Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 11. töönädala neljapäevast istungit. Palun kõigepealt kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Mai Treial, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikmetel on üle anda arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile tööturu meetmete rakendamise kohta töötuse järsu kasvu olukorras. Järsult kasvanud tööpuudusega – praegu on juba üle 58 000 töötu – on ilmnenud, et senine riiklik täiendus- ja ümberõppe korraldus ei vasta reaalsetele kasvanud vajadustele. Süsteem on kohmakas, bürokraatlik, aeglane ja kulukas ning riigi tööturusüsteemi kaudu pakutavates aktiivsetes tööturumeetmetes osalejate arv on töötute üldarvuga võrreldes tagasihoidlik.
Lisaks tööpuudusele on tõsiseks probleemiks muud hõivet pärssivad tegurid, nagu töö- ja pereelu ühildamiseks vajalike paindlike töövormide vähesus, töötuse puudulik ennetamine, rahva tervisega seonduv jne. Valitsus on kolmveerand aastat kulutanud hoovõtuks, et reageerida koondamistele ja koondatutele uue tööalase rakenduse võimalusi leida. Ettevõtjad peavad praegu maksma erisoodustusmaksu isegi oma töötajate tasemekoolituse eest, kuigi sellise koolituse kaudu on võimalik leevendada tööpuuduse probleeme kogu ühiskonnas, mitte ainult ühes ettevõttes. Siiani ei ole riik tööandjat oma töötajate paremasse toimetulekusse panustamise eest soosinud, vaid isegi karistanud. Samas, kui ettevõtja investeerib ettevõttesse, ei pea ta investeeringusummalt maksma tulumaksu. Sotsiaalministeeriumi programmist on ilmnenud, et programmiga 2009. aastaks kavandatud meetmete maht on praeguse tööpuuduse juures selgelt ebapiisav, rääkimata olukorrast, mis tööpuuduse kasvuga tekib. Sellega seoses on meil kuus küsimust. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud kuue Riigikogu liikme esitatud arupärimise haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele ning 11 Riigikogu liikme esitatud arupärimise rahandusminister Ivari Padarile.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Evelyn Sepa! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Algatuseks kutsun ma teid kõiki üles mitte minema järjekordselt põhiseaduse teadliku rikkumise teed, mis juhtuks täna siin saalis selle eelnõu seadusena vastuvõtmisel. Et mitte jääda paljasõnaliseks, põhjendan lühidalt, kuidas see seadus on põhiseadusega vastuolus.
Esiteks, seadusega riivatakse lubamatult kohaliku omavalitsuse autonoomiat. Argumendid, et valimisreeglistiku kehtestamine on riigielu küsimus ja mitte omavalitsuse oma, on tõesed nii palju, et selle reeglistiku rakendamine viisil, mis tagaks muu hulgas ühetaoliste valimiste läbiviimise konkreetses omavalitsuses ja selle konkreetsetes oludes, peab jääma siiski omavalitsuse pädevusse. Üldised reeglid tulenevad jah seadusest, aga konkreetne rakendamine ja valimiskorraldus on volikogu pädevus. Keegi teine ei tea paremini rahvastiku jaotust konkreetsel ajahetkel konkreetsel territooriumil kui konkreetne omavalitsus. Vastasel juhul võtab seadusandja endale väga olulise rolli, mis peaks olema kuidagi ka põhjendatud. Seda praegu tehtud ei ole.
Miks just kaheksa ringkonda, mis kinnitab valimisteks ligi 400%-lise häälte kaalu erinevuse? Miks kaheksa ringkonda, mis kinnitab vähemusrahvustesse kuulujate häälte väiksema kaalu tulenevalt nende elukohast? Miks peab valimisi korraldama üleüldse linnaosade kaupa, mida teatavasti tõesti ei moodustata valimisteks, vaid omavalitsuse administratiivseks juhtimiseks? Miks selline regulatsioon puudutab just 300 000 elanikuga omavalitsust, aga mitte ühtegi teist, kes on samuti varem moodustanud näiteks linnaosad? Vastuseid ju ei ole antud!
Küll saaks kaudselt tuletada vajaduse järgida linna regionaalse esindatuse põhimõtet tulevases volikogus, kuid ka siis tuleks lähtuda sellest, et praegune kaheksa linnaosa jaotus Tallinnas ei järgi seda põhimõtet samuti ja ka nendes on piisavalt veelgi eriilmelisemaid ja spetsiifilisemate vajadustega asumeid, mille esindatus ei ole ka sellisel juhul tagatud.
Teiseks, õigusselgus ja õiguskindluse põhimõte. Nagu pealkirjastki nähtub, on tegemist valimisseadusega.

