Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, lugupeetud valitsusliikmed! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 43 Riigikogu liiget, puudub 58.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja kultuuriminister Laine Jänes.
Alustame. Esimene küsimus on kolleeg Toomas Varekilt keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Palun!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud keskkonnaminister! Mul on siiralt hea meel, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium on jõudnud niikaugele, et Jõhvi–Kukruse teelõigu renoveerimisel käib töö. Selle maksumus on 628 miljonit krooni, kusjuures 188 miljonit krooni tuleb Euroopa Liidu fondidest. Jõhvi–Kukruse teelõigu renoveerimisel kasutatakse erafirmade Teede REV‑2 ja Talter teenuseid, kes kasutavad objekti ehitamiseks Eesti Põlevkivi riigimaal olevast maardlast pärit pinnasematerjale. Samas ei laeku praegu ei kohalikule omavalitsusele ega riigile liiva ressursimaksu. Objekti jaoks kasutatakse 20 tonni pinnasematerjali, ilma et Eesti Põlevkivi selle eest tasu küsiks ja riigile maksuressurssi laekuks. Teiste sõnadega: praegu antakse see 20 tonni tasuta. Kas olete sellest olukorrast teadlik?
Tänan, härra Varek! See, mida seal ehitusobjektil kasutatakse, on ilmselt aheraine, mis on koos põlevkiviga kaevandamisel välja võetud. On igati teretulnud, et seda materjali kasutatakse, sest need aherainekogused, mis meil igal aastal tekivad ja kasutamata jäävad, on väga suured. Seetõttu on väga hea, et seda seal kasutatakse. Teatavasti makstakse põlevkivi kaevandamise eest ressursitasu vastavalt nendele kogustele, mida kaevandatakse, seetõttu aheraine kaevandamine eraldi maksustatud ei ole.
Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Kas riigihanke korraldamisel anti pakkujatele teada ka võimalusest riigilt tasuta materjali saada ning kas seetõttu kujunes pakkumise hind odavamaks? Kas te olete sellega kursis?
Ma muidugi mõistan, et see Kukruse tee ehitus on väga suur projekt ja peaks olema ja ka on suure tähelepanu all. Aga see küsimus oleks õigem adresseerida ikkagi Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile, sest Keskkonnaministeeriumil otsest puutumust selle teemaga ei ole. Nende hangete läbiviimise tehnilise poolega ma tõesti kursis ei ole.
Nüüd seitse kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Küsimus ei ole mitte ainult selles kallis hankes, ei ole ka selles, et mitmed kohtuprotsessid on tänaseni veninud, ehkki nüüd ehitus käib, vaid küsimus on ühes niisuguses huvitavas asjas, mida igal juhul tuleb maksumaksjale selgitada, eriti nendele inimestele, kes seda Tallinna–Narva maanteed iga päev kasutavad. Väidetavalt hoiab võitnud konsortsium kokku üle 100 miljoni krooni. Selle kokkuhoiu jaoks kasutatakse ohtlikku geovõrku ehk normidele mittevastavat geovõrku. Spetsialistid on väga palju rääkinud, et see ei vasta normidele ja võib tekitada väga tõsiseid pinnaseprobleeme. Minu küsimus on seotud sellega, kuidas te saaksite need n‑ö maavärinaküsimused maha võtta.
Aitäh! Ütlen veel kord, et need küsimused, kogu projekteerimine ja materjalikasutus sellel objektil, kuuluvad rohkem majandusministeeriumi valdkonda. Ma olen ehitaja ja saan põhimõtteliselt aru nendest probleemidest, mida te kirjeldasite, aga kuna Keskkonnaministeeriumil tõesti otsest puutumust nende asjadega ei ole, siis ei oska ma seda kommenteerida. Ma siiski arvan, et selliste suurte objektide puhul tehniline järelevalve ja ka tellija järelevalve tagab, et seal ei kasutata ebakvaliteetseid materjale ja töid tehakse vastavalt projektidele. Vaevalt et me seda siin Riigikogu saalis suudame detailsemalt arutada.
Palun, kolleeg Valeri Korb!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kuna kolleeg Toomas Vareki küsimus on seotud ehitusmaavarade kasutamisega, tahan tulla Riigikontrolli aruande juurde, mis on seotud ehitusmaavarade kaevandamise korraldamisega riigi poolt. Möödunud nädalal arutati seda keskkonnakomisjonis. Muidugi, ühe minuti jooksul sellest aruandest siin põhjalikult rääkida ei saa, aga ma toon välja mõne lause. Esiteks, sisuliselt järelevalvet kaevandamise üle ei toimu. Teiseks, kui kaevandajad markšeiderite aruandeid ei esitanud, siis neid kaevandajate käest enamasti ka ei küsitud. Kuna kaevandajate esitatud andmeid ei kontrollita ka muud moodi, siis enamasti arvestatakse ressursitasud ja tehakse muudatused bilanssi ettevõtte andmeid usaldades. Sellega seoses ongi mul teile küsimus: kuidas te, härra minister, võite kommenteerida olukorda ehitusmaavarade järelevalve alal meie riigis?
Head kolleegid! Püüame end ikka hoida küsimuste piires! Küsimus oli Jõhvi–Kukruse teelõigu renoveerimise kohta. Aga kui lugupeetud minister soovib vastata, siis palun!
Aitäh, härra Korb! Kui me tänast päevakorda loeme, siis näeme, et härra Lahtvee on esitanud täpselt sellise teema siin infotunnis arutamiseks. Võib-olla käsitleme seda selle punkti raames.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Aitäh, proua esimees! Hea minister! Kuulates teie vastuseid Toomas Varekile, saime me aru, et tegelikult ei valda te seda teemat, mis puudutab pinnase kasutamist, mille Eesti Põlevkivi on andnud ehitajate kasutusse. Jah, seal on tõesti nn aheraine. See on üks osa. Aga tegelikult kasutatakse Narva karjääri Sirgala osa liiva kahe miljoni kantmeetri ulatuses selleks, et täitepinnase mahtu täis saada. Seda kasutatakse praktiliselt ilma rahata. Nii et ressursimaks nende kahe miljoni tonni pealt jääb saamata, samuti jääb riigil saamata mitukümmend miljonit krooni seoses sellega, et need asjad ei ole korraldatud vastavatel tingimustel. Miks see nii on, et riigi ressurssi nii kasutatakse?
