Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kaheksanda töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Ma palun Riigikogu kõnetooli Jüri Tamme!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Siis oli augustikuu, kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon andis üle Riigikogu otsuse eelnõu, mis kutsus valitsust üles tegema natuke rohkem tööd ja töötama 1. oktoobriks välja kriisist väljumise plaani. Täna on juba novembri lõpp ja menetlus on Riigikogus olnud nii pikk, et ei võimalda seda otsuse eelnõu sisuliselt enam käsitleda ja seepärast võtab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon eelnõu 557 menetlusest tagasi. Samas annavad sotsiaaldemokraadid üle uue Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu, kus sotsiaaldemokraadid kutsuvad Vabariigi Valitsust üles välja töötama riigieelarvega tagatava meetmete plaani majanduse, sealhulgas põllumajanduse kiiremaks taastamiseks ja tööhõive suurendamiseks. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab kaks seaduseelnõu. Esiteks, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teiseks, Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab nimetatud seaduseelnõude menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ning Riigikogu juhatus võtab need menetlusse vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Samuti olen vastu võtnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni palve võtta menetlusest tagasi otsuse eelnõu 557 ja see langeb ka Riigikogu menetlusest välja.
Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse s.a 11. novembril algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 11. novembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu 538 kohta muudatusettepanekute esitamise uueks tähtajaks s.a 1. detsembri kell 18.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 12. novembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu määruse ja otsuse, millega võimaldatakse liikmesriikide õiguskaitseasutustele ligipääs sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemile, eelnõude kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 26. november kell 16.
Riigikogu esimees on edastanud viie Riigikogu liikme arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Head ametikaaslased! Kolmapäeval, s.a 18. novembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kultuuriminister Laine Jänes.
Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.
Tulenevalt Sotsiaaldemokraatide otsusest võtta tagasi eelnõu 557, langeb see välja ka hetkel teie laudadele välja jaotatud neljapäevasest päevakorrast, kus see on praegu 3. päevakorrapunkt.
Head ametikaaslased! Panen kaheksanda töönädala päevakorra kinnitamisele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on kaheksanda töönädala päevakord kinnitatud.

Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Ain Seppiku, Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Enn Eesmaa ja Lembit Kaljuvee 2009. aasta 15. oktoobril esitatud arupärimine riigilõivude kohta. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Ain Seppiku!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Pärime siin koos kolleegidega aru riigilõivude kohta ja ongi aeg aru pärida, kuna nad on pea aasta kehtinud. Nimelt tõusid s.a 1. jaanuarist riigilõivud kohtumenetluses kohati mitmekordseks ehk täpsemalt öeldes 4–5 korda. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lõige 1 sätestab igaühe õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Nimetatud põhimõte sätestab põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele. Viimases me ei kahtle. Aga liiga kõrged riigilõivud ei saa olla tõhusad, sest need piiravad isikute kohtusse pöördumist oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral, ja selline on meie järjekindel seisukoht. Seoses eeltooduga oleme esitanud lugupeetud ministrile järgmised küsimused: "Kas Teie arvates on praegusel tasemel riigilõivud proportsionaalsed ning kas peate neid õigustatuks? Kuidas on riigilõivude tõstmine mõjutanud kohtumenetlust ning kohtuasjade hulka? Kas riigilõivude tõstmine on üks viise, kuidas Vabariigi Valitsus kavatseb täita riigikassat ning kuidas see on siiani  õnnestunud? Kas Vabariigi Valitsus on kaalunud uuesti riigilõivude alandamist?" Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastamiseks justiitsminister Rein Langi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõigepealt tahaksin tänada Riigikogu liikmeid, kes selle arupärimise on esitanud ja kes on tõstnud minu arvates üles väga õige ja ajakohase teema. Ma loodan, et edaspidi me saaksime riigilõivude temaatikat ja nende maksmise temaatikat, eriti maksmise paindlikkust, ka konstruktiivselt koos arutada. Ma vastaksin teie esitatud küsimustele.
Esimene küsimus: "Kas Teie arvates on praegusel tasemel riigilõivud proportsionaalsed ning kas peate neid õigustatuks?" Kõigepealt  soovin ma osutada sellele, et põhiseaduse §-s 15 ette nähtud isiku kaebeõigus ei ole absoluutne. Seadusandjal on õigus määratleda põhiseadusega sätestatud raamides selle piirid, arvestades sealhulgas teiste põhiseaduslike väärtustega. Niimoodi on arvanud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium mitmes asjas. Nimetaksin siin 2006. aasta 9. mai määrust asjas nr 3/4/1/4/06, eriti selle punkti 12, ja 2008. aasta 3. aprilli otsust asjas 3/4/1/3/08, selle otsuse punkti 5. Iga kohtumenetluses tasumisele kuuluv riigilõiv riivab põhiseaduse §-s 15 sätestatud põhiõigust tõhusale õiguskaitsele. Riigikohus on korduvalt öelnud, et vajadus vältida liigseid ja pahatahtlikke kaebusi ehk menetlusökonoomia tagamine on kohtu kaebeõiguse riive puhul legitiimne eesmärk. Viimane kord on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium seda öelnud 17. juulil 2009 oma otsuses asjas nr 3/4/1/6/09 punktis 20. Põhjendamatute, pahatahtlike ja muude selliste kaebuste menetlemine võib kaasa tuua kohtusüsteemi suutmatuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul. Tagajärjeks on kohtuasjade menetlusaja pikenemine ja kohtute tööhulga põhjendamatu suurenemine. Kohtumenetluse ressurss on piiratud. Kohtumenetluse ressursi kulu ei ole otseses sõltuvuses nõude suurusest. Vaidluse lahendamisele väikese nõudega vaidluse puhul võib kuluda kohtumenetluse ressurssi keskmiselt samas suurusjärgus kui suure nõudega vaidluse korral. Asjades, kus riigilõiv kuulub tasumisele tsiviilasja hinna alusel, on riigilõiv väiksemate nõuete puhul alati proportsionaalselt kõrgem kui suuremate nõuete puhul. Riigilõivu üheks eesmärgiks on riigi tehtavate kulutuste hüvitamine toimingust huvitatud isiku poolt. Siinjuures soovitan lugeda Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaannet (selle lehekülge 506), mille on koostanud Eerik-Juhan Truuväli ja avaldanud Õigusteabe AS Juura 2002. aastal.
Alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva riigilõivuseaduse lisas 1 kehtestatud riigilõivumääradega sooviti muuta riigilõivumäärad tsiviilasjade kui eraõiguslike vaidluste lahendamisel võimalikult kulupõhiseks. Toonitan: võimalikult kulupõhiseks. 2007. aastal katsid riigilõivud ca kolmandiku tsiviilkohtumenetluse tegevuskuludest. Riigilõivumäärade muutmise eesmärk oli 2009. aastal katta ca 90% maakohtute tsiviilkohtumenetlusele tehtavatest tegevuskuludest. Siinjuures pean vajalikuks rõhutada, et näiteks Suurbritannias on võetud eesmärgiks, et 2011. aastal tasub tsiviilkohtumenetlus ennast sada protsenti ise ära. 2006. aastal moodustasid seal kohtumenetluse tulud 93% tegevuskuludest. Justiitsministeeriumi arvutuste kohaselt oli 2008. aasta tsiviilasja keskmine lahendamise tegevuskulu maakohtus 6180 krooni. Siinjuures on välja arvatud maksekäsu kiirmenetluse asjad. Sealhulgas hagiasjade keskmine lahendamise tegevuskulu oli 6419,24 krooni. Aga kuivõrd 2009. aasta ei ole veel lõppenud, ei ole meil käesoleva aasta kohta vastavaid arvestusi tehtud. Näiteks  kategoorias "Hagimenetlus – tööõigus", kus vaidluse lahendamine oli nii 2008. aastal kui ka käesoleval ajal reeglina riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punkti 1 kohaselt riigilõivuvaba, oli 2008. aastal asja lahendamise keskmiseks tegevuskuluks 10 948 krooni, mis ületas oluliselt 2008. aasta keskmise tsiviilasja lahendamise tegevuskulu maakohtus. 2008. aastal lahendati maakohtutes kokku 482 tööõiguse asja. Seega oli 2008. aastal ainuüksi tööõiguse asjade tegevuskulu, mida riigilõivudega ei kaeta, suurusjärgus viis miljonit krooni. Samuti ületab oluliselt kehtiva riigilõivumäära hagita asjade lahendamise keskmine tegevuskulu. Justiitsministeeriumi arvutuste kohaselt oli 2008. aastal hagita asja keskmine lahendamise tegevuskulu maakohtus 3971 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lõike 22 kohaselt on hagita asjas käesoleval ajal avalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv üldjuhul tuhat krooni. Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas ning kohtu omal algatusel lahendatavas asjas riigilõivuseaduse § 56 lõike 2 kohaselt 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2008. aastal lahendasid maakohtud koguni 4767 hagita asja. Seadusandja on andnud kohtule võimaluse kaaluda kõiki erinevaid huvisid ja menetlusabi andmise kaudu võimaldada kohtusse pöörduda kõigil isikutel, kellel on selleks põhjendatud vajadus. Isikutel, kelle majanduslik olukord ei võimalda riigilõivu tasumist seaduses sätestatud ulatuses, on võimalik taotleda menetlusabi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku 18. peatüki 6. jaos sätestatule. Selle seadustiku § 180 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest. Sama lõike punkti 2 kohaselt võib kohus menetlusabina määrata, et isik võib tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus hindab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 181 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt menetlusabi andmise otsustamisel taotleja majandusliku seisundi vastavust menetlusabi andmise tingimustele ja asja eeldatavat edukust. Leian, et kehtestatud riigilõivumäärad on proportsionaalsed ja õigustatud. Alates 1. jaanuarist 2009 kehtivate riigilõivumääradega tagab riik oma kohustuse tagada isikutele tõhus õiguskaitse mõistliku aja jooksul. Samuti on riigilõivumäärade kehtestamisega muudetud tsiviilkohtumenetlus võimalikult kulupõhiseks.
Teine küsimus: "Kuidas on riigilõivude tõstmine mõjutanud kohtumenetlust ning kohtuasjade hulka?"  2008. aasta esimesel poolaastal saabus maakohtutesse 10 923 tsiviilasja ja 2009. aasta esimesel poolaastal 14 118 tsiviilasja ning see number ei sisalda maksekäsu kiirmenetluse avaldusi. Maakohtutesse saabunud tsiviilasjade arv 2009. aasta esimesel poolaastal on 2008. aasta esimesel poolaastal saabunud asjade arvuga võrreldes kasvanud 29,3%. Seega ei ole vähemalt statistiliselt leidnud kinnitust Riigikogu liikmete kahtlus, et alates 1. jaanuarist 2009 kehtivad riigilõivumäärad takistavad isikutel oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumist. Justiitsministeeriumi koostatud esimese ja teise astme kohtute 2009. aasta I poolaasta statistiliste menetlusandmete kohaselt oli 2009. aasta I poolaastal lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg maakohtutes 2008. aasta I poolaastaga võrreldes vähenenud 80 päeva võrra, 185 päevani. See teeb –36,2%. Lahendamata jäänud asjade arv vähenes 2009. aasta I poolaastal aasta alguse seisuga võrreldes 3%, aasta alguse seisuga 14 518 asja ja 30. juunil 2009 14 082 asja. Märkimisväärselt on kasvanud maakohtutele saabunud asjade arv hagimenetluse kategoorias ja seda kategoorias "Võlaõigusasjad, laenu- ja krediidilepingud". Nimetatud kategoorias saabus 2008. aasta I poolaastal maakohtutele 1017 asja ja 2009. aasta I poolaastal 2466 asja. Võrreldes 2008. aastaga on siis maakohtusse laekunud asju rohkem 142,5%. Samuti on oluliselt kasvanud saabunud asjade arv hagimenetluse kategoorias "Võlaõigusasjad, sideteenuste osutamise lepingud." 2008. aasta I poolaastal saabus maakohtutesse 952 asja, 2009. aasta esimesel poolaastal 1471 asja. Saabunud asjade arvu kasv on 54,5%. Ka hagita asjades kasvas maakohtutele saabunud asjade arv 2009. aasta esimesel poolaastal 2008. aasta esimese poolaastaga võrreldes. Kategoorias "Hagita menetlus TsÜS-i järgi" on saabunud asjade arv kasvanud 33,1%, muudes hagita menetluse asjades on saabunud asjade arv kasvanud koguni 44,6%. Maakohtutele saabunud asjade arv on möödunud aasta esimese poolaastaga võrreldes vähenenud enim kategoorias "Hagimenetlus – asjaõigus", kus 2008. aasta esimesel poolaastal saabus maakohtutele 228 asja ja 2009. aasta esimesel poolaastal 120 asja, mis teeb vähenemiseks 47%. Hagiasjade vähenemine nimetatud kategoorias on põhjendatud arvatavasti sellega, et alates 1. jaanuarist 2009 menetletakse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatiste talumise asju hagita menetluses. Samuti on vähenenud maakohtutele saabunud asjade arv abielulahutuse asjades. 2008. aasta esimesel poolaastal saabus 378 asja, 2009. aasta esimesel poolaastal 209 asja. Saabunud asjade arv on seega vähenenud 44,7%. Justiitsministeeriumi koostatud esimese ja teise astme kohtute menetlusandmete detailsed statistilised analüüsid on olemas ja nad on kättesaadavad veebilehel www.kohus.ee/10925.
Kolmas küsimus: "Kas riigilõivude tõstmine on üks viise, kuidas Vabariigi Valitsus kavatseb täita riigikassat ning kuidas see on siiani õnnestunud?" Riigilõivud laekuvad riigikassasse ning on paratamatult üks riigikassa täitumise vahenditest. Samas ei teeni riik riigilõivudelt kasu. 2007. aastal laekus kohtumenetluses riigilõivudena 65 213 921,64 krooni. Sealhulgas tsiviilkohtumenetluses 53 872 733 krooni. 2009. aasta kümne kuuga laekus kohtumenetluses riigilõivudena 133 854 793,40 krooni. Seega on 2009. aasta kümne kuuga laekunud riigilõive ligi 69 miljonit krooni rohkem kui 2007. aastal. Senise tendentsi jätkumisel täidetakse riigilõivumäärade tõstmisega püstitatud eesmärk 2009. aasta laekumiste osas.
Neljas küsimus: "Kas Vabariigi Valitsus on kaalunud uuesti riigilõivude alandamist?" Sellele on minu vastus: ei ole. Tänan!

Tänan! Teile on ka küsimusi. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te teate ju väga hästi, mille pärast opositsioon nii verine on. Siin on kaks põhjust. Esiteks, te tõstsite riigilõive kohe 400–500%, ja teiseks, te tegite seda tsiviilkohtumenetluse sabas, pärast tsiviilkohtumenetluse seadustiku esimest lugemist, mis ei ole meie arvates õige seadusloome praktika. Sealt need probleemid pihta hakkasid. Kuid mul oli täna meeldiv kuulda, et Justiitsministeerium peab seda siiski probleemiks ja tegeleb sellega. Minu küsimus on, millal me võiksime siin Riigikogus kuulda nendest Justiitsministeeriumi analüüside tulemustest riigilõivude kohta ja millal on võimalik selle asjaga edasi minna. Aga edasi minna tuleb.