Hea ettekandja! Ma palun vabandust! Head ametikaaslased, palun austame ettekandjat!

Nagu pealkirjastki nähtub, on tegemist valimisseadusega. Seda soovitakse muuta mõned kuud enne valimisi, mis toob kaasa olukorra, kus eeldatava kohtuvaidluse korral, juhul kui Vabariigi President peaks seaduse välja kuulutama, pole valimisteks enam võimalik läbi viia põhiseadusliku kohtumenetluse korras kontrolli selle põhiseaduspärasuse üle. See omakorda võib kaasa tuua olukorra, et seadus tunnistatakse kehtetuks näiteks vahetult enne valimisi või peale valimisi. Olukord, mis sellega kaasneks, oleks pehmelt öeldes poliitiline, peamiselt aga juba tõsine põhiseaduslik kriis. On kena põhimõte, mis kehtib just nimelt selguse huvides: et aasta enne valimisi valimisi puudutavaid seadusi ei muudeta. Seda püütakse kinnistada ka kõnealuse seadusega, millega aga just nimelt seda reeglit rikutakse. Oleks rumal väita, et pakutav regulatsioon ei mõjuta valimistulemusi. See lihtsalt ei vasta tõele, sest protsess on kestnud juba enam kui pool aastat ja selle ainuke eesmärk on kujundada valimiskord, mis soosiks kindlaid poliitilisi jõude.
Kolmandaks, seaduste kehtivuse ühetaolisus. Õiguskantsler rõhutas põhiseaduskomisjonis korduvalt, et seadused kehtivad ühetaoliselt üle kogu riigi ehk teiste sõnadega on universaalsed. Kõnealune seadus puudutab vaid üht omavalitsust ja selles rakendatavaid põhimõtteid. Seega on reguleerimise objekt volikogu pädevuse absoluutne piiramine, seejuures ilma põhiseaduspäraste põhjendusteta. See muudab eelnõu sisult täielikuks üksikaktiks, millega reguleeritakse konkreetse omavalitsuse omavalitsuslikke küsimusi, mitte riigielu küsimusi, mis on seadusandja pädevuses.
Olgu veel kord üle korratud, et Riigikogu õigust seadusi välja anda ei vaidlusta keegi. Aga kui selle seaduse regulatsioon on ootamatult jäik ja spetsiifiline, siis peaks selleks olema väga korralik argumendibaas, mida paraku ei ole. Puuduvad igasugused mõistlikud seletused ja analüüsid ning pole kaalutud meetme proportsionaalsust ja asjakohasust. Pole kaalutud soovitud eesmärgi saavutamiseks ka muid alternatiive. Ainuke argument, mis kõlas, on selgus, aga see ei vasta tõele ega ole tõsiselt võetav. Argumenti, et nii jääb kehtiv valimiskord püsima, tuleks samuti põhjendada – miks peaks just kehtiv kord kõige paremini tagama demokraatlike valimiste korraldamise põhimõtete järgimise. See jäi selgusetuks.
Olgu öeldud, et olukord, mida püütakse säilitada, tingib eri linnaosade valijate häälte kaalu neljakordse vahe. Seda möönis pool aastat tagasi ka õiguskantsler, kelle hinnangul on see põhiseadusvastane. Seda on asjade seis ka praegu. Detsembris vastuvõetud seadusmuudatus korrigeeris seda pisut, aga põhimõtteliselt olukorda ei muutnud. Ja kuigi seda ei soovita tunnistada, peaks see olema lihtsalt ja üheselt tuvastatav ka abstraktse normikontrolli käigus.
Lõpetuseks võimude lahususe argumendist. Isegi kui sammud, mis Tallinna linn on astunud – olgu rõhutatud, et kehtiva seaduse alusel –, oleks küsitavad, siis nende vaidlustamiseks kehtib meil teatavasti kord, mis näeb ette Riigikohtu menetluse põhiseaduse järelevalve korras. Seda teed valitud ei ole. Ja siin ongi küsimus: seadusandja ei saa astuda kohtu rolli ja väita, et kehtiva seaduse rakendamine on seadusrikkumine, ja hakata selle õigustusega seadust muutma. Ometi seda püütakse teha.
Keskerakond eelnõu ei toeta ja kutsub kolleege üles samuti seda mitte tegema. Ning mõistagi pöördume me täna pärast eeldatavalt seda eelnõu toetavat hääletust Vabariigi Presidendi poole ettepanekuga jätta see seadus välja kuulutamata just nimelt vastuolu tõttu põhiseadusega. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Karel Rüütli!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Täna me oleme jõudnud teise katseni vastu võtta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus, mis käsitleb valimise erikorda Tallinna linnas. Teatavasti saatis Vabariigi President eelmisel katsel teise seaduse sabas vastu võetud seadusmuudatuse Riigikogule tagasi.
Esitatud eelnõuga luuakse kohaliku volikogu valimise erikord ühes omavalitsuses. Sellise erikorra loomise näol on tegemist põhiseaduse riivega. Tagamaks kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse põhiolemuse säilimist, peab selline riive olema proportsionaalne ehk eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, ma väga palun teid ettekandjat austada!

