Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud ministrid! Alustame infotundi. Kõigepealt kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 46 Riigikogu liiget, puudub 55. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: justiitsminister Rein Lang, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja välisminister Urmas Paet – loodan, et ta jõuab ka kohale.
Alustame. Esimene küsimus on kolleeg Inara Luigaselt regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Palun!
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kui vaadata statistilisi näitajaid, siis Eurostati andmetel on Eesti tööpuudus Euroopas viiendal kohal ja tööpuudus mõnes Eesti regioonis, näiteks Võrumaal, Valgamaal, Põlvamaal ja Ida-Virumaal, on Eesti keskmisest suurem. Mis tähendab, et nendes piirkondades on registreeritud töötute osakaal tööjõus suurem kui Eesti keskmine. Kui natuke numbreid vaadata, siis seal on need numbrid tõepoolest keskmisest tunduvalt suuremad, ja kui võrrelda neid madalama töötusmääraga regioonidega, näiteks Tartumaa ja Harjumaaga, siis on nad kaks korda suuremad. See pole ka uudis, need regioonid on alati olnud selle näitaja poolest ees ja Kagu-Eestis on töötus olnud suur. Kuid majandusanalüütikud arvavad, et aasta lõpuks tõuseb see määr veelgi. Kas teil kui regionaalministril on olemas selge nägemus ja kava, kuidas Kagu-Eestis tööhõive olukorda parandada?
Head kolleegid, 1 minut!
Aitäh! Kõigepealt nendest protsentuaalsetest näitajatest. Kokkuvõttes nad väga palju ei erinegi. Mul on siin üsna värsked andmed, 11. juuni seisuga. Kui registreeritud töötute keskmine osakaal on 10,1%, siis näiteks Valgamaal on see 12,6%, Põlvamaal 11,3%, Võrumaal ja Ida-Virumaal tõepoolest Eesti kõige kõrgem – 14,8%. Kui me vaatame töötute arve, siis paraku on Eesti nii väike, et need kõikumised võivad olla ühe ettevõtte uste sulgemise tulemus. Protsendid võivad justkui tunduda suured ja kõige taga on inimeste väga kurb saatus, aga paraku ei saa sellest väga suuri üldistavaid järeldusi teha. Üldine tendents on ikkagi, et Kirde-Eestis ja Kagu-Eestis, kus meil tööpuudus on traditsiooniliselt olnud pisut kõrgem, on see seda jätkuvalt. Aga n-ö halba aimates tellisime juba mõne aja eest euroraha eest tarkade otsuste fondist uuringu "Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos", kus ka selliseid tendentse jälgitakse. See uuring valmib lõplikult sügisel, aga intervjuude põhjal on esialgsed andmed sellised, et esimese hooga on tööpuudus kasvanud kiiremini nendes regioonides, kus tööpuudus ei ole traditsiooniliselt kõrge olnud. Põhjus on ilmselt see, et seal olid aktiivsemad sellised sektorid nagu töötlev tööstus, ehitus, kinnisvara jne.
Palun, kolleeg Inara Luigas, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma sain teie vastusest aru, et sellist konkreetset kava ja meetmeid, kuidas parandada Kagu-Eestis tööhõive olukorda, teil lihtsalt ei ole. Kuna te nimetasite struktuurivahendeid, siis on minul selle kohta ka konkreetne küsimus. Kuna programmide kaudu toetatakse nii regionaalpoliitikat kui sotsiaalpoliitikat, siis võib nende abil parandada ka tööhõivepoliitikat. Kas oleks vastuvõetav, kui regionaalminister muudaks seda olukorda ja Euroopa struktuurifondide kasutamist nii, et näiteks Kagu-Eestile antavate toetuste taotlusi käsitletaks natuke paindlikumalt, panustades just töökohtade loomisele?
Aitäh! Kõigepealt teie märkuse kohta niipalju, et ma tahtsin öelda, et need näitajad on üle Eesti omavahel tihedalt seotud. Meil ei ole täna põhjust käsitleda prioriteedina ühe regiooni tööpuuduse kasvu, vaid tegelda tööpuuduse kasvuga Eestis tervikuna. Muide, on veel üks probleem. Ma olin eile näiteks Ida-Virumaal Maidla vallas, mille kohta uuringus tuli välja, et veerand tulumaksust laekuvatest tuludest tuleb inimestelt, kes töötavad Tallinnas. See pilt on Eestis omavahel nii seotud, et me ei saa rääkida väga ühemõtteliselt eraldi regioonidest.
Mis puudutab euroraha kasutuselevõttu, siis tõepoolest, meile teeb muret, et taas kord on euroraha kasutuselevõtul aktiivsemad suured omavalitsused, Tallinn, Tartu, järgneb Haapsalu jne. Ma toon näiteks piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme. Me peatasime taotluste vastuvõtu sellepärast, et taotlusi oli nii palju. Kui me vastuvõtu uuesti avame, siis on meil selge plaan teha nii, et neil omavalitsustel, kes on kas otse või sihtasutuste või muude struktuuride kaudu taotledes saanud neid vahendeid suhteliselt palju, oleks maksimumpiirang ees ja see raha jaotuks üle Eesti ühtlasemalt. Kahjuks on nii, et suuremad ja tugevamad omavalitsused on ka kiiremad ja paremad projektikirjutajad.
Palun, kolleeg Inara Luigas, teine täpsustav küsimus!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ma teeksin teile ühe ettepaneku. Kuna meil lõpevad istungid siin saalis ära, siis ma kutsun teid tegema rohkem koostööd Kagu-Eesti saadikurühmaga, et leida lahendusi tööhõive olukorra parandamiseks Kagu-Eestis.
Teiseks, kuna tänases infotunnis on meil viimane küsimus minister Urmas Paetile Eesti ja Venemaa vaheliste suhete kohta, siis ma arvan, et täna me rohkem selle küsimuseni ei jõua. Aga kuna teil on kindlasti rohkem informatsiooni, siis võib-olla te ütlete, kuidas on läinud läbirääkimised Venemaaga piiriületuskorra üle ja millised on võimalused suurendada tööhõivet selles piirkonnas, tehes koostööd ka Venemaaga.
