Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud valitsusliikmed! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 28 Riigikogu liiget, puudub 73.
Tänases infotunnis osalevad justiitsminister Rein Lang, rahandusminister Ivari Padar ja siseminister Jüri Pihl.
Alustame esimese küsimusega. Palun, kolleeg Toomas Varek, küsimus rahandusminister Ivari Padarile!
Aitäh, proua Riigikogu esimees! Lugupeetud rahandusminister! Vabariigi Valitsus on peaaegu aasta aega tegelnud 2009. aasta eelarvega. Mäletan seda, kui me võtsime eelmise lisaeelarve vastu usaldushääletuse kaudu. Viimased prognoosid on näidanud, et ikkagi on alt mindud. Täna me teame, et Eesti majanduslangus on eelmise aastaga võrreldes 15,6%. Isegi Eesti Panga kõige mustem variant oli ju 12,5%. Kuidas me saame rääkida praegu usaldusest Eesti Vabariigi vastu? Kas koalitsioon ei saa aru, et liigsete eelarvekärbetega viiakse meie riigieelarve maht ühel hetkel sinnamaani, kus riik ei suuda enam oma ülesandeid täita ja jätkusuutlikult funktsioneerida? Koalitsioon ei ole seda ohtu endale teadvustanud. Milline on koalitsiooni kriisiplaan selleks puhuks, kui see oht peaks realiseeruma?
Kogu meie aastane tegutsemine 2009. aasta riigieelarvega näitabki seda, et olukorras, kus on ääretult raske midagi prognoosida, on valitsus halbade valikute hulgast paremaid otsinud. Kui septembris oleks tuldud siia 2009. aasta eelarvega, kus esialgsega võrreldes oleks eelarvepositsioon olnud 16 miljardi krooni võrra teistmoodi, siis tollel hetkel ei oleks see olnud mitte kuidagi arusaadav. Ka kõige karmimate makroanalüütikute seisukohast oleks sellel hetkel selline prognoosi parandamine olnud arusaamatu. Igal juhul, kui vaadata esimese kvartali 15,6% ja Rahandusministeeriumi riskistsenaariumi, mis näeb aasta peale ette 10%, siis on selle 15,6% puhul vara ütelda, kas see ületab seda riskistsenaariumi, see on siiski esimene kvartal, aga igal juhul on ta väga ülemise serva juures. Sellest lähtudes ja neid riske arvestades teeme me järgmist eelarvekorrektiivi. Igal juhul teeme me eelarvekorrektiive küllalt ettevaatlikult, me anname endale väga selgelt aru, et iga liigne miljard, mis võetakse välja, mõjutab teistpidi majandust halvasti.
Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud rahandusminister! Te praegu kriisiplaanist ei rääkinud. Eesti vajab uut ja jätkusuutlikku majandusstruktuuri, mille aluseks on stabiilne maksusüsteem, mis tagaks riigikodanikule ka tulevikus stabiilse ja turvalise sotsiaalsüsteemi ning ettevõtjale kindluse. Täna on teil mure, kuidas kärpida 11,8% kõikide ministeeriumide eelarveid, ja maksusüsteem on ju täielikult käest ära. Koalitsiooni plaan tõsta käibemaks 20%‑le alandab juba niigi suurel määral vähenenud sisenõudlust veelgi. Tarbimise säilimine on kriitiline tugi sellele, et me majanduskriisist valutult väljuksime. Kuidas plaanib koalitsioon toime tulla täiendavate tagasilöökidega, mis tulenevad tarbimise edasisest vähenemisest, kui me käibemaksu sellisel viisil tõstame?
Aitäh! Võin täna öelda, et kolmapäeva lõunase seisuga ei ole koalitsioon lõplikult kokku leppinud mitte üheski punktis, mis puudutab täiendavat eelarvekärbet 5,5 miljardit krooni, ei täiendavates maksutõusudes ega kulude võimalikus vähendamises. Isegi selles ei ole lõplikult kokku lepitud, missugused mittemaksulised tulud tulevad arvesse, millised mitte. Kogu see arutelu on alguses. Tõesti, täna õhtul kella viieks tulevad Rahandusministeeriumisse ministeeriumide ettepanekud, mis puudutavad eelarvekärpeid 11,8% ulatuses. Rääkida täna käibemaksu tõusust – ühtegi sellist kokkulepet ei ole, seda enam, et käibemaksu tõstmine, eriti veel 2%‑line käibemaksu tõstmine hakkaks ilmselgelt ühel hetkel ohustama meie inflatsioonikriteeriumi.
Palun, kolleeg Toomas Varek, teine täpsustav küsimus!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud rahandusminister! Praegu on ju tegelikult ettevõtluses selline olukord, et kõik on kõigile võlgu, aga samas valitsus ütleb, et näete, oma eelarvekärbetega oleme me tublid, me saame hakkama ja jätkusuutlikkus on olemas. Ühiskonnas tekib üha rohkem osapooli, kes toetavad, isegi nõuavad 26%‑lise tulumaksumäära taaskehtestamist. Kas see teema on ka praegu koalitsioonis arutusel ja kas on aru saadud, et varem või hiljem tullakse selle juurde, et üksikisiku tulumaksu on vaja uuesti tõsta?
Aitäh! Nagu ma ütlesin, ka erinevad maksutõusud on sees selles paketis, mille Rahandusministeerium on valitsusele arutamiseks esitanud. Lõplikke otsuseid ei ole keegi kusagil langetanud. Jah, tuleb möönda ühte: poole aasta pealt maksude tõstmine on küllaltki äärmuslik abinõu. Igal juhul on nii, et kui ka praegustes aruteludes leitakse alternatiivseid lahendusi maksude tõstmisele poole aasta pealt, siis 2010. aasta eelarve koostamisel on see teema kindlasti uuesti letis. See on tegelikkus.
Head kolleegid! Te näete, et meil on väga palju küsimusi, mis puudutavad eelarvet. Meil on täna plaanis kokku neli teemat. Kui me kõik praeguseks kohapeal registreeritud küsimused läbi võtame, siis ma kardan, et teistele teemadele aega ei jäägi. Kas te olete nõus, et ma umbes 20 minutit annan praegu aega rahandusministrile küsimuste esitamiseks ja siis me läheme edasi? Palun, kohapeal registreeritud küsimus kolleeg Heimar Lengilt!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra rahandusminister! Viimasel ajal olete te oma vastustes püüdnud huumoriloori taha varjuda. Aga nüüd on asjad ikka päris tõsiseks läinud, enam see trikk ka ei aita. Te ütlesite, et te toetute kogu aeg prognoosidele. Miks on teie prognoosid alati roosamad kui kõigil teistel? Viimane Deutsche Banki prognoos ja need prognoosid, mida me täna loeme, on palju hullemad, kui teie omad on olnud. See oli ka eelmisel aastal niimoodi, isegi üle-eelmisel aastal. Millest see krooniline haigus on tingitud?
