Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu V istungjärgu 18. töönädala neljapäevast teist täiendavat istungit, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Head ametikaaslased! Kas soovite üle anda eelnõusid või arupärimisi? Ei näe soove.
Kõigepealt teated. Riigikogu juhatus on registreerinud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimeheks Riigikogu liikme Mart Laari ning fraktsiooni aseesimeesteks Riigikogu liikmed Andres Herkeli ja Toomas Tõniste.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni s.a 18. juunil algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 18. juunil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 18. juunil algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on samuti rahanduskomisjon. Neljandaks,  Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 18. juunil esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine parvlaev Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks rahvusvaheliseks parlamentaarseks koostööks" eelnõu. Selle eelnõu juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.
Head Riigikogu liikmed, viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16, seega on Riigikogu otsustusvõimeline.
Nüüd päevakorra täpsustamine. Viienda päevakorrapunkti ehk otsuse eelnõu 526 teise lugemise arutelul teeb algatajatepoolse ettekande Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liige Aleksei Lotman, juhtivkomisjoni nimel teeb ettekande keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi. Istungi päevakorra kuuenda punkti, seaduseelnõu 500 teise lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni nimel ettekande maaelukomisjoni liige Leino Mägi.

Head kolleegid, võime asuda oma tänase päevakorra juurde. Esimesena on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas head ametikaaslased soovivad avada läbirääkimisi? Kolleeg Ain Seppik, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Oleme jõudnud järjekordse töölepingu seaduse arutamise saagaga lõpusirgele. Kõnesid, pean ütlema, on siinkohal juba palju peetud. Ma arvan, et me tuleme selle seaduse juurde tagasi veel ja veel mitmesugustel ühiskonna tasanditel, kuna see seadus tekitab tänases Eestis jätkuvalt pingeid. Ning tegelikult ei olegi see ju veel jõus. Nii et selle seaduse viljad alles hakkavad küpsema.
Eelnõu menetlust siin Riigikogus ilmestas opositsiooniga igasuguse dialoogi puudumine, jõhker demokraatiareeglite rikkumine õiguskomisjoni ja selle esimehe Ken-Marti Vaheri poolt Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekute kokkupressimisel ning mõtlematu kiirustamine. Opositsioonierakonnad käitusid seevastu vastutustundlikult ning arusaamisega riigi raskest olukorrast, kuhu on meid viinud praeguse koalitsiooni rahvavaenulik poliitika.
Me saame väga hästi aru, et töötukassas ei ole raha hüvitiste maksmiseks, ning seda me ütlesime siin saalis juba möödunud aasta detsembris. Koalitsioon oma ülbuses ja arrogantsuses ei soovinud meid tol ajal kuulata ning nimelt seetõttu me täna järjekordselt seda teemat arutamegi.
Mida me täna teie kurtidele kõrvadele ütleme? Mida meil sügisel jälle meelde tuletada tuleb? Esiteks seda, et mõistlik ja õiglane olnuks ka tööandjate õigused 2013. aastasse edasi lükata. Teiseks seda, et uue töölepingu seaduse mõjul kasvab märksa töövaidluste arv ning suureneb kohtute ja töövaidluskomisjonide koormus. Justiitsminister Rein Lang soovib kohtunikekorpust 50 võrra vähendada, nii et varuge selle süsteemi suurendamiseks siiski aegsasti raha. Ja kolmandaks, pärast 1. juulit 2009 kasvab oluliselt tööpuudus ning väheneb inimeste õiguskaitse. Ja ärge öelge, reformistid ja isamaaliitlased, et te seda ei teadnud ega suutnud ette näha! Ükskord on aeg meie arvates ka vastutama hakata! Eesti Keskerakonna fraktsioon hääletab selle seaduseelnõu vastu. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnepulti kolleeg Mai Treiali! Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus ning valitsuskoalitsioon koos partneritega roheliste erakonnast on valmis kokku hoidma, kärpima nende arvel, kes ennast ise kaitsta ei suuda. Nii võib lühidalt kokku võtta viimastel nädalatel Riigikogus toimunud seaduseelnõude menetlemisega seonduva. Ma pean silmas töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadust, riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadust ning riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust.
Minu teada ükski arenenud majandusega Euroopa Liidu riik ei ole lootma jäänud tööturu reguleerimise vähendamise mõjul saabuvale imele. Tööturu suurema paindlikkuse saavutamiseks on tehtud märkimisväärsed investeeringud inimkapitali, haridusse, teadusesse, aktiivsesse tööturupoliitikasse. Tööandjatele kasuliku tööturu reguleerituse vähendamisega, mille mõjul töötegijaid on lihtsam vallandada ja tekib võimalus laiemalt kasutada tähtajalisi lepinguid jne, on enesestmõistetavalt kaasnenud töövõtjate kindluse suurendamine. Mitme uuringu tulemused näitavad, et kui ebakindlal tööturul hõivatutel pole piisavalt sotsiaalseid tagatisi ega võimaldata neile tööalast ümber- või täiendusõpet, on neil töötuks jäänuna palju keerulisem tööturule pääseda ja nende töövõimalused võivad piirduda ebatüüpiliste hõivetingimustega.
Millele Eestis loodetakse? Uue töölepingu seaduse vastuvõtmisega 2008. aasta detsembrikuus pidi kaasnema töötegijale rohkem sotsiaalset kaitset. Ent muudetavas töölepingu seaduses ei jää selles mõttes enam kivi kivi pealegi, küll aga säilivad olulisel määral tööandja plussid. Nagu sellisest reformist veel vähe oleks, tõstetakse alates tänavu 1. juulist käibemaks 18%-lt 20%-le, mis koos aktsiiside, saaste- ja keskkonnatasude lisandumisega tähendab seda, et elutähtsad kaubad ja teenused lähevad tunduvalt kallimaks. Koalitsiooni esindajad võivad ju soovitada, et ärge tarbige, siis käibemaksu ja teiste tarbimismaksude tõus teid ei mõjuta, kuid leiba ja piima tuleb ikka osta.
Haigushüvitiste vähendamine tähendab, et haige lapsega kodus olev vanem saaks alates 1. juulist senise täispalga asemel hüvitist 80% palgast ning kui töötaja on ise haiguslehel, siis saab ta praeguse 80% asemel 70% palgast. See, kui töötegija oma pere toitmiseks ja laste koolitamiseks on sunnitud võtma lõivu tervise arvel, on väga halb. Kärpides haigete laste hooldamise ajal makstavat tasu, võtab riik lõivu tulevaste tööturu osapoolte arvel.
Mida soovida valitsuskoalitsioonile ja Riigikogu liikmetele, kes koalitsiooni seisukohti toetavad? Kõigepealt – rohkem hoolivust inimeste suhtes! Meie rahvas on väga väike ning otsuseid tehes tuleb silmas pidada eelkõige seda, et rahvas ei jääks kiduma, vaid kosuks ja kasvaks. Ja teiseks: mõelgem enne, kui me täna hääletame, analüüsigem veel erinevaid võimalusi! Veel ei ole hilja! Aitäh!

Aitäh! Järgmisena palun kõnetooli kolleeg Eiki Nestori, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Sellel teemal ma olen tänavu kevadel vaielnud tundides vist tõsised kümme päeva. Seetõttu ma pikka kõnet ei pea. Aga ma pean oma kohuseks öelda kõigile teile, kes te selle seaduse vastuvõtmise poolt hääletate, üht. Nimelt on siin palju vaieldud, kas seaduse jõustumine toob endaga kaasa koondamislaineid või mitte. Siiamaani on ju koondatud ja võib tõesti juhtuda, et seaduse jõustumisel tehakse seda rohkem. Me ei tea, kas neid inimesi järgmisel poolaastal on 10 000, 20 000 või 30 000. Vahest on neid veelgi rohkem. Aga teie, kes te selle eelnõu poolt hääletate, võtate kõigi nende koondatute taskust ühe kuu palga.

