Head ametikaaslased, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 13. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kalev Kotkas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon algatab riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Soovime selle eelnõuga sätestada, et haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja võõrandamisel on ostueesõigus võõrandatavat maad õiguslikul alusel kasutaval isikul. Aitäh!

Urmas Klaas, palun!

Austatud kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon algatab Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab Eesti Arengufondi nõukogu liikme nimetamist. Nimelt on arengufondi nõukogu liige Indrek Neivelt avaldanud soovi sellelt ametikohalt lahkuda. Sellest tulenevalt otsustas majanduskomisjon eile algatada otsuse eelnõu ettepanekuga nimetada arengufondi nõukogu liikmeks Raivo Vare. Aitäh!

Valeri Korb, palun!

Lugupeetud härra juhataja! Head kolleegid! Meil on arupärimine rahandusminister härra Ivari Padarile. Arupärimises kirjutame: "5. märtsi 2009 Vabariigi Valitsuse määrus nr 49 "2009. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord" näeb ette teise kvartali tasandusfondist vahendite eraldamist kohalikele omavalitsustele 34% ulatuses, mis on põhjendatud täiendavate vahendite vajadustega seoses pedagoogide puhkusetasude väljamaksmisega." Vaatamata sellele, et negatiivse riigieelarve vastuvõtmisel vähendati kohalikele omavalitsustele tasandusfondi eraldiste suurust, vähendati rahandusministri korraldusel kohalikele omavalitsustele eraldiste vahendite ülekandmist maikuus veel 28% ulatuses, mis on vastuolus Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 2009. aasta määrusega nr 49. Seoses sellega on meil rahandusministrile neli küsimust.
Esimene: "Kas Teie arvates on rahandusministril õigus muuta omavoliliselt Vabariigi Valitsuse määrust? Kas see ei oleks seaduse rikkumine?" Teine küsimus: "Kuidas peavad toimima kohalikud omavalitsused pedagoogide puhkusetasude väljamaksmisel, kui selline olukord on ka juunikuus?" Kolmas küsimus: "Kas teie andmetel on kohalikele omavalitsustele tagatud piisavad finantsilised vahendid seadusandlusega pandud ülesannete täitmiseks?" Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja. Heili Tõnisson, palun!

Austatud härra juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kuus seaduseelnõu. Esiteks, Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Teiseks, avaliku teenistuse seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Kolmandaks, kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Neljandaks, kaitseväeteenistuse seaduse, kaitseväe distsiplinaarseaduse ja Eesti NSV taluseaduse muutmise seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Viiendaks, lepitusseaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Kuuendaks, audiitortegevuse seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Aitäh!

Austatud ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaheksa eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.
Nüüd annan edasi teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu ning määranud selle juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Teiseks, Riigikogu esimees on edastanud kuue Riigikogu liikme esitatud arupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile ning kaheksa Riigikogu liikme arupärimise siseminister Jüri Pihlile.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Hea Riigikogu! Tänases päevakorras on üks täpsustus: päevakorra 11. punkti, eelnõu 476 esimese lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni nimel ettekande rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor.

Asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seoses Politsei- ja Piirivalveameti loomisega eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad tahavad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Tänan! Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 344 vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, seega viime enne lõpphääletust läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Panen lõpphääletusele eelnõu 344. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seoses Politsei- ja Piirivalveameti loomisega eelnõu seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Indrek Saare!

Hea eesistuja! Austatud kolleegid! Kõigepealt tahan teid tänada, et te eelmise seaduse poolt hääletasite. Mul on hea meel, et ka mänguhuvilised said oma kire ära rahuldada ja natuke hasarti siiagi saali tuua.
Käesoleva seaduseelnõu juurde tulles tuletan meelde, et selle seaduse eesmärk on korrastada ja arendada sisejulgeoleku süsteemi nii, et võimalikult suur osa sisejulgeolekule eraldatud eelarvest oleks suunatud avaliku korra tagamisele, piiride valvamisele, kodanike teenindamisele ning et selleks vajalik toetustegevus oleks võimalikult kvaliteetne ja optimaalsete kuludega. Tänapäeva maailmas on iseenesestmõistetav, et organisatsioonid püüavad oma juhtimisstruktuure korrastada – nad peavadki seda tegema. Äärmiselt oluline on, et see ühendasutus kulutaks võimalikult vähe tugiteenustele ning võimalikult palju põhiteenustele, milleks ta on ellu kutsutud. Pidev areng ja kiire kohanemine on tänapäevase organisatsiooni põhitunnus ning sisejulgeolek ei ole siin kindlasti erand.
Seda seadust on siin saalis menetletud pikalt. Komisjon on selle kallal palju tööd teinud. Ma tahan tänada kõiki Riigikogu liikmeid, kõiki ühiskonna osapooli, kes on selle seaduse menetlemisel osalenud, sealhulgas kõiki ametnikke – nii neid, kes on seda teinud siira sooviga, et seadus saaks võimalikult hea, kui ka neid, kes võib-olla ei ole selle tegevuse juures nii siirad olnud. Igal juhul on selle seaduse igakülgne läbikompamine mulle kindlasti hea tunde andnud ja tänu sellele saan suurema südamerahuga siin puldis seista ja kutsuda teid üles hääletama selle seaduse poolt. Usun, et pärast nii pikka tööd hakkab see seadus tõepoolest toimima ja on võimalik rahulikult nende asutuste ühendamisega edasi minna.
Aga minu eriline tänu ühele inimesele, kes nägi selle seadusega kindlasti kõige enam vaeva ja tänu kellele, ma arvan, on vastupidi üldisele poliitkultuurile iga koma ja iga punkt selles seaduses paigas. Tahaksin siinkohal tänada õiguskomisjoni ametnikku Carina Rikartit, kes on selle eelnõu kallal väga palju vaeva näinud.
Kallid kolleegid, ma usun, et see seadus on Eestile vajalik. Ma usun, et me saame kaasaegse ühendasutuse, ja kutsun teid kõiki üles hääletama selle seaduse poolt. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Indrek Saar! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Võime nüüd minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse eelnõu 343. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 411. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud rakenduskõrgkooli seaduse § 11 lõike 1² muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rakenduskõrgkooli seaduse § 11 lõike 1² muutmise seaduse eelnõu 431. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamisest tulenevalt eelnõu teist lugemist. Palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu mitmel korral ja nüüd oleme me tulnud siia teie ette kahe muudatusega. Esimene muudatus on see, et see seadus ei jõustuks mitte 1. juunil, vaid lükkuks kuu aega edasi: jõustuks 1. juulil. Teine muudatus puudutab eelnõu § 1 punkti 2. Põhjus on selles, et ka asutuste ühendamisel oleks võimalik töölepingu alusel töötavate isikute koondamisel teha ümberpaigutusi selliselt, et koondatu säilinud ametikohale võetakse isik, kellel on parem kvalifikatsioon ja teenistusalased näitajad, ent kelle ametikoht koondatakse. Majanduskomisjon toetas neid muudatusettepanekuid. Kokkuvõttes otsustati konsensusega teha ettepanek eelnõu 439 teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 7. mail, panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Nagu öeldud, on seaduseelnõu kohta kaks muudatusettepanekut, mõlemad on majanduskomisjoni esitatud ja neid on arvestatud täielikult. Seaduseelnõu 439 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eenõu teist lugemist. Palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Ene Kaupsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 395 on teie ees muudetud kujul, täienenud sisuga ja siinkohal esitan ülevaate komisjonis eelnõuga tehtud tööst.
Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu pärast esimese lugemise lõpetamist, mis oli 11. märtsil, oma istungitel kolmel korral. Muudatusettepanekuid tähtajaks ei laekunud, küll aga vormistas komisjon omapoolsed muudatusettepanekud ja neid sai kokku üheksa. Ettepanekud on valminud koostöös ministeeriumide esindajatega. Aruteludes osalesid Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi esindajad.
Nüüd muudatusettepanekutest. Kuna muudatusi tuleb teha ka välismaalaste seaduses ja kodakondsuse seaduses, siis komisjoni ettepanek on kõigepealt muuta eelnõu pealkirja. Teine muudatus puudutab Eesti välisesinduste kaudu dokumentide taotlemist ja väljastamist. Isikut tõendavate dokumentide seadust ja konsulaarseadust muudetakse selliselt, et Eesti kodanikul on võimalik esitada Eesti konsulaarametnikule lisaks Eesti kodaniku passi väljaandmise taotlusele ka isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotlus ning nimetatud dokumendid ka konsulaarametniku kaudu kätte saada. Digitaalse isikutunnistuse kasutuselevõtmisega, e-teenustele suurema juurdepääsu võimaldamisega nähakse muudatusega ette ka võimalus välismaalastele esitada Eesti konsulaarametnikule digitaalse isikutunnistuse taotlus ning dokument ametniku kaudu kätte saada. Kolmanda ettepanekuga täpsustatakse välisesinduste kaudu väljastatavate dokumentide loetelu. Neljanda muudatusega antakse digitaalse isikutunnistuse väljaandmise alustamise aja üle otsustamine Vabariigi Valitsusele, kuid tingimuseks on, et selle tegevusega peab alustama mitte hiljem kui 1. mail 2010. Viies muudatusettepanek seondub teise muudatusettepanekuga ning sätestab dokumentide taotlemise ja väljastamise välisesinduste kaudu. Kuues puudutab riigilõivuseadust. Tunnistatakse kehtetuks paragrahv, mis sätestas riigilõivu viisakutsetelt. Seitsmes ettepanek – muudatused välismaalaste seaduses – peaks lihtsustama viisa menetlust ja selleks loobutakse viisakutsest. Lisaks likvideeritakse vastuolu Schengeni õigusaktidega, välismaalastele lühiajalise viisa väljastamine Eestis viibimiseks ei ole vajalik. Kaheksas ettepanek – muudatused kodakondsuse seaduses – puudutavad Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu pidamist. Probleem on siin vastuolus 2008. aasta 1. jaanuaril jõustunud avaliku teabe seadusega, mille kohaselt andmekogu asutatakse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga. Praegu kogutakse andmeid Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektori käskkirja alusel riigiasutuse andmekoguna. Üheksas muudatusettepanek puudutab jõustumistähtaega. Ettepanek seaduse jõustumiseks on kaks kuud pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Ja nüüd komisjoni istungitel toimunud aruteludest olulisimast. Arutasime mitmel istungil pikalt dokumendifotodel peakatete lubamist. Saime väga põhjaliku ülevaate usuasjade osakonna juhatajalt härra Ilmo Ault, milliseid ühendusi ja konfessioone peakatete teema puudutab. Dokumendifotol peab olema näokujutis varjudeta ning tuvastatav kõrvast kõrvani ja lõuast laubani. Kui foto ei vasta nõuetele, siis passi välja anda ei saa. Pea- või näokatetega piiri ületamisel tuleb samasoolise piirivalveametniku juuresolekul näokate ära võtta.
Viisakutsetest loobumise teema puhul tekkis küsimus, et kui kaob ära kutsuja vastutus, kas ei suurenda see ohtu meie riigi sisejulgeolekule, kuid ministri selgituste kohaselt viisakutsetest loobumine sisejulgeolekule ohtu ei kujuta. Võib tekkida kulutusi isiku maalt väljasaatmiseks, kui ta keeldub lahkumast, kuid sellele järgneb kümneaastane viisakeeld Schengeni alale ja minister leidis, et need kulud on võimalik sisse nõuda ning tõenäoliselt ei kujune need väga suureks. Tähelepanu peaks olema isikul, kes viisat taotleb, mitte kutsujal. Viisakutset ei nõuta naabrite juures Soomes, küll aga Lätis.
Digitaalsete isikutunnistuste väljaandmise aja määramine valitsuse poolt tekitas samuti küsimusi. Aga kuna käimas on Siseministeeriumi valitsemisala infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonna konsolideerimine Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusesse ning arvestades 2009. aasta eelarvelisi piiranguid, ei ole praegu võimalik täpselt öelda, millal Kodakondsus- ja Migratsiooniamet saab alustada digitaalse isikutunnistuse väljaandmist ning seetõttu on mõistlik jätta see valitsuse otsustada.
Komisjoni liikmed olid muudatusettepanekute suhtes üksmeelsed ja komisjoni 21. aprilli istungil otsustati konsensusega teine lugemine lõpetada, eelnõu kolmas lugemine viia läbi 7. mai täiskogu istungil ja seaduseelnõu 395 seadusena vastu võtta. See on komisjoni poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ene Kaups! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on üheksa muudatusettepanekut. Esimene, teine, kolmas on põhiseaduskomisjonilt ja arvestatud täielikult. Neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas on kõik põhiseaduskomisjonilt ja arvestatud täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 395 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi!

Proua esimees! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas käesolevat seaduseelnõu ning selle teisele lugemisele saatmist oma 23. aprilli istungil, mil me ka mäletatavasti tähistasime parlamendi 90. sünnipäeva avatud istungil rohkete külalistega. Aga oluline on see, et me olime teinud juhatusele ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks erandina nädal ehk siis 22. aprill kell 12 ja muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt meile ei laekunud. Sellest tulenevalt ei teinud me teksti rohkem muudatusi, ei esita teile teiseks lugemiseks ka uut teksti ning juhul, kui keeletoimetajal on mõningaid märkusi, teeme uue teksti kolmandaks lugemiseks.
Komisjon tegi järgmised otsused: saata Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 6. mail, otsus on tehtud konsensuslikult, teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada, otsus konsensuslik, ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi juba 7. mail ning panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Kõik komisjoni liikmed toetasid seda ettepanekut üksmeelselt, nii et seda palun ka teil, head kolleegid, siin täiskogus teha, nii täna kui homme.

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Erki Nool!

Aitäh, proua esimees! Austatud eelkõneleja! Siin ei tulnud ühtegi muudatust. Ettevõtjad on oodanud siia parandusettepanekuid või muudatusi juba pikisilmi, ütleme, mitmeid kuid. Miks ta siia saali nii kaua tuli, kas te oskate öelda?

Vastupidi, hea kolleeg! Te olete ilmselt valesti informeeritud. See seaduseelnõu – ma ei suuda teile praegu mälu järgi öelda, millal ta saabus meie asjaajamistalitusse ...

Märtsi lõpus.

... aga see on meil siin all kirjas loomulikult, 23. märtsil on sisse tulnud. Tempel on eelnõul ilusasti all paremas nurgas. Ja kui te vaatate, et me andsime ettepanekute esitamise tähtajaks ainult nädala, siis see näitab, et me oleme väga kiiresti tahtnud seda asja, seda väärt eelnõu valmis saada. Ja kui me 7. mail ehk homme ta kolmandal lugemisel vastu võtame, siis oleme ikka väga tublis tempos töötanud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei olnud. Seaduseelnõu 455 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Taimetoodangu Inspektsiooni, 13 piirkondliku maaparandusbüroo ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo Põllumajandusametiks ümberkorraldamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun kõnepulti põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Nimetatud eelnõu esitamise tingis vajadus korrastada Põllumajandusministeeriumi valitsemisala riikliku järelevalve teostamine, korraldades ümber Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olevad asutused. Eelnõu kohaselt on kavas Taimetoodangu Inspektsioon korraldada ümber Põllumajandusametiks, millega ühendatakse Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas hallatavate riigiasutustena tegutsevad 13 piirkondlikku maaparandusbürood ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo. Põllumajandusametisse koondatakse valitsemisala eri asutuste vahel killustatud maaparandusalase riikliku järelevalve teostamise ja riikliku sunni kohaldamise ülesanded ning moodustatakse ühtne riikliku järelevalve süsteem. Samuti koondatakse Põllumajandusametisse Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo juhtimise ülesanded, mis võimaldavad terviklikult lahendada maaparandusalaseid ning taimetervise ja -kaitse alaseid korralduslikke küsimusi. Samuti koondatakse valitsemisala eri asutuste vahel killustatud teave ning halduspraktika. Ümberkorraldatavate asutuste koondamisel igas maakonnas üheks asutuseks lähtutakse põhimõttest "kõik ühest kohast", ehk tekib üks valitsusasutus, kellega kodanik või ettevõtja saab suhelda. Ühise andmebaasi kasutamine ametis kindlustab vajaliku teabe kiire kättesaadavuse. Lisan siinkohal kohe, et ühendatava ameti puhul jäävad kõikidesse maakondadesse alles ka esindused, nii et teenuse kättesaamine ja inimeste teenindamine jääb kohtadele igas 15 maakonnas Eestis. Haldus- ja tugiülesannete täitmine koondatakse ja sellega tagatakse Põllumajandusameti ühtne halduskorraldus. Ühtselt hallatakse Põllumajandusameti valduses olevat riigivara ja vahendeid, korraldatakse riigihankeid, tehakse eelarve ja finantskontrolli, raamatupidamist, personalitööd ning korraldatakse avalikku suhtlemist ja välissuhtlemist. Haldus- ja tugiülesannete ühendamine tagab olemasolevate ressursside senisest parema kasutamise.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Vaadates seda kombinatsiooni – Põllumajandusministeeriumi allasutus Põllumajandusamet –, tekib suhteliselt kummaline tunne, et kas peaks nagu ministeeriumi nime muutma või on see äkki plaan kulude kokkuhoiu mõttes, et mingi teise ministeeriumi haldusalas hakkab olema kunagi Põllumajandusamet, kus saab kokku viia kogu põllumajandusvaldkonna. See nimi tundub üsna kööbakas olevat. Kas te ei ole mõelnud, et võiks sellele ametile mingisuguse teise ja parema nime leida?

Aitäh! Jah, me oleme sellele nimele päris palju mõelnud ja kõikide nende arutelude jooksul ei ole väga head või, ütleks siis, paremat nime keegi välja pakkunud. Sel teemal vahetasime me ju mõtteid ka Riigikogu maaelukomisjonis, aga sealtki ei koorunud välja väga häid alternatiivseid ettepanekuid. Ministeeriumi nime muutmine on samuti võimalik. Põllumajandusministeerium tegeleb praegu ju ka paljude muude küsimustega. Me tegeleme kalandusega, natuke isegi metsaga. Nimelt tulevad Euroopa Liidu rahalised vahendid ja toetused, mis Natura metsaaladele lähevad, Põllumajandusministeeriumi kaudu. Me tegeleme liiderprogrammi kaudu erinevate kultuuri- ja sotsiaalobjektide rahastamise ja nende küsimustega maapiirkondades. Nii et seda võib ka tõsiselt kaaluda.
Aga jah, miks me selle nime valisime? Esmapilgul tundub küll, et Põllumajandusamet nagu haaraks kogu põllumajandust ja mis siis saab Veterinaar- ja Toiduametist ning teistest asutustest, mis ka tegelevad põllumajandusega. Kas ta on kõige sobilikum? Aga me lähtusime selle nime võtmisel ka sellest, et kui on vaja tulevikus seda moodustatavat ametit veel reorganiseerida, tuua sinna juurde mõningaid funktsioone, ühendada veel asutusi, siis jääb meil ära vajadus seda nime uuesti muuta, mis tooks kaasa jällegi ümberkorraldusi ja teatud määral kulutusi. Nii et ei välista, et näiteks kaugemas tulevikus võiks ka Eestis kujuneda midagi sellist, nagu on Soomes Evira, kus on kokku liidetud meie mõistes nii selle Põllumajandusameti ülesanded kui lisaks ka Veterinaar- ja Toiduameti ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ülesanded ja on üks ühtne üleriigiline suur amet. Nii et ei ole välistatud, et kaugemas tulevikus võiks see ka Eestis sündida ja sel juhul ei ole meil vajadust enam uuesti nime muuta.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Kuulates teie arutelu siin praegu, jääb mulle vägisi mulje, et ei ole siin päikese all midagi uut, et justkui hakatakse uuesti ATK-d tagasi moodustama, eriti kui te räägite siin Veterinaar- ja Toiduameti liitmisest ning sellise ühe suure põllumajandusorganisatsiooni või -asutuse moodustamisest. Aga minu küsimus on natuke teise nurga pealt ja sellele ei olnud ka komisjonis vastust olemas – esimese lugemise ajaks võiks olla justkui selgus suurem. Teatavasti on Veterinaar- ja Toiduameti maakondlikud struktuurid omaette asutuse õigustes. Ei ole selge, kas Põllumajandusameti maakondlikud struktuurid hakkavad olema kui Põllumajandusameti osakonnad maakondades või ka omaette asutused nagu Veterinaar- ja Toiduamet, sest vastasel korral tekib olukord, kus ühe ministeeriumi raames on erinevatel allasutustel erinev lähenemine nende õigustele.

Aitäh! Uue moodustatava ameti võrdlemine ATK-ga on sama kohatu kui Euroopa Liidu võrdlemine NSV Liiduga ja ma rohkem pikemalt seda siin ei kommenteerikski. Mis aga puudutab moodustatava ameti allasutusi, siis see küsimus ei ole praeguseks otsustatud. Meil on olemas töörühm, kes tegeleb selle ettepanekuga, milliseks kujuneb lõplikult uue ameti koosseis ja struktuur. Täpselt samuti tegeleb see komisjon eelarve küsimustega, tegeleb ka füüsiliselt selle asutuse ruumide paiknemise küsimustega maakondades, sest mitmes maakonnas asuvad liidetavad asutused erinevates kohtades jne. Neid probleeme on päris palju, mis ei ole õiguslikud küsimused, mida me ei reguleeri selle seadusega, kuid mis on vaja pärast selle seaduse vastuvõtmist ette valmistada ja korrastada, et amet saaks tööle hakata 1. jaanuarist 2010, ja sellega me tegeleme. Ei ole välistatud, tõepoolest, et selle uue Põllumajandusameti struktuur kujuneb analoogseks praegu tegutseva Veterinaar- ja Toiduametiga. See on täiesti võimalik, aga ma ei saa seda siin kinnitada, et see tingimata nii läheb. Ootame komisjoni ettepanekud ära ja siis otsustame. Nii et sügisel, oktoobris on see otsus kindlasti tehtud.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh! Mind ajendab küsima tegelikult teie ja hea kolleegi Jaanus Marrandi vahel alanud diskussioon, kus arutati nime küsimust. Traditsiooniliselt on öeldud niimoodi, et põllumajandust võib väga laialt jagada näiteks põllunduseks ja karjanduseks. Kas praegu ei tule mitte välja nii, et see uus loodav struktuur kujutab endast siiski põllunduse ametit või põllundusosakonda ja võib-olla ei pea etteruttavalt panema nimesid n-ö tulevikuvisioonide järgi, et äkki me kunagi liidame, vaid ehk peab olema niimoodi, et nimi väljendab praegust olukorda? Mis te sellest põllundusametist arvate?

Seda võib kindlasti kaaluda. Meil on ju veel aega 1. jaanuarini 2010 ja auväärt Riigikogu liikmetel on vaba voli anda sellele ametile niisugune nimi, nagu Riigikogule meeldib. Nii et parlament on kindlasti nende arutelude käigus vaba ja kui te peate vajalikuks, siis muudatusega saab kindlasti seda esitatud ameti nime veel muuta. Aga see loogika, mis te ütlesite, et põllundus – jah, eks ta selle põllunduse poolega tegelebki. Taimetoodangu Inspektsioon tegeleb taimetervise ja kogu selle problemaatikaga, mis puudutab taimejärelevalvet ja -kaitset, ning maaparandusbürood tegelevad täpselt samuti ikkagi reaalselt põlluga. Nii et jah, selline lähenemine on täiesti võimalik. Kui parlament leiab, et see nimetus sobib paremini, siis mina põllumajandusministrina aktsepteerin seda igati.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Hea minister! Korraks vilksas komisjonis arvamus ja siin saalis kõlas natuke jõulisem arvamus tulevastest võimalikest järgmistest ühendamistest. Kummal suunal siis neid teoreetiliselt võiks oodata, kas VTA liitmist selle Põllumajandusametiga või ka PRIA liitmist üheks suureks Põllumajandusametiks, mis ühendaks kogu Põllumajandusministeeriumi valitsemisala või on see lihtsalt täiesti teoreetiline võimalus hetkel?

