Lugupeetud Riigikogu! Väga meeldiv jälle teiega kohtuda! Alustame Riigikogu V  istungjärgu 17. töönädala täiendavat istungit, mis kestab päevakorra ammendumiseni. Kõigepealt, kas soovitakse üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kümme seaduseelnõu. Esiteks, karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Teiseks, nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Kolmandaks, Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Neljandaks, ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ning rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Viiendaks, kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Kuuendaks, kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Seitsmendaks, Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Hanno Pevkur. Kaheksandaks, välismaalaste seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister Marko Pomerants. Üheksandaks, avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Kümnendaks, korruptsioonivastase seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lugupeetud proua esimees! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine kõlab järgmiselt: "Lugupeetud härra minister! Eesti omamaiseid ressursse kasutavaid tööstusharusid esindavad liidud on väga tõsises mures Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni poolt tehtud ja Riigikogu rahanduskomisjoni poolt vormistatud ning koalitsiooni poolt heaks kiidetud ettepaneku pärast tõsta ressursimakse, keskkonnatasusid ja kütuseaktsiisi 2010. aasta 1. jaanuarist. Keskkonnatasusid ja ressursimaksu tõstetakse mitte 10% ja 20%, vaid kordades, kohati kuni neli korda. Erinevate keskkonnatasude tõstmine oli arutusel eelmisel aastal keskkonnatasude kontseptsiooni avalikul arutelul, kuid peatati seoses ülemaailmse halveneva majanduskliimaga. Täna me räägime majanduskriisist, mille mõjul on aasta alguses sisuliselt peatatud juba mitme peamiselt Ida-Virumaa suurettevõtte tegevus." Me tahame kuue küsimuse abil teada saada härra majandusministri seisukoha. Ma ei hakka neid küsimusi teile ette lugema. Alla on kirjutanud kuus Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Väino Linde!

Auväärt kolleegid! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Annan üle põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse muuta Eesti lipu seaduse § 3 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: "Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa laulu "Mu isamaa on minu arm" fragmendi baasil loodud signatuuri." Eelnõu on saanud alguse sellest, et väga suur arv Eesti tuntud kultuuritegelasi – näiteks maestro Eri Klas, Peep Lassmann, Karl-Martin Sinijärv, Ain Lutsepp – on pöördunud Riigikogu poole sellise ettepanekuga. Nad on käinud seda selgitamas kõigi Riigikogus esindatud erakondade fraktsioonides ja selle tulemusena otsustas põhiseaduskomisjon mitte ühegi vastuhääleta niisuguse eelnõu algatada. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Olen juhatuse nimel vastu võtnud 11 seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, edastan ta adressaadile otsekohe.
Head kolleegid! Palun nüüd kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20. Seega Riigikogu on otsustusvõimeline.
Ja nüüd väike päevakorra täpsustamine. Päevakorra esimese punkti, eelnõu 522  esimese lugemise arutelul teeb algatajate nimel ettekande Eesti Reformierakonna fraktsiooni liige Väino Linde, juhtivkomisjonipoolse ettekande teeb põhiseaduskomisjoni liige Ene Kaups.

