Austatud Riigikogu! Head ametikaaslased! Tere hommikust! Rõõm on teid näha! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 17. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kristiina Ojuland, palun!

Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Mul on täna üle anda avaldus Riigikogule. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 11 teatan, et astun Riigikogu aseesimehe kohalt tagasi. Olen valitud Euroopa Parlamendi liikmeks. Tagasiastumise põhjus on soov tagada, et uus valitav Riigikogu aseesimees saaks kiiresti sisse elada Riigikogu juhatuse töistesse küsimustesse, ja seda veel enne käesoleva Riigikogu istungjärgu lõppu. Aitäh!

Hea Kristiina! Kõigepealt aitäh sulle selle eest, mis sa oled teinud siin Riigikogus ja oma töös! Jõudu sulle sinu uutes väljakutsetes Brüsselis Eestimaa ja Eestimaa inimeste esindamisel. Aitäh sulle! (Aplaus.)
Head ametikaaslased! Tulenevalt sellest avaldusest ning meie kodu- ja töökorrast toimuvad esmaspäeval Riigikogu aseesimeeste valimised.
Läheme edasi. Aleksei Lotman, palun!

Head kolleegid! Mul ei ole midagi nii põnevat öelda, aplausi ma ilmselt ära ei teeni, aga ... (Aplaus.) Aitäh! Aga kuna kordamine on tarkuse ema, siis annan Erakonna Eestimaa Rohelised nimel uuesti sisse kaks väikest seaduseelnõu, mis on vajalikud meie metsade mitmekesisuse kaitseks. Ning kuna mitte lihtsalt kordamine, vaid mõnikord ka variatsioonidega kordamine on tarkuse ema, siis annan pisut muudetuna-edasiarendatuna üle ka kaevemoratooriumi käsitleva otsuse eelnõu.

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.
Nüüd mõned teated. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 21. mail esitatud Eesti seisukohad avamere tuuleenergia arendamist käsitleva teatise kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja teatise kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 18. juuni kell 16.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 15.

Asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Panga 2008. aasta aruanne. Lubage mul lühidalt tutvustada aastaaruande arutamise korda. Kõigepealt on Eesti Panga presidendi ettekanne kuni 20 minutit. Pärast seda võib iga Riigikogu liige esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Kui küsimuste voor on lõppenud, on ette nähtud läbirääkimised, mille käigus saavad sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad.
Mul on au paluda Riigikogu kõnetooli Eesti Panga president. Andres Lipstok, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Tänan võimaluse eest teie ette tulla ja sellega oma seadusest tulenevaid kohustusi täita. Mõni päev tagasi ...

Hea ettekandja! Ma palun vabandust! Head ametikaaslased, me oleme päevakorras edasi läinud ja ma väga palun teid ettekandjat austada! Palun, ettekandja!

Mõni päev tagasi kandsin Eesti Panga aruande ja sellest tuleneva ette rahanduskomisjonis. Seal oli ettekanne aruande peatükkide põhine. Aja kokkuhoiu mõttes lubage mul täna teha ettekanne, mis pole üles ehitud peatükkidepõhiselt. Üritan selle asemel teha lühikese tagasivaate Eesti majanduse tegevuskeskkonnale ja seejärel käsitleda Eesti Panga tegevust laiemalt.
Eesti majanduse tegevuskeskkond 2008 ja 2009 võiks olla esimene teemapakett, mille ma ette kannan. Loomulikult olen valmis vastama kõigile teie küsimustele, mis puudutavad nii ettekannet kui ka neid punkte, mis on Eesti Panga 2008. aasta aruandes peatükkidena lahti kirjutatud.
2008. aasta oli majanduses erakordne. Mitte kunagi pärast 1930. aastate algust ei olnud arenenud riigid seisnud silmitsi ohuga, et panganduse ja üldse finantsturud kukuvad täiesti kokku ning ülemaailmne rahasüsteem lakkab toimimast. Eelnenud aastate ebaõigetest poliitilistest valikutest tulenenud finantskriis muutis aga sellise võimaluse täiesti reaalseks. Eelmise aasta viimastel kuudel ei julgenud maailma suurpangad üksteisele raha laenata ning kauplemine erasektori võlakirjadega soikus pea täielikult. Usalduse kadumine finantsturgudel, mitme triljoni dollarini ulatunud laenukahjumid ja erasektori krediteerimise järsk langus avaldasid kohest mõju maailma kaubavahetusele, investeeringutele ja majanduskasvule tervikuna.
2008. aasta neljandas kvartalis ja tänavuse aasta alguses vähenes maailma kaubavahetus 17%. Majandusolukorra leevendamiseks on suured keskpangad ja valitsused astunud pretsedendituid samme. Ühendriikides on föderaalvalitsus ja keskpank suunanud pangandusse ja erasektorisse vahendeid enam kui 787 miljardi dollari ulatuses. Euroopa Liidus ulatub eelarve meetmete suurus 5%-ni sisemajanduse kogutoodangust ning pankadele on antud otsetoetusi ja riiklikke garantiisid 393 miljardi euro väärtuses. Selline massiivne sekkumine on nüüdseks majanduslanguse kasvu kiirust pidurdanud.
Maailmamajanduse stabiliseerumine viimase paari kuu jooksul on aga saavutatud kõrge hinnaga. Suurriikides on järsult paisunud eelarve puudujääk ning maailma keskpankade bilansid ja baasraha kogumaht on kiiresti kasvanud, seetõttu ei saa kindlalt öelda, kas praegused esimesed märgid majanduskasvu taastumisest uut kasvuaega kuulutavad või mitte. Kriisist saavad majanduse välja tuua vaid struktuursed reformid ning eelarve- ja rahapoliitika usaldusväärsuse säilitamine keskmises ja pikemas perspektiivis.
Kui rääkida tänavuse aasta prognoosidest, siis Euroopa Liidule tervikuna prognoositakse majanduslanguseks 4%. Ebaproportsionaalselt palju kannatavad kriisi käes aga väikesed, ekspordile ja rahvusvahelistele kapitalivoogudele orienteeritud majandused. Meie lähinaabritest on Rootsis ja Soomes oodata kuni 4,7%-ni ulatuvat majanduslangust. Nagu teame, on üleilmne finantskriis ja turgude kokkukukkumine põhjustanud tõsiseid raskusi ka mitmetele uutele liikmesriikidele.
On selge, et Eesti majanduse, sealhulgas Eesti finantssüsteemi jaoks olid eelmise aasta lõpp ja selle aasta alguse sündmused tõeliseks proovikiviks. Pandi proovile meie vastupanuvõime ja suutlikkus kohaneda muutuva väliskeskkonnaga. Praegu julgen ma olukorda hinnata mõõduka optimismiga ning korrata juba märtsis öeldut, et Eestil on kõik võimalused kriis läbida ja sellest edukalt üle saada.
Pöördudes Eesti Panga ülesannete juurde, alustan kokkuvõttega rahapoliitilise raamistiku toimimisest. Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluva Eesti Panga põhieesmärk on tagada hindade stabiilsus Eestis. Selle eesmärgi saavutamiseks toetume euro suhtes rangelt fikseeritud kursile, valuutakomitee süsteemile ja Euroopa Liidu vahetuskursimehhanismile ERM2. Hinnatõusu 2008. aastal alanud pidurdamine ja tarbijahindade kasvu tempo peatumine viimastel kuudel kinnitab meie süsteemi tulemuslikkust. Selleks ja järgmiseks aastaks prognoosib Eesti Pank hinnataseme mõningast langust. On selge, et mitte mingeid muutusi Eesti rahapoliitikas ega rahapoliitilises raamistikus ei tehta ega tohigi teha. Eesti krooni kurss jääb muutumatuks ja euroala liikmeks saame praeguse vahetuskursiga. Ma tahaksin siinkohal rõhutada, et hindade stabiilsus on üks kõige olulisemaid tegureid majanduskasvu toetamisel.
Eesti Panga teine põhiülesanne on finantssüsteemi stabiilsuse, eriti pangandussüsteemi usaldusväärsuse toetamine. Sarnaselt rahapoliitikas tehtud valikutega on Eesti Pank aastate jooksul lähtunud ka panganduse suunamisel selgetest ja arusaadavatest põhimõtetest. Me oleme kindlalt toetanud Euroopa Liidu ning Balti ja Põhjaregiooni ühtset pangandusturgu. Samuti oleme rõhutanud siin tegutsevate pankade kapitaliseerituse ja likviidsuse tähtsust. Eesti Pank on hoidnud pankade kapitali adekvaatsuse kohustusliku miinimummäära 10% tasemel ning suurendanud kohustusliku reservi määra 15%-ni kõigist pankade kohustustest. Seda arvestades julgen kinnitada, et pangad on kriisiga siiani hästi toime tulnud. Eesti pangandussüsteemi keskmine kapitali adekvaatsus on praegu üle 22%. Eestis tegutsevate pankade siinsete tütarettevõtete kapitaliseeritus on täiesti piisav, et tulla toime ka suuremate laenukahjumitega kui praegune hinnanguliselt 2%-line kahjum. Nad ei pea selleks kaasama lisakapitali. Eestis tegutsevate pankade usaldusväärsust ei ohusta seega ka see, kui n-ö halbade laenude osakaal laenuportfellis peaks tänavu tulema suurem kui praegune 5,2%.
Eraldi tuleb peatuda pangandussüsteemi lõimumisel Skandinaavia ja muu Euroopa turgudega, mis on üks kõige olulisemaid stabiilsust toetavaid asjaolusid. Eestis tegutsevad pangagrupid suudavad grupi tasandil kapitali ja likviidsust paindlikult juhtida. Sisuliselt tähendab pangandussüsteemi integratsioon, et pangagrupid on valmis vastavalt vajadusele kiiresti rahavoogusid eri tütarettevõtetesse ja filiaalidesse suunama. Panganduse integratsiooni toetab koostöö Põhja- ja Balti regiooni riikide vahel. Võib kindlalt öelda, et meie piirkonna igapäevane infovahetus ja koostöölepingud on eeskujuks finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel kogu Euroopa Liidus. Praeguse üleilmse kriisi kontekstis tuleb seejuures esile tõsta eelmise aasta viimastel kuudel Rootsi algatatud finantsskeemide positiivset mõju pangagruppidele tervikuna. Teisisõnu on riiklikud toetusmeetmed rakendatavad gruppide tasemelt ka tütarettevõtetele ja filiaalidele. Selles kontekstis on Eesti Pank Euroopa Liidus aktiivselt toetanud põhimõtet, et abipakettide rakendamine ei tohi olla teiste liikmesriikide suhtes diskrimineeriv.
Puudutan paari sõnaga raha- ja üldise majanduspoliitika praegust seisu ning 2009. aasta prioriteete. Praeguseks on selge, et Eesti ettevõtted ja kodumajapidamised on oma käitumist ja ootusi viimase poole aasta jooksul põhjalikult muutnud. Erasektor on muutunud majandusolukorraga juba suures osas kohanenud ning põhiliselt Eesti majandust ohustavate tegurite mõju on märksa nõrgenenud. Jooksev konto ehk investeeringute ja säästude vahe on praktiliselt tasakaalustunud ning majanduse jooksvate kulude rahastamine on tagatud jooksvate tuludega. Samuti ei ole Eestil probleeme välisvõla refinantseerimisega. Kokkuvõttes on Eesti firmad ja inimesed astunud tõsiseid samme, et luua eeldused globaalsest kriisist ülesaamiseks ja kasvu taastamiseks lähitulevikus. Seetõttu on riigil vaja makromajanduse tasemel saavutada mõned olulised eesmärgid, et toetada majanduskasvu.
Ma pean silmas eelkõige valmisolekut ühineda euroalaga ning eelarvepoliitika stabiilsust keskmises ja kaugemas perspektiivis. Euroalaga ühinemine on praegu Eesti peamine ja lähim majanduspoliitiline eesmärk. Euro kasutuselevõtt tagab Eestis kasutatava raha stabiilsuse ning on ülimalt oluline pangandussüsteemi ja investeerimiskeskkonna usaldusväärsuse edasiseks suurendamiseks. Võib öelda, et euroalaga ühinemise selge perspektiiv on rahvamajanduse tasemel hädavajalik, et kasv taastuks ja jääks püsima. Inflatsiooni alanemine on loonud kõik eeldused selleks, et Eesti täidab Maastrichti kriteeriumid 2009. aasta lõpus, mis võimaldaks euroalaga ühineda hiljemalt 1. jaanuaril 2011.
Selles kontekstis on eelarvepoliitikal raha ja finantssüsteemi stabiilsuse seisukohalt 2009. aastal kaks ülesannet. Kõigepealt tuleb tagada, et praeguses majandusolukorras mõistetav eelarve puudujääk püsiks nii sellel kui järgmisel aastal kindlalt väiksem kui 3% SKT-st. Selleks tuleb Eesti Panga hinnangul vähendada tänavuse eelarve puudujääki lisaks veebruaris ja aprillis astutud sammudele veel 6,5 miljardit krooni. Koos eelarveparandustega peab kindlustama ka eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse. Pärast suurema kriisi möödumist tuleb eelarve viia kõigepealt tasakaalu ning seejärel taastada avaliku sektori ulatuslikud eelarvereservid.
Valitsuses äsja kinnitatud riigi eelarvestrateegia seab eesmärgiks jõuda koondeelarve tasakaaluni 2012. aastal. Eesti Panga hinnangul on see põhjendatud ja ambitsioonikas eesmärk, mille elluviimine eeldab koostööd ka Riigikogu tasemel. Arvestades riigi kulutuste hüppelist kasvu suhtena SKT-sse, peab eelarvet sellega kohandama paljuski just kulude poolel. Maksutulude suurendamisel võib olla kohandumist toetav roll, kuid mitte kandev osa. Kulude finantseerimine praegusel tasemel ainult maksutõusudega seaks ohtu Eesti pikaajalise majanduskasvu. Samuti on meie arvates igati asjakohane järgida edaspidigi senise maksupoliitika põhimõtteid, mille kohaselt suureneb muu hulgas kaudsete maksude osakaal otseste maksude arvel.
Rõhutan veel kord, et Eesti on viimase poole aastaga nii era- kui ka avalikus sektoris võetud meetmetega parandanud võimalusi kriisist üle saada. Seda kinnitavad enamiku reitinguagentuuride positiivsed hinnangud Eesti väljavaadetele ning äsja lõppenud IMF-i missiooni visiidi tulemused. Majanduskasvu toetamiseks on nüüd oluline tugevdada avatud majanduse põhimõtteid ja suurendada turgude paindlikkust ning tagada rahvamajanduse stabiilsus. Nende eesmärkide saavutamiseks astutavad sammud on parim viis, kuidas riik saab toetada erasektori investeeringute taaskäivitamist ning iga kriisiga kaasnevate uute võimaluste kasutamist. Tänan!

