Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu seitsmenda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Kalle Laanet, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt õnnitlused tänase pidupäeva puhul kõigile praegustele politseinikele ja endistele politseinikele ja kõikidele politseinike sõpradele! (Aplaus.) Politsei on üks nendest siseturvalisuse tagamise organisatsioonidest, kus saadakse eripensioni. Viimastel aegadel on palju räägitud  eripensionide kaotamisest. Sellega kaasnevalt on meil mõningad küsimused sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Me soovime teada, kuidas võiks eripensionide kaotamine mõjutada neid ametkondi, kus praegu eripensionide süsteem kehtib. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab juhatus selle edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud 11 Riigikogu liikme arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Austatud ametikaaslased! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Esimene päevakorrapunkt on majanduskomisjoni algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 591. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 52 Riigikogu liiget, vastu 7, 1 Riigikogu liige jääb erapooletuks. Majanduskomisjoni algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu 591 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Erakonna Eestimaa Rohelised algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Marek Strandbergi!

Hommikust, head kolleegid! Pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamise põhjused on tegelikult väga mitmekülgsed ja mitmekesised. Üks väga oluline põhjus on järgmine. See, kes on kas rohkemal või vähemal määral jälginud viimasel ajal ka meedias käivat diskussiooni selle üle, mis prügi- või jäätmemajanduses ning pakendiringluses toimub, näeb, et kõikvõimalikud küsimused kerkivad aina sagedamini ja sagedamini eri ettevõtete vastastikuste süüdistuste vormis.

Hea ettekandja! Ma palun vabandust! Austatud ametikaaslased! Ma palun, austame ettekandjat! Saalis on natukene liiga kõva lärm. Palun, ettekandja!

Jäätmemajanduse ümber toimuv on igatahes problemaatiline. Kõnealune seaduseelnõu loomulikult ei lahenda ära kõikvõimalikke vastuolusid, mis jäätmemajanduses, pakendiringluses ja taaskasutuses on. Üllatuslikult ka meie endi jaoks, kui kõnealune teema oli arutluse all Riigikogu keskkonnakomisjonis, avaldas Keskkonnaministeeriumi esindaja väga tugevaid seisukohti ja tegelikult avanes seal hoopis laiem probleemide ring, kui me seda oleksime ettegi osanud kujutada.
Nüüd eelnõust enesest. Teadupoolest on Eesti Vabariigis praegu seaduse alusel olemas kahte tüüpi jäätmetega tegelejaid, ühed on jäätmekäitlejad ja teised on need, kes tegelevad materjalide taaskasutusega. Kõnealune eelnõu sätestaks väga lihtsal moel asjaolu, et jäätmekäitleja, kes kogub kokku keemilises või tehnilises mõttes samasuguseid heitmeid nagu pakendijäätmed, ei saaks ega tohiks olla taaskasutusorganisatsiooni enamushäältega kontrolliv. Ongi kõik. See parandaks selgelt konkurentsiolukorda, muudaks jäätmemajandust ning pakendite ja materjalide taaskasutust oluliselt läbipaistvamaks ja väldiks kõikvõimalikke ebamäärasusi, mis on juba ka ilmsiks tulnud.
Kõnealusel arutelul Riigikogu keskkonnakomisjonis tuli välja ka üks tõsisem jäätmemajanduse probleem. Selleks on asjaolu, et ausalt öeldes ei oska praegu keegi öelda täpset jäätmete või pakendite hulka ja massi, mida erinevad ettevõtted käitlevad. Ettevõtete omavahelised pinged tulenevadki paljudel puhkudel just nimelt tõsiasjast, et kogu jäätmemajanduse arvestuslik pool ei ole selline, et see oleks läbipaistev ja üheselt mõistetav. Anname endale täiesti aru, et tegemist on esimese sammuga võib-olla päris pikast teest, mida on põhjust läbi käia selleks, et jäätmekäitlus muuta võib-olla natukene ülereguleeritud ja paljudel puhkudel läbipaistmatust tegevusvaldkonnast kõigile selgeks ja läbipaistvaks tegevusvaldkonnaks.
Siinkohal lihtsalt informatsiooniks ka küsijatele, kui neid olema juhtub, et homme korraldame me jäätmekäitlejatega ajurünnakulise ümarlaua, mille käigus me püüame teada saada ja arusaadavaks teha need sügavad probleemid, mis ettevõtete meelest jäätmekäitluse korralduses eksisteerivad. Keeruline jäätmekäitlussüsteem, vastuolude rohkus, mõningane läbipaistmatus ja teadmatus, mis seal valitseb, on võib-olla üheks põhjuseks ja võib-olla on ka mingi ülereguleeritus põhjuseks, miks paljusid rikkumisi, millest teada antakse, on küllaltki raske jälgida ja administreerida ning miks rikkumisi on raske ära hoida. Ma loodan ise, et nii see eelnõu kui ka järgmised eelnõud või ka kõnealuse eelnõu täiendamine ja parandamine Riigikogus tekitavad olukorra, et me võime juba aasta pärast öelda, et tekkimas on ettevõtjate jaoks selgem ja arusaadavam jäätmekäitlus ja taaskasutuskeskkond, nii nagu ka kõigi kodanike ja omavalitsuste jaoks.
See ongi minu poolt kõik.

Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Tõnis Kõiv.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Tõesti, jäätmemajanduses on regulatsiooni parasjagu ning jagub ka rahulolematust inimeste, ettevõtjate ja võib-olla ka riigi poolt vaadatuna. Siit üks lihtne küsimus, mis, ma eeldan, saab lihtsa ja lühikese vastuse. Mis selle konkreetse eelnõu seadusena vastuvõtmisel inimese jaoks paremaks, selgemaks ja lihtsamaks muutub?

Inimese jaoks muutub paremaks see, et ettevõtete omavahelised konkurentsitingimused ehk jäätmekäitlejate, pakendiringeldajate ja taaskasutajate omavahelised suhted muutuvad ärilises mõttes selgemaks. Loodetavasti vähendab see nende ettevõtete vahelisi pingeid, mille tulemusena ettevõtete endi tegevus ehk vajalike konteinerite paigutamise võime ja muu selline paraneb. See toimub loodetavasti, me ei tea seda täpselt.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Ma küsin analoogsel teemal. See eelnõu aitab ühtedel taaskasutusorganisatsioonidel saavutada paremat positsiooni teiste suhtes. Aga tegelikult on ju kõik saanud akrediteeringu ja täidavad seadusi. Seletuskirjas on toodud põhjendus, et selle eelnõu vastuvõtmise korral läheks hind odavamaks. Ma julgen öelda vastupidist. See hind, mis praegu on, on jäätmekäitlemise eest liiga kõrge ja kui me rühime monopoli suunas, siis on olukord pigem vastupidine. Miks sa arvad, et selle eelnõu vastuvõtmise korral hind ei lähe kõrgemaks, et just praegune olukord aitab hinda tõsta?

Tegelikult olin ma üllatunud keskkonnakomisjonis toimunud arutelul väljatulnud probleemide ulatuse üle. Julgen öelda, et see eelnõu võimaldaks teha mitmeid täiendusi, mis laiendaksid regulatsioonide ulatust selliselt, et see hinnamõju oleks oluliselt selgem. Me ilmselt plaanime neid ja soovitan teistelgi neid teha. Millised on meile teadaolevad faktid juhtude kohta, kui jäätmekäitleja on olnud samas enamushäältega taaskasutusorganisatsiooni omanik? Olukord on selline, kus jäätmekäitleja on klientidele teinud pakkumisi, mis on oluliselt odavama hinnaga kui avalikult väljakäidud hind, jäätmekäitleja omanduses oleva taaskasutusorganisatsiooni poolt teatatud hind. Kõnealuses valdkonnas peavad praegu järelevalvet Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnainspektsioon. Me näeme täiesti selgelt ja pärast keskkonnakomisjonis toimunud arutelu see veendumus mul vaid süvenes, et tegemist on valdkonnaga, kus järelevalvega peaks tegelema pigem Konkurentsiamet, juhul kui seadustekstid ei muutu selgemaks ja arusaadavamaks. Kuna meil ei olnud enne selle eelnõu esitamist laiaulatuslikku teavet või arusaama konfliktidest, me saime seda teada keskkonnakomisjonis, siis minu üleskutse on teha kõnealuse eelnõu menetluse käigus täiendusi ja pidada diskussioone. Nagu ütlesin, esimene võimalus saada laiemat teavet selles valdkonnas tegelikult toimuva ja reguleerimist vajavate küsimuste asjus on homme siinsamas Riigikogu konverentsisaalis toimuv ajurünnak koos jäätmekäitlejatega. Ma kinnitan, et me oleme olukorras, kus iga tükk uut teavet või arusaama probleemi kohta on teretulnud, selleks et see eelnõu täidaks oma eesmärki ja saaks vastavalt täiendatud.

Igor Gräzin, palun!