Alustame Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikme kolleeg Väino Linde!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Meeldivat pärastlõunaaega kõigile! Eelnõuga, mis kannab numbrimärki 522, soovitakse muuta Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse paragrahvi 1. Eesmärk on saavutada personalikulude kokkuhoid. Selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Oluline on teada, et see eelnõu on vaid üks osa nende eelnõude paketist, mis liiguvad koos viimase lisaeelarve seaduse eelnõuga, mille teine lugemine eile öösel edukalt lõppes. Nagu ma ütlesin, muudetakse eelnõuga 522 Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse paragrahvi 1. Selle paragrahvi lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad "peaministri, ministri". See pole sisuline muutus, vaid on tingitud struktuurimuutusest. Sama paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: "2009. aasta 1. juulist kuni 2010. aasta 31. detsembrini on peaministri ja ministri ametipalk Eesti keskmise palga ning Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduses sätestatud vastava koefitsiendi korrutis, kuid mitte suurem kui 2007. aasta Eesti keskmise palga ning nimetatud seaduses sätestatud vastava koefitsiendi ning koefitsiendi 0,92 korrutis."
Sama kehtib ka Eesti Vabariigi kohtunikkonna kohta. Paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "2009. aasta 1. juulist kuni 2010. aasta 31. detsembrini on Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme, ringkonnakohtuniku ning maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalk Eesti keskmise palga ning Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduses sätestatud vastava koefitsiendi korrutis, kuid mitte suurem kui 2007. aasta Eesti keskmise palga ja nimetatud seaduses sätestatud vastava koefitsiendi ning koefitsiendi 0,92 korrutis."
Ega siin päikese all iseenesest midagi väga uut ei ole. Peaaegu samasuguse tekstiga eelnõu – ainult kohtunike osa koefitsient oli mõnevõrra teistsugune – liikus Vabariigi Valitsusest siia juba selle lisaeelarve seaduse eelnõu paketis. Kuid vastavalt üldisele solidaarsusprintsiibile ei pea solidaarsust rakendama mitte üksnes Eesti kohtunikkonna puhul, vaid ka teiste riigiametnike puhul, kelle ametipalk on seotud Eesti keskmise palgaga. Nagu me teame, eraldas rahanduskomisjon selle osa eelnimetatud eelnõude paketist ning kaks Riigikogu fraktsiooni algatasid iseseisvana uue eelnõu, mis tänaseks on niisugusel kujul siia saali esimeseks lugemiseks esitatud.
Me mööname, et kindlasti on otstarbekas eelnõu edasise menetlemise käigus lisada siia veel teisi olulisi ametimehi, kelle palgad on samuti seotud Eesti keskmise palgaga. Alates Eesti Vabariigi presidendist, kes on isiklikult avaldanud soovi olla osaline üldise solidaarsuse protsessis, ja lõpetades Sotsiaalministeeriumi juures töötava võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse volinikuga. Täpsemalt räägib sellest juba komisjonipoolne ettekandja. Kindlasti on küsimusi ka selle kohta, kui palju kõnealuse seadusega loodetakse kokku hoida. Tean, et esialgsetel andmetel on Justiitsministeerium seisukohal, et kokkuhoid peaks olema veidi alla 10 miljoni krooni. Seadus peaks jõustuma nii nagu teised eelnimetatud paketi seadused s.a 1. juulil. Aitäh!

Aitäh, Väino Linde! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kutsun nüüd kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Ene Kaupsi.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eelnõu 522 komisjonipoolse ettekandjana annan ülevaate komisjonis toimunud arutelust ja komisjonis tehtud otsustest. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu oma istungil neljapäeval, 11. juunil. Algataja esindajana tegi ettekande komisjoni esimees Väino Linde. Arutelu sisu oli lühidalt kokku võttes järgmine. Tingituna vajadusest riigieelarve kulusid kärpida tuleb saavutada ka kulude kokkuhoid ametipalkadelt, mis on seotud Eesti keskmise palgaga. Härra Linde viitas hiljutisele Riigikohtu esimehe ettekandele, mille ta esitas põhiseaduskomisjonile ja kogu Riigikogule ning milles tõdeti, et kohtunike palka on vähendatud rohkem kui teistel põhiseaduslikel institutsioonidel. Ka praegusest esimesel lugemisel olevast eelnõust on jäänud välja Vabariigi Presidendi, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametipalgad. Kohtunikud on avaldanud oma kindlat soovi ja nõusolekut ka nende palkade vähendamiseks praeguses majandusolukorras.
Komisjonis kerkis samuti küsimus, et oleks vaja ühtlustada keskmise palgaga seotud ametipalkade arvestamise aluseid, kuid see teema jäi muudatusettepanekuid ootama.
Komisjon otsustas teha ettepaneku viia eelnõu esimene lugemine läbi täna täiendaval täiskogu istungil, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 12. juuni 2009 kell 16.45. Otsuse poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 1 ja erapooletuid 1. Konsensusega otsustati, et kui esimene lugemine täna lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu teine lugemine täiskogu 16. juuni istungi päevakorda ja kolmas lugemine 18. juuni istungi päevakorda. Komisjoni esindajana on see minu poolt praegu kõik. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Ene Kaups! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 522 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. juuni kell 16.45.
Eelnõu 522 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud metsaseaduse § 23 muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks palun kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liikme kolleeg Aleksei Lotmani!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! See eelnõu on veel parem kui need arvukad eelnõud, mida meile aeg-ajalt esitab justiitsminister. Seda kas või sellepärast, et ta on neist märksa lühem. Me soovime nimelt muuta vaid ühte metsaseaduse paragrahvi, mis on tekitanud mõningat asjatut bürokraatiat metsa vääriselupaikade määratlemisel. Tegu on väikese tööõnnetusega, mis kaasnes hiljuti muudetud metsaseadusega: juhtus selline asi, et vääriselupaikade määratlemine välistati kaitstavatel loodusobjektidel. See muudatus ohustab kaitsealuste metsade liigirikkust, sest paraku mitte kõik kaitse-eeskirjad pole piisavalt üksikasjalikud, et välistada näiteks piiranguvööndis olevate vääriselupaikade kahjustamine. Tihti ei ole ka võimalik piisavalt kiiresti kaitse-eeskirju muuta, kui selline vääriselupaik kaitsealusest metsast leitakse.
On väga oluline eelnõu vastu võtta, see võimaldaks taastada kõnealuses küsimuses normaalse olukorra. Muudetud redaktsioonis kõlaks metsaseaduse § 23 lõige 1 nii: "Vääriselupaik käesoleva seaduse tähenduses on kaitset vajav ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur." Põhimõtteliselt on see määratlus samasugune nagu kehtivas seaduses, saab ainult eemaldatud kunstlik pindalapiirang 7 ha, mis on praeguses seaduses, ja kunstlik klausel, et vääriselupaika saab määratleda üksnes väljaspool kaitsealasid.

