Tere päevast, lugupeetud Riigikogu ja valitsusliikmed! Alustame infotundi. Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 53 Riigikogu liiget, puudub 48. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Jaak Aaviksoo, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Alustame esimese küsimusega. Palun, kolleeg Toomas Varek, küsimus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister! Eesti majandus on viimase paari aastaga 10%-lisest majanduskasvust läinud 15%-lisse majanduslangusesse, eksport on kahanenud rohkem kui 30%, import on vähenenud ligi 40%, töötus on üle 10%. Valitsuse tegevusetus ja vähene sekkumine on viinud ettevõtluse raskesse olukorda. Paljud ettevõtted on tegevuse lõpetanud, inimesed on jäänud ilma sissetulekuta. Käesoleva aasta 10. veebruaril kiitis valitsuskabinet heaks minister Partsi esitatud 6,1 miljardi kroonise tugipaketi ettevõtete toetamiseks. Miks valitsusel tänaseks pole riigi majanduse elavdamise strateegiat ega programmi?

Aitäh! Kust te võtate, et valitsusel puudub strateegia ja programm? Te ütlesite ise oma küsimuses, et meil on ettevõtluse tugipakett, mis on muide ainult üks osa valitsuse strateegiast, kuidas kriisiga hakkama saada, kriisist väljuda, majandust elavdada, töökohti hoida ja töökohti luua. Ettevõtluse tugipakett on üks selline konkreetne näide.

Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Ma jätkan ikkagi sama teemat. Seda tugipaketti ei ole kuskil näha ega tunda. Kui see välja käidi, siis oli kirjas viis meedet, meetmete rahaline väärtus 6,1 miljardit, riigi panus 1,7 miljardit ja te prognoosisite 1330 ettevõtte toetamist. Jah, meil on olemas KredEx, EAS, arengufond, vastu on võetud saneerimisseadus ja menetlusse tuleb eelnõu 565, ekspordi riikliku tagamise seadus. Kuid neid meetmeid ei ole tänases ettevõtluses tunda, kõik ettevõtted ei lähe oma saneerimisprogrammidega nii libedalt edasi ja toetused lihtsalt ei tule ettevõtlusse.

Aitäh! Tundub, et te elate kuskil teises riigis! Räägime faktidest. Mis puudutab ettevõtluse tugipaketti, mis oli ennekõike suunatud sellele, et Eesti ettevõtted saaksid hakkama oluliselt muutunud finantsturgude tingimustes, on praegu turul avatud. Selle läbiv mõte oli loomulikult, et elujõulised ettevõtted suudaksid kohaneda, hoida selle  abil olemasolevaid töökohti ning käivitada ka uusi investeeringuid uute töökohtade loomiseks. Ettevõtluse tugipaketis on kõik meetmed rakendatud. See on õige, et ekspordi tagamise seaduse eelnõu, mis oluliselt laiendab eksporditagatiste süsteemi ja võimalusi, peaks tugevdama Eesti eksportivate ettevõtete hakkama saamist kujunenud olukorras, on Riigikogus. Ma loodan, et see seadus võetakse kiiresti vastu ja siis me võime öelda, et kogu ettevõtluse tugipakett on täies mahus turule avatud. See on punkt üks.
Punkt kaks. Vaadake neid ettevõtlusele suunatud programme, mida me rakendame EAS-i kaudu. Vaadake neid rahalisi numbreid, me töötame planeeritust või isegi heal ajal planeeritust tunduvalt intensiivsemalt. Kui te küsite, miks siis töötus kasvab, siis see on järgmine küsimus. Me oleme majanduskriisis, kus me peame arvestama, et toimub majanduse mõningane ümberstruktureerimine. Jah, tõepoolest, töökohad kaovad, kuid samas neid ka tekib. Me peame arvestama, et kujunenud olukorras, kui me vaatame ka lähi- või tulevikuperspektiive, ei teki töökohad nii kiiresti, kui nad kaovad. Aga selle suunas tuleb tööd teha.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Ka mina elan ikka jätkuvalt edasi Eesti riigis ja arvan, et olen asjadega kursis. Midagi ei ole teha, töötus kasvab ja maksusid laekub meie eelarvesse vähem, kuid neid aukusid püütakse siin katta hoopis teiste meetoditega. Minu järgmine küsimus. Te olete üldkoosolekuks kõikidele riigiosalusega ettevõtetele ja seega nende ettevõtete nõukogud, juhatused arvestavad teie seisukohti. 21. septembri Eesti Päevalehes oli välja toodud, et valusate kärbete asemel soovivad rahandus- ja peaminister ühekordsete tulude suurendamist 1,7 miljardi krooni ulatuses, seda täiendavate dividendidena Eesti Energiast, Tallinna Sadamast ja Eesti Raudteest. Kas riik on siis ikka halb omanik või on tänane valitsus ühepäevaperemees? Miks teie, härra minister, toetate selliseid arvamusi ja keerate nende ettevõtete arengukavad pea peale?

Aitäh! Ma loodan, et riik ei ole halb peremees, ja ei ole ka mina ega mu kolleegid mingid ühepäevaperemehed. Kui rääkida nendest ettevõtete dividendidest, siis me oleme püüdnud vaadata ka dividendide positiivset mõju riigieelarve positsiooni parandamisele. Kusjuures riigieelarve positsioon, härra Varek, on väga tähtis komponent, kui me räägime majanduse elavdamisest, töökohtade loomisest, vaata et kõige olulisem. Kui me sellest endale aru ei anna, siis me teeme suure vea. Dividendide puhul me peame suutma viia kokku kaks asja. Üks asi on ettevõtete n-ö tegutsemisvõimekus vastavates valdkondades – need ettevõtted tegutsevad ju teatud majandusvaldkondades –,  hakkama saamine nendes valdkondades ja konkurentsivõime mittepärssimine. Ja kui see on võimalik, siis juhul kui dividende on, peaksime loomulikult kasutama neid ka riigieelarve positsiooni toetamiseks. Me oleme põhimõtteliselt saanud sellise kokkuleppe Eesti Energia puhul, kusjuures oleme saavutanud kolmepoolse kokkuleppe. Lisaks sellele, et need kaks esimest tingimust on täidetud, oleme suutnud langetada ka otsused, mis puudutavad meie energeetika arengukava. Ma mõtlen siin ennekõike põhivõrgu eraldamist Eesti Energiast, mis on strateegiline otsus, mis on pikaajalise mõjuga otsus.
Tallinna Sadama osas on meil jätkuvalt vaidlused õhus. Seni mingisugust lahendust selles osas ei ole. Kui lahendus tekib, siis on see võimalik. Kui sellist lahendust ei tule, kui ettevõtte tegevus mingilgi kujul saab kahjustatud, siis mina üldkoosolekuna seda kindlasti toetada ei saa. Aga me otsime seda lahendust, mõtleme, milline see võiks olla.

