, et selle eest vastutab Kaitseministeerium ja vastutavad Kaitseministeeriumi ametnikud kuni ministrini välja. Aga veel kord: ma arvan, et selle sambahanke üle ei oleks võib-olla põhjust ülearust lärmi tõsta. Ma arvan, et tarnija on oma garantiijärgseid kohustusi täitmas. Ma väga loodan, ehkki 100% ei saa kunagi kindel olla, et need saavad lahenduse 15. detsembriks. Samuti ei saa välistada võimalikke töid tulevikus selle samba juures, nii nagu ka kõikide teiste mälestusmärkide juures. Sellesse tuleks suhtuda rahulikult.
Head ametikaaslased! Selle küsimuse raames saab esitada ühe kohapeal registreeritud küsimuse, aga enne siiski esimene täpsustav küsimus. Ester Tuiksoo, palun!
Tänan väga! Aitäh, minister, selle julgustava vastuse eest! Teie erakond kannab praegu valitsuses vastutust ka põllumajandusteemade eest. Targa inimesena tegite te kiire arvutuse, kui palju kulub sambale lähimate aastate jooksul, isegi 500 aasta jooksul, kui ma õigesti mäletan. Täna avaldasid põllumehed siin Lossi platsil meelt. Kas teil on olnud oma kolleegiga juttu sellest, et äkki peate selle samba ülalpidamise või remontimisega natuke vahet ja eraldate need summad näiteks Põllumajandusministeeriumile, et saaks maksta meie põllumeestele lubatud piires toetusi?
Hea küsija! Mina küll arvan, et Vabadussõja võidu mälestust ja Eesti põllumehi ei ole konstruktiivne vastandada. Ka raha selle vastanduse tekitamiseks abiks võttes ei ole üks isamaaline tegu. Ma olen veendunud, et põllumehed seda küsimust küll niimoodi ei näe.
Nüüd kohapeal registreeritud küsimus, Tõnis Kõiv, palun!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Küsin seoses Kaitseministeeriumi hankega sellesama võidusamba kohta. Kui see sambaprotsess käis, siis olid puuetega inimeste organisatsioonid, eriti just liikumispuuetega inimeste organisatsioonid, mures ja küsisid, miks nemad ei saa oma abivahendeid kasutades sambale otse ligi, vaid peavad kuskilt suure kaarega liginema. Mingil põhjusel jäi see probleem kuni samba valmimiseni lahendamata. Nüüd on selle lahenduseni jõutud, seda lahendust valmistatakse ette. Siit küsimus: kas see oli ka kuidagi hankega seotud või millest selline ebatavaline järjekord tuli?
Iga projekt peab vastama üsna paljudele tingimustele: muinsuskaitselistele, arhitektuursetele, detailplaneeringu tingimustele. Tuleb lahendada ka neid probleeme, mis on seotud puuetega inimeste ligipääsuga. Paraku on tegelikus elus niimoodi, et need nõudmised on kohati vastuolulised. Kui lugeda neid protokolle, mida eri ametkonnad on koos ja eraldi aru pidades Kaitseministeeriumile kui tellijale esitanud, siis sealt on näha selle töö maht, mida tuleb teha kompromisside leidmisel. Muinsuskaitsjatele meeldib ühtemoodi, looduskaitsjatele teistmoodi ja puuetega inimesed tahaksid ligi pääseda. See kompromiss, mis leiti, vastab Eestis kehtivatele seadustele ja niisugusena on ka linnavalitsus selle projekti lahendusele heakskiidu andnud. Selle põhjal asus tellija ehitama ja on samba tänaseks valmis ehitanud. Ma arvan, et see lahendus on täis kompromisse ja mitte ükski osapool ei ole selle tulemusena 100% rahul, aga elu kord juba on kompromisside kunst. Mis puudutab Kaitseministeeriumi valmisolekut veel kord läbi vaadata puuetega inimeste etteheited, siis ma arvan, et see on kõigele vaatamata mõistlik. Seda me teeme jällegi koostöös eri ametkondadega, kes vastutavad eri nõuete täitmise eest. Kui õnnestub seekord parema kompromissini jõuda, siis mis saab Kaitseministeeriumil selle vastu olla. Kaitseministeerium ei paranda siin kindlasti mingeid vigu, vaid pigem otsib lisavõimalusi kompromissideks, mis tuleb teha väljaspool Kaitseministeeriumi, mitte Kaitseministeeriumi sees.
Austatud minister! Teile vastamiseks ettenähtud aeg on läbi. Ma tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid küsimuste esitamise eest ja tänan valitsusliikmeid vastuste eest! Tänane infotund on lõppenud.