Aitäh! Mis puudutab PRIA võimalikku liitmist kellegagi, siis seda me ei ole küll isegi mitte tõsiselt arutanud, sest PRIA-l on väga selgelt ja täpselt piiritletud funktsioonid. PRIA on atesteeritud makseagentuur ja selle muutmine peab meil kindlasti olema läbi räägitud ka Euroopa Komisjoniga, see ei ole kindlasti mitte ainult siseriikliku otsustamise küsimus ja seda me ei pea otstarbekaks. Nii et PRIA-t me ei kavatse liita ka kaugemas tulevikus, vähemalt selliseid plaane ja mõtteid Põllumajandusministeeriumis ei ole. Mis puudutab Veterinaar- ja Toiduameti veterinaarlaboratooriumi ja moodustatava Põllumajandusameti ühist tulevikku, siis sellest me võime täna rääkida väga teoreetiliselt ja ka kaugemast tulevikust. See on võimalik, sellele on Põllumajandusministeeriumis mõeldud, kuid praegu otsustasime me liita need asutused ja me tahaksime, et see uus moodustatav asutus saaks hakata tööle rahulikult ja stabiilselt ning kindlasti ei tule me aasta või kahe pärast uuesti välja selle ameti reorganiseerimisega. Ma ei välista seda kaugemas tulevikus, aga lähitulevikus kindlasti mitte.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra põllumajandusminister! Ma palun kõnepulti maaelukomisjoni liikme kolleeg Rein Aidma!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Maaelukomisjon arutas kõnealust seaduseelnõu kahel istungil. Esimene kord 20. aprillil, kui otsustati eelnõu esimesele lugemisele saata ja komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja määrata. Sisuline arutelu toimus esmaspäeval, 4. mail ning lisaks komisjoni liikmetele ja nõunikele oli kohal põllumajandusminister. Põhjendused, miks uus amet Põllumajandusministeeriumi haldusalas luuakse, kandis minister siit puldist just ette, sellepärast ma neid seisukohti kordama ei hakka. Küsimusi, mida komisjoni liikmed esitasid, on samuti siit puldist lühidalt juba refereeritud. Võib-olla lisada ainult niipalju, et küsiti ka kokkuhoiu kohta rahalise või ametnike arvu koha pealt. Suurusjärgus umbes 50 inimest või õigemini ametikohta jääb selle ühendamise tagajärjel uues loodavas ametis vähemaks, aga kuna tegemist on sisuliselt vakantsete kohtadega, siis on ka teada, et neid kohti lihtsalt ei täideta. Küsiti kaugema tuleviku kohta, mis leidis siin käsitlemist ja, võib-olla küll siiski eraldi, kuidas maakondade eri struktuurid selles uues skeemis tööle hakkavad. Sellele küsimusele ei ole praegu lõppvastus üksüheselt veel täiesti selge, sest olemasolevates struktuurides olevad erinevused hetkel küll säilivad, kuid vastavalt ministeeriumis väljatöötatud alamastme aktidele korrastatakse see töö kindlasti lähema aja jooksul, pärast 1. jaanuari 2010 ja seejärel hakkavad sisuliselt kõigis 15 maakonnas tööle senised 13 bürood, mis olid maaparandusbürood, – kahes maakonnas olid need puudu – ja nendele tulevad lisaks veel Ida-Viru ja Hiiumaa eraldi struktuuriüksustena selle uue ameti allstruktuurides. Lühidalt on see komisjoni arutelu kohta kõik.
Komisjon otsustas konsensusega teha ettepanek seaduseelnõu 470 esimene lugemine Riigikogu täiskogus täna lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. mai kell 12. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Rein Aidma! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh! Hea istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kas komisjonis oli juttu ka sellest, mis selle ühendamise tagajärjel peaks – kuidas nüüd öelda – kliendile või tarbijale paremaks muutuma?

Aitäh! Kuna nii eelnõu seletuskirjas kui ka ministri enda esitluses olid need seisukohad välja toodud, siis võib-olla kordaksin lühidalt üle ainult selle, et just kliendi poolelt vaadates muutub ka kogu Euroopa Liidu poolt tulev. Ma ei räägi PRIA-st, mis on omaette, aga kõik see, mis puudutab praegu klienditeenindust, muutub nende ühendatavate, praegu eri ametite kooskõlastatud tööks ja seetõttu kaovad ära võimalikud bürokraatlikud erinevused eri institutsioonide ja kliendi suhtlemisel. See kõik saab olema n-ö ühes rusikas ja ühtemoodi kõigile arusaadav.

Palun, kolleeg Harri Õunapuu!

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, hea ettekandja, vastuse eest juba ette, sest ma loodan, et tuleb positiivne vastus. Kui vaadata põllumajanduse juhtimist maakonna tasandil aastat 20–25 tagasi, siis kas me oleme uue ringi peal?

Ma arvan, et mis puutub viitesse, mis siin varasemates küsimustes ministrile ka vastuse leidis, ehk võrdlusse tolle aja ehk ATK-aegsete nõukogude süsteemidega, siis need asjad ei ole kuidagi võrreldavad. Ma jään samale seisukohale, et loodav struktuur, mis praegu toimetama hakkab, on ametina kindlasti tõhusam kui varasemad eraldiolevad struktuurid. See ongi põhiline eesmärk.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh! Hea ettekandja! Kui juba kaks inimest küsivad ühtemoodi nii ettekandjalt kui kaasettekandjalt, eriti kui Harri Õunapuu küsis – Harri oli ju maakondlikul tasemel esimene mees ATK-s –, siis mul tekkis selline tunne, et Harri võib-olla ei tule enam Riigikokku ja tahab seda kohta endale. Kuidas sinu arvates on, kas tuleb midagi analoogilist?

Aitäh küsimuse eest! Mis Harrisse puutub, siis ma arvan, et sa saad temaga sellest ise rääkida. Aga kordan veel kord: see loodav struktuur ei kopeeri kindlasti aastakümnetetagust struktuuri.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Rein Aidma! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 470 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 14. mai kell 12. Eelnõu 470 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 kinnitamine" eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks palun majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänasele energiamajanduse riikliku arengukava arutelule Riigikogus on eelnenud üsna pikk eeltöö. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavade tööversioonid eelmise aasta juulis ning arutas sõlmküsimusi suve jooksul paljude huvigruppidega. Selle tulemusena täiendati arengukavasid ja paralleelselt viidi läbi ka mõlema arengukava strateegiline keskkonnamõjude hindamine. Usun, et arengukavadele on tulnud kasuks eri osapoolte kaasamine, sel eesmärgil on toimunud neli energiafoorumit. Seetõttu ei ole teie ette toodud energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 kindlasti kellegi kitsas visioon, vaid selle plussid ja miinused on laiemas ringis läbi kaalutud. Kogu selle aja jooksul on leidunud ka neid, kes on nõudnud riigilt kiireid otsuseid, teinekord vastandlikes suundades. Energiamajanduse vallas on paljude inimeste mõttetöö ja pingutuste tulemusena läinud korda vältida arutelu sumbumist kusagil tupikteel ja on jõutud praktiliseks edasiminekuks vajaliku visioonini ja läbimõeldud tegevusteni. Et energiamajanduse arengukava kohta on tagasisidet ja sealhulgas ka kriitikat laekunud nii pärast selle koostamist kui eelnõu valmimist, siis ma kasutaksin oma ettekande aega, vastamaks ennekõike avalikkuses ja arutelu käigus üleskerkinud sõlmküsimustele. Tutvustan ka mõningaid kava põhiseisukohti.
Kes on võtnud aega Eesti energeetika olukorra üle mõtlemiseks, mõistab kindlasti, et meie energiasektorit ootavad ees suured muutused, ja see paistab välja ka täna arutusel olevast arengukavast. Eesti energiasektor peab muutuma märksa tõhusamaks ja märksa keskkonnasäästlikumaks. Selleks tuleb meil aga investeerida ainuüksi elektritootmisesse lähema 15 aasta jooksul ligi 50 miljardit krooni. Võttes arvesse ka põhjendatud investeeringute vajadused energiatõhususe tõstmiseks, soojasektori eeldatavad investeeringud, elektri- ja gaasivõrkude arendused, võib hinnata, et energiasektori investeeringute koguvajadus Eestis ulatub 10–15 aasta perspektiivis 100 miljardi kroonini. Nii suurte summade leidmiseks peab ka erakapital energiasektoris märksa jõulisemalt kaasa lööma hakkama. Et investeerida soovitakse aga vaid toimivatele turgudele, peab riik oma regulatsioonid üle vaatama, nii et need toetaksid riigi energiapoliitilisi huve arvestavaid investeeringuid. See tähendab ka seda, et me ei tohi suurendada energiasektori haavatavust, vaid vastupidi: energiajulgeolek on meie jaoks asi, mida peame otsustes arvestama ja mille nimel peame olema valmis ka kulutusi tegema.
Kui öelda ühe lausega, mis asi on energiamajanduse arengukava, siis ma ütleksin, et see on riiklik signaal selle kohta, milline energiasüsteem on Eesti jaoks tarvilik ja eelistatud. Selle arengukava võtmemärksõnad on mitmekesistatud energeetika, energiaturu avamine ja ratsionaalne areng, mida iseloomustab uute tehnoloogiate toomine energiaportfelli. Peamine taotlus on olnud mõistliku tasakaalu leidmine kolme aspekti osas: tuleb vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid, tagada samas varustuskindlus ning ka energia hinna taskukohasus tarbijatele. Ükski teadaolev energiaallikas ei lahenda korraga kõiki probleeme, olgu selleks siis tuuma- või tuuleenergia, põlevkivi- või biomassielekter – igaühel neist on oma head ja vead, neid koos kasutades ning omavahel kombineerides on aga võimalik jõuda tasakaalustatud lahendusteni.
Teine tähtis valdkond on energiasääst. Oleme võtnud eesmärgiks säilitada energiatarbimise taset, mitte raisata primaarenergiat. Kolmandaks tuleb tagada ka tulevikus piisav teadlaste ja võimekate inimeste hulk, kes suudaksid Eesti Energiat arendada ja arendada ka pärast 2020. aastat. Arengukavas on sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ette nähtud ka kutsuda ellu energiaagentuur, millest peaks kujunema nii Eesti energeetika ajutrust kui ka energiasektori investeeringute toetaja ja rakendaja.
Nüüd ma keskenduksin kuuele küsimusele, mida on viimase aasta arutelu jooksul rohkem küsitud või mis on rohkem pinnale jäänud. Kõigile, kes soovivad arengukavaga, seletuskirjadega, keskkonnamõju hinnangutega detailselt tutvuda, on need materjalid kättesaadavad ja ma ei kasutaks seda piskut aega seal esitatu ülekordamiseks.
On küsitud, kas Eesti peab kindlasti tagama elektrijaamade olemasolu oma nõudluse katmiseks igal ajahetkel Eestis. Võib-olla piisaks uute ühenduste olemasolu korral ka näiteks 75% tippkoormuse olemasolust? Me arvame, et kuigi ühenduste olemasolu tulevikus suurendab tarnevõimalusi, peab ka naabrite juures olema keegi, kes elektrit sellistel ajahetkedel toodab. Arvestades viimastel aastatel tekkinud turuseisu, ei ole ka naaberturgudel lähiaastatel võimalik tippkoormuse ajal kusagilt erielektrit tarnida. Läti ja järgmisest aastast ka Leedu peavad tippkoormuse ajal elektrit importima, sama teeb praegu ka Soome. Ka Venemaa poolt on tulnud signaale, et tippajal sooviksid nad tulevikus elektrit hoopis importima hakata. Sellises olukorras ei näe ma alust, miks peaksime seda põhimõtet muutma ning panema end sõltuvusse naaberturgudel toimuvast, mida me kuigivõrd mõjutada ei saa. Kui seda siiski teha, peaks kehtestama regulatsiooni elektritarbimise piiramiseks tippkoormuse ajal, see tähendab kõige külmemate talveilmadega, ja me arvame, et see ei oleks Eestile tänapäeval mõistlik valik.
Teine küsimus, mida on esitatud: kas on mõtet ehitada 600 megavati jagu uusi põlevkivile tuginevaid energiaplokke? Võib-olla ehitaks vähem või üldse mitte? Ma tean, et siin saalis on nii põlevkivi kasutamise tuliseid toetajaid kui ka vastaseid. Arengukavasse kirja pandu tuleneb järeldusest, et varustuskindluse tagamiseks on uute põlevkiviplokkide rajamine hädavajalik. 600 megavatti on mõistlik maht, millega on võimalik katta Eesti ja teatud juhtudel ka naabrite vajadusi mõistlikul hinnatasemel.
Eesti maksimaalne elektritarbimine praegu on ca 1500 megavatti. Olemasolevate uute põlevkiviplokkide võimsus on ligi 400 megavatti, potentsiaalne koostootmisjaamade võimsus kuni 300 megavatti, vanade põlevkiviplokkide võimsus kuni 600 megavatti. Arvestades kasvavat elektrivajadust, vanade põlevkiviplokkide väikest töökindlust ning olukorda naaberturgudel, on 600-megavatiste uute põlevkiviplokkide vajadus põhjendatud. Tuulikute võimsust selle arvestuse juures kahjuks arvesse võtta ei saa, sest nad ei suuda garanteerida piisavat elektritootmist tippnõudluse ajal. Põlevkivi säilitab seega arengukavaga planeeritavas perspektiivis koha Eesti energeetikas, kuigi tema osakaal väheneb. Kindlasti on vaja edasi arendada põlevkiviõli tootmist, see võib luua võimaluse kasutada transpordis ka kodumaiseid vedelkütuseid.
Elektritootmises saab põlevkiviõli kasutuse abil ehk suurendada tuuleenergia kasutamise võimalusi. On küsitud, kas tuulikute kavandatud 900-megavatine võimsus ei ole liiga suur. Me peame arvestama tuulikute puhul eeldusega, et 900 megavatini võib nende võimsus kasvada vaid juhul, kui on valminud ka Estlink 2 kaabel, vastasel juhul jääb elektrimajanduse arengukava kohaselt nende võimsus alla 600 megavati. Tuulikute võimsuse suurendamiseks on kavas muuta elektrituru seadust, seega sõltub tuuleenergia edasine areng suuresti Riigikogu otsustest.
On küsitud, miks on tuumaenergiaalaste õigusaktide arendamisel eesmärgiks seatud alles aasta 2012. Rääkides võimalikust tuumaenergia perspektiivist Eestis, peame arvesse võtma selle protsessi keerukust ja vajadust ülima asjatundlikkuse järele. Me oleme arvestanud teiste riikide ning rahvusvahelist praktikat, kus seadustiku koostamine riikide jaoks, kes tahavad oma energiaportfelli lisada tuumaenergia, on vähemalt kolmeaastane protsess. Loomulikult loodame, et see õnnestub kiiremini, kuid kuna tegu on nii vastutusrikka protsessiga, ei tohiks üleliia kiirustada. Tuumaenergia puhul tuleb rõhutada põhjaliku eeltöö tarvidust. On lihtne teha tuumaenergiast ülimalt politiseeritud teema ja seda tulihingeliselt rünnata või toetada. Asjalikuks edasiliikumiseks vajame seaduste paikapanemist ja lahenduste leidmist paljudes sisulistes küsimustes, mille hulgas on üks olulisimaid tuumajäätmete ohutu säilitamine. Seega arvame, et kui me tahame kunagi jõuda tulemuseni, siis on vastutustundlik liikuda edasi samm-sammult.
On küsitud, kas elektrituru avamine 2013. aastal "suure pauguga" on mõistlik. Me oleme nõus, et elektrituru avamine peab olema korralikult ette valmistatud. On reaalne, et osaliselt tuleb turgu avada ka varem, kuid enne tuleb lahendada Eesti spetsiifilised probleemid, näiteks kolmandate riikide elektri impordi küsimused. Elektrituru avamine heitmekaubanduse reeglite muutumisega samal ajal on suur muutus, kuid koos eelneva ettevalmistuse ning ka selgitustööga on võimalik need muudatused läbi viia. Seda on tehtud ka mitmetes Euroopa riikides, kus mõne kuuga viidi põhimuudatused läbi ilma, et tarbijad sellest oluliselt mõjutada oleksid saanud.
Ja lõpuks on küsitud, mis saab edasi. Millised on järgmised sammud, mis valitsus kavandab? Kui Riigikogu nimetatud arutluse all oleva kava heaks kiidab, siis järgmise sammuna on ministeeriumil kavas esitada avalikule arutelule ja kooskõlastamisringile vajalikud seaduste muutmise eelnõud, mis tagavad energeetika arengukavade elluviimise. Kõige olulisem neist eelnõudest on elektrituru seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega fikseeritakse toetusskeem uute põlevkiviplokkide rajamiseks, täiendatakse taastuvenergia arendamise tingimusi ning täpsustatakse elektrituru avamise sätteid. Need muudatusettepanekud jõuavad Riigikogu lauale sügisel. Samuti on plaanis kinnitada mõlemale arengukavale väga konkreetsed rakendusplaanid. Valitsus ei ole rakendusplaane kinnitanud just sellepärast, et jätta Riigikogule ruumi oma prioriteetide väljendamiseks. Seejärel saame rakendusplaanide eelnõusid vastavalt täpsustada. Kavas on ka edasi minna muude arengukavades ettenähtud protsessidega, koostada soojamajanduse arengukava ja valmistada ette energiaagentuuri käivitamine. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Ma tahtsin küsida kahe kontori kohta. Nendest esimene, lugupeetud ettekandja, on Eesti Gaas, mis kujutab endast monopoli. Kuigi gaasi osa Eesti energeetikas ei ole eriti suur, on Eesti Gaasi osa Gazpromi finantsoperatsioonides erakordselt suur. Tegemist on sisuliselt täieliku monopoliga. Gaasi hind teatavasti on tõusnud viimastel aastatel kahekordseks. Noh, siin on teised põhjused. Aga ühesõnaga: kas Eesti Gaasi monopolism säilib ka tulevikus? Ja selle küsimuse teine pool: kas säilib ka Eesti Energia monopolism, mis on riigikontor ja mis ometi tõstab hindu, nagu pähe tuleb? Ütleme, kui Eesti Gaasil mingi mõistlikkuse piir on olemas, siis Eesti Energial ei ole.

Mis puutub Eesti Gaasi, siis vähendamaks gaasi tarnimise monopolistlikkust, näeb arengukava ette töötada suunas, et ehk on Eesti puhul võimalik kasutada alternatiivseid allikaid gaasi tarnimiseks Eesti tarbijatele. Sisuliselt saab kõne alla tulla vedelgaasiterminali rajamine. Kuid on selge, et selle taga on oma majanduslikud arvestused, kuidas seda motiveerida. Selle suuna aga näeb arengukava põhimõtteliselt ette. Kas see on tegelikult võimalik või mõistlik, seda näitab lähiaeg.
Teine küsimus puudutas Eesti Gaasi ja tema põhivõrkude monopoolsust. Need jäävad loomulikuks monopoliks. Arengukava näeb küll ette ka selle küsimuse käsitlemist, kuid ei paku välja, milline võiks olla lähiperspektiivis mõistlik valik. Me peame arvestama sellega, et praegu kohe võetakse Euroopa Liidu tasandil vastu kolmas gaasi ja elektri siseturu pakett, mis annab liikmesriikidele võimaluse valida kolme erineva juhtimismudeli vahel. Me ei ole veel valmis ütlema lõplikku seisukohta, milline on mõistlik sammsammuline strateegia, kuid loomulikult ei saa välistada, et ka gaasi põhivõrk tuleks tootjatest ja jaemüüjatest eraldada.
Eesti Energia puhul näeb kava ette, et hiljemalt aastaks 2010 peaks põhivõrk olema eraldi äriühing. Selle läbiviimine nõuab kindlasti Riigikogus  ja valitsuse tasandil konkreetseid otsuseid ning selle läbiviimise ettevalmistamisega me tegeleme.
Mis puutub tootmisse ja muudesse elektriturul olevatesse äridesse, siis selles suhtes on meie suurim soov luua võimalused laiemaks turuks, kui on Eesti, luua teatud kindlus ja atraktiivsus erakapitalile. Eesti Energia enda ning tema teatud lülide suhtes on ka pakutud välja võimalikke lahendusi omanikupoliitikas. Juhul kui on olemas reaalne turg ja ettevalmistus turuks – olen seda seisukohta korduvalt väljendanud ja valitsuskabinet on seda ka arutanud –, siis on kindlasti hädavajalik haarata teatud osad Eesti Energiast teatud investeeringute läbiviimiseks kapitali. Praegu ei ole öeldud, et peab tegema nii või naa. See otsus tuleb teha siis, kui on õige hetk, aga me peame seda juba praegu silmas pidama. Põhivõrgud, mis on loomulikult monopolid, jäävad elektri puhul kindlasti riigi kontrolli alla ja peaksid olema turul tegutsejatest võrdlemisi eraldatud.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Lugupeetud minister! Ma osalesin ühel arengukava arutelul ja seal oli juttu ka tuuleenergiast ja tuulegeneraatorite võimsusest. Jutuks oli kindel arv, et see võimsus peaks olema ligi 600 megavatti. Aga täna ma kuulsin uut arvu: 900 megavatti. Kas vahepeal on arengukava korrigeeritud või millest see väike erinevus on tekkinud?

Need ei ole vastandlikud arvud, need on teatud stsenaariumid, mis sõltuvad muudest arengutest. Tuulikute puhul on oluline, kui suur tegelikult toimiv turg on. Teoreetiliselt eeldab see muidugi investeeringuid võrkudesse, aga põhimõtteliselt mitte miski ei takista Eesti territooriumil tuuleenergiat toota, ka mitte 900 megavatti. Aga küsimus on selles, mida see tähendab. Milliseid reserve ja allikaid läheb vaja, juhul kui ei ole võimalik vajadusi katta koostöös teiste riikidega suurema turu raames. 600 megavatti on meie arust, kui me vaatame praegusi arve ja arvestusi, siiski teostatav, sealhulgas ka võimalike reservjaamadega.
Eraldi võib ära märkida, et õige pea võetakse Euroopa tasandil lõplikult vastu taastuvenergia direktiiv, mis loob väga palju võimalusi taastuvenergia arenguks. Sellest direktiivist tulenevaid põhimõtteid oleme arengukava tasemel arvestanud ja ka asjaomastes aruteludes osalenud. Sellest arengukavast tulenevalt töötab valitsus välja ka taastuvenergia tegevuskava, mis on märksa detailsem dokument. See puudutab praegust taastuvenergia hetkeseisu ja meie võimalusi. Mis puutub Eesti kui liikmesriigi kohustustesse taastuvenergia osakaalu suurendamisel aastaks 2020, siis see nõuab pingutusi ja investeeringuid, kuid on kindlasti Eesti puhul teostatav.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Küsimus on selline. Kui Euroopa Liit on üldiselt olukorras, et  energiatarbimist on vaja vähendada päris märkimisväärselt, umbes 20%, siis kuidas läheb sellega kokku asjaolu, et meie arengukavas kasvab elektrienergia tootmine näiteks vist umbes 8-lt või 9-lt teravatt-tunnilt aastas ligi 20 teravatt-tunnini aastas? Kust need optimistlikud kasvunumbrid on võetud? Seda olen ma küsinud kõigil nendel aruteludel, mis on toimunud, aga selget vastust ei ole saanud. Kas see arengukava tugineb siis piiritu kasvu hüpoteesile?

Eks see sõltub sellest, mis hakkab toimuma Eesti majanduses ja ühiskonnas laiemalt. Loomulikult, kui kasvab üldrahvalik kogurikkus, siis kindlasti mõnes osas kasvab ka energiatarbimine. See on reaalsus. Ühtepidi, kui me vaatame seda, mida on Eesti praegu saavutanud, suhtarvuna teiste riikidega võrreldes, siis see on mõneti ime. Majandus on kasvanud, aga energiatarbimine on vähenenud. Eks see on mõneti seotud ka meie minevikuga, aga mitte ainult. Mis puutub energiatarbimise prognoosi, siis see ei ole mingisugune valitsuse fikseeritud eesmärk, valitsuse käsk, korraldus või nägemus. Energiatarbimise vajaduse tuletavad ikkagi vastavalt ka praegu kehtivale elektrituruseadusele süsteemi opereerimise eest vastutavad institutsioonid, samuti energiaturu regulaator. See on loomulikult prognoos ja kindlasti käib selle alla ka üldise energiatõhususe kasvatamine. Aga kui me räägime praegu väga pikast perioodist, siis kindlasti ette näha energiatarbimise vähenemist – sellist stsenaariumi on üsna raske ette kujutada.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Hea minister! Arengukava puhul on, nagu ma olen korduvalt juba öelnud, tegemist päris hea dokumendiga. Te poolenisti juba vastasite mu kohe esitatavale küsimusele. Te rääkisite, et tulevad dokumendid, mis kindlustavad selle arengukava täitmise, te rääkisite rakendusdokumentidest, mis tulevad ministeeriumist ja mis tulevad valitsusest. Millal siis selline rakendusdokument saab olema? Ma tahaksin tähtaega teada. Meil on alati niimoodi, et head paberid, head kavad tulevad, aga siis kui täitmiseks läheb, siis täitjat pole.

