Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, lugupeetud peaminister ja ministrid! Alustame infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 35 Riigikogu liiget, puudub 66. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Alustame esimese küsimusega. Palun, kolleeg Karel Rüütli, küsimus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile!
Austatud eesistuja! Hea minister! Märtsi lõpus andis SEB-i jaepanganduse valdkonna juht Riho Unt teada, et viimasel ajal on eluasemelaenuga tõsiselt hädas olevate inimeste hulk väga kiiresti kasvanud ja suureneb iga päev. SEB-i andmete kohaselt on nende pangas probleeme 600 perel, kogu Eestis on umbes 1800 perel ja see number kasvab iga päevaga.
Hea minister! Teie olete välja tulnud erinevate algatustega, erinevate pakettidega. Rahvaliit on kunagi välja tulnud ka omapoolse ettepanekuga, et KredExi kaudu leevendada lastega perede eluasemelaenude tasumisel tekkinud raskusi ja välja töötada intressipuhkuse saamise võimalus. Kas lähiajal võib oodata, et teie ministeeriumis valmib pakett, millega aidatakse hätta sattunud lastega peresid eluasemelaenude tagasimaksmisel?
Aitäh! Majandusministeeriumi seisukohalt oleme me praegu tegelikult juba alates oktoobrist püüdnud ajada sellist joont, mis on minu arvates pikemaajaliselt kõige mõistlikum, et pangad ja laenuvõtjad, ükskõik, kes nad siis on, saavad omavahel kokkuleppele sõltuvalt laenuvõtja, olgu siis üksikisiku või perekonna majandusliku olukorra muutumisest. See on tegelikult kõige jätkusuutlikum variant. Tänane seis on selline, et ma ei näe mingisuguseid otseseid meetmeid, mis oluliselt aitaksid sellele kahekõnele kaasa. Kuid, nagu ikka, me elame praegu ajal, kus me peame jälgima olukorda ja kui olukord tõepoolest nõuab, siis peame vaatama, mis on see retsept, mis võiks aidata seda probleemi lahendada. Nii et sõnum on ikkagi see, et kõige mõistlikum mõlema poole pealt – nii panga kui ka laenu võtja poolt – on tegelikult omavahelised kokkulepped, ja me teame ka seda, et pangad pakuvad samuti intressipuhkust ning sealhulgas ka põhiosapuhkust. Seda esiteks. Teiseks ei saa jätta märkimata, et paljulapselistele peredele on meil eraldi toetus. Me tegime seda eelmisel aastal ja saame seda teha ka sel aastal, kuid see on nüüd natuke teine teema, võrreldes sellega, mis puudutab teie küsimuse fookust.
Palun, kolleeg Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Hea minister! Kahjuks on paljude pankade praktika see, et nendelt noortelt või lastega peredelt võetakse ühel hetkel kinnisvara lihtsalt käest ära. Väga paljud riigid maailmas on läinud seda teed, et loovad selliseid intressimaksepuhkuse võimalusi nendele peredele. Ja kui Rahvaliidu fraktsioon kohtus KredExi esindajatega, siis KredExi esindajad tunnistasid samuti, et sellist intressipuhkuse võimaldamist oleks Eestile äärmiselt vaja. Meie ettepaneku kohaselt oleks ka nii, et toetust saaksid need pered, kus on väikesed lapsed ja nende vanemad on kaotanud töö. Kas te üldse peate reaalseks, et ühel hetkel tuleb valitsus selle ideega välja? Vahepeal võttis rahandusminister Ivari Padar Rahvaliidu algatusest tuld ja tegeles sellega mõnda aega, aga tema initsiatiiv vaibus. Kas võib lähiajal oodata, et ühel hetkel, kui probleemid süvenevad, tuleb valitsus selle algatusega välja?
Kindlasti me jälgime väga tähelepanelikult, mis eluasemeturul just selles laenuportfelli osas toimub. Te väitsite – ma ei tea, kas see on mingi Rahvaliidu teadmine, olete asunud pankasid juhtima –, et pangad tõstavad peresid välja. Esitage faktid. Nii palju kui mina olen kohtunud pangajuhtide ja Eesti Pangaliiduga, ning nende viimaste kuude jooksul, isegi enne aastavahetust juba, on pangaliit ja paljud pangajuhid kinnitanud, et nad ei paku mitte ainult intressipuhkust, vaid ka põhiosa puhkust. Ka selline on pankade praktika. Loomulikult ei tea me ühe või teise perekonna majanduslikke võimalusi ja selles mõttes on mõistlik, et see lahendus sünnib seal. Kui olukord peaks muutuma, siis räägime.
Palun nüüd kolm kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Jaan Kundla!
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Mulle meenuvad vaidlused 2009. aasta eelarve menetlemise eel, eriti bussifirmade riikliku dotatsiooni üle. Selle vaidluse tulemusena suurendati seda 70 miljoni krooni võrra kütuse kõrge hinna tõttu. Kas nüüd, kui kütuse hind on langenud pea kolmandiku võrra, on uue kärpeplaani raames äkki mõistlik see otsus üle vaadata ja suunata kokkuhoitud kütuseraha mõne abipaketi toetamiseks? Milline on teie seisukoht?
Aitäh! Seisukoht on selline, et kogu doteeritavatele bussiliinidele makstav toetus on seotud tegelikult kütusehinna muutustega maailmaturul ja loomulikult siis ka Eesti turul. Vedaja ei saa kindlasti midagi rohkem. Meie probleem, kui me tegime 2009. aasta eelarvet, oli see, et ühistransporditurul oli olukord selline, et oli tehtud väga palju allapakkumisi, et võtta suuremat turgu ja selle tulemusena kärisesid väga paljud lepingud. Selle tõttu tuli kuidagi leida mingisugune lahendus, et maakonna minimaalne mõistlik bussivõrk toimiks.
See, millised on võimalused seda vähendada või mitte vähendada, on eraldi teema. Ma arvan, et me peaksime arvestama, et minimaalne maakonna bussiliinide võrk on see, kust kärpida ei ole mõtet. Ma ei näe praegu olulisi kärpevõimalusi, kui me mõtleme riigi rahandusliku seisu peale, et need nüüd seda radikaalselt parandaksid. Kindlasti jälgime me väga tähelepanelikult iga krooni, võib öelda ka, et iga senti, kuidas see praegu läheb maakondade kaudu bussiteenuse osutamiseks ja bussitoetuste väljamaksmiseks. Vaatame, millised on meil poolaasta seisud, kuidas on pikaajalised lepingud tööle hakanud, ja siis saame hinnata.