Aitäh! Härra välisminister saab kindlasti täpselt vastata. Aga just neil päevil, 17.–18. juunil on Euroopa Liidu ja Venemaa vahel toimumas Hämeenlinnas kohtumine selle koostöö teemal. Nii et ootame pikisilmi, kuidas läheb näiteks Eesti-Läti-Vene programmi käivitamine partnerlusinstrumendi raames.
Head kolleegid! Meil on üheksa kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Teie osatähtsus kasvab varsti riigis tõsiselt – vastavalt sellele, kuidas on mingid asjad kinni pandud. Ma ütlen kiiresti ainult, et me oleme maal pannud kinni postkontoreid, kauplusi, ühistransport käib sageli, nagu ta käib. Koolivõrgu üle käib vaidlus, kohalikud tööandjad ootavad töölepingu seaduse jõustumist, arstist ei unista me enam ammugi. Nüüd kujunebki nii, et regionaalminister koos kohalike omavalitsustega on inimeste ainuke lootus, aga ka kohalike omavalitsuste tulubaasi osa oleme ju tulumaksu tasandusfondi ja teederaha näol jne ära võtnud, tekitanud neile raske olukorra. Mis siis ikkagi võetakse ette kohalike omavalitsuste tulubaasiga, et nad kohapeal olukorda vähegi leevendada saaksid?
Hea kolleeg! Jääme ikkagi teema juurde! Kohalike omavalitsuste toimetulekuvõime on järgmine küsimus. Aga kui lugupeetud minister soovib vastata, siis palun!
Tõepoolest, see on järgmine küsimus! Kui te räägite regionaalministri osatähtsusest, siis tõepoolest – Riigikogu liikmed esitavad mulle küsimusi nii välispoliitikast kui ka, nagu ma näen, tee-ehituse valdkonnast. Nii et seda on hea tõdeda. Mis puutub omavalitsuste tulubaasi, siis üldisi näitajaid jälgides võib öelda, et omavalitsuste tulubaas liigub praegu umbes 2007. aasta tasemel. Ta on tõesti tunduvalt maas 2008. aasta tasemest, kus oli väga kiire kasv, aga ta on jätkuvalt 2007. aasta tasemel. Selle tõttu on kõige tähtsam, et omavalitsused teeksid ise konservatiivsed eelarved, ja kui neil tulud vähenevad, siis reageeriksid kiiresti, oleksid valmis negatiivseteks eelarvemuudatusteks ja kärbeteks, nii nagu ka riik peab neid tegema. Kui omavalitsused ise käituvad mõistlikult ja ettevaatlikult, siis nende riskid nii suured ei ole. Oht on siis, kui ei võeta arvesse reaalset olukorda ja elatakse edasi eelmise aasta tasemel.
Palun, kolleeg Valeri Korb!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu käes on Eesti Keemiatööstuse Liidu pressiteade, mis tuli välja 15. juunil pärast seda, kui Eesti Keemiatööstuse Liidu juhatus arutas keskkonnatasude seaduse eelnõu. Juhatus arvab, et eelnõu jõustumise korral kaotaks töö Ida-Virumaal sellises ettevõttes nagu Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus, Nitrofert jt kuni 4000 töötajat. Seoses sellega mul ongi teile küsimus: kas te olete oma meeskonnaga arutanud seda avaldust, mille olid teinud keemiatööstuse juhatus koos keemiatööstuse liiduga ja ametiühingute liidrid pärast seda, kui Riigikogu rahanduskomisjon avaldas keskkonnatasude numbrid?
Aitäh! Konkreetne kiri ei ole minuni jõudnud. Küll aga oleme seda olukorda arutanud laiemalt, eriti majandusministriga, ja me oleme muidugi igasuguste maksutõusude suhtes üsna pessimistlikult meelestatud. Me saame aru, et riigieelarve positsiooni parandamiseks on teatud maksutõusud vajalikud, aga ma loodan küll väga, et Riigikogu mõõdab enne üheksa korda ja alles siis tõstab maksu. Kui me vaatame tööhõive seisukohast, siis palun Riigikogul võimaluse korral eelistada ikkagi kulude kokkuhoidu.
Palun, kolleeg Rein Ratas!
Tänan, austatud esimees! Hea regionaalminister! Kas töötust annaks vähendada, eeskätt selle regiooniti esinevat suurt erinevust oluliselt tasandada, kui valitsus toetaks sel eesmärgil kohalike omavalitsuste sihipärast tegevust? Muide, ma arvan, et Eesti vajab koosmeelt ja rahvusliku ühtsuse valitsust. Olen rääkinud.
Aitäh! Koosmeel omavalitsustega on väga oluline. Jah, riik ju toetab seda mitmesuguste programmide kaudu. EAS-is on väga palju programme ettevõtluse toetuseks. Meil konkreetselt on avanemas kompetentsikeskuste meede, tööstusalade meede, piirkonna konkurentsivõime tugevdamise raames ettevõtluse toetamine – need võimalused on kõik olemas. Aga väga palju sõltub kohalike omavalitsuste enda initsiatiivist. Ja nähes, et meie väikestes omavalitsustes ei tööta suur osa maksumaksjaid mitte samas omavalitsuses, vaid mõnes teises omavalitsuses, ei ole võib-olla kõik tegutsenud nii aktiivselt selles suunas, et just oma koduvallas töökohti juurde luua. Vaadatakse, et küll tulu laekub, inimesed käivad näiteks Tallinnas tööl ja tulud on muudkui kasvanud. Nüüd maksab see valusamalt kätte nendele, kes ei ole kohaliku ettevõtluse peale tõsiselt mõelnud. Paraku näeme jällegi, et tihti on just vaesemates, väiksemates omavalitsustes see löök tugevam, sest ühelt poolt ei ole nad ettevõtlusega nii palju tegelnud ja teiselt poolt pole neil ka selleks nii palju rahalisi võimalusi olnud, et just ettevõtlust toetada.