Tänan väga! Millega ma kindlasti, Ain, ei nõustu, on see, et riigilõivude tõstmist oleks menetletud kuidagi valesti. Minu arvates on kohtumõistmisele ligipääsu küsimus väga selgelt Riigikogu õiguskomisjoni küsimus ja õiguskomisjoni hallata on tsiviilkohtumenetluse seadustik. Oleks minu arvates täiesti väär selline põhimõte, et kohtule juurdepääsu riigilõivud arutatakse ja n-ö koputatakse ära ilma vastava arutluseta Riigikogu rahanduskomisjonis, kuna riigilõivuseadus iseenesest on ju rahanduskomisjonis menetletav seadus. Nii et ma arvan, et me tegime äärmiselt õigesti, et me selle teema tõstsime lauale ja seda arutasime. Mis oli minu meelest arusaamatu, oli see, et selle seaduse vastuvõtmisega venitati viimase vindini, et ta jõustus tegelikult 31. detsembril aastal 2008  kaks tundi enne Vabariigi Presidendi kõnet televiisoris. Nii et siin oli õiguskuulekatel inimestel kaks võimalust: kas lugeda seadust, mis hakkab järgmisel hommikul kehtima, või kuulata presidendi kõnet, mis minu meelest on küllaltki totakas olukord. Aga need küsimused on tegelikult sulle, kes sa olid selle seaduse menetlemisel selle kaasettekandja.
Mis teise ja tõesti põhjendatud küsimusse puutub, et millal me võiksime seda siin saalis arutada, siis ma arvan, et see aeg ei ole väga kaugel. Tõsi, Justiitsministeerium suhtub väga negatiivselt kõikidesse ettepanekutesse lõivumäärasid vähendada, kuid lõivude tasumisel paindlike mehhanismide loomisel on meil tegevusruumi küll ja küll. Nii et need praegused mehhanismid, mis on tehtud isikute jaoks, kellel ei ole piisavaid vahendeid kohe riigilõive tasuda, on selgelt ebapiisavad ja Justiitsministeerium paneb kindlasti  ette mingid mehhanismid luua.

Jaan Kundla, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab samuti riigi kulutusi kohtuasjade kaudu. Kui kodanik, antud juhul hageja, taotleb riigi õigusabi, siis tuleb selle üle otsustajal hinnata taotleja majanduslikku seisundit, see tähendab tema vara ja sissetulekut. Seejuures ei arvestata varana taotlejale kuuluvat igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Siit küsimus: kui üksik vallaline inimene elab üksinda kõigi mugavustega kahetoalises korteris Eesti prestiižikas linnas, kusjuures sissetulekud on väikesed, kas sellisel juhul on riigi õigusabi osutamine põhjendatud?

Aitäh! Ma ei julgeks siin hakata sõna võtma, kas konkreetselt see on põhjendatud või ei ole põhjendatud, sest iga kord peab kohtunik kaaluma kõiki asjaolusid. Minu meelest oleks ka äärmiselt ebaõiglane öelda inimesele, et ta peab nüüd minema kiirmüügi korras oma kinnisvara realiseerima, selleks et kohtus õiguskaitset saada. Aga iga asi on individuaalne ja Eestis praegu kehtiva seaduse järgi on kohtunik see isik, kes peab hindama tegelikku olukorda ja vajaduse korral otsustama ka menetlusabi andmise isikule, kellel on tegelikult piisavalt vara, mille realiseerimisest võiks saada raha kohtuasja ajamiseks. Aga Eesti on selles mõttes küllaltki konservatiivse joone valinud. On riike, kus praktiliselt sellist hindamist üldse ei toimu ja piisab ainult isiku vandest, et tal hetkel puuduvad rahalised vahendid kohtumenetluseks, ja see abi talle määratakse. Nii et maailma riikides on väga erinevad praktikad.

Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Arupärimisele on vastatud.

Läheme edasi teise arupärimise juurde, mille on esitanud Riigikogu liikmed Lembit Kaljuvee, Eldar Efendijev, Valeri Korb, Tiit Kuusmik, Helle Kalda, Toomas Varek. Arupärimine on esitatud oktoobrikuu 14. päeval 2009. aastal ja selle teemaks on kaevurite suurkoondamine. Arupärimine kannab numbrit 331 ning sellele vastab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Lembit Kaljuvee!

Härra juhataja! Hea minister! Lugupeetud kolleegid! Arupärimine, millest praegu juttu tuleb, esitati 14. oktoobril ja see kõlab järgmiselt: "Austatud härra Juhan Parts! Ebakõlad põlevkivi tootjate ja tarbijate vahel on viimastel aastatel süvenenud. Teadaolevalt ei suutnud AS Eesti Energia Kaevandused käesoleva ja eelmise aasta suvel katta oma suuruselt teise kliendi VKG põlevkivivajadusi. VKG oli sunnitud oma õlitootmismahte vähendama ning importima osaliselt toorainet Venemaalt. 6. oktoobril teatas Põhjarannik, et vähenenud põlevkivinõudluse tõttu ütleb AS Eesti Energia Kaevandused lähikuudel töö üles ligikaudu 400 töötajale ning töökohtade koomaletõmbamise kava tuleb juhatusel esitada oktoobri lõpus. Ettevõtte juhatuse esimees Ilmar Jõgi ütles, et kui seni on hoitud osa töökohti n-ö varuks olukorraks, kus põlevkivinõudlus kasvab, siis ettevõtte nõukogu sellist olukorda enam ei aktsepteeri. Sama uudis oli ka õhtuses "Aktuaalses kaameras". Hiljem teatas Eesti Energia, et ettevõttel ei ole siiski praegu plaani koondada 400 kaevurit, millest kõneles mõned päevad varem Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Ilmar Jõgi. Seoses sellega oleks meil Teile järgmised küsimused: 1) Käesoleva aasta lõpus suletakse Ignalina aatomielektrijaam ning Baltimaades võib tekkida probleeme tippkoormuste katmisega. Kas sellises olukorras on mõistlik vähendada kaevanduste võimsusi, mis mõjutavad ka elektrijaamade võimalikke tootmismahte? 2) Kas AS-is Eesti Energia Kaevandused on käesoleval aastal olnud arutlusel suuremahuline töötajate koondamine? Kindlasti on see arutlusel olnud, kuid millises mahus ja ajagraafikus? 3) Teie ja Sandor Liive kinnitasite meedias, et AS-i Eesti Energia Kaevandused töö tõhusust tuleb suurendada, kuid kui palju töökohti sellega seoses kaob, pole praegu selge. Kas see selgub pärast 18. oktoobrit? (Me mõtlesime sel ajal, et see on seotud valimistega.) 4) Kas Te ei leia, et põlevkivi tootjate ja tarbijate vahelised suhted oleksid paremini reguleeritud, kui põlevkivi tootmine oleks iseseisva riikliku ettevõtte pädevuses? See välistaks Eesti Energia ebaterve konkurentsi teiste põlevkivi tarbijate osas." Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud arupärijad!
Vastus esimesele küsimusele. Kaevanduste tootmismahtude pikaajalist vähendamist plaanis ei ole. Hoolimata elektritootmise mitmekesistamisest erinevate energiaallikatega, on ja jääb põlevkivielekter lähikümnendil meie elektriga varustatuse alustalaks. Eesti energiajulgeoleku tugevdamiseks on plaanis ehitada Eesti Elektrijaama ja olemasoleva õlitehase kõrvale uus põlevkivienergiaüksus. Põlevkivist elektri tootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks on välja kuulutatud kuni kahe uue põlevkivist elektri tootmise ploki hange. Lisaks on Eesti Energia alustanud uue õlitehase rajamist, mis alustab tööd aastal 2012. Rajatavasse põlevkivienergiakompleksi tehtava investeeringu maht on hinnanguliselt 18 miljardit krooni, mis on Eestis läbi aastate suurimaid investeeringuid üldse. Kaalumisel on võimalus rajada põlevkivist kõrgekvaliteedilist vedelkütust tootev tehas. Arvestades eeltoodut, võiks pigem prognoosida hoopis kaevemahtude tõusu alates aastaist 2015–2016. Et tagada tulevikus Eesti energiaga varustamise jätkusuutlikkus ammendatud varuga tootmisüksuste peatamise järel, mõeldakse uute kaevandamisvõimaluste peale ka praegu. Seejuures on sõlmitud põlevkivitarne lepingute ja riikliku arengukava täitmiseks kaks võimalust. Üks võimalus on suurendada tootmise intensiivsust olemasolevatel kaeveväljadel ja avada uued kaeveväljad alles pärast vanade varude ammendumist. Teine variant on jätkata olemasolevatel kaeveväljadel ja ammendunud varudega väljade asemel viia kohe töösse uued kaeveväljad. Töö käib mõlemal suunal, sealhulgas ka töö uue põlevkivikaevanduse avamise kallal.
Teine ja kolmas küsimus on sarnased, ma vastaksin nendele koos. Eesti Energia pikaajaline eesmärk kogu kontsernis on ettevõtete töö efektiivsemaks muutmine ning sellest tulenevalt on käsile võetud oktoobri alguses avalikustatud Eesti Energia Kaevanduste peakontori restruktureerimise plaan. Vastavalt 1. novembrist kehtima hakanud uuele struktuurile vähendatakse kaevanduse peakontori personali. Kaevurite koondamist nimetatud plaan ei puuduta.
Põlevkivist elektri ja õli tootmise konkurentsivõime põhineb ka efektiivsel kaevandamisel. Me teame, et põlevkivi kaevandamisega otseselt tegelevad töötajad, s.o kaevurid töötavad kaevanduses tükitöö alusel, nende töö on pigem efektiivne. Lisaks on ettevõttes aga hulk kaevandustegevust toetavaid funktsioone, mis saavad töötada ja peavadki töötama senisest tõhusamalt. Täiendavaid kokkuhoiuvõimalusi otsitakse kindlasti koostöös ametiühingutega.
Vastus neljandale küsimusele. Ettevõtte töö tõhustamisega tuleb tegelda igal juhul, sõltumata ettevõtte omandist või juriidilisest vormist. Eesti Energia Kaevandused kohtlevad võrdselt nii kontsernisiseseid kui -väliseid kliente. Majandusoludest tingitud elektritarbimise languse ja tavapärase suvise madalama elektritarbimise tõttu töötasid Eesti Energia Kaevanduste üksused käesoleval aastal vähendatud suvise graafiku alusel. Samas oli ettevõte valmis täitma klientide tellimusi ning tarned klientidele olid tagatud.
Ja lõpetuseks: mis puudutab teie poolt arupärimise sissejuhatuses viidatud kahe ettevõtte vahelisi suhteid, siis ennekõike peavad ettevõtted omavahel läbi rääkima, nii lühi- kui pikaajalises koostöös. Ma tean, et perspektiivis, pärast 2011. aastat toimuvad kahe ettevõtte vahelised läbirääkimised. Aitäh!