Ma ütlen veel kord: kui me tahame selliseid asju detailselt Riigikogu saalis arutada, siis minu palve on, et edaspidi oleksid need teemad, mida küsitakse, täpsemalt lahti kirjutatud. Ütlen seda, et neid kaevandusi, kus kaevandatakse ehitusmaavarasid, on Eesti Vabariigis praegu ligi 300. Ma kahjuks ei suuda ükshaaval meeles pidada neid mahte, kus ja mida kaevandatakse, kes seda teeb ja kui palju kellelegi maksab. Kui on vaja Riigikogu infotunnis sellistele täpsetele küsimustele saada asjalikke vastuseid, siis palun andke ministrile võimalus need asjad ette valmistada.
Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Valdur Lahtvee!
Aitäh! Oma vastuses, lugupeetud minister, te mainisite, et kaevandaja maksab ressursikasutustasu, põlevkivi kaevandamise tasu, ja sellega on nagu kõik korras, riik saab raha ja peabki neid mõjusid likvideerima. Praegu on seis selline, et 12 krooni tonni pealt on põlevkivi kaevandamise tasu, 6 krooni sellest saab riik, mis teeb aastas kokku 100–120 miljonit krooni. Samas maksab riik põlevkivi kasutamise tagajärgede likvideerimiseks maksumaksja rahast miljardeid, kas või poolkoksimägede sulgemiseks, prügi‑ ja tuhaväljade sulgemiseks. Kas te leiate, et see proportsioon, mis on praegu meil paigas ja pikka aega on kasvatanud just põlevkivi kasutajate kasumit, on õiglane ja kas see vajab muutmist?
Aitäh, härra Lahtvee! Valitsus mõni aeg tagasi arutas kabinetiistungil keskkonnatasude uut kontseptsiooni ja ta teeb seda ilmselt augustis uuesti. Kui te selle kontseptsiooniprojekti olete läbi lugenud, siis teate, et seal on ette nähtud ka päris oluline põlevkivi ressursitasu tõus. Ma nõustun teiega, et põlevkivi kaevandamise tasu on väga väike. Samas me teame, mis siis hakkab toimuma, kui me seda väga jõuliselt ja järsku suurendame. Kas tänane päev on just see õige aeg, kui me peaksime neid samme astuma? See on tegelikult ka selle kontseptsiooni teema.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Jaan Kundlalt kultuuriminister Laine Jänesele.
Jah, küsimus on austatud kultuuriministrile. Teatavasti on praegu kõige põletavam teema eelarvekärped. Milliseid kärpeid on tulnud teil teha kultuurivaldkonnas ning millised kärped ja millises mahus on olnud kõige valusamad?
Aitäh, hea küsija! Austatud kolleegid! See küsimus on niivõrd üleüldine, et ma usun, et sellest tunnist ajast ei jätkuks, kui ma hakkaksin kõiki ridu täpselt üles lugema. Kultuurivaldkonnas nagu ka kõikides teistes valdkondades on tulnud teha kärpeid alates eelmise aasta keskelt. Need kärped on puudutanud kõiki alavaldkondi, nii investeeringuid, erinevaid programme kui ka kultuuritöötajate palku. Meie õnn on olnud see, et valitsuskabinet on kahel korral nõustunud sellega, et kultuuritöötajate palkade kärbe, võrreldes teiste valdkondadega, on olnud väiksem. Jaanuaris, kui tehti esimest lisaeelarvet, oli see 5% ja nüüd on 2,5%.
Palun, kolleeg Jaan Kundla, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Te olete kinnitanud, et Kultuuriministeeriumi valitsemisalas rohkem kärpeid ei ole võimalik teha. Samal ajal on küllalt tõenäoline, et kärpeid tuleb veel ja veel selle aasta jooksul teha. Minu nägemuse põhjal on vaja Kultuuriministeeriumi juhtimisstruktuur üle vaadata, sest kõige väiksemal ministeeriumil on kõige suurem asekantslerite arv – neli. See on ilmselt üle paisutatud. Näiteks on ühe asekantsleri hallatavas alas ainult kaks töötajat, teise alluvuses on viis töötajat, mis ei anna välja isegi korraliku osakonna mõõtu. Siit küsimus: kuidas suhtute ettepanekusse ühendada Kultuuriministeerium Haridus‑ ja Teadusministeeriumiga juhtimiskulude vähendamise eesmärgil?
Aitäh! Selle ettepanekuga on hea kolleeg haridusminister Tõnis Lukas mõnda aega tagasi juba esinenud. On ka ajaloost teada, et korra on seda eksperimenti proovitud, aga uuesti on mindud seda teed, et kultuuri‑ ja haridusvaldkond peavad omama oma ministeeriumi. Asi ei ole ilmtingimata selles, mitu alluvat konkreetselt ministeeriumis on, oluline on see, kui lai ja ulatuslik on haldusala ning kui keerulised on need teemad, valdkonnad ja inimsuhted ühes või teises valdkonnas. Kultuuri‑ ja haridusvaldkond on mõlemad erakordselt tundlikud, nad haaravad väga suurt hulka inimesi. Seetõttu ei näe ma küll põhjust neid ministeeriume ühendada, arvestades ka seda, et kokkuhoidu selle ühendamise abil saavutataks kindlasti väga vähe. Mis puudutab asekantslereid, siis ka see teema on olnud siin umbes pool või kolmveerand aastat tagasi arutelul. Asekantsleri ametikoht, mis on loodud hiljem, 2007. aasta juulis, käsitleb vastavalt Euroopa Liidu direktiividele erinevaid kultuurivaldkondi, mitte-eesti kultuuri valdkondi. Praegu, kui Rahvastikuministri Bürood reorganiseeritakse, saab just see asekantsler kõige suurema lisakoormuse. Ta ei saa endale palju alluvaid lisaks, aga töökoormus ja vastutusala suurenevad oluliselt. Nii et ma kutsun üles mitte ilmtingimata arvutama töötajate, alluvate arvu järgi, vaid ikka töö mahu ja vastutusala järgi.