Palun, kolleeg Eldar Efendijev!
Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma tulen tagasi esimese küsimuse, regionaalpoliitika juurde. Kas maavanematele on antud ülesanne teha maakondade arengukavadesse selles suunas korrektiive? Kas omavalitsustega on peetud läbirääkimisi, sest omavalitsused otseselt ei tegele töökohtade loomisega? Tõesti, teil on õigus, et näiteks Ida-Virumaal, Narvas töötas väga suur osa inimesi väljaspool piirkonda, aga eelmisest aastast alates on neid juba tulnud tagasi Tallinnast, teistest Eesti piirkondadest ja Soomest.
Jah, ma räägin kohalike omavalitsustega järjest rohkem töökohtade teemal ja mul on hea meel, et seda juttu nüüd kuulatakse ja võetakse tõsisemalt. Ma toon veel ühe näite. Ei ole ju saladus, et mõni aeg tagasi suhtusid mitmed omavalitsusjuhid asjasse nii, et ei olegi mõtet väga rabelda tulumaksu tõusu pärast, sest siis vähendatakse tasandusfondi, mida riik maksab toetuseks. See viib kokkuvõttes jälle sinna, kas tegeldakse töökohtade loomisega või mitte. Maavalitsused meil sellega ei tegele, omavalitsused saavad siin palju rohkem luua tingimusi, aidata kaasa, vaadata, et bürokraatia ettevõtjat võimalikult vähe takistaks, et planeeringud oleksid kiiresti ja kvaliteetselt menetletud jne.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Hea minister! Mina ei saa teist aru. Te rääkisite, et ei poolda keskkonnamaksude suurenemist. Te ei vastanud härra Korbile, kui palju inimesi orienteerivalt võiks Ida-Virumaal töö kaotada, kui need uued keskkonnamaksud kehtestatakse. Keskkonnamaksude suurendamise eelnõu esitas ju valitsus ja teie olete valitsuse liige, kas te võitlesite selle vastu või mis te tegite? Või te lihtsalt palute Riigikogu käest, et ärge tõstke makse? See oleks nagu valitsuse vastu astumine. Milline on selles küsimuses – ma mõtlen keskkonnatasude tõstmist – teie positsioon valitsuse liikmena ja milline on isiklik positsioon?
Aitäh! Minu teada on need Riigikogus sündinud ettepanekud. Aga mis puudutab suhtumist laiemalt, siis minu seisukoht on, et neid tasusid tuleb tõsta nii vähe, kui on vähegi võimalik. Siin on ju läbi käinud väga erinevad summad. Alguses räägiti palju suuremast keskkonnatasude tõstmisest. Ma saan aru, et nüüd on need summad kõvasti väiksemaks jäänud, et need ei ähvarda selliste tagajärgedega, millele keemiatööstusettevõtted viitavad. Siin on väga tähtis rääkida läbi ka nende ettevõtjatega ja saada teada, kus on nende valulävi.
Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen esmalt tagasi teie näite juurde Maidla vallast, mis on Ida-Virumaal üks väiksema elanike arvuga vald. Ma leian, et Ida-Virumaa kontekstis ei ole see näide eriti õnnestunud. Aga see selleks. Mu küsimus on selline. Minu ajalooline mälu räägib, et kümmekond aastat tagasi, aastail 1998–1999 kasvas tööpuudus Ida-Virumaal hüppeliselt. Kas teie kui valitsuse liige ja regionaalminister olete teinud sellest omad järeldused ja kuidas te olete valmis eeldatavaks uueks hüppeliseks tööpuuduse kasvuks Ida-Virumaal teisel poolaastal?
Aitäh! Ütlen veel kord: minu seisukoht on, et me peame praegu võitlema tööpuudusega terves Eestis. Küsimus ei ole hüppelises tööpuuduse kasvus ühes regioonis. Meie probleem on see, et tööpuudus kasvab hüppeliselt terves Eestis. Ja nagu te isegi kinnitasite, inimesed käivad tööl Tallinnas, käivad tööl teistes maakondades, käivad tööl naaberomavalitsustes. Me ei saa küsimust püstitada niimoodi, et hakkame nüüd võitlema tööpuudusega ühes väga väikses piirkonnas. Me peame vaatama Eestit tervikuna ja rääkima töökohtade säilitamisest selles kontekstis.
Palun, kolleeg Evelyn Sepp!
Aitäh! Austatud minister! Otse vastupidiselt teie äsjaöeldule ma juhin tähelepanu, et Ida-Virumaa näol on tegemist piirkonnaga, kus elab peaaegu veerand Eesti elanikkonnast. Maidla näide ei ole siin tõepoolest üldse asjakohane, see on üks enam-vähem 500 elanikuga vald, kus pooled on pensionärid ja võib-olla kümme inimest käib tõesti Tallinnas tööl. Aga mu küsimus puudutab ikkagi sedasama Ida-Virumaad, neidsamu keskkonnatasusid ja muud sellest paketist, mida valitsus on, muide, toetanud. See seab selgelt ohtu vähemalt 20 000 inimese töökoha nendes ettevõtetes, seab kohe ohtu need, kes on praegu sundpuhkustel, ja nendesamade tasude tõusu korral on üsna tõenäoline, et lähimate nädalate jooksul on nad tänaval ehk siis töötud. Mida teie ministrina kavatsete nüüd ette võtta, milliseid hädaabipakette te olete kavandanud selle piirkonna jaoks? Mida te kohe, kiiresti ja reaalselt kavatsete rakendada, et leevendada seda sotsiaalset katastroofi?