Aitäh! Kui me vaatame kas või neid prognoose, mis on aprilli jooksul avalikkuse ette tulnud, siis need prognoosid Eesti võimaliku majanduskasvu kohta on olnud, võib ütelda, alates 7%‑st kuni 15%‑ni. Ma just mõni aeg tagasi vaatasin 2008. aasta alguse majandusprognoose, umbes kümne analüütiku hinnangut, mis oli avaldatud 2008. aasta jaanuari esimeses Postimehe numbris. Rahandusministeeriumi prognoos oli seal selgelt keskmises positsioonis 2008. aasta kontekstis. Ei saa päris ütelda, et Rahandusministeeriumi prognoosid on need roosamannad. Ilus näide on ka kõik see, mida on aprillis välja ütelnud nii eri pangad kui ka keskpank. Arvamusi on väga erinevaid ja tõe kriteerium on aeg.
Palun järgmisena kolleeg Marika Tuus, kuna ta jäi enne järjekorrast välja!
Aitäh! Austatud rahandusminister! Me võrdleme siin endid Lätiga, et Läti on justkui meist palju kehvem. Aga kui me vaatame tänast seisu, siis see pole sugugi nii. Majanduslangus on meil 15,6% ja seal on 18%. Kui me kiidame oma reserve, siis öelgem ikkagi välja, et need reservid on lõpukorral. Kassareserv on nullis, stabiliseerimisreservist on juba lisaeelarvega otsustatud pool kasutusele võtta, töötukassa rahast pole mõtet rääkida, see kõik kaob, ja haigekassat hoitakse lihtsalt kunstlikult vaos. Millega te põhjendate seda väidet, nagu me oleksime ikka nii palju Lätist justkui paremad? Me ei suuda euroraha kätte saada, me laename.
Aitäh! Teate, ega ma nii väga ei tahaks seda lõunanaabri kaarti mängu tuua. Ma elan sealt 40 kilomeetri kaugusel, ei taha ju naabri kohta väga halvasti ütelda. Aga üks on selge: kui me praegu räägime rahavoogude planeerimisest, siis Eesti Vabariigi Rahandusministeerium on ikkagi väga selgelt paika pannud võimalused, kuidas nii 2009. aasta rahavood oleksid garanteeritud kui ka 2010. aasta rahavood oleksid planeeritud. Selle erinevad komponendid on paratamatult nii reservide kasutamine, laenude võtmine kui ka kärbete tegemine. Kui võtta aluseks kas või eile põhimõttelise heakskiidu saanud Euroopa Investeerimispanga laen ja võtta aluseks ainult see, mis sellel aastal on juba kokku lepitud ehk 10,5 miljardi krooni ulatuses eelarvepositsiooni parandusi, siis on meil olemas väga selge plaan, et ka aastal 2010 on meil vajalikud reservid võtta.
Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Ega valitsus ja peaminister hästi laenudest rääkida ei taha, kuigi praegune 15,6%‑line majanduslangus näitab ju üsna suure tõenäosusega, et aasta jooksul peame IMF‑ilt laenu küsima, kui me ei suuda riigieelarve kärbet võtta ülitõsiselt, aga praegune teguviis näitab, et ega seda väga tõsiselt ei ole võetud. Te räägite erinevatest stsenaariumidest, te räägite, kuidas teie igasuguseid otsuseid vastu võtate. Aga mis juhtub siis ja kuidas te siis käsitlete Eesti riigi eelarvet, kui me oleme sunnitud IMF‑i poole pöörduma ja ise oma otsuseid teha ei saa, vaid peame IMF‑i eeskirjade järgi käituma?
Aitäh! Eks meie töö selle nimel käibki, et me teeksime oma otsuseid ise ja kuskilt kõrgelt ega kaugelt ei tuleks targad inimesed, kes ütlevad, mida me peame tegema. À la ühele naaberriigile öeldi, et pange 60% haiglaid kinni. Meie selles tempos ei tegutse, meie tegutseme selles tempos, nagu ma ütlesin, ka rahavoogude planeerimise seisukohalt, et me suudaksime oma kohustused katta. Kui me näeme praegu nii võetavate laenude pealt, kärbitavate kohustuste pealt kui ka reservide kasutamise pealt, et 2009 ja 2010 on stabiilselt rahaga kaetud, siis ei näe ma kusagil kohta, kus me peaksime minema üle mere abi järele.
Palun, kolleeg Helle Kalda!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kas vastab tõele, et valitsus plaanib võtta stabiliseerimisfondist 3,5 miljardit krooni kasutusele lihtsalt jooksvate kulude katteks, kuigi algselt ju räägiti, teie ütlesite ja see tuleneb ka seadusest, et seda kasutatakse ainult struktuurifondide raha või meetmete kasutamiseks?
Mis puudutab 3,5 miljardi krooni ulatuses stabiliseerimisreservi kasutamist, siis on selge, et põhjendus on üldmajandusliku stabiilsuse hoidmine, nii nagu seda sai teile räägitud ka veebruaris, kui riigi lisaeelarve oli siin arutusel.
Palun, kolleeg Kadri Simson!
Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Võtan teie eelmisel vastusel sabast kinni. Te meenutasite selle aasta veebruari, kui toimus esimene kärbe. Ka mina meenutan veebruari, täpsemalt, vabariigi aastapäeva, kui Vabariigi President oma aastapäevakõnes manitses valitsust, et sedasi, nagu 20. veebruaril tehti lisaeelarvet, ei peaks enam otsuseid vastu võtma, eirates Riigikogu õigust teemat arutada ja ka parandusettepanekuid teha. Teades seda, et viimasel ajal olete te oma allkirjaga ütelnud ei mitmele Keskerakonna ettepanekule, näiteks ettepanekule kehtestada astmeline tulumaks või piirata riigiettevõtete juhtide palku 90 000 krooniga, küsin ma: kas te panite tähele seda presidendi manitsust? Kui te panite seda manitsust tähele, siis millal te kavatsete tulla selle eelarvekärpega Riigikogu ette ja kas te näete, et seda eelarvekärbet saab Riigikogus tavalises korras arutada, või seote selle jälle valitsuse usaldushääletusega?
Aitäh! Mina jälgin väga täpselt presidendi manitsusi. Ei ole ühtegi presidendi kõnet, mida ma kodus lähedaste ringis läbi ei arutaks. Mis puudutab võimalikku järgmist kärbet 2009. aasta riigieelarves, siis ma kindlasti leian, et seekord toimub see menetlemine nn klassikalises korras ehk kolmel lugemisel.