Järgmisena palun kõnetooli kolleeg Maret Maripuu, Reformierakonna fraktsiooni esindaja!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna lõpphääletusel oleva töölepingu seaduse kriitikas on kõige rängem etteheide see, et pakutavad muudatused rikuvad eelmisel aastal saavutatud sotsiaalpartnerite kokkulepet. Pacta sunt servanta kõlab Rooma õiguse tähtsaim põhimõte: lepinguid tuleb täita. Ja nüüd taganeb neist üks osapool – pealegi tugevam –, Eesti riik, tema enese kinnitatud lubadusest. Unustatakse aga ära, et me elame ajas, kus mitte ainult triljonid ei kao, vaid kõik lepingud on muutumas ja mis veelgi hullem: kogu majandus vappub. Seega ma arvan, et praegu on Eesti rahva jaoks ülim väärtus hoida riigi aluseks olevat ühiskondlikku lepet kui niisugust – seda, et me tahame olla riik, et me tahame riigi ja rahvusena edasi elada ja et lõppastmes vastutavad nii riik kui ka valitsus kõige eest, mis ka ei juhtuks. Riigi ja kodanikuühiskonna leppe esimene ja viimane punkt on lojaalsus teineteise suhtes. Kodanikuühiskond peab riiki kui niisugust toetama ja riik peab oma kodanike eest hoolitsema, ükskõik mis ka ei oleks.
Eilsel istungil märkis üks Riigikogu liige, et uus töölepingu seadus puudutab eeskätt eraõiguslikke suhteid. Siit tuleks edasi küsida: miks riik üldse nendesse suhetesse siis sekkub? Enamgi veel: miks riik üldse osaleb sotsiaalpartnerite läbirääkimistes kolmanda poolena? Põhjus on lihtne. Teatavasti komplitseerib praegust majanduslikku olukorda tööturul see, et tööpuuduse järsk kasv on seadnud küsimärgi alla kogu töötuskindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse.
Riigi ja sotsiaalpartnerite erinevus seisneb selles, et sotsiaalpartnerid võivad ühiselt möönda: kahjuks töötukassas raha enam ei ole. Aga riigil pole taganeda kuskile. Riik peab toetama oma kodanikke ka siis, kui raha pole enam üldse. Ja just sellepärast peab riik juba täna korrigeerima sotsiaalpartnerite tegevust, lähtudes omaenese võimalustest kõige raskematel aegadel. Sotsiaalpartnerid pole valearvestustes süüdi, nii nagu ka riik – seda õudust, mis maailmamajanduses sünnib, oli võimatu ette näha. Tuhandeid töötuid ehitustöölisi me oskasime ehk ette arvestada, aga kõigi meie ümber olevate kaubanduspartnerite kukkumist kriisiseisu ei osanud. See ei õigusta kedagi, küll aga seletab see kujunenud olukorda.
Töölepingu seaduses tehtavad muudatused on rasked. Ent kui me anname kas või piskugi kergendust nendele inimestele, kes on võimelised mitte ainult ise tööd tegema, vaid ka töökohti looma või neid kas või säilitama, siis tagame selle, et meie majandus ei sure teps mitte välja. Ärgem ülehinnakem töölepingu seaduse tähtsust uue majanduskasvu tegurina, kuid ärgem alahinnakem ka ainsatki nendest kroonidest, mis jäävad tänu sellele ettevõtlusesse. Me ei tea ju, milline nendest kroonidest osutub kuldseks mündiks, millest hakkab Eesti majandus kasvama.
Lõpetuseks. Mulle on alati veidi kõrva lõiganud vastandus: tööinimesed ja ettevõtjad. Me teame, kes on Eesti oludes, kus eraettevõtlus on alles mõniteistkümmend aastat vana, töökohti loonud. Ja tegelikult on ju tööandja kõige lihtsam töötegija, kelle puhul tavalisele vastutusele lisandub ettevõtlusest sündiv pinge, lisandub stress, pingeline töö ja risk ning üsna harva sotsiaalne tunnustus. Ettevõtja on inimene, kellest oleneb teiste inimeste saatus ja leib laual.
Mõistan, et tänane otsus pole kerge kellelegi, aga Reformierakond on kindel, et me astume olulise sammu meie majanduse parandamise suunas. Me teame ka tänase otsuse moraalset ja poliitilist hinda, aga me ei kõhkle seda maksmast, sest Eesti riigi ja tema inimeste elujõud ja hea käekäik on palju olulisemad kui lühiajalised populistlikud loosungid ja lahendused. Hääletades täna töölepingu seaduse muutmise poolt, hääletame selle poolt, et igal töötahtjal on varsti meelepärane töö ja igal perel leib laual, nagu see on alati olnud.