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Rein Ratas!

Seadusloome on tõsine tegemine. Palju tõsisem kui näiteks piruka küpsetamine, et täna teen moosi-, homme kapsapiruka. See on ilmselt tõsisem ka rublamüügist – löön kamba kokku, ja rublad läinud! Miks te vähem kui 24 tundi tagasi võtsite selle eelnõu Riigikogu istungi päevakorrast välja ja nüüd panite selle komagi muutmata tagasi? Olen rääkinud.

Hea kolleeg! Vääriselupaigad metsas õnneks kestavad sajandeid. Neid ohustab metsaraie, kuid see oht ei ole nii suur, et ühe ööpäevaga võiks juhtuda midagi tõsist. Kinnitan, hea kolleeg, kui ohuhinnang oleks näidanud, et tõenäosus mõne vääriselupaiga puude saepalgiks saagimiseks nimetatud ööpäeva jooksul olnuks suur, ei oleks rohelised seda eelnõu ajutiselt tagasi võtnud. Te teate sama hästi kui me kõik, et see võeti ajutiselt tagasi üksnes selleks, et riigieelarvet saaks menetleda piisavas tempos.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Hea ettekandja! Küllap sa oled kursis ka selle eelnõu menetluse protseduuridega. Kas menetlusprotseduurid on lähtunud heast tavast? Komisjoni istung toimus Riigikogu istungi ajal – niisuguseid pretsedente meil ei ole. Kas selle eelnõuga on nii kiire? Miks ei võinud see istung toimuda istungite ajal? Täna on ju istungite aeg kella kahest neljani. Miks komisjoni esimees kutsus komisjoni kokku täiskogu istungi ajal? Lugupeetud rohelised, miks te rikute Riigikogu kodu- ja töökorra seadust? Või oli see erakorraline käik?

Ma ei usu, et Riigikogu juhatus oleks lubanud meil seadust rikkuda, nii et seadust me ilmselt ei rikkunud. Iga asi juhtub mõnikord esimest korda. Kui ma ütlesin, et nii kiire selle seadusega ka ei olnud, et ühe ööpäeva jooksul midagi hullu oleks juhtunud, siis nii kiire on sellega küll, et suvi mööda lasta oleks kurjast. Ja praegu on niimoodi, et ähvardava kiirusega läheneb istungjärgu lõpp ja meil on tõesti vaja see seadus vastu võtta selle istungjärgu jooksul.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Hea ettekandja! Läheksin edasi sealt, kus Toomas Varek pooleli jäi. Ma lugesin teie vastusest välja, et teil vist on tegelikult piinlik, et te nii tegite. Kas te lubate, et te rohkem nii selles XI koosseisus ei tee?

Hea kolleeg! Ei julge lubada. Poliitika on kompromisside kunst ja juhtub hullematki.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Nüüd palun kõnepulti keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas seda eelnõu täna erakorralisel keskkonnakomisjoni istungil. See ei olnud pelgalt ühe lause ühekordne ülelugemine, sellega kaasnes väike sisuline arutelu selle üle, mis puutub vääriselupaiga olemusse: kuidas saab neid paiku määratleda meie metsades ja kuidas on vääriselupaikade kaitse korraldatud sellest vaatevinklist, et tegu on vabatahtliku lepinguga metsaomaniku ja riigi vahel. Kui me olime selle arutelu pidanud, leidis keskkonnakomisjon ühehäälselt, et eelnõu võib saata saali esimesele lugemisele ja teha ettepanek see lugemine lõpetada. Mind määrati komisjonipoolseks ettekandjaks selles küsimuses. Paneme ette määrata muudatusettepanekute tähtajaks s.a 29. juuni kell 16. Tänan tähelepanu eest!

Palun korrake, mis oli muudatusettepanekute tähtaeg!

29. juuni kell 16.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Rein Ratas, teine küsimus!