Head kolleegid, nüüd kohapealt registreeritud küsimused. Kuna see teema on väga huvitav, siis üheksa küsimust, rohkem ma ei saa lubada. Palun kõigepealt Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma olen pidanud teid väga otsekoheseks inimeseks ja seetõttu loodan saada teie käest ka otsekohese vastuse Eesti Telekomi aktsiate müügi kohta. Kas tõesti on majandusolukord täna nii hull, et riik peab loobuma ühest kõige paremast aktsiast börsil, peab loobuma aktsiast, kus aktsionäride arv on viimasel ajal kasvanud. Ma nimetaksin Telekomi aktsiaid isegi Eesti rahvusaktsiateks ja kindlaks kassavooks riigile. Kas olukord on tõesti praegu nii hull, et TeliaSonera on sundinud Eesti riigi odavale väljamüügile? Minu küsimus on selline: kas te olete kindel, et Eesti Telekomi aktsiate müük on praegu valitsuse kõige õigem otsus?

Aitäh! Kõigepealt, Eesti riiki ei ole mitte keegi sundinud. TeliaSonera saab teha pakkumisi, nagu ta on ka teinud. Ta on teinud seda ka varem – 2004. aastal, millal riik, arvestades kõiki asjaolusid, ei võtnud seda pakkumist vastu. Praegu on teistsugune olukord, on jälle pakkumine ja valitsus võttis seisukoha, et me saame seda pakkumist aktsepteerida kolmel tingimusel. Ma arvan, et korrektne on, kui täpset informatsiooni annab siin rahandusminister. Valitsuses me hakkame seda lõplikult otsustama neljapäeval. Põhimõtteliselt saime nende kolme tingimuse suhtes teatud mõttes rahuldava tulemuse. See on alati kaalumise koht, kas hoida sellist pikaajalist finantsinvesteeringut. Kusjuures ma ütlen veel kord, et need argumendid, mis eile kõlasid, kus räägiti rahvaaktsiast, kuldmunast, meeletust strateegilisest koostööst ja sellest, et kui riik väljub väikse passiivse aktsionärina, siis see kõik katkeb ja varsti me ei saa enam telefonigagi helistada – ime, et seda argumenti pole veel kõlanud –, ei ole adekvaatsed! Kui kaaluda plusse ja miinuseid, siis ma pigem arvan, et see on riigi poolt praegu mõistlik samm, eriti arvestades seda, kui me saame sellega märgatavalt parandada oma eelarvepositsiooni ja loome endale siin olulise perspektiivi.
Teine oluline asi (see on vastuseks ka härra Varekile): ma arvan, et me peame vaatama ka signaale. Asjaolu, et TeliaSonera, kelle näol on tegemist suure ettevõttega, paigutab praegu  Eesti majandusse sellises ulatuses raha, on jälle sama positiivne, nagu oli näiteks Ericssoni investeering kuu aega tagasi, mis lõi 1200 töökohta, enamik neist Lasnamäel. Seda ei maksa ka tähelepanuta jätta, kus töökohad on. Nii et kui neid asjaolusid kaaluda, siis on mõistlik sellele tehingule minna.

Lugupeetud minister! Aeg on läbi. Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Ma annan teile võimaluse sel teemal edasi rääkida. Eesti Telekomi hädamüük, mis tähendab stabiilsest rahast ilmajäämist järgmistel aastatel, on tingitud üsna palju ka sellest, et suvel ju valitsuse tegevus praktiliselt seisis. Peaminister võttis kogu aeg puhkust ja lisapuhkust, ministritel olid asendajad ja nendel omakorda asendajad. Loomulikult olid takistuseks ka koalitsioonisisesed nääklemised. Samuti andis lisapuhkust probleemi tekitamine Siim Kallase ümber, et siis ajakirjanduse tähelepanu nagu kõrvale juhtida. Kas poleks otstarbekam tegelda eelkõige ikkagi töötuse vähendamisega, mis annaks riigikassasse makse, kui tegelda järjekordselt riigivara müügiga?

Aitäh! Teie küsimuse sissejuhatavas osas oli enamikul juhtudel teie suvaline interpreteering  – ma pean silmas puhkusi ja tohutult nääklevat koalitsiooni. Ma julgen öelda, et koalitsioon töötab, arvestades üsna keerulisi olusid, päris hästi. Ütlen seda täitsa objektiivselt, olles küll ise selle sees. Otsitakse lahendusi unikaalses olukorras, et Eesti väljuks sellest majanduskriisist tugevana, nii nagu kõik meie partnerriigidki neid otsivad.
Töötusest. Ma loodan, et proua Tuusil ei ole jäänud tähelepanuta asjaolu, et me oleme valitsuses saanud maha otseselt tööhõivele või tööturule suunatud meetmete paketiga. Üks asi oli 700-miljoniline rahaeraldis selleks, mida me saame töötukassa kaudu teha – täiendavad võimalused töökohtade loomiseks jne. Ma loodan, teil ei jäänud tähele panemata, et me oleme haridusse suunanud lisaraha, et inimesed, kes on jätnud oma haridustee pooleli, saaksid seda jätkata. See on väga oluline! Ma loodan, et te ei ole jätnud kahe silma vahele ekspordi tõhustamise ja välisinvesteeringute meelitamise tegevuskava kolmeks aastaks. See on selleks, et meie ettevõtted tõepoolest suudaksid rohkem vaadata välisturgudele, uurida välisturgude võimalusi ja et me töötaksime välisinvesteeringutega. Siia juurde veel muud asjad. Neid tegevusi on hästi palju ja mul on väga hea meel, et selle kõrval saavad valitsuse liikmed ja saate ka teie võtta hetkeks puhkust, natuke kosuda ja tulla siis energiliselt töö juurde tagasi. Ka sellel ajal on vaja puhata.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Minu poole pöördusid Tallinna Mustamäe linnaosa korteriühistu liikmed tõsise probleemiga – 1. juulist on iga kuu järsult tõusnud küttehind. Kuna küttehinna kooskõlastab ja kinnitab tulenevalt kaugkütteseadusest Konkurentsiamet, pöördusin teabenõudega Konkurentsiameti poole, et saada selgitust, miks küttehind on järsult tõusnud. Vastuseks sain, et hind tõusis 1. juulist alljärgnevatel põhjustel: suur kütuseaktsiisi tõus 1. juulist, võrguteenuse hind 1. juulist, maagaasi sisseostuhinna ja käibemaksu suurenemine 1.  juulist. Kuna need otsused, mis on järsult mõjutanud soojahinna tõusu, on tehtud tänase Riigikogu koalitsiooni ja roheliste häältega ning Vabariigi Valitsuse ühisel või majandusministeeriumi hallatava asutuse otsusel, mitte aga Tallinna Linnavalitsuse otsusega, siis on mul küsimus teile: milliseid meetmeid kavatseb tänane koalitsioon, kuhu ka teie kuulute, ja majandusministeerium võtta, et soojuse piirhinda alandada, eriti olukorras, kus küttevõlad on kasvanud 4 miljonilt 7,5 miljonile?