Tänan! Austatud minister! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Üle-eelmisel nädalal pidas Ameerika Ühendriikide president pika kõne, mille sisu oli USA nägemus järgmise 40 aasta energeetikast ja seal oli põlevkivi osa väga suur. Ta just rõhutas, et tegelikult põlevkivi tuleb nagu avada. Aga meie arupärimise neljas küsimus oli selle kohta, et tegelikult on ju Eestis selline olukord, kus põlevkivi on peidetud ühe monopoli sisse ja see paratamatult ei ole konkurentsiseadusega kooskõlas. Siin tuleks midagi teha. Kas te olete sellele mõelnud, et tuua põlevkivi välja Eesti Energia kontsernist ja et oleks eraldi ettevõte?

Aitäh! Põlevkivi kuulub ju Eesti rahvale, põlevkivi kuulub riigile. Põlevkivi ei kuulu Eesti Energiale, Eesti Energia Kaevandustele, Eesti Põlevkivile jne. Jätame kõigepealt selle meelde. Kui me ütleme nii, nagu teie ütlete, siis ma arvan, et inimesed saavad aru, et põlevkivi kui maavara kuulub ühele ettevõttele. See on vale. Ärge levitage rohkem valet.
Kui te vaatate praegust väljakujunenud olukorda, siis põlevkivi kaevandamisload kuuluvad minu teada vähemalt neljale eri ettevõttele erinevatel kaeveväljadel. Tõsi küll, jah, Eesti Põlevkivil, Eesti Energia kontserni kuuluval ettevõttel, on kaevandusmahud tunduvalt suuremad kui väljastatud kaeveload, mis on mõneti ka põhjendatud, arvestades nende vajadusi, milleks nad põlevkivi kasutavad. Kiviõlis on eraldi põlevkivi kaevandamine, kaeveluba on olemas teie nimetatud VKG-l, hetkel nad reaalselt ei kaeva. Põlevkivi kaevandamisload on eraldatud ka teistele ettevõtetele, kes on need edasi müünud. Nii et selles suhtes ei ole mingisugust otsest monopoli.

Tiit Kuusmik, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma tuleksin tagasi selle kommunikatsioonihäire juurde, mis on seotud härra Jõgi esinemisega meedias. Kui nüüd härra Liive ja ka teie oma ettekandes lükkasite ümber selle teate kaevurite koondamise kohta, mis ausalt öeldes oli muidugi Ida-Virumaa töötajaskonnale paras külm dušš, kas siis Eesti Energia juhatus on selles suhtes ka mingisuguseid meetmeid tarvitusele võtnud, et niisugused asjad ei korduks – ma mõtlen puhtpsühholoogilist rünnakut selle töötajaskonna vastu?

Aitäh! Teate, ma ei ole isegi näinud, kus selle tütarettevõtte juht on täpselt midagi öelnud, ma ei ole seda täpset sõnastust näinud. Aga teie ka räägite, et on olemas uudis, te dateerite selle kuupäevaga, ütleme oktoobri algus või teine nädal. Praegu on novembri teine nädal. Uudis, mis kõlas – ma nägin muide seda "Aktuaalse kaamera" lõiku –, oli, et Eesti Energias koondatakse 400 kaevurit. Te panite isegi arupärimise pealkirjaks "Kaevurite suurkoondamine". Kui asja pole kuu aja jooksul juhtunud, kas siis see uudis oli õige, moonutatud või ebaõige, jäägu teie otsustada. Samamoodi võib teha uudise sellest, et ma olen täiesti kindel, et 1000 aasta pärast ei ole Eestis ühtegi kaevurit. Absoluutselt kindel, ma arvan, et tuhande aasta pärast ei ole Eestis ühtegi kaevurit. Vaatame, kas on õige või ei ole!

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Ma ikkagi tahaksin täpsustada, sest teie tegite oma sõnavõtus vahet kaevuritekategoorial ja põlevkivitöötajatel tervikuna. Tahaksin ikkagi täpsustada, kas räägiti kaevuritest või põlevkivitöötajatest, keda võidakse koondada restruktureerimisprotsessis. Seda esiteks. Teiseks: kas teie arvates võib tuleval aastal või lähemas tulevikus tekkida olukord, kus Eesti ettevõtted, näiteks õlitehased, peavad ostma põlevkivi väljastpoolt riiki, kusagilt Slantsõ basseinist nagu eelmisel perioodil?