Aitäh! Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Kalle Laanet, palun!

Hea Eesti Panga president! Kõigepealt suur tänu nii optimistliku ettekande eest! Aga minu küsimus puudutab makse. Miks te toetate kaudsete maksude tõstmist otseste maksude tõstmise asemel?

Oleme oma analüüside tulemuste põhjal jõudnud seisukohale, et otsesed maksud pärsivad rohkem majandusaktiivsust ja meil läheks arvatavasti kauem aega, et jõuda oma suure eesmärgini saavutada kiire majanduse taastumine. See ongi põhipõhjus, miks me kaudsete maksude peale rõhume.

Marika Tuus, palun!

Austatud Eesti Panga president! Teie nimetatud Põhjamaade majanduslangus 4,7% on ikkagi suhteliselt hea tulemus võrreldes meie 15,1‑ga, mis on praegu korrigeeritud tulemus, natuke parem, kui enne oli. Eesti puhul saame rääkida juba majandusdepressioonist, mitte lihtsalt langusest, sest kaks kvartalit järjest on miinus olnud 10 lähedal. Soomes tõusis konkurentsivõime 6%, meil langes 12 koha võrra. Rootsi ei ole majanduslikult langusest üldse mõjutatud, nagu on tõdenud ka Rootsi Swedbanki finantsjuht Erkki Raasuke. Mida te arvate Rootsi analüütikute seisukohast, et just Rootsi pangad on Baltikumi majanduse ebastabiilseks muutnud?

Minu arvates hinnang, et Rootsi pangad on Baltikumi majanduse ebastabiilseks muutnud, eeldaks kindlasti põhjalikumat analüüsi ja selle analüüsi põhjal ka pikemat seletamist. Nendel aastatel, kui Eesti panganduses toimusid struktuurimuudatused, mille käigus kohalikud pangad said Rootsi pankade omandiks, tuli Eestisse siiski väga palju lisaressurssi, välisinvesteeringuid. Need positiivsed saavutused, milleni Eesti oma viimaste aastate majandustulemuste näol jõudnud on, on minu arvates ikkagi teoks saanud paljuski tänu sellele, et meil oli riigis sees täiendav ressurss. Ma usun, et õigeaegne ja suhteliselt julge pankade erastamine on päästnud meid väga paljudest probleemidest, mis vaevavad riike, kus üks või teine suurpank on jäänud erastamata.

Jaanus Marrandi, palun!

Lugupeetud härra president! Täna varahommikul lõpetati tänavuse teise lisaeelarve teine lugemine. Viimasel ajal on lisaeelarveid olnud nii palju – ja kõik need on olnud negatiivsed eelarved –, et järjekorra lugemine läheb segamini. Ning need eelarved on tuginenud väga paljus Eesti Panga prognoosidele. Mis puutub üldisse majanduskriisi, siis Eesti ettevõtjate kõhutunne ütles juba eelmisel aastal, et midagi on viltu. Ettevõtjad hakkasid juba varem valmistuma kriisiks, mida õhus tunda oli. Miskipärast Eesti Panga analüütikute perel seda kõhutunnet justkui olnud pole ja me oleme kogu aeg nagu kuskil tagapool lohisenud ning teinud järjest ja järjest kärpeid, mis on riigi elu väga keeruliseks muutnud. Mida ikkagi teha, et Eesti Panga analüütikud suudaksid natukene täpsemini prognoosida ja juhtuda võivaid asju ette näha?

Eesti Pank hakkas majanduse korrektsioonist väga kõva häälega rääkima 2007. aasta teisel poolel. Kõik see, millele sa viitasid ja mida teised analüütikud on välja käinud, on tegelikult olnud ka meie analüütikute jutu aluseks päris pikka aega. Mis puutub prognoosinumbritesse, siis see, millises järjekorras valitsus kärbetega teie ette tuleb, on ikkagi valitsuse asi. Vajaliku kärpe üldsuurusest rääkisime me juba selle aasta alguses ja praegu täidetakse seda üldsuuruse mahtu jupphaaval. Ma küll ei ütleks, et meie analüütikud on pildi, mis on praegu tegelikkuseks saanud, mingil etapil maha maganud või teatud arvude põhjal valesid järeldusi teinud. Kohandumise alguse aja selge kirjeldus 2007 lõpus oli ikkagi väga täpne hinnang sellele, mis Eesti majanduses toimub.

Toomas Varek, palun!

Hea Eesti Panga president! Jah, teie ettekanne oli optimistlik ja tundub, et te naudite oma tegevust. Ka küsimused on olnud optimistlikud. Eesti Panga reiting on olnud kõrge kogu Eesti Vabariigi aja jooksul ja paistab, et see reiting on teid natuke ära hellitanud. Meie poliitikutena ja kogu üldsus oleme oodanud Eesti Pangalt kiiremaid ja operatiivsemaid väljundeid. Ka Eesti Panga seadus ütleb, et teie esmane eesmärk on tagada hindade stabiilsus, seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest, teostada riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunata krediidipoliitikat. Mõte, et me suudame praegu kärpida 6,5 miljardit ja saada kätte euroks vajalik 3%, on väga optimistlik. Meie nii optimistlikud ei ole. Kas Eesti Pank hakkab tänavu oma teateid üldsusele jõulisemalt välja tooma?

Minu arvates Eesti Pank on oma funktsioone piisava jõulisusega täitnud kogu aeg. Pigem on küsimus, kuidas keegi on tahtnud sellest aru saada. Me oleme teinud konkreetseid ettepanekuid, oleme valitsusele väga selgelt näidanud asjakohaseid arve ja ette pannud samme, mis oleks vaja teha. Sa tegid oma küsimuses kaugema tagasivaate ja mina julgen küll öelda, et sõltumata valitsusest, valitsuskoalitsioonist, on Eesti Panga arvamustega alati arvestatud. Mul on hea meel tõdeda, et seda teeb ka praegune koalitsioon. Need lisaeelarve arvud, millega teie ette tuldi, on kooskõlas meie prognoosiga. See 6,5 miljardit on täiendava kärpe maht. Kogu kärbe, millest me rääkisime aasta alguses, oli tunduvalt suurem ja tänaseks on selle saali kaudu vähemalt osa ettepanekuid lahenduse saanud. Osa ettepanekuid saab lahenduse, nagu ma olen aru saanud, üsna pea. Nii et ma ei ole kindlasti seda meelt, et Eesti Pank on oma seadusest tulenevaid kohustusi kuidagi pehmelt täitnud. Pigem oleme me asjaosalistele suutnud suhteliselt normaalse koostöö raames oma eesmärke seletada ja selle tulemusena on need ühe või teise otsuse tegemisel aluseks võetud.

Jüri Tamm, palun!

Lugupeetud Eesti Panga president! Tahaksin teie käest natuke uurida Eesti Panga siseelu kohta. Palju on räägitud kõiksugu pinnapealsetest ettevõtmistest ja muudatustest, mis Eesti Pangas viimasel ajal on toimunud. Tehes ülevaadet sisemistest struktuurimuudatustest ja võib-olla uutest eesmärgipüstitustest, te paratamatult vaatate ka selles suunas, missugune saab olema Eesti Panga roll juhul, kui Eesti liitub euroga. Kindlasti on teil olnud päris palju õppetunde selles vallas, kuidas üha kiiremini muutuvas olukorras paremini ja objektiivsemalt reageerida. Missugune on praegune seis ja missugused muutused on olnud Eesti Panga struktuuris?

Aitäh! Eesti Pank ja Eesti Panga ülesehitus on loomulikult vastavalt ajale pidevalt muutunud. Ja vastavalt ajale on muutunud ka Eesti Panga eesmärgid. Sa ütlesid õigesti, et praeguses seisus me väga hoolega arvestame oma ülesandeid. Ma jagaksin need kaheks. Esimene asi on täita kohustusi, mis tulenevad Eestis kehtivatest seadustest. Tuleb tagada, et lähima suure eesmärgi saavutamiseks ehk eurole üleminekuks oleks Eesti Pank valmis. Kõik ülesanded, mis on vaja enne eurole üleminekut hästi ära täita, peavad olema täidetud. Teine asi on analüüsida situatsiooni, kui me oleme eurole üle läinud. Koos sellega muutub meie tähtsus Euroopa Keskpanga silmis hoopis teiseks. Me oleme siis eurotsooni pank ja me kaardistame praegu ülesandeid, mida see situatsioon meile toob. Nende kahe paketi liitmisel me oma struktuuriga tegeleme. Struktuurimuudatused ei ole kindlasti tehtud sihiga lihtsalt lammutada. Pigem on need suunatud sellele, et ülesanded, mis ma loetlesin, saaksid võimalikult edukalt täidetud. Sellised sisemised ümbertõstmised ja teatud osakondade funktsioonide täpsustamised praegu töös ongi.