Järgmisena palun kõnetooli kolleeg Mart Laari, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Me oleme viimastes sõnavõttudes kuulnud väga kõlavaid sõnu sellest, kui raske ja halb meil on seda seadust vastu võtta või et me tegeleme üldse millegi väga raske, vale ja vastuvõetamatuga või lausa rumalusega. Mina julgen küll tunnistada, et minul on seda seadust vastu võttes hea meel. Eesti saab endale kokkuvõttes seaduse, mis on kõige konkurentsivõimelisem tööseadus Euroopas. See on just see asi, mida meil on praegu siin Eestis vaja. Sest kui me tahame Eestis majanduskriisist välja pääseda, peame saama oma ettevõtluse käima, peame saama sellise konkurentsivõime paika, et me suudame oma riigi ja oma majandusega konkurentsivõimelised olla. See on, lugupeetud kolleegid, ainukene tee, kuidas me sellest kriisist välja pääseme, ja selle tõttu on minul selle seaduse sellisel kujul vastuvõtmise üle hea meel. Kahju, et me ei jõudnud selleni kohe. Kahju, et me oleme vahepeal inimestele vahest aluseta lootusi andud, kuid hea, et me niimoodi lõpetame. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Head ametikaaslased! Me võime asuda eelnõu 518 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Austatud kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 518. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 32 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 518 on seadusena vastu võetud.

Järgmine punkt meie päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu kolmanda lugemise jätkamine. Palun taas Riigikogu kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Taavi Rõivase!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on suur rõõm ja au teie ees taas seista. Komisjon sai tänahommikuse ja praeguse istungi vahepeal kokku ja arutas läbi 18 muudatusettepanekut, mis riigieelarve eelnõu kolmandaks lugemiseks laekusid. Nendest 17 esimest muudatusettepanekut laekus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas uuesti ettepanekud, mis varem olid juba kolmandaks lugemiseks esitatud. 18. muudatusettepaneku tegi Keskerakonna fraktsioon. Nad panid ette määrata matusetoetuste summaks täiendavalt 20 miljonit krooni. Komisjon ja ka valitsuse esindaja paraku ühtegi muudatusettepanekut ei toetanud, seetõttu ükski nendest täna siin saalis hääletamisele ei tule.
Vahepeal ma lugesin ka hommikuse arutelu stenogrammi läbi ja mul jäi hinge kriipima, et jäin mõned mõjude analüüsid võlgu. Kuidas mõjub keskkonnatasude ning kütuse- ja maagaasi aktsiisi tõstmine, kuidas mõjub inflatsioon, uus eelarve. Ma printisin mõned eksemplarid välja, austatud kolleegid võivad need kohe pärast kolmanda lugemise lõppu minu käest saada. Hea meelega saadan need kõigile soovijaile ka meiliga. Seda stenogrammi üle vaadates jäi mulle endale mulje, et ma jäin kellelegi midagi võlgu, ja seda ma ei soovi mitte. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Teile on küsimusi. Kolleeg Mai Treial, palun!

Hea ettekandja! Võib-olla te ikkagi tutvustate neid analüüse kohe, et meil oleks enne hääletamist võimalik terviklik ülevaade saada?

Nende analüüside tulemused on saadetud e-mailiga kõikidele rahanduskomisjoni liikmetele ja kõikidel erakondadel on teadupärast rahanduskomisjonis oma esindaja. Ma ei pea võimalikuks neid tulemusi materjali mahukuse ja ajanappuse tõttu siit puldist ette lugeda. Aga esimesel võimalusel ma ulatan ühe koopia teile hea meelega.

Kolleeg Evelyn Sepp, palun!