Aitäh! Ma ei oska öelda, kas oli juttu. Teie küsimus oli, et kas oli juttu või ei olnud. Mina isiklikult ei ole olnud ühegi sellise jutuajamise juures, kus on räägitud kaevurite koondamisest. On olnud jutte sellest, ja see on juba tegelikult poolteist aastat vana jutt, kui me oleme kohtunud riigile kuuluvate äriühingute nõukogude ja juhatustega, et riigi äriühingute otsuste tegemine või kohanemine, arvestades majanduses toimuvaid muutusi, käib täpselt samamoodi, nagu seda teevad eraettevõtted, sest enamik riigi äriühingutest, kellest me räägime, on ikkagi ühel või teisel moel turukonkurentsis. Ärgem rääkigem ühe või teise valdkonna spetsiifikast. Me ei saa võtta vastu seadust, et riigi äriühingud, olgu need siis Tallinna Sadam, kes konkureerib, või Tallinna Lennujaam, ei peaks majandama nii, nagu äriseadustik seda nende käest nõuab. See ei ole võimalik. Ja sama käib ka tegelikult Eesti Energia kohta.
Küll aga kaevurite sensitiivse küsimusega olen ma täiesti nõus ja kui me vaatame kaevurite vajadusi, siis me peame vaatama seda efektiivsust ja pikaajalist perspektiivi, mida me kavatseme põlevkivienergeetikaga teha. Sellest tuleneb ju tegelikult vajadus. Ehk teisisõnu, suurem mõju kaevurite arvule on tegelikult Riigikogu arutelul, kui te arutate põlevkivi kasutamise arengukava. Kas põlevkivi võib kasutada Eestis x, y või z miljonit tonni aastas, sellest sõltub kaevurite arv. Kaevurite arv ei sõltu Lembit Kaljuveest, kes oli muide kõige suurem kaevurite koondaja Eesti ajaloos. Kui ma nüüd sulle, Lembit, liiga ei tee. Kõige suurem kaevurite koondaja läbi aegade on Kaljuvee, Lembit. Jätkem see meelde. Aga praegune olukord on tegelikkuses selline, et kui me vaatame neid põlevkivi arengukavasid ja kui me vaatame enam-vähem kaevanduse efektiivsust, erinevate kaeveväljade vajadust ja nende sulgemist, siis siin võivad kõne alla tulla erilaadsed otsused. Aga uudis viis päeva enne valimisi, et nüüd koondatakse kaevureid, ei vasta tõele. Sellist otsust me ei näe. Me ei näe selle vajadust, kui majandusolukord on selline ja meie põlevkivienergeetika arenguplaanid jäävad kehtima, nii nagu Riigikogu on need heaks kiitnud.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Inimesed, kes elavad Ida-Virumaal, olid palju aastaid seotud aktsiaseltsiga Eesti Põlevkivi, nüüd aktsiaseltsiga Eesti Energia Kaevandused. Muidugi ei too need koondamised kellelegi rõõmu ja ma usun, et ega need teilegi rõõmu ei too. Aga tahaksin küsida sellega seoses, härra minister, et Riigikogu on kinnitanud põlevkivi kasutamise kava, mis annab võimaluse ette kujutada, kui palju on vaja töökohti, et see kava ellu viia. Ja sellega seoses tahaksingi küsida teilt, lugupeetud härra minister, miks siis AS-i Eesti Energia Kaevandused töökohtade kokkutõmbamine toimub nii ootamatult?

Aitäh! Mida te mõtlete sõna "ootamatult" all? Ma kordan veel kord: minu jaoks ja ma olen täiesti kindel, et ka teie jaoks, kui te olete informeeritud inimene, toimus muutus Eestis majanduse olukorras juba 2008. aasta kevadel, 2007. aasta lõpus, globaalse kriisi mõju oli täiendavalt septembris 2008. On absoluutselt selge, et kõik ettevõtted peavad tegelikult vaatama, kuidas kohaneda, kuidas säilitada oma tootlikkust, kuidas pakkuda ja olla turul konkurentsivõimeline. Ja millest me lõppkokkuvõttes räägime, kui me räägime Eesti Energiast? Daamid ja härrad! Me räägime elektrihinnast. Mida efektiivsemalt me suudame elektrit toota ka praeguste tootmisvõimsuste ja sellesama põlevkivi baasil, seda parem on elektrihind meie tarbijatele. Me räägime ju sellest. Ma arvan, et tegelikult nii meie rahvamajanduse kui ka iga Eesti inimese huvides, sealhulgas ka iga idavirumaalase huvides oleks see, et efektiivsus oleks tagatud nii elektri tootmisel kui ka kaevandamisel. Oleks rumal, kui me siit saalist asuksime ettevõtet juhtima. Küll aga on oluline, et me ei levitaks vale informatsiooni.

Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Hea minister! Kui Lembit oli kaevurite koondamise suurmeister, nagu te väitsite, kas ta siis ei vääriks teie ja istuva koalitsiooni kuldtähtedega kirjutatud tänukirja, sest teie pole ju kaevurite hulka suurendanud ja Lembit tegi ära selle töö, mis ilmselt oleks tulnud teil teha? Olen rääkinud.

Ma vastaksin sellele küsimusele sedapidi, et minu arvates on meie häda see, et me tegelikult ei suuda tunnustada neid inimesi, kes on teinud oma tööd kohusetundlikult ja pühendunult ning julgenud teha ka raskeid otsuseid. Ma arvan, et Lembit kuulub põlevkivijuhina kindlasti nende inimeste hulka. Kõik, kes on ühes või teises ettevõttes juhina töötanud, on selle tunnustuse ära teeninud ja ma arvan, et me peaksime rohkem tunnustama. Praegu on olukord muutunud. Täna on Lembit Kaljuvee minu oponent, kellest ma väga lugu pean. Ma olen väga tänulik ka selle eest, et meil on üldse võimalik selles saalis Eesti energeetika ja põlevkivindusega seotud küsimusi ühel või teisel moel adresseerida. Eks aeg näitab, milliseid otsuseid me suudame vastu võtta ja kui palju me suudame asju ellu viia. Ma ei välista, et selle eest tuleb Lembit Kaljuveele anda veel suuremate kuldtähtedega tänukiri.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma näen, et soovitakse avada läbirääkimisi. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Lembit Kaljuvee!

Härra juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Jah, ettevõttes tuleb kindlasti selliseid aegu ette, kus on vaja koondada ja tegelikult oli see arupärimine tehtud, härra minister, sellepärast, et tõesti, nagu Valeri Korb ütles, see oli ootamatu nii maakonna üldsusele kui kaevuritele, kui selline artikkel Põhjarannikus trükivalgust nägi. See on üks asi.
Mida ma tahaksin öelda? Tõesti, nende kaheksa aasta jooksul, kui Mati Jostovi meeskond Eesti Põlevkivi juhtis, koondati seal üle 3000 inimese. Aga see oli programmiline koondamine ja see oli kõik ette öeldud, tähendab, oli koostöö Sotsiaalministeeriumiga, olid ette nähtud stipendiumid, ümberõpped ja kõik programmide ja aastate kaupa, kuidas need asjad said tehtud. Muidugi oli see paljudele inimestele valus.
Tänane arupärimise teema on kaheosaline, üks osa puudutab seda meie arusaamade järgi ootamatut teavitamist 400 inimese koondamisest ja teine üldse seda süsteemi, mis Eesti energeetikas on. Täna oli juttu sellest, et Eesti Põlevkivil on tarbijaid rohkem kui üks ja see, et on välja antud kaevetööde load teistele ettevõtetele, ei tähenda veel seda, et Eesti Energia ei kasuta oma monopoolset olukorda. Siin on need suvised näited. On üks väga hea näide praeguse kohta. Ma tean, et te käisite reedel Ida-Virumaal, VKG-s. VKG avab täna kõige totramal moel oma kaevevälja, kus on selline olukord, et  Eesti Energia kaevandustes saaks kahelt poolt sellele põlevkivile maa alt ligi. Aga kokku ei suudeta leppida sellepärast, et Eesti Energia kasutab tõesti oma monopoolset olukorda sellel väljal ligipääsu osas ja selle tulemusena tehakse ääretult suuri ja totraid kulutusi. Samuti võib tuua sealt teisi ja kolmandaid näiteid. Ja samal ajal, kui me räägime, et me peaksime inimeste arvu kokku tõmbama, käivad Eesti Energia Kaevanduste inimesed teiste põlevkivitootjate, pisitootjate juures rääkimas, et kas talvel, kui läheb ikka väga külmaks, saavad need neid põlevkiviga toetada. Nii et sellised signaalid on ka minuni tulnud.
Tegelikult ei ole Eesti Energia Kaevandustes praegu normaalne olukord. Spetsialistid saavad liiga vähe kaasa rääkida nendes otsustes, mida kaevanduste ja kaevandamise kohta tehakse. Ja miks ma rääkisin siin Ameerika Ühendriikide energeetikaprogrammist? Tegelikult kõik suurriigid, riigid, kellel on põlevkiviressurss olemas nii põlevkivi enda kui ka oskusteabe näol, püüavad seda teha laiemalt ja avatumalt, aga meie püüame seda asja n-ö summutada, suruda raamide sisse, üksteise alla jne, lahterdada ja sahteldada, mis kindlasti meie asjaajamisele kasuks ei tule. Nii et püüame minna selles suunas koos, et tõesti, nagu põhiseadus ütleb, põlevkivi on meie rahva ja riigi vara ning kasutame teda riigi ja rahva hüvanguks ja kasutame teda nii, et üldsus teaks ja need, kes selle kasutamisega tegelevad, teaksid, milline on perspektiiv. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud. Ma tänan!