Nüüd kuus kohapeal registreeritud küsimust. Palun, Maret Maripuu!
Aitäh! Hea minister! Täna saab enamik põhikoolilapsi lõputunnistuse ja on otstarbekas küsida, millised on mõtted seoses uue õppeaastaga. Tänini on Kultuuriministeerium rahastanud õpilaste ujumisõpetust. Viimasel ajal on olnud kuuldusi, et kärpimine on jõudnud ka sellele eelarvereale. Milline see seis siis on, kui rahuliku südamega võivad lapsed, lastevanemad ja õpetajad pärast suvepuhkust uuele kooliaastale vastu minna?
Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, hiljuti tõusis esiuudiseks teema, et lõpetatakse ujumise algõppe rahastamine ja kõik lapsed upuvad ära, kui nad ei saa ujumisõpet. See on kindlasti hüsteeria ega vasta tõele. Esiteks ei ole me sel aastal kärpinud ujumise algõppe programmi, kuigi on olnud väga pingeline eelarvesituatsioon. Oma otsustes oleme püüdnud toetuda omavalitsusliitude ja Vabariigi Valitsuse teatud koostööprotokollidele ja kokkulepetele. Näiteks, aastal 2006 lepiti kokku, et aastast 2009, st sellest aastast, peaks ujumise algõpe minema Haridus‑ ja Teadusministeeriumi haldusalasse ja tema rahastamisele. Seetõttu oligi fikseeritud, et hiljemalt 2010 lõpetab Kultuuriministeerium selle rahastamise. Programmi rahastamist mitte ei lõpetata, vaid see liigub teise ministeeriumi alla. Me ei ole, ausalt öeldes, kolleegiga seda teemat nii põhjalikult arutanud. Ei saa öelda, et meil siin vastuolusid oleks, aga kui siiski ei leita võimalust, et Haridus‑ ja Teadusministeerium rahastab 3,6 miljoni krooni eest ujumise algõpet teises ja kolmandas klassis, sel juhul Kultuuriministeerium jätkab selle programmi toetamist.
Palun, kolleeg Toivo Tootsen!
Aitäh, proua esimees! Lugupeetud proua minister! Tõepoolest, juba aasta jooksul on kultuurile eraldatavaid summasid aina vähendatud ja vähendatud, ka raha laekumine kultuurkapitali on kaunis nutune. Sellega seoses tahangi küsida, kui tihti te saate kokku näiteks loominguliste liitude esindajatega, kas te olete neid asju arutanud ja millised on teie suhted nendega.
Aitäh! Loominguliste liitude esindajatega saan ma kokku regulaarselt, sest poolteist aastat tagasi loodi Kultuuriministeeriumi juurde kaunite kunstide nõukoda, kus on liikmeid kõikidest loomeliitudest. Lisaks sellele kuuluvad sinna nelja kõrgkooli rektorid, nendes kõrgkoolides on loomingulised erialad esindatud. Kõik probleemid ja mured on koos läbi arutatud. Lisaks on eraldi kokkusaamised olnud etendusasutuste liiduga, kirjanike liiduga, interpreetide liiduga, heliloojate liiduga, muusikanõukoguga jt, rääkimata kunstimuuseumide külastamisest, näituste avamistest, kus on ka kokku saadud kunstnikega ja on hoiatatud keerulise situatsiooni eest. Ma pean ütlema, et kultuuriinimesed tihtilugu vajavad head sõna ja kui nendega rääkida, suhelda, siis on nad väga mõistlikult reageerinud. Näiteks on teatrijuhid öelnud, et nad mõistavad kõiki neid kärpeid ja saavad nendega hakkama, kui nad saavad piisavalt varakult nendest teada. Nii olemegi me püüdnud võimalikult vara kõiki hoiatussignaale välja saata. Seda on mõnikord käsitletud paanika tekitamisena, on öeldud, et kultuuriminister räägib väga suurtest kärbetest ja lööb lokku. Aga ma arvan, et üks asi on see, mida arvavad ajakirjanikud või avalikkus, teine asi on see, et me peame selle informatsiooni inimestele teatavaks tegema, et nad saaksid oma plaane teha, kuna kultuuritöö ei toimu mitte ilmtingimata jaanuarist detsembrini, vaid tihtilugu septembrist kuni juunini, n‑ö hooajati.
Ilmselt on heal kolleegil Jaan Kundlal veel teine täpsustav küsimus.
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Kas ma sain õigesti aru, et rahvastikuministri, kelle ametikoht tõenäoliselt kaob, tööülesanded tulevad üle Kultuuriministeeriumile?
Aitäh! Jah, te saite osaliselt õigesti aru. Juba praegu on Rahvastikuministri Bürool olnud koostööd nii Siseministeeriumi, Haridus‑ ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi kui ka Kultuuriministeeriumiga. Praegu käib tihe ettevalmistustöö, Riigikantselei analüüsib tegevusi ja jagab neid eri ministeeriumide vahel. Nii et osaliselt tulevad küsimused (mitte kõik, vaid kultuuriteemadega seotud küsimused) üle Kultuuriministeeriumile.
Palun, kolleeg Rein Ratas!
Tänan, austatud juhataja! Hea kultuuriminister! Selle aasta riigieelarve kärpeid teie juhitavas ministeeriumis ja selle valitsemisalas on tehtud juba 5% ulatuses, nagu te äsja ütlesite, millele ilmselt lisandub veel 2,5%. Ometi on kärbete osa selgelt väiksem kui teistes ministeeriumides. Kuidas teil, hea minister, on õnnestunud see tulemus saavutada? Kas teie inimeste usina töö tulemusena või oli meil äsja tegemist üpris kultuurilembese valitsuskoosseisuga? Olen rääkinud.
Aitäh! Nii positiivselt esitatud küsimust ei ole ma enam ammu kuulnud. Jah, tänu sellele, et me olime sunnitud rohkem kärpima investeeringute ja programmide pealt, oli meil võimalik säästa kultuuritöötajate palku. Ma veel kord ütlen hea meelega, et valitsuskabinet on olnud tõesti väga kultuurilembene ja kultuurivaldkonda mõistev. Selline erand sai kabinetis üksmeelse toetuse osaliseks.