Palun, kolleeg Evelyn Sepp!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud majandusminister! Esmaspäeval oli Riigikogus päris pikk debatt lastega perede ja eluaseme teema üle seonduvalt KredExi abiprojektiga, mida siin ka eelnevas küsimuses mainiti. Peaministri hinnangul pidi sellega kõik väga hästi olema vaatamata sellele, et väljamakstavat n-ö ülemmäära vähendati pea poole võrra. Kuidas on see teie hinnangul kooskõlas langeva majanduse, langeva elukvaliteedi ja lastega perede prioriteetsusega?
Aitäh! Kahjuks ei saanud ma esmaspäeval selles debatis osaleda ega ole jõudnud ka jälgida selle debati sisu. Mis puudutab neid paljulapseliste perede toetusi, siis see valitsus algatas Isamaa ja Res Publica Liidu initsiatiivil selle programmi. Eelmine aasta 50 miljonit ja isegi natuke saime vahendeid juurde suunata. Oleme selle realiseerinud koostöös paljulapseliste perede liidu ja omavalitsustega. Kokku on – me veel näeme neid tulemusi, loodetavalt jõuavad need rohkem ka Eesti avalikkuse ette – üle 450 nelja ja enama lapsega pere saanud üsna otsustavalt oma elamistingimusi parandada. Ka sel aastal, kui meil on võimalik vahendeid leida, tahame me seda jätkata, sest me saime teada ka selle tegeliku vajaduse paljulapseliste perede osas – see vajadus on sama palju suurem. Sellisel juhul saame ühe mingisuguse taseme ja võime öelda, et paljulapseliste perede, ja tõepoolest siis paljulapseliste perede suhtes – me räägime peredest, kus on lapsi vähemalt neli, aga on peresid, kus on 10, 11, 12 – oleme tegelikult astunud väga põhimõttelise sammu. Ja sõltuvalt pere suurusest on see toetuse summa olnud 320 000 ja väiksemal perel 160 000. Kui me nüüd seda numbrit natuke vähendame, siis on peetud silmas, et see vajadus saaks rahuldatud, sest kui me rahuldame 300-l perel, aga 100 jääb ilma, siis ma arvan, et parem oleks, kui kõik 400 saaksid oma tingimusi oluliselt parandada. Muidugi peame me arvestama seda, et kui on vaja teha ehitustöid, remonditöid, siis sellel turul on ikkagi hinnad oluliselt kukkunud.
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Heimar Lenk!
Aitäh! Aitäh, lugupeetud majandusminister! Nädalapäevad tagasi esitasin ma siinsamas saalis küsimuse peaministrile ja tuletasin meelde, et meie majanduslanguse esimesed tundemärgid olid juba 2006. aastal. Peaminister sisuliselt naeris mind välja. Eilses meedias kinnitasid meie juhtivad majandusteadlased fakti, et 2006. aasta keskel algas meil kõva allakäik ja hoiatati valitsust suure majanduskatastroofi eest – just nii oligi öeldud! Nüüd on küsimus teile: kas teie praegu arvestate ekspertide arvamusega? Jääb mulje, et majandusminister kriisiga praktiliselt üldse ei tegelegi.
Aitäh! Tahan rahustada teid, Heimar Lenk, ja teie mõttekaaslasi, võitluskaaslasi nii Tallinnas kui ka Lõuna-Eestis – see mulje on täiesti petlik. Me teeme, julgen kinnitada, omalt poolt maksimumi, nii palju kui see sõltub riigist või majandusministeeriumist. Me saame aru, et olukord on siiski suhteliselt keeruline ja ka unikaalne. Mis puudutab ekspertide arvamusi, siis kuulame neid ikka väga tähelepanelikult. Mitte ainult Eesti eksperte, vaid praegu tuleb neid jälgida väga laial pinnal. Minu arvates on üks oluline tähelepanek see, et ekspertide arvamused on väga paljudes ja väga olulistes detailides tihtipeale ka risti vastupidised. Nii et siin sõltub ka väga palju, millist eksperti rohkem uskuda ja millist mitte.
Aga mis puudutab väidet, millal oli näha majanduslanguse esimesi tunnuseid, siis ma arvan, et minu jaoks olid need näha siis, kui algas eelmine majandustõus. Küll aga ei olnud näha selliseid majanduslanguse näitajaid, mida me tegelikult praegu üle elame – et kukub kokku, kui nii võib öelda, või saab oluliselt kannatada kogu globaalne finantssüsteem. Seda, ma arvan, ei suutnud isegi Heimar Lenk 2006. aastal ette näha.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Suur tänu, härra minister!
Järgmine küsimus on kolleeg Vilja Savisaarelt põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Palun, Vilja Savisaar!
Proua esimees! Lugupeetud minister! 3. aprillil kirjutas ajaleht Postimees, et Eesti üks suurimaid põllumajandustootjaid Väätsa Agro on sattunud makseraskustesse ja juba kümme päeva hiljem oli see ettevõte võla katteks müügis. Teiseks näiteks saan ma tuua veel Viljandimaal asuva Leeli talu, kus on üle 70 lüpsilehma ja kus haritakse ligikaudu 500 hektarit maad. Eelmise aasta kahjum oli sellel talul ikalduse ja põllumajandussaaduste langenud hindade tõttu üle miljoni krooni. Nende kahe näite põhjal tahaksingi kuulda teilt väga konkreetseid meetmeid, mida olete viimase poole aasta jooksul põllumajanduse olukorra parandamiseks rakendanud. Aitäh!
Aitäh! Olukord põllumajanduses on praegu tõesti keeruline ja kõige keerulisem on see just piimasektoris. See on tingitud eelkõige piima kokkuostuhindade kiirest langusest ja seda mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Kui me võrdleme piima kokkuostuhinda Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesmaades, siis Eestis on see üks madalamaid, kuid mitte kõige madalam. Komisjoni viimaste võrdlusandmete põhjal on meist madalam kokkuostuhind veel näiteks Lätis, Leedus, Poolas ja Tšehhis. Aga see loomulikult meie elu ei kergenda. Mida on Põllumajandusministeerium ja valitsus teinud, sellest olen ma ka siin Riigikogu ees päris mitmel korral rääkinud. Need on kõigepealt erakorralised meetmed Brüsseli ehk Euroopa Komisjoni poolt, mis on rakendatud, need on eksporditoetused piimatoodetele, sekkumiskokkuost ja ladustamine, mis kõik on käivitunud. Lisaks on Põllumajandusministeeriumi kaudu Maaelu Edendamise Sihtasutusel avatud eraldi abipakett, mis koosneb kevadkülvilaenust ehk täiendavast likviidsuslaenust ja täiendavate tagatiste andmise võimalusest põllumajandustootjatele, mida mitmed põllumajandustootjad on praeguseks kasutanud, sealhulgas ka teie mainitud Leeli talu, kelle perenaisega oli mul võimalus eile kohtuda. Kolmandaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud pakett, mis osaliselt on praeguseks juba käivitunud ja mida saavad ka ettevõtjad, tootjad kasutada. See laieneb täiel määral toidutööstusele ja töötlevale tööstusele, sealhulgas piimatöötlejatele, mis on väga oluline just nimelt eksporditurgude leidmisel, ning osaliselt ka piimatootjatele. Täiel määral ei laiene see piimatootjatele või põllumajandustootjatele selle tõttu, et põllumajandustootjate puhul on tegemist väga rangete riigiabi reeglitega, mis on Brüsseli kehtestatud.
