Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, austatud peaminister ja ministrid! Alustame tänast infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 42 Riigikogu liiget, puudub 59. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ning majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Kuna täna registreeritud küsimusi ei ole, siis on kõigil võimalus esitada küsimusi järgemööda. Palun kõigepealt küsida ja siis öelda, kellele see küsimus on esitatud. Alustame kolleeg Mark Soosaarest.
Lugupeetud juhataja! Austatud peaminister Andrus Ansip! Ma tahaksin kogu selle huvitava situatsiooni valguses, kuhu Eesti Vabariigi juhtkond praegu on asunud, küsida siit Riigikogu saali vasakult poolelt teilt kui peaministrilt: kas te loodate siit parlamendi vasakult poolelt leida mõne teise erakonna, kes annab kergemini järele parempoolsele poliitikale, mis püüab töövõtjale ja vähemkindlustatud elanike kihtidele pähe istuda?
Ma ei ole absoluutselt nõus teie määratlusega, justkui keegi tahaks kellelegi pähe istuda! Ma loodan, et sellelt saalipoolelt, kus teie istute, tuleb konstruktiivseid ettepanekuid, kuidas parandada meie riigi rahanduslikku seisu, kuidas koostada lisaeelarvet selliselt, et meie defitsiit jääks väiksemaks kui 3% sisemajanduse kogutoodangust, et tuleks ettepanekuid, kuidas töötukassa finantsiline jätkusuutlikkus oleks tagatud ka pikemas plaanis kui vaid üks aasta. Praegu on töötukassa osas märgata vaid pimesikumängu, kogu aeg langetatakse liiga optimistlikke otsuseid, vaadatakse tulevikku läbi roosade prillide. Kord öeldakse, et kõik hüvitised mahuvad 1,5%-lise maksemäära sisse, siis avastatakse, kui peaminister on sellele tähelepanu juhtinud, et ei, siiski 1,5% ei jätku, koguni 3% on vaja. Õige pea leitakse, et ei, 4,2% on vaja. Siis leitakse, et 4,5%, seejärel, et vaja on 5,1% – tegelikult ei vasta ka see tõele. Kui tööpuudus kasvab sellise tasemeni, nagu see on Lätis ja Leedus, siis ei jätku ka nendest protsentidest. Kui tööpuuduse kasv veelgi jätkub, siis võib see protsent, mille võrra töötuskindlustusmakse määr peaks summaarselt tõusma, kasvada halva stsenaariumi puhul ülejärgmisel aastal isegi 7,5%-ni. Need on küsimused, millele tuleb lahendus leida.
Palun, kolleeg Väino Linde!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on hea kolleegi Mark Soosaare küsimust jätkates ka küsimus peaministrile. Arvestades praegusi väga erinevaid poliitilisi tõmbetuuli, kuidas on siis ikkagi edenenud uue, täiendava lisaeelarve koostamine? Ega aeg siin ju ei oota.
Aitäh! Eilsel valitsuskabineti nõupidamisel otsustasime lisaeelarvega edasi minna nii, et me selgitame välja ühisosa, mis kõigi kolme valitsuses esindatud erakonna vahel on, ja esitada eelarve, kuhu on kätketud see ühisosa. Ühisosa oli meil 3,4 miljardi krooni ulatuses, kuid vajalik ühisosa oleks 6 miljardit krooni. Selle 6 miljardi krooni sisse saab tinglikult mahutada ka konsensusliku arusaamise, et 1,1 miljardi krooni võrra on kõik praegu valitsuses esindatud erakonnad valmis parandama ka töötukassa finantsilist seisu. Ehk kui me liidaksime 3,4-le 1,1 juurde, siis saame 4,5. Poolteist miljardit jääks endiselt veel puhast raha puudu. Kuid ka see 1,1 miljardit krooni on küll numbriliselt kokku lepitud, kuid millega see number sisustada, selles konsensuslikku kokkulepet praegu ei ole. Kuidas edasi? Ma soovin, et valitsus oleks võimeline esitama Riigikogule negatiivse lisaeelarve, ja kindlasti tuleb jätkata täiendavate tulude ja olemasolevate kulude kärpimise võimaluste otsimist, nii et me selle 3% defitsiidi eesmärgi täidaksime. Edasi saab minna nendega, kes on valmis loovutama oma erakonnapoliitilisi plusspunkte Eesti arengu nimel.
Tänan! Palun, kolleeg Kundla!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kuidas te kommenteerite sellist olukorda, mis minul on tekkinud kultuuriministriga? Soovisin temaga vestelda telefoni teel, loomulikult ametiasjades. Korduvatele katsetele vaatamata see ei õnnestunud. Siis ma pöördusin tema poole kirjalikult. Kirjale vastamise tähtaeg, nädal aega, on möödas, vastust tulnud ei ole. Kuidas saaks kultuuriministri jutule või temaga suhelda?