Riive sobivust, vajalikkust ja mõõdukust saab analüüsida ja kaaluda vaid Riigikohus ja tal peab olema selleks piisavalt aega. Kohalikud valimised on aga kuue kuu pärast. Kui täna see eelnõu vastu võetakse ja president selle välja kuulutab, on Tallinna linnal õigus pöörduda Riigikohtusse. Riigikogu ei tohi Riigikohut seada olukorda, kus ta peab tegema otsuse protsessi läbiviimise regulatsiooni kohta, kui protsess ise käib. Sellise olukorra tekitamine ise ei ole põhiseaduspärane. Vaidlused Riigikogus vastuvõetud aktide üle peavad toimuma enne protsessi algust ehk praegusel juhul enne 17. juulit. Täna pole see enam võimalik ja Rahvaliidu fraktsioon hääletab selle eelnõu vastu. Tänan!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Võime asuda eelnõu 450 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Austatud Riigikogu, tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 450 vastuvõtmine koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16. Panen lõpphääletusele eelnõu 450. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 56 Riigikogu liiget, vastu 30 Riigikogu liiget ja erapooletuid ei ole on põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud. Sellega on esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõppenud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Evelyn Sepa!

Austatud kolleegid! Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28 muutmise seaduse eesmärk on keelata Riigikogu liikmel oma volituste ajal olla riigi osalusega äriühingu, riigitulundusasutuse või riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liige. Sellises regulatsioonis ei tohiks siin saalis istujatele midagi uut olla, sest nimetatud küsimusega on Riigikogu juba aastaid tegelnud. Vaielda justkui millegi üle pole, aga paraku sõnadest kaugemale seni jõutud ei ole.
Õiguskantsler on oma ettepanekus leidnud, et kehtivas õiguses sätestatud tingimustel on Riigikogu liikmete kuulumine riigi äriühingute nõukogudesse põhiseadusega vastuolus: see rikub ametite ühitamatuse ja võimude lahususe põhimõtet. Praktika on näidanud, et nõukogudesse kuuluvate Riigikogu liikmete nõukogudega seotud tegevusest ei ole midagi kuulda (vähemasti midagi positiivset). Riigikogu liikmed ei seisa nende ettevõtete eest, mille nõukogusse nad kuuluvad, näiteks transiidisektoris kannatavad seetõttu nii Tallinna Sadam kui ka Eesti Raudtee. Pole kuulda, et Riigikogu liikmed nendes ettevõtetes mingil moel sisuliselt oleks tegutsenud.
Nagu öeldud, muudab käesolev eelnõu Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28. Muudetakse selle pealkirja ja sõnastatakse see järgmiselt: "Riigikogu liikme piirangud riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse töös osalemisel". Seni on tolle paragrahvi pealkiri "Riigi osalusega äriühingu ning riigi asutatud sihtasutuse juhiks või juhatuse liikmeks olemise keeld".
Kehtivas seaduses sätestab § 28, et Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juht ega juhatuse liige. Teksti täiendatakse ja piiratakse Riigikogu liikme kuulumist ka nõukogudesse. Samuti muudetakse paragrahvi nii, et piiratakse ka Riigikogu liikme õigust kuuluda riigitulundusasutuse nõukogusse, juhatusse või olla asutuse juht.
Eelnõus ei ole kasutatud uusi ega vähetuntud õigustermineid ning eelnõu ei sisalda ka sätteid, mis oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Algatajatena oleme me ette näinud seaduse jõustumise üldises korras.
Üks väike poliitiline nüanss, mis kindlasti vajab teravdatud tähelepanu ja sellest ka teatud järelduste tegemist. Nimelt: Vabariigi Valitsusel ei ole selles küsimuses seisukohta. Seega Vabariigi Valitsusel ei ole seisukohta olukorra kohta, mis on põhiseadusega vastuolus. Valitsus loobus omapoolse seisukoha andmisest. Põhjuseks võib muidugi olla ka erimeelsus koalitsioonierakondade vahel, mis on meedias väga selgelt väljendunud.
Aga, head kolleegid, saage asjast üle! Lahendame selle probleemi ära! Eelnõu saab lõpuni menetleda juba selle kevadistungjärgu ajal ja ma loodan, et seda ka tehakse. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Jaan Kundla, palun!