Palun, kolleeg Vilja Savisaar, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Jätkan siis teise probleemiga. Paar kuud tagasi kärpisite lisaeelarvet tehes ministeeriumi haldusalas olevate asutuste ja ametite palkasid. Seda ka PRIA-s. Praeguseks on tekkinud olukord, kus PRIA ametnikud lihtsalt puhtfüüsiliselt ei suuda toetuste taotlusi õigeaegselt menetleda ning toetusi välja maksta. Olete ise siin Riigikogus tunnistanud, et PRIA protsessi oleks vaja kiirendada, miks te siis ei ole seda teinud, miks viivitate Euroopa Liidust tulevate toetusrahade väljamaksmisega ning seetõttu halvendate põllumeeste olukorda veelgi?
Aitäh! Ma ütlen esimese küsimuse vastusele lisaks veel, et eraldi pakett on meil Hiiumaa piimatootjatele, kus on ka erakorraline olukord ja eriti raske veel seetõttu, et tegemist on saarega, kus praegu hetkel endal üldse töötlev tööstus selles osas puudub. Aga ka seal otsime me lahendusi ja erilähenemine Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu tõenäoliselt leevendab natuke nende olukorda ning võib-olla leiame mõned jätkusuutlikud lahendused. Aga nüüd, mis puudutab PRIA haldussuutlikkust, siis jah, see on tõsine probleem ja PRIA töökoormus on aasta-aastalt suurenenud. Aga paraku peab tunnistama, et säästueelarve puudutab Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas kõiki meie allasutusi, sealhulgas ka PRIA-t ja nende eelarvelised võimalused on sellel aastal väiksemad kui eelmisel aastal, töömaht aga suurem. Sellest on ministeeriumi juhtkond teadlik, sellest on PRIA juhtkond teadlik ja selles olukorras püüame teha parima, mis meil võimalik teha on. Tõesti, mitmete meetmete puhul on taotluste maht hästi suur ja meilegi ootamatult suurem, kui me seda ette suutsime näha, aga ma võin kinnitada, et kõigi pindalapõhiste toetuste ja muude toetuste puhul, mida PRIA välja maksab, on ta teinud seda isegi kiiremini kui varasematel aastatel. Nii oli see möödunud aasta lõpul, kui me suutsime maksta toetused välja varem kui eelnevatel aastatel, ja võin öelda, et nii saab see olema ka sellel aastal. Aga erandiks on tõesti kõik investeeringumeetmed, kus taotlusi on hästi palju ja kus võib juhtuda, et mõningatel juhtudel on menetlemine pikem, kui me seda sooviksime.
Palun, kolleeg Vilja Savisaar, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Julgen küll öelda, et selleks te poliitik ja minister oletegi, et ka kärbete puhul teha kärpeid sealt, kus need kõige vähem valusad on, mitte et võtame üldiselt ja igalt poolt ühtemoodi. Aga mu kolmas küsimus puudutab väikseid põllumajandustootjaid, kes enamasti tegutsevad FIE-dena ja maksavad ka iga kuu sotsiaalmaksu, aga samal ajal, kui nad töötuks jäävad, siis ei laiene neile samasugused hüvitised, kui tavalistele palgatöölistele, kes töötuks jäävad. Kas olete ministeeriumis arutanud, kuidas aidata neid FIE-sid, kes praeguses olukorras kaotavad sissetuleku ja pole enam võimelised jätkama? Kuidas neile töötu abiraha ja toetusi maksta?
Aitäh! See on ka habemega probleem, kui nii võib öelda, see FIE-dest põllumajandustootjate teema. See ei ole mitte ainult sotsiaalsete garantiide küsimus, see on ka FIE maksustamise, vastutuse ja tegevuse üleandmise küsimus. Me teame, et talupere on üks tervik ja tihtipeale antakse seal tootmine üle isalt pojale või ka emalt tütrele, kui soovite, ja see üleandmine on praegu ülimalt keeruline või kui mõistuspäraselt asjale läheneda, siis võimatu, sest seal tuleb maksta ära hästi suured maksud, mis sisuliselt lõpetavad selle tegevuse. Nii et me oleme nende küsimustega tegelnud ja me oleme jõudnud praegu ühe konkreetse seaduseelnõuni, mis on meil valmis Põllumajandusministeeriumis ja mis puudutab kahte aspekti. Kõigepealt sotsiaalseid tagatisi, et oleks võimalik nii, et FIE-l oleksid ilma töölepingut sõlmimata ka abikaasa ja alanejad sugulased, kes seal talus FIE juures töötavad, haaratud sotsiaalkindlustusega. Teine moment on see, et talu üleandmine jällegi abikaasale ja alanejatele sugulastele oleks võimalik ilma täiendava maksukoormuseta. Need kaks punkti on meil seaduseelnõus sees. Ma loodan, et järgmisel nädalal me saadame selle eelnõu nii rahandusministrile kui ka sotsiaalministrile seisukohavõtuks. Nii et ma loodan, et kui need eelnõud ka täpselt sellisel kujul seaduseks ei vormu, siis mingi osa nendest ettepanekutest siiski realiseerub ja me astume ühe sammu edasi FIE‑de probleemide lahendamisel.
Nüüd kuus kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt, palun, kolleeg Karel Rüütli!
Aitäh! Hea minister! Ma kohtusin hiljuti hobusekasvatajatega. Nende mure on see, et Eesti on justkui ära unustamas sellist traditsioonilist tegevusvaldkonda, eriti maapiirkondades. Eeskätt puudutab see MAK‑i meetme 3.2, külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetusi, mille järgi maneežide rajamine ei ole justkui abikõlblik. Samas golfi-, jalgpalli-, korvpalli- ja tenniseväljakuid on võimalik selle meetme abil rajada. Me teame näiteks Rootsi näitel, et üks hobune annab maapiirkonnas tööd umbes 1,75 inimesele. Kas te ei arva, et seda MAK-i meetme 3.2 maneežikeeldu oleks vaja muuta? Teisest küljest, kas ei peaks kiiresti algatama riikliku hobumajanduse arengukava väljatöötamist, millega saaks siis järgmise perioodi MAK-i puhul neid arvesse võtta?