Põhimõtteliselt peaksite nii telefoni teel, kirja teel kui ka e-kirja teel saama kultuuriministriga suhelda. Jah, ma ei tea teie suhteid nii väga täpselt. Üldinimlikult võttes, suhtekriisid ei ole tavaliselt kunagi ühepoolsed, ühes pooles kinni, tavaliselt on nad rohkem ikka kahes pooles kinni. Võib-olla te siiski mõtlete, kuidas on võimalik kultuuriministrile oma seisukohti selgitada. Kuid tõsisemalt rääkides, see on kahetsusväärne, et kirjadele vastamise tähtajast pole kinni peetud, see on kindlasti kahetsusväärne. Ma pöördun kultuuriministri poole ja palun tal teile helistada. See on minupoolne panus teie suhete korraldamisse.
Palun, kolleeg Toomas Trapido!
Aitäh! Hea peaminister! Mul on küsimus teile! Kui viimaste aastate majanduskasv põhines olulises osas, mitte küll täielikult, aga olulises osas laenurahal ja sellega ehitatud kinnisvaral, liisitud autodel jne, mis praeguseks on oluliselt pidurdunud, siis milles te näete loodetava uue majanduskasvu sisu? Mis on selle mootoriteks? Kas needsamad valdkonnad, mida ma mainisin, või miski muu?
Aitäh! Ei näe vist mitte keegi, et ehitusmahud jõuaksid homme-ülehomme samale tasemele, mis nad ehitusbuumi ajal olid. Seda, et meile tuleks odavat laenuraha riiki sisse sel määral, nagu teda tuli suure laenubuumi ajal, me ka keegi tõenäoliseks ei pea. Milles võiks olla järgmise kasvufaasi võti Eestis, sellele olen ma ka siin, Riigikogu saalis, korduvalt tähelepanu juhtinud. Eesti jaoks on oluline jätkata ranget fiskaalpoliitikat. See on Eestile toonud siiani väga suurt edu, ja kui me suudame jätkata ka ülemaailmses finantskriisis range fiskaalpoliitikaga, siis on meie usaldusväärsus investorite silmis suurem. Praegu on juba võimalik täheldada seda tendentsi, et investeeringud tulevad nendest riikidest, kus tootmine on tulenevalt kahanenud tootmismahtudest muutunud mittekasumlikuks. See tootmine kolib nendest riikidest Eestisse. Oluline märk saaks olla euro kasutuselevõtt Eestis. Kui Eestis oleks kasutusel euro, kasvaks investorite usaldus meie riigi vastu märgatavalt ja minu hinnangul suureneks selliste investeeringute voog Eestisse hüppeliselt.
Palun, kolleeg Väino Linde!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on küsimus meie lugupeetud kaitseministrile härra Aaviksoole. Nimelt on siit ja sealt meediast läbi jooksnud vihjed, et täiendava eelarve koostamine võib olla teatud ohumärgiks meie riigi kaitsevõimekusele. Kas see on nii?
Aitäh! Igal kärpel on kindlasti mingisugune mõju suvalisele eluvaldkonnale, olgu see siis riigikaitse või sisejulgeolek või haridus. Teha päris niisuguseid kärpeid, mis üldse mingit mõju ei avalda, ei ole võimalik. Kui riigi tulud ja rahva rikkus kahaneb, siis on päris selge, et kahanevad ka kulutused kõikvõimalikele avaliku sektori valdkondadele, ja seetõttu on mõistetav, et kahanevad ka eraldised riigikaitsele. Kui need kärped on aga ebaproportsionaalsed, me oleme kokku leppinud oma riigikaitse mudelis hoida kaitsekulutusi tasemel 2% SKT-st, ja kui siis langeb 100% ning täiendavalt kärbitakse ka veel seda 2%, sel juhu on tegemist kahekordse kärpega ja loomulikult mõjub see tõsisemalt ka riigi kaitsevõimele. Mul oleks äärmiselt kahju, kui sellise kärpe tulemusena peaksid löögi alla sattuma meie prioriteedid, meie rahvusvahelised kohustused ehk välismissioonid. Need on vaevaliselt üles ehitatud kaadrikaitsevägi ja professionaalid ning koondada neid ajal, kui me oleme seadnud eesmärgiks nende arvu kasvatamise 4000-ni – oleks kahju, kui seal peaks tagasilööke tulema. Samuti pean ma äärmiselt kahetsusväärseks, kui kärped peaksid puudutama ajateenistust. Ma loodan väga, et me leiame Kaitseministeeriumis niisuguse kärpevõimaluse, et need prioriteedid jäävad puutumata. Igal juhul tegutseme selle nimel. Ja ma loodan, et meie koalitsioonipartnerid ja valitsuskaaslased mõistavad, samuti Riigikogu, et riigikaitse ei ole luksus, mida saab lubada endale ainult headel aegadel, vaid proportsionaalselt mõistliku panuse saab teha ka siis, kui on tegemist majanduslangusega, kuhu me kahjuks oleme sattunud.