Need rakendusdokumendid on erilaadsed. Kindlasti saab valitsusel olema selline kahe-kolme aasta sammuga rakenduskava, mis on võrdlemisi konkreetne ja puudutab tegevusi, mis on ministeeriumide teha, ja see saab olema õige pea. Me näeme ette, et hiljemalt kolme kuu jooksul peab see olema valitsuses kinnitatud. Praegu on see eelnõu tasemel, vastavad töörühmad on seda arutanud ja me ootame arutelu tulemusi ja ka Riigikogu seisukohavõttu, kas me peame seal midagi korrigeerima. Kindlasti toimub see üsna ruttu. Olulisemad rakendusdokumendid on kindlasti vajalikud muudatused seadustes. Elektrituruseaduse eelnõu sellel tasemel, mida me praegu õigeks peame ja mille väga paljud poliitilised suunised tulenevad arengukavast, tahame me tegelikult praktiliselt kohe, kui Riigikogu on oma lõpliku seisukoha kujundanud, saata avalikule kooskõlastusringile. Loodame väga, et varasügisel oleme me elektrituru muutmise seadusega siin teie ees. Sellest tuleb kindlasti väga oluline vaidlus. Mul on palve, et me peaksime kinni sellest loogikast, et kui me täna arutame strateegilist arengukava, millest tulenevad mitmed olulised seisukohad seaduse jaoks, siis me seaduse arutelul neid jälle ümber ei hakka muutma. Oluline on säilitada selles osas järjekindlust ja mitte ainult tänavu, vaid ka järgmisel 5–7 aastal. Siis me ka midagi saavutame.

Palun, kolleeg Igor Gräzin, teine küsimus!

Aitäh, härra minister, hea ja põhjaliku vastuse eest eelmisele küsimusele! Kui ma nüüd küsin vale inimese käest, siis palun ütle, aga see on energiaga ikkagi seotud. Venelased on lubanud, et nad lähema 3–4 aasta jooksul suurendavad naftaveo tankeritega läbi Soome lahe umbes neljakordseks, mis annaks neile võimaluse Družba hiljem välja lülitada jne. Kas see suurenev naftavedu – siiski ka energeetika! – Soome lahes kujutab endast Eestile ka suuremaid riske ja kas me kavatseme sisse seada mingisuguse kohustusliku lootsimisteenuse, läbisõidutasu või midagi taolist? Kordan: praegu sõidab läbi üks laev ööpäevas, tulevikus hakkab sõitma neli. Mahud suurenevad umbes ühe kolmandiku võrra, nii et siin läheb hirmsaks sebimiseks varsti.

See küsimus on natuke teisest ooperist, kui nii võib öelda. Meresõiduohutus ja ohutus Läänemerel, igasugune liiklus Läänemerel – ma ei tea, kust te olete need arvud võtnud. Ju te saate informatsiooni teatud allikatest, mul nii täpseid arve ei ole. Aga ma arvan, et Läänemere ohutus on läbiv teema. Kui te küsite konkreetselt lootsimise või mittelootsimise kohta, siis meresõidul kehtivad teatud reeglid, need on rahvusvahelised maailmareeglid. Muidugi on meil mõistlik neid reegleid teatud mõistliku kriitika alla seada:  kas reeglid, mis kehtivad tunduvalt avatumas meres, kui on Läänemeri, peaksid Läänemerel ehk karmimad olema? Mingeid tulemusi me oleme ju saavutanud, tuletame meelde neid kahepõhjalisi tankereid. Kui mereliiklus peaks tõesti märksa tihenema, võiks kindlasti taotleda muid reegleid, neid on võimalik kehtestada ka regionaalsel tasandil ja mingil kujul ka rahvusvahelisel tasandil. Meil on võimalik seda teemat Euroopa Liidu tasandil üleval hoida ja seda me ka oleme teinud. Ning seda tuleb kindlasti jätkata. Aga need teie nimetatud arvud on huvitavad ja võib-olla te avaldate oma kolleegidele allika, kust te selle info teada saite.

Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Hea minister! Hea tükk tööd on tehtud. Kindlasti on alati lihtsam kritiseerida kui ise midagi teha, ja ma ei kritiseerigi otseselt, vaid küsin. Tegu on energiamajanduse arengukavaga ja energiamajandus koosneb kolmest vaalast: soojus, elekter ja transport. Elektri osa on päris põhjalikult käsitletud, aga soojamajanduse kohta on siin öeldud, et soojamajanduse riiklik arengukava on alles tulekul. Ja otseselt transpordi kohta on ka vähe. Mis te arvate: kui me võtame vastu nii strateegilise dokumendi, kas siis ei peaks kõik need valdkonnad olema võrdsel tasemel käsitletud?

Põhimõtteliselt olen ma teie käsitlusega nõus. Niisuguste arengukavade puhul on alati valikuline küsimus, kui detailselt ja mida. Ja seepärast, kui te vaatate seletuskirja või selle arengukava sissejuhatust, on püütud anda võrdlemisi loogiline erinevate strateegiate skeem, nii nagu ka elektrimajanduse arengukava on ju eraldi. Me oleme esitanud ta siia lisana ja selle kinnitab valitsus, ning seda on käsitletud märksa detailsemalt kui elektrimajandust. Arengukava näeb, muide, esmakordselt ette, et me tõenäoliselt ikkagi vajame ka soojamajanduse jaoks sellist tuntava detailsusastmega strateegilist dokumenti. Me mööname, et ka soojamajanduse arengukava oleks võinud olla juba samal tasemel nagu elektrimajanduse arengukava, aga sellisel juhul oleksid need asjad lihtsalt natuke viibinud. Soojamajandus vajab mingil kujul strateegilist visiooni. Minu arust tulevad siit välja mitmed seisukohad ja paljud detailid, arvestades, et Eestit iseloomustab selles valdkonnas teatud eripära, vajavad siiski põhjalikumat läbitöötamist. Selle tõttu kõlab soojamajanduse kohta käiv vastus nii, et soojamajanduse arengukava võiks olla kohe käivitatav tegevus. Me tegeleme praegu selle ettevalmistamisega.
Mis puutub transporti, siis mis kava siin ikka – transpordi arengukava on ju olemas. See küll käsitleb vähe energiaküsimusi. Võib-olla teete lihtsalt ettepanekuid selle kohta, mis on puudu, sest transpordi puhul võib minna hästi kaugele, aga kuulaks alati huviga seisukohti ja siis võib-olla saame ühise jõuga midagi konkreetsemat. Muidugi on transpordiosa raske küsimus ja kui te panete tähele, siis arengukava jätab teatud valikud hilisemaks. Näiteks mil määral ja  kuidas me peaksime efektiivselt toetama biokütuste kasutamist transpordis. Me mööname, et Eestis on see osakaal võrdlemisi väike. Meil on olemas mitmesuguseid soodustusi, mis tegelikult reaalset tulemust pole andnud. Ma pean silmas ennekõike biokütuste aktsiisivabastust. Ja siin on pakutud mitmeid variante. Mis asjad tegelikult töötaksid, see on küsimus, sest ega kirjapanemisest ainuüksi ei piisa.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Austatud minister! Kui me räägime Eesti energeetikajulgeoleku tagamisest ja energiaportfelli mitmekesistamisest, siis loomulikult ei saa me tuumaenergeetikat ignoreerida ja selles suhtes paistab, et ka Eesti poliitilises üldsuses on teatud konsensus tekkimas. Ma olen täiesti nõus teie hinnanguga, et kui rääkida võimalikust oma tuumajaamast, siis see võtab kindlasti väga kaua aega. Me peame sellega tegelema väga põhjalikult ja ettevalmistused võtavad aastaid. Aga sellegipoolest oli üllatav, kui kaua on planeeritud aega selle kõige esimesele etapile ehk siis vajalike õigusaktide koostamisele. Kolm aastat tundub minule kui kärsitule inimesele väga pikk aeg. Kuidas teile tundub, mis hetkel peaks see diskussioon tõsisemalt algama ja milliseid regulatsioone me selles küsimuses Eestis vajame?

Minu vastus ei ole sugugi mitte kiuslik, me ju oleme koalitsioonis ja suurem osa tuumajaamaalasest regulatsioonist kuulub keskkonnaministri pädevusse. Majandusminister on rohkem see, kes peaks vaatama, et investeeringud saaksid teoks. Vahest Jaanus Tamkivil on täna vastused sisulistele küsimustele – me ei räägi ju seaduste tegemisel mingisugusest väljaprindist, meil on tegu sisuliste küsimustega, millele on vaja sisulisi vastuseid. Eks me liigu nendega paralleelselt ja enamikus asjades sõltub, milliseid vastuseid annavad meie keskkonnapoliitikat kujundavad inimesed.
Oletame, et ma tahan vastust ühele küsimusele, näiteks kuhu me paigutaksime tuumajäätmed, ja teil on see vastus olemas, te panete ette, kuidas see seadusesse kirjutada. Kui te pärast seda arvate, et Eestis on odav tuumaelekter, siis te olete suhteliselt valesti asjadest aru saanud – see on võrdlemisi kallis lõbu. Selles vallas tuleb ettevaatlikult liikuda. Kust on tuletatud see kolm aastat? Kui me vaatame Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri soovitusi riikidele, kes kavatsevad rakendada tuumaenergiat, siis nende soovituste järgi on see aeg isegi pikem. Küsimus ei ole n-ö väljaprindis või seaduse teksti kirjutamises, vaid paljuski sisuliste probleemide lahendamises, millele meil praegu vastust ei ole. Ma ei oleks väga optimistlik selles suhtes, et avalik arvamus ei võiks muutuda. Me oleme mujal Euroopas näinud, kuidas tuumaenergia puhul on avalik arvamus ja ka poliitikute võimalus ennast demonstreerida tihtipeale muutunud. Ka selles suhtes peaks mõistlik ettevalmistusaeg ja asjatundlikkus tagama, et me teeme seda hästi läbimõeldult. Tormakas lähenemine võib tekitada soovi teistsuguste, vastupidiste seisukohtade esitamiseks – nendeks võib alati alust leida. Kui aga on võimalik kiiremini, siis kindlasti teeme kiiremini.

Palun, kolleeg Urmas Klaas!

Hea minister! Sa ütlesid ennist ja arengukavas on ka mitmes kohas sellest juttu, et Eesti ei tohi jääda Euroopa Liidu sees energeetika mõttes ääremaaks. Me peame olema integreeritud Euroopa Liidu ülekandeliinidesse ja meil peab olema rohkem ühendusi kui Estlink 1, me peame tegema tihedat koostööd naaberriikidega Põhjalas jne. Minu küsimus on järgmine. Ma ei leidnud paraku selles arengukavas väga palju viiteid sellele, et me oleksime teinud tõsist koostööd naaberriikidega selle arengukava koostamisel ja oma arengukava seostamisel naaberriikide samasuguste arengukavadega. Kas mu mulje on ekslik või on see edaspidi meil plaanis?

Julgen öelda, et see on võrdlemisi ekslik. See koostöö on minu arvates jõudnud praegu võrdlemisi viljakale pinnasele. Nimelt on rohkem kui pool aastat koos käinud kõrgetasemeline nn Balti ühenduste töörühm Euroopa Komisjoni koordineerimisel. Selles töös ei osale mitte ainult Balti riigid, vaid ka Soome, Skandinaavia riigid, Poola, Saksamaa. Töögrupi töö tulemus peaks olema laua peal juuni lõpus. Ma loodan väga, et tegemist saab olema üsna praktilise ja üsna ambitsioonika teekaardiga riikide sisuliseks koostööks.
Varem on tehtud erinevaid katseid Balti riikide strateegiaid teha, me oleme seda siingi aktiivselt arutanud. Aga see peaks nüüd olema mõnes mõttes murdepunkt, kusjuures on olemas ka piisavad poliitilised tagatised, et midagi hakkab juhtuma. Me oleme arengukava koostamise protsessis näinud, kui palju on juba muutunud. Euroopa Liit on näinud ette teatud finantseeringuid Estlink 2 jaoks, ta on näinud ette finantseeringuid täiendavaks ühenduseks Skandinaavia jaoks ühest Balti riigist. Põhimõtteliselt on kokku lepitud, kust ta tuleb, ja nii edasi. Selles mõttes on koostöö olemas ja kindlasti peab see jätkuma – tööd jagub. Ma arvan, et strateegilisel tasandil hakkab mingisugusel kujul nagu valgus tunneli lõpus paistma. Palju on detaile, me teame neid üksikutes projektides, üksikutes küsimustes. Aga selleks me oma ametis oleme, et neid järk-järgult lahendada ja leida ühiseid lahendusi.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Lugupeetud härra minister! Teame, et üks neljandik Balti Elektrijaamast 2009. aastal praktiliselt seisab. Küllap on see märk, et tulevikus võib-olla riigil ei olegi vaja kahte elektrijaama. Sellele peaks veel lisama tegurid, et elektriturg avab varsti uksed ja elektri tarbimine väheneb. Seoses sellega, hea minister, tahan küsida, miks ei saa arengukavast kuidagi välja lugeda, kas viie aasta pärast on Eesti riigile vajalikud mõlemad jaamad või piisab ühest?

Mis puutub praegustesse Narvas olevatesse võimsustesse, siis me teame, et seal on olemas n-ö uued võimsused. Praeguseks on käivitatud ka investeeringute projekt olemasolevate võimsuste teatud ulatuses keskkonnanõuetega vastavusse viimiseks. Need lepingud on sõlmitud, tööd käivad. Pikendame järelikult ka olemasolevate võimsuste tegutsemisaega ja selles arengukavas kinnitame veel kord vajadust, et tuleb investeerida uutesse põlevkiviplokkidesse. Ja kus mujal need siis ikka olema saavad kui mitte Narvas.
On hea küsimus, kumba suurt energiajaama arendada. Lahendus oleks hoopis selles, et AS Narva Elektrijaamad kui äriühing lähiajal töökorraldust muudab. Küllap ka sellist vahetegemist, et on Balti Elektrijaam ja on Eesti Elektrijaam ning see väljendub ka töötajate tasandil, et sina oled Baltist ja sina oled Eestist ja mängime suvepäevadel üheskoos jalgpalli, majanduslikus mõttes ei tohiks olla. Teine küsimus on, kuhu need uued plokid tulevad. Ka selle küsimusega tegeldakse, aga vaevalt see nii poliitiline otsus on, et kuhu nimelt, kus oleks mõistlikum.
Eraldi probleem on tootmisvõimsused – kui palju tootmisvõimsusi avatud turul vaja läheb. Selle taga on kindlasti küsimus, kui konkurentsivõimeline põlevkivielekter on, ja see sõltub paljudest asjaoludest. Kõige suuremas ulatuses sõltub see kliimapoliitikast ja selles suhtes on Euroopa Liidus teatud kokkulepped saavutatud. Ettevõtete tasandil on oluline, millised saavad olema globaalsed kokkulepped. Me näeme praeguses majandusolukorras, kuhu on langenud CO₂ kvoodi hinnad – nende tähtsus on tunduvalt vähenenud. Nii et tootmisvõimsuste olemasolu ja konkurentsivõimelist elektrit tuleks ka vaadata natuke erinevast aspektist. Me peame ikkagi looma ka tootmisvõimsusi. Millist elektrit parajasti keegi ostab, see sõltub toimivast turust, mis on ka üks meie eesmärk.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Austatud minister! Minu küsimus puudutab arengukava 3. punkti, riigi omanikupoliitikat energiasektoris, konkreetsemalt elektrisektoris, kus on püstitatud ainult osaühingu põhivõrgu küsimus. Aga praegu on aktuaalne ka Eesti Energia omandi küsimus. Kui kaugele on selle küsimusega jõutud? Milline on Eesti Energia omandi tulevik ja kuidas võib see mõjutada põlevkivi ja Narva Elektrijaamade omandit?

Osaliselt ma sellele küsimusele varem vastasin. Mis puutub põhivõrku, siis arengukava näeb ette, et põhivõrk peaks olema eraldi – tegemist on loomuliku monopoliga. Mis puutub Eesti Energia muudesse lülidesse, siis siin ei ole mingisuguseid otsuseid. Võtmekoht ei ole mitte mingisugune müük, nagu te püüate oma valijatele selgeks teha, vaid vajadus investeeringute järele, ja kui vajadus on investeeringute järele, siis on vajadus kapitali järele. Kui riik tahab olla sajaprotsendiliselt omanik, olgu need tuulepargid või mingid muud koostootmisjaamad, muud võimalused, siis need on valikukohad. Meie näeksime hea meelega seda, et rohkem tuleks erakapitali, ja selles mõttes peame olema realistid. Kui turg on avatud, siis ei ole väga oluline, et omanik peab olema kindlasti riik.
See on minu arvamus, see ei ole valitsuse arvamus, valitsusel ei ole siin ühtset arvamust praeguseks kujunenud ja see ei ole hetkel ka kõige olulisem küsimus – see võib olla lähiajal, kui me liigume edasi. Nii et siin on erinevad võimalused. Ma igaks juhuks ütlen selgelt ja lihtsalt: valitsus ei kavatse põlevkivi maha müüa. Mitte mingil juhul! Põlevkivi kuulub riigile, rahvale ja arengukava tegeleb põhiliselt põlevkivi väärtustamise küsimusega. See on üks raskemaid valikuid, kuid põlevkivi kasutavad praegu paljud eraettevõtted. Tegelikult "paljud" on võib-olla liiast öeldud, aga siiski kasutavad. Ent põlevkivi kui maavara kuulub Eesti riigile ja tema kohta on eraldi reeglid.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Austatud minister! Kõigepealt peab tunnustust avaldama selle eest, et kauaoodatud energiamajanduse arengukava on valmis saanud ja siia saali arutelule jõudnud. Aga siin kõlanud küsimustest ja mõningatest vastustest me kuuleme energeetilise julgeoleku dimensioonist rohkem, kui me saame must valgel selgelt sellest arengukavast endast lugeda. Mis te ministrina arvate: kui me räägime ohtudest, mis meie ümber on ja mis meid paratamatult mõjutavad, koostööst, mis on hädavajalik julgeoleku tagamiseks, ja ka meie Eesti-sisestest otsustest, mis peavad tulema sellest arengukavast ja muudest otsustest, kas oleks olnud vajalik eraldi peatükina siia sisse raiuda meie energeetilise julgeoleku ohud ja võimalused või mitte?

Sisulistes otsustes või sisulistes suundades, mida see arengukava kirjeldab, on võimalikke julgeolekuohte, nende suurenemist või vähenemist arvestatud. Ma olen teiega nõus, et see peaks olema ka eraldi teatud kontseptuaalsel tasandil kirja pandud – niivõrd, kuivõrd avalik paber seda kannatab. Selleks on, muide, kavandatud ka ülesanne. Meil on olemas Eesti Vabariigi julgeolekukontseptsioon, mille Riigikogu kinnitab. Ma arvan, et julgeolekukontseptsioonis võiks energiajulgeolek leida selgemaid lahtikirjutusi, eesmärgipüstitusi ja erinevate ohtude analüüsi. Selle kava asi on ikkagi astuda neid samme energeetikas, mis arvestavad julgeolekuohtusid. Ma loodan, et vastus rahuldab teid.

Palun, kolleeg Jürgen Ligi!

Hea minister! Kaks tuumateemaga seotud väidet riivasid mu kõrva. Kõigepealt see, et tuumaenergia on võrdlemisi kallis. Ma pean täpsustama, et kallis on uuest, amortiseerumata jaamast ja keskkonnanõudeid arvestavast jaamast tulev elekter, aga tuumaelekter on võrdlemisi odav ja hinnatõusu eest hästi kaitstud. Teine väide oli, et tuumaenergeetikaga ei tohiks kiirustada, liiga kiireid otsuseid teha. See on küll mõistetav, aga kas selles peitus ka mingi hinnang Eesti Energia praegu minu arust päris toimekale tegevusele? Mina küll tahaksin, et tuumaenergeetika vallas tuleksid otsused  kiiremini ja et seda protsessi ei aeglustataks. Kas oli mingi hinnang praegusele tegevusele, et see käib kuidagi kiirustades?

Kindlasti ei olnud see hinnang, rääkimata negatiivsest hinnangust. Ma pigem arvestan auditooriumi ja kuulajaskonda. Minu arust osaliselt me desinformeerime Eesti avalikkust ja Eesti rahvast. Kujutame ette, et oma tuumaenergia on reaalsus ütleme ühe, kahe või viie aasta pärast. Aga kui me vaatame seda kava, siis reaalne tempo on pärast 2020. aastat, mis väljub nagu selle kava aastaraamidest. See ei tähenda ometi venitamist, me kindlasti ei räägi venitamisest. Aga ma arvan, et me võiksime rahvusvahelist head tava arvestada. Kui on võimalik teha midagi kiiremini, siis kindlasti minu või majandusministeeriumi taha see ei jää. Aga samas me näeme ka teatud ohtu, et suhteliselt tõsiselt suure asja puhul võib liiga rutakas pealetungimine olla ka teistsugune. Kuid kõik, mis toimub Eesti Energias, on ka üldkoosolekul läbi arutatud ja seda laadi ettevalmistustöö on igati asjakohane.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Austatud minister! Minu teine küsimus on seotud välistegevusega. Eesti Energia kavatseb sel aastal osta energiat Vene turult ja põlevkivi Slantsõst. Kas see on nn ühe päeva välistegevus, konjunktuurne, ühe aastaga seotud tegevus või see on strateegiline otsus ja see aasta on esimene samm selle poole? See on üks küsimus. Teine on seotud sellega, kuidas meil areneb Lähis-Ida projekt või elektrijaama ehitusprojekt Gruusias või teistes maailma piirkondades.

Kui tagantpoolt peale hakata, siis Gruusia projektist kuulen ma esimest korda. Aga mis puutub Jordaania projekti, siis ka arengukava märgib seda, et põlevkivitehnoloogia ja selle infobaasi vastu on kasvav huvi – see on fakt. Kas seda kasvavat huvi oleks võimalik Eesti huvides kasutada? Seda tuleks üritada ja seda praegu ka tehakse. Sellega seoses ei ole küsimuse all kindlasti mitte lihtne ost-müük, küsimus on vajaduses seda tehnoloogiat edasi arendada, aga kindlasti ka vaadata, et me üle ei pinguta. Ent seda teatud oskusteavet ja seda tehnoloogiat, kui selle vastu on huvi, ei oleks mitte väga tark ainult enda teada hoida. Projekti täpsemast kulust võib rääkida edaspidi, praegu on jõutud eri etappidesse, mis puudutavad võimalikku õlitööstuse arengut ja ka võimalikku elektrijaama investeeringut.
Te küsisite alguses veel midagi, mis mul ausalt öeldes läks meelest ära. Aga  sellist asja me ei ole ette näinud, et me peame ostma kusagilt väljastpoolt elektrit, seda importima. Pigem vastupidi, meil on ju kolmandatest riikidest imporditava elektri suhtes praegu seaduses piirangud sätestatud. Mitte et meil oleks midagi elektri teatud päritolu vastu, vaid küsimus on selles, et põlevkivielekter või üldse fossiilsete kütuste elekter on võrdlemisi turutundlik või võrdsete tingimuste tundlik.  Kolmandatest riikidest elektri importimisel oleks probleem selles, kuidas tagada aus võistlus mitte ainult Eestis, vaid Balti turul laiemalt. See mõjutab tegelikult vägagi palju meie võimekust ise investeerida ja toimetada.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv, teine küsimus!

Austatud minister! Kõigepealt tänan vastuse eest minu eelmisele küsimusele. Esimest küsimust esitades pidin sõnavääratuse tõttu ütlema arutelul oleva energiamajanduse arengukava asemel elektrimajanduse arengukava. Minu jaoks käivad need kaks arengukava – energiamajanduse arengukava ja elektrimajanduse arengukava – sisuliselt koos ning on üheskoos vaadeldavad ja arutatavad. Kui täna on meie ees energiamajanduse riiklik arengukava, siis millal jõuab siia elektrimajanduse riiklik arengukava?

Elektrimajanduse arengukava on kõigile kättesaadav ja me käsitleme seda teatud laiendatud seletuskirja osana. Siin Riigikogu tasandil on traditsioon olnud, et Riigikogu kinnitab energiamajanduse arengukava, mis on üldine dokument, millest tulenevad mitmed teised arengukavad, sealhulgas elektrimajanduse arengukava, keskkonnakavad, energiasäästuprogramm. Me rääkisime, et tuleb soojamajanduse arengukava, mis võiks meie arvates ka olla valitsuse tasandil. Kui Riigikogu mõtleb ümber, et ka need kavad peaksid tulema siia arutelule, siis me kindlasti seda teeme – selles suhtes kuulame me teie ühtset seisukohta. Praegu on see elektrimajanduse arengukava eelnõu kujul olemas ja kui Riigikogu üldise dokumendi ära kinnitab, siis me viime selle viivitamata valitsusse, kui seal ei ole vaja teha suuri muudatusi.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas, teine küsimus!