Palun küsimusega jääda minuti sisse ja vastusega kahe minuti sisse!

Aitäh! Te jätsite selles küsimuses meie headele Mustamäe elanikele kõige olulisema asja ütlemata. See on Tallinna linna tegemata jätmine. Tallinna linn korraldab küttemajandust – millised ettevõtted seal tegutsevad, millise efektiivsusastmega, milliseid kütuseid nad kasutavad, mil määral Tallinna linn töötab koos korteriühistutega, et nad algataksid oma korterite renoveerimise projekte jne.
Mida riik saab teha? Riigi esimene asi on see, et meil tegutseks Konkurentsiamet. Et  hinnakontroll oleks tõepoolest reaalne ja mitte ühtegi põhjendamata hinnatõstmist ei oleks. Kui rääkida soojatootjatega üle Eesti, siis on kuulda üha rohkem nurinat väga tugeva Konkurentsiameti üle. Ma usun, et see kehtib ka nende ettevõtete kohta, kes Tallinna elanikele sooja toodavad ja seda teenust pakuvad. See on väga tähtis. Miks see on tähtis? Sest ega me ei saa lasta ettevõtetel ka pankrotti minna. Kujutame ette, et võtame need ettevõtted munitsipaalettevõteteks ja hakkame siis maksumaksjate raha eest tootma. See  ei ole ka võimalik.
Teine asi, mida soovitaksin kõigile inimestele, on kortermajade energiatõhususe programm. Me oleme avanud programmi 800 miljoni krooni ulatuses. Sõltuvalt rekonstrueerimisprojektist on perekonnal võimalik soojaraha kokku hoida minimaaltaseme puhul keskeltläbi 20–30%; kui teha kortermaja renoveerimise projekt kõikidele nõuetele vastavalt, siis kuni 50%. Ma arvan, et see on tegelikult asi, kus lisaks riigile ja valitsusele peaks ka linn hakkama tööle, et aidata korteriühistutel saavutada kokkulepped, kasutada neid rahalisi võimalusi, mida riik on pakkunud, ja hakkama siis investeerima. Ja sellega me saavutame tegelikult hinna languse. See, et gaasihind kõigub ja meie seda ei kontrolli – teil ei ole mõtet sellega võidelda ja selles osas ei maksa mind süüdistada.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh! Hea minister Juhan Parts! Ma olen teiega ühte meelt, et ettevõtted selle jaoks ongi, et omanikule tulu teenida ja dividenditulu tuleb mõistlikult võtta. Minu arust on mõistlik, et Eesti Energialt võetakse ära see tulu, mis on teenimatult saadud, lihtsalt hinda tõstes. Aga ma ei ole kuidagi seda meelt, et Tallinna Sadamalt, mis hakkab juba sellest pronksiöö löögist toibuma, tahetakse järgmisel aastal 800 miljonit dividende võtta. Kas teie arvates see 800 miljonit on õige summa? Kas see ei pane Tallinna Sadamat pikaks ajaks põdema ega vii teda konkurentsist välja?

Aitäh! Ma tahaksin siin kaitsta meie kolleegi rahandusministrit. Mitte keegi Eesti Vabariigis ei ole tahtnud võtta Tallinna Sadamalt järgmisel aastal 800 miljonit dividende. Dividende saab välja võtta maksimaalselt selles ulatuses, mis on ärikasum. Me näeme Tallinna Sadama puhul suurusjärku 300 miljonit, mitte rohkem. Me oleme traditsiooniliselt planeerinud Tallinna Sadamale dividende keskmiselt 100 miljonit aastas. Nii et me räägime järgmise aasta puhul võimalusest võtta 200 miljonit krooni lisaks. Me peame seda kalkuleerima mitmete asjaolude tõttu ja ennekõike selle tõttu, et Tallinna Sadam suudaks oma investeerimisprogrammi täita, investeerimisprogrammi peatamine või konserveerimine ei ole mõistlik tegevus. Me peame vaatama, et see Tallinna Sadama majandustegevust ei kahjustaks, arvestades, et Tallinna Sadam investeerib ka praegu paljuski laenukapitali peal. Need on need asjaolud, mida tuleb silmas pidada. Ja loomulikult, kui me selliseid otsuseid teeme, peame vaatama ka selle ettevõtte, konkreetselt siis Tallinna Sadama kaugemaid perspektiive, seda, millised on turu taastumise uued võimalused, et ettevõte oleks jätkusuutlik ja tegelikud investeeringud oleksid tasuvad. Siin on terve pakett tegureid, mida tuleb arvestada, mille kallal tuleb töötada. Lihtsalt demonstratiivselt teatada, et mitte mingil juhul – nii ka ei saa. Siin on teatud võimalused ja ma arvan, et riigi raha seisukohast on meil praegu iga kroon oluline. Võib-olla see maht ei ole maksimum, võib-olla on seal ka midagi vahepealset võimalik.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Tänan, proua esimees! Austatud härra minister! Kas Eesti majanduse olukord on tõesti nii halb, et riigil tuleb hakata korraldama hiidlastega inimkatseid koodnimetuse all "Elu võimalikkusest Hiiumaal ühe parvlaeva tingimustes"?