Aitäh! Kindlasti on võimalik kehtivad meetmed läbi vaadata ja neis muudatusi teha. Ma ei ole praegu võimeline teile vastama, kas see maneeži näide on täpselt selline, nagu te rääkisite, ja kas seda on võimalik mingi kindla aja jooksul muuta. Aga vaatame läbi. Tundub igati loogiline ja mõistlik, et see oleks ka abikõlblik kulu. Küll aga tahan ma öelda, et ühe sammu hobumajanduse arendamise suunas oleme me siiski astunud. Nimelt on meie valitsemise ajal ära määratletud, et hobune on põllumajandusloom, seniajani oli see Eesti seadustikus lahtine küsimus. Nii et selline põhimõtteline samm hobumajanduse arendamisel on astutud, küllap me ühel hetkel jõuame ka hobumajanduse arendamise strateegiani. Me oleme praegu hõivatud maaelu arengukava muutmise ja piimandusstrateegia väljatöötamisega. Kindlasti on ka hobumajanduse arendamine oluline ja täiendav võimalus. Kuigi selle valdkonna majanduslik tähendus on Eestis praegu väike, on see minu arvates mainekujunduse seisukohalt väga oluline, sest praktika näitab, et ratsutamise, hobuste, hipodroomi ja kõigi selliste tegevuste vastu tunnevad huvi ka noored ja linnainimesed. Meie arvates on see mainekujunduslikult väga oluline.
Palun, kolleeg Helle Kalda!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud põllumajandusminister! Palju on räägitud sellest, et Eesti on üks väheseid riike, kes kontrollib põllumajanduse investeeringute puhul sada protsenti taotlustest. Kuigi enamikus riikidest on see protsent umbes kümme. See taotluste kontroll teeb menetluse tunduvalt pikemaks. Millest see on tingitud ja kas on plaanis muuta seda süsteemi paindlikumaks?
Aitäh! Sada protsenti taotlustest me ei kontrolli, see informatsioon ei vasta tõele. ÜPT-kontrolli tehakse valimiku järgi, mille miinimummäärad on ka Euroopa Komisjoni poolt ette nähtud. Seda me teeme regulaarselt igal aastal ja need valikud puudutavad nii dokumendikontrolli ja muud taolist loomulikult iseenesest kui ka välikontrolle, mida tehakse kohapeal. Aga ma kinnitan teile, et ei sajaprotsendilist dokumentide vastavuse kontrolli ega ka välikontrolli Eestis ei teostata, seda haldussuutlikkust meil lihtsalt ei ole. See informatsioon ei vasta tõele. Aga loomulikult püüame me kontrollida nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, ja nii palju kui vajalik tähendab seda, et olla ise veendunud, et neid toetusi kasutatakse sihtotstarbeliselt, et ei tuleks hiljem tagasinõudeid, mis pööratakse täiendavate sanktsioonidena riigi vastu ja ka nendesamade toetuste saajate vastu ning aastaid hiljem, kui esitatakse see tagasinõue, on põllumajandustootjal või toetusesaajal tunduvalt keerulisem neid toetusi tagasi maksta. On terve rida Euroopa riike, eelkõige Lõuna-Euroopa riike, kus ollakse rahul, kui nad ei pea väljamakstud toetusest tagasi maksma enam kui kolmandiku. Eesti nii madalat eesmärki endale seadnud ei ole. Meie eesmärk on, et me suudaksime neist toetustest ära kasutada ilma tagasi maksmata, ilma sanktsioone rakendamata ligikaudu sada protsenti ja seda me oleme suutnud ka praeguseni teha. Nii et meie töö kvaliteet, ma julgen küll öelda, ja PRIA töö kvaliteet on siiski oluliselt parem kui nii mitmeski vanas Euroopa Liidu liikmesriigis.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Aitäh! Hea minister! Madal piimahind on üks häda, veel suurem häda on see, et paljud piimatööstused on hakanud venitama maksmistähtaegadega ja põllumehed on tõsiselt hädas. Täna helistas mulle üks suur piimatootjate esindaja ja küsis, kas ma oskan midagi soovitada. Ma küsiksin ministri käest, mida siin annaks teha sellisel puhul – ega piimatööstused ei tee seda mitte ju heast elust, aga võib-olla saaks kuidagi appi minna või mida soovitada selle kännu tagant väljatulemiseks?
Jah, see känd on tõsine probleem ja teatud mõttes on praeguseks siin kujunenud olukord, kus tegemist on ahelreaktsiooniga. Mitte ainult töötlejad ei ole tootjatele võlgu, tihtipeale ka tootjad omavahel on võlgu, tootjad on tarnijatele võlgu, sisendimüüjatele võlgu. Kaubanduse ja töötlejate suhe – täpselt sama probleem: kaubandus dikteerib ka töötlejatele tasumise ja maksmise tähtajad jne. On tekkinud terve ahelreaktsioon, mis on põllumajandussektorist endast juba ammu väljunud ning puudutab ka kaubandussektorit ja teisi. Siin niisugust head lihtsat ja kerget lahendust meil välja pakkuda ei ole, see on ja jääb ikkagi tootja ja töötleja omavahelise lepingu ja omavahelise suhte küsimuseks, kus ma pean põllumajandusministrina paraku tunnistama, et tootja on enamasti nõrgemas positsioonis või sundseisus – see on nii.
Mida siin soovitada? Väiksemad tootjad on veelgi keerulisemas seisus kui suuremad tootjad, kellel on suuremad kogused ja kes suudavad ka töötlejatele tarnekindlust tagada. Väiksemate tootjate puhul on see pikaajaline eesmärk ikkagi jälle ühistegevus – panna oma kogused kokku, et saada suurem kogus ja tugevam positsioon läbirääkimistel, tekitada suurem huvitatus enda vastu. See on üks abinõu. Aga ülejäänu on loomulikult omavahelise lepingulise suhte küsimus ja ega me midagi paremat siin hetkel ka riigi poolt välja pakkuda ei oska.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!
Tänan, austatud juhataja! Austatud minister! Konkurents toiduaineturul on läinud üsna tihedaks, eriti arvestades hinnapoliitikaid. Tahan teie käest küsida, mis te olete viimasel ajal selleks teinud, et Eesti tarbija eelistaks eestimaist toodet, loomulikult arvestades ühenduse etteantud reegleid?