Palun, kolleeg Mark Soosaar!
Lugupeetud juhataja! Hea kultuuriminister Laine Jänes! Kuna teema on eelarvekärped, siis tahan küsida ühe kärpe kohta teie ministeeriumi valitsemisalas, mis on juba aastaid kestnud ja kust ei olegi enam midagi kärpida. Kultuuripärandi hoidmiseks on muinsuskaitseseaduses riigile ette nähtud ostueesõigus mälestiste puhul, aga riik ei saa seda realiseerida, sest selle eelarvereal on juba aastaid olnud kirjas null. Mis järgmistel aastatel saab? Kas Kultuuriministeerium jääb edasi sama nadisse olukorda või äkki on teil võimalus teie paremal käel istuvalt keskkonnaministrilt natuke abi küsida, sest looduskaitseliste maade omandamiseks eraldati minu meelest viimati 35 miljonit krooni ja riik sai seadust täita, kui oli vaja.
Aitäh! Eks uue riigieelarve koostamisel on kindlasti oma sõna sekka öelda ka Riigikogu liikmetel. Ma usun, et Riigikogult tuleb ka toetus Kultuuriministeeriumi teatud eelarveridade täitmiseks. Siiamaani on eelarvet tehtud tulenevalt baasist. Kui palju aastaid on baas olnud kas null või väga madal, siis praegu, kui me vaatame ka järgmist aastat väga konservatiivselt, ei näe ette mitte ühegi protsendi suurenemist, pigem näeme ette väga mitme protsendi vähenemise, on keeruline midagi lubada. Aga kui Riigikogu asetab sellele reale mõned miljonid või mõned kümned miljonid kroonid, siis kindlasti võtame nad tänulikult vastu ning koostöös muinsuskaitse ümarlaua ja Keskkonnaministeeriumiga oskame neid ka hästi ära jagada.
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mailis Reps!
Aitäh, lugupeetud parlamendi esinaine! Lugupeetud minister! Üsna mitmed meile eeskujuks olevad riigid on kärbete kõrval teinud otsuseid ka väikeinvesteeringuteks kultuurivaldkonda, selleks et kohapeal töökohti kas hoida või luua. Kas teie võiksite ka parlamendile tutvustada, kas olete kabinetiistungitel selliseid asju arutanud, ja kui olete, siis kas näiteks uute laenude puhul, mida on planeeritud, on suund võetud lisaks aukude lappimisele ka näiteks kultuurivaldkonda väikeinvesteeringute tegemisele?
Aitäh! Kultuurivaldkonnas on investeeringud seotud põhiliselt Euroopa Liidu rahaga ja seal on nii väikest kui ka suurt raha. Seal on palju erinevaid meetmeid. Kõige suuremad on seotud riiklike kultuuriobjektidega, millega te olete hästi kursis ja mille kohta on ka siin olnud tihtilugu küsimusi. Nendeks on Eesti Rahva Muuseum ja muud sellesse nimekirja kuuluvad objektid. Ma ei hakka neid praegu kõiki üles lugema. Teine meede on piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise meede, kuhu kuuluvad kuni 50‑miljonilised investeeringud. Need lähevad maakonnamuuseumidele ja erinevatele kultuuriobjektidele. See toetus on mõeldud just nimelt piirkonna elavdamiseks ja elukeskkonna parandamiseks. On olemas veel mitmeid meetmeid, mis on päris väikesed. Näiteks mõisakoolide projekt, samuti jätkub koostöös Norraga erinevate kultuuriobjektide, just muinsuskaitseliste kultuuriobjektide renoveerimine, mis samuti parandab elukeskkonda, annab tööd ehitajatele, restauraatoritele, aga kindlasti ka nendele inimestele, kes nendes hoonetes hiljem hakkavad tegema kultuuri‑ või haridustööd. Kuigi need konkreetsed arvud ei kajastu Kultuuriministeeriumi eelarves, on nad olemas riigieelarves. Need summad tulevad meile regionaalministri ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, mis puudutab EAS‑i. Loomemajanduse osas on päris mitmed meetmed ja Kultuuriministeeriumi rea peal on kaasfinantseerimine. Nii et euroraha kaasfinantseerimise me tagame ja see on meie prioriteet investeeringute osas. Muus osas peame kahjuks väga tõsiselt kaaluma, enne kui investeerime.
Suur tänu, proua kultuuriminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Mailis Repsilt haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukasele.
Aitäh, lugupeetud esinaine! Lugupeetud haridus‑ ja teadusminister! Jätkame infotundi traditsiooniliselt, rääkides põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse uuest eelnõust. Viimastel kuudel on aktiviseerunud või, ütleme, päris sisuliseks muutunud kohapealsed diskussioonid nii põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kui ka erinevate muudatusvõimaluste üle. Kohtumistelt olen mina saanud küll väga selge tagasiside, et muret ja arusaamatusi selle eelnõuga seoses on üsna palju. Võib öelda, et on tunda ka rahulolematust ja natukene äraootavat seisukohta. Seetõttu on mul selline küsimus: kas te võite tuua välja kolm põhilist hariduskvaliteeti parandavat asja, miks sellist segadust haridusringkondadele vaja on?
Aitäh, austatud juhataja, ja aitäh, lugupeetud küsija, siira küsimuse eest! Mida arutatakse kohtadel? Kui vaadata mõttetalgute järeldusi, kokkuvõtteid, siis väga paljudes kohtades, kohalikes kodades, kus inimesed olid kokku tulnud ja arutati kohalikke haridusküsimusi, oli mure oma kodukandi kooli pärast. Ühelgi juhul ei märganud ma, kui oli näiteks kahtlusi, kas kodukandi kooli gümnaasiumiosa püsima jääb, et oleks süüdistatud valitsust või arvatud, et keegi teine on süüdi. Kogu teemaasetus oli väga positiivne: mida me saaksime teha selleks, et meie kandi lapsed meie kooli jääksid, ja mida me saaksime teha selleks, et teised sinna tuleksid. Nii et mina olen kohalikes mõttekodades ja ka muidu ringi liikudes näinud arusaavat suhtumist, et tuleb valmistuda tulevikuks. Tõepoolest, kui laste arv gümnaasiumiosas oluliselt väheneb, siis on selge, et praeguse gümnaasiumivõrguga jätkata ei saa. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi saab kohalike omavalitsuste volikogudes laiemalt kui praegu selgeks, et tuleb valmistuda kolme või nelja aasta pärast tekkivateks oludeks, kui õpilasi on vähem. Mis need kolm asja on? Õppekavaarendus, mida tänagi tippkoolide õppealajuhatajatega arutasin, on väga oluline. Teiseks, koolivõrgu selline kvaliteetne alus, et me saaksime kõigil tasemetel olla kindlad, et meie kool on piisav aste järgmisesse faasi minekuks. Kolmandaks, õpetajate õiguste päris tugev lisamine koolis ja nende staatuse tõus.