Aitäh! Ma pean tunnistama, et olen suhelnud viimase nädala jooksul paljude hiidlastega, hiidlaste kogukonna mitmete liikmete, liidrite ja eestkõnelejatega. Ja nii halvasti ei ole keegi veel Eesti riigi kohta küsinud, nagu teie, härra Kotkas, küsisite. Ma rääkisin sellest asjast ka esmaspäeva õhtul, loodetavasti paljud hiidlased vaatasid ETV-d. Teil ei ole mõtet täna enam tühja tuult tallata ega hirmutada oma kaassaarlasi sellega, nagu tahaks riik hiidlastega inimkatseid teha. Mitte mingil juhul! Eestis on üks Hiiumaa, maailmas on üks Hiiumaa, mingisuguseid otsuseid hiidlaste seljataga ei langetata. See, et Hiiu maavanem peab vedajaga läbirääkimisi, on hästi vajalik. Mina majandusministrina tahaksin näha, et need ei oleks mitte möödarääkimised, vaid oleksid läbirääkimised. Hea oleks, kui need läbirääkimised lõppeksid ühise ettepanekuga ministrile, mida saab kinnitada või tagasi lükata. Kui kokkulepet ei saavutata, siis ma vaatan, mis on mõlema poole argumendid. Aga selle, millest ma lähtun, ütlesin ma praegu välja. Me ei tee mingeid inimkatseid, nii nagu teie seda ette kujutate.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab ikkagi Telekomi aktsiate müüki. Rahvaliidu arvates peaks selle küsimusega tulema küll Riigikogu ette, et anda otsustusele laiem kandepind, et teised poliitilised jõud saaksid selles otsustuses samuti sõna võtta. Telekomi aktsiate müüki on põhjendatud ka sellega, et raha vajatakse riigieelarve positsioonide parandamiseks, kuid ma väidan, et see ei paranda positsioone, vaid isegi halvendab. Minu küsimus on: kes on olnud Telekomi aktsiate müügi nõustaja, kes on selle nõustamise eest tasunud ja kui palju ning kui suur on kasu kokku?

Aitäh selle konkreetse küsimuse eest! Ma arvan, et seda tuleks täpselt küsida Rahandusministeeriumi käest. Ma tõesti ei tea, me oleme saanud Rahandusministeeriumi kaudu tõenäoliselt mitmesugust nõu. Ma jään sellele vastuse võlgu. Valitsusele on andnud nõu rahandusminister ja tuginedes sellele oleme arvestanud mitmesuguseid asju. Ma kinnitan, et kabinetisiseselt on kaalutud erinevaid stsenaariume, on kaalutud mitmeid variante. Seda otsust ei ole kindlasti tehtud uisapäisa, nagu te püüate oma kommentaarides välja tuua. Ma julgen arvata, et Eesti seaduste kohaselt ei kuulu selline väikeaktsiate paki müümine kindlasti Riigikogu pädevusse ja tõenäoliselt ei ole börsiettevõtte puhul Riigikogu kaasata päris võimalik. Küsimus on tõepoolest selles, kas Riigikogu usaldab valitsust või ei usalda. Valitsuse asi on seda tehingut maksimaalselt selgitada ja loomulikult püüab see, kellel on kõrvad ja need on puhtaks pestud, kes ei ütle iga asja peale "ei" ega taha kohe kritiseerida, mõista. Muide, ma täiesti aktsepteerin, et on võimalik esitada kaalutlevaid argumente, kas ikka oli mõistlik seda otsustada, ma täiesti jagan seda seisukohta. Aga neid otsuseid tuleb praegu langetada, plussid ja miinused ritta panna, ja kui plusse on rohkem, siis tuleb lähtuda sellest.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Millises järgus on praegu Tartu maantee Aruvalla–Kose teelõigu projekteerimine? Millised on seal probleemid, millal algab selle teelõigu ehitus ja millal see lõpeb?

Riigihange käib, kui riigihange läheb edukalt, siis ma loodan, et 2010 algab ehitus. See on lühike vastus. Raske on prognoosida. Ma kujutan ette, et see on siiski 13 km või lausa 14 km uut trassi, ehk siis ehituseks läheb ikka kaks-kolm aastat. Aga praegu me liigume selles graafikus.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud minister Parts! Süüdistades Vabariigi Valitsuse tegemata jätmistes ja tänases 16%-ses majanduslanguses Tallinna linna, te näitate lihtsalt oma jõuetust ja ei vabanda kuidagi seniseid tegemata jätmisi. Möödunud nädalal esines siin Riigikogu ees aastaaruandega arengufondi juht. Telekomi aktsiate äravõtmise ja müügiga te küll üritate seda eksperdikogu välja suretada, kuid tegelikult tasuks teil eksperte kuulata. Arengufondi juht juhtis tähelepanu sellele, et majanduslangusest väljuvad riigid otsivad oma majandusele uut hingamist, näitena toodi Soome, kes investeerib, mitte ei tegele vaid kärpimisega. Teie lubasite üle seitsme kuu tagasi ettevõtete tugipaketti mahus 6,1 miljardit krooni. Seitse kuud on möödunud, kus see 6,1 miljardi kroonine pakett on?

Aitäh, hea küsija! Ma just härra Varekile vastasin, ta alustas sellestsamast küsimusest. Kordan veel kord üle: ettevõtluse tugipakett on turule avatud, väga suures osas on see raha ka reaalselt majanduses. Nii et te olete midagi kahe silma vahele jätnud. Kordan ka üle, et teil on võimalus panustada selle tugipaketi lõplikku rakendamisse. Ekspordi tagamise seaduse eelnõu, mis laiendab seniseid riigipoolseid ettevõtetele pakutavaid ekspordigarantiisid, on Riigikogus. Teil on võimalik luua siin igasuguseid koalitsioone, et see eelnõu kiiresti ära menetleda. Mina majandusministrina kindlasti tervitaksin seda. Sellisel juhul saavad ka Euroopa Liidu turule mineva ekspordi garantiid meie ettevõtetele õige pea võimalikuks.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, austatud juhataja! Austatud minister! Ka minu küsimus puudutab Eesti riigi osalust Telekomis, selle müüki. Te ütlesite sellel teemal, et teatud mõttes on rahuldav tulemus. Äkki te avate ka Riigikogule, mis selles müügis siis Eesti riigi jaoks head on ja mis teile muret valmistab.