Austatud ettekandja! Igal Riigikogus esindatud fraktsioonil on tõepoolest oma inimene rahanduskomisjonis, aga vaadake, igal Eesti Vabariigi kodanikul kohe kindlasti ei ole oma esindajat Riigikogu rahanduskomisjonis ja nende ainukene võimalus tutvuda analüüside tulemustega on istungi stenogramm. Olge kena ja vaadake asja siiski natukene laiema pilguga. Te võiksite nende analüüside tulemusi tutvustada stenogrammi tarbeks ja nende inimeste tarbeks, kes istungi ülekannet vaatavad.

Iga kodanik, kes saadab e-maili aadressil taavi.roivas@riigikogu.ee, saab minult vastuse nende analüüside tulemustega.

Ilmselt on eelnev arutelu olnud piisavalt põhjalik, rohkem küsimusi ei ole. Tänan ettekandjat! Head kolleegid! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei näi olevat. Võime asuda muudatusettepanekuid läbi vaatama. Ma nimetan kõigepealt muudatusettepaneku numbri ja siis selle esitaja.
Muudatusettepanek nr 1, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, kuid mis tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest saalis hääletamisele ei kuulu. Muudatusettepanek nr 2, samuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud ning samuti ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele saalis hääletamisele. Muudatusettepanek nr 3, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata ning mis tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest saalis hääletamisele ei kuulu. Muudatusettepanek nr 4 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja saalis see tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest hääletamisele ei kuulu. Muudatusettepanek nr 5 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ning tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest see saalis hääletamisele ei kuulu. Muudatusettepanek nr 6 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele see hääletamisele ei kuulu. Muudatusettepanek nr 7 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata, hääletamisele see vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ei kuulu. Muudatusettepaneku nr 8 on samuti esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele see hääletamisele ei kuulu. Ettepaneku nr 9 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Ka see ettepanek ei kuulu Riigikogu saalis hääletamisele. Ettepaneku nr 10 on samuti esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Ka see ettepanek tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest hääletamisele ei kuulu. 11. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ning see Riigikogu saalis hääletamisele ei kuulu. 12. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja hääletamisele see ettepanek ei kuulu. 13. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ning ka see ettepanek Riigikogu saalis hääletamisele ei kuulu. 14. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud ning ka see Riigikogu saalis hääletamisele ei kuulu. 15. ettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud ja ka see ettepanek Riigikogu saalis hääletamisele ei kuulu. 16. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja see vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele Riigikogu saalis hääletamisele ei kuulu. 17. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon seda ettepanekut ei arvestanud ja see tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest Riigikogu saalis hääletamisele ei kuulu. 18. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon seda arvestanud ei ole ja ka see tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest Riigikogu saalis hääletamisele ei kuulu.
Head ametikaaslased! Me oleme läbi vaadanud kõik 18 seaduseelnõu 510 kohta tehtud muudatusettepanekut ja võime asuda lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid! Kas me võime asuda hääletama?
Panen lõpphääletusele riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 55, vastu 31 Riigikogu liiget. Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu nr 510 on seadusena vastu võetud.

Järgmine punkt meie päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas kolleegidel on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime asuda eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, kas võime asuda hääletama?
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuhääletajaid ei olnud, 2 Riigikogu liiget jäid erapooletuks. Vabariigi Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine punkt meie päevakorras on põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Head kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Reformierakonna fraktsiooni esindaja Imre Sooäär, palun! Üks minut lisaaega.

