Jäätmemajanduse ümber toimuv on igatahes problemaatiline. Kõnealune seaduseelnõu loomulikult ei lahenda ära kõikvõimalikke vastuolusid, mis jäätmemajanduses, pakendiringluses ja taaskasutuses on. Üllatuslikult ka meie endi jaoks, kui kõnealune teema oli arutluse all Riigikogu keskkonnakomisjonis, avaldas Keskkonnaministeeriumi esindaja väga tugevaid seisukohti ja tegelikult avanes seal hoopis laiem probleemide ring, kui me seda oleksime ettegi osanud kujutada.
Nüüd eelnõust enesest. Teadupoolest on Eesti Vabariigis praegu seaduse alusel olemas kahte tüüpi jäätmetega tegelejaid, ühed on jäätmekäitlejad ja teised on need, kes tegelevad materjalide taaskasutusega. Kõnealune eelnõu sätestaks väga lihtsal moel asjaolu, et jäätmekäitleja, kes kogub kokku keemilises või tehnilises mõttes samasuguseid heitmeid nagu pakendijäätmed, ei saaks ega tohiks olla taaskasutusorganisatsiooni enamushäältega kontrolliv. Ongi kõik. See parandaks selgelt konkurentsiolukorda, muudaks jäätmemajandust ning pakendite ja materjalide taaskasutust oluliselt läbipaistvamaks ja väldiks kõikvõimalikke ebamäärasusi, mis on juba ka ilmsiks tulnud.
Kõnealusel arutelul Riigikogu keskkonnakomisjonis tuli välja ka üks tõsisem jäätmemajanduse probleem. Selleks on asjaolu, et ausalt öeldes ei oska praegu keegi öelda täpset jäätmete või pakendite hulka ja massi, mida erinevad ettevõtted käitlevad. Ettevõtete omavahelised pinged tulenevadki paljudel puhkudel just nimelt tõsiasjast, et kogu jäätmemajanduse arvestuslik pool ei ole selline, et see oleks läbipaistev ja üheselt mõistetav. Anname endale täiesti aru, et tegemist on esimese sammuga võib-olla päris pikast teest, mida on põhjust läbi käia selleks, et jäätmekäitlus muuta võib-olla natukene ülereguleeritud ja paljudel puhkudel läbipaistmatust tegevusvaldkonnast kõigile selgeks ja läbipaistvaks tegevusvaldkonnaks.
Siinkohal lihtsalt informatsiooniks ka küsijatele, kui neid olema juhtub, et homme korraldame me jäätmekäitlejatega ajurünnakulise ümarlaua, mille käigus me püüame teada saada ja arusaadavaks teha need sügavad probleemid, mis ettevõtete meelest jäätmekäitluse korralduses eksisteerivad. Keeruline jäätmekäitlussüsteem, vastuolude rohkus, mõningane läbipaistmatus ja teadmatus, mis seal valitseb, on võib-olla üheks põhjuseks ja võib-olla on ka mingi ülereguleeritus põhjuseks, miks paljusid rikkumisi, millest teada antakse, on küllaltki raske jälgida ja administreerida ning miks rikkumisi on raske ära hoida. Ma loodan ise, et nii see eelnõu kui ka järgmised eelnõud või ka kõnealuse eelnõu täiendamine ja parandamine Riigikogus tekitavad olukorra, et me võime juba aasta pärast öelda, et tekkimas on ettevõtjate jaoks selgem ja arusaadavam jäätmekäitlus ja taaskasutuskeskkond, nii nagu ka kõigi kodanike ja omavalitsuste jaoks.
See ongi minu poolt kõik.