Positiivne on kindlasti kokkulepe 2009. aasta täiendavate dividendide osas ja kolmeaastane kokkulepe Telekomi dividendipoliitika osas. See on positiivne. Lisaks on positiivsed TeliaSonera kavatsused, mis väljuvad sellest ülevõtmispakkumisest: kavatsused investeerida ja see, kuidas nad näevad konkreetselt ettevõtte tulevast arengut.
Me võime arutleda – selline arutamine käib turumajanduses alati –, kas hind, mida pakuti, see alghind 93 krooni aktsia kohta, on piisav või mitte. Ma usun, et selle üle me jäämegi teatud mõttes arutlema, sest hind on selline, nagu ta parajasti turul on. Me peame vaatama ka kõiki muid tingimusi. Üks argument, mida mitmed on esitanud, on see, et vaadake, me oleme saanud aastate jooksul pidevalt nii palju dividende. Me peame arvestama ka seda, et tervikuna Eesti riigi võimalused Telekomis dividendipoliitikat otsustada on väiksed, peaaegu et olematud. Meile kuulub seal 27% koos arengufondi 3%-ga. Ja me peame silmas pidama TeliaSonera üldisemat dividendipoliitikat pikkadeks aastateks. Ma soovitan selle materjaliga tutvuda, TeliaSonera kodulehelt on näha, millest lähtub selle ettevõtte dividendipoliitika. Me peame ka seda arvesse võtma, kui me planeerime mingeid suuri rahavoogusid.
Õige on nende inimeste argument, kes ütlevad, et kui me vaatame Telekomi turgu laiemalt ja kogu Telekomi sektori arenguid, siis on täiesti selge, et see riigi n-ö strateegiline osalus ei olnud seal strateegiline. Aeg on praegu läbi.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Marek Strandbergilt kaitseminister Jaak Aaviksoole. Palun!

Hea kaitseminister! Afganistani operatsioonid on ilmselt ühed pikemalt kulgevad välisoperatsioonid Eesti sõjaväe ja kõigi muude jaoks. See on teada, et mida pikemaks läheb sõjaväeline operatsioon, seda paremini kohanevad mõlemad pooled. Kohalik pool, kellega seal tegeldakse, seda paremini. Kuna viimasel ajal on seal nähtavalt sagenenud kõikvõimalikud rünnakud liitlasvägede vastu, siis minu küsimus on: milliseid võimekusi teie ministrina peate vajalikuks või arendate selleks, et Eesti missioon ja Eesti sõdurid oleks Afganistani operatsioonidel paremini kaitstud?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, väekaitse Afganistani missioonil on äärmiselt oluline küsimus. Me näeme, et vastaspool on oma taktikat ja ka strateegiat modifitseerinud. Sagenenud on enesetapurünnakud, eriti rünnakud isevalmistatud lõhkekehadega, ja seetõttu tuleb ka Eesti kontingendi väekaitset vastavalt täiustada. Mis puudutab väekaitset, siis see koosneb mitmest komponendist ja äärmiselt oluline osa on selles väljaõppel. Tähtis osa on ka individuaalsetel ja kollektiivsetel kaitsevahenditel, olgu nendeks siis killuvest või soomukisoomus. Ma arvan, et nii väljaõppevõimaluste kui ka individuaalsete kaitsevahendite poolest on Eesti kontingent Afganistanis suhteliselt hästi varustatud ja seda ka võrreldes meist tunduvalt suuremate ja rikkamate partneritega. Küll aga olen ma palunud kaitseväel läbi viia niisuguse laiemapõhjalise uuringu, mis puudutab isetehtud lõhkekehade vastaseid tehnoloogiaid – neid, mida ka meie partnerriikides välja arendatakse ja mida me saaksime lisaks juba olemasolevatele väekaitsemeetoditele kasutusele võtta. Ma loodan, et lähiajal saame selles osas langetada konkreetsemaid otsuseid. Teatavasti on viimase aja rünnakutes Eesti kontingendi vastu kasutatud just nimelt isevalmistatud lõhkekehi ja edasiminek selles osas kasvataks kindlasti meie väekontingendi julgeolekut.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, esimene täpsustav küsimus!

Kas te oskate kommenteerida ka seda ajakirjanduses ilmunud väidet, et Kaitseministeerium on teatud hangete puhul jätnud märkimisväärsed rahasummad kasutamata? Kui see vastab tõele, kas siis see raha kasutamata jätmine võib olla põhjuseks, miks näiteks meie kaitseväe kaitsevõimekus, nagu te nimetasite, võib olla kehvenenud?

Eestis on üks märkimisväärne teaduslik-tehnilise arendustöö produkt, milleks on mobiilsidevahendite segajad, tuntud nimetuse IRIS all. Nende väljatöötamine ja Eesti kontingendi varustamine nende seadmetega on olnud edukas. Neid on olnud võimalik tarnida ka meie partneritele. Küll aga tuleb tunnistada, et see katab ainult ühe väga kitsa lõigu isevalmistatud lõhkekehade juures kasutatavast sütikutehnoloogiast. Paraku on põhiline osa viimasel ajal isevalmistatud lõhkekehasid n-ö surveplaadipõhised, mille vastu see segaja kahjuks ei toimi. Siin on meil läbivaatamisel mitte Eestis, vaid teistes riikides väljaarendatud tehnoloogiad, nn pinnaseradarid ja ma loodan, et selles osas saame mingeid konkreetseid järeldusi teha juba lähitulevikus.

Palun kuus kohapealt registreeritud küsimust! Kõigepealt kolleeg Mark Soosaar.

Lugupeetud juhataja! Hea kaitseminister! Kuulates seda dialoogi siin saalis, toob mu assotsiatiivne mälu esile tuntud Prantsuse filosoofi Gaston Bachelard'i tsitaadi tema teosest "Ruumi poeetika", kus ta ütleb, et kui inimene kuuleb kohutavaid hääli keldrist, siis ta tõenäoliselt põgeneb pööningule ja rahuneb seal. Kas praeguses sõjalis-poliitilises olukorras, kus president Obama on teatanud, et raketikilpi Ida-Euroopasse ei tule, Kaitseministeerium muudab oma fookust ja hakkab rohkem mõtlema sellele, kuidas me oma maad saaksime kaitsta ja milline oleks selle kaitse korraldamise kava?

Aitäh! Mis puudutab Ameerika presidendi või laiemalt Ameerika administratsiooni otsust mitte asuda välja arendama maapealse paiknemisega ballistiliste rakettide tõrje süsteemi Poolas ja Tšehhis, siis selles on kindlasti nii julgeolekupoliitiline, kaitsepoliitiline kui ka kitsamalt sõjaline komponent. Ma arvan, et kitsalt sõjalist komponenti vaadates ei ole Eesti julgeoleku seisukohalt põhjust neid ohtusid, mida nimetatud raketikilbi arendamisel on silmas peetud, nimelt Iraanist ja võib-olla ka Põhja-Koreast lähtuvat ballistiliste rakettide ohtu, üle hinnata. Vaevalt et Iraan ja Põhja-Korea asuksid Eestit ballistiliste rakettidega ründama. Küll aga on sellel Eestile kaudne mõju. Ma arvan, et isegi suurema efektiivsusega kui maapealse baseerumisega raketitõrjesüsteem on mobiilse, osalt merelise baseerumisega tõrjesüsteem, mida Ühendriigid on võimelised välja arendama, sealhulgas ka koos NATO liitlastega.
Mis puudutab laiemat julgeolekupoliitilist konteksti ja eelkõige meie kohalikke julgeolekuriske, siis see arutelu oleks võib-olla liiga spekulatiivne. Ma arvan, et päris kindlasti ei ole selle otsuse langetamisel peamise argumendina silmas peetud võimalikku idast lähtuvat ohtu idapoolsetele NATO liikmesriikidele, sealhulgas Eestile. Ma arvan, et selle otsuse ületähtsustamine ja niisuguste paaniliste murenootide levitamine ei ole siiski asjakohane, meie liitlassuhted on pikas perspektiivis kindlal alusel.