Palun, kolleeg Mailis Reps, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma püüan nüüd lisaks siirale küsimusele ka hea küsimusega hakkama saada. Kui me vaatame neid arutelusid, siis võib-olla tõesti on ministrile jäänud mulje, et nad on, ütleme, seaduseelnõuga kohanduvad, aga võib-olla opositsiooni liikmele räägitakse asjadest veidi teistpidi. Igal juhul on jäänud minule küll mulje, et kui laste puuduse tõttu kool suletakse, siis see on kohapealne otsus, seal arutatakse see omavahel läbi, aga kui tuleb keegi Vabariigi Valitsusest või Riigikogust ütlema, et tema teab paremini, kus kool peaks olema, siis see kohapeal hästi ei meeldi. Seetõttu on mul küsimus: kuidas see hariduse kvaliteeti parandab, et Vabariigi Valitsus või Riigikogu määrab gümnaasiumide teeninduspiirkonnad, mitte ei tehta seda kohapeal?
Aitäh väga hea küsimuse eest! Tõepoolest, see on väga asjakohane küsimus, sest gümnaasiumipiirkondade sätestamine on üks selle seaduse osa. Ettepanek on, et gümnaasiumipiirkonnad määrab Vabariigi Valitsus, ja tegelikult on see promootor omavalitsuste koostööks. Te ütlete, et paljudes kohtades saadakse aru, et kui õpilaste arv on vähenenud, siis tuleb ilmselt teha koolikorralduslikke muudatusi. See on alles esimene samm. Teine samm on omavalitsuste kokkulepe, selleks et selles piirkonnas gümnaasium saaks püsida. Ma arvan, et maakondades ei peaks gümnaasiumiosad olema ainult maakonnakeskustes, nad võiksid olla piirkondlikes tõmbekeskustes, kus praegu on kõrvuti asetsevates valdades igaühes oma väheneva õpilaste arvuga gümnaasium, kus praegu on klassis 15 õpilast, mõnes veel vähem, ja kolme-nelja aasta pärast on selge, et kriis on käes. Kui kokkuleppele ei saada, siis kõik need gümnaasiumid hääbuvad. Aga kui tehakse selge arenguplaan, siin on võimalik hoida näiteks maakonna ida‑ ja lõunaosas – ükskõik kus – regionaalgümnaasiumi. Gümnaasiumipiirkonnad ongi teatud õpilaste hulga ja teatud vahemaade (see käsitleb transporti) arvestuses esitatavad alad või ettepanekud omavalitsuste koostööks. Kui omavalitsused on võimelised kokku leppima ja halduslepinguid tegema, siis võib seal piirkonnas gümnaasium püsima jääda, ka valitsuse abiga. Kui nad kokku ei lepi, on lihtsalt see oht, et ilma plaanita asi hääbub.
Palun, kolleeg Mailis Reps, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Kas te, hea minister, ei karda, et sellesama sõnastusega, mida te praegu kasutasite, laste arvust tulenevalt ja veel kord laste arvust tulenevalt, me seame ohtu oma gümnaasiumide kvaliteedi? Tegelikkuses ei hakka koolid tulevikus enam saatma hea meelega kutsekooli mitte ainsatki last. Teiseks ei taheta näha ühtegi last minemas ka kõrvalasuvasse kooli, vaatamata sellele, et lapse andekusest või eripärast tulenevalt peaks ta minema teise gümnaasiumi. Seda sellepärast, et iga laps hakkab tähendama selle kooli jaoks koolitusluba.
Aitäh väga hea küsimuse eest! Tõepoolest, osas gümnaasiumides on praegu muret tekitavad n‑ö rändenumbrid. On omavalitsusi, kus gümnaasium küll on, aga 50% või isegi rohkem selle valla gümnaasiumiealistest õpilastest õpib mujal. Kahtlemata on see kvaliteedi küsimus. Ma rõhutasin nende põhjuste seas, mille osas põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadus reageerib, et süsteemi tulevikuks ette valmistada ja paremaks teha, esimesena õppekavaarendust. Õppekavaga seame me lisatingimusi. Esiteks, gümnaasiumide tase oleks lõppkokkuvõttes võrdsem kui praegu. Me teame, et põhikoolide tasemevahed ei ole nii suured kui gümnaasiumides. Teiseks, et valikained, mis igal pool tuleb tagada, oleksid kõigis gümnaasiumides tõepoolest kättesaadavad ja võimalikud suunad oma maakonna koolides kättesaadavad. Praegu on probleem, et meil hakkab varsti tekkima maakondi, kus näiteks reaal‑ ja loodusaineid ei ole võimalik süvendatult õppida. See tähendab, et pärast põhikooli on nende ainete huvilistel lastel kohustuslik sõita Tallinnasse, Tartusse või kuhugi mujale. Nii et kvaliteet on see peamine. Põhimõtteliselt on eeldus, et kahe paralleelklassiga gümnaasium suudab oma õpilastele veel valikuid pakkuda, ja ma usun, et kui koolid suudavad kvaliteeti säilitada, siis Vabariigi Valitsus teeb kõik, et sellised erandlikud regionaalgümnaasiumid võiksid püsida.
Nüüd kuus kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Lauri Luik!