Minu arust ei ole õige ähvardada sellise sotsiaalse katastroofiga. Kõigepealt see, et kui me vaatame praegu omavalitsuste tulunumbreid, siis need on, ma rõhutan veel, umbes 2006., 2007. aasta tasemel, kus meil ei olnud sotsiaalset katastroofi. Teiseks, kui me räägime praegu Riigikogus arutusel olevatest seadusmuudatustest, siis ma usun küll, et Riigikogu ei võta vastu sellist otsust, mis otseselt viib, nagu teie väidate, 20 000 töökoha kaotusele. Ma olen veendunud, et Riigikogu sellist otsust ei tee.
Palun, kolleeg Mai Treial!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma kuulsin teid ühele küsimusele vastavat, et on tellitud üks tööturu-uuring Kirde- ja Kagu-Eesti kohta ja te tahate jälgida tendentse. Ja ühele teisele küsimusele oli vastus, et kohalikud omavalitsused peavad näitama initsiatiivi ettevõtluse loomiseks, ja samas ütlesite ka, et neil pole rahalisi võimalusi. Mina leian, et riik ja regionaalminister ongi need, kes peavad kohalike omavalitsuste arengule, regioonide arengule ja tasakaalustatud arengule väga tõsist tähelepanu pöörama. Ega ministrikoht pole mõni auasi, see on ikka töötegemiseks. Ma küsingi konkreetselt, kuidas te võitlete tööpuudusega eri regioonides, et regioonid tõesti ellu jääksid ja välja ei sureks.
Aitäh! Nii nagu tööpuudusega terves Eestis võideldakse. Me tellisime nimetatud uuringu selleks, et näha, millised tendentsid on Eestis tervikuna ja eri regioonides. Ja nagu selle uuringu esialgsed andmed näitavad, kasvab tööpuudus praegu kiiremini nendes piirkondades, kus tööpuudus on seni olnud traditsiooniliselt väike. Kui me räägime võitlusest tööpuudusega kogu Eestis, siis on siin kõik needsamad tõed, millest me ikka räägime: euroraha kasutuselevõtt, paindlikud töösuhted jne.
Viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Jaan Kundla!
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Põhiküsimus on praegu töötus regiooniti. Kas kavas olev haldusreform avaldab mõju ka regioonide töötusele? Ja sellega kaasnev küsimus: kas haldusreformiga tegeldakse ikka edasi?
Aitäh! Jah, tegeldakse, ja jah, avaldab mõju küll. Sest kui omavalitsus on suutlikum, tal on võimalusi investeerimiseks, tal on võimalusi selleks, et ettevõtjatega koostööd teha, luua näiteks ettevõtlusinkubaatorid, toetada alustavaid ettevõtjaid, siis see kindlasti ühemõtteliselt vähendab tööpuudust kohapeal. Rääkimata euroraha kasutuselevõtust, millest juba oli juttu, kus on selgelt näha, et suuremad, võimekamad omavalitsused võtavad euroraha kasutusele kiiremini ja loomulikult suuremates summades.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Mai Treialilt regionaalminister Siim Valmar Kiislerile.
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Mul on hea meel, et me saame seda arutelu täpsustada ja jätkata. Kohalikele omavalitsustele on selle aasta viie kuuga laekunud tulumaksu keskmiselt 7% vähem kui eelmisel aastal. Samal ajal on osal omavalitsustel laekumine olnud kuni 20% väiksem. Ka riigieelarvelisi vahendeid omavalitsustele on tuntavalt vähendatud, mis viib need omavalitsused väga raskesse olukorda. Minu küsimus on: kas teil on ülevaade kohalike omavalitsuste toimetulekuvõimest ja kui palju on neid omavalitsusi, kes vajavad kohe abi?
Aitäh! Väga otsese sooviga kohe abi saada ei ole meie poole pöördutud, aga ma usun, et ka sellised kurvad hetked ootavad meid sel aastal tõepoolest ees. Kui me räägime keskmisest, siis tulubaas vähenes tõepoolest 7%. Aga näiteks Piirissaare vallas vähenes tulubaas 42%, Mõisaküla linnas 29 ja rohkemgi protsenti, Lihula vallas 27%, Anija vallas 24%, Vasalemma vallas 22%, Kaisma vallas 21%. Nii et meil on omavalitsusi, kus küsimused on väga tõsised. Ühest omavalitsusest näiteks pöörduti meie poole sellise murega, et kevadel külmus katlamaja lõhki ja nüüd on puudu mõnisada tuhat krooni, et seda remontida. Väike omavalitsus, kus on umbes 500 elanikku, ei leia seda raha, et katlamaja remontida. Seda tüüpi probleeme on. Nagu te teate, Rahandusministeeriumi eelarves on meil ka tagavararaha, mida selliste hädavajaduste puhul rakendada.
Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Omavalitsused on pöördunud meie poole ka selliste küsimustega, kus nad kurdavad likviidsuskriisi üle, nad peavad maksma välja õpetajate puhkusetasud, aga neil ei jätku selleks raha. Riigikassa eraldab omavalitsustele õpetajate palgavahendeid igal kuu, kuid puhkusetasud tuleb välja maksta enne puhkusele minemist. Kui mitme kuu palgavahendid omavalitsustel praegustes tingimustes puuduvad? Kas ja kuidas saab riik siin omavalitsustele appi tulla või te ei näe siin üldse probleemi?
Aitäh! Rahandusministeeriumi kinnitusel on õpetajate palgaks ettenähtud vahendeid omavalitsustele esimesel poolaastal välja makstud rohkem, kui on 50% planeeritud summast. See tähendab, et tegelikult on neid täiendavaid vahendeid ette makstud, et neid saaks tõepoolest kasutada sellisteks asjadeks nagu puhkusetasud. Nii et kui omavalitsus kurdab, et tal ei ole raha õpetajatele palka maksta, siis on ilmselt probleem selles, et ta on riigilt õpetajate palkadeks saadud vahendid mingi muu jooksva kulu katmiseks ära kasutanud. See on tõesti murekoht, kui omavalitsused ei reageeri halvenenud olukorrale ja jätkavad mõnes teises valdkonnas kulutusi samas mahus, kasutades seda raha, mis laekub riigilt mõneks teiseks otstarbeks. Siis võivad nad tõepoolest sattuda olukorda, kus raha on ära kulutatud, riigilt on raha õpetajate palkadeks saadud, õpetajate palkasid välja maksta aga ei saa. Kahjuks jääb see omavalitsusjuhtide enda südametunnistusele. Ma olen veendunud, et enamik Eesti omavalitsusjuhte käitub selles osas mõistlikult ja vastutustundlikult, aga 100% selliseid juhtumeid välistada kahjuks ei saa.
Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus!
Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Ma loodan, see on ka teie südametunnistuse asi, et tuginete kindlatele faktidele, rääkides, et omavalitsustes on nii toimitud.
Minu järgmine teema on Euroopa struktuurivahendite kasutamine. Kohalikel omavalitsustel on selles suur roll, eriti KOIT kava alusel tehtavates investeeringutes ning vee- ja kanalisatsiooniprojektide elluviimisel, kus riik on võtnud endale kohustused. Vee- ja kanalisatsiooniprojektid on suuremahulised, kuid omavalitsuste laenuvõime on piiratud. Samas peaksid omaosaluse katma pikaaegsed tarbijad. Projektide elluviimisel on riigipoolne tugi hädavajalik. Millised on valitsuse meetmed nende projektide elluviimise tagamiseks?
Aitäh! Mis puutub veeprojektidesse, siis seda oskab kindlasti täpsemalt kommenteerida keskkonnaminister. KIK-ist on selgelt ette nähtud vahendid omaosaluse toetuseks ja ka eelarvekärbete raames keskkonnaminister kinnitas, et neid summasid ei kärbita. Iseasi, kas nad on alati piisavad – kindlasti ei ole neid nii palju, kui tahaks. Mis puutub KOIT kavasse, siis selle puhul on omavalitsuste minimaalne omafinantseering 15%. See on tegelikult ikkagi väike raha, 85% on seal euroraha, omafinantseering on suhteliselt pisike. Omavalitsused on ka taotlust esitades öelnud, et nad suudavad selle summa garanteerida. Kuid siin on tõepoolest üks mure. Kui me vaatame taotluste reaalset laekumist omavalitsustelt, kellel on positiivne otsus käes, kes saaksid selle euroraha kasutusele võtta, siis siin on tekkinud paljude omavalitsuste puhul teatav viivitus. Põhjuseks tuuakse küll projekteerimist, mis võtab kauem aega, küll riigihankeid. Kindlasti on seda laadi objektiivseid põhjusi, aga me oleme omavalitsustele südamele pannud, et kui küsimus on omafinantseeringu kokkusaamises, siis nad seda ka ausalt ütleksid. Seni seda nii ühemõtteliselt öeldud ei ole.
Ma tahaksin jõuda ikka ka järgmise küsimuse juurde. Kui Rein Langile jääb liiga vähe aega, siis ma lõpetan kohapeal registreeritud küsimuste esitamise. Alustame praegu siis Jaanus Marrandiga.
Tänan! Lugupeetud härra regionaalminister! KOIT kaval on kohalike omavalitsuste toimetulekus kahtlemata suur osa. Kava üle toimuvad arutelud ja vaidlused, enamasti maakondlikul tasandil, otsuse teete lõpuks teie. Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjonini on jõudnud kiri, kus räägitakse sellest, kuidas Paldiski linnas püütakse KOIT kava raha saada objektile, mille ostmiseks tehtud otsus on ebaseaduslik. Nimelt on vallavolikogu otsustanud võtta linnale varalisi kohustusi kõigest 6 häälega 13-st, mis on seadusvastane, sest varaliste kohustuste puhul nõutakse koosseisu häälteenamust. Samale seisukohale on jõudnud ka Harju maavanem oma arvamuses, otsust aga vallavolikogu siiani muutnud ei ole ja objekt on endiselt KOIT kava raha saamise nimekirjas. Missugune on teie hinnang kujunenud olukorrale, kas niisugused objektid peaksid Euroopa raha saama? Milline on teie arvates lahendus Paldiski linnale?
Mul on raske kommenteerida konkreetseid fakte Paldiski linna puhul, aga üldine printsiip on see, et kui ka valitsus on langetanud positiivse otsuse, siis selleks, et omavalitsus saaks reaalse euroraha kasutusele võtta, tuleb tal esitada veel täistaotlus EAS-ile, kes vaatab selle läbi ja kontrollib kõiki asjaolusid. Iga info selle kohta, et kuskil on rikutud seadust või et projekti käikuminekul kavatsetakse mingil viisil seadust rikkuda, on meile kindlasti väga vajalik ja me ootame sellekohast informatsiooni. Kui meil on olemas tõendid, et objekt on mingilgi viisil seadusvastane, siis kindlasti ei leia see projekt rakendust.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!
Tänan, väga austatud juhataja! Austatud minister! Valdade territooriumil on projektide teostamiseks moodustatud mitmesugused MTÜ-d, kuid paraku on nad hädas omafinantseeringuga. Kas te oskate soovitada, kust kohast oleks neil võimalik laenata, nii et inimesed ei peaks tagama laenusid näiteks oma varaga? Millised võimalused nendel MTÜ-del on?
Aitäh! Struktuuritoetuste seaduse muudatustes on neid küsimusi käsitletud väga põhimõtteliselt. Kui te vaatate neid muudatusi, siis seal on rõhk pandud just sellele, kuidas euroraha saaks kiiremini kasutusele võtta ja kuidas võimaldada ettemakseid mitmesugustele institutsioonidele. Selles mõttes on võimalusi kindlasti juurde tulnud. Üks täiendavalt ette nähtud võimalus on, et rakendusasutus tasub euroraha otse tööde teostajale. Sel juhul paraneks kindlasti ka raha taotleja olukord, ta ei pea vahepeal raha laenuks võtma, et ära maksta, pärast mida ta siis omakorda raha tagasi saab.
Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Mu küsimus on seotud euroraha kasutamisega. Omavalitsused peavad struktuurifondide kasutamiseks sageli laenu võtma ja siin on üks piir, 60% eelarveaasta omatuludest. Omal ajal, nagu ma mäletan, kehtestati see sellepärast, et omavalitsused võtsid suhteliselt lühiajalisi laene. Praegu on laenud suhteliselt pikaajalised ja tegelikult ei kujune see 60% mitte majanduslikuks, vaid poliitiliseks piiriks, sellepärast et riik saaks siis võtta laenu oma jooksvate kulutuste katteks ja omavalitsuste laenuvõimet piiratakse. Kas te olete arutanud või kas ei oleks mõistlik seda 60% piiri kas või ajutiselt nihutada selleks, et struktuurifondide raha saaks ära kasutada?
Aitäh! Ma ei vastandaks küll niimoodi, et omavalitsused võtavad laenu ja selle võrra võtab riik vähem laenu. Kokkuvõttes me oleme kõik ju üks riik ja omavahel seotud. Meile on tähtis eelarvepositsioon tervikuna ja paraku on nii, et kui omavalitsused väga palju laenavad, siis peate teie siin koos istuma ja eelarvemuudatusi arutama, kas vähendada selle võrra rohkem matusetoetust või mingit muud toetust. Kahjuks on need asjad nii seotud.
Palun vabandust, mis oli teie küsimuse teine pool?
Tõsta 60% piiri.
Jaa, 60% määra kohta. Omavalitsused on meil autonoomsed ja väga iseseisvad. Paraku on seda tüüpi säte ühetaoline kõigile, aga kui Riigikogus otsustatakse teisiti, siis on see võimalik. Ma arvan, et praegu peab ta kahjuks sinnasamasse jääma. Seda enam, et kui me räägime eurotoetuste kasutuselevõtust, siis omavalitsused on oma taotlust esitades ju sellega arvestanud. Nad on taotluse esitamisel pidanud üsna täpselt põhjendama, kuidas tekib see rahavoog, mida nad kasutavad. Rahandusministeerium on seda ka jälginud, näiteks KOIT kava puhul. Nii et omavalitsused olid taotlusi esitades sellest piirangust selgelt teadlikud ja kui nad esitasid tõeseid andmeid, siis ei tohiks neil probleeme olla.
Palun, kolleeg Mark Soosaar!
Lugupeetud minister Siim Valmar Kiisler! Kui me vaatame omavalitsuste eelarveid, eriti väikeste omasid, siis me näeme, et hariduskulud moodustavad mõne kohaliku omavalitsuse eelarvest ligi poole. Ühes eespool antud vastuses nimetasid sa ka just omavalitsusi, kellel on probleeme kooli pidamisega. Samas me teame, et põhiseaduse järgi peavad nii riik kui omavalitsused tagama põhihariduse andmise meie inimestele. Sinu erakond on alustanud kaks väga lennukat reformi, üks on haldusreform ja teine on haridusreform. Ega te ei ole seal omavahel rääkinud, kuidas neid reforme kooskõlla viia, ja ega teie tarkade meeste-naiste peadest pole läbi käinud ka mõni selline idee, et võib-olla kogu haridussüsteem siiski riigistada, kui haldusreform jääb venima ja näiteks väiksemad omavalitsused ei ole valmis ühinema ega suuda haridust tagada ja põhiseadust järgida?
Aitäh! See ei ole nii ühemõtteline. Esiteks, meil on mitmeid omavalitsusi, kes ei peagi enam kooli, kellel ei ole oma kooli ja kes ostavad haridusteenust teistelt omavalitsustelt ning saavad sellega ka kenasti hakkama. Teiseks olen haridusministriga tõepoolest arutanud haridusreformi ja haldusreformi mõjusid või koosmõjusid või kas seal võib olla konflikte. Haridusminister Lukas on kinnitanud, et need ideed, mis teile on esitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, sobivad päris hästi ka haldusreformi ideedega, selles suhtes seal vastuolusid ei ole. Mis puudutab koolide riigistamist, siis mina vaataksin seda teistpidi – et võiks olla väga palju erinevaid kooli pidajaid. Meil on riigikoole, on erakoole ja muid vorme. Me ei peaks kõiki alati ühe puuga lööma. Mis puutub omavalitsusepoolsesse koolide rahastamisse, siis tõepoolest, enamikul omavalitsustel on hariduse osa eelarves 40% ümber, just väiksemates omavalitsustes on see nii. Ma pean ütlema, et seda võib vaadata mitut pidi – osas omavalitsustes on haridus selgelt selline tuluallikas või see, millega vald üldse tegeleb, et kui see osa eelarvest ära võtta, siis jääb omavalitsuses selle sõna otseses mõttes oma valitsus väga pisikeseks.
Head kolleegid! Ma palun vabandust neilt, kes on registreerunud küsimuse esitamiseks, aga meil on veel ees üks väga huvitav küsimus justiitsminister Rein Langile ja selle tõttu lõpetan käesoleva küsimuse käsitlemise.
Palun, kolleeg Evelyn Sepp, küsimus justiitsminister Rein Langile!
Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Käesoleva nädala 15. juuni Eesti Päevalehes oli üks väga hea ja põhjalik kohtulahendite analüüs, mis puudutab koduvägivalla juhtumeid. Ma eeldan, et te olete seda ka ise lugenud. Siit minu küsimused. Esimene küsimus: kuna esimese ja teise astme kohtud alluvad Justiitsministeeriumile, kas siis ka Justiitsministeerium on teinud sellesisuliste kohtulahendite põhjalikumat analüüsi ja analüüsinud just nimelt karistuspraktikat selles valdkonnas?