Marek Strandberg, palun!

Hea Eesti Panga president! On täiesti selge, et ainus jõud, mis Eesti majanduse suudab käima tõmmata, on ennekõike laenuraha voogude taastumine ja teises järgus ehk investeeringute tulek. Kas te oskate öelda, millised peaksid olema üldisemad eeldused panganduses ja üldse majanduses, samuti valitsuskorralduses, et tõepoolest laenumehhanismid uuesti käivituksid? Või võiks Eesti majandus teie arvates taastuda teistsugusel moel, kui see kasvas siin viimase 5–6 aasta jooksul just nimelt laenuraha toel, nagu me kõik teame?

Päris kindlasti on Eesti majanduse kasvu taastamisel üks olulisi tegureid laenuraha. Praegu, nagu ma ka oma ettekandes ütlesin, saame rääkida sellest, et nende laenude finantseerimiseks, mida majandus Eesti pangandussektoris nõuab, on raha Eestis olemas. Aga loomulikult see ei ole, ütleme, kasvusuutlik. Et järgmised suured projektid rahastatud saaksid, on nii- või naapidi vaja välisraha kaasamist. Väikeriigis on see täiesti loomulik. Et see õnnestuks, on minu meelest vaja tegelda kahe teemaga. Üks on see, et pangad ise omavahel taastaksid selle usalduse, et nad julgeksid jälle laenu anda. Praegu on põhiline saada õige pilt varasemate aastate kahjumitest ja nendele kate leida ning mul on tunne, et sellega hakatakse jõudma mingi rajajooneni. Kui see on käes, siis võiks öelda, et pankade vahel on usaldus uuesti tekkimas ja me oleme ehk võimelised uuesti laenuraha Eestisse saama. Teine ja minu meelest veel olulisem asi Eesti seisukohalt on meie oma majanduskorralduse ja muude tegevuste jaoks usalduse taastamine. Uskuge, praeguse kriisi aastate jooksul on usalduse kaotus olnud ikka väga suur! Selle taastamine on hästi oluline. Samas tahan kinnitada, et me oleme praegu õigel teel. Needsamad reitinguagentuurid, keda ma nimetasin, on meie kõigi – teie, valitsuse, avalikkuse – ponnistusi märganud ja kinnitanud, et seda teed tuleb edasi minna. Kui me suudame ka usalduse taastada, siis mõjuvad need kaks tegurit koos ja arvatavasti on võimalik saada lisafinantseeringuid, et Eestis üles kerkivaid häid projekte ellu viia.

Jaan Kundla, palun!

Lugupeetud Eesti Panga president! Millal teie hinnangul saabub Eestis majanduslanguse põhi ja millal pöördub majandus tõusule? Teisisõnu: kui pikalt see põhjas olek kestab?

Härra Kundla! Selle põhja teemal on viimasel ajal sõna võtnud väga paljud analüütikud ja need nii erinevad analüütikud on ka erinevaid sõnumeid tootnud. Praegu välja pakkuda, millal täpselt põhi käes on, on nagu natuke ennatlik, sest meil puudub selleks vajalik ammendav informatsioon. Mina saan rääkida rohkem prognoosi põhjal, mille Eesti Pank on välja öelnud. Ja selle prognoosi alusel võiks selle aasta lõpus hakata ka Eestis ilmnema juba tunnetatavaid stabiilsuse märke. Just tunnetatavaid, ma toonitan. Juba praegu on eri sektorites seda natukene märgata, aga sellest ei saa veel mingit järeldust teha.
Mis puutub uude tõusufaasi jõudmisse, siis kui kõik need sammud, millest ma oma ettekandes rääkisin ja mis on arvatavasti siin kõnepuldis ennegi mitu korda üles loetud, tehtud saavad, siis ehk 2010. aasta teisel poolel võiks midagi positiivset juba nägema hakata, mitte enam üksnes tunnetada.

Mai Treial, palun!

Lugupeetud Eesti Panga president! Te nimetasite, et eelistate kaudsete maksude tõstmist. Teise negatiivse lisaeelarve arutelu käigus ongi räägitud võimalusest tõsta käibemaksu 2% ja samuti kehtestada ressursimaksud. Olgu märgitud, et käibemaksu tõstmine 2% mõjub näiteks toiduainete ja kommunaalteenuste puhul väga suuresti just nende inimeste käekäigule, kellel on väiksem sissetulek. Seetõttu ma tahangi küsida: teil on käepärast kindlasti väga palju analüüse. Milline on teie hinnangul nende maksude tõstmise sotsiaal-majanduslikud mõjud eri tuludetsiilidele?

Loomulikult teenib maksude tõstmine ja alandamine alati mitut eesmärki. Üks eesmärk on väga selge: need on reaalmajanduslikud tulemid, mida me võime maksusid muutes praegu seostada eelarvetemaatikaga, eelarvest lisaraha saamisega, eelarvest mingite kulude katmisega. Teine on loomulikult ettevõtmise sotsiaal-majanduslik külg: kuidas see mõjub maksumaksjatele. Millised on need väljundid ja kas pärast selle mõju ilmnemist nood esimesed mõjud ikka on sellised, nagu taheti saavutada. Muidugi on neid analüüse tehtud ja nende kohta on ka hinnanguid antud. Mul ei ole siin kaasas materjali, mida kasutades ma saaksin väga täpselt vastata teie küsimusele, milline võiks olla ühe või teise maksumuudatuse mõju just sellele sektorile või nendele inimestele, kellele te viitasite. Saan vaid konstateerida, et loomulikult me oleme oma analüüsides kõik plussid ja miinused välja toonud.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud panga president härra Lipstok! Ühel Vaikse ookeani Lõunamere saarel on sellised rahad, mis seisavad paigal – need on suured kivid ja seda raha liigutatakse niimoodi, et raha ennast ei liigutata, vaid liigub ja muutub omanik. Kui tugevasti seisab praegu Eesti kroon? Kui tugev ta on? Hiljuti ühes riigihankes osaledes märkasin ma, et näiteks ehitusturul on Eesti kroon läinud 2,5 korda tugevamaks, kui ta oli võrreldes olukorraga kaks aastat tagasi.

Eesti kroon seisab tugevalt ja ma julgeksin öelda, et tolle sinu toodud võrdluse Vaikse ookeani saarte kividega võiks üle kanda Eesti kroonile: ta seisab tugevalt nagu need suured kivid. Mis riigihankesse puutub, siis ilmselt tuleb arvestada, mis on riigihanke sisu, mis rahaühikutes hange teoks sai, mis riigis – siis saab analüüsida, miks tulid välja konkreetselt need numbrid ja sellised suhted, nagu sa rääkisid. Aga Eesti krooni tervis on praegu hea. Reservid on meil päris korralikud, me suutsime tagada valuutakomiteest tulenevad nõuded edukalt ka eelmise aasta lõpus, kui nii Eestis kui Lätis oli väga palju segadusi. Mäletate ju neid igasuguseid paanikaid. Mitte ühtegi probleemi Eesti krooniga olnud ei ole. Me oleme absoluutselt kõik ülesanded, mis meile krooni tagamisel pandud on, kenasti täitnud.

Vilja Savisaar, palun!

Austatud Eesti Panga president! Ma meenutan ka sedasama 2007. aasta Eesti Panga analüüsi ja toonaseid prognoose. Ma mäletan, et ma kasutasin neid väga palju tol sügisel siin Riigikogu saalis, kui me menetlesime 2008. aasta riigieelarvet. Siis ütlesin ma täpselt samad numbrid välja, mida te seal nimetasite – et tegelikult meie seis ei ole nii roosiline, nagu meile püüti esitada. Mis te arvate, miks valitsuskoalitsioon ei kuulanud ei Eesti Panka ega ka opositsiooni ja laskis läbi 25 miljardit suurema eelarve? Nüüd oleme siis selles olukorras, kus me oleme. Minu arvates on see, et me tookord niimoodi käitusime, üks põhipõhjusi, et me praegu peame muudkui kärpima ja kärpima. Kas nii ongi, et Eesti Pank võib ju oma prognoose ja analüüse teha, aga valitsus ei pea nendega sugugi arvestama? Palun kommentaari lihtsalt, ma ei oskagi konkreetselt küsida.

Eesti Pank teeb oma prognoose kaks korda aastas ning esitab need materjalid avalikkusele, analüütikutele ja ka valitsusele. Loomulikult me teeme selle prognoosi alusel ka oma ettepanekud. Tõsi, on olnud – ja arvatavasti ka sinu nimetatud ajal – olukordi, kus valitsus ühel või teisel põhjusel ei ole neid ettepanekuid päris 100% järginud. Öelda, miks see nii on olnud, on minul hästi keeruline. See on rohkem poliitiliste valikute ja otsuste teema ning sel teemal me ei tahaks kaasa rääkida. Me tahaksime anda lähtepunkti, lähtealused kätte ja öelda, mis siis saab, kui teisiti tehakse. Kui tehakse teisiti, siis on meil raske kommenteerida, miks just tehti.

Lauri Laasi, palun!

Austatud Eesti Panga president! Minu küsimus vahest ei puuduta tänast teemat otseselt, aga kaudselt küll. Seetõttu ma loodan teilt ka vastuse saada. Nagu teada, on Eesti Panga töötajatel võimalik oma töökohast ülisoodsatel tingimustel laenu, näiteks eluasemelaenu saada, milles ma iseenesest ei näe midagi halba. Aga kindlasti huvitaks selline võimalus ka kümneid tuhandeid noori Eesti peresid, kes praegu ägavad välispankade suhteliselt karmide laenutingimuste käes. Kas te näete võimalust, et Eesti Pank võiks sellist ülisoodsat laenu hakata eraisikutele pakkuma ka natuke laiemalt?

Eesti Panga oma töötajate laenude teema ja see pakett on pärit peaaegu sellest ajast, kui Eesti Pank taasloodi ja see motivatsioonipaketina kirja pandi. Eesti Pangal ei ole õigust tegelda laenamisega turule, seetõttu sellist lahendit, et Eesti Pank hakkab konkureerima kommertspankadega, olgu noorte perede laenude või elamuehituslaenude turul, on välistatud. Seadus ei luba seda.

Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud Eesti Panga president! Siin oli juttu, et Eesti Pank andis tegelikult õigel ajal prognoosid-hinnangud ja ka oma ettekujutuse, kuidas peaks tegutsema. Valitsus seda ei kuulanud. Jätkates tegelikult Vareki küsimust: miks Eesti Pank on nii vaikse häälega ja nii tagasihoidlik? Miks ta ei kasuta oma autoriteeti, et korralikult oma seisukohti selgitada ja valitsust õigele teele suunata, et ta ei käituks, nagu on öeldud, universumi peadirektorina, kes teab kõike ja kes teab asju paremini ka Eesti Pangast?

See, et Eesti Pank on vaikse häälega või ei oska hästi oma seisukohta seletada, on küsija arvamus. Minul on hirmus keeruline seda väidet kommenteerida. Kui te võtaksite ette institutsioonid, keda kõige rohkem tsiteeritakse, kelle seisukohti on pressis kõige rohkem, siis see on konkurentsitult Eesti Pank. Kas me peaksime kõik need sõnumid punaste tähtedega kirjutama või neile punase joonega alla tõmbama, on teema kaks. Aga loomulikult oleme oma sõnumit üritanud nii tugevalt presenteerida, kui vähegi võimalik. Pigem on küsimus selles, kas sõnum alati kohale jõuab. Eks see edu kohalejõudmisel on eri aegadel olnud erinev. Ja nagu ma enne ütlesin, sõltub see ka vastuvõtjate lähtepunktidest. Päris kindlasti ei nõustu ma sellega, et Eesti Pank on oma sõnumit vaikselt välja öelnud. Eesti Panga sõnumid on nii jõulised, kui siin Eestis välja öelda saab, ja mitte ainult Eestis. Nii et me oleme ikkagi tegijad. Aga loomulikult on võimalik asja parandada, efektiivsemaks ja süsteemsemaks muuta. Sellega meie avalike suhete büroo tegeleb päevast päeva.