Palun, kolleeg Inara Luigas!
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ega sa ei ole arutanud oma sõprade ringis sellist seadust nagu maamaksuseaduse muutmise seadus? Me siin eile saalis arutasime maamaksuseaduse muutmise seadust, millega antakse kohalikele omavalitsustele õigus vabastada koduomanikud teatud piirides maamaksust. Tegelikult on see seadus suhteliselt hea, sest koduomanikud, kellel kindlasti on mõnel ka finantsraskusi, on siis sellest vabastatud, neile jääb rohkem raha kätte. Kindlasti on see teretulnud Võrumaal, Valgamaal, Põlvamaal. Tänastest lehtedest võime lugeda, et majanduskriis on väga teravalt puudutanud just neid piirkondi. Kuidas sina kui rahandusminister kommenteerid seda maamaksust vabastamist? Kuidas see mõjub kohalike omavalitsuste eelarvetele ja kuidas kompenseeritakse kohalikele omavalitsustele see, mis jääb neil siis eelarvest puudu?
Nagu ma mäletan, on tegemist Riigikogu liikmete algatatud seaduseelnõuga. Rahandusministeerium on andnud oma seisukoha, mille puhul me oleme väga selgelt hinnanud nüansse, milline saaks olla see võimalik leevenduse ulatus ja mitmest ruutmeetrist alates seda arvestatakse. Ma ütlen niimoodi, et minu aus, sirge ja selge seisukoht, mis puudutab maamaksu, on see, et ma pean tähtsaks ja oluliseks, et kohalikel omavalitsustel oleks rohkem võimalusi maamaksu abil oma eelarvepositsiooni parandada.
Palun, kolleeg Kalev Kallo!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Kõigi nende kärbete puhul, millest te kogu aeg räägite, on valitseva koalitsiooni üks põhieesmärk see, et kõik see tehakse euro kasutuselevõtu nimel ja selle nimel võib olla ükskõik milliseid ohvreid. Võib-olla tuuakse ohvriks isegi majanduslik jätkusuutlikkus. Pärast, kui majandus on praktiliselt nullis, kas seda eurotki siis vaja on? Vaevalt, et keegi laibale enam eurot annab. Kas euro käibelevõtt on tähtsam kui meie majanduslik jätkusuutlikkus, inimeste toimetulek ja riigi säilimine üldse? Kas kõik muu võib kaduda, peaasi, et tuleks euro?
Aitäh! Ma olen sellele küsimusele andnud kümmekond korda siit selge vastuse ja see on teil arvatavasti meeles. Järjekord on ikkagi üks: oluline on riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja see, et seda suudetakse hoida. Kui võtta aluseks Euroopa Komisjoni viimane, eelmisel nädalal avaldatud prognoos, siis 20 riiki 27‑st on juba läbi põranda vajunud, nad pole seda 3% kriteeriumi täitnud, ja on seitse riiki, kes on seda suutnud. Nende hulgas ka Eesti. Seda eesmärki me oleme täitnud. Üks ja oluline moment ongi, et meil jätkuks rahavoogusid, et meil jätkuks riigis sisemist stabiilsust, et rasked ajad üle elada. Kui me seda suudame, siis on meil tõesti võimalik täita ka Maastrichti kriteeriume, see tähendab, et meil on võimalik kasutusele võtta euro, mis on selgelt lisaboonus kogu olukorra stabiliseerimiseks. Selline on asjade õige järjekord ja mitte kuidagi teisiti.
Palun, kolleeg Mai Treial!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Eile esitas Rahvaliidu fraktsioon menetlusse riiklike peretoetuste seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on võimaldada lapsehooldustasu kas mõlema vanema töötuks jäämise või üksikvanema töötuks jäämise korral, et lastel oleks võimalik saada nii korralik huvi‑ kui ka põhiharidus ja pere ei satuks toimetulekuraskustesse. Et meie riik on väike ja rahvaarv ei ole ka kuigi suur, siis on meile oluline iga inimene ja iga inimese toimetulek mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Minu küsimus teile on: kas teie olete rahandusministrina sellise lahendusega nõus ja me saame koos leida parima võimaliku rahastusallika?
Aitäh! Kahjuks pean ma rahandusministrina ütlema, et kõike seda, mida te ette lugesite, olen ma kuulnud ainult küllalt pinnapealselt. Selles suhtes on niimoodi, et kui konkreetne eelnõu isegi on Rahandusministeeriumisse jõudnud, siis ei ole ta minu lauale jõudnud. Rahandusministeeriumi seisukoht tuleb pärast seda, kui me oleme asjaga tutvunud.
Palun, kolleeg Marek Strandberg!
Hea minister! Me oleme siin korduvalt küsinud rahandusministrilt, millal me saame lugeda seda, kui energiaintensiivne ja kulukas on meie riigieelarve. Loodetavasti on see teadmine kusagil nüüd ka olemas, kuna seda on mitmel korral lubatud. Minu küsimus on: kui palju sellest 3,5 miljardist kroonist, mis riigi üldise majandusliku stabiilsuse ja riigieelarve kulude katteks stabiliseerimisreservist võetakse, kulub tegelikult majanduse kasvatamise peale ja kui palju sellest läheb ludinal n‑ö impordikohustuste katmiseks?
Aitäh! Kui täna rääkida sellest, mis puudutab kokku 5,5 miljardi krooni võrra eelarvepositsiooni parandamist, ja kui selle sees rääkida ministeeriumide kärbetest 3,5 miljardi krooni ulatuses, siis võin indikatiivselt ette ütelda, et põhiosa kogu sellest kokkuhoiust tuleb personali‑ ja tegevuskuludest, mitte näiteks investeeringutest. See, millised on ministeeriumide lõplikud otsused, on näha täna õhtul Rahandusministeeriumis, pärast seda, kui iga ministeerium on oma andmed esitanud, aga igal juhul on selge, et kõik meie senised plaanid ja kokkulepped on olnud sellised, et kärped ei tohiks oluliselt puudutada investeeringuid.
Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaan Kundla! Palun teistelt vabandust!