Suur tänu! Ma tõesti loodan, et te ei ole niimoodi aru saanud, et Justiitsministeerium annab esimese ja teise astme kohtutele korraldusi, milliseid kohtulahendeid konkreetsetes asjades teha. Nii see Eesti õiguskorras ei ole. Mis puudutab Eesti Päevalehes ilmunud nn analüüsi, siis jah, ma olen sellega põgusalt tuttav. Päris analüüsiks on seda väga raske nimetada. Mis puudutab koduvägivalda, kehalist väärkohtlemist, nii nagu see on karistusseadustikus fikseeritud, siis selles osas Justiitsministeerium kindlasti jälgib protsesse. Justiitsministeeriumi analüüsid on kättesaadavad aadressil www.just.ee. Alles hiljuti me riputasime sinna üles ka 2008. aasta kriminaalstatistika alusel koostatud kuritegevuse aastaülevaate. Soovitan selle materjaliga kindlasti tutvuda. Aga kindlasti ei ole plaanis muuta seadusi selliselt, et volitada täitevvõimu andma kohtunikele korraldusi, kuidas ühes või teises kuriteoliigis peaks otsuseid tegema.
Palun, kolleeg Evelyn Sepp, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Austatud minister! Ega ma pole kunagi arvanud, et minister Rein Lang on naljamees, ja küllap olen ka mina kuulnud üht-teist võimude lahususest. Märkus on kindlasti asjakohane. Aga selles analüüsis, mida mina pean siiski üsna korralikuks, tuuakse välja väga konkreetsed näited, mille puhul terve mõistusega inimene täiesti põhjendatult küsib, kuidas on see võimalik, kuidas kohtupraktika saab selliste järeldusteni jõuda. Siit minu küsimus. Mis on takistanud Justiitsministeeriumi seadust täiendamast või tegemast ettepanekut täiendada karistusseadust nii, et selles oleks eraldi paragrahv koduvägivalla kohta, mille koosseisulised tunnused ei vasta päriselt ei tavalisele tapmisele, piinamisele ega muule sellisele tegevusele, mis on sanktsioneeritud?
Ma hakkan nüüd aru saama, kuhupoole te oma jutuga tüürite. Ei, Justiitsministeeriumil ei ole kindlasti kavatsust viia seadusse sisse eraldi kuriteokoosseisu nimega "koduvägivald" või "perevägivald". Niisugust asja ei pea ma mõistlikuks. Nüüd, mismoodi kohtud rakendavad Eesti karistusseadustikku? See on kindlasti analüüsi objekt. Justiitsministeerium tegeleb sellega sedavõrd, kuivõrd meil selleks ressurssi on. Järjest rohkem tegeleb sellega ka Riigikohus ja ma arvan, et see ressurss ja võimekus kohtulahendeid – nii esimese, teise kui ka kõrgema astme kohtu lahendeid – analüüsida peaks olema just nimelt Riigikohtus. Selle asja eesmärk peaks olema Eesti kohtupraktika ühtlustamine. Seda ei ole võimalik ühtlustada administratiivsete meetmetega, vaid just nimelt analüüside kaudu, kohtunike koolitamise kaudu. Siis leiavad tõenäoliselt lahenduse ka need Eesti kohtunike erinevad tõlgendused, mis praegu on tõsiasi. Seda ka kehalise väärkohtlemise juhtumites. See on nii, aga konkreetseid kohtulahendeid ei ole meil ilmselt tark siin lahkama hakata.
Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Ma usun, minister on minuga nõus, et pikaajalist kehalist väärkohtlemist, mille tagajärjel saabub surm, ei saa pidada tööõnnetuseks, milleks kohtud seda seni on sisuliselt pidanud. Ja siit veel üks küsimus. Perevägivalla ohvrite varjupaigad on teadaolevalt teisest poolaastast sisuliselt riigi poolt rahastamata, igasugune toetav tegevus võib katkeda juba sügisel. Kas teil on selle kohta mingeid täiendavaid andmeid või plaane, kuidas omalt poolt kaasa aidata, et see tegevus siiski rahaliselt kaetud saaks?
Punkt üks, Eesti karistusseadustikus on olemas ka sellised kuriteokoosseisud nagu piinamine ja orjastamine. Miks antud juhul, konkreetses kaasuses neid ei kasutatud, on minule teadmata. Need on prokuröri otsused ja kohtul on teatavasti ka võimalus kuriteo kvalifitseerimist mõjutada. Ma kutsun veel kord üles mitte lahkama Riigikogu saalis konkreetseid kohtuasju. Mis puudutab Riigikohtu eelarvet, siis siin ei ole Justiitsministeeriumil mitte mingisugust sõnaõigust. Riigikohtu eelarve on Justiitsministeeriumi eelarvest lahutatud. Mismoodi Riigikohtu eelarve kujuneb, see on Riigikohtu esimehe ja Rahandusministeeriumi omavahelise läbirääkimise tulemus ja lõppastmes annab sellele hinnangu Riigikogu. Nii et minu käest ei ole kindlasti mõtet küsida ka seda, kuidas Riigikohus ühte või teist krooni, mis tema eelarves on, kasutab.
Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus. Palun, kolleeg Kalev Kotkas, küsimus regionaalminister Siim Valmar Kiislerile!
Suur tänu, proua eesistuja! Austatud regionaalminister! Selle aasta märtsikuus tulite välja kiire ja jõulise haldusreformi ideega. Paraku ei ole viimasel ajal arengutest selles valdkonnas midagi kuulda olnud ja siit ka minu küsimus. Kas te tegelete selle teemaga jätkuvalt? Kui jah, siis kuhu te olete tänaseks välja jõudnud?
Aitäh! Tegeleme tõepoolest jätkuvalt, arutame ministeeriumis erinevaid võimalusi, kuidas edasi minna. Nagu te teate, kehtivate seaduste raames ei ole praegu kuni kohalike omavalitsuste valimisteni võimalik ka valitsuse algatusel ühinemisettepanekuid teha. Seepärast ma märtsikuus tulingi välja seaduseelnõuga, mis oleks selle võimaluse andnud, nii et 2009. aasta oktoobriks oleksid muudatused veel võimalikud. Paraku ei leidnud see eelnõu siin Riigikogus piisavat toetust, ka teie toetus, härra Kotkas, jäi puudu. Järgmised ettepanekud, reaalsed sammud selles suunas on võimalikud alles pärast kohalikke valimisi, aga me valmistame neid tõepoolest ette.