Oleks praegu majanduslik olukord teine, siis jätaksin ma selle küsimuse esitamata, aga kuna ta on selline, nagu ta on, siis ma küsin. Sellel seadusel on kaks poolt. Ühelt poolt on see riigieelarve seisukohalt võimalik sissetulekuallikas, me saame rikkumisi ära hoida, kokku hoida, trahvida, see on üks võimalus. Teine pool on see, et igasugune organiseerimine, sealhulgas käitluse korraldamine, on selgelt täiendav töökulu. Ma ei tea, kas see on suur või väike. Kas sa oled mõelnud, mispidi mõjub see nüüd eelarvele? Kas see seadus tuleb lisakoormaks või on ta eelarvele kergenduseks või need kergendused ja raskendused teevad lõpuks kokku nulli?

Ma arvan, et see eelnõu eelarvet ei mõjuta. Pigem võiks ta mõjutada eelarvet positiivses suunas, kuna selgendaks suhteid just nimelt selles ettevõtlusvaldkonnas, mis on maksutulu allikaks. Loomulikult, sellesama arutelu käigus Keskkonnaministeeriumis tulid ilmsiks paljudki jäätmemajanduse aspektid, mis on riigi tulusid mõnevõrra vähendanud. Näiteks asjaolu, et nendelt ettevõtetelt, kellel on kohustuslik materjalide taaskasutusmäär täitmata jäänud, n-ö maksu sissenõudmine võib nurjuda, juhul kui see ettevõte on suuteline tekitama tõendi selle kohta, et ta on tagantjärele selle probleemi likvideerinud. Selle kohta on olemas isegi kohtuotsus. Ma arvan, et mõnes mõttes on paljudel juhtudel siin tegemist Pandora laeka avamisega. Aga loodame, et kui seda tüüpi laekast on kõik need kollid ja tondid välja lennanud, siis see lahendus, mille me siin lõpuks saavutada suudame, on kõigi tarbijate jaoks ratsionaalne, reguleerib lõppkokkuvõttes ära ettevõtteid puudutava seadustiku sel moel, et see on riigieelarvele lõppkokkuvõttes kasulik ja et me sealjuures täidame ka oma kohustuse keskkonna ees.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Ma olen nõus ja olen ka aru saanud, et praegune probleem on põhimõtteliselt  kontroll taaskasutusorganisatsioonide üle, kes on sisuliselt saanud monopoolse seisundi, nad kuritarvitavad seda tihti ja tekitavad kulusid, mida tegelikult ei peaks olema. Kõik selle maksab kinni tarbija, inimene, kes kaupluses käib ja maksab iga pakenditoote eest rohkem kas pool krooni või vastavalt sellele, mis see tasu on, ilma et ta seda teaks. Igal juhul toetan seda, et seda seadust peaks täiendama ja tugevalt täiendama. Küsimus on ainult selles, et parandusettepanekute esitamise tähtaeg on 25. november. Selle aja jooksul ei jõua ju tegelikult midagi sisulist teha. Mismoodi see ajagraafik plaanis on või kuidas tegeliku sisuga edasi minna, et sellest tuleks tõesti asjalik seaduseelnõu?

See ajagraafiku lühidus oli ka üks põhjusi, miks me näiteks kutsusime selle arutelu kokku juba homseks, kuigi aega selleks oleks olnud alles detsembri alguses. Ma arvan, et siin võiks kõne alla tulla see, et kui ka nendest homsetest ajurünnakulistest aruteludest kasvab välja mingisugune selgem pilt, selgem terviklahendus, siis on komisjoni asi menetlustähtaega pikendada. Iga põhjendatud aspekt, mis ilmsiks tuleb, kinnitab ilmselt seda Riigikogu menetluse pikendamise vajadust. Meie lihtne, algne eesmärk oli selles lootuse kontekstis, et see on üks võtmeküsimusi selle probleemi lahendamisel. Nagu näha, kasvas see arutelu käigus oluliselt suuremaks seostehulgaks, nagu sa ka ise tead.