Kolmanda arupärimise on esitanud Riigikogu liikmed Aivar Riisalu, Kalev Kallo, Kadri Simson, Helle Kalda ja Lauri Laasi 15. oktoobril 2009. Arupärimine käsitleb riigieelarve vahenditest Eesti Omanike Keskliidu toetamist. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Helle Kalda!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Viis Riigikogu liiget esitasid 15. oktoobril s.a arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine on seotud Eesti Omanike Keskliidu raha kasutamisega. Nimelt, enne valimisi saatis Eesti Omanike Keskliit laiali reklaamid Riigikogu liikmete kohta. Küsimus pole Riigikogu liikmetes, vaid küsimus on selles, et Riigikogu liikmed Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu kuuluvad samal ajal selle organisatsiooni juhtorganisse. Küsimus pole ka selles, kas nad kuuluvad juhtorganisse, vaid küsimus on selles, et mittetulundusühing Eesti Omanike Keskliit saab raha riigieelarvest ja summa pole sugugi väike, 2 miljonit krooni. Me leiame, et seda raha peab kasutama millekski muuks, mitte aga kohalike valimiste reklaamiks, mis pole eetiline. Meie valijatel tekkis meile küsimusi ja selle tulemusena esitasime me 15. oktoobril seitse küsimust, et saada selgust. Ma ei hakka küsimusi ette lugema, loodan, et minister teeb seda. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma ei hakka küsimusi ette lugema, ma vastan neile kõigile koos. Ma võiksin vastata ühe lausega: mingiks valimispropagandaks ministeerium rahalisi vahendeid ei eralda ja ka teie viidatud riigieelarvelist toetust omanike keskliidule ei ole kasutatud ühegi erakonna valimiskampaaniaks ega valimiskuludeks. Ma võiksin sellega lõpetada, aga kuna teil on ka mitmeid muid küsimusi, siis räägin ma natuke pikemalt.
Nimelt peame kõigepealt väga oluliseks seda, et majanduses ja sealhulgas elamumajanduse valdkonnas oleks meil reaalne koostöö kodanikuühiskonnaga. Seda nõuab tegelikult see, millises olukorras on elamufond ja millised ühiskondlikud organisatsioonid tegutsevad elamumajanduse valdkonnas. Meil on koostöölepingud korteriühistute liiduga ja omanike keskliiduga. Mõlemaid organisatsioone on riik eri aegadel erinevas ulatuses rahastanud. Omanike keskliit on tegutsenud elamumajanduse valdkonnas viimased 15 aastat, ta on olnud maja- ja korteriomanike esindusorganisatsioon. Praegune Eesti Omanike Keskliit, varasema nimega Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, on alates 1994. aastast esindanud ülemaalise ühinguna õigusjärgseid omanikke ning maja- ja korteriomanikke suhetes riigi ja omavalitsustega. Praeguseks kuulub ühingu andmetel liitu üle 40 000 inimese. See ühing seadis asutamisel oma sihiks omandireformi teostamise ja tõrgeteta elluviimise. Omandireformi lõpulejõudmisel on ka ühingu tegevus oluliselt laienenud normaalses tsiviilühiskonnas kujunenud suhete pinnalt korteri- ja majaomanike seisukohtade esindamiseks, ühendamiseks ja toetamiseks. Omanike keskliit on rahvusvahelise kinnisvaraomanike liidu täisliige, selle volikogu, rahvusvahelise kinnisvaraomanike liidu volikogu, toimus 2008. aastal Tallinnas.
Vaadates Eesti Omanike Keskliidu rahastamist, siis 2007. aastal, kui majandusministriks oli Edgar Savisaar, eraldas ministeerium ühingule 300 000 krooni. 2008. aastal suurendati oluliselt elamumajanduse valdkonna kodanikuühendustele suunatud toetusi, omanike keskliit sai majandusministeeriumi eelarve kaudu otse riigieelarvest 2,4 miljonit, 2009. aastal vähendati seda summat 2 miljoni kroonini. Milline on kord selliste mittetulundusühingute raha kasutamisel? Mittetulundusühingutele eraldatud vahendite kasutamiseks sõlmitakse leping ning esitatakse põhjalikud tegevus- ja finantsaruanded. Nende rahaeraldiste kasutamist kontrollib ministeerium nii finantsiliselt kui ka sisuliselt. Neid vahendeid kasutavad ühingud oma põhikirjaliste tegevuste jaoks vastavalt sõlmitud lepingu sisule.
Pöördusin teie küsimustega ka omanike keskliidu poole. Omanike keskliit kinnitas minu jaoks veenvalt, et ei ole ei riigieelarve vahenditest ega muudest vahenditest teinud mingisugust valimispropagandat viidatud valimisteks. Liit selgitas teie lisatud kirjade kohta, et nimetatud toetuskirjad saatsid laiali omanike keskliidu juhatuse liikmed, et tutvustada liidu seisukohti ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerivaid liidu juhatuse liikmeid. Nende kirjade koostamiseks ega postitamiseks ei kulutatud liidu raha. Liidu juhatuse liikmete kinnitusel tasutakse kirjade eest endastmõistetavalt nende isikute kampaaniakuludest. Me teame, et Eesti Omanike Keskliit on erakonnapoliitiliselt neutraalne ühing. Aitäh!

Hea minister! Teile on vähemalt kaks küsimust. Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud minister! See n-ö koduomanike keskliidu kiri on ausalt öeldes jahmatav, see on räme, populistlik propaganda. Siin ei ole kodanikuühiskonnaga, härra Parts, mida teie nimetasite, mitte midagi ühist. Kas te olete seda kirja ise lugenud ja kas te oskate seletada, miks on siia alla kirjutanud näiteks notar, kes peaks olema poliitiliselt ikkagi suhteliselt neutraalne? Kui parlamendi õiguskomisjoni esimees saadab koju kirja, kus ta räägib, et tuleks anda põliselanikele vetoõigus planeerimismenetluses jne, siis mida võidakse niisuguste asjade all mõista, kes on põliselanik, kellele vetoõigus antakse jne? Kuidas ikkagi on 2009. aastal teie arvates võimalik, et niisuguste rämedustega üldse välja tullakse? Te nimetate seda veel hellitavalt kodanikuühiskonnaks.

Aitäh! Ma küsin vastu, kuidas on võimalik, et 2009. aastal esineb Riigikogu liige Eestis nii rämedate seisukohtadega. Ma enam-vähem tean korteri- ja individuaalelamuomanike muresid ja huvisid, seda, millega nad tegelevad, millist toetust nad vajavad, millised on nende ühishuvid ja paljusid-paljusid muid küsimusi, arvestades Eesti eri linnade, linnaosade spetsiifikat jne. Kui ma loen seda kirja, siis ma arvan, et selline ehe kodanikuühiskonna liikumine on äärmiselt vajalik. Mul on raske kommenteerida Anto Raukase ja Priidu Pärna seisukohti, kes on omanike keskliidu valitud isikud, ma arvan, et teil on võimalik nende käest ise küsida. Mis puudutab teie seisukohti, siis te ütlesite, et te ei tea, kes on Nõmme põliselanik. Vabandage, härra Marrandi, viige ennast kurssi, mis asi on Nõmme linnaosa, kes saab ennast pidada Nõmme põliselanikuks ja kes käib seal lihtsalt tegelemas mingisuguse populismiga, mille kohta võiks kasutada tavapärasest natukene ebaviisakamaid väljendeid. Nii et mul on raske hinnata. Mul on see kiri siin käes. Ma arvan, et tegemist on täiesti normaalse oma seisukohtade esitamisega, nii nagu teevad seda erinevad kodanikuorganisatsioonid, kes tahavad oma seisukohti väljendada. Seisukohtade väljendamine on minu arvates hästi oluline, on oluline, et lisaks erakondadele ja kodanikele ka kodanikuühendused osaleksid arutelul.