Palun, kolleeg Nelli Privalova!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud härra kaitseminister! Teatavasti on enamik koalitsiooniriikide vägedest Iraagist lahkunud. Ka Eesti üksus on Iraagist lahkunud ning praegu on seal vaid üks Eesti kaitseväelane NATO treeningmissiooni koosseisus. Vabariigi Valitsuses on kooskõlastamisringil Kaitseministeeriumis ette valmistatud Riigikogu otsuse eelnõu, kus kavandatakse NATO treeningmissioonis osalevate Eesti kaitseväelaste arvu suurendada kuni viieni. Rahvaarvu arvestades oleme niigi suurim sõjalistesse operatsioonidesse panustaja. Milleks on vaja Iraagis olevate Eesti kaitseväelaste arvu suurendada  ja kui palju  see maksma läheb?

Aitäh! Päris kindlasti ei ole Kaitseministeeriumil või laiemalt Vabariigi Valitsusel plaanis praegust rahvusvahelistesse missioonidesse panustamise taset tõsta. Vastavalt NATO-s kokku lepitud panustamistasemele – 10% maavägede koosseisust – on Eesti oma ülesannet täitnud ja täidab ka edaspidi, kui välja arvata üksikud kõikumised, mis on tingitud mõne operatsiooni või siis teatud väevalmiduse käivitamisest konkreetsetel ajahetkedel.
Mis puudutab konkreetset ettepanekut panustada Iraagi treeningmissiooni kuni viie kaitseväelasega senise kuni kolme asemel (hetkel on seal teatavasti üks kaitseväelane), siis see on pigem tehniline, mitte sõjalis-poliitiline otsus. Meil on vaja, et NATO treeningmissioonil Iraagis osaleks üks-kaks kaitseväelast, ja kui ajutiselt on rotatsiooni käigus või muul põhjusel otstarbekas seda arvu lühiajaliselt suurendada, näiteks ühe rotatsiooni asendamisel teisega, siis on regulatsioon "kuni viis kaitseväelast" tehnilistel põhjustel minu arvates mõistlik ja põhjendatud.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu, hea juhataja! Mul oli hiljuti võimalus kohtuda meie Briti kolleegidega ja oli äärmiselt hea tunne, kui nad minu poolt algatust tegemata ladusid komplimente meie kaitseväe taseme ja võimekuse kohta. Sellest lähtuvalt ma küsingi. Kunagi me arutasime siin miinipildujate toe vajadust, ja nagu me teame, see asi sai lahendatud. Kas lisaks neile omatehtud lõhkekehadele on nüüd veel midagi, mis meie lahinguvõimekust pärsib, või on küsimus tõesti lõhkekehadevastastes vahendites? Kas kaitseminister tuleb siin oma eelarveliste vahenditega toime, teades, et raha loomulikult ei ole kunagi küll?

Aitäh! Päris kindlasti on isevalmistatud lõhkekehade vastase võitluse võimekus kõige kitsam pudelikael ja seda nii sõjalis-operatiivses mõttes kui ka Eesti sõdurite elu ja tervise kaitsmise mõttes. Sellest suuremat prioriteeti praegu ei ole. Oleme otsustanud ka tugevdada meie väekontingenti spetsiaalse IED-vastase väljaõppe saanud meeskonnaga. Mis puudutab eelarvelisi vahendeid, siis tõsi, tänavune ligi 20%-line sõjalise riigieelarve kahandamine seoses SKT kahanemisega ning eeldatav kahanemine järgmisel aastal on meie eelarvelisi vahendeid piiranud. Kuid lisaks väljaõppele ja ajateenistusele on välismissioonidel osalemine ja välismissioonidel osalemise järel eelkõige väekaitse meie prioriteet ja selles osas võimaldavad eelarvelised vahendid meil täiendavaid samme astuda. Mis puudutab välismissioonidel osalemise üldist maksumust, siis hinnanguliselt, ehkki missiooniti on need arvud erinevad, tuleb lähtuda rusikareeglist, et üks mees, üks aasta, üks miljon Eesti krooni.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, proua esimees! Austatud härra minister! Kahjuks on nii, et ka väga suure võimekuse korral võib juhtuda soovimatut ja ettenägematut. Kui põhjalikult ja millise dokumenteeritusega on uuritud meie kaitseväelaste iga surma- ja haavatasaamisjuhtumit välismissioonidel? Olen rääkinud.

Iga konflikt dokumenteeritakse ja iga konflikti analüüsitakse allüksuse tasemel ning üldistatult, üha kõrgemale minnes analüüsitakse seda kaitseväe tasemel, Kaitseväe Peastaabis, aga kindlasti ka Kaitseministeeriumis. Hiljuti kaitseväe juhatajale edastatud palve panna kokku ülevaade kogemusest, mis on saadud isevalmistatud lõhkekehadega põhjustatud intsidentidest, ja selle põhjal tehtud järeldustest ja ettepanekutest meie väekaitsevõimekuse kasvatamiseks on üks konkreetne näide, kuidas Kaitseministeerium nendesse küsimustesse suhtub.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Üks otsustav põhjus, miks Iraagis võis liitlasvägesid vähendada ja anda provintside julgeoleku tagamine üle iraaklastele endile, oli see, et nende sõjavägi ja politseijõud olid saavutanud vajaliku võimekuse. Seda just tänu sellele, et liitlasväed, kaasa arvatud seesama NATO treeningmissioon, koolitasid neid. Küsimus ongi selles, kas Afganistanis ei tuleks võtta suund rohkem sellele, et aidata koolitada nende oma sõjaväge, rajada nende oma riigikaitset. Millised on väljavaated, et Eesti panustaks Afganistanis rohkem, kas või NATO treeningmissiooni kaudu, kohalike kaitseväelaste väljaõppele?