Suur tänu, ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Erki Noole!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatas Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon 15. oktoobril, oli arutlusel 26. oktoobri keskkonnakomisjoni istungil. Seaduseelnõuga on kavandatud teha pakendiseaduses kolm muudatust, eesmärgiga täpsustada taaskasutusorganisatsioonile esitatavaid nõudeid ja välistada jäätmekäitleja valitsev mõju taaskasutusorganisatsiooni suhtes. Eelnõuga püütakse ennetada ja vältida olukorda, kus jäätmemajandus ja ka taaskasutus võivad muutuda monopoolselt domineerivaks majandusharuks ning kaoks kontroll jäätmekäitlushindade üle.
Istungil olid komisjonile selgitusi andmas Riigikogu liige Marek Strandberg ja Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. Keskkonnaministeeriumi esindaja viitas eelnõu liigsele pinnapealsusele ja temaatika liiga kitsale käsitlusele. Ta tegi ka mõningaid täpsustusi. Seaduses peaks täpsustama pandiorganisatsiooni mõistet, sealhulgas täiendama seadust pandiorganisatsioonile esitatavate nõuetega, näiteks akrediteeringute tähtajalisus (praegu on need tähtajatud), liikmesuse osaline regulatsioon jne. Lisaks viitas ta probleemidele seoses järelevalve, pakendijäätmete aladeklareerimise ja sisulise kogumisega. Eelnõu esitaja esindaja arvates võiks seda teemat edasi arendada erinevate eelnõude esitamise ja menetlemise kaudu.
Lõpetuseks, keskkonnakomisjon otsustas 2009. aasta 26. oktoobri istungil teha Riigikogu täiskogule ettepanek lõpetada pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ja määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. november s.a kell 16. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Kas sinu mäletamist mööda esitas Keskkonnaministeeriumi esindaja oma arusaama sellest, millal ministeerium ise võiks kõnealuse jäätme- ja pakendimajanduse vajalikud regulatsioonid esitada, või kas Keskkonnaministeeriumi esindaja näitas üles sisulist initsiatiivi sellega tegelda või viitas sellele, et nad on selle probleemi lahendamisega juba tegelnud?

Sel hetkel ei olnud meil ametlikku Keskkonnaministeeriumi seisukohta. Tänaseks on meil ministeeriumi seisukoht olemas. See põhimõtteliselt toetab algatust, küll viidates võib-olla mõningatele puudustele või asjadele, mida muudatusettepanekutega võiks täpsustada.

Mari-Ann Kelam, palun!

Suur tänu! Austatud härra Nool! Mulle tundub, et see algatus on iseenesest väga hea ja eesmärk on väga õilis. Aga me kuulsime härra Strandbergi ettekandest ja vastustest küsimustele, et sõna "loodame" kõlas väga tihti. Jääb mulje, et on ikka natuke ebamäärane, kuidas see kõik välja kujuneb. Kas teile tundub, et selle seaduseelnõuga peaks veel tööd tegema, ja kuidas te hindate selle eelnõu küpsust?

Aitäh! Kindlasti tuleb sellega edasi töötada. See on üldse väga keeruline valdkond. Kui rääkida pakendiseaduses tehtavatest muudatustest (see tuli ka Keskkonnaministeeriumi märgukirjast välja), siis siin on näiteks sõnad "kelle peamiseks tegevusalaks on", mis on väga umbmäärane või mis ei ole õiguslikult korrektne. Variandina võiks pakkuda "põhitegevusala". Teiseks on eelnõu punktides kasutatud väljendit "valitsev mõju", mis pakendiseaduse mõistes on sisuliselt määratlemata ja annaks võimaluse väga paljudeks tõlgendusteks. Valitsev mõju on küll mõistena välja toodud konkurentsiseaduses, aga seda on väga keeruline kanda sellesse seadusse üle. Ma arvan, et see on selline valdkond, mis nõuab väga tõsist tähelepanu ja eri fraktsioonide tõsiseid mõttetalguid. Nagu eelkõneleja juba ütles, homme on esimene nõupidamine mitmete organisatsioonidega. Loodame, et ka sealt tuleb mõningaid ideid.

Mari-Ann Kelam, palun!

Suur tänu! Ma loodan ka, et see algatus on stimuleeriv ühiskonnale või ka Keskkonnaministeeriumile, et paremini ja kiiremini tegutseda, et asjad oleksid rohkem läbi mõeldud. Praktikas tuleb välja, et väga palju seadusi, mis me vastu võtame, on vigased ning jälle ja jälle tuleb neid parandada. Aga homse kohtumise kohta võiks täpsemalt teatada, kellele see on mõeldud, kus ja mis kell toimub. Seda oleks võib-olla pidanud küsima härra Strandbergi käest, aga äkki sina ka tead.

Kahjuks ei oska ma väga täpselt öelda, kes seal osalevad ja kes sinna kutsutud on. Seda me saame väljaspool saali küsida Marek Strandbergi käest. Kuid tulles küsimuse alguse juurde, siis Euroopa Komisjoni lõimumisprojekti (twinning contract) raames, mis oli väga suur ja kallis projekt, on tehtud väga palju ettepanekuid, mida ei ole siiamaani eri seaduste tegemisel kasutatud. Loodetavasti tulevad mõned ettepanekud muudatusettepanekute näol ka siia saali.

Suur tänu, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 594 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 25. novembri kell 16. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud ja esimene lugemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Jõudu teile teie töös!

Istungi lõpp kell 10.28.