Aitäh! Hea minister! Kas te oskate öelda, millises seisus on hetkel läbirääkimised omavalitsusliitudega ja millises seisus on analüüsid maakondade kohta ning ka eelarvenumbrid, mis puudutavad eelkõige põhikooli ja gümnaasiumiosa lahutamist?
Aitäh hea küsimuse eest! Omavalitsuste esindajad on töörühmas, mis tegeleb koolivõrgu planeerimisega. Nad ei räägi väga palju kaasa õppekava koha pealt, aga omavalitsusi esindades räägivad nad väga palju transpordikorraldusest ja võimalikust lisavajadusest õpilaskodude puhul. Õpilaskodude osas ei tule skeem, mis realiseeruma hakkab, mida me suudame prognoosida, tegelikult nii mahukas või ei ole vaja nii palju täiendavaid õpilaskodukohti, kui tihti arvatakse. Seda ka seetõttu, et regionaalgümnaasiumide püsimine, just linnades asuvatega võrreldes väiksemate gümnaasiumiosade püsimine tehakse võimalikuks, nii et kõik gümnasistid ei pea hakkama ringi reisima. Kuid transpordikorralduses oleme me kokku leppinud ja ka kultuurikomisjonile ettepaneku esitanud. Ma tean, et kultuurikomisjonis kaheldakse, kas nii detailselt on vaja seadusesse kirja panna, et näiteks gümnaasiumiõpilaste koolitee edasi-tagasi ei tohiks väldata üle poolteise tunni ning sellisel juhul tuleks kindlustada transport ja õpilaskodude kohad. See on põhiline. Mina olen maaomavalitsusliitude mõttetalgutel või foorumitel käinud, olen linnade liidu inimestega kohtunud, omavalitsusliitudega on moodustatud hariduskoostöö töörühm ja diskussioon on praegu väga tihe. Osas küsimustes on linnad ja maaomavalitsused eri meelt ja siin tuleb otsus langetada Riigikogus.
Palun, kolleeg Eldar Efendijev!
Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Mõnes mõttes kordan ma eelmisi küsimusi, aga tahan täpsustada. Praegu toimub väga detailne uue PGS‑i arutelu ja täpsustamine, aga väga palju hakkab sõltuma sellest, kas on tehtud gümnaasiumide eelkaardistamine, kas on valmis üleminekukulude eelarvestamine, kas on täpsustatud ja kaardistatud piirkonnad ning koos sellega omavalitsuste liitude ja maavanema roll. Neid küsimusi võib jätkata. Siit küsimus: millal võiks oodata neid vajalikke andmeid, et edaspidi produktiivsemalt PGS‑i arutelu jätkata?
Aitäh hea küsimuse eest! Maakonniti on analüüsid põhjalikumad ja maakondade kaupa on määratud, kui palju õpetajakohti jääb. Õpetajate töökohad on üks osa sellest kulust. Seda kulutust tuleb teha rõõmuga, kui on head õpetajad. Õpetajate palgakulu on haridusotsustes siiski väga oluline. Ei saa rääkida ainult investeeringutest või sellest, et omavalitsused ootavad, et kui riik mingi sammu teeb, siis peab ta kandma kõik omavalitsuste kulud, mis on koolide remondiga seotud. Võib öelda, et õpetajate töökohtadega seotud kulud väga olulisel määral ei vähene. Ma ei saaks üldse rääkida sellest, et me haridusest sellega raha kuidagi välja viiksime, pigem panustame kvaliteeti, õpetajate palka, õppevahenditesse, valikainete andmisse ja kõigesse sellesse. Investeeringute mahu vajadus lähtub sellest, millistes hoonetes hakkavad olema põhikoolid, millistes gümnaasiumid. Haridusministeerium ei saa praegu teha Pärnu puhul otsust ja arvutada välja, kui palju see maksma läheb, kui ei ole täpselt teada, kuhu Pärnu näiteks viib oma põhikooliosa, kuhu jätab puhtad gümnaasiumid. Eks töö käigus jõutakse täpsemate arvutusteni.
Palun, kolleeg Raivo Järvi!
Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud minister! Nende väga heade küsimuste vahele ka üks üldisem ja lapsesuisem. Maakondades ringi liikudes sai veel kord tõdetud, et hea kool ei ole ju hea majakarp, hea transpordiühendus ega hea WC, vaid tõesti hea õpetaja. Teada on, et käivitus projekt, kus üritati seda head õpetajat n‑ö kosida maakooli. Sai neile antud see nn stardiraha jne. Kui elujõuliseks see projekt jääb olukorras, kus raha ei ole? Äkki oskab minister öelda, kui edukas on see siiamaani olnud, üldjoontes loomulikult.
Aitäh asjatundliku küsimuse eest! Tegelikult on lähtetoetus kandnud vilju, kuigi me statistiliselt seda öelda ei saa. See on kandnud vilju selles mõttes, et seda on päris palju kommenteeritud, see on ülikoolides õpetajaks õppivate noorte hulgas debatiteema ja nad tahavad selle võimaluse kohta informatsiooni saada. Me oleme ainult üks kord välja kuulutanud (see oli selle õppeaasta esimesel poolaastal) lähtetoetuse saamise võimaluse. See oli väga õigeaegne, sest me tabasime ära miinuspunkti. Tulemus on väga kurb, tegelikult mitte lähtetoetuse hankimise mõttes, vaid selles mõttes, et analüüs näitab, et praktiliselt kõik, kes toetust taotlesid, seda ka said. See arv on alla 60 terve riigi peale, Tallinn ja Tartu välja arvatud. Me olime optimistlikumad, arvestades seda, et huvi õpetajaameti vastu on mitme meetme tõttu tõusnud, kaasa arvatud ka järjepideva diskussiooni tõttu, et õpetajate palgad võiksid olla prioriteetsed. Neid, kes nüüd läheksid pärast ülikooli õpetajaks, on üliõpilaskonnas suhteliselt rohkem, kui neid oli lähiminevikus. See lisab optimismi. Praeguses eelarves on piisav lähtetoetuse raha olemas, selleks et selle aasta prognoositavad väljamaksed teha. Mina ei näe siin kindlasti mingeid kärpekohti.