Aitäh! Tõepoolest, igati asjakohane ja õigustatud küsimus. On päris selge, et Afganistani probleem laheneb ainult Afganistani rahva enda võimekuse kasvatamise kaudu. Viimase paari aasta jooksul on Afganistani oma julgeolekujõud kasvanud, kaks aastat tagasi oli väga jämedates joontes umbes 70 000 sõdurit, tänaseks on neid 132 000 ja kokkuleppimisel on jõuda tulevikus tasemeni, kus on 270 000 sõdurit ja 130 000 politseinikku. Selline eesmärgipüstitus on äärmiselt ambitsioonikas, seda kahel põhjusel. Esiteks on Afganistan, võrreldes kas või Iraagiga, äärmiselt vaene. Afganistanis oleme silmitsi probleemiga, et kas või kirjaoskus on mitu korda väiksem kui Iraagis. Kaitseväge ei ole võimalik kolm korda kiiremini välja õpetada ka juhul, kui eraldada kolm korda rohkem vahendeid. Aga nimetatud eesmärgiseade on väga selgelt olemas ja seda nii ISAF-i, rahvusvahelise kogukonna tasemel kui ka Eesti missiooni silmas pidades. Oleme välja arendamas võimekust panustada koos ameeriklastega Afganistani julgeolekujõudude väljaõppesse. Loodetavasti jõuame 2010. aasta jooksul konkreetse lahendusvariandini. Aitäh!

Viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Minu küsimust on juba küll natuke puudutatud, aga ma täpsustan seda. Üks suuremaid ohtusid on praegu ikkagi isevalmistatud lõhkekehad, mis ei sisalda metalli ja mida pole võimalik avastada tavaliste pommiotsijatega. Aga samas olen saanud kahelt poolt informatsiooni, et sellised pommiotsijad, millega avastada, on väga kallid ja me ei suuda neid osta, ja teine informatsioon on, et neid ei olegi veel olemas, alles töötatakse välja. Kumb on õige? Teine küsimus: kuni meil neid ikkagi ei ole, millised täiendavad abinõud on siis juba kasutusele võetud või on võimalik kasutusele võtta, et seda ohtu siiski vähendada?

Aitäh! Eks isevalmistatud lõhkekehade vastase võitluse tehnoloogiaid arendatakse üsna suurte ressurssidega väga paljudes riikides, kasutades selleks nii bioloogilisi, nn koeraninal põhinevaid nuusutavaid sensoreid kui ka mitmesugustel füüsikalistel printsiipidel põhinevaid metalliotsijaid – kõige klassikalisem ja ilmselt ka tehnoloogiliselt kõige kättesaadavam meetod –, aga samuti akustilisi radareid ja teisi, näiteks keemilisi analüsaatoreid. Osa nendest tehnoloogiatest on tõepoolest alles väljatöötamisjärgus, osa on jõudnud eksperimentaalseadmeteni, mis on äärmiselt kallid. Lisaks kulukusele tuleb alati silmas pidada ka väljaõppe komponenti, eriti nende seadmete puhul, mis on alles väljatöötamisel. Nii et see on valdkond, kus on vaja väga kaalutletud ja läbimõeldud lähenemist. Nagu juba öeldud, on meil soov täiendada oma väekontingendi tehnoloogilist võimekust selles valdkonnas. Aga missugune tehnoloogia valida, missugune on jõukohane mitte ainult materiaalselt, vaid ka tehniliselt ja logistiliselt – see on teema, mille kallal me praegu töötame.

Suur tänu, härra kaitseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Mai Treialilt sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Vaatamata sellele, et ministeeriumis on valminud tegevuskava tööpuuduse vähendamiseks ja töötute tööle aitamiseks, ei ole minu arvates ministeerium siiski piisavalt paindlikult reageerinud sotsiaalse ja tööturu kaitse mehhanismide muutmisel. Pigem on enamasti loodetud kehtivatele meetmetele, mis peavad kaitsma peresid töötuks jäämise puhul. Minu küsimus ongi, kuidas rakendatavad meetmed toimivad pikemas perspektiivis olukorras, kus töökohad jätkuvalt kaovad. Kuidas pered toime tuleksid?

Aitäh küsimuse eest! Need meetmed, mida me oleme valitsuses arutanud, on tegelikult päris tõhusad ja neelavad päris palju raha – 700 miljonit krooni aasta ja kolme kuu jooksul on minu arvates päris märkimisväärne summa. Need meetmed, mis sellesse paketti on haaratud, ei ole ainult täna töötuks jäänud inimese tööle tagasiaitamise meetmed, vaid ka praegu tööl oleva inimese tööhõives hoidmise meetmed. Kui te ei ole neid kõiki veel täpselt üle lugenud, siis Sotsiaalministeeriumi kodulehel on need olemas. Usun küll, et nende meetmete abil on siiski võimalik inimesi tööhõivesse tagasi aidata.
Loomulikult, kõik hakkab pihta sellest, et töökohti oleks. Ja töökohti saavad luua eelkõige ettevõtjad ning riik saab tagada neile selleks keskkonna. Kindlasti ei ole praegu Eesti riigis veel nii palju töökohti, et võitluses töötusega saaks öelda, et kõik laheneb ja laheneb kiiresti. Aga kui need meetmed rakenduvad ja ettevõtjate meelestatus on positiivne, võtkem kas või palgatoetuse rakendamine 1. jaanaurist, siis me näeme küll, et olukord võiks märkimisväärselt paraneda. Perede koha pealt on siin saaliski korduvalt räägitud, et me oleme selleks aastaks planeerinud märkimisväärselt rohkem toimetulekuvahendeid ja ka järgmiseks aastaks on toimetulekuvahendeid piisavalt planeeritud.

Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma olen ministeeriumi kodulehelt seda tegevuskava lugenud ja arvan teadvat, mis seal on. Aga mind teevad murelikuks ikkagi need arvud, mis järk-järgult suurenevad, augustikuus oli ju registreeritud töötuid 78 552. Nendest 6764 juhul lõpetati arvelolek, kusjuures tõsi, pooled neist inimestest said tööle. Aga pooled ei saanud, need jäid veel kuskile n-ö õhku rippuma. Ka väljaõppe osas on arvud päris pisikesed. Aga kui vaatame suhtelise vaesuse piiri, siis 2007. aastal oli see 4340 krooni kuus, ja kui peres oli kaks täiskasvanut ja kaks last, siis ka 9113 krooni. Kuidas ikkagi pere reaalselt toime tuleb, nii et tal kodu alles jääks? Me teame, et on ju kodulaenud jne.