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Küsimus puudutab ikka eelarvet. Tundemärkide järgi otsustades on kultuuriministri töökoormus oluliselt suurem kui rahandusministri koormus, sest kultuuriministriga ei ole võimalik rääkida, aga rahandusminister leiab alati võimaluse, et temaga saaks vestelda. Kiitus selle eest! Aga küsimus on selles, kas valitsuses on mingisugune organ või inimene, kes kontrollib ja kooskõlastab ministeeriumide juhtimisstruktuure. Näiteks Kultuuriministeeriumil on peale ministri ja kantsleri neli asekantslerit, kusjuures ühele asekantslerile allub ainult kaks töötajat, teisele viis töötajat, mis ei anna isegi osakonna mõõtu välja. Samas nõuab kultuuriminister ikkagi, et sealt ei tohi kokku hoida.
Aitäh! Selles suhtes on nii, et nii nagu on ministeeriumid, on ka spetsiifikad. Kultuuriministri mure on ju see, et tuleb lävida tuhandete kultuuriinimestega ja see ei ole lihtne ülesanne. Rahandusministrina ütlen, et eesliinil on ikka valitsuskabineti liikmed, kellega tuleb läbi rääkida. Selles suhtes tuleb kultuuriministri muret ja tema valdkonna struktuuri mõista. Aga igal juhul on niimoodi, et seoses nende kärbetega ja 11,8% poole aasta pealt kokkuvõtmisega peavad kõik ministeeriumid oma valdkonna struktuuri üle vaatama ja optimeerima. Siin ei ole lihtsalt valikut, kokku hoida tuleb.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine on kolleeg Vladimir Velmani küsimus siseminister Jüri Pihlile. Palun!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud siseminister! Kahjuks on pärast 2007. aasta aprilli meie ühiskond küllaltki lõhestatud ja see, mis on toimunud pärast seda iga aasta 9. mail, näitab, et probleemid on väga sügavad ja nad kuhjuvad. Seoses sellega tahan küsida – esimene küsimus on üldistav –, kuidas te suhtute sellesse, et ühiskonnas peaks avama avaliku dispuudi paljudes küsimustes, mis puudutavad meie ühiskonda. Need dispuudid võiksid olla avalikud ja me ei peaks kartma, kui äkki tuleb mõni tuntud inimene, kes ütleb midagi teistmoodi, mis meile ei meeldi. Aga me ikka vaidleme temaga otse näost näkku, nii nagu tugev inimene ikka üritab rääkida kõigist asjadest nii sõpradele kui ka mittesõpradele. Kuidas te sellesse ideesse suhtute?
Aitäh küsijale! Lühike vastus on, et suhtun äärmiselt hästi. Avalikud dispuudid ongi need, millega probleeme lahendatakse, ja see on ainult tervitatav.
Palun, kolleeg Vladimir Velman, esimene täpsustav küsimus!
Mina pole mingi MTÜ Impressum tegevuse fänn, aga ükskord võtsin ma nende üritusest osa, lihtsalt läksin kuulama. Pean ütlema, et hoolimata Kaitsepolitseiameti aastaraamatus toodud väidetest, et nad on mingi Vene propaganda ruupor, mida nad loomulikult osaliselt on, mina küll ei leia, et nendega ei saaks vaielda, et see on mingi propagandistlikult väga tugev organisatsioon. Samas tekkisid eelmisel nädalal minu meelest kahetsusväärselt teatud probleemid selle klubi tegevusega Tallinnas. Ma ei taha siin kedagi süüdistada ega rääkida sellest, kes keda mõjutas, sest mul pole mingeid allikaid. Aga ma ikkagi küsin: kas ei oleks mõttekam kas või otsustada, et see MTÜ ei tegutse Eesti riigi territooriumil, või siis tulla julgesti välja ja nendega vaielda?
Aitäh! Eks korrakaitsetöös ole kõige tähtsam ikkagi preventsioon, et ära hoida ebaseaduslikke tegevusi. Kui me räägime kaitsepolitseist, siis tema püüabki oma tähelepanujuhtimisega ära hoida selliseid tegevusi, mis võivad muutuda korrarikkumiseks või lausa kuritegelikuks. Nii tulebki sellesse suhtuda.
Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mark Soosaar!
Lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma arvasin, et kolleeg Vladimir Velman jõuab kuldsõduri teemani välja, aga seda mitte, kuigi see on paljude inimeste meeli üles kütnud. Aga tema küsimuses peitus üsna nutikas iva, et meie ühiskonnas on suhteliselt vähe sidusust ja suhteliselt vähe dialoogi. Mõni tund tagasi lugesin ma Kristina Normani selgitust kuldsõduri loo kohta Eesti Päevalehest ja mulle sai küll üsna selgeks, mida kunstnik taotles. Aga mida teie arvate: kas selle juhtumi puhul oleks pidanud ka olema mingi dialoog või eelnev dialoog ja kes oma seisukohti oleks pidanud esmalt selgitama?
Aitäh! Kui ma su küsimusest, hea küsija, õigesti aru sain, tahad sa saada siseministri hinnangut võimalikule tegevusele Tõnismäel selle aasta 9. mail. Eks kunsti puhul ole ikka nii, et kunst võib olla meid ühendav, kunst võib olla meid lahutav, kunst võib kaasa aidata ühele või teisele protsessile või ka seda takistada. Kunsti tulebki nii suhtuda. Iga inimene, iga kunstnik oma südametunnistusest, oma vaadetest, oma elukogemusest ja kunstimaitsest lähtudes püüab lisaks kunstile ka ühiskondlikku elu korraldada. Kui me räägime konkreetsest juhtumist, siis igaüks võib teha omad järeldused, võib-olla oli seal ka kunsti, aga pigem oli seal ikkagi provokatsiooni. Ent me oleme vaba ühiskond. Ka kunstnikel on mingisugune vastutus ja kindlasti annab avalikkus neile olulisema hinnangu kui see politsei algatatud väärteomenetlus. Aga igale asjale tuleb reageerida.
Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Inara Luigas!
Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Ma mõtlesin, et ma ei küsi, aga küsin siiski, sest teil ei tule täna enam teist korda küsimustele vastata. Suurel reedel olite te rahandusministriga Võrumaal ja Setumaal ning rääkisite inimestele sellest, et te kiiremas korras lahendate kõik probleemid, mis on seotud viisadega. Viimane info Välisministeeriumist on selline, et meie naaberriigid Leedu ja Läti on teinud väga tugevat tööd, on pidanud läbirääkimisi Venemaaga, on saavutanud Venemaaga kokkuleppe ja nende lepingud on juba eelläbivaatamisel Euroopa Komisjonis. Juhul kui komisjon need kinnitab, on neil võimalus juba lähiajal minna üle lubade süsteemile. Kuidas meil need asjad liiguvad? Olge hea, palun kommenteerige!
Head kolleegid! Jääme ikka teema juurde.