Lugupeetud ettekandja! Käesolev seadusmuudatuse eelnõu keelab Riigikogu liikmetel osaleda riigi osalusega äriühingute nõukogude töös. Aga kas valitsuse liikmed võivad osaleda? Kui see on reguleeritud mõne muu õigusliku aktiga, kas võite öelda, millisega?

Vabariigi Valitsuse liikmete pädevus tuleneb reeglina Vabariigi Valitsuse seadusest.

Mart Jüssi, palun!

Mul on selline küsimus. Siin loetelus on ka riigi asutatud sihtasutuste nõukogud. Aga kui sihtasutus tegeleb mingi väga üldrahvaliku teemaga nagu näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapital või integratsiooni sihtasutused, kas sellisel juhul ei võiks Riigikogu selles olla esindatud nagu üks ühiskonna osa?

Kuna selle regulatsiooni aluseks on võimude lahususe põhimõte, siis on Riigikogu liikmel väga keeruline püüda istuda mitmel toolil korraga. Eelnõu loogika lähtub sellest, et tuleks selline olukord välistada. Keegi ei ütle, et Riigikogu liige ei tohi olla ühiskondlikult aktiivne väljaspool Riigikogu või oma erakonda või ükskõik millises muus mittetulunduslikus vormis, aga kui sihtasutus on asutatud riigi poolt ja rahastatud riigi poolt, allutatud otseselt riigi kontrollile ka juhtimise mõttes, siis pole tal tõenäoliselt õige kuuluda selle juhatusse.

Jürgen Ligi, palun!

Seda, et see kuulumine on põhiseadusvastane, ei ole tegelikult praegune õiguskantsler väitnud. Aga miks siis Keskerakonna esindajatest Riigikogu liikmed kuuluvad nõukogudesse, niipea kui koalitsiooni kuulumine selleks võimaluse annab? Miks teiegi rikute põhiseadust, kuigi leiate, et see on põhiseadusvastane? Miks teie esindajad seda teevad?

Mina Riigikogu liikmena ei ole mõnda aega kuulunud ühtegi nõukogusse ja olen loobunud sellest ka väga selgete põhjendustega.

Väino Linde, palun!

Hea ettekandja! Sa rääkisid siin võimude lahususe printsiibist. Me oleme väga tihti eeskujuks võtnud Soomet. Kas sa oskad seletada, miks Soomes näeb lausa seadus ette, et riigile kuuluva äriühingu, näiteks riigiraudtee nõukogus peab olema teatud arv Soome parlamendi liikmeid?

See on hea küsimus. Aga Eesti põhiseaduslikku korda kahjuks või õnneks Soome põhiseadus ei reguleeri. Ja me ei saa rakendada kõiki Soomes kehtivaid norme automaatselt ka Eestis.

Jaan Kundla, palun!

Lugupeetud ettekandja! Põhimõtteliselt sarnaneb riigi juhtimine kohaliku omavalitsuse juhtimisega. Kas kohalike omavalitsuste liikmed ja volikogude liikmed võivad osaleda omavalitsuste osalusega äriühingute nõukogudes ja juhatuste töös?

Ma olen sunnitud parandama, et riigi ja kohaliku omavalitsuse juhtimine ei ole üldse mitte  sarnased. Need on täiesti iseseisvad õigusalad ja kõnealune eelnõu ei puuduta Riigikogu liikmete osalemist kohaliku omavalitsuse alluvuses või omandis olevates asutustes, organisatsioonides ja ettevõtetes. See võib olla arutelu all järgmises ringis, aga ma ei näe siin otsest võimude lahususe printsiibi rikkumist.

Jürgen Ligi, palun!