Head kolleegid! Kuna aega on jäänud ainult 15 minutit, siis ma palun vabandust nendelt kolleegidelt, kes on end küsimiseks registreerinud. Ma lõpetan selle küsimuse käsitluse. Kindlasti tuleme selle küsimuse juurde veel üks kord tagasi.
Järgmine küsimus on kolleeg Valdur Lahtveelt keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Palun!
Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud minister! Ma jagan täiesti oma kolleegi muret mineraalsete ehitusmaterjalide kaevandamise lubade liigse hulga, järelevalve puudumise ja seal toimunud rikkumiste pärast. Nendele on osutanud nii Riigikontroll kui ka ajakirjandus. Minu küsimus on suhteliselt lühikene, aga ootab põhjalikku vastust. Mis seisus, millises faasis ollakse kaevandajate lubade rikkumismenetlustega, kui palju on neid menetlusse võetud, milliseid järeldusi tehakse ja milliseid karistusi on oodata?
Aitäh, härra Lahtvee! Üldisemalt öeldes, tõepoolest, ehitusmaavarade kaevandamise teema ja sellega seonduvad probleemid olid Keskkonnaministeeriumis teada juba mõnda aega tagasi. Riigikontrolli audit neid kartusi tegelikult ka tõendas. Iseenesest midagi uut selles auditis Keskkonnaministeeriumi jaoks ei ole olnud, me oleme juba varasemalt võtnud siin meetmeid. Keskkonnainspektsioon on aktiivsemaks muutunud ja on asunud kaevandajaid kontrollima. Päris mitmel pool on avastatud rikkumisi, neid menetletakse. Paraku on niimoodi, et seadus näeb ette, et loata keskkonnakasutus, sõltumata isegi selle mahust või kogusest, tähendab sisuliselt kriminaalasja. Väga mitmed asjad on seda teed läinud ja ka veel minemas. Täpse arvu, milline on Keskkonnainspektsioonis viimane seis nende protsessidega, saab Keskkonnainspektsioonist järele pärida. Aga ütlen, et tegemist on valdkonnaga, kus me ilmselt lähitulevikus kuuleme veel üsna mitmeid uudiseid. Nagu te ka teate, Keskkonnaministeerium on siin läinud seda teed, et me kasutame ära tänapäevased tehnilised võimalused, mis on olemas Maa-ametis seoses aeropildistamisega ja nende võimalustega. Selle protsessi abil on võimalik tegelikud kaevandusmahud kindlaks teha kõikides meie karjäärides, need mahud, mis on kaevandatud aastate jooksul. Selle kokkuvõtte juurde me jõuame aasta lõpuks.
Palun, kolleeg Valdur Lahtvee, esimene täpsustav küsimus!
Nagu ma teie vastusest aru sain, on ministeeriumi ainus järeldus, et tuleb tõhustada loa väljaandja ja inspektsiooni seiret võimalike rikkumiste avastamiseks siis, kui need rikkumised on toimunud. Ma küsin täpsustava küsimuse. Mida Keskkonnaministeerium kui kogu valdkonna juht kavatseb teha, mida minister kavatseb teha, et ära hoida võimalikke rikkumisi tulevikus? Näiteks on rohelised teinud siin saalis ettepaneku, et peatataks uute lubade väljaandmine, kuni on võetud kõik vajalikud meetmed, et see olukord ei jätkuks sellisena, nagu ta on. Mida te sellest arvate?
Aitäh küsimuse eest! Mina isiklikult ei pea lubade väljaandmise peatamist küll mingiks lahenduseks. See, et me ühes või teises valdkonnas paneme elu seisma ja arvame, et sellega on probleemid lahendatud, päris nii muidugi ei ole. Järelevalve jaguneb kahe ministeeriumi vahel. Kaevandamisseaduse kohaselt peab Tehnilise Järelevalve Amet korraldama markšeideritöid karjäärides ja selle eest vastutama, mis tähendab sisuliselt pidevat kontrolli kaevandusmahtude üle. Just nimelt sealt on need probleemid tegelikult alguse saanud. Markšeideritööde tegemise ja kontrolli süsteem on tegelikult suhteliselt nõrk ja seda on muidugi kaevandajad osaliselt ära kasutanud. Aga täiesti selge on, et süsteem tuleb taastada. Keskkonnainspektsioonil ja Keskkonnaametil on alati õigus pisteliselt kaevandajaid kontrollida, mida ka tehakse. Selle tulemusena saame kindlasti selles valdkonnas korra majja. Aga mis puudutab seda, et me paneme lubade andmise kinni ja arvame, et nüüd on kõik asjad korras, siis mina seda seisukohta küll ei jaga.
Kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee.
Aitäh, proua esimees! Hea minister! Siin oli palju juttu sellest, et tuleks karistada. Ma arvan, et karistamine on ainult üks meede, tegelikult on vaja vaadata mineraalsete loodusvarade kasutamise korraldust komplekssemalt. Olukord on tõesti käest ära, kui kümnete miljonite kroonide eest on võimalik kasutada maavarasid, nii et peaaegu keegi ei vastuta ja ka minister sellest ei tea. Millal saab asi korda?
Lihtne oleks öelda, et asi saab korda esmaspäevaks, aga päris niimoodi see ei ole. Tõepoolest, see valdkond nõuab ministeeriumide ja ametkondade koostööd. Me oleme sellega tõsiselt algust teinud. Ka mind kvaliteet selles valdkonnas ei rahulda, seal on palju möödalaskmisi olnud. Aga eluga tuleb edasi minna ja asjad saavad kindlasti korda. Need protsessid ei ole lihtsad, nad võtavad mõnevõrra aega, aga öelda, et järgmiseks nädalaks on asjad korras, oleks liiga optimistlik.
Palun, kolleeg Kalle Palling!