Te ütlesite, et te pareerisite sellist rutakust, arvestades auditooriumiga. Justkui oleks auditooriumist keegi väitnud, et aasta-paariga on võimalik oma tuumajaam rajada. Ma usun, et siin saalis kedagi sellist ei ole. Aga väga selgelt võib praegustest tegemistest sõltuda, kas me oma tuumajaama saame rajada kümne aasta pärast või kaheteist aasta pärast. See kaheaastane vahe tuleb mõnevõrra hiljem. Te ütlesite, et osa õigusaktidest tuleb MKM-ist, osa Keskkonnaministeeriumist. Ja ma üldse ei imestaks, et ka Riigikogu soovib nende põhimõtteliste valikute tegemisel seadustes oma sõna sekka öelda. Kas te ikkagi ei leia, et oleks praktiline juba Riigikogu selle koosseisu ajal, mis on koos veel kaks aastat, neid põhimõttelisi arutelusid avama hakata, ja eks siis vaatame, kas jõuame aasta või kahe pärast nende valikuteni või läheb selleks kolm aastat? Ma tunnen huvi just selle arutelu alustamise aja vastu.

Valitsus püsib teie usaldusel, lugupeetud ekstsellentsid Riigikogu liikmed. Kõike, mida te soovite, peame me tegema. Kui see soov tugevneb, siis me seda teeme. Aga ma lihtsalt pean üsna realistlikuks Jaanus Tamkivi võimet öelda, kuhu pannakse tuumajäätmed alalisele hoiule. See oli lihtsalt üks näide.

Palun, kolleeg Jürgen Ligi, teine küsimus!

Sa esitasid viimases lauses, aga ka vahepeal sellise väite, nagu meil ei oleks niisugust projekti nagu IRIS. Aasta 2020 ei ole sugugi kõige varasem tähtaeg tuumajaama puhul, kui kõik läheb selle projektiga detailselt  edasi ja ka jäätmete küsimus on tolle projekti raames lahendatud ilma Jaanus Tamkivita. Kas sul on mingeid muid andmeid?

Anna mulle andeks! Kas sa saad korrata, kuidas selle küsimuse algus oli? Ma ei püüdnud ühte sõna kinni.

IRIS.

Ma saan aru, et selle all mõeldakse seda, et jäätmed viiakse üle ookeani kuhugi tagasi. Ma soovitan teile tutvuda Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri seisukohtadega, mis on selles osas tegelikult võimalik. On selge, et on vaja detailset arutelu. Mis puutub jäätmete veosse kuhugi, siis – olgem realistid!

Palun, kolleeg Kalle Palling!

Hea minister! Te väitsite ühes vastuses, et vajalike õigusaktide väljatöötamiseks läheb aega üsna mitu aastat. Kui ma õigesti märkasin, siis te väitsite, et kolm aastat. Aga tegelikult on Eesti sellega juba kokku puutunud. Eestis asub Paldiskis nimelt üks tuumaobjekt, millega seoses on meil päris palju õigusakte juba olemas – nimelt pool sellest, mis on vajalik, et alustada tuumajaama rajamist. Teatavasti on osa õigusakte võimalik välja töötada juba protsessi käigus. Kas tõesti on siis kolm aastat selleks kõigeks vaja? Me ei taha selle küsimusega üldse kiirustada, aga ma arvan, et äkki peaks nii olulise küsimuse puhul nagu energiavarustuskindlus ja nii olulise objekti puhul nagu Eesti oma tuumajaam ikkagi natuke kiiremini tegutsema.

Ma siiski võtan endale õiguse ja lükkan tagasi süüdistuse venitamises. Kes siis õigupoolest on venitanud energiamajanduse arengukavaga? Aga see selleks. Ma tuginen tegelikult ekspertide ja ka rahvusvahelise kogukonna arvamusele. Ma ei kujuta ette, mis tähendab, et pool õigusaktidest on olemas ja teine pool on puudu. Ma kujutan seda asja ette märksa laiema tegevusena, mis peaks andma väga palju sisulisi vastuseid. Tegemist ei ole lihtsalt seaduse teksti kirjutamisega. Me kuulame nende inimeste nõuandeid, kellel on olnud reaalsed kogemused, olgu nad siis Põhjamaades või laiemalt maailmas. Ma ei nimetaks seda venitamiseks. Ma usun, et me oleme juba piisavalt hästi startinud. Nüüd tuleb koostöös kõigi osapooltega edasi liikuda.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, teine küsimus!

Hea Eesti Energia üldkoosolek! Ma saan aru, et meil on mingisugune reaktori projekt. Ehk Eesti Energia üldkoosolek tutvustab, mis saab IRIS-e reaktori jäätmetest? Kuhu need lähevad, mida nendega edasi tehakse ja mis tähendus on neil maailma jaoks?

Ma arvan, et me võiksime selle küsimuse juurde tulla siis, kui need seadused on paigas. Nende õigusaktide tutvustamise käigus saame arutada ka neid küsimusi. Praegu ei hakka ma kindlasti rääkima kellegi konkreetsest tehnoloogiast või mingi ettevõtte arendamisel olevast projektist – need on liiga varajased küsimused.

Palun, kolleeg Kalle Palling, teine küsimus!

Puht protokolli huvides: mina kindlasti oma küsimuses ei väitnud, et keegi meelega venitab seda protsessi. Ma juhtisin pigem tähelepanu ühele asjaolule, mida kinnitasid ka Eesti Energia juhatuse liikmed, kui nad käisid meil Reformierakonna fraktsioonis oma tulevikuplaane tutvustamas. Nemad ütlesid selgelt, et pool vajalikest õigusaktidest on olemas ja tegelikult kiiremini edasi liikuda on võimalik. Kuid küsimus tuleb selle kohta, kas juba mainitud IRIS-e reaktorile lisaks on teile teadaolevalt mõeldud ka alternatiivide, mõnda teist tüüpi reaktorite peale? Teatavasti on IRIS täiesti uus reaktor, täiesti uus projekt, mille kohta materjale väga palju ei leidu, kui neid internetist otsida või teadjatega suhelda.

See küsimus lipsas mul küll ühest kõrvast sisse, teisest välja. Ma kujutan ette, et ma võiksin teile nüüd reaktoritest rääkida. Ma ei oska praegu jah või ei vastata, sest küsimus oli pikk, lipsas mälust välja. Aga ma kordan veel kord, et on olemas Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur. See on rahvusvaheline organisatsioon, kellel on teatud reeglid. Meil ei ole mõtet täna Riigikogu või valitsuse tasandil arutleda, et kusagil keegi arendab tuumareaktorit. See tundub praegu imeasjana, nii et kui me saame ta siia, siis on kõik probleemid lahendatud. Ma soovitan ikkagi keskenduda järgneva 12–14 aasta keskkonnasäästliku, mõistliku hinnaga energia tagamisele Eesti majandusele, Eesti inimestele. Sellele tasuks keskenduda. Vastasel juhul, kui me ütleme, et me tahame kohe IRIS-e reaktorit, siis ausalt öeldes ma ei taha ühtegi muud näidet laiast ja rikkast maailmast tuua, aga mida iganes on kõike toodud! Me peame ikkagi käituma kultuurriigina ja nii, nagu rahvusvahelised tavad ja reeglid selles suhtes ette näevad.

Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Austatud minister! Ma lugesin teie meeskonna hiigeltöö läbi. Kui kasutada geniaalse Gerodniku sõnu, siis seal on palju kirjeldav-geograafilist. Aga ma ei leidnud ühte tabelit: puiduressursi kui energiaallika kasutamise tabelit. Ja ma ei leidnud sealt ka poliitikat kohaliku kütuse toetamiseks.

Tuleb tabel juurde panna! Aga õige on see, et biomassi kasutamine energeetikas on teema ja sellel tasemel praegu öelda, kui palju sellele panustada, kui palju mitte, kui palju peaks olema arvestatud kodumaise puiduressursiga, kui palju võimaliku imporditava puidu ressursiga, on nagu natuke eraldi ja detailsem teema. Aga kui te võtate tabeli, kus me oleme planeerinud erinevaid tootmisvõimsusi, siis seal on erinevad võimalikud energialiigid arvestatud. Iga küttepuu halgu ei ole me suutnud tabelisse kanda.

Palun, kolleeg Villu Reiljan, teine küsimus!

Hea minister! Ei ole võib-olla tõesti iga halgu vaja sinna kanda, aga ma lihtsalt ütlen teile, et kasutamata on vahest 5–6 miljonit tihumeetrit aastas, mis võib õige poliitika ajamise korral vabalt konkureerida gaasi ja vedelkütustega, mida me väljast ostame. Seetõttu mind natuke üllatab see kerge ülekäimine. Võib-olla te siiski täiendate seda asja, arvestades ka teie metsandusgeeni, mis kusagilt kaugelt teie DNA-sse tulnud on. Asi vääriks vaatamist, see ressurss on palju suurem, kui teile tundub. Väljast ei ole vaja midagi tuua, praegu peaks oma kasutama.

Üldiselt olen ma nõus, et Eesti puiduressurssi annaks tunduvalt paremini kasutada. Mööda Eestit ringi sõites tundub, et me oleme endiselt väga rikkad. Sellega ma olen väga päri! Ma arvan, et me vaatame selle kindlasti läbi, kas me saame selles kavas midagi juurde lisada, kuid taastuvenergia tegevuskavas peaks olema kindlasti ka see temaatika. Kui ma aga vaatan üldisi trende, mis hakkab siin lähiregioonides juhtuma, siis ma väga kindel ei ole, et puidumassi kõigile jagub. Aga see on teine teema, eriti kui me vaatame koostootmisjaamu, nende võimalikke arenguid mitte ainult Eestis, vaid ka meie lähiriikides, kes on sellele vägagi keskendunud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister, ettekande ja küsimustele vastamise eest! Palun nüüd ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Taavi Veskimäe!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon on seda dokumenti väga põhjalikult arutanud. Esimene küsimus, mis selle dokumendiga ka majanduskomisjoni jaoks seondus, oli see (ilmselt ka väga paljude teiste arengukavadega seonduvalt), millised on üldse Riigikogu võimalused arengukavas juba valitsuse poolt kirjapandut mõjutada. Ilmselt mõjutab see väga paljuski eelnõu menetlemise sisukust, sest kui see on dokument, mille puhul on Riigikogul võimalus ainult kas võtta või jätta, siis ta sellisel tasemel süvenemist ei eeldaks või ei nõuaks. Majanduskomisjon käsitles oma istungil seda teemat ja lõi ühe mehhanismi, kuidas Riigikogu liikmetel, fraktsioonidel ja komisjonidel oleks võimalik ka sisuliselt selle dokumendi menetlemisel osaleda. Tõesti, me seda dokumenti kui sellist avada ei saa, aga me saame teha muudatusettepanekuid otsuse eelnõu juurde. Sisuliselt asus majanduskomisjon seisukohale, et põhimõtteliselt võiks sellele dokumendile läheneda selliselt, et kui Riigikogu täiskogu kinnitab selle, siis võiks ta koos kinnitamisega teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku (juhul kui neid ettepanekuid on ja kui, kolleegid, meil siin koos tekib mingeid ideid, kuidas seda dokumenti paremaks teha) viia need otsuse eelnõusse lisatud muudatused arengukavasse sisse. Nagu ma ka varem seda arengukava oodates siin Riigikogu täiskogu istungil olen öelnud, kõik head ideed selle arengukava täiustamiseks on teretulnud ja see mehhanism, kuidas seda dokumenti täiendada, on ka täiesti olemas. Kolleegide nimel majanduskomisjonist võin kinnitada, et meil põhimõtteliselt on valmisolek ja tahe kõiki häid mõtteid, mis sobivad sellesse pikka plaani, ka siia sisse viia.
Ilmselt on üks küsimus, mis väärib siin täiskogu ees äramärkimist, see, et kui me oleme ka viimasel aastal päris palju rääkinud sellest, et Riigikogu peaks oluliselt rohkem tegelema strateegiliste arengudokumentide menetlemisega, siis energiamajanduse riiklik arengukava on kindlasti üks selliseid võtmedokumente, arvestades juba kas või selle investeeringu mahtu, mis on siin välja toodud, ca 30 miljardit krooni 20 aasta jooksul. See on üsna arvestatav summa ka näiteks Eesti sisemajanduse kogutoodangut arvestades. See tähendab seda, et kui me tahame, et sellised strateegilised arengukavad oleksid ka Riigikogu tööinstrument, mitte ainult valitsuse tööinstrument, siis me peame mõtlema sellele, kuidas Riigikogu kodu- ja töökorda selliselt muuta, et ikkagi oleks alatistel komisjonidel, fraktsioonidel ja Riigikogu liikmetel võimalik nendele strateegilistele dokumentidele sisuliselt ligi pääseda. Ilma selleta ei ole sellel tööl mõtet ja ilma selleta kujuneb ilmselt ka see deklaratsioon, et me tegeleme siin strateegilise planeerimisega, strateegiliste arengukavade sisulise menetlemisega ja selle kaudu riigi pikemaajalise visiooni kujundamisega, üsna sisutühjaks. Aga praegu me oleme ühe mehhanismi leidnud, see toimub otsuse eelnõu täiendamise teel, sel teel, et me teeme Vabariigi Valitsusele vajaduse korral ettepanekuid. Ma arvan, et iseenesest arutelukohti siin dokumendis on.
Dokument on hea. Me algatajatega komisjonis rääkisime ja algatajad on seda meelt, et nii nagu iga strateegiline dokument on see elav dokument. Ja nii nagu see poolteise aasta jooksul eri foorumite kaudu Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel on siia saali jõudnud, täpselt samamoodi peaks ta ka edasi minema. Siis, kui see dokument esitati Riigikogule või Vabariigi Valitsusele, oli meil üks teadmine. Juba mitmes punktis on täna meie teadmised pikaajalise elu kavandamisel energeetikamajanduses oluliselt täienenud.
Et kõike seda välja vedada, on majanduskomisjon enne esimest lugemist teinud viis sisulist arutelu koos huvipooltega. On kohtutud nii Konkurentsiameti kui ka põhivõrgu inimestega, on kohtutud tarbijakaitsega tegelevate inimestega. On räägitud turust ja tarbijate võimalustest nii täna kui ka tulevikus saada mõistliku hinnaga nii sooja, elektrit kui ka gaasi. On kohtutud alternatiivsete ehk taastuvate energiakandjate põhiselt elektrit ja sooja genereerivate huvipooltega, s.t nii tuule‑ kui ka kombineeritud ehk kombijaamade esindajatega. See töö on olnud päris pikk ja põhjalik.
Ma tahan, kolleegid, lihtsalt markeerida teile mõtlemiseks nende protokollide põhiselt, mis on nende kohtumiste põhjal sellised mõttekohad, kus eri osapooltel ei ole ühtset seisukohta või kindlust, kuidas täpselt edasi minna. On olemas selline kindel suund – 2020, aga milline on see konkreetne tegevus, selles veel lõplikku kindlust ei ole.
Esiteks, kõigi nende kohtumiste läbiv teema oli muidugi turu ja turu toimimisega seonduv ehk see, kuidas sisuliselt tekitada konkurentsi, seda nii kaugkütte, elektri kui ka soojamajanduse puhul. Siin on üks pool kindlasti n‑ö loomulike monopolide ja võimalike loomulike monopolide tükeldamine. Arengukavas on ka sees, et aastaks 2010 tuleks Eesti Energiast põhivõrk kui tururegulaator välja tõsta. On ilmselt kõigi turuosaliste, aga ma arvan, et ka riigi huvi, et see nii juhtuks, et tõesti see saaks teoks, hoolimata nendest kahtlustest, mida me ka jätkuvalt kuuleme, et võib-olla teatud Eesti Energia finantskohustuste, võlakirjade põhiselt ei ole seda mõistlik praegu teha. Ma arvan, et need asjad tuleb ära lahendada. See oli ka turuosaliste ühine arusaam, et need asjad tuleb lahendada ära selliselt, et seda oleks võimalik teha. Siiski oli üsna palju seda kriitikat, et Eesti Energia kui praegu ka põhivõrgu omanik kasutab oma omandi struktuuri ära selleks, et muuta teiste tootjate turule pääs keerulisemaks. See ei ole lähenemine, mis peaks olema riigile vastuvõetav.
Tõusetus ka turu avamisega seotud teema. 35% turgu on justkui formaalselt avatud, sisuliselt mitte.
Teine väga oluline märksõna, mis eelkõige põhivõrgu poolt üles tõsteti, oli ühenduste küsimus, see, et meil oleks tingimustes, kus ka meie enda investeeringud võivad venida, piisavas mahus ühendusi, vähemalt näiteks 1000 megavatti koos Estlink 2‑ga, et varustuskindlus ka tulevikus tagada, et tõesti ühenduste pool oleks üheselt korras.
Peale elektri olid kõne all ka gaas ja kaugküte. Me teame kõik, et hinnad on sisendite hindade muutuse tõttu üsna paindlikud ülespoole liikumise suhtes, aga mitte nii paindlikud allapoole liikumise suhtes, kui sisendite hinnad muutuvad. Kuidas loomulikke monopole ohjeldada, et tarbijad ei maksaks tootjatele või toodet vahendavatele ettevõtetele liigset kasumit kinni? Ilmselt siin juba maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muudatuse kaudu tuleb majanduskomisjonist lähiajal teie ette üks hinnaregulatsioon, kuidas teha gaasi hind ja selle kujundamine läbipaistvamaks ning sisuliselt määrata marginaal, mis võiks justkui ka tarbija jaoks maagaasi pikas vaates odavamaks teha.
Kindlasti on põlevkivi kõrval olulised kõigi teiste energiakandjate bilanssi toomisega seonduvad küsimused. Kui praegu on põhivõrgule esitatud umbes 4400 megavati ulatuses taotlusi tuulikute lülitamiseks bilanssi, siis kus on see reaalne piir, kust tuleb tegelikult kogu süsteemi jaoks n-ö n – 1 loogika ehk kust tuleb kogu see backup või n-ö elektri genereerimise tagavaravõimekus? Kes sellesse peab investeerima? Kas sellesse peab investeerima põhivõrk või näiteks need, kes pakuvad bilanssi vastavaid võimsusi? Loomulikult, kui ka sellesama arengukava keskkonnamõju hinnangu põhiselt on pakutud välja n‑ö üks minimaalse täiskuluga variant, siis selleks, et katta Eesti elektrivajadus ka tippkoormuse ajal, on vaja umbes 30 miljardit krooni investeeringuid. Kas  keegi on reaalselt valmis hakkama nendesse elektri genereerimise võimsustesse investeerima? Siin on ilmselt küsimus, mida majanduskomisjon ka arutas ja millele minister andis ühese vastuse algataja poole pealt, et meil peavad endal Eestis olema võimsused tagavaravõimsustena olemas.
Majanduskomisjon arutas seda teemat koos turuosalistega. Loomulikult, mingit kindlat seisukohta ei ole. Küsimus on selles, et kui me investeerime näiteks põlevkivisse ja põlevkivi tootmisesse, kes siis avatud turu tingimustes selle investeeringu kinni maksab, arvestades, et ilmselt ka Põhjamaades jääb võimsusi pigem üle. Seda eriti praeguses majanduskriisis, mis võib sealgi majandusstruktuuri muuta. Kuidas arvestada seal tehtud investeeringuid tingimustes, kus näiteks uued rajatavad plokid suurema osa ajast ei ole turupõhise hinnaga võrku lülitatud? Kui see investeering läheb kuidagi hinda sisse või riik maksab selle riigiabi kaudu kinni, kas see on pikas vaates ikkagi mõistlik? Seesama omatootmise ja impordi küsimus on kindlasti üks oluline küsimus, mida tuleb veel edasi arutada.
Probleeme nendesamade kateldega seoses, mis eelkõige koostootjad tõstatasid majanduskomisjoniga kohtudes, on muidugi eelnevalt ministrile küsimusi esitades veidi lahatud. See on kogu see taastuvenergia ja biokütuste pool. Siin on küsimus, kas ikkagi tõsta sedasama rohelise energia dotatsiooni tootmisseadmete puhul üle 100 megavati, kas see on otstarbekas. See on eelkõige seotud just puiduhakke võimaliku kasutamisega Narva kateldes. Kas see peaks olema rohelise energia dotatsiooniga kaetud? Paljud kolleegid küsisid ka majanduskomisjonis, et kui praegu eelkõige tuulikud sisuliselt dotatsioonipõhise energia ekspordivad turuhinnaga Eestist välja, kas sisuliselt peaks Eesti maksumaksja sellele peale maksma, eriti tingimustes, kus taotlusi võimsuste installeerimiseks on esitatud 4400 megavati ulatuses. Pakkumist selliste võimsuste installeerimiseks on oluliselt rohkem, kui tegelikult bilanss suudab vastu võtta, meie prognoositav võimsusevajadus aastal 2016 on üldse ainult 1800 megavatti. Võib-olla see asi toetuks hoopis ainult turupõhisele loogikale ja me ei peakski midagi peale maksma.
Kindlasti olid jutuks küsimused, mis seonduvad keskkonnaga. On ju ka valitsusel laua peal seesama keskkonnatasude edasine kontseptsioon. Mis ikkagi saab, kui me võtame energeetika arengukava, kõigist nendest veetasudest, välisõhuheitmetasudest, jäätmete ladestamisest? Üks väga konkreetne küsimus, mida on ka majanduskomisjonis küsitud, on seesama põlevkivituha ladestamise küsimus, mis on vaja juba sel aastal ära lahendada.
Nii et neid küsimusi on, mida majanduskomisjon selle arengukavaga, mis on hästi koostatud, kaasnevalt siiski nägi või mis on jätkuvalt laua peal või mis on jätkuvalt turuosalistele ja ilmselt väga paljudele teistelegi segased. Mis tegelikult saab: kust meie elekter tuleb? Jah, eelkõige: kust tuleb elekter? Riigikogul ja meil kõigil on ilmselt piisavalt põhjust ja piisavalt võimalusi anda oma panus selle dokumendi selgemaks tegemisse ning lahenduste leidmisse ja valikute tegemisse siin Riigikogus. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Veskimägi! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Esimesena palun kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Võtsin siia kaasa ühe teise olulise dokumendi, mis on selle arengukava üks oluline osa, nimelt keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. See on hea, et me siin arutame moel või teisel selle üle, kuidas paistab sellest kavast välja see, kuidas me varsti hakkame tuumajaama rajama. Kuid kui te vaatate keskkonnamõju strateegilist hinnangut, mida te loodetavasti juba teinud olete, siis te näete, et kõigist arengukavas kaalutud stsenaariumidest on tuumaenergiavaba stsenaarium Eesti jaoks kõige paljulubavam, kõige selgem ja kõige kliimasõbralikum. Selle kohta toon ka näite. 1200‑megavatise tuumajaama rajamisel hakkaks alates aastast 2025 süsihappegaasi emissioon mitte vähenema, vaid, vastupidi, kasvama.
Tegelikult on see esimene kord, kui sellise kava tegemisel on peetud väga palju sisukaid koosolekuid ja tehtud ka küllaltki kompetentne keskkonnamõju strateegiline hinnang. See hinnang on tegelikult suurema väärtusega kui see kava ise, näidates väga selgelt probleeme ja võimalusi, mis meil ees on, näidates ka ära sellesama kava selged nõrgad kohad. Selles mõttes ei kujuta ma küll väga hästi ette, millisel moel saaks seda kava väikeste täiendustega parandada, aga igal juhul kõikidest nendest analüüsidest lähtub üks: kõik need kavad, mis tänasel päeval on eri variantidena selles energeetika arengukavas sees, suurendavad meie energiatarbimist, nii nagu ei aita ka tuumajaam mitte ühelgi moel süsihappegaasiheitmete märkimisväärsele vähendamisele kaasa. Selle tõttu julgen väita, et need kavad ei ole küll need, mis läheksid kokku Euroopa Liidu üldiste suundumustega. Arvestame, et energiaturg on täpselt samasugune turg nagu mis iganes muude kaupade turud. Me peame orienteeruma siiski sellele, milliseks kujuneb üldine energiaturusituatsioon Euroopa Liidus, ja peame harjutama ennast energiaturu ja elektrienergiaturu puhul vaba turu reeglitega.
Nüüd mõningast kriitikat. Küllaltki ebaselgelt on kirjeldatud maasoojuse ja päikeseenergia kasutamise osakaalu nendessamades arengukava eri stsenaariumides. Nagu Toomas Trapido juba mainis, on kava sisu tegelikult kolmetine: soojust, elektrienergiat ja transporti puudutav. Korrektselt öeldes tegelikult neljatine, sest ta puudutab ka energia kokkuhoidu. Energia kokkuhoiu elemendid on selles arengukavas küllaltki pinnapealselt ja tagasihoidlikult kajastatud. Seda kõige suuremat võimalust kavandada küllaltki selgelt energiakasutuse plaani järgmiseks paarikümneks aastaks, mida selline strateegiline kava iseenesest sisaldada võiks, ei ole kasutatud. Võib tõesti öelda, nagu ka minister mainis, et märksõnade tasemel on olulised teemad selles arengukavas kirjeldatud, kuid märksõnade tasemele see kahjuks ka jääb, see piirdub märksõnade mainimisega, mis viitab ühel või teisel moel erinevate Euroopa Liidu direktiivide ja muude suundumuste peale.
Nüüd sellest, mida ka kolleeg Veskimägi mainis, ehk turu avamisest, elektriturust kui sellisest. Tänasel päeval, nii kurb kui see ei ole, jääb mulle selline mulje, et turgu elektrivaldkonnas kardetakse nagu tuld. Seda kardetakse tõepoolest, arvatakse, et riiklik regulatsioon annab energiasektoris mingisugust positiivset tulemust, et riiklikult allareguleeritud hinnad, milles ei sisaldu energiatootmise n‑ö ühiskonna peale jäetud kulud, ja elektri jätkuv odavana hoidmine parandab mingil moel majandussituatsiooni. Ei paranda. Meil on olemas küllaltki selge kaasus selle kohta, et elektrituruseaduse turgu välistav sõnastus ja teistpidi just nagu selle aasta 1. jaanuarist lubatud turu avamine 35% ulatuses olid sedavõrd vastuolus, et Eestist lahkus selline energiaturuettevõte või turuplats nagu NordPool, mis oli siin 2007. aasta sügisest. Ta lahkus selle tõttu, et ta ei näe mitte mingisugust perspektiivi siin elektrikaubandusega tegelda. Kui me ei hakka ennast võimalikult varakult elektrikaubanduse ühisturu reeglitega harjutama, siis paraku ei ole meil tulevikus mingit lootust.
Väga oluline komponent on transport. Me oleme situatsioonis, kus me teame, et Suurbritannia valitsus plaanib märkimisväärselt panustada sellesse, et planeerida ja välja töötada elektrisõidukite laadimisvõrgustikku ja selleks vajalikku infrastruktuuri. Me teame, et autotööstused plaanivad küllaltki selgelt kas valdavalt elektriliste hübriidsõidukite või täielikult laetavate elektrisõidukite masstootmise alustamist järgmise 5–7 aasta jooksul. See on teada. Samas, seda transpordikomponenti selles arengukavas ei sisaldu ega ole seda ka kaalutud, mis on mõnevõrra kummaline. Me teame, et kümne aastaga on Eestis rajatud maksimaalselt 60–70 megavati ulatuses tuuleparke või üksikuid tuulikuid ja nendesse investeeritud. Me võiksime ilma eriliste probleemideta suurendada selle umbes kümnekordseks. Võib-olla veel suuremaks, kui me suudame välja mõelda sobilikud salvestusvõimalused, stabiliseerimisvõimalused. Tuulikute stabiliseerimine ei tähenda kindlasti mitte ainult seda, et me peame kasutama gaasiturbiine. See on müüt, mida levitatakse nagu seda müüti, et hunt sõi vanaema ära ja jahimehed päästsid vanaema hundi kõhust. See on selline küllaltki piiratud, tehnoloogiliselt ühekülgne käsitlus, mida me näeme väga sageli. Nüüd ongi küsimus, miks me ei näe arengukavas neid toetusmehhanisme, mis annaksid tõepoolest mitmekesise ja tehnoloogiliselt pädeva pildi energiamajandusest. Meil on juba Eestis olukord, kus iga eestlane tarbib 45–50 megavatt-tunni ulatuses kütuseid ja primaarenergiat aastas, kui keskmistada üle riigi. See on üüratult suur. Tegelikult, Euroopa Liidu kavade kontekstis peaksime me tulema 2020. aastaks toime oluliselt väiksemate kuludega, st tehnoloogilisi uuendusi just nimelt säästu ja tõhusamate asjade, tehnika ja vahendite kaudu. Seda ei ole siin kusagil näha.
Selle tõttu ei jaga mina optimismi selles osas, et väikeste parandustega on võimalik seda arengukava parandada, seda enam, et ka keskkonnamõju strateegiline hinnang näitab väga selgelt, et need saavutused on tagasihoidlikud. Töömeetod ise on õnnestunud. Ma arvan, et seda töömeetodit on tulevikus põhjust korrastada. Selle tõttu teeb meie fraktsioon ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja sama meetodit kasutades ilmselt teha lähiajal juba veidi parem, läbimõeldum ja tehnoloogiliselt adekvaatsem energiamajanduse arengukava. Aitäh!