Aitäh! Nagu me alati oleme rääkinud ning ka Setumaal enne ja pärast saunaskäiku rääkisime, ei ole sisejulgeolekuvaldkonnas meil mingeid takistusi, et saada viisasid niimoodi, nagu Soome seda korraldab, et inimesed saaksid üle piiri käia. Alati oleme ka öelnud, et kui Välisministeerium soovib mingeid muid lahendusi, siis on need ka teretulnud, kuid see ei tähenda veel seda, et kõik saavad vastavad kaardid kätte ja üle piiri hakataks täiesti vabalt käima. See lahendus ei ole kuldvõtmeke. Nii et meil ei ole midagi selle vastu, küll paneb see aga riigile teatud kohustused, ma mõtlen ka rahalisi kohustusi, piirivalve peab seda tsooni kaitsma, see tähendab teatud uusi normatiive ja vahendeid. Kõige üle on võimalik läbi rääkida. Aga mina usun, et viisad lahendavad selle asja palju paremini, palju efektiivsemalt kui see piirilepe. Kuid me ei ole ka selle vastu, kui Välisministeerium läbirääkimisi alustab ja need lõpule viib.
Aitäh, härra siseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Villu Reiljanilt rahandusminister Ivari Padarile. Palun!
Aitäh, austatud juhataja! Rahandusminister! Muidugi käisite te Lõuna-Eestis, tegite tähtsaid asju ja panite ka korraliku peo seal lõpuks püsti. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid ikka sellest, et nüüd olete te rahapuuduses jõudnud jätkuvalt riigi omandis oleva metsa müügini. Ma olen vaadanud ka kommentaare, mis ütlevad üheselt, et midagi rumalamat ja vastutustundetumat välja mõelda on väga raske, sest müügiks on ääretult ebasobiv aeg, hinnad on väga madalad. Maad, nagu soomlased ütlevad, praegu üleüldse ei müüdagi, seda ainult ostetakse rumalate käest. Ma tahan küsida otse: kas sa, Ivari, mõtlesid selle ise oma väikese peaga välja või kästi sul seda teha?
Nagu ma varasemas sõnavõtus ütlesin, need teemad on eelarvepositsiooni uue parandamise kontekstis täiesti üleval. See puudutab ka riigimetsa. Ma pean korrektsuse huvides märkima, et tegemist on võimaliku ostu-müügiga, mitte vahetusega. Kui rääkida lahti eelarveprotsessi, siis, nagu ma ütlesin, on tõsi, et poole aasta pealt on küllalt raske teha maksutõususid, et parandada eelarvepositsiooni. Üksikisiku tulumaksu puhul on siin kas või see teema, mis puudutab deklareerimist järgmisel aastal. Selles kontekstis, et eelarvepositsiooni parandada ja vaadata üle, mida pakuvad mittemaksulised tulud, on seda kindlasti mõistlik arutada. Mis puudutab reformimata riigimetsa, siis meil on praegu 417 000 hektarit reformimata riigimaad ja juttu on olnud praegu sellest, kas müüa 20 000 hektarit või mitte. Ma olen selgelt sellel positsioonil, et maa, millel ei ole asjalikku peremeest, peab peremehe saama. Kui selles kontekstis tuleb mõistlikke pakkumisi, maa pannakse oksjonile ja kui näiteks ostjaks oleks kas või täna lehes mainitud Eesti metsaomanike organisatsioon, siis ühinen minagi selle organisatsiooniga.
Palun, kolleeg Villu Reiljan, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Küsimusele te ei vastanud. Ma küsisin, kas te mõtlesite selle ise välja või anti teile nõu. Mis puutub vahetamisse, looduskaitsemaa vahetamisse arendusmaa vastu, siis seda kunagi hakatakse tegema, kui vastutustunne ja mõistus kohale jõuavad. Aga ma tahan küsida, kas te olete Rootsi fondide tellimusel selle otsuse teinud, sest kohalik inimene, väikeettevõtja ju sellele 20 000 hektarile kuidagi ligi astuda ei saa. Võib-olla katsuks nii, et Eestimaa jääks ikka eestimaalastele.
Aitäh! Nagu ma ütlesin, võimaliku alternatiivina ja mittemaksulise tuluna on reformimata riigimetsamaa müük olnud teemaks. Nagu ma ütlesin, ei saa eelarvest ühtegi elementi enne välja tuua, kui eelarve ei ole täies mahus koos. Ma tahan väga loota, et 21. maiks on eelarve koos, siis on selgelt näha, kas metsamaa müüki planeeritakse või mitte. Kui ta pannakse oksjonile, siis kes on ütelnud seda, et selle oksjoni võimalik võitja peaks olema kindlasti Rootsi investor? Keegi pole seda ütelnud. Kas või võttes aluseks selle, mida on ütelnud Eesti metsaomanikud, kelle hulgas, nagu ma aru saan, on õige mõjukaid persoone.
Palun, kolleeg Villu Reiljan, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Ei ütelnud keegi midagi muud, kui et Maa-ametile on antud käsk neid asju ette valmistama hakata. Selles mõttes on keegi kellelegi midagi juba siiski ütelnud. Ma küsin veel konkreetsemalt. Talijärv ütleb, et need maad on kaua aega olnud hooldamata, kirvest ei ole seal olnud ja nende looduskaitseline väärtus on ilmselt väga tõsiselt kasvanud. Kuidas te seda arvestate?
Uskuge mind! Ma saan aru, et vastavalt Vabariigi Valitsuse töökorraldusele on Keskkonnaministeeriumi ülesanne teha valitsusele ettepanekuid, mida teha reformimata riigimaaga, ja see, et variante välja pakutakse, on väga mõistlik. Ma leian, et on reformimata riigimaid, mille puhul tuleb otsustada, kes on omanik.
Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Arvo Sarapuu!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Kas selline tegevus on ikka päris arukas? Ma vaatasin, et mõni päev tagasi pandi 40 miljoni krooniga müüki Patarei vangla, kusjuures alles mõni aeg tagasi müüdi seda 100 miljoni krooniga. Kas siis ikka praegu on paras aeg hakata rääkima müükidest näiteks ettevõtete puhul, mis on hästi kapitaliseeritud? Ma olen kuulnud räägitavat Tallinna Sadamast ja Eesti Energiast – need on ju üsna hästi kapitaliseeritud ettevõtted. Kui tuua siin näiteks Eesti Raudtee või Tallinna Vee müük, kus aktsiakapitali vähendamisega võttis uus omanik kohe raha välja, siis ma küsin, et kui me ei oska praegu monopolidega midagi ette võtta, kui me ei saa aru, milline on plaan ettevõtete müügi osas, kuidas siis valitsus ja peaminister said üldse tulla nii ettevalmistamata niisuguste mõtetega rahva ette.