Aitäh! Hea minister! Äsja valminud Riigikontrolli audit ja tegelikult juba päris pikka aega kestnud vaidlused mitmete keskkonnamõju hindamiste ja ka geoloogiliste uuringute üle on viinud minu mõtted ühe küsimuseni, mida on kolleeg Rein Ratas juba varem siin saalis küsinud. Kas ei oleks mõistlikum, kui riik, ministeerium või Keskkonnaamet viiksid läbi kõik vajalikud keskkonnamõju hindamised ja geoloogilised uuringud ning seejärel pannakse mingisugused alad, kus on maavarad, oksjonile, et arendajad saaksid neid sealt osta enampakkumise teel? Siis ei oleks enam üleval seda teemat, et keskkonnamõju hinnang on halvasti tehtud, kallutatud või on mõni muu probleem veel. Tegelikult ma juba aiman teie vastust ette, asi jääb raha taha. Kuid kas on näha mingisugust mõtet selles suunas liikumas?
Tänan selle asjaliku küsimuse eest! Tõepoolest, mõtted, et seda valdkonda tuleks ümber korraldada, on olemas ja me üritame selles suunas liikuda. Praeguses olukorras on võib-olla keeruline seda realiseerida, sest see tähendaks, et riigil oleks mingil hetkel vaja panustada nende kaevanduste, karjääride ettevalmistamisse ja kogu dokumentatsiooni läbitöötamisse teatav hulk raha, mis pärast küll oksjonite kaudu peaks tagasi tulema, aga mingil hetkel on seda raha ikkagi vaja ja praegu on raske seda ideed niimoodi rakendada. Igal juhul pean ka mina õigeks, et selleks, et tagada võrdne kohtlemine selles valdkonnas ja läbipaistvus, mis peaks ju meie eesmärk olema, oleks loogiline, kui riik oleks eelnevad protseduurid ära teinud ja avalikul oksjonil oleks võimalik kaevandamise õigust osta. Praegu läheb asi paraku vägisi selles suunas, et see ettevõte või asutus, kellel on õnnestunud saada uuringuluba ühes või teises piirkonnas ja kes on juba teatud kulutusi teinud, lõpuks kaevandamise loa ka saab. See ei peaks päris niimoodi olema. Uue süsteemi juurutamine nõuab seadusandlikke muudatusi, mille tegemine on meile kindlasti jõukohane, kuid ta nõuab teatud perioodil ka üsna suuri rahalisi vahendeid.
Palun, kolleeg Aleksei Lotman!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Teie eelmisest vastusest oli rõõm kuulda, et te olete juba poole jalaga õigele teele astunud. Küsin konkreetsemalt seoses lubade menetlemise ja keskkonnamõju hindamise protsessiga, kus näiliselt on kohalikul kogukonnal justkui võimalus kaasa rääkida, kuid see õigus piirdubki õigusega rääkida ja olla kuulatud, aga sisuliselt puudub kohalikul kogukonnal õigus olla tegelikult ära kuulatud. Mitte kordagi, mitte üheski menetluses pole, vaatamata kohaliku rahva vastuseisule, jäänud see luba välja andmata. Mis te keskkonnaministrina arvate, kas kohalikul kogukonnal peaks olema senisest suurem õigus tegelikult mõjutada otsuseid, mis kõige otsesemalt mõjutavad nende elukeskkonda?
Tänan, härra Lotman! Ma ei taha selles osas teiega sugugi nõustuda, et kohalikul kogukonnal ei ole olnud võimalust oma huvide eest seista. Nii mitmedki kaevandusload on välja andmata seetõttu, et kohalik kogukond ühes või teises paigas on selle vastu. Neid on päris palju. Tõesti, võib-olla ei ole olemasolevate lubade väljaandmine toimunud kohaliku kogukonna suure heakskiidu taustal. Ilmselgelt ei ole ühe või teise karjääri avamine kohalikule kogukonnale meeldiv, aga ütlen seda, et väga paljud kaevandusload on seetõttu välja andmata, et kohalik kogukond on olnud vastu. Ka kohalikud volikogud on olnud vastu, mis sisuliselt tähendab seda, et me peame nende otsustega tulema valitsusse ja valitsus peab tegelikult jõuga need otsused langetama, mis on teatavasti suhteliselt ebamugav tegevus. Nii et see rida on päris pikk, just nimelt tulenevalt sellest, et kohalikud inimesed ei ole nõus karjääride avamisega.
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mart Jüssi!
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Tegutsevate kaevanduste rikkumised on muidugi üks teema ja nende lubade kehtivuse peatamine ei ole õige viis seda asja lahendada. Aga kui me vaatame just uute maardlate avamise lubasid, mis on praegu menetluses, ja neid probleeme, mis nendega kaasnevad, mida te ka mainisite, siis sellele on ajakirjanduses tähelepanu juhtinud ka Keskkonnaamet ja maavarade ühing. Võib-olla nende uute kaevanduste avamise lubade menetluse võiks peatada, kuni on valminud ehitusmaavarade kaevandamise arengukava, mis on praegu teie ministeeriumis töös. See korrastaks seda pilti oluliselt. Me oleme vastava Riigikogu otsuse ka ette pannud ja see on praegu menetluses. Aga mis on teie seisukoht selles küsimuses, mis puudutab neid lube, mis käsitlevad uute kaevanduste avamist?
Aitäh! Tõepoolest, me oleme seda ministeeriumis ka arutanud. Keskkonnaametisse on neid taotlusi laekunud väga palju. Me oleme selles mõttes natuke nagu aja maha võtnud, et üritame ikkagi saada valmis selle ehitusmaavarade kaevandamise arengukava, mis annaks selge pildi üle Eesti, kus piirkonnas kuidas tegutsetakse. See annaks ka võimaluse kuidagi neid taotlusi süstematiseerida. Mul on tunne, et ettevõtjad, saades teada, et selle arengukava koostamine on käsil, ja kartes seda, et tulevikus need võimalused võivad muutuda ahtamaks, on nüüd kõik asunud neid taotlusi esitama ja seetõttu on olukord Keskkonnaametis muutunud üsna kriitiliseks. Seetõttu, tõepoolest, nende päris uute taotluste osas oleme me natukene aja maha võtnud ja vaatame, kuidas selle arengukava koostamisega pilt tegelikult kujuneb.
Suur tänu, lugupeetud minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Head kolleegid! Ma palun vabandust neilt, kelle küsimused ei jõudnud ministrite ette! Infotunni aeg hakkab läbi saama. Suur tänu küsimuste esitamise eest ja suur tänu küsimustele vastamise eest! Infotund on lõppenud.