Suur tänu! Palun kõnepulti kolleeg Urmas Klaasi Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Proua juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Austatud minister! Kuulates siin kolleegide sõnavõttusid, tuleb paratamatult öelda, et me peame vahet tegema erinevatel dokumentidel, sellel, millise üldistusastmega nad on, millist sisu nad kannavad, kas tegemist on strateegiliste ja üsna suure üldistusjõuga dokumentidega või on tegemist konkreetsete õigusaktidega, mis üht või teist eluvaldkonda reguleerivad. Kahtlemata, esimesed loovad laiema raamistiku ning teised konkretiseerivad. Selles mõttes olen ma kolleeg Lembit Kaljuveega täiesti ühel nõul, et ka meie tahaksime seda ja töötame kindlasti selle nimel kaasa, et konkreetsemad õigusaktid, mis seda arengukava sisuga täidavad ja aitavad rakendada, jõuaksid parlamendi ette. "Meie" all pean ma silmas nii Reformierakonna fraktsiooni kui kahtlemata ka häid kolleege majanduskomisjonist, ennast sealhulgas.
Ma pean ka seda täpsustama, et, jah, me oleme majanduskomisjonis kahtlemata põhjalikult töötanud selle arengukavaga ning tellinud Riigikogu ... Võib-olla härra Sibul aitab, kuidas selle uue osakonna nimi on, mis ühendab endas nii MSI‑d kui ka juriidilist osakonda, ühesõnaga, sellelt uuelt moodustiselt me tellisime analüüsi, mil määral saab komisjon vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele arengukavasse sügavalt sisse minna. See teema oli tõepoolest arutelul. Nii ühes kui ka teises kohas tahaks mõnda punkti täpsustada ja võib-olla rohkem lahti rääkida. Aga selge on see, et praegu ei ole see meil võimalik, see on kindlasti kodu‑ ja töökorra seaduse teema. Majanduskomisjon ei ole oma otsust langetanud selle kohta, et me Riigikogu otsuses peaksime kirjutama valitsusele ühe või teise punkti ette. Sellist otsust meil ei ole.
Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 koostamist alustati 2008. aasta jaanuaris. Väga positiivne on see, et seda tööd on tehtud üsna suurt auditooriumi kaasates. Nimelt toimus ju mitmeid energiafoorumeid ning kõigil huvilistel oli võimalik oma sõna sekka öelda. Loomulikult, energeetika on selline teema, mis läheb kõigile inimestele korda, algab ta riigi julgeolekust ja lõpeb inimeste toimetulekuga. Seetõttu Reformierakonna fraktsioon kiidab, tõsiselt kiidab arengukava ettevalmistamise tööd. See on olnud tubli. Majanduskomisjon on enne arengukava toomist täiskogu ette korraldanud mitmeid nõupidamisi, nagu ka kolleeg Taavi Veskimägi välja tõi. Peab ütlema, et igalt poolt on kõlanud, et arengukava peetakse üldiselt õnnestunuks.
Juhin tähelepanu mõningatele olulisematele uutele seisukohtadele, mida meie meelest on oluline selles arengukavas tähele panna. Esiteks, me peame toetust väärivaks senisest selgemat tõdemust, et Eesti energiaturvalisuse aluseks on tihe koostöö sõbralike naaberriikidega. Tahame seetõttu rõhutada, kui vajalik on ühendada Eesti energiavõrgud Põhjala ning Kesk-Euroopa energiavõrkudega, konkreetsemalt, lühivaates Estlink 2 ja teised ühendused, et meie n‑ö energiasaarekesed Euroopa Liidu sees oleksid Euroopa Liidu ühtsesse süsteemi integreeritud.
Mul läks alguses meelest küsida lisaaega.

Ei, enam ei saa.

Pidin hakkama siin õiendama, aga läks meelest ära.
Tuumajaama kohta siis võib-olla mõni sõna, range esimehe kiuste. Me peame oluliseks seda, et, tõepoolest, siin on välja toodud võimalus ja vajadus seaduste korrastamiseks. Kindlasti on tuumajaam energiajulgeoleku ja taskukohase energia seisukohalt väga oluline. Me peame oluliseks rõhutada, et me peaksime edasi liikuma siiski tempokalt ning juba ette võetud ettevalmistustöid edasi viies. Kui praegu on kiiresti areneva tehnoloogia abil võimalik seda teha, siis tuleb tuumajaama projektiga edasi minna, sest ma arvan, et avatud turu tingimustes tasub see investeering ennast kindlasti peatselt ära.
Lugege mu koduleheküljelt palun edasi!

Aitäh, kolleeg Urmas Klaas! Palun järgmisena kõnepulti kolleeg Lembit Kaljuvee Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Head kolleegid ja hea minister! Kuna ma räägin Keskerakonna fraktsiooni nimel, siis tahan öelda, et Keskerakond on viimase aasta jooksul oma volikogudel kaks korda väga tõsiselt peatunud energeetikaküsimustel ja on vastavasisulised otsused vastu võtnud. Kui me vaatame meie otsuseid ja vaatame seda arengukava, siis on siin väga palju kattuvat, ei tea, kes kelle pealt maha kirjutanud on. Aga ma arvan, et siin on palju koostööd olnud nii teadlaste kui ka praktikutega.
Nüüd sellest arengukavast. Kordan, et see on päris sisukas dokument, seda on palju kiidetud. Ma arvan, et Einari Kiseli juhtimisel tehti tõesti aasta jooksul päris tõsist tööd ja võeti need tarkused, mis meil aastakümnete jooksul energeetika kohta on kogunenud, kokku ja pandi sellesse kavasse kirja.
Kaheksa minutit on ju nii lühike aeg, energeetikateemadel oleksin ma nõus ja valmis palju pikemalt rääkima. Aga räägin märksõnadest. Plusspoole pealt ütlen seda, et, tõesti, ta on laiapõhjaline, annab rohelistele võimaluse tegutseda, põlevkivienergeetikal on oma osa, aatomimehed andku minna jne. Arengukava põhimõtteliselt seda võimaldab ja strateegilise dokumendina on ta omal kohal.
Võib-olla kõige tähtsam on, et Eesti on selgelt välja öelnud, et ta tahab oma tippkoormused ise toota, mis on ääretult tähtis. Me tahame, et seda võimsust, mida me siin Eestimaa peal tarbime jaanuaris, kui on –30 kraadi külma, oleks meil endal võimalik toota.
Kolmas asi on see, et meie arvates on energiapoliitika administreerimine, energeetika igapäevane juhtimine ja suunamine natuke valel või lonkaval alusel. Nähakse ette agentuuri loomine ja ma arvan, et on hea, et see agentuur tuleb. Siis saab võib-olla poliitika selgemaks ja rakendusmomendid saavad paremini reguleeritud.
Nüüd sellest, mis jääb nagu hinge peale, kus jäävad küsimärgid õhku. Üks asi on Euroopa. Me ei saa vaadata selle arengukava puhul ennast väljaspool Euroopat. Kui me vaatame, mis Euroopas toimub, siis Euroopas toimub tegelikult samasugune paigalmarss nagu meil endil. Kui me räägime turu avamisest, siis meil täna ei ole turgu avada, meil on ainult üks 200‑megavatine pisikene kaablijupikene ja räägime sellest, et peaks Poolasse tegema, sellest räägime neli aastat, räägime Estlink‑2‑st jne. Turgu ei saa me avada, sest ei saa avada turgu, kui ei ole ühendusi. Ühendus on meil Venemaaga olemas, aga sealt me ei taha ju osta. See on mureküsimus ja me peame tõesti selles osas väga tõsiselt just rakendusasja vaatama.
Tahan veel rääkida sellest, et 17. aprillil oli Jõhvis põlevkivienergeetika konverents, mille korraldas tehnikaülikool. Seal olid väga sisukad ettekanded. Aga seal jäi õhku üks küsimus. Ma küsisin väga tuntud energeetikaprofessorilt Reinsalult, temalt kui praktikas kaua töötanud ja ülikoolis teaduskonda juhtinud inimeselt, et kui me kuulame neid sisukaid ettekandeid (tõesti sisukad ettekanded olid nii Eesti Energialt, teadlastelt kui ka eraettevõtjatelt), siis miks on nii, et kui räägib riigiettevõtte esindaja, kas Eesti Energia või tema tütarettevõtte esindaja, siis ta räägib, et homme hakkame tegema, nüüd me oleme valmis, meil on vägev power ja nüüd läheb lahti, aga seda juttu me kuuleme neli aastat, kui aga tuleb eraettevõtte VKG või Kiviõli mees pulti, siis ta näitab pilte, kuidas tehas kerkib, kuidas kaevandust avatakse, kuidas asi käib ja kuidas arendatakse edasi. Miks see nii on? Ma arvan, et need rakenduskavad ei lähe korralikult käima ja neid ei saa reaalselt vastu võetud, kui me sellele asjale tähelepanu ei pööra. On mehed, kes tahavad hirmsasti teha homme ja on selleks valmis, aga rohkem tuge tuleks anda nendele, kes täna teevad. See on meie seisukoht. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Ma palun kõnepulti kolleeg Taavi Veskimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Hea juhataja! Loodetavasti ei kuluta ma seda kaheksat minutit ära, aga ma paari asja tahan Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel üle korrata.
Esiteks seondub kogu energiamajanduse võti, olgu selleks energiaks siis gaas, elekter või soojus, ikkagi turuga. Riigil poliitika peaks seisnema pidevas võitluses monopolidega, monopolide ohjeldamisega. Energeetikas on monopolid üsna loomulik osa ning seepärast on regulaatori järelevalve tugevdamine ja sõltumatus igati tarbijate huvides, olgu need siis kodutarbijad või ettevõtted.
Teine asi seondub sellega, et me peame endale aru andma, et Eesti energiapoliitika on väga paljuski Euroopa energiapoliitika ja Euroopa energiapoliitika on väga paljuski kliimamuutustega võitlemise poliitika. Ega Euroopas energeetikaga, just teatud võimsuste loomise ja teatud energia genereerimisega ei tegelda. Kui vaadata teist strateegilist energiaülevaadet, mis keskendub Euroopa Liidu energiajulgeolekule, siis meie õnneks on energiajulgeoleku dimensioon Euroopas tõusetunud ja tõesti on komisjon ka Balti ühenduste plaani pakkunud. Nagu minister ütles, ka selle raames koos käiv kõrgetasemeline ametnike töörühm võiks olla üks reaalne võimalus meie jaoks ja võib-olla ka väljund selleks, et isoleeritud positsioonist, eelkõige elektrituru osas, välja liikuda. Me peame endale üheks oluliseks prioriteediks seadma just selle, mida energeetikas suudetud teha võib-olla isegi paremini kui üheski teises eluvaldkonnas. Sisuliselt on suudetud oma huvid Euroopa tasandil nähtavaks- kuuldavaks teha ja neid ka kaitsta. Ma pean eelkõige silmas kolmandate riikide klauslit detsembris heaks kiidetud kliimapaketis ehk seda, et kolmandate riikide energia, elekter ei tuleks Euroopa turule keskkonnadumpinguga. Selle tööga tuleb minna edasi, et tekiks ka konkreetne rakendusmehhanism, et me tagaksime võrdse konkurentsi nii liikmesriikide kui ka mitteliikmesriikide osas. Ma arvan, et see on oluline. Kui me räägime siin investeeringutest ka oma elektrisüsteemi, siis see pole võimalik ilma kindluseta, et kolmandatest riikidest ei tuleks turule keskkonnadumpinguga elekter. See võimaldab sisuliselt investeeringuid teha. Kui see tingimus ei ole täidetud, siis meie enda uued investeeringud ei pääse mingilgi kujul turule. Sisuliselt on see Euroopa ühtne energiapoliitika ja sellega haakuv meie poliitika, mille ambitsioon võiks mingites päris olulistes osades olla ka Euroopa enda poliitika mõjutada.
Kuidas leida tasakaal varustuskindluse, majanduslikkuse ja keskkonnaaspekti vahel? Iseenesest tagaks ka väljatoodud keskkonnamõju hinnang, see allikate struktuur, mis seal n‑ö ideaalsena või kõige väiksema täiskulu variandina on välja toodud, päris hea tasakaalu.
Küsimus minu jaoks, aga ka Isamaa ja Res Publica Liidu jaoks on eelkõige väga paljuski gaasivarustusega seonduv. Võib-olla üks asi, mida selles arengukavas peaks ikkagi oluliselt rõhutama, on see, et me kindlasti ei tohi leppida sellega, et meil on gaasiühendused ainult Venemaaga, et meil on monopoolne gaasitarnija. Me peaksime kindlasti ka gaasi osas tegema maksimaalse pingutuse, et tekiks turg. Kas siis jaotusvõrgust põhivõrgu eristamise kaudu või selle kaudu, et soosime Balti mere basseini vedelgaasi impordi terminali rajamist ja tekiks seesama Baltic Connector. Nii tekiks meil loodetavalt üsna lähiajal lisaks 1000 megavatile elektriühendustele ka sisuliselt gaasiühendus ja me suudaksime välja ka gaasi puhul isoleeritud positsioonist välja tulla. See annaks meile strateegiliselt, julgeolekupoliitiliselt kindlasti väga tugeva jalgealuse. Kui me elektri puhul rääkinud Eesti-Soome võimsusest ja lingist, siis samamoodi on märksõnad, millega tuleb tegelda, ka Leedu ja Poola link ehk sisuliselt sageduse muutmine, enda lahtihaakimine Vene elektriturust.
Kindlasti on selle arengukava puhul võti see, et arengukava strateegiline plaan annab mingid suunad. Aga milline on rakenduse pool? Milline hakkab olema elektrituruseadus, seda nii turu avamise kui ka väga paljude muude konkreetsete asjade osas? Kindlasti me ootame, et needsamad seadusmuudatused oleks juba sügisistungjärgu ajal meie laua peal. Ilmselt on see hea raam, millega edasi töötada, aga konkreetsust saab veel hulga lisada. Kõik need eri seadused alates elektrituruseadusest ja lõpetades maagaasiseaduse ja kaugkütteseadusega peaksid olema need instrumendid, millega implementeerida konkreetselt selle strateegilise arengukava elluviimine. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Veskimägi! Palun kõnepulti kolleeg Jüri Tamme Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kolleegid! Energeetikateema on selline, et ükspuha mis hetkel leidub mõtteid ja sõnu, mida lisada.
Kõigepealt soovin ma veel kord pöörduda kõikide nende poole, kes arvavad, et arengukavad ei ole vajalikud ning nende väljatöötamine on raisatud aeg. Jah, tõsi see on, siin saalis on alati leidunud neid, kes oma pessimismi põhjendavad halbade kogemustega möödunud aegadest. Tegelikult on see jama jutt. Parlamendil on ja on olnud piisavalt palju võimalusi arengukavades toodut jälgida ning ka kujundada, peab ainult tahtma. Seda kinnitas ka Taavi Veskimägi, kui mainis, kui sisuliselt on tegelikult kogu protsess meil komisjoni tasemel toimunud. Sotsiaaldemokraadid on järjekindlalt soovinud tugevdada Riigikogu võimekust strateegiliste küsimuste menetlemiseks, soovides luua näiteks ka tulevikukomisjoni, kuid nähtavasti pole aeg veel küps. Igal juhul meie oma jonni ei jäta.
Rääkides energiamajanduse arengukavast kui protsessist, peab tunnistama, et see on olnud Eesti mõistes eeskujulik ehk menetlemine on olnud piisavalt pikk, avalik ja perspektiivile orienteeritud. Kindlasti pean tähelepanuväärseks saavutuseks ka seda, et loodetavasti on nüüd kõikideni jõudnud arusaam, et tegu on visiooniga, valikute spektriga, millest lähtuvalt õigeid tegevusi õiges tempos ja mahus planeerida. Ausalt öeldes tundub mulle mõnikord veider selliseid asju korrata, kuid midagi pole teha, kui vaja, siis vaja. Teie ees olev dokument ei otsusta näiteks tuumajaama sündi, vaid loob eelduse vajaduse korral sellist valikut teha. Otse loomulikult võib igal hetkel pärida, kas kõik kavandatud investeeringud ja kulutused on alanud majanduskriisi ajal realistlikud, või seda, miks on riigi omanikupoliitika maagaasi ja soojamajanduse osas olematu ning kas selle mainimata jätmine tähendab riigi loobumist selles sektoris tegutsemisest. Võin väita, et sotsiaaldemokraatide seisukohalt ei ole see päris tark tegu, kuid vaatame, mida elu toob. Igal juhul püüame meie lähtuda araabia tarkusest, et kui kivi ei jõua tõsta, siis peab seda suudlema. Kuidas seda mõista? Näiteks energiatootmise tehnoloogiate arendamiseks on järgmisel kümnel aastal kavas kulutada ligi kuus miljardit krooni, kuid küsin, mida Eesti ühiskond selle eest vastu saab. Parema energiajulgeoleku, väga hea, kuid kas selle osaks on ka tavakliendile vastuvõetav hind? Vastus on, et loodame ja usume.
Peab märkima, et arengukavale lisatud erinevaid analüüse võrreldes näib, et jätkuvalt ei täideta 10%‑lise tootmisvaru olemasolu nõuet ning tulevikus on tootmisvaru edasine vähenemine vägagi tõenäoline. Keda uskuda? Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium väidab ühte, põhivõrgu raport teist.
Edasi, kindlasti on tähelepanu ja austust vääriv, et energiasäästule on arengukavas pööratud suurt tähelepanu. Meetmete osas oleksin mina isiklikult nõudlikum, täpsemalt öeldes, põhjalikum. Ma arvan, täpsemini väljendades, et regulaarset jälgimist vajaks keskkonnamaksude ja energiamajanduse seos. Miks ma seda rõhutan? Tulenevalt näiteks Austraalia hiljutisest käitumisest, kes majanduse konkurentsivõime nimel lükkas edasi mõned olulised keskkonnaalased meetmed. Ma ei tea, kuidas teil, kuid minul tekib paratamatult analoogne küsimus ka Euroopa Liidu ja Eesti kontekstis. Kus on see nähtamatu piir hetke ja pikaajalise konkurentsivõime mõistes, pragmaatilise ja eetilise vahel? Arengukavast me vastuse vaevalt leiame, kuid küsida, kas meil on valikuid, võib alati, isegi peab. Valikud, jah, on alati olemas. Kas meil on ka võimalused? Võimalusi peame ise looma. Selle mõttearenduse jätkuks on kõige parem näide tuumajaamatemaatika, alates seaduste ettevalmistamisest ja lõpetades valikute tegemisega, mida me tegelikult tahame ja mida vajame.
Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et energiamajanduse arengukava on osa innovaatiliseks pürgivast Eestist ning oluliseks mootoriks nii majanduse kui ka teaduse arenguks.
Lõpetuseks: sotsiaaldemokraadid toetavad arengukava kinnitamist, kuid peavad vajalikuks üle vaadata ka alamastme arengukavad, mis annaksid võimaluse terviku tekkeks. Seda soovi ja vajadust kinnitas oma kõnes ka majandusminister Juhan Parts. Seega on palju tehtud, kuid suurem osa veel ees. Jõudu meile kõigile! Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Jüri Tamm! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Majanduskomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 443 esimene lugemine lõpetada, kuid lugupeetud roheliste fraktsioon on teinud ettepaneku Riigikogu otsuse "Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 kinnitamine" eelnõu 443 esimesel lugemisel tagasi lükata. Meil tuleb see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepaneku Riigikogu otsuse "Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 kinnitamine" eelnõu 443 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 5 Riigikogu liiget, vastu oli 59, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Määran eelnõu 443 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 20. mai kell 12. Eelnõu 443 esimene lugemine on lõpetatud.