Aitäh küsimuse eest! Põllumajandusministeerium on väga huvitatud, et eelkõige eestlased tarbiksid Eestis toodetud värsket, tervislikku ja kvaliteetset toitu. Selleks oleme praegu jätkanud ja kavatseme ka tulevikus jätkata juba eelmise valitsuse, st teie ajal alustatud "Eesti toidu" programmi alaste tegevustega. Vaatamata keerulisele eelarveolukorrale ei ole me seda tegevust lõpetanud, vaid jätkame neid tegevusi jõudumööda ja võimaluste piires. Ja tegelikult, kui me vaatame nüüd juba aegreas, kuidas on kodumaiste toidukaupade eelistus eestlaste hulgas vähenenud, siis seda saab siduda väga selgelt Euroopa Liitu astumisega. Kõige suurem langus, umbes 10% toimus just nimelt 2004. aastal, kui me ühinesime Euroopa Liiduga, ja sellel on ka väga selge põhjus: teistes Euroopa Liidu liikmesmaades toodetud kaup pääses tunduvalt kergemini Eestisse ja kaupade vaba liikumine on kindlasti olnud üheks põhjuseks, miks selline muudatus toimus. Aga ka järgnevatel aastatel on see aeglaselt, aga järjepidevalt vähenenud. Ma arvan, et üheks selle põhjuseks on ka see, et me tegutseme praegu täiesti uues turusituatsioonis, kus kõikide teiste Euroopa Liidu liikmesmaade kaupadel on täiesti vaba juurdepääs ja turu raamistik on täiesti erinev sellest, mis oli enne Euroopa Liiduga ühinemist. Aga jätkuvalt tahan ma öelda, et eestlaste omamaise toodangu eelistus on 70% toidukaupade osas ja näiteks piimatoodete osas üle 90% – seega jätkuvalt väga kõrge ka võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesmaadega.
Palun, kolleeg Rein Ratas!
Tänan, austatud esimees! Auväärt põllumajandusminister! Te olete korduvalt väljendanud oma üpris kiiduväärt poolehoidu põllumajanduslikule mahetootmisele. Kahjuks väljendab praegu e-õiguses kooskõlastusringil olev loomade karjatamise toetuse saamise määruse eelnõu hoopis muud seisukohta. Miks ei arvestata loomühikuid karjatamisel ja mahetootmisel võrdselt? Teisisõnu, miks on teie meelest lihtsalt karjatamine olulisem ja rohkem toetamist vajav kui mahetootmine? Olen rääkinud.
Aitäh! See, mis te nüüd ütlesite, ei vasta küll päriselt tõele. Loomulikult võib vaielda selle üle, kas toetuste proportsioonid on omavahel ideaalselt tasakaalus. Aga mahetootmise puhul koosneb toetus kahest osast, nimelt hektaripõhisest toetusest, ja selle eelnõu vastuvõtmise või jõustumise järel oleks see umbes 1100 krooni hektarile, millele lisanduks loomapõhine toetus, umbes 500 krooni, ehk kokku suurusjärgus 1600–1700 krooni.
Nendel tootjatel, kes ei ole mahetootjad, aga kes täidavad karjatamise nõuet, on ainult loomapõhine toetus, mis on 800 krooni. Kui te nüüd taandate tõesti toetuse mahetootjatel 500 krooni looma kohta ja nendel mittemahetootjatel, kes karjatamise nõuet täidavad, 800 krooni looma kohta, siis te saate selle tulemuse, mida te esialgselt ütlesite, küll aga jättes märkimata, et mahetootjatel on lisaks hektaripõhine toetus 1100 krooni, kui nad täidavad mahetootmise nõudeid ja loomkoormust – 0,2 hektari kohta. Nii et tegelikult on ikka mahetootjate toetused märkimisväärselt suuremad, aga ma olen nõus, et see on arutelu koht, kas need proportsioonid on õiglased või ei ole. Selle üle arutelu kindlasti jätkub. Ka minuni on jõudnud mahetootjate ettepanekud, et see proportsioon võiks olla rohkem mahetootjate kasuks. Kindlasti me kuulame need ettepanekud ära ja arutame veel, aga õige ei ole see, et nendel, kes ei ole mahetootjad, oleksid toetused karjatamiseks suuremad – see kindlasti ei ole nii.
Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaanus Marrandi!
Tänan! Lugupeetud härra minister! Mina keskenduksin oma küsimuses piimandusele. Piimandus on valdkond, mis on kogu aeg olnud Eesti põllumajanduse lipulaev ja me toodame ka praegu sellest, mis me ise tarbime, 30–40% rohkem. See on oluline panus meie eksporti, meie võib-olla tuleviku majanduse suundadele, kus piimandus on siiani juba põllumajanduses ees olnud. Praegu on piimandus üsna keerulises olukorras ja suure tõenäosusega on ees ootamas üsna mitmed ettevõtete ja talude pankrotid, karja vähenemine, nii nagu kümme aastat tagasi vähenes kari 30 000 looma võrra. Kuulates teie juttu ja vastuseid, saan ma aru, et te olete öelnud, et ega piimanduse olukorra muutmiseks midagi eriti teha ei olegi. Ma küsiksingi, missuguseid meetmeid te konkreetselt plaanite ja kui suureks te arvate minevat karja vähenemise järgmise aasta jooksul näiteks?
Aitäh! Kõigepealt ei ole ma kindlasti väitnud, et midagi ei anna teha ja ma olen siin, ka Riigikogu ees, päris mitmel korral öelnud, mida on piimasektori olukorra parandamiseks tehtud nii Eestis kui väljaspool Eestit. Lisaks sellele on meil ka lähitulevikus täiendav võimalus suunata artikli 68 alt suurusjärgus 40–50 miljonit krooni Euroopa Liidu rahalisi vahendeid ja me kavatseme seda teha eelkõige piimasektori toetuseks. Mil moel täpselt, see on praegu arutluse all, aga seda me kindlasti tahaksime lähitulevikus teha. Nii et lisaks neile meetmetele, mida ma siin ka täna olen ette lugenud, on ka veel muid meetmeid.
Aga kui te küsite nüüd loomade arvu vähenemise kohta, siis ega see vastus ei ole ka kindlasti mitte ühene. Aastal 2000 oli Eestis lehmi ca 130 000, natuke rohkem, 2008. aasta lõpuks oli loomade arv umbes 100 000 ehk vähenemine oli üle 30 000. Samal ajal selle kaheksa aasta jooksul piima kogutoodang Eestis mitte ei vähenenud ega jäänud isegi samaks, vaid suurenes umbes 10% – aastal 2008 võrreldes 2000. aastaga –, mis näitab, et sektor on selle aja jooksul päris oluliselt kvalitatiivselt arenenud. Efektiivsus on parem, produktiivsus on tõusnud. Iseenesest, kui me võtame aluseks efektiivsuse ja produktiivsuse ning isegi kogutoodangu, on see olnud areng soovitud suunas – ega loomade arv ei ole ainus eesmärk. Aga samas väljendan ma muret, et loomade arvu vähenemine on muret tekitav seoses sellega, et see on vähenenud just väiksematel tootjatel. See tähendab väiketalunike tootmiste lõpetamist ja mõningatel juhtudel tõsist pankrotti. Nii et piimandusstrateegias püstitame me igal juhul sellise eesmärgi, et lisaks sellele, et piimatoodang peaks tulevikus kasvama, soovime me seda, et loomade arv tulevikus enam ei väheneks. Ma küll loodan, et kui see keeruline aeg üle elatakse, siis tulevikus loomade arv enam ei vähene, vaid pigem hakkab kasvama.
Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Mart Jüssilt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud härra minister! Ajalehes oli üks artikkel, kus teatati, et riik on eraldamas 800 miljonit krooni tagatistena korterelamute soojustamiseks ja sellega pidi tulema toime koguni tuhande maja soojustamisega. Ja üsna samasugusel põhjal on ka meil Riigikogu menetluses üks Riigikogu otsus. Aga minu hinnangul ikkagi tuhat maja 800 miljoni krooniga ära soojustada ei saa. Meie arvates on ühe maja soojustamise hind palju kõrgem, isegi viis korda kõrgem, nii et äärmisel juhul saaks selliste vahenditega 200 maja ära soojustada, mis on oluliselt väiksem kogus. Kuidas te nende numbriteni jõudsite – 800 miljonit ja tuhat maja? Kes teid selles asjas nõustas? Meil on erinevad arvamused sellest.
Aitäh! Ma ei tea, kust te võtsite selle 800 või 1000, aga kõik sõltub sellest, kui suur on ühe projekti maksumus. Väiksemad korterelamud on ekspertide arvates umbes suurusjärgus 1 miljon krooni. Ja muide veel poolteist aastat tagasi ma arvasin ka, et võikski seda n-ö energiatõhususe tõstmisele suunatud riiklikku programmi rakendada just nimelt niisuguste väiksemate korterelamute puhul. Praegu ma enam nii ei arva. Ma arvan, et kui Riigikogu võtab praegu selle otsuse vastu ja me saame selle raha lahti, siis minu poolt kinnitatavates põhitingimustes, millistele korterelamutele oleks see abi võimalik, ei tee me suuruse piiranguid. Ehk teisisõnu, suuruse piirangud tähendavad, et võivad tulla ka suuremad projektid, mis praegusel hetkel on igapidi tervitatav. Praegu võiksin ma mõelda rohkem selle peale, kuidas julgustada nii korteriühistuid kui korteriomanikke neid energia tõhustamise projekte tegelikult käivitama. Praegu on just see õige aeg, ehitushinnad on all, riik pakub oma sooduslaenuga intressi, ja muide täna me hakkame päevakorras arutama ühte eelnõu, kus me suurendame laenukäenduste mahtu elamumajandusele, mida tehakse ka selle eesmärgiga, et täiendavalt tagada nende projektide rahalist reaalsust.
Palun, kolleeg Mart Jüssi, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Need 1000 kortermaja võtsin ma just ajaleheartikli pealkirjast, nii et see oli minu teabeallikas. Aga energiasäästu ja majanduse elavdamise ja tööturu küsimused, need ambitsioonid ja eesmärgid on mulle arusaadavad. Küll aga ei ole mulle arusaadav, kas see maht on piisav selle mastaapse efekti saavutamiseks, sest eks selle energiasäästuga ole natuke niimoodi, nagu kõige madalama lauaga tünnis, et kõige madalam laud selle tünni veetaseme määrab. Minu arvates on see kogus maju, mida me praegu saaksime soojustada, kindlasti nagu liiga madal laud selleks, et üldse midagi saavutada. See oleks võib-olla sama, kui Ülemiste järve valada paar kannu kuuma vett ja öelda, et järv läheb sellest soojemaks. Kas teie arvate, et see maht on piisav selleks, et täita neid ambitsioone, mis on selle programmi ees?
Vastus on lühidalt, et ei ole. Aga ma arvan, et me teeme mõistlikult, kui me hakkame millestki pihta, mis ei tähenda seda, et ka varem ei ole soojustatud. Kuid me kindlasti tahaksime, et selle programmi alla käivad ikkagi kõrge kvaliteediga projektid. Vaatame, kuidas inimesed oma rahakotiga siin hakkama saavad ja korteriühistud jõuavad seda eest vedada, see sõltub sellest. Selleks, et kogu elamufondi rekonstrueerida – ja me võime muidugi küsida, kas kõiki elamuid tasub rekonstrueerida, ja et sellele küsimusele vastata, on olemas energiaauditite süsteem ja nii edasi –, võiks suurusjärk olla tegelikult 20–30 miljardit krooni. Võib-olla ma ka siin pakun alla, aga ütleme suurusjärgu. Nii et kindlasti sellest ei piisa, aga ma arvan, et esimeseks sammuks uute ja kõrgemate energiatõhususe nõuete puhul oleks see hästi vajalik. Ma usun, et me kõik oleksime üliõnnelikud, kui poole aasta pärast see raha oleks juba n-ö kasutuses. Ma arvan, et me kindlasti leiame võimalusi, kuidas sellisel juhul seda laadi programmi jätkata. Ja veel üks repliik korteriomanikele. Kõige suurem võitja nende korralike projektide elluviimisel on ikkagi lõpuks korteri omanik, kui me arvestame kokku soojaenergia, mida me oma hoonetesse paneme, arvestame kokku kulu kokkuhoiu, mida me saame pärast projekti elluviimist. Need on miljardid kroonid, kusjuures te teate ka väga hästi seda, et suur osa nendest miljarditest läheb ju Eestist välja, ei ole vaja siin nimetada, kuhu kohta ja kelle kätte.
Palun, kolleeg Mart Jüssi, teine täpsustav küsimus.
Aitäh! Ma tahaksingi täpsustada, et kui me mõistame nüüd seda tänast otsust kui n-ö pilootuuringut või eeluuringut, siis millal saab selle tulemusi niimoodi hinnata, et me saaksime selle projekti või programmiga edasi minna. Kas see on järgmise aasta teema või kaugema tuleviku teema.
Aitäh! Ma ei nimetaks seda kindlasti ei pilootuuringuks ega uuringuks, vaid ma nimetaksin seda programmi programmiks ja programmi käivitamiseks. Kui te lähete lõunale ja teile tuuakse suur potitäis suppi, ega te ei püüa siis seda suppi korraga endale suust sisse ajada. Hakkame ikkagi kusagilt otsast selle suure tükiga pihta ja ma arvan, et see 800 miljoni programm, riigipoolne panus on ikkagi märkimisväärne. Varem pole olnud sellise mahuga programme selles sektoris.