Lubage protestida! Ma ei küsinud seda, kas teie olete kuulunud nõukogudesse – ma pidasin silmas ikkagi inimesi, kellel on vastav haridus ja juhtimiskogemus. Ent Keskerakonna liikmed, sõltumata sellest, kas neil see on, hakkavad nõukogudesse kuuluma niipea, kui nad võimule saavad. Ja mina neile seda muide ette ei heida, võib-olla vaid ettevalmistuse puhul mõnda asja heidan ette. Niisiis mu küsimus on: miks nad võimaluse korral nendesse nõukogusse kuuluvad, kui Keskerakonna hinnangul on tegemist põhiseadusvastase tegevusega?

Aitäh, kolleeg Jürgen Ligi! Vastus sinu küsimusele tuleneb sellest seaduseelnõust ja sellega on väljendatud ka meie suhtumine antud küsimusse.

Väino Linde, palun!

Austatud ettekandja! Viitasid oma ettekandes õiguskantsleri seisukohale, kes omakorda tugineb Riigikohtu 15 aasta tagusele, aastast 1994 pärit Riigikohtu seisukohale, et Riigikogu liikmete kuulumine riigiettevõtete haldusnõukogudesse ei ole põhiseadusega kooskõlas. Kui tõenäoliseks sa hindad, et praegu, kui kehtib äriseadustik ja kui riigile kuuluvate äriühingute tegevus ja riigile kuuluvate äriühingute nõukogude funktsioonid on hoopis teised kui omaaegsete haldusnõukogude funktsioonid, jääks Riigikohus samale seisukohale kui omal ajal?

Millisele seisukohale võib jõuda Riigikohus, on mul raske prognoosida. Küll aga juhin tähelepanu, et väljapakutud regulatsiooniga on olnud nõus kõik Riigikogu fraktsioonid ja nad on juba pea kaks aastat tagasi mais algatanud ka samasuguse sisuga eelnõu, mida ei ole ilmselt poliitilistel põhjustel suudetud lõpuni menetleda. Meie lihtsalt püüame praeguses olukorras rõhutada veel kord oma tahet ja aidata koalitsiooni selles küsimuses edasi.

Imre Sooäär, palun!

Hea ettekandja! Eelmise valitsuse koosseisus oli teatavasti ka Keskerakond ja kohe, kui Keskerakond sai valitsusse, saatis ta riigiettevõtete nõukogudesse ka oma fraktsiooni liikmed. See on fakt. Miks ta seda tegi, kui te väidate, et Keskerakonna arvamus on teine?

Meil on kõigil õigus aja jooksul targemaks ja paremaks muutuda. Või õigemini mitte õigus, vaid lausa kohustus! Ja meie praegust seisukohta väljendab väga ühemõtteliselt teie ees olev eelnõu. Mul lihtsalt ei ole midagi muud selle selgituseks ja toetuseks lisada kui see, et see tõepoolest väljendab meie seisukohti kõnealuses küsimuses. Riigikogu liikmed ei tohiks kuuluda vastavatesse nõukogudesse.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rõõm on teie ees esineda ja öelda, et 7. aprillil põhiseaduskomisjon muu toreda kõrval vaatas üle ka need eelnõud, mis oleks sobilik esitada Riigikogu suurde saali. Kolmanda punktina arutasime eelnõu numbrimärgiga 429. Ettekande tegi Keskerakonna fraktsiooni nimel hea kolleeg Evelyn Sepp. Ta märkis, et selle seadusmuudatuse eesmärk on keelata Riigikogu liikmetel oma volituste ajal olla riigi osalusega äriühingu, riigitulundusasutuse ja riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liige.
Komisjonis tekkis vaidlus ainult hetkeks sellel pinnal, kas nendes nõukogudes olevad Riigikogu liikmed teevad seal ka tööd või saavad lihtsalt niisama tasu. Komisjoni liikmed olid selles küsimuses eri seisukohtadel. Aga peale jäi ikkagi seisukoht, et nõukogus osalevad Riigikogu liikmed teevad täiendavat tööd ja selle tõttu on neile nõukogu liikmeks olemise eest ka tasu ette nähtud. See ei ole lihtsalt auamet.
Lõppkokkuvõttes otsustas komisjon teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks palume määrata s.a 30. aprill kell 6 õhtul. Selle seisukoha poolt olid kõik kohal olnud põhiseaduskomisjoni liikmed. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 30. aprill 2009 kell 18. Eelnõu 429 esimene lugemine on lõppenud ja teine päevakorrapunkt ammendunud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.29.