Palun, kolleeg Kalev Kotkas, esimene täpsustav küsimus!
Tänud vastuse eest esimesele küsimusele! Olgu öeldud, et nii tooreid ettepanekuid ei olegi võimalik toetada. Aga läheks nüüd süvitsi. Meie haldusstruktuuri üks lüli, maavalitsus, on kuidagi unarusse jäetud. Vormiliselt on nad olemas, sisuline vajadus nendele järele – nagu ka nendele eraldatud raha – on kokku kuivamas. Kas teil on plaanis anda maavalitsustele n-ö uut hingamist ja taastada nende roll maakonna kui terviku tasakaalustatud arengu eestvedajana?
Aitäh! Maavalitsustel on väga palju riigi poolt mitmete seadustega pandud ülesandeid, mis puudutavad eelkõige mitmesugust järelevalvet. Selles osas ei ole maavalitsuste roll sugugi vähenenud. Samas on eelarvekärpeid nii nagu igas valdkonnas tehtud regionaalvaldkonnaski ja kulude kokkuhoiud on puudutanud valusalt ka maavalitsusi. Teiselt poolt on see ka vajalik olnud, sest teatavasti oli maavalitsustel väga palju allasutusi, küll sotsiaalvaldkonnas, küll spordivaldkonnas, mis on vähehaaval üle antud eri valdkonna ministeeriumidele, ja me oleme jätkuvalt sellel seisukohal, et konkreetse valdkonnaga tegelevad asutused peaksidki olema pigem vastavate ministeeriumide vastutusalas. Seetõttu on maavalitsuses kindlasti ka tööd vähemaks jäänud ja selles suhtes on need kokkuhoiumeetmed olnud mõistlikud. Maavalitsustele on Vabariigi Valitsuse seaduses antud aga ka üks ülesanne, maakonna tasakaalustatud arengu eest hoolitsemine, ja selleks rakendavad maavalitsused jätkuvalt mitmesuguseid regionaalseid toetusprogramme. Nende summade kasutussevõtul on maavalitsustel korraldava organisatsioonina väga suur roll.
Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimused! Kolleeg Mark Soosaar, palun!
Lugupeetud regionaalminister Siim Valmar Kiisler! Minu kodumaakond Pärnumaa on eesotsas maavalitsusega asunud juba enne teid haldusreformi ellu viima. Nimelt on Pärnumaal toimunud juba kaks maakogu. See on siis selline institutsioon, mis koguneb kaks korda aastas ja kuhu kutsutakse kõik maakonna volikogude liikmed. Volikogude liikmed saavad oma häälele veel täiendava jõu, sest lisaks oma koduvalla või kodulinna volikogus hääletamisele saavad nad hääletada ka maakonna saatuse üle. Kas te näete maakogule kui sellisele teise tasandi omavalitsusele ruumi ka meie seaduseraamatus ja kas te olete valmis seda Pärnumaa eksperimenti toetama?
Aitäh! Pärnumaal maakogu, mis on juba kaks korda kogunenud, on tõepoolest väga hea algatus. Aga kindlasti ei saa teda nimetada teise tasandi omavalitsuseks, sest meie põhiseaduse järgi omavalitsustesse valitakse otsevalimise teel. Saadikud, kes kogunevad maakogule, teevad kindlasti tänuväärset tööd, mõtlevad maakonna arengule tervikuna, aga eelkõige on valijad andnud neile selge ülesande esindada oma koduomavalitsuse huvisid. Ja kui me räägime maakonna arengust tervikuna, siis need huvid ju suuresti kattuvad ja koostöö on väga hea. Aga kui me jõuame konkreetsete näideteni, mitte küll maakogus, aga üldiselt omavalitsuste laiema koostööni maakonna piires, siis näiteks nendesamade täna paljuräägitud eurorahade jagamisel ei pruugi see koostöö enam sugugi nii väga kogu maakonna seisukohast lähtuda, vaid saadikud esindavad ikkagi konkreetselt oma valijaid, oma koduomavalitsust. Nii see on.
Palun, kolleeg Marika Tuus!
Aitäh! Austatud minister! Läti tegi haldusreformi ära ja ilmselt nad võitsid ka rahaliselt. Meie ei suutnud. Kui me oleks suutnud seda teha, kui palju oleks siis meie riigieelarves kärpeid vähemaks jäänud? Mis te arvate, kui palju meie oleks võitnud, kui me oleks suutnud seda teha? Kas teil on mingi arvestus tehtud?
Aitäh! Minu pakutud haldusreformi eesmärk ei olnud kindlasti see, et riik saaks kuskilt raha kuidagi ära võtta. Asja mõte oli see, et kui omavalitsused on koos, siis nad saavad ise oma territooriumil oma organisatsioonina kulusid kokku hoida ja võivad kasutada raha efektiivsemalt, mõistlikumalt, otstarbekamalt. Me näeme killustunud omavalitsuste puhul väga palju üleinvesteerimise probleemi. Et kui üks omavalitsus otsustab näiteks ehitada kultuurimaja, siis peab teine kindlasti ka kõrvale kultuurimaja ehitama, kui üks otsustab ehitada spordihalli, siis teine peab ka spordihalli ehitama. Sellist tegevust me näeme paraku väga palju ja see seostub sellega, mille kohta härra Soosaar küsis. Kui need omavalitsused on ühe tervikuna koos, siis nad langetavad otstarbekamaid otsused ja teiselt poolt on nende suutlikkus kogu elukeskkonna kujundamisel parem. Sellest oli täna siin ka eespool juttu.
Head kolleegid! Meie aeg on läbi saanud. Ma tänan lugupeetud kolleege küsimuste eest ja tänan valitsusliikmeid vastamise eest! Infotund on lõppenud.