Olga Sõtnik, palun!

Hea ettekandja! Ma tahan jätkata kolleeg Lauri Laasi küsimusest. Oletame, et me muudame seadust ja Eesti Pank siiski saab laenu anda. Me oleme ju seadusandjad ja saame seadusi muuta, et Eesti Pank saaks aidata näiteks abi vajavaid noorperesid. Kas sellisel juhul Eesti Pangal oleks ressursse, et neid laene välja anda?

Esimene vastus on, et Eesti Pank ei ole kommertspank ja seda tegevust me arvatavasti enda peale võtta ei saa. Teisalt me minetaksime otse laenuturule sekkumisega kindlasti oma iseseisvust ja sõltumatust, mis ühel keskpangal olema peab. Seda iseseisvust ja sõltumatust ei taga mitte ainult meil siin sees kokkulepitud regulatsioonid ja arusaamad, vaid seda nõuab väga selgelt igalt keskpangalt Euroopa regulatsioon ehk ka Euroopa Keskpank. Nii et lühike vastus on: ei, see ei ole meie pärusmaa.

Valeri Korb, palun!

Lugupeetud Eesti Panga president! Kolleeg Kundla küsis teilt, millal lõpeb majanduskriis, millal langus otsa saab. Minu küsimus on teisest sfäärist, mina palun teilt prognoosi, millal me lõpetame oma eelarvete kärpimise.

Ma loodan väga, et kärped, mis praegu töös on ja mis valitsusest teie laudade peale jõudnud on ja mille üle, nagu ma aru saan, te siin varaste hommikutundideni arvamusi avaldasite, on selge märk, et kärbete lõpp on lähedal. Ent kui need kärped on tehtud, siis meie prognooside alusel on vaja teha sisemisi ümberkorraldusi – ma vaatan kohe, siin on ka täpsemad arvud – ja rakendada tasakaalustavaid meetmeid veel paari miljardi krooni ulatuses. Aga need ei ole enam otseselt sellised kärped, mis eeldaksid ühe või teise kuluartikli ettevõtmist. Need on seotud just nende täiendavate sammudega. Täna öösel te saite selle eelnõu teise lugemise lõpetamisega edukalt hakkama ja minu arvates on kärbete lõpp suhteliselt lähedal. Arvatavasti tuleb veel maha pidada teatud poliitilised diskussioonid, ja siis ehk saab meie soovitud kärpemaht 6,5 miljardit pärast esimesi kärpeid, mis veebruaris tehti, täis.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud Eesti Panga president! Minu küsimus puudutab Eesti Panga prognoose. Möödunud nädalal väljastas Eesti Pank pressiteate, et majandusprognoose tehakse Eesti Pangas regulaarselt kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Majandusolukorra olulise muutumise korral tehakse vajaduse korral ka vaheprognoose. Viimane Eesti Panga prognoos avaldati 22. aprillil ja senise hinnangu kohaselt pole olnud vajadust seda erakorraliselt täiendada. Samas aprillikuu prognoos ei pakkunud, et Eestis on esimeses kvartalis majanduslangus 15,1%. Mis te arvate, kui suur peab erinevus tegelikkuse ja Eesti Panga prognoosi vahel olema, et te hakkaksite tegema vaheprognoose?

Prognoos, millele te viitasite, lähtub meie põhistsenaariumist ja selle järgi on majanduslangus 2009. aastal 12,3%. See kvartaalne 15,1%, mis nüüd välja tuli, läheb selle 12,3-ga kokku. Loomulikult on langus aasta alguses suurem, järgmistes kvartalites peaks see meie prognoosi alusel taanduma hakkama. Nii et praeguses seisus liigub Eesti majandus meie prognoosi põhistsenaariumi alusel ja seetõttu meil ei ole vaja prognoosi koostades majanduse numbrilisele poolele uuesti otsa vaadata.

Aleksei Lotman, palun!

Hea panga president! Loomulikult on võimalik ainult nõustuda sellega, et Eesti Pank ei saa trügida jaepanganduse turule, kuigi mõnes mõttes praegu vajadus selleks justkui on. Aga strateegilisem vajadus on ehk hoopis see, et Eesti Pank suudaks mõnevõrra aktiivsemalt täita panganduse regulaatori rolli ehk siis pisut jahutada laenamishullust, mis võtab maad siis, kui majandus tõuseb. Ja teisalt vastupidi: pisut suurendada pankade julgust laenata siis, kui majandus hangub. Tururegulatsioon käib meil natuke liiga aeglaselt ja sellest tulenevalt on võnked liiga suured, sest alguses turg annab neid signaale, mis on positiivse tagasisidega ehk destabiliseerivaid. Kas Eesti Pangal oleks edaspidi võimalik natuke aktiivsemalt poliitikat kujundada, nii et pangad oleksid majanduse jahtumise perioodil natuke julgemad ja pisut konservatiivsemad ülekeemise perioodil?

On absoluutselt õige, et selline sekkumine ongi keskpankade põhifunktsioone. Eestis kehtib valuutakomitee süsteemi fikseeritud kurss ja sellest tulenevalt on Eesti seadustega kokku lepitud mängumaa, millega Eesti keskpank tegelda saab. Ja neid regulatsioone, mis meie pädevuses on, me ka rakendame. Praegu on näiteks kohustusliku reservi määr 15%. See on kõrgeim Euroopas! Euroopa keskmine on 2%. Kapitali adekvaatsuse nõue on 10%. See on ka väga kõrge nõue. Nende nõuete alandamine võiks nüüd, kui kohandumine on sellises faasis, nagu see praegu on, jutuks tulla. Seda me arutame suhteliselt regulaarselt oma kõikvõimalikes komisjonides, töögruppides – ühesõnaga panga sees. Kui aeg nende nõuete alandamiseks on küps, siis me seda kindlasti teeme. Aga praeguses seisus on Eestis tegutsevad pangad nii hästi kapitaliseeritud küll, et selle laenuvajaduse rahuldamiseks, mis Eestis olemas on, on pankadel ressurss olemas.
Need regulatsioonid, mis ma ette lugesin, annavad teatud kindluse, et meil on olemas reservid. Pangandussektor on kogu kriisi siiski suhteliselt valudeta üle elanud ja seda kindlasti ka tänu sellele, et me oleme väga hästi reservidega kaetud, me oleme hästi kapitaliseeritud. Kõigi otsuste tegemine meie mängumaa piires peab olema hästi põhjalikult kaalutletud, peab olema väga ettevaatlik, et mitte vigu teha.
Veel kord alguse juurde tagasi: teil on absoluutselt õigus, see on keskpankade põhilisi rolle. Kuid Eesti rahakorraldus põhineb fikseeritud kursil, valuutakomitee süsteemil. Eesti keskpank ei saa intressipoliitikas olla nii aktiivne kui need keskpangad, kellel on teistsugune rahasüsteem.

Nelli Privalova, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kui kroon devalveeritakse, kas te astute tagasi?

Ma ei ole küll kuskil näinud või kuulnud kedagi sellist seost püstitavat. Minu asi on tegelda sellega, et krooni ei devalveerita, ja ma ei näe praegu ka mingit põhjust krooni devalveerida. Milline on olukord siis, kui kroon on devalveeritud, see on hoopis iseteema. Kindlasti tooks see kaasa väga palju segadust ja probleeme meile kõigile. Aga selline otsene seos, nagu te küsisite – ma ei ole lugenud ega kuulnud, et see oleks vajalik.

Austatud Eesti Panga president, ma tänan teid ettekande ja vastamise eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Läbirääkimisi ei avata ja seega oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Finantsinspektsiooni 2008. aasta aruanne. Lubage mul lühidalt tutvustada selle punkti arutamise korda. Kõigepealt on Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe ettekanne kuni 20 minutit, seejärel on küsimused. Iga Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Pärast küsimuste vooru on läbirääkimised, mille käigus saavad sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Mul on suur au tervitada Riigikogu kõnetoolis Finantsinspektsiooni juhatuse esimeest Raul Malmsteini! Palun!