Head kolleegid! See eelnõu sai alguse kultuuriinimeste pöördumisest. Mõnes mõttes meenutab see natukene "40 kirja" täpselt 29 aastat tagasi. Pöördumisele olid alla kirjutanud juhid, kelle selja taga on erialaliitude, koorilauluseltside ja ülikoolide kaudu kümned tuhanded inimesed. Eelnõu menetlemise käigus on kostnud väga erinevaid arvamusi – alates sellest, et milleks traditsiooni lõhkuda ja mis häda sellest on, kui me oma lippu langetame saksa laulu saatel. Mõni arvab, et pakutud laul on liiga minoorse alatooniga.
Aga, head sõbrad! Igas laulus vahelduvad ju minoorsed ja mažoorsed akordid ja laulu tonaalsuse määrab tegelikult viimane takt. Ernesaksa "Mu isamaa" on ilma igasuguse kahtluseta mažoorne ja selle laulu ilu just nimelt peitubki unikaalses tasakaalus, mis on erinevate emotsioonide vahel saavutatud. Sellepärast me seda laulu armastame.
Olin mõni aasta tagasi Saksamaal Oktoberfestil, kus lauldi õllelaua taga meie tuttavat lipu langetamise signatuuri "Mu isamaa armas". See ei kõlanud seal teps mitte pühalikult, see kõlas tegelikult täpselt nii, nagu kõlab meie "Õllepruulija" neljas salm. Ja teadagi, kus seda laulu lauldakse. Tookord Münchenis ei helisenud selles laulus ei austust ega väärikust, mis oleks ühele lipulaulule kohane.
Head kolleegid! Kõik ongi kinni kontekstis. Meloodia ja harmoonia iseenesest ei väljenda laulu sõnumit, sõnum on põimitud sõnadesse. Paraku Pika Hermanni tornist me sõnu ei kuule ja seega jääb signatuuri sõnumi kandjaks ainult muusika. Seetõttu me peamegi veel rohkem arvestama, milline see muusika on. Siit koorubki välja kõige peamine probleem, mis praeguse lipu langetamise signatuuriga on. Eesti rahvas teab seda kui tuttavat rahvalikku laulu, aga meid külastavad turistid võivad sellele omistada hoopis teise tähenduse, olgu nad siis minu poolest Saksamaalt või Mikroneesiast.
Teiseks ei ole mitte ühtegi valiidset põhjust, miks ei peaks meie riigi kõige tähtsama torni tipus kõlama Eesti autori muusika. Miks peaksime me seda laenama mõnelt kaugelt maalt? Kas meie kodumaal on tõesti nii vähe häid autoreid ja häid viise, et peame neid teiste käest võlgu võtma? Kas ei ole see natuke ka meie rahvusliku identiteedi ja meie eneseväärikuse küsimus? Ja see ongi lipu langetamise signatuuri muutmise kõige tugevam argument. Meil on oma rahvas, oma maa, oma riik, olgu siis ka oma laul, mille saatel me lippu langetame. Ei ole mingit põhjust kõrvutada meie riigilipuga võõramaiseid viise, ükskõik kui hästi me nendega aja jooksul ka harjunud pole. Lauri Vahtrele, heale kolleegile, ütlen, et Ernesaksa punased laulud võime ära unustada, sest neid ei laula niikuinii enam keegi. Anname talle need andeks, need olid omas ajas ja kontekstis. Vaatame parem seda positiivset pärandit, mis ta maha on jätnud. Saja-aastane Laulutaat on siiski meie laulupidudel hinge sees hoidnud.
On ka küsitud, miks mitte mõni teine laul. Usun, et mõlemad autorid, nii Koidula kui Ernesaks, on meie kultuuriloos nii suured nimed, et selle tandemi väärikus räägib iseenese eest. Just see laul on laulupidude hümnina tõusnud meie riigihümni kõrval teiseks hümniks, mida lauldakse püsti seistes. Ka meie riigihümn on teatavasti välisautori looming, aga see laul, millest me täna räägime, on üdini meie enda oma.
Kolmandaks, meie lipu langetamise signatuur peaks olema laul, mida meie laulurahvas õigeks peab. Ja nad on seda esinduskogude kaudu meile väljendanud. Õhtumaade kunstmuusika helireas on ainult seitse nooti, ometi on neid ritta seades loodud laule, mis puudutavad meid sügavamalt kui miski muu ja mis jäävad kestma seniks, kuni kestab meie sugu. "Mu isamaa" on kindlasti üks nendest.
Traditsioonid on tõesti olulised, aga vahel on õige neid muuta. 27 kultuuritegelase avalik pöördumine ei tulnud tühja koha pealt. Raskel ajal annab laul hingejõudu ja lootust. See kannab endas ühes hingamise sõnumit. Samas on tal ka märgiline tähendus: kas me seisame oma maa ja oma laulikute eest või jätkame võõramaa viisi saatel? Muusikute pöördumises avaldati soovi, et uus signatuur kõlaks Toompeal juba varsti algava laulupeo eelõhtul. Nende sõnul aitab see hoida lootust, et iga uus päev koidab Eestile vabana ja ka laulupeo tule kustudes ei kustu vabaduse leek. Nii on kirjas nende pöördumises. See laul on ammu tõusnud kaugemale ja kõrgemale kui selle saali lagi siin. Aitame tal siis koos sinna tornitippu jõuda ja laulurahva soovi teoks teha! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Võime asuda eelnõu lõpphääletuse juurde. Head kolleegid! Kas me võime asuda hääletama?
