Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu kaheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Väino Linde, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees Jüri Ratas! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel anda üle Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ühiselt algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu sisuks on Riigikogu töökorralduse raportisüsteemide loomine ja Riigikogu menetluses olevate eelnõude juurde teiseks lugemiseks komisjoni seletuskirja koostamise kohustuslikuks muutmine. Eelnõuga nähakse ette ka valitsusliikmete Riigikogu infotunnis osalemise korra muudatused ning antakse Riigikogu fraktsioonidele võimalus algatada olulise tähtsusega riiklikke küsimusi ja nende arutelusid. Lõpuni aus olles ei ole selles midagi uut, sellise teksti ja sisuga seaduseelnõu oli Riigikogus ka varem menetluses, kuid ühel tormisel ja pimedal ööl mõne nädala tagusel Riigikogu pingelisel istungil langes see eelnõu menetlusest välja. Aitäh!

Austatud põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde, ma tänan teid! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Head ametikaaslased! Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud biotsiidiseaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud hädaolukorra seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni üleeile algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; põhiseaduskomisjoni üleeile algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; põhiseaduskomisjoni üleeile algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse eile algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.

Asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele eelnõu 389. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu 389 seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rakenduskõrgkooli seaduse § 11 lõike 1² muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Austatud eesistuja! Armas Riigikogu! Vabariigi Valitsuse nimel on mul teile ette panna rakenduskõrgkooli seaduse § 11 lõike 1² muutmise seadus. Hästi lühidalt kokku võttes: selle muutmisseaduse tulemusena on edaspidi võimalik asuda Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse õppima ilma kaitseväeteenistust läbimata, see on siis kohe pärast keskkooli või ka põhikooli lõpetamist. See muudatus avardab oluliselt Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse värbamisvälja. Samal ajal on õppekorraldus kavandatud niimoodi, et sõduri väljaõppe saavad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse avalduse esitanud noormehed ja neiud pärast sisseastumiskatsete sooritamist ja immatrikuleerimist. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kas siis hetkeseis, nagu öeldakse, kursantide värbamisel on nii kurb, et me peame sellise muudatuse tegema? Muudatus iseenesest on progressiivne, ma toetan seda igati. Või on see seotud kaalutlusega, et tegelikult on hilisemas, küpsemas eas inimestel surve, et nad tahavad astuda kõrgemasse sõjakooli, aga nad pole armees käinud?

Selle põhiliseks põhjuseks on asjaolu, et sellisel moel oleks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse võimalik värvata juba kõiki keskkooli lõpetajaid – sellisel juhul on värbamisväli oluliselt suurem – ja korraldada kaitseväeteenistus pärast värbamist. Mingit muud täiendavat survet ei ole. Mis puudutab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste üldist värbamist viimastel aastatel, siis selle kohta võib öelda, et see ei ole kurb. Aga arvestades viimaseid arenguid Eesti majanduses, on see pigem optimistlik.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus on seotud sellega, et missugune vanusepiir on kehtestatud isikutele, kes võivad kandideerida nendele kohtadele?

On vähemalt 18 aastat vana.

Maret Maripuu, palun!

Aitäh! Hea minister! Kui nüüd nooruk on astunud kõrgkooli, kas see tähendab, et pärast seda läbib ta kaitseväeteenistuse või on nendele õppuritele kaitseväeteenistuse läbimise kord natuke teistsugune?

See on kavandatud ajateenistuse läbimisena nii nagu kõikidel teistel juhtudel.

Nelli Privalova, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Millises staatuses oleksid need gümnaasiumilõpetajad, kes sooritavad edukalt sisseastumiskatsed riigikaitselisse rakenduskõrgkooli, kuid ei saa õppetööd alustada enne ajateenistuse läbimist? Kas oskate tuua näiteid ka teiste kõrgkoolide puhul, kus on edukalt sooritatud sisseastumiskatsed, kuid õppima asumine võimaldatakse hiljem?

Praeguste kavade kohaselt on immatrikuleerimine – s.o formaalseks kadetiks arvamine – kavandatud pärast ajateenistuse läbimist. Mis puudutab teisi kõrgkoole, siis kõikide kõrgkoolide praktikat ma ei oska teile isegi siit öelda. Ma tean seda, et Tartu Ülikoolis nad küll immatrikuleeriti, kuid arvati siis akadeemilisele puhkusele.

Tarmo Kõuts, palun!

Tänan, härra eesistuja! Hea minister! Kas immatrikuleerimise aluseks on vaid sisseastumiseksamite positiivne või vajalikul tasemel sooritamine või kuulub siia ka tervisekontrolli läbimine ja kui, siis mil viisil?