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tänan võimaluse eest anda lühike ülevaade finantsmaailmas toimuvatest muutustest ja Finantsinspektsiooni tegevusest selles valguses. Oma ettekandes peatun globaalse finantskriisi põhjustel ja mõningatel õppetundidel, Eesti finantssektori hetkeseisul ning inspektsiooni mõningatel uutel algatustel ja ettepanekutel.
Finantsmaailmas käib ajaarvamine nii, et elu enne ja pärast Lehman Brothersit. "Pärast seda" tähendab sügavaimat finantskriisi peale omaaegset suurt majanduskriisi ja sellega kaasnenud maailmamajanduse kliima kiiret ja tunduvat halvenemist. Finantsmaailm elab läbi sügavat muutumist. Investeerimispangad kui eraldiseisvad institutsioonid on peaaegu lakanud eksisteerimast, usaldus turuosaliste vahel on kadunud. Väärtpaberiturud on läbi elanud sügava kukkumise ja on endiselt väga volatiilsed. Pankade laenukahjumid on väga suured. Mainekas Briti ajakiri The Economist pealkirjastas mõni nädal tagasi oma kaaneloo "Elu peale kolme triljonit dollarit". Arvatakse, et sellised hakkavad olema pankade kogukahjumid, millest praeguseks on realiseerunud üks triljon dollarit. Arvud on hirmuäratavad!
Mis siinjuures kõige olulisem: paljude riikide valitsused ja keskpangad on pidanud turgude toetuseks ja usalduse taastamiseks sekkuma pretsedenditul moel ja seniolematus mahus. Täna on võimalik öelda, et sellise sekkumise tulemusena on saavutatud turgude mõningane rahunemine ja on ära hoitud kogu finantssüsteemi kollaps. Ent kuigi usaldus kapitaliturgudel on mõningal määral hakanud taastuma, kaubeldakse pankadevahelisel rahaturul väga tagasihoidlike mahtudega. Paljude riikide ja finantsinstitutsioonide jaoks on kapitaliturud endiselt suletud, seda johtuvalt nende eeldatavast väga kõrgest riskisusest.
Finantskriis on jätnud tugeva jälje ka Euroopa ühisturule, sealhulgas Läänemere majandusruumi. Ühendkuningriik oli sunnitud paar panka sundvõõrandama. Islandi pangad olid oma agressiivsuses kasvanud nii suureks, et nende kokkuvarisemine tõi kaasa ka riigi enda sisulise pankrotistumise ehk ränga majandusliku ja sotsiaalse hinna saareriigi elanikele. Ka naaberriigis Lätis on keerulised ajad. Läti valitsus suutis natsionaliseerimise abil päästa riigi suurima kommertspanga Parexi pankrotist, aga kaasnenud sügavate fiskaalprobleemide tõttu on olukord Läti turul endiselt väga keeruline.
Kui küsida, mis ikkagi põhjustas finantskriisi, siis lihtsat ühest vastust ei ole. Kui lahata asju väga suure üldistusega, siis põhjusi on kahte liiki. Esiteks, inimlik ahnus, ja teiseks, ebapiisav riskide juhtimine nii turuosaliste kui ka -regulaatorite poolt. Enne kriisi oli usk turudistsipliini kõikvõimsusse suur. Kahjuks näitab sündmuste analüüs, et kapitaliturgudel toimunud ulatuslike finantsinnovatsioonide varjus ei suutnud ei turuosalised ega ka -regulaatorid jälgida turuosaliste võetud riske ja nende võimalikke ülekandumisi ühelt turult ja subjektilt teisele. Keerukate finantsinstrumentide kasutamine, väärtpaberistamisega seotud riskide vale hindamine, likviidsus ja maineriski alahindamine olid väljakutsed, millega mitte kõik turuosalised toime ei tulnud.
Paradoksaalsel kombel realiseerusid paljud eelnimetatud riskid just reguleeritud turul, ennekõike panganduses, mitte niipalju reguleerimata turgudel, nagu enne kriisi tavatseti mõelda. Ahnus väljendus näiteks turuosaliste tasustamispoliitikates, mis olid suunatud lühiajalise kasumi teenimisele ega arvestanud tegelikke riske. Seda olukorras, kus globaalsetel kapitaliturgudel domineerisid likviidsuse üleküllus ja kasvav usk võimesse kontrollida ja juhtida majanduse tsüklilist arengut. Federal Reserve'i eelmine esimees Alan Greenspan saavutas oma pikal ametiajal peaaegu jumala staatuse tänu tõhusale rahapoliitikale. Eelmisel aastal USA Kongressi ees tunnistusi andes pidi ta siiski tunnistama, et on ilmselt eksinud turgude isereguleerivat toimet üle hinnates. Osaliselt tugines tema algne, väga turukeskne järelevalvefilosoofia faktil, et Fed oli väga edukalt toime tulnud nn dot.com-mulli tagajärgede likvideerimisega. Nii süvenes usk, et ressursikulu võimalike mullide tagajärgede likvideerimisel võib olla väiksem kui turgude suuremal reguleerimisel ja tõsisemal järelevalvel. Elades nüüd n-ö kolme triljoni maailmas, peame nentima, et finantsstabiilsuse tagamiseks on turudistsipliinile lisaks vaja tugevat regulatsiooni ja järelevalvet.
Finantskriis küll kestab, aga on astutud esimesi samme selles suunas, et vähendada võimalusi tulevikus analoogse ulatuse ja sügavusega kriiside kordumiseks. Samme on astutud ka G20 tasandil, ennekõike suunaga Rahvusvahelise Valuutafondi mandaadi tugevdamisele ja tema täiendavale rahastamisele. Nii saavad abi need riigid, kes ei suuda iseseisvalt finants- ja muust majanduskriisist välja tulla.
Euroopa Liidus on jõupingutused koondatud nn de Larosière' raporti realiseerimisele, mis on suunatud ühtse Euroopa finantsjärelevalve kultuuri ja vormi arendamisele. Muu hulgas kaalutakse ettepanekuid makro- ja mikrojärelevalve paremaks koordineerimiseks Euroopa Keskpanga juurde loodava riskinõukogu kaudu, aga samuti nn Level 3 järelevalvete koostöökogude rolli ja staatuse tugevdamist kuni ühtsete järelevalveprotsesside ja karistusmääradeni. Oleme neid ettepanekuid toetanud. Kindlasti on kaalumisel ja juba osaliselt realiseerunud järelevalve ulatuse laiendamine. Nii hakkavad järelevalve alla kuuluma ka reitinguagentuurid. Hea meel on siinjuures veel kord tõdeda, et Läänemere piirkonnas on koostöö järelevalvete vahel alati olnud suhteliselt tõhus.
Kui vaadata globaalse finantskriisi mõju Eestile, siis esimene ja kõige olulisem on tõdemus, et tänase päeva seisuga pole Eesti maksumaksjad erinevalt paljude teiste riikide elanikest pidanud panustama sentigi meie finantssüsteemi toetamiseks ei otseste investeeringute kaudu turuosaliste omakapitali või riigi garantiide kaudu. Samas on riik selleks, et suurendada usaldust krediidiasutuste vastu, tõstnud tagatavate hoiuste piirmäära 50 000 euroni ja kaotanud hoiustajate omavastutuse komponendi.
Analüüsides globaalse finantskriisi tekkepõhjusi ja nende mõju Eestile, võib nentida järgmist. Väga kiire krediidi kasv aastatel 2004–2008 viitab pankade poolt riskide liiga vähesele arvestamisele, kuigi tegemist on ju n-ö tavalise krediidiriskiga. Kuigi Eestis kasutati krediidiasutuste suhtes selliseid kontratsüklilisi meetmeid nagu kõrgem kapitalinõue, väga kõrge kohustusliku reservi nõue ja  hüpoteeklaenude kõrgendatud riskikoefitsient, oli nende mõju laenude kasvule piiratud. Rõhutada tuleb, et Eesti ei saagi Euroopa Liidu raames selles valdkonnas piiramatult soleerida, kuna paljuski on valdkond reguleeritud Euroopa Liidu instrumentidega.
Ka sisulises plaanis tuleb tõdeda, et arvestades Eesti panganduse struktuuri, rahapoliitika eripära, turu kõrget kontsentratsiooni ja filiaalide suurt osakaalu, pole võimalik puhtalt pangandusregulatiivsete meetmetega laenude kasvu oluliselt suunata. Suuremat mõju oleks ilmselt võimalik saavutada koos veelgi konservatiivsema fiskaalpoliitikaga. Tulevikus on oluline silmas pidada, et finantssektori regulatiivse keskkonna kujundamine tuleb paremini tasakaalustada erinevate fiskaal- ja maksupoliitiliste sammudega.
Finantsinspektsiooni järelevalvelist võimekust ja tõhusust hindas eelmisel aastal Rahvusvaheline Valuutafond oma missiooni raames. Käesoleva aasta märtsis avaldatud raportis saime oma tööle väga kõrge hinnangu. Positiivsena toodi välja meie subjektide tegevuse väga head tundmist ja vahetut kontakti nendega. Juhina on mul väga hea meel kõrgetasemelise meeskonna üle.
Samas on selge, et avalikkus ootab meie töölt väga palju. Nii on kerge tekkima dissonants õiguse ja läbi massimeedia prisma peegeldatud õigluse vahel. Oma töös püüame toimetada nii, et ei tekiks kääre õiguse ja õigluse vahel, aga oma otsustes me peame lähtuma ja saame lähtuda ennekõike kehtivast õigusest. Õigus on finantssektori stabiilsuse üks alustugi ja garant. Õigust mõistab kohus ja kohtud on meie arusaama õigusest siiani toetanud. Igal juhul oleme teinud ja teeme ka tulevikus ettepanekuid õiguskeskkonna muutmiseks seal, kus me peame seda kohaseks, tagamaks meie võimet jõulisemalt sekkuda ning turgu paremini suunata ja korrastada. Näiteks huvide konfliktid, karistusmäärad, järelevalve volitamine, sundvõõrandamine ja muud sellised teemad.
Praegune finantskriis on tugevalt puudutanud kohustuslikke pensionifonde. Hindade langus maailma väärtpaberiturgudel on kahandanud ka pensionfondide osakute väärtust. Seda maailma majanduses toimunut ei suuda muuta ühegi pensionifondi fondivalitseja suurim hoolsus või parimad kutseoskused. Investeerimisrisk on süsteemi olemuslik komponent ning see oli meile kõigile teada. Sellegipoolest ei saa eitada, et kohustuslike pensionifondide süsteem on praegu teatud usalduskriisis. Rahuloluks ei tohiks kellelgi põhjust olla – on see siis fondi juht, regulaator või järelevalvaja, rääkimata osakuomanikust. Oma järelevalvetöös oleme olnud sunnitud möönma, et vormiliselt on fondivalitsejad küll rakendanud seaduses ettenähtud riskijuhtimise põhimõtteid, ent sisult pole nende töö meid alati rahuldanud.
Finantsinspektsioon on välja töötanud uued, detailsemad ja põhjalikumad pensionifondide riskijuhtimise põhimõtted. Oleme Rahandusministeeriumile esitanud ettepanekud seaduse muutmiseks. Arvame, et riskijuhtimise õiguskeskkond ja sellest tulenev järelevalve peab fondinduses tõhustuma.
Siinjuures ei saa jätta märkimata, et pensionifondide teemal teie ees esinedes olen korduvalt teinud ettepanekuid regulatsioonide täiendamiseks. Oleme inspektsioonis arvamusel, et võiks kaaluda osakuomanike õiguste suurendamist: muuta lihtsamaks fondide vahetamine, vaadata veel kord üle tasumäärad ja karmistada konservatiivsete fondide investeerimispiiranguid või alternatiivina kaaluda riigipoolse konservatiivse pensionifondi loomist riigikassa juurde. Nende muudatuste jõustumine võiks meie arvates aidata taastada usaldust pensionisüsteemi teise samba vastu.
Hea meel on tõdeda, et meie pingutused finantshariduse edendamise vallas on viinud sisulise koostööni Haridus- ja Teadusministeeriumiga, mille tulemusel peaks finantshariduse algtõed lülitatama põhikoolide ainekavasse. Koostööprojekt Sotsiaalministeeriumiga võlanõustajate koolitamise vallas käivitus hästi ja lisaks nõustajate nõustamisele saime ise neilt ka tagasisidet.
Meie tähelepanu juhiti mitmetele kitsaskohtadele krediidiasutuste käitumisel oma klientidega. Eriti puudutab see inimesi, kes on jäänud elu hammasrataste vahele ja kel on kohustusi krediidiasutuste ees. Nii on mitmel krediidiasutusel tavaks kasutada oma lepingutest tulenevaid õigusi ja kontrolli arvelduste infrastruktuuri üle sellisel moel, et inimeste kohustused krediidiasutuste ees asetatakse ettepoole kui kohustused teiste võlausaldajate ees – näiteks kommunaal- või sideteenuste osutajate või täitemenetlussüsteemi ees. See tähendab, et võlgnikule ei jäeta arvele isegi seaduses ettenähtud elatusmiinimumi suurust summat. Täitemenetluses seatud elatusmiinimumi või sotsiaalabi mõte peaks olema siiski tagada inimesele minimaalne inimlik äraelamine, mitte krediidiasutuste ees olevate võlgade esmane likvideerimine. IT-lahenduste keerukus, kallidus või viited klientide mugavusele oma kontode automaatseks debiteerimiseks ei saa olla argument, miks kaob inimlik mõõde pangandusteenuste osutamisel. Sama puudutab ka veebipõhiste arvelduskanalite sulgemist palgavõlgnikele, mis muudab igapäevaste arvelduste tegemise just maapiirkondade elanikel märksa raskemaks. Arvestades, et majandussurutis ja tööhõive vähenemine ainult süvendavad eeltoodud probleeme, oleme pöördunud pangaliidu poole, leidmaks praktilisi lahendusi tekkinud probleemidele. Oleme saanud põhimõttelise toetuse ja ajagraafikud nende küsimuste lahendamiseks.
Tahan siinjuures rõhutada ka seda, et inimesed peaksid finantskohustuse võtmisel üles näitama suuremat vastutustunnet ja arvestama sellega, et võetud kohustused tuleb alati täita.
Üks praeguse finantskriisi tagajärg on finantsteenuste tarbijate kaebuste hüppeline kasv. Oleme jällegi nii Riigikogus esinedes kui ka koostöös ministeeriumidega püüdnud ellu kutsuda finantsteenuste kohtueelsete vaidluste käsitlemise komisjoni või finantsombudsmani institutsiooni, et lihtsustada tarbijate ja teenuseosutajate tülide lahendamist. Niisugune sektoriüleselt tegutsev institutsioon oleks täienduseks põhiseaduslikule riiklikule kohtusüsteemile, võttes viimaselt vaidluste koormust ning suunaks piisavalt autoriteetsena oma seisukohtadega edasise vaidluse käiku kohtusüsteemis, kui sinna jõutakse. Me ei räägi siin millestki unikaalsest Euroopas, vaid pigem tavast. Vastava institutsiooni loomise otstarbekuse on tõstatanud ka OECD käimasolevate liitumisläbirääkimiste raames ja sellele viitavad ka Euroopa Liidu direktiivid.
Viimase aastaga on märksa paranenud ning süvenenud meie koostöö prokuratuuri ja uurimisasutustega. Oleme jõudumööda jaganud kohtunikele, advokaatidele ja politseinikele oma oskusteavet finantssektori regulatsioonidest ja eripäradest. Finantsinspektsioon ise ei ole kriminaalmenetluses menetlejaks. Turukuritarvituste asjad tuleb meil üle anda vastava süüteomenetluse rakendamiseks. Meie rõõmuks saab täheldada, et õiguskaitseasutused on hakanud mõistma finantssektori süütegude suurt üldohtlikkust ning on leidunud prokuröre ja uurijaid, kes meie kahtlustest lähtuvalt on neid väga keerulisi kriminaalasju menetleda võtnud.
Lisaks tahan esile tuua viimasel ajal üha olulisemat head ja sisulist koostööd kriisijuhtimise valdkonnas riigisiseselt Eesti Panga ja Rahandusministeeriumiga ning piiriüleselt meie kolleegidega Rootsis. Suur tänu neile!
Lõpetuseks mõni sõna Eesti finantssektori arengust viimasel ajal. Olulisimatest sammudest panganduses võiks märkida eelmisel sügisel toimunud deposiidituru mõningast ümberjagamist, mille käigus suuremad turuosalised kaotasid turgu filiaalidena tegutsevatele pankadele. Põhjus oli nii üldine ebakindlus finantsturgudel toimuva suhtes kui ka deposiitide tagatuse arbitraaž. Hiljutistest sündmustest võiks märkida tegevusloa andmist Eesti kapitalil baseeruvale uuele pangale LHV Pank, kes loodetavasti aitab suurendada konkurentsi Eesti pangandusturul. Turu arengus on praegu märksõnadeks intressitulude vähenemine euroala intressimäära baasindeksite languse mõjul ning hüppeline laenuportfelli krediidikvaliteedi halvenemine. Pankade laenude kvaliteet on halvenenud mõnevõrra kiiremini, kui me oleme eeldanud.
Üle 2/3 uutest viivislaenudest tuleneb kolmnurgast kinnisvaraarendus ja -haldus, ehitus ja eraisikute hüpoteeklaenud. Eraisikute laenude kvaliteet püsib võrreldes äriühingute omadega ligi kaks korda paremal tasemel. Võib siiski oletada, et eelmise aasta lõpu ja tänavuse aasta alguse töötuse kasv ei ole veel avaldanud täielikku mõju ning võib eeldada, et eraisikute probleemlaenud suurenevad tulevikus kiiremini.
Pangad täidavad praegu kapitali adekvaatsuse normatiivi suurte varudega, kuid sektori krediidirisk on märksa kasvanud ning pankade puhvrid võrreldes probleemsete laenude mahtudega ei ole enam nii kõrged kui varem. Siinjuures pean mainima, et nii meie kui ka Rootsi järelevalve läbiviidavad tugevusanalüüsid viitavad sellele, et pangandussektor Eestis on võimeline absorbeerima olulisi laenukahjusid ilma kapitalinõudeid rikkumata. Oleme tugevdanud nende krediidiasutuste järelevalvet, kelle iseseisev juurdepääs kapitaliturule on praegu piiratud.
Elukindlustussektor on praegu vahest enim negatiivselt mõjutatud finantssektor ja seda tururiskide realiseerumise tõttu nii investeerimisriskiga lepingute kui ka tehniliste reservide osas. Aasta algus erilist leevendust pole toonud. Kogutavate kindlustusmaksete maht on langenud ligikaudu 30% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Lepingute katkestamise näitaja püsib kõrge. Kahjukindlustussektor kogeb nõudluse vähenemist. Kuna ligikaudu 65% turust on seotud sõidukitega, siis on suurimat mõju avaldanud uute autode müügi ja autode läbisõitude vähenemine ning väiksem avariilisus. Varakindlustust on mõjutanud peale kinnisvaraturu jahtumise ka ehitustööde hindade langus. Väliskindlustusseltside filiaalide turg on endiselt kasvanud, filiaalide osatähtsus moodustas I kvartali lõpus kogu preemiamahu määrast ligikaudu 15%. Tervikuna inspektsioonil nii elu- kui ka kahjusektoris tegutsevate seltside jätkusuutlikkuses kahtlusi pole.
Fondivalitsejate turule on tulnud uusi tegijaid. Aktsiafondide mahtude märkimisväärne vähenemine 80% ulatuses tõi eelmisel aastal kaasa fondivalitsejate turuosa ümberjagamise. Eelisolukorras olid fondivalitsejad, kelle põhitegevuseks on pensionifondide valitsemine. Fondide mahu kahanemine on peatunud ning fondide turuväärtus on tervikuna jäänud aastalõpu tasemele. Sektorit jääb lähiaastatel kindlasti mõjutama otsus ajutiselt peatada riigipoolsed maksed pensionisüsteemi teise sambasse.
Kokku võttes on meie ees seisvad ülesanded endiselt väga keerulised ja me anname endast parima, et olla nende ülesannete kõrgusel. Tänan teid tähelepanu eest!

Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Jüri Tamm, palun!

Lugupeetud Raul Malmstein! Suur tänu ettekande eest! Eriti huvitav oli osa, kus te rääkisite õigluse ja õiguse proportsioonidest ning tõite välja probleemistiku, mis puudutab liigkasuvõtmist, pankade sotsiaalset rolli ja inimeste õigust olla inimene ka olukorras, kui on võetud valesid riske. Aga minu küsimus puudutab väga konkreetset probleemi ehk Eesti krooni kui sularahaga arveldamist. Minu poole on pöördunud paljud valijad, kes kurdavad, et Eestis on pangakontoreid, kus ei arveldata Eesti kroonides paberrahaga – paberrahas ei saa makseid teha ja kogu tegevus on muutunud virtuaalseks. Kas teie näete selles probleemi? Kas teil on mingeid niisuguseid kogemusi ja kas te kavatsete selles osas mingeid samme ette võtta?

Tunnistan ausalt, et me ei ole sellise küsimusega oma tegevuses kokku puutunud. Me ei ole ühtegi selleteemalist kliendi kaebust saanud. Ma fikseerin selle probleemi, me uurime asja ja üritame teile vastata. Kui saaks konkreetsemaid näiteid, oleks seda kergem teha. Meie teada ei tohiks pangakontorites sularahaarveldustega  probleeme olla. Rohkem ma kommenteerida ei oska.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud Raul Malmstein! Suur tänu väga põhjaliku ettekande eest ja tänu ka selle eest, et teie ettekandest kumas läbi motiiv, et liberaalne turumajandus ei suuda siiski ühiskonda täielikult reguleerida ning et riigi ja seadusandja osa peab märksa suurem olema. Toon näiteks ühe lõigu, kinnisvara- või ehitussektori. Võtame selle ahelas pank, arendaja ja nood põldudele kerkinud karbikesed. Arvatakse, et Eestis on vahest sajale või paarisajale tuhandele inimesele ehitatud elamispinda, mis jääbki tühjaks. Aga see kõik on ju valminud ka omavalitsustes tehtud planeeringute alusel! Mis te arvate, mis valdkonnas me peaksime õigusakte karmistama? On see valdkond pangandus, ehitussektor või näiteks planeerimine?

Tunnistan, et sellele ei ole väga kerge vastata. Töötades ise finantssektoris, ma ei näe, et probleemi oleks võimalik lahendada ainult finantssektori regulatsioonidega. Küsimus on kindlasti ka omavalitsustes, nende vastutustundes ja hinnangutes, kui palju peaks planeeringuid kehtestama, kui realistlik on ühes või teises majandussituatsioonis sellist ehitustegevust teostada. Seetõttu ei ole sugugi ainult finantssektor kohustatud riske hindama, see kohustus on ka nii laenupakkujal kui laenuvõtjal. Omavalitsused aga peaksid realistlikumalt hindama planeeritavaid mahte, mis kinnitatud saavad. Aga väga lihtsat lahendust sellele probleemile kindlasti ei ole.

Jaan Kundla, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma esitasin küsimuse härra Lipstokile ja sain tema arvamuse. Nüüd palun ka teie hinnangut selle kohta, millal võiks meil majanduskriisi põhi kätte jõuda? Kui kaua see kestab ja millal pöördub majandus teie arvates tõusule?

Finantsinspektsioon ei tegele finantsprognooside koostamisega, seetõttu mingit ametkondlikku seisukohta mul teile võimalik esitada ei ole. Minu isiklik arvamus – ma ei tahaks niivõrd Eesti-keskselt rääkida, kuivõrd üldises võtmes – on, et väljumine kriisist on siiski suhteliselt aeglane. See võib riigiti erineda ja kindlasti väga oluline roll on, nagu ka härra Lipstok mainis, üldisel usaldusel ja fiskaalpoliitikal, mida eri riigid teostavad. See võib anda positiivse tausta, mille põhjal on võimalik majandusaktiivsuse järkjärguline kasv.

Kalle Laanet, palun!

Hea ettekandja! Kõigepealt palju tänu ettekande eest! Te rõhutasite ühes oma ettekande osas tihedamat koostööd prokuratuuri ja teiste õiguskaitseorganitega, eriti puudutab see koolitust ja asjadest ühtemoodi arusaamist. Minu küsimus on seotud praegu tekkinud majandus- ja finantskriisiga: kuidas on see mõjutanud riske turukuritarvituste osas? Kas see on sundinud teid tihedamini pöörduma õiguskaitseorganite poole – ma pean silmas politseid ja prokuratuuri? Ja kui see nii on, siis millises mahus see vajadus on kasvanud?

Lühike vastus küsimusele on: jah, see vajadus on kasvanud. Kriis iseenesest toob alati välja erinevad võimalikud – rõhutan: just võimalikud – kuritarvitused või muud seadusrikkumised, mis on aset leidnud perioodil, kus turuolukord oli positiivne ja probleem kui niisugune ei olnud selgelt välja joonistunud. Kriitilisel ajal kipuvad inimesed rohkem tegema ebaratsionaalseid tegusid. Kokku võttes on mitmesuguseid menetlusi, mille jätkamise osas me oleme sunnitud olnud õigusorganite poole pöörduma, märksa rohkem. Mul ei ole võimalik praegu statistiliselt usaldusväärseid protsente välja tuua, sest jutt ei ole väga suurest arvust, sadadest. Aga meie töökoormus selles valdkonnas on päris palju kasvanud. Samas on see kasvanud võib-olla ka seetõttu, et meie enda võimekus suhteliselt keerulisi kaasusi töösse võtta ja neid üle anda on ka suurenenud.

Toomas Varek, palun!

Lugupeetud Raul Malmstein! Aitäh ettekande eest! Teie olemasolu tunnetab üldsus vahest vähem kui Eesti Panga olemasolu. Aga tööd on teil vahest märksa rohkem ja vastutust ka küllalt. Eesti maastikul on pangad enam-vähem paika loksunud ja jumal tänatud, et nende arv on meie jaoks enam-vähem normaalne. Kuid ka minu poole on valijad pangateemal pöördunud. Põhiliselt on neil kaks muret. On teretulnud, et te olete tähelepanu alla võtnud pensionisambad ja nende rahaga opereerimise, selle kindlustatuse. Teine mure on, kui palju saab Finantsinspektsioon vahele segada või on seganud seoses teenustasudega. On küll antud teada, et oma koduturgudel on teenused tasuta, eelkõige internetiteenused, kuid ometi Eestis neid teenustasusid võetakse.