Palun, kolleeg Mark Soosaar!
Lugupeetud juhataja! Minul on nüüd küsimus majandus- ja kommunikatsiooniministrile, et ka tema saaks kõnelda. Väikestel riikidel on see eelis, et nad võivad väga paindlikult ja kiiresti otsuseid vastu võtta ja ellu viia ning vahel ka mõnest tehnoloogilisest protsessist või etapist üle hüpata. Võtame kas või näiteks, mismoodi meil mobiilid tööle hakkasid, mismoodi me oma riigi internetiseerisime – palju kiiremini kui teised, kellel oli vana tehnoloogia jalus. Eks ole väga oluline välja käia visioone, mis oleksid maailmas silmapaistvad. Eesti võiks näiteks järgmise inimpõlve jooksul üle minna ainult taastuvenergia kasutamisele, jättes tuumaenergia kasutamise etapi vahele. Tahaks küsida, mida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis tehakse selleks, et välja töötada uusi visioone ja majandusmudeleid, mis suudaksid meid teistest kiiremini raskest olukorrast välja aidata.
Aitäh väga laia ja avatud küsimuse eest! Praegu keskendub majandusministeerium ikkagi kahele suunale. Üks asi on vähendada võimalust mööda neid negatiivseid mõjusid, mis tulenevad majanduslangusest, olgu siis meie siseriikliku buumi lõpust või globaalsest finantskriisist. See on üks asi. Me peame reageerima lühiajaliselt. See väljendub näiteks sellessamas ettevõtluse tugipaketis, see väljendub ettevõtlusele suunatud meetmete kiiremas pakkumises turul ja ka nende kohandamises. On mitmesuguseid asju, mida me oleme teinud. Põhiline on mõelda sellele, et säilitada ka olemasolevaid töökohti, korrigeerida mitme valdkonna asju, mida me saame teha. Toon selles osas veel ühe näite: vaatasime kiiresti üle raudteeinfrastruktuuride tasude metoodika, et meie transpordisektor säiliks konkurentsivõimelisena.
Teine suund on pikaajalisem vaade, kus peaksime hoidma neid programme, mis viivad meid märksa tootlikuma, märksa teadmistepõhisema, innovatiivse majanduse suunas – nendes ei tohi järeleandmisi teha. Teine asi, millest me peame endale aru andma, on hoida riigi kui ettevõtluskeskkonna atraktiivsust. Siia tuleks lisada veel väga palju asju. Meil on olemas ekspordiinvesteeringute tegevuskava, mis on täna avalikul arutelul. Meil on olemas seesama energeetika arengukava, mida siin Riigikogus arutati. Nii et üks asi on see, mida me peame tegema praegu, et hoida ära negatiivseid mõjusid, ja teine on see pikem vaade, mille suunas peame liikuma.
Palun, kolleeg Ivi Eenmaa!
Ma tänan, proua juhataja! Mul on küsimus lugupeetud peaministrile. Täna ilmusid ühe tuntud erakonna esimehe blogist ajendatuna sellised suured pealkirjad nagu "Eestit ootab Läti tee". Kas te olete nõus seal toodud seisukohtadega ja kas te olete nõus ka sellega, et Eestit ootab tõepoolest Läti tee? Ja siit edasi – ma palun vabandust, kui ma esitan ka n-ö sisu arendava küsimuse –, me rääkisime siin kolleegidest sotsiaaldemokraatidest, kes on paljuski erinevatel arusaamadel, aga kas ka koalitsiooni teise osapoolega on erinevaid arusaamu Eesti võimalike tulude ja kulude osas?
Aitäh! Ma kahjuks ei ole teile hea diskussioonipartner, sest mina ei ole seda blogi lugenud, millele te praegu minu kommentaari küsite. Kas Eestit ootab Läti tee? See sõltub ju Eestis langetatavatest otsustest. Päris Läti teed me muidugi ette võtta ei saa, sest meil ei ole oma Parex Panka, mis siis finantskriisis maksumaksjale väga suurt kahju kaasa toob. Me ei saa Läti teed ette võtta ka selle tõttu, et Eesti valitsus kogus headel aastatel märkimisväärsed reservid, mida me saame mõõta suurusjärgus 10% meie SKT-st. Põhiliselt, nagu te kõik teate, need reservid kogunesid aastatel 2006–2007, 6 ja 6,5 miljardit. Meie maksime headel aastatel tagasi ka valitsussektori varem võetud võlgasid ja praegu on meie võlakoormus Euroopa Liidus kõige väiksem. Seega on meil täiesti erinevad eeldused ja öelda, et Eestit ootab Läti tee, selles mõttes, et see tee viib IMF-i või kuskile mujale, sest teised ei laena – see jutt ei ole väga tõsiseltvõetav. Reitinguagentuurid on Eestit hinnanud märgatavalt kõrgemalt kui meie lõunanaabreid, kõrgemalt kui Leedut ja Leedut omakorda märksa kõrgemalt kui Lätit. See kõrgem hinnang on ära teenitud range eelarvepoliitikaga. Rangust tuleb siinjuures mõista sel määral, et see defitsiit jääb 3% piiridesse. Ja see parem hinnang reitinguagentuuridelt tähendab Eesti ettevõtjate ja eraisikute jaoks miljardites kroonides odavamat raharessurssi.