Praegusel juhul võivad kandideerida kõik keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad, valdavad eesti keelt kaadrisõdurilt, kaadri-allohvitserilt või kaadriohvitserilt nõutaval tasemel ning on oma terviseseisundi ja füüsilise ettevalmistuse poolest võimelised täitma teenistuskohustusi – mis tähendab seda, et nad peavad olema kroonuarstide komisjoni poolt kõlbuliseks tunnistatud.

Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni aseesimehe Toivo Tootseni!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas käesolevat eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma selle aasta 9. märtsi istungil. Sellel osalesid eelnõu algatajate esindajatena Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja major Madis Kraav ja õigusteeninduse büroo nõunik Pille Aver.
Nagu öeldud, on eelnõu eesmärk võimaldada keskkooli lõpetanutel sooritada sisseastumiseksamid riigikaitselisse rakenduskõrgkooli enne ajateenistusse astumist või enne ajateenistuses ettenähtud väljaõppe saamist. Sisseastumiseksamite sooritamine ei vabasta kandidaate nende nõuete täitmisest enne õppekohale õppima asumist. Kuna kaitseminister andis eelnõu kohta küsimustele vastates juba üsna üksikasjaliku seletuse, siis sellel ma enam ei peatu, märgin ainult, et riigikaitsekomisjonil on kavas enne eelnõu teist lugemist teksti täpsustada vältimaks selle mitmeti tõlgendamist. Eelnõus on nimelt praegu öeldud, et kandideerija peab vastama kaitseväe lepingulisse teenistusse võtmisel esitatavatele nõuetele, aga nende nõuete hulka kuulub ka ajateenistuse läbimine või naistel ajateenistuses ettenähtud väljaõppe omandamine. Nagu öeldud, tuleks siin teha täpsustus, et oleks täiesti üheselt selge, et sisseastumiseksamite sooritamiseks pole selle nõude täitmine vajalik, küll aga teiste nõuete täitmine.
Riigikaitsekomisjon otsustas 2009. aasta 9. märtsi istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu kaheksanda töönädala päevakorda kolmapäeval, 18. märtsil s.a ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat!
Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 1. aprill kell 18. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahandusminister Ivari Padari!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on teile arutamiseks esitanud hasartmängumaksu seaduse eelnõu. Eelnõus sätestatud regulatsiooni peamine eesmärk on viia hasartmängumaksu seadus kooskõlla 1. jaanuaril jõustunud hasartmänguseadusega. Hasartmängumaksu seaduse eelnõuga sätestatakse mõned uued hasartmängumaksu objektid, muudetakse õnne- ja osavusmängude maksustamise süsteemi ning korrigeeritakse osaliselt hasartmängumaksu määrasid. Eelnõu kohaselt on uuteks hasartmängumaksu objektideks kaubanduslik loterii, toto, kaughasartmäng ja õnnemänguturniir. Parema ülevaate saamiseks uutest maksuobjektidest tutvustan ma lühidalt iga maksuobjekti olemust, maksumäära ja maksustamisperioodi.
Kaubanduslik loterii on kauba või teenuse müügi edendamiseks või reklaamimiseks korraldatav klassikaline loterii või kiirloterii, mille võidufond ületab 10 000 eurot ja ja jääb alla 100 000 euro. Maksuobjektiks on võidufond, maksumäär on 18%, maksustamisperiood on periood, mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõpeb mängureeglites märgitud võitude väljaandmise viimasel päeval.
Toto puhul on tegemist totalisaatori ja kihlveo koondnimetusega, seega sisulist muudatust kehtiva seadusega võrreldes pole. Maksuobjektiks on panustest laekunud summa, maksumäär on 5%, maksustamisperiood on kalendrikuu.
Kaughasartmäng on hasartmängu korraldamine viisil, kus tulemus selgitatakse elektroonilisel seadmel ja mängija saab mängus osaleda elektroonilise sidevahendi abil. Kaughasartmängu võib mängida nii õnnemänguna kui ka osavusmänguna, maksuobjektiks on panustest laekunud summa, maksumäär on 5%, maksustamisperiood on kalendrikuu.