Mis puutub teise pensionisambasse, siis see on jah endiselt meie väga suure tähelepanu all. Võime sekkuda konkreetsete investeerimisotsuste tegemisse meil aga puudub, see on selgelt turuosaliste enda vastutus.
Teenustasudest nii palju, et hinnaregulatsiooni Eesti Vabariigis ei ole ja kui üldse nende tasude teemaga tegelda, siis läbi konkurentsiseaduse prisma. Ja see kuulub Konkurentsiameti pädevusse. Oleme viimasega nendel teemadel väga põgusalt suhelnud, minu teada ei ole Konkurentsiamet siiamaani olulisi konkurentsiseaduse rikkumisi finantssektoris tuvastanud. Samas ma julgen juhtida tähelepanu sellele, et kõnealust küsimust ei saa vaadelda ainult finantssektori eripärana, see puudutab ka väga paljusid teisi teenusvaldkondi. Ja teisalt ma ei näegi, et riik peaks hinnaregulatsiooni sekkuma laiemalt kui üldine turgude enda regulatsioon. See tuleks kõne alla ainult monopoolsetel, väga spetsiifilistel turgudel.

Lauri Laasi, palun!

Hea ettekandja! Kolleeg Toomas Varek küsis minu küsimuse suures osas ära, aga ma ikkagi esitan ka oma küsimuse, et täit ülevaadet saada. Milline on Finantsinspektsiooni seisukoht, kui välispank oma koduturul pakub näiteks eluasemelaenu märksa soodsamatel tingimustel, kui ta teeb seda Eesti riigis? Kas Finantsinspektsioon on omakeskis arutanud, et võiks pankadele teha ettepaneku need tingimused ühtlustada?

Ma vastaksin teile niimoodi, et ilmselt peate te silmas hüpoteek-kodulaene. Tegelikult on olukord viimasel perioodil olnud Eesti inimeste jaoks märksa soodsam kui pangaklientidel Põhjamaades. Toon siin välja niisuguse eripära, et Põhjamaades on õigusruum selline, et pankadel on võimalik teatud perioodil ühepoolselt riskimarginaale muuta – muuta tingimusi, millel laen on väljastatud. Kuna tegemist on pikaajaliste laenudega, siis saab pank sel juhul paremini oma riske juhtida. Eestis viimase laenubuumi ajal välja antud laenud on tänases mõttes siiski väga odavad laenud. Enamik eluasemelaene on väljastatud ujuvintressiga, kus aluseks on kuue kuu Euribor, mis praegu on umbes 1,5%. Riskimarginaal on klientidel olnud alates umbes 0,4-st või 0,5-st kuni protsendini, praegu on see ilmselt kõrgem, vist 2–3%. Aga kokkuvõttes on Eesti inimesel, kui ta on laenulepingu sõlminud, kindlus, et see marginaal ja see leping kehtib kuni tähtaja lõppemiseni. Nii et inimesed ei pea oma lepinguid muutma, kui nad seda ei taha. Meie hinnangul on tegemist suhteliselt soodsate lepingutega, eriti kui me võrdleme neid lepingutega naaberriikides, kus pankadel on õigus sõlmitud lepingute tingimusi ühepoolselt muuta.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Mainisite, et rahvusvahelises finantsmaailmas on kõne all väga palju regulatsioonide tugevdamise ja kontrollimehhanismide parandamise küsimusi. Milline on teie enda hinnang sellele? Kas finantsmaailmas on riikidevahelises suhtluses toimumas midagi samasugust nagu 1944. aastal Bretton Woodsis, kus lepiti kokku uus maailma finantssüsteem, või 1971. aastal Ameerika Ühendriikides, kus sündis teine väga oluline rahandussüsteemi muutus. Kui suur on tõenäosus, et finantssüsteemi alused lähevad muutmisele palju laiemalt kui pelgalt kontrollimehhanism? Ning kuidas võiks Eesti selles võimalikus muutmises kaasa rääkida?

Pean tunnistama, et tegemist on väga spekulatiivse küsimusega. Mul isiklikult puudub nii otsene kui kaudne informatsioon, et keegi valmistaks konkreetsel kujul ette mingit grandioosset uut finantssüsteemi või finantsmaailma reguleerivat lepingut. Pigem on jutt teatavatest astmelistest väikestest sammudest, mis peaksid parandama üldist järelevalveraamistikku. Võib-olla tähendab see Rahvusvahelise Valuutafondi suuremat rolli, et ta aitaks stabiliseerida olukorda riikides, kus probleemid on eriti teravad. Euroopa Liidus me räägime finantsjärelevalve ja siseturu kiiremast harmoneerimisest. Mingisuguseid drastilisi samme üldise finantssüsteemi muutmiseks minu teada praegu keegi ei kavanda.

Mai Treial, palun!

Lugupeetud ettekandja! Minu poole on pöördunud mitmed valijad murega, et pankadest on praegu üsna keeruline ja peaaegu võimatu laenu saada, ja samuti seoses sellega, et hiljuti andis ajakirjandus teada, et nii mõnigi Rootsi emapank  teenindab oma kliente, st Rootsi riigi alamaid soodsamalt kui meid siin. Kindlasti on teil selle kohta informatsiooni. Kas tegemist on ebavõrdse kohtlemisega või tuleb selle ajakirjanduses avaldatud info põhjal järeldada midagi muud?

Ma olen täna osaliselt sellele küsimusele juba vastanud. Tegemist on  küsimusega, mis puudutab hinnaregulatsiooni. Viimane on eri turgudel sõltuvalt turu sügavusest, laiusest ja võib-olla ka ajaloolistest traditsioonidest erinev. Hinnastamismudelid võivad eri teenuste puhul olla erinevad. Finantsinspektsioon ei tegele Eesti ja mingi teise turu hindade võrdlemisega. See pole meie ülesanne ja meil pole ka õigust sekkuda ühegi teenuse hinnastamisse. Minu arvates on selle küsimuse puhul emotsionaalne taust tugevam kui sisuline taust. Kõik taandub paljuski konkurentsile ja erinevatele tavadele, kuidas teenuseid mingil turul hinnastatakse. Head lahendit ma ei oska siin välja pakkuda. Mingist n-ö piiriülesest diskrimineerimisest ma aga rääkida ei julgeks. Neid asju tuleb kompleksselt vaadata. Nagu ma selgitasin härra Laasi küsimusele vastates, on näiteks laenude hinnastamine Eesti elanikele olnud viimasel perioodil soodsam kui Põhjamaade elanikele. Samas võib-olla me maksame tõesti mingi pangaoperatsiooni teostamise eest suuremat teenustasu. Kõike tuleks tervikuna vaadelda, ei ole õige ühe konkreetse teenuse hinda kontekstist välja rebida, viidates, et kuskil on see odavam ja kuskil kallim. Riigid üldiselt sellisel tasemel hinnapoliitikasse ei sekku.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud ettekandja! Suur tänu sisuka ettekande eest! Minu poolt on selline küsimus: kuidas te hindate olukorda, et esimesel poolaastal on oodata väga suuri muudatusi kohalike omavalitsuste tulubaasis? Osa tulu on võrreldes esialgse riigieelarvega kärbitud mitmekordselt. Teiselt poolt on Rahandusministeerium kehtestanud omavalitsustele piiranguid laenude võtmisel, aga kohustused on jäänud ja neid on isegi juurde pandud. Tekib oht, et kohalikud omavalitsused ei suuda oma ressursibaasiga kohustusi täielikult täita.

Pean tunnistama, et ma ei saa sellele küsimusele otseselt vastata, kuna tegemist on poliitilise küsimusega, mitte järelevalvesse puutuva küsimusega.

Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kas Finantsinspektsioonil on tulnud kokku puutuda SMS-laenude probleemiga ja kas selles valdkonnas on midagi tehtud?

Jah, me oleme sellega kokku puutunud, kuigi nende laenude andjad ei ole meie järelevalve subjektid. Tegeleme küsimusega ennekõike üldsust teavitades. On olemas tarbijahariduse programmid, kus me püüame igal moel välja tuua riske, mis on säärase teenuse kasutamisega seotud. Ja muidugi me oleme avaldanud oma arvamust ettevõetud sammude kohta. Põhimõtteliselt me toetame seda, mida riik on ette võtnud kõnealuse teenuse kasutamise piiramisel. Nii palju me oleme saanud teha.

Inara Luigas, palun!

Austatud ettekandja! Ma soovin saada natuke informatsiooni BIG Panga kohta. Viimasel ajal on meedias kõlanud, et reitinguagentuurid on valmis alandama selle reitingupunkte. Mis selle taga on? On teil rohkem informatsiooni ja kui on, siis kas soovite seda meiega jagada?

Paraku ma ei saa konkreetset järelevalvelist informatsiooni teile avaldada. Kõik pangad, kes praegu Eestis tegutsevad, on meie jaoks n-ö töötavad pangad ja inimesed võivad rahulikult ükskõik millises neist oma raha hoida. Kui meil tekib kahtlus, et see või teine pank ei ole elujõuline, siis me peame sekkuma. Seda me teinud ei ole ja ehk sellest minu vastuseks piisab.

Tõnis Kõiv, palun!

Austatud ettekandja! Me oleme tavaliselt uhked oma Eesti kui e-riigi üle. Meil on palju e-teenuseid, mobiilseid lahendusi, kaardiga saab maksta väga paljudes kohtades. Aga meie kaupmehed ja teenuste osutajad peavad maksma pankade kaardikeskusele märksa suuremat teenustasu kaardimaksete eest kui näiteks meie põhjanaabrid soomlased. Suurem teenustasu tähendab omakorda suuremaid kulusid ja loomulikult ka kõrgemaid hindu. Kuidas võiks sellise ebavõrdse olukorra teie arvates lahendada?

See on jälle küsimus Konkurentsiametile, mitte meile. Me oleme probleemist teadlikud ja meie teada Konkurentsiamet tegeleb selle küsimusega, nii et palun nende poole pöörduda.