Tõtt öelda ei saa ma aru, mida te oma küsimusega mõtlete. Kui me praegu räägime mittemaksulistest tuludest ja ettepanekutest mittemaksuliste tulude kohta, siis ei ole kuskil ega üheski kontekstis juttu olnud Eesti Raudteest ega Tallinna Sadamast. Millest on juttu olnud? Juttu on olnud reformimata riigimaast. Reformimata riigimaa puhul on nii, et kõik sõltub sellest, millised on tingimused ja milline see võimalik ostu-müügitehing saab olla. See, et Keskkonnaministeerium valmistab neid protsesse ette, on väga mõistlik. Kas pärast tuleb ka otsus, on teine asi.
Palun, kolleeg Evelyn Sepp!
Aitäh! Me räägime siin Eesti metsast. See kõlab peaaegu nagu Eesti muld ja Eesti süda. Aga mind pani kõrvu kikitama hoopis üks teine nüanss – väljend "reformimata riigimaa". Ei ole mingi saladus, et kõige väärtuslikum reformimata riigimaa asub tavaliselt linnades, näiteks ka Tallinnas. Ilmselt on suur osa Tallinna maavaldusest tegelikult reformimata riigimaa, ei eraomanike maa ega munitsipaalmaa. Siit minu küsimus. On välja kujunenud olukord, et enamik omavalitsusi n‑ö palub seda reformimata riigimaad kas üle anda või mingi mõistliku hinna eest müüa, et oma arengupotentsiaali välja arendada. Kohalik omavalitsus seda teha pole saanud, sest on olnud mingid segavad poliitilised asjaolud. Nüüd saan ma aru, et te tahate võileivahinnaga väljamüüki korraldada. Kus siin loogika on ja kas te olete seda küsimust põhjalikumalt analüüsinud?
Lugupeetud rahvasaadik Sepp! Selles kontekstis oleme me rääkinud puhtal kombel sellest, mis puudutab reformimata metsamaad ja selle võimalusi. Vabariigi Valitsus ei ole ühtegi lõplikku otsust siin teinud. See, et Keskkonnaministeerium toob välja võimalikud ettepanekud, kuidas sellele maale leida peremees, on mõistlik.
Palun, kolleeg Toomas Trapido!
Aitäh! Hea minister! Kas te olete valitsuses mõelnud ka sellele, et riik võiks olla hea peremees ja ise majandada? RMK majandab ju Eesti metsi päris tulusalt. Kas te olete analüüsinud, et kui näiteks riik ise seda majandaks, siis millise hulga aastate jooksul saaks ta sellesama raha, kui praegu müües?
Vaieldamatult on ka see üks võimalus.
Palun, kolleeg Kadri Simson!
Lugupeetud rahandusminister! Riigivara ja riigiettevõtete müük pole ju siin Eesti Vabariigis mingi uus asi. Kui meenutada aastat 2000, siis teie erakonnakaaslane Mihkel Pärnoja, toonane majandusminister, soovis maha müüa Eesti elektrijaamu ja sellest tulenes pikk kohtusaaga. Selle müügi ebaõnnestumine rõõmustas 160 000 inimest, kes andsid oma allkirja selle müügi vastu. See on kindlasti olnud teile õppetund, te olete kindlasti analüüsinud, mis läks siis valesti. Mida te sellest õppetunnist õppinud olete?
Igal juhul on selge, et kõik, mis puudutab riigivara võõrandamist, riigivara müüki, on teema, kus tuleb üheksa korda mõõta ja üks kord otsustada. Kindlasti on õppetund see, et mingis koalitsioonis võidakse teatud tehinguid teha, aga mingi osa samast koalitsioonist võib mõnes teises koosluses müüdud vara ka tagasi osta.
Palun, kolleeg Aivar Riisalu!
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Sügavas lugupidamises sinu vastu, mis ei ole kuidagiviisi kahvatunud, küsin ma täiesti otse: ega sa ei mõtle tõsiselt elektrijaamade ja sadama müümisele?
Nagu ma aru saan, siis täna kõlas siin esmaettekandes rahvasaadik Aivar Riisalu ettepanek müüa maha Eesti elektrijaamad ja Tallinna Sadam. Kas ma sain õigesti aru?
Ei!
Siis ma eksisin. Ütlen niimoodi, et neid teemasid ei ole valitsuse aruteludel üleval olnud. See on selge.
Palun, kolleeg Erki Nool!
Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Siin on hästi palju räägitud metsast, aga kui metsa hind on eri aegadel enam-vähem sama, siis praegu on Riigi Kinnisvara AS küll plindris, sest kinnisvarahinnad on ju Tallinnas väga jõudsalt kukkunud, kui me vaatame, mis hinnaga üritatakse müüa. Kas on ka antud pidurduskäsklus Riigi Kinnisvara AS‑ile, et ikkagi alla omahinna ei hakataks müüma?
Kui me vaatame riskistsenaariumi, siis riskistsenaariumis on mittemaksuliste tulude täitmise puhul oht 2 miljardi krooni ulatuses, mittemaksuliste tulude seas jääb riigivara müügist saadav tulu 700 ja 800 miljoni krooni vahele ja esimeses kvartalis on seda minu mäletamist mööda täidetud 18%. Me oleme rääkinud nii Riigi Kinnisvara AS‑i nõukoguga kui ka tegevjuhtkonnaga, et igal juhul kogu selle müügiprotsessi juures jälgitaks mõistlikke piire. Kuskil on piir, millest allpool ei müüda, ja see on kõik.
Palun, kolleeg Mai Treial!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Siin väikesel põhjamaal, mida on ka tuulte ja tormide tallermaaks nimetatud, on inimestele ikka olnud kõige olulisem mets ja maa. Sellepärast on ka kõik need müügijutud, mis puudutavad metsa ja maad, alati kõige valusamad. Veel valusamad on nad siis, kui see mets ja maa läheb kellelegi, kes ei ole Eesti alaline elanik. Me müüme reformimata riigimaad ja te ütlete, et ei ole omanikku. Minu arvates riik on ju siin omanik. Kas riik omanikuna mõtleb ka meie lastele ja lastelastele, et ka neil oleks omal maal metsa, mida lõigata?
Aitäh! Nagu ma varem ütlesin, et kui tehakse otsus ja seda reformimata maad hakatakse võõrandama, siis keegi ei ole öelnud, kus on need piirid, kes võivad olla potentsiaalsed omanikud, kes mitte. Kui ikkagi tingimused tulevad sellised, võimalikud hinnad tulevad sellised, et nende puhul on näha, et seda ei ole mõistlik teha, siis tehakse ka otsus, täpselt samamoodi nagu ka Riigi Kinnisvara AS‑i kontekstis on hindu, mille puhul seda ei ole mõistlik teha. See on kõik edaspidiste otsuste küsimus.
Viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Taavi Rõivas!
Aitäh! Kolleeg Evelyn Sepp viis teema reformimata riigimaale, mis on selles mõttes väga huvitav, et just täna otsustas Tallinna Linnavalitsus keelduda ühe suure sotsiaalmaatüki munitsipaalomandisse taotlemisest, kuigi see sobiks väga hästi Stroomi rannapargiks. Kuna siin keskkonnaministrit ei ole, siis küsin ma rahandusministri käest: kas sina, Ivari, mäletad oma ministriks oleku ajast mõnda kaasust, nagu Evelyn Sepp siin viitas, et lükatakse tagasi munitsipaliseerimistaotlus? Kas sa mäletad kas või ühte taotlust, mis oleks sinu valitsuses oleku ajal valitsuse poolt tagasi lükatud?
Aitäh! Ma loodan, et ma ei eksi, aga niipalju kui ma mäletan neid kaasusi, mis on jõudnud valitsuse istungile otsustamiseks, siis ei ole küll ühtegi tagasi läinud. Kaheldamatult ei tea ma kõike seda, mis puudutab kooskõlastusprotsessi, kui midagi on esitatud Keskkonnaministeeriumisse kooskõlastamiseks, neid nüansse ma kõiki ei pruugi teada, aga ma ei mäleta küll Vabariigi Valitsuse istungi kontekstis kordagi, et oleks tagasi lükatud.
Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Evelyn Sepalt justiitsminister Rein Langile. Palun!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Viimasel ajal täidab meediaruumi ja on avalikkuse meelepaha pälvinud avaliku sektori palgakärbete teema. Võib-olla selle mitmeaastast eellugu silmas pidades, kui avalik sektor kahtlemata väga ekspansiivselt laienes, on selle tagajärjel tekkinud liiga palju suhteliselt madalapalgalisi ametikohti, kus töötavad võib-olla mitte väga efektiivsed töötajad. Kui ministrihärra saaks aega kuulata, oleks päris tore, ma saaksin oma küsimusele siis ka vastuse. Kas ma saan uue minuti?
Jah, palun, uus minut!
Aitäh! Ma tänan juba ette ministrit tähelepanu eest ja püüan oma küsimust korrata. Viimastel aastatel on Eesti avalik sektor üsna ekspansiivselt laienenud, mille tagajärjel on seal palju või suhteliselt palju madalapalgalisi töötajaid. Võib-olla ei ole see sektor seetõttu ka piisavalt efektiivne. Nüüd räägitakse väga pikalt sellest, et palku tuleks veelgi vähendada, n‑ö kõigil võrdselt, see on poliitilise retoorika osa, mille loogiline tulem on tõenäoliselt, et neid madalapalgalisi inimesi ehk suhteliselt väheefektiivset avaliku sektori osa hakkab olema veelgi rohkem. Samas ei ole me kuulnud, et see tooks kaasa struktuurilisi või põhimõttelisi muudatusi selles sektoris. Milliseid muudatusi teie kavandate peale kärbete, milline võiks olla nende mõju ning milliseks peaks nende mõjul kujunema Eesti avalik sektor lähiaastatel?
Suur tänu! Ma tõesti palun vabandust, me olime siin kolleegiga äärmiselt ametis uue välislähetuste korra arutamisega! Aga teie küsimus ei puuduta mitte niivõrd avaliku sektori reformi kui seda, kas ja kui palju on avalikus sektoris tööl reaalseid, elavaid inimesi. Kas ma sain õigesti aru? Ma ei ole nõus sellega, et viimastel aastatel on loodud palju madalapalgalisi töökohti. See ei ole nii. Need madalapalgalised töökohad pärinevad ikkagi varasematest aegadest. Kahetsusväärselt on need madalapalgalised töökohad avalikus sektoris just kultuurisfääris, aga ka haridussfääris. Viimastel aastatel on suudetud sisejulgeolekuga seotud aladel inimeste palka oluliselt tõsta, me ei või küll öelda, et näiteks päästjad, politseinikud või ka vanglaametnikud kuuluksid just madalapalgaliste inimeste kategooriasse. Need madalapalgalised töötajad on praegu muuseumitöötajad, lasteaednikud, haridussektoris on neid töökohti veel. Ma tahangi eraldi toonitada, et näiteks kultuurisfääris on kahetsusväärselt palju töökohti, kus inimesed saavad kas miinimumpalka või miinimumpalgale lähedast palka. Kui me räägime avaliku sektori reformist, siis me tõepoolest peame ühel hetkel seisma silmitsi küsimusega, kui palju saab Eestis olla selliseid kultuuriasutusi, mida me jaksame üleval pidada, olukorras, kus inimestele, kes seal töötavad, tuleb inimväärset palka maksta. Aga see ei ole niivõrd justiitsministri küsimus kui kultuuriministri küsimus.
Palun nüüd, lugupeetud minister, tähelepanu! Evelyn Sepp esitab täpsustava küsimuse.
Aitäh! Sellest vastusest tulenevalt küsin ma igaks juhuks üle: kas ma sain õigesti aru, et justiitsminister ja Reformierakonna üks juhtivaid poliitikuid kavandab sellist reformi, kus haridus‑ ja kultuuriasutused pannakse kinni, kuna riik ilmselt ei jõua lähiaastatel töötajatele inimväärset palka maksta? Või kavandate te mingisuguseid teistsuguseid struktuurimuutusi avalikus sektoris, mille tulemusena ka nendes valdkondades oleks inimestele võimalik inimväärset palka maksta?
Aitäh! Ei, mina ei kavanda küll kultuuriasutuste reformi, see ei ole minu rida. Aga ma olen üpris kindel, et kõige lähemal ajal peab valitsuskabinet tervikuna neid küsimusi käsitlema hakkama.
Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Ma veel korra küsin üle: kas aktuaalne palgakärpe jutt – 8%, 10%, 15% või 20%, mida iganes – hakkab puudutama kõiki praegu avalike teenistujate hulka kuuluvaid inimesi võrdselt või puudutab sellises mahus palgakärbe ainult suure palga saajaid avalikus sektoris?