Ja nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust, et me saaksime edasi minna. Palun, kolleeg Jaan Kundla!
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Kas valitsusel on ka mingi programm maasoojuse kasutamise arendamiseks?
Aitäh! Energiamajanduse arengukava on see raamprogramm, mis on Riigikogus, sealhulgas ka taastuvenergia osakaal ja taastuvenergia osakaalus kindlasti maasoojusega seonduv temaatika. Me ei ole praegu näinud ette eraldi vajadust teha midagi maasoojuse osas, küll aga valmistame me ette taastuvenergia tegevuskava. Selle detailsusastet me saame näha, aga ma arvan, et esimene samm oleks ikkagi põhiline üldpilt, üldised arengusuunad, üldine strateegia ehk vastuvõetud energiamajanduse arengukava.
Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, Peep Aru!
Aitäh! Lugupeetud minister! Kas teil on ministeeriumis uuringuid, milline on korteriühistute ja korteriomanike, majaomanike rahaline võimekus investeerida ja siis ka saada laene riigi abiga?
Aitäh! Otseseid uuringuid ei ole, kuna olukord muutub sedavõrd kiirelt, aga praegu on meie partneritega läbirääkimised ja kõnelused ning ma arvan, et see võimekus on tegelikult olemas, kui me räägime rahalisest võimekusest. Ma arvan, et praegu on tegelikult suur küsimus just see, et inimestel oleks enesekindlust ja oleks usku sellesse, et korteriühistud suudavad tuua need inimesed selle ühe eesmärgi nimel n-ö toimetama. Ma arvan, et need on nagu kaks asja. Rahalise poole pealt ma arvan, et kui inimene võtab oma pere-eelarve välja ja vaatab, millised on tegelikud võimalused investeerida ja kui palju ta peab ise panustama, siis see ei ole üle jõu käiv, julgeksin ma öelda. Muidugi sõltub see perekonnast. Kindlasti võib olla neid, kelle olukord on väga raske.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Mai Treialilt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Töötute arv läheneb juba 58 000-le ja iga nädal tuleb neid ikka mitme tuhande kaupa juurde. Kindlasti ei ole nii, et töökohtade loomine on erainitsiatiivi asi ja sellepärast ma esitan küsimuse ka teile, sest arvan, et kõik ministrid peavad järjest suurema tähelepanuga ja abinõudega tulema appi tööturule. Möödunud nädalal kohtusime Riigikogu sotsiaalkomisjonis ühe teie töötajaga, kes tutvustaski mitmeid pakette, millega ministeerium tegeleb ja kavatseb ka välja tulla. Aga minu küsimusele, kui palju töökohti nende pakettide rahastamise kaudu säilitatakse või luuakse, vastas ta, et see ei olegi põhiküsimus, põhiküsimus on eksport. Kas teie olete sama meelt?
Aitäh! Need ei ole ju vastandatavad küsimused. Selleks, et midagi eksportida, tuleb teha tööd siin Eestis ja selleks, et teha tööd, tuleb luua töökoht. Selles mõttes ei ole need vastandatavad asjad. Laias laastus, kuidas me seda tööpuudust näeme, siis ikkagi põhiline tähelepanu tuleb minu arvates keskendada sellele, et jätkusuutlik ettevõtlus saab olemasolevas finantseerimiskeskkonnas hakkama, et me suudame hoida olemasolevaid töökohti. Selleks on see ettevõtluse tugipakett oma erinevate meetmetega. Ja kindlasti ei ole see lihtsalt, et me hoiame seal sektoris, mis on ühtpidi ebaefektiivne, teistpidi on turuolukord niivõrd kardinaalselt muutunud. Teiseks tuleb kindlasti tõhustada tegevust ekspordivõimekuse suurendamiseks, aga ka välisinvesteeringute saamiseks siia – need on ikkagi need suunad, mis loovad häid töökohti. Valitsuses tegeldakse ka eraldi muudatustega ja sellele olukorrale reageerimisega otseselt tööturupoliitika raames. On initsiatiive, kuidas kogu seda ümber- ja täiendusõpet lihtsamaks muuta, kuidas anda seda rohkem inimeste otsustada. Me käivitame Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu tööandja koolitusosaku võimalused just ettevõtjale, ma usun, et tulevad töölepingu seaduse muudatused, mille alusel on võimalik töötada osalise tööajaga teatud perioodil ehk teisisõnu tööandjal on mõistlikum valida osaline tööaeg ja seetõttu me säilitame teatud töökohti. Mõistlik on see, kui omavalitsused, arvestades ka kevade tulekut, julgemalt kasutavad vabanenud tööjõudu ajutisteks töödeks jne. Siin ei ole ühte asja, vaid on väga palju asju ja mõned neist on tähtsamad ja mõned vähem tähtsamad.
Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Juba möödunud aasta juulikuust algas suur tööpuudus ja tundub, et te küll kiirustate aeglaselt. Lootes, et ministritega on valitsuses läbi arutatud erinevad paketid, on minu küsimus järgmine. Kui palju töökohti konkreetselt aitavad need paketid säilitada või kui palju töökohti juurde luua?
Aitäh! Ma arvan, et me ei lõpeta oma tegevust enne, kui tööpuudus on mõistlikul tasemel tagasi, ja mõistlik tase oleks see, et tööturg oleks tasakaalustatud. Ma ei hakka siin protsente tooma. Järelikult see, et me elame sellises elus, kus töökohti kaob ja töökohti tuleb juurde, on normaalne. Aga ma arvan, et valitsus ei kavatse kasvavale tööpuudusele alla anda. Loomulikult peame jõudma selle olukorrani, kus tööpuudus on 3–4%, mis on Eesti-suguse riigi majandusele mõistlik, võib-olla kohati isegi väike. Nii et kui täna te ütlesite, et see number on 58 000, siis ma arvan, et 30 000 kohta. Aga kui me kohtume siin teiega järgmisel kuul või aasta pärast, siis on ikkagi see, et me peame tööpuuduse viima mõistlikule tasemele. Ma olen täiesti kindel, et me saame sellega hakkama. Õige on tõesti see, et millal. See on hoopis teise küsimuse teema.
Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus, ja viimane!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Tundub küll, et valitsuskoalitsioonis olevad erakonnad käituvad kuidagi igaüks omaette. Igaühel on oma valikud, oma lubadused ja oma arenguvisioonid. Aga samas on Riigikogus kaks väga olulist seaduseelnõu, millega täiendatakse erakorralise seisukorra seadust ja hädaolukorra seadust. Ühesõnaga, teiselt poolt valmistuks valitsus nagu selleks, et meil on oodata väga palju meeleavaldusi ja rahutusi. Aga minu küsimus on pigem see, millal me võime Riigikogu laudadel näha nende seaduste muudatusi, mis loovad stabiilsust?