Panen hääletusele Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt anti 57 häält, vastu 3, erapooletuid oli 2. Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmisena on päevakorras Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu. Enne, kui ma palun kõnepulti ettekandja, põgusalt meeldetuletuseks niipalju, et seda otsuse eelnõu arutatakse Riigikogu saalis ühel lugemisel. Eelnõu esitajale ning juhtivkomisjoni esindajale võib iga Riigikogu liige esitada kummalegi ühe suulise küsimuse. Palun nüüd kõnepulti ettekandja, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liikme Aleksei Lotmani!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Siin tuleb teisele ringile üks eelnõu, mis eelmine kord ei saanud ühtegi vastuhäält, kuid ei saanud ka nõutavat arvu poolthääli. See on nüüd esitatud pisut muudetuna. Eelmisest eelnõust mõnevõrra rohkem on arvestatud n-ö kaevandajate õigustatud huve ja vastavalt kahjuks pisut vähem nende inimeste õigustatud huve, kes tahavad rahu ja soovivad ka, et nende häält arvestataks, kui nende kodu kõrvale hakkab tekkima järjekordne kaevandus või karjäär. Nüüd on tegu kompromissiga ja too eelnõu, mis on suunatud mõnevõrra suurema selguse ja korra loomisele selles küsimuses, teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku külmutada kuni ehitusmaavarade arengukava valmimiseni uute kaevandustega seotud uuringulubade taotluste menetlusse võtmine. Teiste sõnadega lõpetaks see võidujooksu maardlatele, mida ei ole seni kasutatud ega ka uuritud. Niisama lihtne see asi ongi. Ma loodan, kolleegid, et Riigikogu seekord toetab seda eelnõu piisava arvu häältega. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Kolleegidel ei ole teile küsimusi. Palun järgmisena kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe kolleeg Mart Jüssi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas seda täna suures saalis käsitletavat eelnõu isegi kaks korda. Esimest korda oli see erakorralisel istungil vahetult pärast eelnõu menetlusse võtmist, mis oli eelmisel neljapäeval. Uuesti tulime eelnõu juurde tagasi oma korralisel istungil sellel esmaspäeval. Istungil peetud arutelu toimus Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna maapõue büroo juhataja Maris Saarsalu ja õigusosakonna nõuniku Annemari Vene valvsa pilgu all ning keskendus valdavalt eelnõusse tehtud muudatustele võrreldes eelmise eelnõuga, mida me siin korra juba menetlesime.
Need muudatused olidki, nagu algatajapoolne ettekandja sõnas, selgemad kitsendused uute uuringulubade taotlemisel mõne kaevanduse avamiseks. Komisjon tegi ka ühe sisulise täpsustuse. Nimelt rõhutati, et tegemist on uute lubade menetlustega, mitte menetluses olevate lubadega. Sellega langes ära vajadus kaalutleda, milline võiks olla õigustatud ootuste rikkumine praegu menetluses olevate lubade puhul. Ka täpsustati seletuskirjas tõlgendust, mida hõlmab otsuses kasutatud mõiste "peatamine".
Esimesel arutluskorral otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu tänase istungi päevakorda. Juhatuse seatud muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi ettepanekut ei laekunud. Selles osas, ma arvan, on protokoll selge. Komisjon otsustas häältega 2 erapooletut, 1 vastu ja 6 poolt otsuse vastuvõtmist saalis toetada. Niisugune oli komisjoni menetluse üldine käik ja sellega ma praegu lõpetaksin. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kuna eelnõu muutmiseks ettepanekuid ei laekunud, siis me neid läbi vaadata ka ei saa. Kuid ma küsin: kas kolleegidel on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei näe, seega läbirääkimisi ei avata. Võime minna selle otsuse eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Head kolleegid! Kuna eelnõu nõuab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 55 Riigikogu liiget, 46 rahvasaadikut ei registreerinud end. Võime asuda eelnõu lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" on otsusena vastu võetud.