Aitäh! Nüüd ma saan aru, kuhu te tüürite. Avalikus teenistuses töötavate inimeste palga vähendamine keset aastat on võimalik kahel viisil. Üks viis on see, et seadusandja, see tähendab ka teie, lugupeetud Evelyn Sepp, hääletate selle poolt, et kõigil riigiteenistujatel vähendatakse palka ühtlaselt üks protsent. Teine võimalus on see, et lisaeelarvega kärbitakse asutuste palgafondi, jättes selle otsustamise, kellelt kui palju konkreetselt kärpida, asutuse juhtidele. Need on kaks täiesti erinevat lähenemist. Mina olen ka täna seda meelt, et poole aasta pealt tehtav eelarvekärbe oleks mõistlik teha täieliku solidaarsuse printsiipi järgides ehk kõigilt ühepalju. Siin oleks minu arvates võimalik teha üks erand ehk lüüa nael seina sisse mingisuguse palgasumma kohal, millest allapoole jäävaid palku ei kärbita. See, kui suur see number on, on täiesti otsustamise küsimus. See minu idee valitsuses lendu ei tõusnud. Mul on väga hea meel, et sellel oli väga palju pooldajaid, aga minu kaks naabrimeest seda ei pooldanud, järelikult seda niimoodi ei tule.
Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Arvo Sarapuu!
Suur tänu, Riigikogu esimees! Austatud minister! Kas te olete seda avaliku sektori reformi ka regionaalses võtmes jälginud ja vaadanud? Tegelikult nende kärbetega (võib öelda, et kolm korda on omavalitsuste raha kärbitud) olete te ju omavalitsused pannud olukorda, kus nad oma palka on juba vähendanud, allasutuste palkasid on vähendanud jne. Samas on üsna anonüümsed need inimesed, kes on suurtes linnades, need ametnikud. Ma küsin nii: kas te olete regionaalses võtmes mõelnud ka selle peale, mis sunniks avaliku sektori töökohti viima suurtest linnadest välja ja tekitaks olukorra, et need ametnikud oleksid palju rohkem inimeste silma all ja oleks näha, milline on nende tööpanus?
Tänan, Arvo! Millisest avaliku sektori reformist siin võiks küll jutt käia? Kui teie käsutuses on mingisugune selline reformikava, siis tutvustage seda minule ka. Aga nüüd teie küsimusest, kas on võimalik riigiasutuste hajutamine Eesti eri keskuste vahel. See on puhthüpoteetiline küsimus. Seda on ju Eestis ka tehtud. Haridusministeerium asub Tartus ja saab minu teada Tartus suurepäraselt enesega hakkama. Küsimus on selles, kas see ka majanduslikult ehk otseselt rahanduslikult on efektiivne lähenemine. Selle üle võib vaielda. Aga kõiki neid häid ja halbu külgi ei ole minu arvates võimalik rahas mõõta. Nii et kui teie Keskerakonnas hakkate vedama avaliku halduse reformi kava, alternatiivset sellele, mida ei ole küll olemas, siis te võite selle peale kindlasti mõelda.
Palun, kolleeg Kalle Laanet!
Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Siin lasti lendu mitmed ideed. Kommentaar oli ka see, et viimastel aastatel on tõesti sisejulgeolekuvaldkonnas palgad kasvanud, mis, ma usun, on kindlasti tark otsus olnud, sest rasketel aegadel nõuab sisejulgeoleku tagamine suuremat stabiilsust kui headel aegadel. Aga minu küsimus on: mis on su arvamus, millisel tasandil ja kas üldse lööksid sa naela teatud osas seina? Ma pean silmas just palkade langetamist.
Ma kordan veel üks kord: kui jutt on eelarvekärpest, mille osaks saavad hüpoteetiliselt olla ka avalike teenistujate palgad, ja seda kärbet tehakse poole aasta pealt, siis on tõepoolest olemas kaks metoodikat. Kui selle kärpe tõttu soovitakse näiteks kedagi koondada või kedagi mingile muule ametikohale viia, siis need koondamistasud ei anna mitte ühtegi senti kokkuhoidu, sellel lihtsal põhjusel, et avalikule teenistujale tuleb koondamise korral maksta vähemalt kuue kuu palk. Kui aasta lõpuni ongi jäänud kuus kuud, siis järelikult ei tule koondamisest ühtegi senti efekti. Sellisel juhul tuleks minu arvates tõsiselt kaaluda, kas hakata kärpega samal ajal läbi viima strukturaalseid reforme või tõepoolest lähtuda lihtsalt ühetaolisest solidaarsusprintsiibist. Veel kord võin täiesti vastutustundlikult öelda: mina oleksin selle solidaarsusprintsiibi poolt. Valitsuses selles suhtes ühte arvamust ei ole.
Palun, kolleeg Imre Sooäär!
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister!
Härra juhataja?!
Vabandust! Ajakirjanduses on palju kõneainet tekitanud riigiettevõtete juhtide palgad, mis on palju suuremad kui näiteks ministrite palgad ja presidendi palk. USA kongressis on praegu liikumas eelnõu, kus pannakse peale palga piirmäär, mis sõltub presidendi palgast. Kas te arvate, et ka Eestis tuleks midagi sellist kõne alla või kas näiteks riigiettevõtete juhtide vastutus on suurem kui presidendi vastutus?
Aitäh! Me oleme seni lähtunud sellest loogikast, et ettevõtlust käsitleme me eraõigusliku tegevusena. Eraõiguslike ettevõtete puhul langetab palgaotsused ju ettevõtte juhatus ja juhatuse puhul ettevõtte nõukogu. Need nõukogud määratakse – teate ise, kuidas see Eestis toimub – mõnes suhtes erinevalt, aga põhimõtteliselt valitsusstruktuuride kaudu. Kolleeg Ivari, olles aktsiate hoidja, määrab näiteks Riigi Kinnisvara AS‑i nõukogu ja see nõukogu omakorda, lähtudes loomulikult aktsiahoidja suunistest, määrab juhatuse palgad. See on erasektoris täpselt samamoodi. Kas minna seda teed, et seadusandja sekkub siin täitevvõimu tegevusse selliselt, et ütleb, et täitevvõim ei või anda suuniseid nõukogu liikmetele, tõstmaks eraõiguslike isikute juhtorganite palka üle teatava piiri, on väga selgelt seadusandja otsustuse küsimus. Selle üle võib debateerida, aga see otsus saab olla üksnes seadusandja otsus. Kõik muud otsused on praegu delegeeritud täitevvõimule ja täitevvõimu esindajatel on olemas hoovad, et nõukogude kaudu korrigeerida ka juhatuse liikmete palku. Nõukogu liikmed peavad kandma vastutust selle eest, et need palgad oleksid piisavad ja et nad oleksid ka ühiskonna õiglustundega mingil moel kooskõlas.
Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise, kuna infotunni aeg on läbi.
Suur tänu Riigikogu liikmetele küsimuste esitamise eest! Täname ministreid küsimustele vastamise eest! Infotund on lõppenud.