Palun, kolleeg Maret Merisaar!
Suur tänu, proua eesistuja! Lugupeetud härra majandusminister Juhan Parts! Hiljuti toimus korteriühistute liidu eestvedamisel elamumajanduskonverents ja seal rääkis Leedu hoiu-laenuühistute keskpanga direktor oma positiivsest kogemusest. Leedus oli tõukejõuks see teadmine, et välisosalusega pankadega võrreldes ei voola nii palju kasumit välismaale. Kas Eesti majandusministeeriumis on ka mõeldud teha mingeid jõupingutusi, et toetada selliseid algatusi ja luua ka Eestis uuesti hoiu-laenuühistute süsteem?
Aitäh! Põhimõtteliselt Eestis ei ole takistusi hoiu-laenuühistute loomiseks. See on küll osaliselt kolleeg rahandusministri vastutusala, aga varasematel aegadel olen sellega ka ise tegelnud ja loomulikult on see ka keskpankade poliitika teatud osa. Põhimõtteliselt ma ei tea, et oleks mingisuguseid seadusandlikke takistusi. Teine küsimus on, kas Eesti inimestel on juurdunud see vana hea ühistegemise tava, traditsioon, võime jne. Ma usun, et selles osas on meil pikk arengutee käia. Ühistegevuse soodustamisele oleme ka meie mõelnud. Meil on näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses eraldi programm, mis soodustab klastrite teket. Sõna "klaster" ei ole küll väga eestipärane, aga tegelikult ta tähendabki ühistegevuse soodustamist ja sinna hulka võib täiesti vabalt mõelda ka just selles alas toimuva tegevuse. Kas nüüd riik peaks midagi eraldi ette võtma laenu-hoiuühistute motiveerimiseks? Ma praegu kahtlen selles. Siis peaks olema mingi väga konkreetne idee.
Palun, kolleeg Mark Soosaar!
Minu kolmas küsimus on kolmandale ministrile, kaitseministrile. Lugupeetud härra Aaviksoo! Palun öelge, kas Vabadussõja võidu ausammas avatakse õigel päeval? Kas sel päeval on ilus ilm ja kas selle ausamba avamisele tulevad ka need, kes eesti keelt ei kõnele, kuid elavad meie riigis? Kas te loodate näha sinna tulemas ka neid inimesi, kes meeleldi kummardaks hoopis kuldsõdurit?
Kui te peate silmas Vabadussõja võidusamba avamist võidupühal, siis ma saan kinnitada, et jah, ta avatakse võidupühal, võidupüha esimestel minutitel kell 00.00 23. juunil 2009. Ilma üle läbirääkimised käivad. Raha on meil vähe, aga püüame selle eelarvega välja tulla.
Mis puudutab inimesi, kes kohale tulevad, siis ma usun, et sinna tulevad need, kes tajuvad Vabadussõja olulisust Eesti Vabariigi ajaloos, kes mõistavad selle ohvri suurust ja tähendust ka tänase Eesti Vabariigi jaoks. Ja me teame piisavalt hästi, et selles ohvris osalesid kõik Eestimaa rahvad, kui kasutada toonast kõnepruuki ühest teisest dokumendist. Ehk siis kõrvuti eestlastega võitlesid selle riigi eest siin elavad sakslased, venelased, juudid jt vähemusrahvuste liikmed. Sellest sõjast võtsid osa meie põhjanaabrid, võtsid osa rootslased, võtsid osa taanlased. Meid toetas Briti laevastik ja ühise vaenlase vastu võitles ka Loodearmee. Ma arvan, et mälestus nendest panustest on püha kõikidele ka praegu Eestis elavatele rahvastele, ja seetõttu loodan ka kõikide nende osavõttu. Igal juhul on nad kutsutud ja oodatud ning usun, et see sammas meeldib neile kõigile.
Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan küsijaid! Ma tänan lugupeetud peaministrit ja ministreid, kes saavad nüüd pool tundi varem pöörduda tagasi oma tööde juurde!
Infotund on lõppenud.