Meie tänase teise täiendava istungi päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise ning sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun kõnetooli ettekandjaks maaelukomisjoni liikme kolleeg Leino Mägi!

Hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Mul on hea meel, et see väga tähtis eelnõu on V istungjärgu viimane eelnõu. Muudatusettepanekute laekumise tähtajaks ükski Riigikogu liige, fraktsioon ega komisjon muudatusi ei esitanud ja kõik muudatusettepanekud on sõnastust täpsustavad, normitehnilised ja redaktsioonilised. Neid ettepanekuid on komisjoni ja Põllumajandusministeeriumi koostöös valminud üheksa. Kuna tegemist on nii keerulise eelnõuga, siis ma ei hakka neid ette lugema, seletuskirjas on kõik väga hästi lahti kirjutatud. Komisjoni konsensuslik ettepanek oli viia eelnõu teisele lugemisele ja teine lugemine lõpetada. Seega komisjon palub teise lugemise lõpetada.

Aitäh ettekandjale! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, austatud ettekandja, kiire ja põhjaliku ettekande eest, mis teadaolevalt jääb selle täiendava istungi viimaseks. Aga ma küsin siiski. Miks selle eelnõu menetlemisega nii kiire on olnud ja kui oluline see on meie riigile tervikuna väljastpoolt vaadatuna? Riigikogu liikmed ilmselt teavad seda, aga on ka muud inimesed, kes loevad Riigikogu stenogrammi ja tunnevad ehk asja vastu huvi.

Aitäh hea küsimuse eest! Nimelt jõustuvad kaks eurodirektiivi: üks jõustub 1. juulil ja teine 26. augustil. Kui me oma õigusakte eurodirektiividega ei kooskõlasta, siis võidakse meie puhul alustada kontrollimenetlust. Loodetavasti me jõuame ka kolmanda lugemise enne ära lõpetada, kui meid hakatakse kontrollima. See ongi eesmärk.

Palun, kolleeg Peep Aru!

Lugupeetud ettekandja! Eelmisel korral kõlas ettekandes väide, et Kagu-Eestis kasvatatav kartulisort "Väike verev" saaks nüüd ka korraliku kaitse. Aga kas Mulgimaal kasvatatav sort "Väike verrev" saab samuti kaitse?

Ma täpsustasin seda asja. Ka nn "Väike verrev" Mulgimaal saab selle kaitse. Tuli nimelt välja, et tegemist on ühe ja sama sordiga.

Palun teine küsimus, kolleeg Väino Linde!

Mind huvitab selle seaduse ja eurodirektiivide taustal, mis eeldatavalt ka meil hakkavad kehtima, kui palju taimede paljundamine nüüd Eestis muutub võrreldes sellega, mida Eesti talumehed aastasadu üpris edukalt juba teinud on?

Härra Linde! Teile annab vastuse selle seaduse eesmärk: säilitada just neid sorte, mida meie talupojad on aastasadu kasvatanud. Nii et "Sangaste" rukis on kaitstud!

Tänan, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas ametikaaslastel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimisi avada ei soovita. Asume läbi vaatama laekunud muudatusettepanekuid. Nimetan muudatusettepaneku numbri ja selle esitaja. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, samuti teine ettepanek. Ka kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Oleme läbi vaadanud kõik üheksa laekunud muudatusettepanekut. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.
Head kolleegid, soovin teile ilusat võidupüha! Meie korraline istungjärk on lõppenud. Kohtumiseni! (Aplaus.)

Istungi lõpp kell 18.09.