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja küsimustele vastamise eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Esmalt suur tänu härra Lipstokile ja Malmsteinile hea ülevaate eest meie finantsasjadest! Oma ettekande otsustasin pidada aga teemal, mille kohta ma härra Malmsteinilt viimati küsisin, ehk siis sellest, et maailmas on välja kujunemas kaks võimalikku teed finants- ja majanduskriisist välja pääseda.
Üks tee, mida küllalt sageli kasutatakse ja mille lühidat kokkuvõtet me ka täna kuulsime, on n-ö tugevdada, arendada, tõhustada finantskontrolli ja -distsipliini. Kuid on ka teine tee, mida ma oma küsimuses lühidalt mainisin. See on ümber korraldada maailma terviklik rahasüsteem. See mõte on viimasel ajal inimestel pidevalt peas ja vajadus selle järele süveneb – vastavalt sellele, kui keeruliseks muutub majanduskriisist väljumine.
Tegelikult ei oska me praegu selle kohta suurt midagi öelda. Võime öelda vaid ühte: me peame olema võimalikult valvel, et aru saada, millal olemasolevatest vahenditest enam ei piisa, et senist finantssüsteemi oludega kohandada. Ja kui see enam võimalikuks ei osutu, siis on väga suur tõenäosus, et käivituvad samasugused üleilmsed kokkuleppemehhanismid, mida me oleme 20. sajandi jooksul mitmel korral näinud: 1944. aastal veel enne Teise maailmasõja lõppu Ameerika linnas Bretton Woodsis, kus pandi alus nii Rahvusvahelisele Valuutafondile kui Maailmapangale, ja 1971. aastal Ameerika Ühendriikides, kus muudeti 1944. aastal kokkulepitud finantssüsteemi aluseid ja kust algaski praegune masstootmise ja ennekõike masstarbimise ajastu, kus rahal ei pea enam olema tagatisi ja kus rahaga käiakse ringi küllaltki mänguliselt.
Küsimus ei ole mitte niivõrd finantskontrollis, kuivõrd raha olemuses endas, mis muutus 1971. aastast alates meie ettekujutuses küllaltki mänguliseks. See käivitas ühiskonnas uue vaba kättesaadava rahahulga, sealhulgas krediitkaartide masskasutuse, masstarbimise, mis omakorda on viinud masstootmiseni ja sealt edasi kõigi nende keskkonnahädadeni, mida me oleme kogenud väga palju. Just nimelt rahasüsteemi omapärast tuleneb meie hinnangul väga suur hulk keskkonnamõjusid, mida tööstus ja põllumajandus ja mis iganes muu tänapäeva maailmas tekitab.
Seetõttu ei pea meie Finantsinspektsioon ja Eesti Pank minu arvates olema valvel mitte ainult nendes küsimustes, mis toimub Eesti sees, vaid ajama oma tundlad ja retseptorid ka väljapoole, et õigel hetkel ära aimata muutused, mis võivad toimuda küllaltki äkki maailma rahandussüsteemis. On väga palju põhjusi arvata, et need muutused ei lepita kokku sugugi mitte avalikult läbi rääkides, vaid kusagil kuluaarides detaile üldsusele selgitamata. Lihtsalt selle teema iseloom on seda laadi.
Ka Riigikogus võib osutada mingil hetkel möödapääsmatuks pidada diskussioone selle üle, milline võiks välja näha uus maailmakord rahanduses ja kuidas saavutada, et see maailmakord Eesti huvisid paremini kaitseks. Just seda laadi tagasisidet, just seda laadi selgitust me peame ootama nii Eesti Pangalt kui ka Finantsinspektsioonilt, aga hankima infot ka ise. See on üks väljakutse mitte ainult Eesti Pangale, vaid ka meie välispoliitika institutsioonidele. Ma olen veendunud, et pelgalt finantskontrolli parandamisest sellises maailmas, kus kontrollimatu ringikäimine rahaliste vahenditega ei tulene mitte kontrolli puudusest, vaid rahasüsteemi enda omapärast, peame me süsteemi muudatuste iseloomuga tegelema hakkama võimalikult kiiresti ja olema nendeks valmis, et mitte seista ühel päeval üllatuste ees, mis ei pruugi meile meeldida. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Oleme oma teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Auväärt istungi juhataja! Auväärt kolleegid! Eelnõu numbrimärgiga 447, hädaolukorra seaduse eelnõu valmistas põhiseaduskomisjon tänaseks Riigikogu istungiks ette kolmel istungil: 12. mail, 2. juunil ja 9. juunil. 12. mail oli meil ühisistung riigikaitsekomisjoni kolleegidega. Seal osalesid ka väga olulised teised ametiisikud: meie justiitsminister, siseminister, kaitseminister, Päästeameti peadirektor, haiglate liidu ja linnade liidu esindajad, õiguskantsler ning õiguskantsleri kantselei esindajad.
Eelnõu kohta esitati väga palju täiendusettepanekuid ja küsimusi. Saime neile vastata. Seejuures on hea meel märkida, et eelnõu kohta esitasid muudatusettepanekuid väga erinevad isikud ja institutsioonid. Eriline tänu heale kolleegile Mati Raidmale, kes Päästeameti kunagise pikaaegse juhina tunneb ameti elu seestpoolt väga hästi ja esitas kümmekond parandust, mis eelnõu praktikaga paremini kooskõlla aitavad viia. Ta on eelnõu muutnud alates riskianalüüsidega seonduvast kuni elutähtsate teenuste osutamise funktsioonideni ja kaitseväe kasutamiseni hädaolukorras. Hea kolleeg Mati tõstatas väga erinevaid küsimusi, mida ta oma muudatusettepanekutega üritas ka reguleerida.
Palju tänu samuti Riigikogu fraktsioonidele: Rahvaliidu, Isamaa ja Res Publica Liidu, Keskerakonna ja roheliste fraktsioonile, kes kõik muudatusettepanekuid esitasid. Rahvaliidu ettepanekud käsitlesid presidendi osalemist kaitseväe kaasamise otsustamisel. See ei ole ainult Vabariigi Valitsuse pärusmaa, vastavalt põhiseadusele on Vabariigi Presidendil oluline roll kaitseväe kaasamise otsustamisel hädaolukorra tekkides.
Keskerakonna fraktsioon lisas elutähtsate teenuste hulka jäätmehoolduse ja ühistranspordi toimimise kriisisituatsioonis. Roheliste fraktsioon täpsustas riskianalüüsi ning lisas bioloogilise saaste, samuti elutähtsa teenusena postivõrgu toimimise ja energiavõrgu kasutamise hajaasustuses. Vabariigi Presidendi Kantselei tegi meile põhiseadusele tuginedes ettepaneku, et presidendil peaks olema tähtis roll kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamisel kriisiolukordades. Vabariigi Valitsus võiks saada seda otsustada oma korraldusega Vabariigi Presidendi nõusolekul.
Õiguskantsler viitas eelnõus päris mitmele probleemile. Näiteks kuidas eristada kaitseväelasi, kes tegutsevad kriisisituatsiooni ajal korrakaitse tagamisel: milline peaks olema nende väljaõpe ja mis seadusele peaks niisugusel puhul jõu kasutamine tuginema. Sõjaväelased on ju üldiselt välisvaenlase tõrjumiseks välja õpetatud ning nende ülesanded ja ettevalmistus on teine.
Me oleme kõiki neid muudatusi arvestanud ja koostanud nende alusel komisjonipoolsed ettepanekud. Oleme kolleegide ja fraktsioonide ettepanekuid arvestanud. Näiteks oleme välja pakkunud, et kaitseväelastel peab nende ülesannete teostamisel olema seljas ohutusvest, millel on suur ja hästi nähtav kiri "Korrakaitse", ka transpordivahenditel peavad olema suured korrakaitsele viitavad kleebised. Jõu kasutamine kaitseväe ja Kaitseliidu poolt peab toimuma vastavalt politseiseadusele. Muudetud kujul sätestaks § 33 lõige 5, et kaitseväelased ja kaitseliidu liikmed peavad selleks tegema läbi vastava väljaõppe.
Kõik need muudatusettepanekud on siin tabelites kirjas. Ka põhiseaduskomisjon ise esitas nende valguses päris mitu muudatusettepanekut. Meie ettepanek on täna selle eelnõu teine lugemine lõpetada.
See peakski praegu lühidalt kõik olema. Nagu ma ütlesin, on paljude kolleegide osalusel eelnõu kallal tehtud väga põhjalik töö. Kaasasime sellesse ka Päästeameti praegused juhid ning Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ametnikud. Kogu korraldustööd aga vedas suures osas põhiseaduskomisjoni nõunik Erle Enneveer. Nii et tegu on ühise töö tulemusega. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita.
Asume eelnõu 447 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimesed üheksa ettepanekut on esitanud Mati Raidma ja juhtivkomisjoni seisukoht kõigi nende puhul on arvestada täielikult: esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas ettepanek. Kümnenda ettepaneku on esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda osaliselt. 11. muudatusettepaneku on esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 12. muudatusettepaneku on esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 13. muudatusettepanek, esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 14. muudatusettepanek, esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 15. muudatusettepaneku on esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 16. muudatusettepanek, esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda sisuliselt. 17. muudatusettepanek, esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 18. muudatusettepanek, esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 19. muudatusettepanek, esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 20. muudatusettepanek, esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 21., 22. ja 23. muudatusettepanek, esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada neid täielikult. 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27., 28., 29., 30., 31., 32. ja 33. muudatusettepanek, esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada neid täielikult. 34. muudatusettepanek, esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. 35. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 36. muudatusettepanek, esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. 37. muudatusettepanek, esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 38. muudatusettepanek, esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 39. muudatusettepanek, esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada sisuliselt. 40. muudatusettepanek, esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada osaliselt. 41. muudatusettepanek, esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 42. muudatusettepanek, esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. 43. muudatusettepanek, esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. 44. muudatusettepanek, esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 45., 46., 47, 48., 49., 50., 51., 52. ja 53. muudatusettepanek on põhiseaduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada neid täielikult.
Oleme läbi vaadanud 53 eelnõu kohta tehtud muudatusettepanekut. Juhtivkomisjoni ettepanek oli teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Austatud Riigikogu! Riigikogu esimehe palvel kuulutan välja juhataja vaheaja 15 minutit. Istung jätkub kell 12.02.
V a h e a e g

Austatud ametikaaslased! Vaheaeg on lõppenud, kell on 12.02.

Läheme edasi päevakorra neljanda punktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Head kolleegid! Mul on suur au olla järjekordselt siin teie ees ja seekord eelnõuga nr 448. See eelnõu sisaldab erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi, mis seonduvad hädaolukorra seaduse eelnõu koostamisega. Pärast esimest lugemist vaatas põhiseaduskomisjon läbi meile esitatud muudatusettepanekud ja algatas ka ise mõne. Komisjoni istungeid pidasime ka selle eelnõu arutamiseks kolm: 12. mail ühisistung koos Riigikogu riigikaitsekomisjoniga, 2. juunil ja 9. juunil. Lõppkokkuvõttes otsustasime teile, head kolleegid, teha ettepaneku selle eelnõu teine lugemine lõpetada.
Muudatusettepanekuid esitasid ka kolleegid Rahvaliidu fraktsioonist. Üks neist  käsitles presidendi osalemist kaitseväe kaasamisel, kui tekib erakorraline olukord. Siinesineja esitas ettepanekuid terminoloogia täpsustamiseks selles eelnõus. Nii õiguskantsler, Rahvaliidu fraktsiooni esindajad kui ka hea kolleeg Evelyn Sepp tõstatasid komisjonis küsimusi kaitseõiguse piiramise olulisusest erakorralise seisukorra ajal. Sellest tulenevalt on meil kirjas muudatusettepanek nr 8, kus pannakse ette vähendada kahtlustatava kohtu loal kinnipidamise aega. Kui seni võis seda teha kuni 15 päeva, siis nüüd on tähtaeg kuni 7 päeva või kuni kahtlustuse äralangemiseni. See on väga oluline muudatusettepanek. Ettepanek 9 sätestab, et Vabariigi Valitsuse korraldusest kaitseväe kaasamise kohta informeeritakse kiiresti lisaks Riigikogu juhatusele ka Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest. Kindlasti väärib tähelepanu ka ettepanek nr 10, mis sätestab, kuidas kaitseväelane võib eriolukorras jõudu kasutada – see tugineb politseiseadusele. Veel on väga tähtis muudatusettepanek nr 12, kuna senine § 28 sõnastus piiras põhjendamatult kaitsja osavõttu toimepandud kuriteo menetlusest erakorralise seisukorra lõppemiseni.
Nagu ma ütlesin, on meie ettepanek selle eelnõu teine lugemine pärast 12 muudatusettepaneku läbivaatamist lõpetada. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Seega võime minna eelnõu 448 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. 1., 2., 3., 4., 5., 6. muudatusettepaneku on esitanud Väino Linde, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada ettepanekuid nr 1 ja 2 täielikult, ettepanekut nr 3 sisuliselt, ettepanekuid  nr 4, 5 ja 6 täielikult. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda sisuliselt. Ettepaneku nr 8 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda osaliselt. Ettepanekud nr 9, 10, 11 ja 12 on esitanud põhiseaduskomisjon ning juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada neid täielikult. Oleme läbi vaadanud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Neljas päevakorrapunkt on käsitletud.
Head ametikaaslased! Enne kui me selle istungi lõpetame, annan teile teada, et vaheajal kogunes Riigikogu juhatuse erakorraline istung. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 3 kutsub Riigikogu esimees põhiseaduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ettepanekul kokku Riigikogu täiendava istungi Toompea lossi istungite saalis s.a. 11. juunil algusega kell 17.  Päevakorras on kaks päevakorrapunkti: eelnõu 522 ja keskkonnakomisjoni algatatud eelnõu 527 esimene lugemine.
Sellega on istung lõppenud. Jõudu teile!

Istungi lõpp kell 12.08.