Palun öelge, mis kell täna Riigikogu keskkonnakomisjoni erakorraline koosolek kokku kutsuti. Mina olen komisjoni liige, ent ei tea praeguseni, mis kell see kokku kutsuti. Tõsi, härra esimees, teiega me kohtusime juhuslikult koridoris Riigikogu istungi vaheajal ja siis te nimetasite, et koosolek tuleb täna teha, aga mingit kellaaega te ei öelnud ega saatnud ka meili ega mingit muud sõnumit. Olen rääkinud.

Kahjuks kohtusime me koridoris kahekesi, ilma tunnistajateta. Ütlesin siis täiesti selgelt, et 11.45 kogunevad komisjoni liikmed komisjoni ruumi. Ma proovisin sellest ka täiendavalt teada anda, kui me olime juba kogunenud, aga ju see teadaandmine ei jõudnud kohale.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine küsimus!

Hea komisjoni esimees! Meil on täna ju korraliste komisjonide töö aeg kella kahest neljani. Kella poole kaheteistkümneks ei olnud Riigikogu suure saali istung lõppenud. Kas on õige, et täiskogu istungilt lubatakse inimesi komisjoni tööle? Miks te halvate niimoodi suure saali tööd? Meil on ju täna kella kahest neljani planeeritud komisjonide istungite aeg. Miks te tekitasite suure saali töö ajal sellise korralageduse?

Ma ei ole nõus, et tegemist on korralagedusega. See oli täiesti selgelt korraldatud keskkonnakomisjoni istung ja selle kiire kokkukutsumise tingis vajadus otsustada, kas me saame eelnõu lülitada täna toimuva täiendava istungi päevakorda, mille kava oli koostamisel. See oli seotud praegu saalis toimuva istungiga.

Kolleeg Toomas Varek, milles on küsimus? Kas on protseduuriline küsimus?

Jah, protseduuriline küsimus. Lugupeetud Riigikogu esimees! Kas nüüd jääbki nii, et keskkonnakomisjoni esimees võib Riigikogu täiskogu töö ajal istungeid teha? Kas te aktsepteerite seda ja peate seda normaalseks?

Palun vabandust, hea kolleeg Toomas Varek! See ei ole protseduuriline küsimus. Palun, Olga Sõtnik, protseduuriline küsimus!

Kuulates seda diskussiooni, tekkis selline küsimus. Ehk saaksite üle kontrollida meie kodu- ja töökorra seadusest, millise protseduuri peab läbi tegema komisjoni esimees, et kutsuda komisjoni liikmed koosolekule. Kuidas on see protseduur sätestatud seaduses?

Kindlasti saaks vaadata kodu- ja töökorra seadust, kuid komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Me oleme komisjone kokku kutsunud isegi siin Riigikogu saalis, seda on päris tihti olnud, kui on olnud kiire vajadus. Komisjoni esimees vastutab komisjoni töö eest. Palun, kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus!

Hea ettekandja! Minu küsimus on ka ajendatud sellest segadusest, mis te olete siin Riigikogus korraldanud. Kas ka komisjonis oli arutelu selle üle, mis teie fraktsioonikaaslane Aleksei Lotman ütles: et poliitika on kompromisside kunst ja ta ei saa lubada, et enam midagi sellist ei juhtu. Mis tükke rohelised veel siin XI koosseisus teevad? Kas te olete oma fraktsioonis neid tükke arutanud, mida te veel plaanite?

Me ei arutanud täna komisjonis poliitikat, kompromisse ja trikke. Me arutasime seal konkreetselt seda eelnõu ja sellega kaasnevat menetlusprotseduuri. Ja tolle kiire menetluse tingis vajadus kasutada tänane päev optimaalselt ära. Mingit trikitamist selle taga ei ole.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Riigikogu juhatusele on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek seaduseelnõu  527 esimesel lugemisel tagasi lükata. Meil tuleb see läbi hääletada. Ja palun, kolleeg Toomas Varek!

Enne hääletust palub Keskerakonna fraktsioon kohaloleku kontrolli.

Palun! Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 53 Riigikogu liiget, puudub 48. See tähendab, et Riigikogu on otsustusvõimeline.
Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku lükata seaduseelnõu 527 esimesel lugemisel tagasi. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Määran eelnõu 527 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 29. juuni kell 16.
Head kolleegid! Palun tähelepanu! Palun võtta esmaspäeval kaasa isikut tõendav dokument, sest siis toimuvad Riigikogu aseesimeeste valimised. Soovin teile ilusat nädalalõppu! Puhake välja, järgmine nädal on tubli töönädal.

Istungi lõpp kell 17.34.