Helle Kalda, palun!

Aitäh! Lootsin küll, et te seitsmele küsimusele vastate ikka täpsemalt, mitte lakooniliselt. Siin on ka muid küsimusi, mitte ainult omanike liidu kohta, aga see selleks. Mul on küsimus hoopis selle kohta, et te nii põhjalikult uurisite seda raha kasutamist ja saite vastused. Ma tean ise väga hästi, olen üürnike liidu esinaine, et alati peab projektidel olema omafinantseerimine. Kui suur oli omafinantseerimine 2 miljoni krooni puhul? Öelge mulle täna täpselt rahaliselt omanike liidu kohta, sest muid allikaid seal märgitud ei olnud, kui ma vaatasin aruandlust. Kas te ütleksite, kui suur on omanike liidu omafinantseerimine, kui te ütlete, et nemad ei kasutanud seda raha reklaamiks?

Aitäh! Ma saan aru, et te küsite omanike liidu eelarve kohta tervikuna, selle kohta, millega nad tegelevad aastast aastasse. Minu teada on need andmed avalikult olemas. Riik finantseerib omanike liidu tegevust teatud tegevustoetustega. Mul ei ole praegu täpset ülevaadet kogu omanike liidu tegevusest eri aastatel. Ma tean, et neil on liikmemaksud, neil on 40 000 liiget, nad teevad koostööd ettevõtetega jne. Viige ennast lihtsalt selle organisatsiooni tegevusega kurssi. Kui teie küsimus oli selle kohta, kui suur n-ö kirjade saatmise kulu oli, siis, nagu ma ütlesin ja selle kohta ma sain omanike liidu juhtide käest kinnituse, et konkreetselt neid kirju ei rahastanud omanike liit. Omanike liit ütles oma seisukoha, millist isikut või organisatsiooni nad toetavad. Eesti Omanike Keskliit kindlasti ei toeta Keskerakonda, sest Keskerakond kiusab Tallinnas omanikke. Miks peaks ta toetama seda laadi poliitikat, millega kiusatakse omanikke? Kuulge, nii suurt maamaksutõusu, mis on toimunud, ei ole võimalik toetada. Ma ei saa ette heita kodanikuühendusele, et nad ei saa teid toetada. Tule taevas appi!

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud minister! Minul on olnud au teid tunda kui õiglase meelega peaministrit. Ma tahan teada teie hinnangut. Kui eetiliseks te peate, et teie erakonnakaaslased kasutavad oma valimiskampaanias ühte MTÜ-d, mida toetab rahaliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida te praegu juhite?

Teil on teatud kahtlused ja te olete läinud nendesamade keskerakondlaste õnge. Ma vastan sellele küsimusele. Ma veel kord kinnitan: nad ei ole seda raha kasutanud, aga erinevad mittetulundusühingud sõltuvalt nende tegevusest avaldavad toetust erinevatele poliitikutele ja eriti veel poliitikutele, kes kuuluvad nendesse ühingutesse, mis ei ole, jumala eest, keelatud. Aga, Ester, mul on kahju, et sa oled läinud nende meie Eestimaa poegade ja tütarde demagoogia ja propaganda õnge. Ma võtsin igaks juhuks kaasa reedese Sirbi, kus Tiit Kärner analüüsib toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimise kampaaniat. Kuulake, mida ütleb lugupeetud analüütik, analüüsides eri erakondade kampaaniat, Keskerakonna kampaania kohta: "Keskerakond valis välja kaks arvukamat ning kõige vähem informeeritud sihtrühma [- - -], tekitas neis massiivse valeliku propaganda abil hirmu ja ohustatuse tunde ning ilmus siis valgel hobusel nende päästjana. Soovitud tulemus saadigi. Et seejuures lõhestati ühiskonda, külvates umbusku ja vihkamist, süvendati inimestes veendumust poliitika põhimõttelises räpasuses, kahandati nende usku oma riiki, taandati valijad millekski vihmaussi- või konnakoivataoliseks, millel nõelaga närvipunkti tabades saab esile kutsuda soovitud liigutuse, ning kõige selle läbi saeti demokraatia alustalasid  – see erakonda ja tema propagandiste ei huvitanud."

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma saan aru, et siin on tegemist sisulise vaidlusega selle üle, kuidas on lood valimiste eetikaga. Ma küsin lihtsustatult. Näiteks, kui ma olen Tallinna Sadama nõukogu liige ja Tallinna Sadamal on mingi oma majandustegevus, natukene aitab teda ka riik, ja siis, kui tulevad järjekordsed valimised, palun ma Tallinna Sadama juhatusel saata laiali kiri, et parim Eesti Vabariigi peaminister oleks Aivar Riisalu, kas te siis leiate, et ma käitun sel juhul õigesti?

Ei, Aivar, sa eksid. Sa räägid eetikast. Ma pean sinust väga lugu. Ma juhin tähelepanu, muide, et kui me räägime üldse kohalikest valimistest ja selliste sõnadega, siis soovitan ma Keskerakonnal kõigepealt ühineda Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu algatusega hea valimistava kohta, soovitan kohtuda nende inimestega, kes sellega erinevaid nõudmisi ja soovitusi esitavad, ning käia selle järgi. Kui te seda oleksite teinud, siis te selliseid küsimusi ei esitaks. Minu arvates on suur vahe, kas sa räägid ühest riigi äriühingust või mittetulundusühingust, millel on kümneid tuhandeid liikmeid. Need on väga erinevad asjad.

Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Härra minister! Tänan teid hea käsitluse eest kodanikuühiskonna ainetel! Sellele kirjale, mis on arupärimisele lisatud, ei ole alla kirjutanud mitte karjapoisid, vaid väga väärikad ja tuntud isikud. Siin viidatakse Urmas Reinsalu lubadustele Nõmme kohta. Minu teada pole Urmas Reinsalu neid lubadusi vaidlustanud. Kas te olete siis alustanud teatud tasandil, erakondlikul või mingisuguse grupeeringu tasandil, põhiseaduse muutmist, et määratleda kõigepealt põliselaniku mõiste ja anda põliselanikele vetoõigus, mida kultuurmaailm siiani minu teada ei tunne? Olen rääkinud.

Aitäh! Ma heameelega vastaksin sisuliselt, aga see küsimus on teil kontekstist välja rebitud. Ma lugesin seda kirja või pöördumist ja olen kursis oma erakonna valimisplatvormiga, aga tean ka omanike keskliidu tegevusi eri valdkondades. Te lihtsalt rebite ühe sõna kontekstist välja ja võite seda keerutada ja jõuda välja kes teab kuhu, kindlasti pigem sohu kui õndsusesse.

Ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Jaanus Marrandi!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud härra majandusminister! Head kolleegid! Ma ei oleks siia pulti tulnud, kui arupärimise tekst ja see kiri, millele siin viidatakse, poleks olnud sõna otseses mõttes niivõrd rämedad. Minu jaoks on lihtsalt hämmastav, et niisugust asja saab nimetada meelitlevalt kodanikuühiskonnaks. Olen ise ka omanik, olen põliselanik, minu suguvõsa on ühes kohas elanud üle 300 aasta, omanikega suhtlen ma iga päev, tean väga hästi omanike mõtlemist. Aga ma ei kujuta ette, et omanikud ripuvad n-ö riigi lõa otsas, küsides riigi käest raha ja tehes siis poliitikat selle erakonna kasuks, kes neile seda raha annab. See ei ole märk poliitilise sõltumatuse kohta, see ei ole ka hea tava ühe tõelise omanikeorganisatsiooni jaoks – saada kuskilt raha, et siis laulda kiidulaulu sellele organisatsioonile, kes seda raha annab. Ükskõik, kust rea pealt täpselt selle konkreetse kirja margitasu tuli, oluline on ikkagi põhimõte.
Vaatame seda asja laiemalt. Härra majandusminister pöördus oma ettekandes Keskerakonna poole ja rääkis valimistavadest. Mulle meenusid kohe ühed kohalikud valimised, vist 1999. aasta kohalikud valimised. Mäletate, Heimar Lenk istus vanni ääre peal, keeras kraanist vett ja ütles, et vee hind tuleb hoida kontrolli all. See pakkus avalikkuses kõigile üsna palju nalja ja küsiti, kuidas Keskerakond siis hoiab vee hinda kontrolli all. Nüüd istuvad sellesama vanni teisel serval Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu ning lubavad ka vee hinna kontrolli all hoida. Ei ole mingisugust vahet. Kui me räägime mingitest tavadest, siis kohalike omavalitsuste valimiste tavadest oskaksin ma härra majandusministri enda erakonna kohta väga jahmatavaid faktikesi tuua, aga see ei ole tänase arupärimise teema.
Aga vaatame edasi seda kirja ja nimetame seda veel kord hellitlevalt kodanikuühiskonna näiteks. Ausalt öeldes on üsna arusaamatu, kuidas parlamendi õiguskomisjoni esimees laseb ennast nimetada soositud kandidaadiks, rääkides samas põliselanikest, kellele on vaja anda vetoõigus, ei räägi aga sellest, kes see põliselanik on. Kes on Nõmme elanikud, kes on elanud seal 10 või 15 või 20 aastat, on nad siis eestlased, on nad kodanikud, kes nad on? See on väga abstraktne lugu, väga arusaamatu. Selline kontekst viitab minu arvates pigem tõsisemale põhiseaduslikule küsimusele kui lihtsalt põliselaniku mõistele. Asi on lahtiseks jäetud. Samas, kui ma näen, et siia on alla kirjutanud notar, kes võiks ju olla poliitiliselt neutraalse positsiooniga ametnik, siis need küsimused on ikkagi väga tõsised. Kui majandusminister käsitleb niisugust suhtlemisvormi, pöördumist ja omanike organisatsiooni tegevust mittetulundussektori ja kodanikuühiskonna hea näitena, siis on ikka asjad viltu küll. Kodanikuühiskond ja eriti omanikud peaksid suutma oma tegevust kõigepealt ise rahastada. Siis saavad nad nimetada ennast ka poliitiliselt sõltumatuks, kui nad suudavad ennast ise rahastada, ja kui seda tehakse, siis tuleks jääda tõepoolest heade tavade piiresse. Ega ikka 2009. aastal mitte keegi ei usu küll, et kaks poliitikut, olgu nad nii tublid poliitikud kui tahes, saavad näiteks kodude maamaksu ära kaotada. See ei ole ju 2009. aastal realistlik, olgem ausad. See on populism, sellest olen ma siinsamas kõnetoolis rääkinud nendesamade eelnõude menetlemisel, vee hinna kontrolli all hoidmise kohta jne. See on kurb näide kodanikuühiskonna kohta, see on kurb näide selle kohta, kuidas riik ei tohiks tegelikult kodanikuühiskonda suhtuda. Omanikud võiksid ennast ise kehtestada tegeliku mittetulundusorganisatsioonina, aga mitte riigi ja mõne poliitilise organisatsiooni ripatsina. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Eelkõneleja ütles väga palju ära. Siin puldis on selles mõttes üsna keeruline seista. Ma olen ennast kogu aeg pidanud inimeseks, kes arvab, et mulle on arusaadav, mis Eestimaal tegelikult toimub. Aga kas või seesama teema tekitab minus päris tõsise kahtluse, kas ma ikka saan asjadest aru.
Mõned märksõnad, mis pärast Jaanus Marrandi ergutavat sõnavõttu veel hingele jäid. Majandusminister vastas väga ilusasti, et Eesti Omanike Keskliit ei ole riigieelarvelisi vahendeid selles reklaamikampaanias kasutanud. Üsna suure tõenäosusega on tal õigus. Seda ei olegi tehtud, sellepärast et raha on liigitunnuseta kaup. Kui kontekstist välja rebida, kas selle ümbriku jaoks läks riigi raha või mingi muu raha, siis see lõppude lõpuks ei olegi üleüldse tähtis. Ma usun, muuseas, et lugupeetud kodanikud isegi rahastasid selle kirjade kampaania võib-olla ise. Küsimus on selles, et kaitseseisundis kiputakse ära unustama see, mille nimel on poliitikat tegema hakatud. Poliitikat on tegema hakatud ühe väga adekvaatse kaubamärgi sildi all, mille rahastamisest täiesti juhuslikult ühe osa moodustab riigi raha. Küsimus on selles logos, mille püsimajäämises osaleb Eesti riik. Minu jaoks jääbki nüüd õhku rippuma küsimus (sellepärast küsisin ma tobedalt ka selle sadama kohta), kas siis organisatsioonid, kus riigi rahastamine sees on, võivad poliitikat teha või nad ei või poliitikat teha. Rumala inimesena pean ma tunnistama, et ma järjekordselt ei saa aru, mis toimub. Sellepärast küsisingi ma rumala küsimuse sadama kohta.
Järgmine asi, mis mind erutab, on see põliselanikuküsimus. Kas me peaksime hakkama siis põhiseadust üle vaatama? Ma küsingi endalt: ma olen ka olnud Tallinnasse vahepeal sisse kirjutatud, kes ma siis olen? Ma olen kuskil külas sündinud, mingisuguses täiesti kolkakohas, kas mina siis ei olegi põliselanik? Kui mulle tuleb koju näiteks selline kiri, et Tallinna kesklinna põliselanikud saavad rääkida kaasa mingis küsimuses, siis mina, olles täitnud oma lapsepõlveunistuse ja olles ostnud Tallinna kesklinna maja, tunnen, et ma ei olegi põliselanik. Kes ma siis olen? Mina leian, et me satume päris sügavasse vastuollu isegi mitte konstitutsioonilises või põhiseaduslikus mõttes, aga just vastandumise mõttes. Miks me peame külvama sellist vaenu, et sina oled oma, sina oled põlis-, sina oled indiaanlane, sina oled tulnukas?
Aga tühja sellest, palju hullem lugu tegelikult on see, et see, millest me siin täna räägime, on ju kõik valimistega seotud ja valimised ei taha ega taha lõppeda. Järgmised valimised on juba alanud ja jälle läheb kõik edasi. Kui millegi sellisega oleks hakkama saanud keskerakondlane, siis kogu riigi meedia oleks tormanud talle kõrri, suhteliselt suure tõenäosusega oleks ta katkirebituna vedelemas kuskil nurga taga, sest see oleks olnud ikka pühaduse rüvetamine küll. Topeltstandardeid ju Eestis ei ole. Kõik käituvad ääretult viisakalt, olles alla kirjutanud sellele konventsioonile, millele Keskerakond pole alla kirjutanud. Nemad ei eksi mitte millegi vastu.
Veel üks asi, mis jäi hinge kriipima – seesama maamaksuküsimus. Mina kesklinna elanikuna olen küll Tallinnale tänulik, et ta maamaksu tõstis. Jah, mul on valus seda maksta, aga minu kanalisatsioonivesi 300 meetri kaugusel Ülemiste järvest ei voolagi enam Ülemiste järve, vaid läheb torusse. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud. Oleme tänased arupärimised läbi vaadanud.

Nüüd palun kõikidel Riigikogu liikmetel, kes soovivad sõna võtta, registreeruda pärast haamrilööki esinemiseks vabas mikrofonis! Sõnavõtusoove ei ole.
Tänane istung on lõppenud. Jõudu teile!

Istungi lõpp kell 16.20.