Lähme edasi järgmise päevakorrapunktiga. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Ivari Padari!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Teie ees on otsuse eelnõu riigigarantii andmise kohta Euroopa Nõukogu Arengupanga ning Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx vahelisele laenule. Laenu abil ning Euroopa Regionaalarengu Fondist saadud vahendite abil hakkab KredEx pankade kaudu finantseerima kortermajade renoveerimist vähemalt 20%‑lise energiasäästu saavutamiseks. Korteriühistud ja korteriomanike ühisused saavad selle projekti raames taotleda pankadelt turutingimustest soodsama intressi ja pikema tähtajaga laenu. Võetav laen on summas 28,8 miljonit eurot ehk 450,6 miljonit krooni ja see makstakse tagasi hiljemalt 2027. aastal. Laenu kavandab KredEx välja võtta kuni 2012. aasta suveni. Laenule antav garantii on summas 34,5 miljonit eurot ehk 540 miljonit krooni ning see katab kõik selle laenuga tekkida võivad laenusumma põhiosa, intresside ja viiviste maksekohustused. Projekti lõpptarbijate ehk korteriühistute ja korteriomanike ühisuste maksevõime riski võtavad enda kanda laenu vahendavad kommertspangad, KredExi kaudu jääb Eesti riigi kui garantii andja kanda kommertspankade laenu teenindamise võime risk. KredExi poolt on laenu vahendama kavandatud pangad, kelle kontserni või emapanga reiting on vähemalt A3. Kuna KredExi võetava laenu lõpliku riski võtab enda kanda riik kui garantii andja, tuleb meil võetava riski katteks luua provisjonid. Provisjoni katteks maksab KredEx preemiat 0,1% võlgnetavalt laenujäägilt aastas. Varasematel aastatel laenudele antud kehtivaid riigigarantiisid on praegu kokku 91 miljonit krooni.
Lugupeetud Riigikogu liikmed, tänan teid kuulamast! Teen ettepaneku toetada garantii andmise otsust. Tänan teid!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Sellistesse kohustustesse tuleb alati suhtuda suhteliselt ettevaatlikult, sest need kuhjavad riigile riske. Selles mõttes sai seda eelnõu oodatud väikese skepsisega, aga õnneks arutelu rahanduskomisjonis, mis toimus 20. aprillil, võttis selle mure suuresti maha. Kõigepealt on siin tegemist energiasäästuga, mis kindlasti annab pikaajalist kasu. Teiseks, oluline riski maandamisel on see, et risk on ikkagi eelkõige pankadel ja me ei pea tõenäoliseks, et see risk selles mõttes avaneb. Pankadel on oma garantiid taga.
Komisjoni otsus oli esimene lugemine täna lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks soovime määrata 8. mai kell 4. See oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 469 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 8. mai kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on eelnõu 476 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Ivari Padari!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kohustuslik kogumispension, mille loomine lepiti kokku juba kümme aastat tagasi, oli ja on oluline tugisammas Eesti praeguses pensionisüsteemis. Praeguseks hetkeks on kohustusliku kogumispensioniga liitunud üle 584 000 inimese, neist 70% vabatahtlikult. Pensionifondide maht on kasvanud 12,6 miljardi kroonini. Kui esialgu tegeldi üksnes pensionide kogumisega, siis alates selle aasta algusest avanes esimestel kogumispensionäridel võimalus hakata saama ka kohustusliku kogumispensioni väljamakseid. Neid liitunuid, kellel on õigus sellel aastal minna kohustuslikule kogumispensionile, on üle 9000. Esimese kolme kuuga läks kohustuslikule kogumispensionile üle 3200 inimese.
Võttes arvesse raskeid majandusolusid ja kehvi väljavaateid lähitulevikus, tuleb riigil võtta lisameetmeid eelarvepositsioonide parandamiseks ja piisavate likviidsete vahendite tagamiseks riigikassas. Ühe sellise meetmena nähakse ette kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemise ajutist peatamist, mis mõjutab eelarvepositsioone positiivselt 2009. aastal ca 1,35 miljardi ja 2010. aastal ca 2,4 miljardi krooni ulatuses. Eelnõuga reguleeritakse kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemise korda aastateks 2009–2017. Eelnõus nähakse ette, et alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 on sissemaksete tegemine kohustuslikesse pensionifondidesse ajutiselt peatatud. Aastast 2011 taastub sissemaksete tegemine, kuid senisega võrreldes poole väiksemas mahus, ning alates 2012. aastast jätkatakse sissemaksete tegemist tavapärases korras.
Kuigi üldreegli kohaselt teevad nii riik kui ka kohustusliku kogumispensioniga liitunud sissemaksete tegemisel pausi, nähakse eelnõus ette mitmeid eriskeeme, andes liitunutele võimaluse teha oma pensionikogumises erinevaid valikuid. Nii saavad inimesed võimaluse alates 2010. aasta algusest jätkata soovi korral sissemaksete tegemist oma osa ulatuses. Selleks tuleb selle aasta sügisel esitada avaldus. Sõltumata sellest, kas inimene otsustab oma osa sissemaksmist jätkata või mitte, tehakse kokkuvõttes aastatel 2009–2011 kohustusliku kogumispensioni sissemakseid väiksemas ulatuses, seega antakse eelnõuga võimalus teha hiljem sissemakseid tavapärasest suuremas ulatuses. Nii rakendub inimestel, kes jätkasid oma 2% maksmist aastal 2010, aastatel 2014–2017 maksemäär 2%, millele riik lisab juurde 6%. Liitunud, kes tegid sissemaksetes pausi, saavad hiljem valida, kas jätkata sissemaksete tegemist tavapärases määras või teha neljal aastal suuremaid sissemakseid, tasudes ise 3%, millele riik lisab juurde 6%. See skeem peaks eelnõu kohaselt käivituma 2014. aastal. Siinkohal on jäetud riigile võimalus skeemi rakendamine edasi lükata, kui riigi majandusolud ei ole piisavalt head, et võimaldada suuremate maksete tegemist. Kuna eelnõuga soovitakse anda inimestele võimalus tasandada vahepealseid maksepause hilisemate suuremate sissemaksetega, siis nähakse eelnõu kohaselt ette veel üks erisus. See puudutab inimesi, kellel on pensionieani jäänud vähe aastaid. Et aastatel 1942–1951 sündinud jõuavad enne pensioniikka, kui rakendub suuremate sissemaksete skeem, saavad kõnealused isikud võimaluse jätkata tavapärase skeemiga juba 2010. aastast. See tähendab, et kui nimetatud ajavahemikus sündinud isik teeb avalduse oma sissemaksete tegemise jätkamiseks, lisab riik omalt poolt 4%.
Kokkuvõttes võib öelda, et eelnõus pakutud lahendus on tehniliselt üpris keerukas, kuid sellega on püütud riivata liitunute õigustatud ootust nii vähe kui võimalik, pakkudes mitmeid valikuvõimalusi ja erireegleid, võttes seejuures arvesse ka meetme võtmise eesmärki ja saavutatavat fiskaalset mõju. Väga oluline on eelnõu mõju Eesti kogumispensionisüsteemi usaldusväärsusele tervikuna. Süsteem on üles ehitatud selliselt, et korra juba liitunu oma otsust enam muuta ei saa, süsteemist väljumine enne pensionile siirdumist võimalik ei ole. Seega baseerub liitunu, riigi ja finantssektori kolmepoolne suhe vastastikusel usaldusel, mistõttu eelistatumad on lahendused, mis seda usaldussuhet minimaalselt mõjutavad. Pensionipoliitiliselt on seega maksete peatamine teise sambasse iseenesest ebasoovitav otsus, kuid tuleb rõhutada, et tegemist on ajutise lahendusega ja kogumispensionisüsteemi tervikut kui sellist ei muudeta. Eelkirjeldatud usaldussuhte lisagarantii on liitunutele antav võimalus jätkata vabatahtlikult oma sissemaksete tegemist ja riigi pakutav hilisem maksete kompenseerimise võimalus suuremate sissemaksete kaudu. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Teile on küsimusi. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! On ime, et te nii ruttu selle küsimuse käsitlemisega hakkama saite. Aga süsteemi usaldusväärsus tervikuna on tõepoolest ohus. 9. mail 2001, kui seda seadust siin arutati, küsis Siiri Oviir sama küsimuse, kas ikka raha jätkub. Ma loen teile ette Siim Kallase vastuse (siis oli ta teie ametikaaslane): "Teoreetiliselt on loomulikult võimalik kõiki seadusi muutma hakata. Kuid praktikas me sellele siiski läinud ei ole ega saagi minna. See seadus on tagatis. Kõik valitsused, kes seadustest juhinduvad, juhinduvad ka sellest seadusest. Ma ei näe eriti seda ohtu, et keegi hakkaks ühel hetkel ütlema, et me ei tule omadega välja. Arvutused näitavad, et meil on vaja defitsiit üle elada ..."

Palun küsimust!

Kommenteerige, palun!

Kommentaar on lihtne: +10‑st on saanud –10.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Hea minister! Kui sissemakseid ei tehta, aga väljaminekud on ikkagi olemas, sest fondi halduskulud on olemas, kas võib juhtuda, et mõnel inimesel läheb asi miinusesse?

Igal juhul, nagu näitavad ka viimased andmed fondide tootlikkuse kohta, võib ütelda, et praegu ollakse sellest sügavast august välja tuldud. Ma ei usu seda võimalust, et kellegi puhul miinusesse minnakse.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Kust võetakse niisugune enesekindlus, et varsti-varsti on kriis möödas, me hakkame neid pensionifonde riigi poolt 6%‑ga täitma ja tagantjärele kõike maksma ja kõik läheb heaks ja me laulame ja naerame?

Lugupeetud rahvasaadik Lenk 11. valimisringkonnast! Mis valitsus see on, kellel enesekindlust ei ole? Igal juhul on nii, et kriisid on alati ületamiseks. Kui me vaatame, mis on toimunud ja mis on toimumas, siis me näeme ikkagi sügavat miinust sel aastal ja 2010. aastal. Aga ka selle tarkusega, mis ma eile Euroopa Komisjonist juurde sain, võin ikkagi ütelda, et küll see elu ikka stabiliseeruma ka hakkab.

Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Väga austatud rahandusminister! Majanduskriis on võimatus, valitsuse kritiseerimine on intriig, vaid tulumaksu langetamine on printsiip. Ligikaudu niisugust kolmiktõde võisime kuulda veel viis kuud tagasi. Eeldades, et demokraatliku riigi õiguses sätestatud põhimõtteline seisukoht on tõepoolest printsiip, mida ei saa täna tunnistada ja homme ehk seitsme aasta möödudes tühistada, lubage küsida: miks te petate neid inimesi, keda praegu on üle 400 000, kes vabatahtlikult ühinesid kogumispensionisüsteemiga? Olen rääkinud.

Ma usun, et kõikide tublide inimeste jaoks, kes selle kogumispensionisüsteemiga ühinesid, on täna pakutud kompromissvariant üks parimaid võimalusi, mis raskel ajal on võimalik. Ma usun, et nendel inimestel on usku ja arusaamist, et keerulistel aegadel peab riik paratamatult tegema keerulisi otsuseid.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Austatud minister! Nüüd, kui riik on ühepoolselt lepingut muutnud ja maksed peatanud, miks te siis ei toeta seda, et inimesed, kes seda tõesti tahavad, saaksid oma raha sealt välja võtta? Seda vastastikust usaldust, mida te siin kirjeldasite, ju ei ole ja ka teisel poolel peab olema õigus oma arvamus öelda.

Me oleme seisukohal, et kogumispensionisüsteemiga kui ühe võimalusega, kuidas amortiseerida ühiskonna vananemise teemat, tuleb kindlasti edasi minna. Ka kõikvõimalikud prognoosid, mida me oleme teinud, näitavad, et majandussurutise leevendamise järel selline tendents nagu ühiskonna vananemine ei peatu. Sellest tulenevalt tulebki pakkuda välja variante, mis oleksid ka tulevikus jätkusuutlikud.

Tarmo Mänd, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud minister! Sa oma ettekandes mainisid, et te püüdsite süsteemi kujundada selliselt, et võimalik õiguspärase ootuse printsiibi riive isiku suhtes oleks võimalikult väike. Kas ma sain õigesti aru? Te selle lausega ju tunnistate, et riive on olemas.

Me oleme täna selgelt veendunud, et pakutud skeem ei ole riive.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Austatud minister! See, mis mõni aasta tagasi, enne ülemaailmset finantskriisi, tundus veel väga hea idee olevat, ei pruugi seda täna enam olla. Kas olete arutanud, kas see teine sammas üldse sellisel kujul on perspektiivne? Inimesed on juba oma raha kaotanud. Miks me oleme nii kindlad, et see süsteem edaspidi väga edukalt töötab ja seal veel rohkem raha ei kaotata?

Ütleme nii, et olukord on keeruline. Selge, et fondid on küllalt suures ulatuses kahjusid kandnud. Samas on selge, et see on üks kaheaastane finantskriis. See ei ole piisav aeg anda lõplikke seisukohti pikaajaliste süsteemide kohta, mis on mõeldud mitmekümne aasta peale. Lähtudes kõikidest nendest muredest, mis selle majanduskriisiga välja tulevad, tuleb teha sügavat sisulist analüüsi, millega ja kuidas jätkata. Me oleme väga selgelt positsioonil, et üks tagasilöök ei ole veel piisav põhjus öelda, et süsteem üldse ei toimi.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Minu pinginaaber nügib mind küünarnukiga, naerab ja irvitab minu üle, ütleb, et näed, sinul, lollil, on teine sammas. Ma saan aru, et ma ei saa sellest teisest sambast oma raha täna ka kätte. Sa ütled ilusasti, et üks tagasilöök ei tähenda, et süsteem oleks läbi kukkunud, aga usaldust mul küll enam ei ole. Mis sa arvad, kas näiteks peaministril ei oleks aeg võtta poliitilist vastutust?

Jah, nüüd on niimoodi, et võin teile öelda, et mina siin tahaksin väga selgelt kaitsta valitsust ja peaministrit ja öelda nii, et ei ole peaministril süüd selles, et maailmas on selline suur finantsauk tekkinud. Küll on juba võtnud vastutust enda peale USA uue administratsiooni rahandusminister, kes on öelnud, et nendel oli väike viga sees.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Hea minister! Kui me teeme seda kõike ja peatame maksed sellepärast, et +10‑st, mis oli Keskerakonna ajal, on saanud –10, siis öelge, kust te võtate selle, et aastal 2014 on meil järsku neli miljardit selle kõige tagasimaksmiseks? Kui palju te ennustate kohtuprotsesse?

Mis puudutab kohtuprotsesse, siis ma olen kindel, et teile esitatud eelnõu on õiguslikult vettpidav. See on punkt 1. Punkt 2, ma juba varem ütlesin, et kriisid tulevad ja kriisid lähevad, ning kõik meile teadaolev ütleb, et 2011. aastast saadik meil siiski majandus kasvab. Vaadake, Euroopa Liidu 27 liikmesriigist on ainult ühel riigil sellel aastal majandus plussis, see on Küpros. Ülejäänute puhul on nii, et on selgelt miinus sees. Olukord on õige raske ja tuleb tõdeda, et 27 riigist 20 on langenud selles suhtes põranda alla, et nad ei suuda enam täita Maastrichti 3% kriteeriumi, ja on 7 riiki, kes seda suudavad täita, nende hulgas ka meie armas Eesti isamaa.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud rahandusminister! Jah, teise sambaga on liitunud üle 400 000 Eesti elaniku, kellel oli siiani usku meie riigi valitsusse, kuid nüüd, kui me seda seaduseelnõu arutame ja hakkame vastu võtma, hakkab see usaldus kaduma. Te olete tõesti optimistid, lootes, et tulevikus meie olukord läheb niivõrd kiiresti paremaks, et kahe aasta pärast võime hakata olukorda stabiliseerima. Siin on kindlasti väga palju vastulööke. Ma ikkagi küsin: kui palju te olete võtnud praegu juriidilisi konsultatsioone, et juba kohe ei hakkaks tekkima kohtucase'e? Sest leping on tehtud kahepoolselt, õigemini, see leping on võib-olla isegi kolmepoolselt tehtud. Kui üks pool muudab ühepoolselt tingimusi, siis teistel, kannatanutel, on ju võimalik kohtusse pöörduda.

Ma saan vastata samade sõnadega, mida ma ka varem olen sellel teemal ütelnud. Meie ütleme, et see pakutud kompromiss on õiguslikult vettpidav. Ma siiralt ka usun, et ta seda on.

Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Võiks ju küsida samas stiilis, nagu teie vastate, et kas see, et riik oma panuse teise sambasse peatab, usaldust riigi vastu suurendab või vähendab. Aga minu küsimus on seotud sellega, et kui inimestega praegu rääkida, siis kuigi neile peaminister ütleb, et jah, nii on, et kõik edaspidi läheb paremaks, ütlevad paljud inimesed, et otse vastupidi, kõike, mida Ansip ütleb, tuleb teistpidi tõlgendada. Kuidas teie tõlgendate? Kui valitsusjuht lubab, et kõik läheb paremaks, siis inimesed võtavad seda otse vastupidisena. Kuidas teie seda tunnetate?

Mina selles küsimuses toetan valitsusjuhti.

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Mul on väga lühike ja konkreetne küsimus. Kas te võite mulle siin täna kinnitada, et kui ma ükskord pensionile lähen, siis vähemalt selle raha saan ma kätte, mis ma praegu sinna sisse olen maksnud ja mida riik minu eest on maksnud? Ma ammu enam ei looda, et seal mingi kasv oleks. Aga kas ma vähemalt selle raha, kas või selleski suuruses või raha praeguse väärtuse alusel, saan kunagi kätte?

Mina usun, et te kindlasti saate selle, mis te olete sisse pannud, kätte ja veel rohkem, kui te olete ükskord jõudnud pensioniikka, siis te saate piisavalt vahendeid, et endale turvalist elu lubada.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra rahandusminister! Teil neid muresid tulevikus võib-olla ei ole, aga see selleks. Mind huvitab asi natuke laiemalt. Kuna see valitsus, nagu te ütlete, Eesti isamaa valitsus ei ole läinud veel põranda alla, siis võiks mõne küsimuse küsida. Mind huvitab selle valitsuse ideoloogia. Siim Kallas 2001. aastal, kui oli ka väga raske, ütles, et mitte kunagi oma sõna ei murta. Teie ütlesite, et vaadake, praegu on nii, et murrame ja mees annab sõna, mees võtab sõna. Mind huvitab, kas teie selle valitsuse ideoloogia on, et eesmärk pühitseb abinõu, või on teil aluseks mingisugused muud filosoofilised voolud.

Ma võiksin täpselt samamoodi vastu küsida, mis oli eelmise valitsuse ideoloogia. Aga ma ütlen nii, et täna on selge, et valitsus teeb, mis ta peab tegema. Valitsus võtab raskel ajal otsuseid vastu ja on otsuseid, nagu teie ees olev eelnõugi, mis kindlasti tekitavad erinevaid emotsioone. Aga on arutletud ja on leitud, et kui on vaja, tuleb ka selliseid meetmeid võtta. Me oleme eelarvepositsioone sellel aastal parandanud, kui nüüd see sisse arvestada, 10,5 miljardi krooni ulatuses. Igal juhul oleme me olukorras, mis on paljudele riikidele kättesaamatu. Me töötame selle nimel, et nii 2009. aastal, 2010. aastal kui ka 2011. aastal oleksid riigi rahavood stabiilsed ja riik ei oleks puhtal kombel selles banaalses olukorras, et ta on pankrotis.

Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Austatud rahandusminister! Te räägite ja kirjutate koos oma kolleegidega stabiilse majanduskeskkonna kindlustamisest ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisest ning Eesti usaldusväärsuse saavutamisest. Eesmärgiks olete seadnud Euroopa majandus‑ ja rahaliidu täisliikmeks saamise. See kõik on muidugi ilus ja hea. Aga kas olete tõsiselt kaalunud ka selle kõige hinda, eeskätt pidades silmas riigi usaldusväärsuse vähenemist omaenese riigis, tulenevalt kas või sellesama teise pensionisamba sissemaksete lõpetamisest? Olen rääkinud.

Igal juhul oleks ju märksa halvem variant, kui oleks valitsus, kes ei teeks otsuseid. Ka neid variante on maailmas ja Euroopas omajagu. Loomulikult, iga valitsuse suhtes ja iga valitsuse liikmete kohta võib alati teha kriitikat ja nendele oponeerida. See on demokraatlikus ühiskonnas arusaadav. Aga inimeste usaldus kaoks totaalselt ära, kui otsuseid ei tehtaks, kas või halbu otsuseid. Sest kui ei tehta halbu otsuseid, siis tulevad veelgi halvemad otsused.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te pidevalt kordate, et ülemaailmne majanduskriis on süüdi, nii nagu vanasti ühel süsteemil oli süüdi ülemaailmne imperialism. Teil on praegu samasugused vastused. Samal ajal on Eesti oma –10% või kokku –20% langusega maailmas ühel juhtivamal kohal. Praegu veavad Eesti, Läti ja Leedu isegi Euroopa keskmist alla. Millest selline enesekindlus, et süüdi on ülemaailmne majanduskriis, kui esimesed hoiatused tulid Eesti valitsusele ja pangale juba 2006. aasta keskel?

Hakkame siis 2005. ja 2006. aasta otsustest pihta, kes neid otsuseid tegid. Mul on terve hulk neid kohti, mille puhul ma võiksin küsida, miks lasti kinnisvaramull suureks. Kui Ivari Padar sai rahandusministriks, siis üks esimesi koosolekuid oli Eesti Panga, Rahandusministeeriumi ja Eesti kommertspankade esindajatega sel teemal, kuidas olukorda kontrolli all hoida.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Austatud esineja! Lisaks paariaastasele finantskriisile on kogu maailm olnud aastakümneid hädas ja mures pensionisüsteemidega. Minu teada on see praegu aluseks olev pensionisüsteem ligi 100 aastat vana ja loodud eeldusel, et inimeste eluiga on umbes 20 aastat lühem. Seepärast on mul endal samuti mure, kas need inimesed, kes praegu sinna raha panevad, reaalselt selle raha ka siis, kui nad sellesse ikka jõuavad, kätte saavad. Lihtsalt huvi pärast küsin, kas pensionide teemal on olnud arutelu, et seda süsteemi muuta? Kas seda teemat on arutatud või me räägime praegu ikkagi hetkeseisust?

Kindlasti seisavad mitmed arutelud veel ees. Muide, eile oli Brüsselis Euroopa Liidu rahandusministrite kokkusaamine Ecofin. Ecofini üks punkt oli riikide riskid seoses elanikkonna vananemisega ja ka sellest tulenevad fiskaalsed riskid. Kui rääkida vananemisega seotud kuludest SKT-s, siis Euroopa Komisjoni andmetes oli võetud eelduseks see aasta ja aasta 2060. Nendest andmetest nähtus, et Eestis vähenevad vananemisega seotud kulud tänaste prognooside pealt  0,7% SKT-st. Mulle on need lähteandmed antud. Analüüsime, kust see võeti. Igal juhul olid Euroopa Komisjoni ametlikus ettekandes need asjad sees. Muidugi on see kogu Euroopa probleem, kuidas käituda nii, et turvata neid riske. Kuidas tekitada näiteks olukord, kus pensionäride hõivatus on suurem.

Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Mul on hea meel, et te tõmbasite tooni tagasi, sest vahepeal tekkis tunne, et me arutame mingit lõbusat seadust. Me arutame seadust, mis hõlmab ühte kolmandikku Eesti elanikkonda, ja te olete täna ikkagi rahandusminister ning vastutate selle eest. Mul on küsimus: kui palju on arvestatud trahvisanktsioonideks? See seaduseelnõu on teie arust vettpidav, aga meil on olemas ka riigivastutuse seadus, mille alusel võivad inimesed esitada kohtusse kaebuse ja kindlasti ka esitavad. Kui palju läheb sellest tulenevalt arvestuse järgi maksma see tänane teie või valitsuse esitatud seaduseelnõu?

Aitäh! Ma olen juba korda viis täna sellele küsimusele vastanud, küll teistest rakurssidest. Igal juhul leiab valitsus, et täna esitatud eelnõus väljapakutud skeem on õiguslikult vettpidav ja parim kompromiss, mis praeguses olukorras saadi teha. Me ei näe tänasel juhul seda probleemi, et võiksid tulla kohtulahendid.

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Mul on teine, sama lühike ja konkreetne küsimus. Äkki te meenutate meile, mis kuupäeval võeti vastu 2009. aasta riigieelarve ja kes olid need Riigikogu liikmed või kui palju neid oli, kes selle eelarve poolt hääletasid. Kui see kuupäev ja need asjaolud teile meelde tulevad, siis äkki tuleb teile meelde ka minu kõne, kus ma ütlesin, et tegelikult on see eelarve 16 miljardiga lõhki blufitud. Äkki te meenutate neid kuupäevi ja neid asjaolusid? Et kuidas te nüüd siis äkki nii targaks saite?

Jah, ega ma ei oska teile ütelda, mis kuupäev, see oli veebruar, kui siin riigieelarvet arutati. Küll ma mäletan, kui palju oli neid inimesi, kes poolt hääletasid. Aga arvestame ühte: täna, kui meil on teada aprilli laekumine, rahandusministril portfellis on aprilli laekumise andmed olemas, kui me saame ütelda, et aprilli laekumine vastab sellele prognoosile, sellele eelarvele, mis tollal tehti, tuleb tõdeda, et võrreldes sellega, kuidas hindasid nii Eesti Pank kui Rahandusministeerium riske jaanuarikuus, veebruarikuus, on olukorrad läinud veelgi dramaatilisemaks. Ma ütlen nii, et iga miljard, mis võetakse eelarvest ära lihtsalt igaks juhuks, jahutab veelgi olulisel kombel majandust. See on kindlalt nii. Selles suhtes on nii, et kui valitsus on praegu võimalikke mõistlikke kompromisse otsides teinud kõigepealt ära selle 8‑miljardilise eelarvepositsiooni parandamise ja tegeleb nüüd uuesti eelarve parandamise ettepanekutega, siis tegelikult oleme minu arvates käitunud mõistlikult ja vastutustundlikult. Kui me jaanuari esimese kahe nädala teadmise pealt oleksime korraga läinud 16 miljardit krooni ära võtma, siis  see oleks olnud tiba ennatlik.