Üks minut.

Aitäh küsimuse eest! Pere toimetulek on kahtlemata raskendatud, kui mõlemad vanemad on jäänud töötuks, ja teie enda algatatud eelnõu ju seda problemaatikat ka käsitleb. Kahtlemata on raske, aga ma ütlen veel kord, et need meetmed, sealhulgas toimetulekutoetus, mida riik saab pakkuda perede abistamiseks, uute töökohtade loomiseks, peavadki tagama selle, et inimesed saaksid oma eluga kenasti hakkama. Me ei saa ju eeldada, vähemalt tänases majanduslikus olukorras, et riik kõik pere kohustused endale üle võtaks. Me saame peret abistada vastavalt nendele kordadele, nendele seadustele, mis meil olemas on. Eks see peab ka tagama, et keegi ikkagi otseselt peavarjuta ei jää.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Sellepärast ma oma eelmises küsimuses tõingi välja need näitajad suhtelise vaesuspiiri kohta ja me kuulsime ka sotsiaalkomisjonis, et järgmiseks aastaks tõenäoliselt toimetulekupiiri, mille määr on praegu 1000 krooni esimesele pereliikmele, ei tõsteta. Samas teevad meid väga murelikuks ka need probleemid, mis on haigekassa järgmise aasta eelarve aruteludel kerkinud. Ma küsin nüüd ka siit, missugused kärped puudutavad haigekassa raha. Kas arstiabi kättesaadavus halveneb või kuidas sellega jääb?

See küll toimetulekuteemasse ja toimetulekuvõimesse väga ei puutu, aga ma hea meelega vastan. Rahandusministeeriumi tänase prognoosi kohaselt võib järgmise aasta maksulaekumine, siis vähemlaekumine 2010. aastal, ulatuda umbes miljardi kroonini. Selle katmiseks oleme valmis seaduses maksimaalselt lubatud piiris ehk umbes 576 miljoni krooni ulatuses võtma kasutusele haigekassa reserve, kui kasutada täpset juriidilist terminit, siis jaotamata tulemit. Ülejäänud osas tuleb tõepoolest vaadata, kas ja kuidas on võimalik haigekassa kulusid kokku hoida. Selleks on haigekassa nõukogu esimese arutelu pidanud ja haigekassa juhatuse ettepanek nõukogu poolt automaatset heakskiitu ei leidnud. Nõukogu andis juhatusele ülesandeks pidada koos ministeeriumiga läbirääkimisi Eesti Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu, patsientide esindusorganisatsioonidega ja õdede esindusorganisatsioonidega, et leida olukorras, kus sotsiaalmaksu lihtsalt laekub vähem, mõistlikud lahendused, kuidas arstiabi kättesaadavus oleks tagatud. Laias laastus ei ole meil väga palju muid valikuid kui patsiendi poolt kinnimakstav osa, ükskõik millises vormis see on, haigla lepingus olev ravijuhtude arv või haigla lepingus olev ravijuhu hind. Need on hästi laias laastus öelduna kolm valikut ja eks me siis püüame kõikide osapooltega läbi rääkides jõuda maksimaalselt parima tulemuseni, et Eesti tervishoid ei kannataks.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marika Tuus!

Lugupeetud minister! Nagu me teame, suurendab Swedbank eakatele raha väljavõtmise tasu kümnekordseks. Pank ise ütleb, et see on ajale jalgu jäänud soodustus. Ka teie olete öelnud, et see on inetu ja nii ei tohi, kuid sisuliselt tekitas selle probleemi ju ikkagi valitsus ise ja Sotsiaalministeerium aasta tagasi, kui lõpetati pensionide tasuta kojukanne. See sundis pensionäre hakkama arveldama panga kaudu. Öelge, kui nüüd tagantjärele vaadata, kas see oli õige otsus. Ütlen siia lisaks, et Rootsis näiteks on nii raha väljavõtmine kui sisseandmine kõikidele Swedbanki klientidele täiesti tasuta. See otsus on siis ainult meil rakendatud.

Aitäh! Swedbanki käitumist ma olen, jah, põgusalt kommenteerinud. Selle tulemus on, et Swedbank on minuga ühendust võtnud, rääkinud sellest ja arutanud võimalusi, kuidas nende tekitatud mureprobleemi lahendada. Nad on lubanud mingite võimalustega välja tulla ja enne, kui nad need kinnitavad, ka mulle oma lahendusi näidata. Loodame, et see otsus tuleb neilt võimalikult kiiresti.
Aga kui rääkida nüüd laiemalt, kas see otsus oli õige või mitte, siis tagantjärele tuleb küll öelda, et see otsus oli õige. Kui me vaatame reaalset statistikat, siis on selge, et ka eaka inimese jaoks on nii poes maksmisel kui kas või lihtsalt tänaval jalutades palju turvalisem, kui sularaha asemel on taskus plastkaart ja oma maksed tehakse sellega. Enamikus kohtades saab ikkagi teha makseid deebetkaardiga.
Kui ma vaatan statistika poolt, siis 35 000 seeniorklienti on hakanud raha välja võtma automaadist ja mitte kogu pensioni ühekorraga, vaid nii palju, kui hetkel on vaja. Samamoodi on meie andmetel ca 16 000 Swedbanki seeniorklienti hakanud kasutama elektroonilist maksevahendit ka poetehingutes. Kindlasti on see teinud eakate igapäevased toimingud lihtsamaks, et ei pea raha kaasas kandma. Seepärast võib kinnitada, et see otsus on olnud õige. Swedbank kinnitab, et see hulk, kes võtab sularaha välja, on ainult 3%.

Aitäh! Head kolleegid! Meie infotunni aeg on läbi, lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Suur tänu küsimuste esitamise eest ja suur tänu valitsusliikmetele küsimustele vastamise eest! Kolleeg Eiki Nestor, milles on küsimus?

Protseduuriline küsimus. Juhin juhataja tähelepanu sellele, et tänu teie juhtimisele said küll kolm ministrit rääkida, aga üks registreeritud fraktsioon ei saanud küsida, kuigi ta oli ennast kirja pannud. Seetõttu palun tungivalt juhatust mõelda sellele, et anda meie infotunni läbiviimise korra muutmiseks omapoolne soovitus. Ja täna oleks nende kolme tubli inimese asemel pidanud olema siin hoopis Rein Lang.

Ma olen täielikult nõus, et see tuleb läbi mõelda, sest mõningad küsimused nõuavad väga põhjalikku arutelu.
Infotund on lõppenud.