Aitäh! Ma usun, et praegu on näiteks ettevõtluslaene puudutav seaduseelnõu teil arutada, nii et toetage seda, on ka energiamajanduse arengukava – toetage seda! Loome võimalused energeetikaalasteks investeeringuteks. Ma usun, et valitsus saab kohe maha ekspordigarantiide süsteemi seaduse eelnõuga – toetage seda! Kindlasti on töökohtade puhul hästi tähtis see, et me ei unustaks ära oma riigi rahanduslikku usaldust. Ma loodan, et kui valitsus tuleb oma initsiatiividega, mis puudutavad selle olukorra parandamist, siis te toetate neid. Eelmine kord te küsisite minu käest mingit kõikehõlmavat plaani. Siis ma vastasin teile, mis ma sellest arvan. Nüüd te nõuate mingisugust ühte seadust, mis tekitab sellise üleüldise stabiilsuse tunde. Jah, nii head mehed või naised me ei ole, et me suudaksime ühe seadusega tekitada praegu stabiilsustunde. Aga see, mida me saame teha, on see, et me minu arust pingutame piisavalt. Kindlasti on võimalik teha rohkem. Ma arvan, et seda kindlust teile, lugupeetud küsija, saame me tekitada, et me tõesti tahame teha ja pingutada.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Lembit Kaljuveelt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!
Aitäh, proua esimees! Hea minister! Teatavasti on viimastel aastatel teie sõnutsi objektiivsetel põhjustel investeeringuid Eesti põlevkivienergeetikasse ja ka põlevkiviõli tootmisse AS Eesti Energia poolt aasta-aastalt edasi lükatud. See, et Narva elektrijaamade uute energiaplokkide ega uue õlivabriku ehitus vähemalt täna veel ei käi, on kindlasti praeguse Eesti Energia juhatuse süü ja saamatus. Eesti Energia juhatuse lepingud saavad sel aastal läbi. Olete siin saalis hiljuti lubanud, et ei välista korrakohast uue juhi konkurssi. Kas see on ikka nii ja millal see toimub?
Aitäh! Vastupidi, meie üldine reegel on, et toimuvad avalikud konkursid, kuid ei ole mõtet välistada, et võib tulla ette olukordi – ma räägin praegu väga üldiselt, pidamata silmas konkreetselt Eesti Energiat –, kus on mõistlik mingisuguse perioodi vältel jätkata sama juhatusega. Põhjendused on erinevad. Ma toon lihtsa näite – näiteks Eesti Post. Me otsustasime, et kuna meil toimuvad suhteliselt olulised muutused, meil muutub väliskeskkond, avasime seda turgu, ja palju muid asju, siis ei ole tarvilik teha veel järgmist konkurssi, mis pärsib ettevõtte juhtimist, selleks et saada kaheks või kolmeks aastaks uus juhtkond. Eesti Energia puhul me mingit lõplikku seisukohta, kuidas me antud juhul käitume, kujundanud ei ole, me teeme seda just õigel ajal.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Hea minister! Ma käisin eelmisel laupäeval Narvas ametiühingu konverentsil ja seal oli ka sel teemal juttu. Narvakad tuletasid meelde, et kolm aastat tagasi oli Sandor Liive rääkinud sellisest asjast nagu Narva tuulepark, mis pidi 2007. aastal tuhaväljadel valmis saama – praegu ei ole seal midagi. Samuti need plokid, õlitehas jne. See ei ole mitte üksi minu selline kiuslik lähenemine, see on nii. Ametiühingud nõuavad sedasama ja ma arvan, et oleks ikkagi tõesti tark see asi ära teha.
Aitäh! Ma ei ole kuulnud, et ametiühingud seda nõuavad ja õigupoolest, mis see nende asi ka nõuda on. Ma ei arva, hea küsija, et te olete õigel teel, et tegelete Eesti Energia juhatuse kukutamisega või n-ö jõudude koondamisega selleks, et püüda tõestada, et Eesti Energia juhatus on halvasti hakkama saanud. Ma arvan, et Eesti Energia nõukogu on piisavalt laiapõhjaline, piisavalt autoriteetne, et anda selles suhtes tegelik adekvaatne hinnang. Kui me hakkame selliste strateegiliste ettevõtete juhatuse kohta hinnanguid andma miitinguil, siis, Lembit Kaljuvee, lähevad meie teed lahku. See ei ole Eestile omane käitumismudel.
Aga ma kinnitan teile, et me vaatame, millised on ettevõtte arengutulemused. Näiteks kahe nädala pärast on meil üldkoosolek, kus me võtame kokku majandusaasta tulemused – mitte ainult rahaliselt, vaid ka sisuliselt, vaatame, mis on põhjendatud, mis ei ole. See on normaalne protsess. Aga kõige hullem on see, kui te püüate tänaval anda hinnanguid palgatud juhatuse tegevusele või tegematajätmistele.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine ja ilmselt viimane täpsustav küsimus!
Aitäh! Me ei ole kunagi olnud sellisel arvamusel, et veetše või rahvakoosolek peaks oma ettevõttele juhi valima, aga seda tasub vahel kuulata, mida inimesed arvavad. Samal ajal tahaksin ma nii teile kui ka nõukogule meelde tuletada seda, et näiteks Ignalina projekt pidi olema juba väga kaugel (jah, siin võib öelda, et ei ole Eesti Energia juhatuse küsimus), Jordaania asi pidi aasta jooksul saama selgeks, nüüd on kolm aastat selle projektiga tegeldud. Tähendab asjad on nii, et tegeldakse ja tegeldakse, aga edasi ei jõuta. Minul ei ole Sandor Liive ega nende juhtide vastu isiklikult mitte midagi, aga ma näen, et need asjad lihtsalt ei lähe. Tähendab, ei investeerita, lihtsalt räägitakse, aeg läheb.
Aitäh! Ma vaatan, et tulevad veel huvitavamad küsimused. Tahan kuulata ka Kalev Kallo küsimust. Selles mõttes ma pikalt ei vasta. Ma ei saa teiega nõus olla. Eks on suuri projekte, on väiksemaid projekte – põhjused on mujal. Ärgem ajagem põhjust ja tagajärge segamini ega inkrimineerigem asju nendele, kellel ei ole sellega mingit pistmist.
Suur tänu, härra minister! Kuna meie infotunni aeg on läbi saanud, siis lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan küsijaid ja tänan vastajaid! Infotund on lõppenud.