Inara Luigas, palun!

Aitäh! Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te olete Eesti Vabariigi kodanikele üles seadnud ikka päris korraliku ja suure lõksu. Kui siin aastaid on räägitud ühiskondlikust kokkuleppest, siis minu arust on kogumispensionide süsteem üks parimaid kokkuleppeid kodanikuühiskonna ja valitsuse vahel. Nüüd läheb valitsus oma rada ja jätab kodanikud hädaga üksi. Probleem ei ole üldse selles, nagu mõned reformierakondlased kirjutavad, et pensionifondid ei tooda kasumit osakutele. Probleem on nimelt selles, et eilse päeva seisuga on kassareserv nullis ja kogu riigi kulude katmine käibki juba pensionireservi arvel. Kuna pensionireserv sulab tõesti väga suure kiirusega, siis tekib oht, et pole ju kuskilt pensioni maksta, ja sellepärast tuleb kõigutada pensionisambaid. Kas te tunnistate, et see on valitsuse järgmine samm, et üldse hakkama saada ...

Aeg, palun!

... ja kuidas te üldse hindate seda olukorda?

Nagu ma ka juba varem olen öelnud, on see, millega me täna tegeleme, garanteerimine, et Eesti tuleks keerulistel aegadel, eelkõige aastail 2009–2010, oma kohustustega toime, et rahavood, millega kohustusi täita, oleksid piisavad. Kui me võtame aluseks selle, et umbes 6,4 miljardi krooni ulatuses kasutame laenusid, kui me eeldame, et sellel aastal kasutame umbes 6 miljardi krooni ulatuses reserve, ja võtame aluseks, et me teeme veel täiendava kärpe, siis on selge, et me prognoosime selle aasta lõpuks mitmesuguste reservide jäägi suurusjärguks 9–10 miljardit krooni. Nii et igal juhul tuleb veel juurde otsida neid vahendeid, mida pakub tänasel juhul uus lisaeelarve, selle uue lisaeelarvega tuleb vahendeid juurde tuua. Aga see on kindlasti piisav kogus, et raskeid aegasid üle elada. Nii et me suhtume reservide kasutamisse väga vastutustundlikult.

Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! See on väga sümpaatne, et te tunnistate, et majandusolud on muutunud ja ajutiselt tuleb sissemaksed pensionisambasse peatada. Aga kust tekib selline kindlus, kui tõsiselt rääkida, et see meede ei muutu alatiseks? Millised oleksid hästi lühidalt öeldes praegu teie argumendid, mis veenaksid mind ja paljusid inimesi, annaksid sellise kindlustunde, et praegune samm ei pane tulevikus kellegi pähe mõtet kogu teine pensionisammas maha kanda? Mis need argumendid oleksid?

Aitäh! Ütlen nii, et sellesse eelnõusse on sisse kirjutatud selged garantiid ja selged aastad, kunas riik hakkab vahepealse külmutamise järel neid kompenseerima. Mis veel saab olla usalduse alus kui mitte seadusesse kirjutatu?

Toivo Tootsen, palun!

Hea minister! Ma nägin ühte AK lõiku, kus härra Almunia ütles ühele rahandusministrile, et vähem kõlavaid loosungeid ja lubadusi, rohkem tegusid. Praegu ma kuulsin ka, kuidas sealtsamast puldist tuli suure uhkusega, et me oleme Euroopa seitsme kõige parema riigi hulgas, kes täidab Maastrichti lepingu tingimusi. Samal ajal me läheme üsna külmalt  petma 500 000 inimese lootusi ja usku. Kuidas seda kommenteerida?

Me oleme seitsme riigi hulgas, kes ei ole oma eelarve defitsiidis langenud alla 3%, ehk siis Eesti kontekstis me ei kuluta sellel aastal rohkem, kui meil on tulusid, 6,6 miljardit krooni. Siiani me oleme seda saavutanud ja ma arvan, et meil tuleb seda teed jätkata. Igal juhul on nii, et kõik need ahvatlused, millest oponendid räägivad, et ärgem hoidkem korralikku eelarvepoliitikat, toome sisse IMF-i ja võtame raha juurde – ma tean ühte lähiriiki, kus selle peale anti käsk 60% haiglaid kinni panna. Ma arvan, et meil on igatmoodi mõistlikum ikka ise oma asjadega toime tulla ja oma eelarvet valitseda, ning siiamaani oleme olnud ju küllalt tublid.

Inara Luigas, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mu teine küsimus on selle kohta, et kui me praegu peatame maksed teise sambasse, siis mõjutab see väga suurel määral ka fondivalitsejate tulubaasi ja fonde sisuliselt ning nende tulud vähenevad samuti. Te olete selle eelnõu puhul arvestanud, et te kompenseerite vahe aastal 2014–17 kõrgendatud maksemääradega. Olge hea, seletage, millest tuleneb teie selline optimism ja mis asi see on, et aastal 2014 on Eesti majandus juba nii heal tasemel, et me võime teha makseid teise pensionisambasse kõrgendatud määradega.

Meil on olemas siin need kriteeriumid, mis puudutavad 5% SKT kasvu. Sellisel juhul, kui majanduskasv jääb alla 5%, võib valitsus need otsused uuesti üle vaadata. Aga igal juhul ütlevad kõik analüüsid tõesti, et 2011 järel olukord stabiliseerub, ja ma usun, et 2014 on piisavalt mõistlikult planeeritud aeg, kus me saaksime makseid jätkata.

Hea minister, tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Kõrge juhataja! Austatud Riigikogu! Komisjon arutas seda eelnõu ja komisjoni otsus oli esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 3, erapooletuid 1. Kuna eelnõuga on kiire, siis määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks  8. mai kell 15.
Teemadest, mis komisjonis käsitlust leidsid, on märkimisväärsed järgmised. Need kattuvad ka valdavalt küsimustega, mida täna siin saaliski küsiti. Olgu siis öeldud niipalju, et kogumispensioniga on liitunud 584 000 inimest, nendest üle 75% vabatahtlikult ja väiksem osa  kohustuslikus korras. Juttu oli sellest, et sissemaksete peatamine on püütud teha sellisel moel, et ka kogumispensionärile jääksid valikud. Ehk siis põhiskeem tähendab seda, et 0 + 0 sellel aastal ja järgmisel aastal, ning kui inimesed ei avalda soovi midagi muud teha, siis taastuvad maksed aastast 2011 suurusjärgus 1 + 2 ja hiljem siis 2 + 4. Ülejäänud juhud on juba erandid. Kui inimesed ise soovivad nendes oludes, kus riik omapoolse makse peatab, makseid jätkata, siis saavad nad järgmisest aastast neid jätkata, makstes 2%. Riik võtab hiljem omalt poolt kohustuse lisada nendele inimestele 6%. Ka nendele inimestele, kes jõuavad selle otsuse juurde mõnevõrra hiljem ja soovivad olude paranedes, kui majanduse nominaalkasv on üle 5%, maksta ise sellele kontole rohkem, maksab riik nelja aasta jooksul rohkem.
Komisjonis esitati õiguslikult poolelt täpselt samad küsimused, mis on minu meelest eelnõu seletuskirjas küllalt täpset kajastust leidnud. Kel on nende vastu huvi, võite tutvuda. Riigikohtul on lahendeid õiguslikest ootustest. Eelnõus väljapakutu vastab neile otsustele, mida Riigikohus siiamaani õiguslike ootuste põhimõttel langetanud on. Ehk siis on küllalt tõsine põhjus, miks seda tehakse. Finantsstabiilsus on samuti kogumispensionäride huvides ja kui neid samme ei astutaks, oleks see kindlasti kahjulik ka neile, kes kogumispensioniga liitunud on. Inimestele on jäetud otsustamisvõimalus ja aeg selleks, et otsustada, kuidas nemad nendes oludes käituvad, ja sisuliselt on eelnõus kirjas kompensatsioonimehhanism, kuidas riik omalt poolt nende otsustuste alusel selle maksmata jätmise korvab. Need on olnud siiamaani põhimõtted, millest Riigikohus on õigusliku ootuse printsiibi küsimustes lähtunud, ja need on ka siin eelnõus kõik kirjas.
Komisjonis tekkis seesama küsimus, mida austatud saadikud siin ministri käest küsisid, et miks siis ei lubata kellelgi raha välja võtta. Vastus on üks ja selge: suure tõenäosusega kümne aasta pärast needsamad inimesed pahandavad, miks neil lubati oma raha välja võtta. Ei ole mõtet inimesi kaks korda ära pahandada.
Erand on tehtud ka neile inimestele, kellel on jäänud pensionini vähem aega. Nende puhul on tõesti see olukord, et selline erisustega periood satub ajale, kui neil tekib õigus pensionile minna. Seetõttu on tehtud selline erand, et kui nad teevad avalduse, et nad ise soovivad makseid jätkata, jätkab ka riik järgmisest aastast makseid. Paus käesoleval aastal on tingitud vajadusest ümber seadistada infosüsteemid nii Maksu- ja Tolliametis, väärtpaberiregistris kui ka pankades.
Jutuks oli veel see, et juhul kui keegi otsustab avaldust mitte kirjutada ehk teha kogumispensioni kontole maksmisel samasugune paus, nagu riik teeb, siis selle võrra suureneb tema võimalus saada riiklikust pensionikindlustusest tulevikus rohkem ehk see 4% läheb tema arvele. Oli ka tõesti küsimus usaldusest pensionisüsteemi vastu ja sellel teemal oli arutelu. Komisjonis oli nii neid, kes uskusid, et see usaldus on nüüd täiesti ära kadunud, kui ka neid, kes leidsid, et võib-olla veelgi suurem kahju oleks siis, kui me ei teeks vastavaid muudatusi – ka nende inimeste huvides, kes kogumispensionisüsteemiga liitunud on – ega astuks samme, mida riigi finantsstabiilsuse säilitamiseks praegu astutakse.
Peaks vist olema kõik. Kordan: muudatusettepanekute tähtaeg on 8. mai kell 15.

Tänan! Hea ettekandja, teile on küsimusi. Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas teil ja ka teistel komisjonis on ka tegelikult usk sellesse eelnõusse, mida te tutvustate? Kas te ise usute, et riik tõepoolest mõne aasta pärast kompenseerib nendele, kes vahepeal on ise teinud makseid, 6%?

Jah.

Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Ma lugesin stenogramme aastast 1993, kui mõõdukad olid saalis ja tõid siia väga kuulsa seaduse, mis pidi tooma rõõmu Eesti rahvale. See oli teie eelnõu, mis käsitles Hüvitusfondi. See pidi tooma rõõmu, aga kuhu läks raha? Me teame, et see läks sinna kohta. Täna on teil teine eelnõu. Kas te võtate endale ja oma erakonnale poliitilise vastutuse, kui  juhtub seesama?

Hüvitusfond täitis need ülesanded, mis seadus talle pani. Tema nõukogus olid ja tema tööd juhtisid kõigi Riigikogu fraktsioonide esindajad. Mul on olnud näiteks au teha seal koostööd Siiri Oviiriga. Kui seal oli pahandusi, siis nõukogu võttis need pahandused üles ja lahendas, kes vaja, sai karistada. Ma arvan, et Hüvitusfond suures osas täitis need ülesanded, mida talle 1993. aastal pandi. See, et tema töös võis vigu tekkida, on iseküsimus.
Ka sellele eelnõule on püütud – mitte ainult opositsiooni saadikute poolt – pookida juurde seda, mida eelnõus ei ole. See on see, et kogumispensionid, nende fondid on loodud teadmises, et selline säästmisel põhinev pensionisüsteem on olnud aastakümneid mitmes riigis ka varem. Lisaks sellele Bismarcki loodud esimesele sambale. Ta on põhinenud küll natuke teistel oludel ja seetõttu ei ole nendes riikides võib-olla ka olnud nii oluline mingit kogumispensioni süsteemi luua, kuigi ka nendes on loodud. Ja põhineb ta siis tööpensionide süsteemidel, kus tööandjate ja ametiühingute kokkuleppel pannakse osa raha fondidesse ning koos hallatakse, investeeritakse seda raha. Kui inimesed lähevad pensionile, saavad nad n-ö täiendavat pensioni, võrreldes riikliku pensioniga. Selle loogika alusel hakkas kogumispensionide süsteem maailmas levima ka nendesse riikidesse, kus sellised kokkulepped olid olematud ja näisid pea võimatud. Seetõttu on ka Eesti selle kasutusele võtnud. Nii et kogumispensionide süsteem ei ole kindlasti süüdi selles, et Lehman Brothers pankrotti läheb. Selles ei saa seda süsteemi süüdistada! Talle võib esitada muid pretensioone, aga selles see süsteem süüdi ei ole. Eestis on praegu 19 fondi. Sinna paigutatud raha väärtus on tänastes nukrates oludes vähenenud kolmes ja 16-s on kõik need, kes sinna koguvad, võidus.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja!

Ma palun korra vabandust! Head ametikaaslased! Siin täiskogu istungisaalis on natuke liiga suur lärm. Palun, austame ettekandjat, vastajat ja küsijat!

Hea kolleeg! Ma tahaksin teie käest küsida, kas inimesel, kes kirjutas alla kolmepoolsele lepingule, on pärast seda, kui see eelnõu on juba seaduseks kuulutatud, üldse mõtet minna kohtuprotsessile või ei.

Ma arvan küll, et suure tõenäosusega oleks olnud näiteks mingi lihtne peatamine vaidlustatav kohtus. Sellel lihtsal põhjusel, kui võtta kas või rahvasaadikult tulnud küsimus, kas me usume, et kompenseeritakse. Tõesti, kui ei kompenseeritaks, kui ei oleks valikuvõimalusi ja seda asja ei kompenseeritaks, siis oleks võimalus sellist riigi sammu kohtus vaidlustada olnud küllalt suur ja võimalus võita ka küllalt suur. See pakutud variant peaks arvestama kõiki neid põhimõtteid, mida siiamaani Eesti riigi kohus on järginud. Ma kordan, siis peab olema mingi muu, väga tõsine põhjus, see ei tohi olla lihtsalt nii, et kellelegi enam kogumispension ei meeldi. Punkt 2, peab olema jäetud küllaldane aeg ja võimalus valida inimestele, kes on sellega liitunud. Punkt 3, see samm, mida riik astub, peab olema vastavalt hüvitatud inimesele, kes on sambaga liitunud – see võimalus on ka siin olemas. Ma arvan, et õiguslikult peaks see vastama nendele otsustele, mida Eesti Riigikohus on tänaseks erinevate juhtumite puhul õigusliku ootuse koha pealt langetanud.

Mailis Reps, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas kohtupraktikast vaadatuna ja juriidiliselt vaadatuna teie meelest tänane finantskriis Eestis kajastab osaliselt ikkagi ka valitsuse tegevust või saab seda siis lugeda force majeure'iks?

Mul puudub igasugune soov või vajadus välja rääkida tänase või eelmise või mitme eelmise valitsuse vigu, sest ju nad kõik on kuskil teinud midagi õigesti ja kuskil midagi valesti. Aga kogumispensionide süsteem ise põhineb teadmisel, et pikaajaline säästmine toob inimesele tulu, ja siiamaani on mujal näha olnud, et ta toob. Et mingil ajal toimub nendes säästmisel põhinevates pensionisüsteemides langusi, on paratamatu osa sellest. Euroopa tööpensionide süsteem, mille ajalugu on pikem kui kogumispensionidel, on näidanud, et võit on olemas. Negatiivsed näited on pigem mujalt maailmast. Näiteks Ameerika Ühendriikides loodi tööpensionide süsteem nii, et inimesed investeerisid kontolt, kuhu tööandja ja töötaja kokkuleppel raha koguti, sellesama tööandja aktsiatesse ja muud pensioni ei olnudki. Seal oli tõesti probleem, et kui firma, kus sa töötasid, pankrotti läks, siis ei olnud sul enam ei pensionit ega töökohta ega üldse mitte midagi. Euroopas ei ole selliseid süsteeme loodud ja seetõttu ka Eesti kogumispensionide süsteem väldib neid vigu.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Tarmo Männi! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Keegi hambamees siin ütles, et sellest tähtsast küsimusest räägitakse väga pikalt sellepärast, et Padar ei saaks kärbete juurde. Aga meil on suur mure, mis ei ole sellest ajendatud. Ma tuletasin siin meelde, kuidas meile filosoofialoengutes õpetati, et areng kulgeb mööda ringi ja iga sündmus kordub teatud perioodil uuel tasandil. Miks ma seda räägin? Sellepärast, et kahjuks teise sambaga ei ole nii läinud, ring on täis saanud, otsad on koos, tõusu pole olnud, väga selget jätku ka ei ole. Kahjuks on see nii ja ma põhjendan oma seisukohta. Kui aastal 2001 võeti vastu kogumispensionide seadus, siis teatavasti raha võeti sotsiaalmaksueraldise 20%-st. See 4% tuli sealt, mis tollal tundus, vähemasti meie erakonnale ja võib-olla ka tänasele opositsioonile, pensionäride mõttes ülekohtune – see võttis teatud määral pensioni kasvu võimalused ära.
Nüüd on eelnõu autoritel, ma eeldan, siiras soov see raha tagasi anda. Teatavasti aasta ja seitsme kuu pikkune paus annab sellel aastal 1,35 miljardit, järgmisel aastal 2,4 miljardit. See on ju oluline summa, mida läheks tõenäoliselt nüüd hädapärast vaja penisonide väljamaksete tegemiseks. Iseenesest on see pensionäride seisukohast ju üllas idee ja me teame, et selle on tinginud riigi vaesus. Ei ole millegagi vastu vaielda – pensionid peavad välja makstud saama. Teatavasti on reservidega nii, nagu nendega on. Ivari Padar ütles, et nendega käitutakse väga vastutustundlikult. Ei oska süüdistada, aga toon näiteid. Eelmise aasta lõpus teatavasti oli erakorraline pensionireserv koos ülejäägiga 6,1 miljardit. Ülejääke oli tollal 1,3 miljardit. See läks aasta lõpus väidetavalt pensionivahe katmiseks, lihtsalt kadus ära. Sama teed läks aasta alguses 234 miljonit. Selle arvestuse järgi – nii on öelnud Rahandusministeerium ametlikult – peaks praegu olema pensionireservis raha 4,55 miljardit. Need on mitteametlikud andmed, sest me ei tea, mis on juhtunud pärast seda edasi, praegu kasutatakse pensionireservi kassareservi osana ja Riigikogul ei ole sellega enam pistmist. Kui me eeldame veel seda, et tööpuuduse süvenedes meil erilist sotsiaalmaksu kasvu perspektiivi ka ei ole, siis on ju pilt selge, miks autorid täna selle eelnõuga meie ees seisavad. See on kogu pragmaatiline põhjendus, miks seda eelnõu menetletakse. Tekitatud auguga võetakse välja ligi 4 miljardit, mis läheb, ma loodan, pensionimaksete katteks. See on teatud määral paratamatus, pensionäride armee on üle 300 000 ja nendele väljamaksete tegemiseks minnakse tegelikult 584 000 inimese ees sõnamurdlikkuse teed. Ma tahan väita, et see on umbes 70% meie maksumaksjatest. Lihtsalt öeldes katkestatakse ühepoolselt leping, mille sambaga liitunu on sõlminud pangaga.
Nüüd võiks küsida, mis asi see siis on. Kui ma vaataksin asja poliitiliselt, tahtmata olla seejuures küüniline, võiks öelda, et opositsioonile on see tänane lähenemisviis valimiste eel lihtsalt kasulik. Aga ma tahaksin olla riigimees ja öelda, et me peame suutma uskuda oma riiki ja usaldama teda. See täna arutatav teema on ju teatud määral igal juhul olukorraga põhjendatav, aga samas sõnamurdlik otsus selle sambaga liitunute suhtes ja sellega annab koalitsioon rahvale taas väga halva signaali meie majanduspoliitika usaldusväärsuse kohta. Ma lisan veel selle usalduse kohta, et inimeste hoiused pankades oluliselt ei vähene, küll aga väheneb tarbimine. Inimesed panustavad tulevikule, st nad ei usu praegust majanduspoliitikat ja täna arutatav teema annab veel uue litaka. Selles ma eriti ei kahtle.
Ma toon näite, mida ma kasutasin ka "Foorumi" saates. Kas me kujutame ette olukorda, kui täna makseraskustesse sattunud inimene teataks meile, et ma peatan oma maksekohustused riigi ees selle ajani, kui mul uuesti on raha? Sellest inimesest saab kurjategija, ta on maksupettur, ta läheb paragrahvi alla. Aga mis on siis riigiga, kui ta niimoodi käitub? Inimene ja riik ei ole ju lahus mõisted.
Eelnõuga antakse uued lootused, et süsteem peaks aastal 2011 osaliselt taastuma ja suurendatud mahus jätkama aastal 2014. Aga kus on siin garantiid? Mina püüdsin seda rahanduskomisjonis leida. Seda põhjendati lihtsalt sellega, mida ka Eiki Nestor oma ettekandes välja ütles, et eeldatakse majanduse nominaalkasvu üle 5%. Kas me tõesti täna arvame, et saavutame selle aja jooksul niisuguse mahu? Kui see ei õnnestu, siis on ju tegemist pehmelt öeldes tühja lubadusega ja sellel hetkel ei jää üle muud kui asi taas edasi lükata ja veel ühel aastal 2,4 miljardit välja võtta ja veel ühel aastal jne. See muutub sellisel juhul juba omapäraseks reserviks, mida saab igal ajahetkel kasutada.
Aga siin on veel üks moraal ja väga sügav moraal. Tegelikult lükatakse selle skeemiga asi järgmiste otsustajate teha. Me keegi ei arva, et valitsus – nad on lubanud neli aastat koos olla – veel neli aastat püsib. Aga see otsustus jääb juba järgmise valimise järel uute teha. Tähendab, me elame tegelikult tuleviku arvel.
Asja õiguslikus pooles ma kahtlen aga ikka väga sügavalt. Leping on alati kahepoolne. Praegu inimestega sellest räägitud ei ole. Rahandusministeeriumi seletuskirjas põhjendatakse, et tegemist on avalik-õigusliku rahalise kohustusega. Me võime ju niimoodi arutleda, aga ma kahtlen väga sügavalt, et see on kooskõlas põhiseaduse punktiga 10, õiguspärase ootuse printsiibiga. Riigikohus annab sellele ühes oma lahenduses väga ühese seletuse, et see on õiguskindlus, millega rahvas arvestab, et seadus jääb toimima, kuigi hiljem – see on seletuskirja materjal – on oldud selle väite suhtes suhteliselt leebem. Ka seletuskiri ise viitab sellele, et teatud erisuste kehtestamisel püütakse riivet minimeerida. See tähendab ju tegelikult seda, et valitsus tunnistab riive olemasolu. Me ei saa seda paketti või sellist otsust tervikuna toetada väga lihtsal põhjusel: need sammud ei ole kooskõlas riigi usaldusväärsuse ja rahva õigustatud ootuse põhimõttega. Selle poolt me lihtsalt ei saa hääletada. Ma tänan väga!

Suur tänu, kolleeg Tarmo Mänd! Kutsun kõnepulti kolleeg Marika Tuusi Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana. Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Head rahvasaadikud! Kogumispensionide seaduse eelnõu esimene lugemine oli Riigikogu saalis kaheksa aastat tagasi maikuu 9. päeval. Tollane sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius ütles siis, et nii fundamentaalset ja nii kaugeleulatuva tulemiga seadust nagu kogumispensionide seadus ei ole see saal veel kunagi arutanud, kui jätta välja otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Eelnõu põhiautor rahandusminister Siim Kallas selgitas, et kuna teise samba raha on inimese isiklik omand, siis pole mõtet seda hoida voodi all kartulikotis, vaid see tuleb panna kasumit teenima. Sotsiaalminister ja eelnõu üks autoritest Eiki Nestor ütles, et tegemist on ajaloolise üritusega ja nende otsustega, mille eluiga peaks kestma aastakümneid, selle seadusega ei pea arvestama mitte ainult need valitsused, kes sel kümnendil riigivõimu teostavad, vaid ka paljud järgmised valitsused. Ent läks vaid mõni aasta, kui sisuliselt seesama võimukoalitsioon ise omaenda antud lubadused murdis ja rahvast pettis.
Tegelikult on inimesi petetud kolmel korral. Esimest korda siis, kui pensionäridelt võeti ära vanaduspensionideks mõeldud 20%‑lisest sotsiaalmaksust ehk esimesest sambast üks viiendik ehk 4%, millele inimestel oli õiguslik ootus aastast 1991, mil sotsiaalmaksuseadus vastu võeti. Rahvale öeldi, et teise samba raha võetakse hoopis eelarve muudest vahenditest, näiteks stabiliseerimisreservist, kus ühe võimalusena on ette nähtud kasutada seda raha struktuuriliste reformide läbiviimiseks. Ka Siim Kallas tõotas siin saali ees, et mitte ühegi samba raha ei kandita teise sambasse. Ometi läks teisiti. Teist korda petetakse inimesi täna, kui riik peatab teise samba maksed ja murrab oma lubadust. Sellega on petetud tulevaste pensionäride õiguslikku ootust, inimestelt on võetud kindlus oma riigi suhtes, usaldust on devalveeritud. Riigi usaldusväärsus on kadunud ka välisriikide silmis. Tuletan veel kord meelde, et siis, kui kogumispensionide seadust aastate eest arutati, oli väga palju küsimusi ja kõhklusi. Küll kardeti teise sambaga liitumisel raha ostujõu langust tulevikus, küll investeerimisriske. Küsiti ka, miks võeti reformi eeskujuks just sellised riigid nagu Tšiili, Uruguay, Mehhiko, Läti, Poola, Argentina, n-ö banaanimaade reformimudelid. Kuid seda ei osatud uneski näha, veel vähem ükski saadik küsida, et liituma meelitatud inimesi petab tulevikus nende oma riik, taganedes kokkuleppest ühepoolselt. Kolmas kord petetakse inimesi sellega, kui lubatakse tulevikus, paremate aegade saabumisel teha sissemakseid 6% ulatuses, et kompenseerida tänane vahe. 2014. aastaks kulub selleks umbes 4 miljardit ja 2017. aastaks 5 miljardit krooni. Kust see raha võetakse, kus on garantiid? Andkem ikka aru, kuhu me tegelikult oleme täna jõudnud.
Rahandusminister küll kiitleb, nagu eristaksid meid Lätist ikkagi need head kogutud reservid, kuid tegelikult on need otsakorral. Eelmise valitsuse 2007. aasta riigieelarve 4 miljardi suurune ülejääk, mis oleks pidanud minema erakorralisse stabiliseerimisreservi, tehti koalitsiooni häältega ümber kassareserviks, mis on nüüd eelarveaukude lappimiseks sirgeks löödud. Kassareserv on nullis, aastaid kogutud stabiliseerimisreservi raha on ju negatiivse lisaeelarvega poole ulatuses otsustatud juba jooksvate kulude kasutamiseks kasutusele võtta. Pensionireserv on kasutusel, töötukassa reservist pole mõtet rääkida, see raha sulab nagu jää pannil. Haigekassa tagavara hoitakse kunstlikult riigi parema seisu näitamiseks. Euroraha võidakse meilt ära võtta, sest me pole suutnud seda välja kaubelda. Samuti üritame laenata, vahepeal oli jutuks koguni 12-miljardiline laen. Üks kärbe tuleb teise otsa, ja kui Reformierakond on otsustanud juba pankadega riidu kiskuda, siis peab Eesti olukord ikkagi olema üsna katastroofi lävel. Nii et kolmas pettus ootab meid alles ees, sest seda raha pole Eestil mitte kuskilt võtta, pigem on siin tegemist lihtsalt õõnsa valimisloosungiga.
Tõsi, riigi lisaraha tegi teise samba atraktiivseks. Kahjuks aga lepete sõlmimise ajal inimesi isegi ei hoiatatud, et on olemas maksete peatamise võimalus. Ja et valitsus on ühepoolselt lepingutingimusi muutnud, peab ta andma nüüd võimaluse inimestel, kes seda soovivad, oma raha sealt välja võtta. Kui üks pool lepingut ei täida, peab ka teisel poolel olema võimalus ära öelda. Advokaatide hinnangul peab meil igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsena ega liigu negatiivses suunas. Riigi suutmatus oma kodanike eest hoolitseda ei saa olla inimeste põhiõiguste riive aluseks. Ilmselt on nendel alustel tulemas ka kohtuprotsessid.
Ent tegelikult tundus  kogu lugu kahtlane juba siis, kui inimesi meelitati meepottide, pleedide ja igasuguste muude kingituste abil fondidega ühinema. Tänaseks ongi ju just kõige menukamad fondid saanud kriisis kõige enam kannatada. Seitsme aasta jooksul pensionifondidesse pandud 13-miljardilisest summast on alles veidi üle 11 miljardi. Seega on seal juba praegu vähem raha alles, kui sinna seitsme aasta eest sisse pandi. Ent just nüüd, kui inimeste pettumus kaotatud raha ning riigi ja pankade tollaste meelituste pärast on kõige suurem, otsustas riik lisaks rahakaotusele veel maksed peatada. Vaadates valitsuse reageeringut, tundub aga, nagu oleks tegemist ühe kõige valutuma kärpega. Tegelikult on see käik võrreldav meie rahva eksistentsiaalse garantii kallale minekuga, mis on inimestelt võtnud ära igasuguse usalduse meie finantssüsteemi ja kogu riigi vastu. Sellepärast ei saa Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marika Tuus! Ma kutsun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Mul ongi öelda ainult kaks lühikest asja. Sisuline ja tähtis on vaadata, milles on valikukoht. Kui küsida, kas me selle eelnõuga murendame kodaniku usaldust riigi vastu, siis tuleb ausalt vastata, et kindlasti. Ja milles on tegelikult valik? Kui me seda sammu riigi finantsstabiilsuse tagamiseks ei astu, siis on oht, et me murendame seda veelgi rohkem. Ja see on juba rohkem selline hinnangu küsimus, mida keegi leiab, kuidas me ühte või teist teeme. Nii et see on ilmselt tänastele oludele vastav valik mitme halva valiku seast, mida tehakse tegelikult ka nende inimeste huvides, kes kogumispensioniga liitunud on. See on asja sisuline pool. Ja teine pool on palve. Mina ei ole kunagi käinud siin Riigikogu kõnepuldis arutamas näiteks Taimekaitseinspektsiooni töö teemat, ma ei valda seda ainet, ma ei oska sellel teemal midagi öelda. Kui inimene ei ole kogumispensioni loomisest saadik aru saanud, et see 4% ei mõjuta mitte ühegi tänase pensionäri pensioni suurust, et ei ole mingit vahet, kas on üks kogumispensioniga liituja, on neid sada tuhat, nelisada tuhat või viissada tuhat, siis ei maksa siia kõnepulti tulla. Ja ärge palun ka kohalikes lehtedes vanainimesi lollitage! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 476 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil seda ettepanekut hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 476 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Head kolleegid! Ettepaneku poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletamise ajal palun mitte rääkida! Määran eelnõu 476 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 8. mai kell 15. Eelnõu 476 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 467 esimest lugemist. Ma palun kõnepulti justiitsminister Rein Langi!

Väga austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Minul teile paraku midagi nii dramaatilist nagu kolleegil seekord pakkuda ei ole. Mul on lihtsalt tavapäraselt väga hea eelnõu. Selle eelnõuga muudetakse kahte paragrahvi karistusseadustikus. Ilma pikemata räägiksin mõlemast muudatusest, mis on kavas sisse viia.
Esimese muudatuse eesmärk on laiendada lennuohutusvastase ründe kuriteokoosseisu. Kehtiv karistusseadustiku paragrahv 112 sätestab üksnes piiratud juhtumid, millal lennuohutusvastane rünne on karistatav kuriteona. Samas on praktikas esile kerkinud uusi juhtumeid, mis ohustavad lennuohutust, näitena võib tuua pilootide pimestamise väga nüüdisaegsete valgusseadmete abil. Need käitumised ei ole kehtiva õigusega kaetud. Selge, et midagi tuleks ette võtta. Niisiis teeb valitsus ettepaneku laiendada kuriteokoosseisu nii, et see kataks ka muul viisil sooritatud lennuohutusvastased ründed.  Kehtiva õigusega võrreldes laiendatakse ka lennuohutusvastase ründe puhul nõutava tagajärje mõistet, kuna kehtiva õiguse kohaselt peab isik tegutsema õhusõiduki hävitamise või kahjustamise eesmärgil. Eelnõuga seda täiendatakse ning kuriteokoosseis on täidetud ka juhul, kui isik põhjustab lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi või lennuintsidendi toimumise ohu. Seoses koosseisu laiendamisega tuuakse võimaliku täiendava karistuse liigina sisse ka rahaline karistus. Selle muudatusega viiakse Eesti karistusõigus kooskõlla terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelise konventsiooniga, sealhulgas selles viidatud tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooniga. Niipalju lennuohutusest.
Teise muudatusena sätestatakse eelnõus kuriteona teise isiku identiteedi volituseta kasutamine ehk siis lihtsamas keeles identiteedivargus. Selleks täiendatakse karistusseadustikku uue paragrahviga 157². Praegu identiteedivargus kui selline karistatav ei ole, sest kehtiva õiguse järgi on karistatavad juhtumid, kus isik loob teisele isikule tegelikest asjaoludest, sealhulgas ka identiteedist, väärettekujutuse, aga seda varalise kasu saamise eesmärgil. Paragrahv 157² sätestaks karistuse nn identiteedivarguse ehk teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Eelnõu kohaselt on kuriteona karistatav teise isiku identiteeti puudutavate andmete edastamine, andmetele juurdepääsu võimaldamine või kasutamine eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel teisest isikust teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata sellega kuritegu. Isiku õigusi kahjustavateks tegudeks saab lugeda teise isiku poolt tema nime all internetis kommenteerimise, blogi pidamise, e-kirjade saatmise, kodulehe loomise, mitmesugustesse suhtlusvõrgustiku portaalidesse konto ja profiili loomise jne. Ma sooviksin juhtida teie tähelepanu ka sellele, et tegemist ei ole üksnes küberruumi probleemiga, sest ka nn füüsilises maailmas võib isik saata teise inimese nimel kirju, avaldada raadios, televisioonis libakuulutusi või pidada kas või tavalisi telefonikõnesid ning seetõttu teise inimese mainet naeruvääristada, rikkuda tema suhteid või teha teisi mittevaralise iseloomuga tehinguid.
Valitsuse ehk algataja esindajana toetan ma tulihingeliselt Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut selle eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, härra justiitsminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kas see probleem, näiteks laservalgustiga silmade pimestamine, käsitletaval juhul lennuohutuse rikkumine, on juba pikemat aega olnud või on see alles hilisema aja tegevus? Ma esitasin alles mõni nädal tagasi siseministrile sama küsimuse ja tema teatas, et see ei ole mingisugune probleem.

Lendurid nii ei arva. Aga see on nüüdisaegse tehnoloogia arenguga kaasaskäiv nähtus. Need seadmed, millel on suur valgust kontsentreeriv jõud, olid veel 3-4 aastat tagasi äärmiselt kallid ja ka väga suured. Lohistada neid kuskile lennuvälja servale, et nendega mängida, oli keeruline. Nüüd on need seadmed muutunud järjest väiksemaks ja ka kättesaadavamaks ning poisikestel ja ka muidu pahatahtlikel inimestel on kujunenud selliseks huvitavaks uueks mänguks lennuvälja serval nendega lennukeid sihtida. Aga püüdke ennast seada selle piloodi olukorda, kes üritab näiteks pimedas Tallinna lennuväljale maanduda ja talle lastakse seal selle laserkiirega silma. Ta võib ennast küll väga ebamugavalt tunda ja see on kindlasti lennuohutusele kahjulik.

Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Aitäh! Austatud minister! Te mainisite, et käesoleva seadusega saab üks tühimik täidetud. Kuidas on teiste juhtumite puhul, juhul kui laseriga pimestatakse autojuhti või rongijuhti või laevakaptenit, kas see on karistatav?

Mis puutub rongijuhi pimestamisse, siis rong sellest muidugi rööbastelt välja ei sõida ja niisuguseid lasereid veel ei ole, mis sarnaneksid insener Garini hüperboloidiga ja hävitaksid rongijuhi või tema seadmed. Nii et see ei ole lihtsalt aktuaalne. Autode ja laevade puhul on sama asi, et see ei ole aktuaalne teema. Lennumasinate puhul on ta muutunud aktuaalseks.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Küsimus identiteedivarguse kohta. Kuidas suhtuda karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu kontekstis sellistesse identiteedivargustesse nagu "Pehmed ja karvased" ja muud toredad saated?

Ma loen siis ette ühe lõigu sellest minule ettevalmistatud kõnest: käesolev eelnõu ei puuduta isikute kujutamist artiklites, karikatuurides või tegelaskujude näol, kuna sellistel juhtudel ei saa eeldada, et isik ka reaalselt ühes või teises olukorras nii käituks.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Ma palun nüüd kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas eespool kuuldud eelnõu 21. aprillil. Komisjonis tutvustas eelnõu justiitsminister Rein Lang, temaga olid kaasas veel justiitsministri nõunik Madis Timpson, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Martin Hirvoja ning Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu. Kuna minister tegi väga põhjaliku ülevaate ja kõik küsimused, mis siin saalis tõusetusid, olid arutusel ka komisjonis, siis ma pikemalt eelnõul ei peatuks. Komisjon jõudis ühehäälselt arusaamisele, et tegemist on väga hästi ettevalmistatud eelnõuga. Lähtuvalt sellest teeb komisjon üldkogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata kümme tööpäeva, s.o siis 20. mai kell 18. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Maripuu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 20. mai kell 18. Seaduseelnõu 467 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun veel kord kõnepulti justiitsminister Rein Langi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! See eelnõu on nüüd natuke dramaatilisem kui eelmine, aga loomulikult väga hea eelnõu. Ka siin on eesmärk selge ja üheselt mõistetav: tõhustada võitlust kartellide ja konkurentsiõiguste raskete rikkumistega. Majandusteadlased on kartellide ehk siis ettevõtjate formaalsete kokkulepete mõju kaupade ja teenuste hinna tõusule viimase aastasaja jooksul maailmas hinnanud umbes 25%-le, mis on päris muljet avaldav arv. Kas see võiks ka Eesti puhul kehtida? Raske öelda, aga kindlasti ei saa öelda seda, et kartellidel ei ole Eesti tarbijate jaoks mingisugust mõju. Igatahes valitsus leiab, et on olemas ülekaalukas avalik huvi kartellide avastamise vastu.
Kartellid on väga raskesti avastatavad ja inimesed ei teagi, kui palju nad selliste kokkulepete tõttu tegelikult kaotavad. Olgu öeldud, et meil on ka täna olemas päris hea õiguslik regulatsioon konkurentsikuritegude kohta, aga praktikas see väga hästi rakendunud ei ole. Eestis on seni kartellidevastast võitlust raskendanud tõhusa konkurentsijärelevalve instrumendi ehk leebusprogrammi puudumine. Praeguste seaduste raamistikus ei jõua info kartellide kohta õiguskaitseasutusteni, mistõttu on olnud võimalik alustada üsna vähe kriminaalasju. Et kartellidega tõhusalt võidelda, pöördusime oma USA kolleegide poole, kus selle teemaga on kõige kauem tegeldud. USA on tegelnud kartellidevastase võitlusega, karistusõigusega alates 1890. aastast, kui jõustus kuulus seadus, mida maailm tunneb tänaseni The Sherman Act'i nime all. Tänaseks on The Sherman Act'i põhimõtted võetud üle ka Euroopa õigusesse ja Euroopa asjaomased seadused kinnitavad just seda, et Eesti kehtivat õigust võiks muuta nn leebusprogrammi juurutamisega. Mujal maailmas on see päris hea tulemuse andnud.
Enamikus riikides, kus kartellid on kriminaliseeritud või on loodud võimalused rakendada ettevõtjate suhtes ulatuslikke rahalisi karistusi ja trahve, on neid sanktsioone tegelikult ja järjekindlalt rakendatud alles pärast leebusprogrammi ellukutsumist. Põhjuseks ongi selle kuriteoliigi varjatus ja keerukas tõendatavus. Erinevalt enamikust teistest kuriteoliikidest on selle kuriteo olemasolust tavaliselt teadlikud vaid kuritegeliku kokkuleppe enda osapooled. Kannatanud, see on siis konkurendid ja tarbijad, võivad kuriteo olemasolu üksnes aimata. Seetõttu pole uurimisasutustel keerukas mitte üksnes selliseid õigusrikkumisi tõestada, vaid ka jõuda kriminaalmenetluse alustamiseks vajalikul määral põhjendatud kahtluseni, et selline kartell üleüldse eksisteerida võib. Kartell on kindlasti veel peidetum kuritegu kui korruptsioonikuritegu, sest siin ei toimu ka objektiivselt tajutavat vara üleandmist.
Ja nüüd siis need paar muudatust, mis on plaanis Eesti õiguskorda üle tuua. Kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse täienduse kohaselt on lubamatus kokkuleppes osalejal õigus pääseda karistusest, kui ta esitab esimesena nn leebustaotluse, esitab tõendid kuriteo kohta, teeb õiguskaitseorganitega täielikku koostööd ja täidab muid seaduses sätestatud tingimusi. Kui leebuse taotleja ei ole esimene teataja, kuid teeb koostööd ja täidab muid tingimusi, vähendatakse tema karistust proportsionaalselt menetluse käigus osutatud abiga. Samuti nähakse ette erandid juriidilise isiku poolt lubamatute kokkulepete sõlmimise eest rahalise karistuse arvestamise korras, mis põhineb juriidilise isiku aastakäibel. See võimaldab kokkuleppes osaleval isikul täpsemalt arvestada, millise kahjuga ta kuriteo avastamise korral riskib, ning motiveerib teda leebustaotlust esitama. Rahalise karistuse arvestamise ülemmääraks on 10% ettevõtja aastakäibest. Seaduses nähakse ette ühtlasi alused, mille esinemisel ei ole lubatud mõistetavat rahalist karistust vähendada rohkem kui pooleni ülemmäärast – kui tegemist on kartelli organiseerijaga –, kui kõrvaldatud on tõendeid või kui tegemist on eriti räige kartelliga.
Juriidilisele isikule mõistetava rahalise karistuse ülemmäär ei ületa ka eelnõu kohaselt karistusseadustikus praegu ette nähtud ülemmäära, milleks on 250 miljonit krooni. Eelnõu kohaselt on siiski võimalik karistust vähendada juhul, kui see muutuks isikule liialt koormavaks. Karistuse eesmärk ei saa kindlasti olla ettevõtja pankrotistamine.
Valekaebuse esitamise eest nähakse ette vastutus ka juriidilisele isikule. Leebuse taotlejast juriidiline isik riskib rahalise karistusega juhul, kui ta oma esindaja kaudu esitab teadvalt vale leebustaotluse. Füüsiline isik vastutab endiselt valekaebuse esitamise eest, mille eest praegu võib mõista kuni aastase vangistuse, valeütluse andmise eest, mille eest saab mõista kuni kolmeaastase vangistuse, ja tõendite kunstliku loomise eest, mille eest saab mõista kuni viieaastase vangistuse. See täiendus eelnõule peab tagama ka ettevõtjale, et leebusprogrammi ei saa kuritarvitada konkurentsi kahjustamiseks.
Leebustaotlust ei rahuldata, kui taotleja on lubamatu kokkuleppe algataja või kartelli juht. See tagab, et leebusprogrammi ei saa kuritarvitada konkurentide kahjustamiseks. Ehk siis ei saa teha niimoodi, et kutsun kokku teised turuosalised omal initsiatiivil ja siis esitan leebustaotluse, eesmärgiga ise puhtalt asjast välja tulla.
Ma tahaksin veel kord rõhutada: kartusel, nagu annaks leebusprogrammi kasutuselevõtmine võimaluse konkurendi alusetuks süüdistamiseks ja seega konkurentsi rikkumiseks, ei ole alust. Üksnes asjaolu, et isik on esitanud leebustaotluse, ei ole eraldi võetuna veel mingil juhul aluseks kellegi suhtes põhiõigusi riivavate menetlustoimingute tegemiseks, veelgi vähem isiku süüdistamiseks kartellis, rääkimata süüdimõistmisest.
See ongi lühidalt kõik. Soovitan asjast huvitatutel seletuskiri tähelepanelikult läbi lugeda, kõigil detailidel siin peatuda ei ole võimalik. Algataja ehk siis Vabariigi Valitsuse esindajana toetan ma kindlasti selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist täna. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma kutsun ettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Maret Maripuu.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas eelnõu 438 oma 21. aprilli istungil. Eelnõu tutvustas justiitsminister Rein Lang, kommentaare jagasid Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Martin Hirvoja ja ministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tanel Kalmet. Komisjon jõudis üksmeelselt arusaamisele, et tegemist on hea eelnõuga, ja teeb täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute tähtajaks määrata kümme tööpäeva ja siis õige varsti see hea eelnõu vastu võtta, et meie riik muutuks jälle natukene paremaks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Maret Maripuu! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma näen, et soovitakse avada läbirääkimisi. Palun kõnepulti kolleeg Igor Gräzini Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud proua esimees! Lugupeetud ettekandjad! Tegemist on tõepoolest väga hea seadusega, aga mitte sellisega, mida ei saaks teha paremaks. Nimelt oli väga õige viide Shermani aktile, aga küsimus on selles, et sinna juurde käib veel paar tuhat lehekülge akte. Vaadake, seletuskirjast ja sellest kõnest ma sain asjast natuke valesti aru. Siin tuleks vist nähtavasti mingi parandus sisse viia. Rein ütles, et informatsioon kartellide kohta ei jõua õiguskaitseorganiteni. See ei vasta tõele. Kogu õiguskaitse, kogu kartellide kohta käiv informatsioon jõuab iga Eesti Vabariigi kodanikuni, sealhulgas kõikide õiguskaitseorganiteni, see informatsioon on avalik teave ja see on olemas maksuametis, see on olemas Statistikaametis jne. Nimelt ei tõestata kartelli olemasolu ei tunnistajate, ei tõendite ega mitte millegi muuga, vaid vastavalt Euroopa seadustele 3–5-aastase majandustegevuse statistilise analüüsiga. Kui on kartellikahtlus, võetakse välja viie aasta kartelliosaliste hinnamuutused, sealt lahutatakse maha jõulueelsed müügid, allahindlused, coming in to business, going out of business sales jne ning võetakse üldine trend. Ja kui selgub, et need kõverad jooksevad omavahel paralleelselt kokku, siis võetakse ette mitte kõige leebem, vaid esimene, kes ette satub, ja kästakse tal tõestada seda, et nimetatud hinnamuutused ei ole kartellikokkuleppe tulemus. Tähendab, mitte keegi ei pea tõestama, et kartell on, küll aga võib kartellis kahtlustatavalt nõuda selle tõendamist, et kartelli ei ole.
Kui me räägime formaalsetest kokkulepetest, siis kartellikokkulepped enamikul juhtudel, nagu mina tean, ei ole sellised kokkulepped, kus kirjutatakse alla, et mina, Bill Gates, ja mina, Warren Buffett, sõlmime kokkuleppe, me jagame nüüd Ladina-Ameerika ära või nii edasi. Kartellikokkuleppeid sõlmitakse sageli näiteks niimoodi, et pilgutab silma jne. Need on ka formaalsed, aga mitte selles mõttes, nagu arutatav seaduseelnõu seda näeb. Isegi teatud vaikimine, näiteks keegi jätab mingile banketile minemata, võib tähendada seda, et antud juhul on turuosa jagatud. Aga formaalselt tõestada ei ole siin mitte midagi, mis kaugeltki ei tähenda seda, et kui tõesti leiduvad need lollid, kes tõepoolest otse kirjalikult ära vormistavad, et siis nende hulgas ei leidu sellist lolli, kes esimesena ka kohale jookseb. Tähendab, me peame selle võimaluse neile kahtlemata andma. Muide, ma juhiksin tähelepanu sellele, et kõigi aegade kõige suurem kartelliseaduse rikkumise trahv langetati Bill Gatesile, Microsoftile kolme protsessi tulemusena summas 4,2 miljardit USA dollarit. Selles mõttes on see väga hea seadus, sest tõepoolest võetakse kogu firma käive. Kui te nüüd hakkate mõtlema selle peale, et meil kukub esimesena kartelli alla Eesti Gaas, siis me räägime praegu sellest, et Eesti riigieelarve saab lihtsalt paari kohtu liigutusega 2,2 miljardit krooni, või juhul, kui võetakse kogu ettevõtte käive, siis 2,2 miljardit eurot, mis raskel ajal ei ole sugugi mitte vähe. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Igor Gräzin! Kas see on repliik?

Protseduuriline küsimus. Hea juhataja, kas te olete veendunud, et hea Riigikogu liige Igor Gräzin esindas siin Reformierakonna fraktsiooni ametlikku seisukohta?

Ma loodan! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Üks moment! Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 20. mai kell 18. Seaduseelnõu 438 esimene lugemine on lõppenud, meie päevakord on ammendunud. Suur tänu kõigile!

Istungi lõpp kell 18.21.