Õnnemänguturniir on võistlus, milles osalejad võistlevad omavahel õnnemängus, kusjuures iga osaleja saab osavõtutasu eest võrdse positsiooni õnnemängu alustamisel. Maksuobjektiks on osalustasude summa, maksumäär on 5%, maksustamisperiood on periood, mis algab reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise esimesel päeval ja lõpeb reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise lõppemise päeval.
Teiseks oluliseks uuenduseks peale uute maksuobjektide on eelnõus õnne- ja osavusmängude maksustamissüsteemi muutmine. Eelnõu kohaselt toimub mänguautomaatide ja mängulaudade ning osavusmängu mänguautomaatide maksustamine Maksu- ja Tolliameti väljastatud otsusega igale hasartmänguoperaatorile. Selleks, et vastav otsus saada, peab hasartmängu korraldaja eelnevalt esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksude jagunemise kohta mängukohtade lõikes ning hasartmängumaks peab olema laekunud Maksu- ja Tolliameti kontole deklaratsioonis märgitud ulatuses. Kehtiva seaduse kohaselt toimub maksustamine aga maksumärgi ostmisel õnnemängu korraldaja poolt. Maksumärk kinnitatakse maksuobjektile. Maksumärgi asukohta on kliendil või kontrollijal praktikas tihti keeruline välja selgitada, kuivõrd ühest küljest peaks nad olema nähtaval kohal, teisest küljest võimalikult kaitstud nii juhuslike kui tahtlike vigastuste eest. Käesolevaks ajaks on maksustamine maksumärkide ostmise teel kaotanud oma otstarbekuse. Uue süsteemi kohaselt on hasartmängumaksu tasumist võimalik kontrollida visuaalselt, lugedes üle mängukohas asuvad mänguautomaadid ja mängulauad. Saadud tulemusi võib kontrollija võrrelda maksuhaldurile deklareeritud ja tasutud summadega. Seega on majanduslikult igati otstarbekam ja lihtsam kasutusele võtta otsusepõhine süsteem, mitte aga tellida ja kleepida erikujundusega maksumärke.
Eelnõu kohaselt muudetakse osavusmängu mänguautomaatide maksustamine automaadipõhiseks. Seni maksustati osavusmänge käibepõhiselt 18%-lise maksumääraga, mis arvutati panustest lähtunud summast. Käibepõhine maksustamine osutus läbipaistmatuks ja maksu tasumine kontrollimise seisukohalt liiga keeruliseks. Seepärast maksustatakse osavusmängu mänguautomaat eelnõu kohaselt maksumääraga 500 krooni kuus.
Nüüd veel paar sõna praegu kehtivate hasartmängumaksumäärade muudatustest. Ainus muudatus puudutab arvloteriid. Hasartmänguseaduse kohaselt kvalifitseerub arvloterii alates 1. jaanuarist klassikaliseks loteriiks ning tuleb maksustada sellega sarnaselt. Eelnõu kohaselt tõstetakse selle tõttu arvloterii maksumäära 18%-ni senise 10% asemel. Hasartmängumaksu laekumiste kasutamisest veel niipalju, et eelnõuga ei muuda me praegu kehtivat põhimõtet, mille kohaselt jaotatakse hasartmängumaksust laekunud summa nelja subjekti vahel laiali. Samuti ei muutnud me laialijaotatava summa proportsioone. Käesoleva aasta riigieelarves on kavandatud hasartmängumaksu laekumine 427 miljonit krooni. Möödunud aastal laekus 484 miljonit krooni ehk 92,2% kavandatust. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Te tõite oma ettekandes välja, et väga paljude hasartmängude puhul on tegemist maksuerisustega ehk 5%-lise maksumääraga. Mu küsimus on, et miks te olete oma eelnõus välja toonud 5%-lise maksumäära, mitte 18.

Nagu te eelnõust näete, on maksumäärad erinevad. On tõesti 5%, nagu toto ja õnnemänguturniiri puhul, ja teiselt poolt on 18%, näiteks kaubandusliku loterii puhul. Need on sellised seni väljakujunenud praktikad, mida me oleme edasi rakendanud ja selles suhtes me ei ole suuremaid olulisi muutusi sisse toonud.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Internetis liiguvad asjad vahel kiiremini kui tavalises elus ja vaadates neid uusi hasartmängumaksu objekte, mis on seadusesse sisse toodud, näen, et siit on puudu üks hasartmänguliik, mida nimetatakse tasulisteks netioksjoniteks, mis on sümbioos kasiinost, oksjonist ja hasartmängust, kus ei võida mitte need, kes kõige rohkem pakuvad, vaid need, kes kavalamad on, ehk siis tegu on hasartmänguga. Kuidas nende maksustamisega on? Väidetavalt on seal käibed juba sadades miljonites. Kuidas nende maksude kogumine toimub või kas need peaksid olema selles seaduses ka kajastatud?

Me oleme praegu sisse toonud sellise uue ja viimastel aastatel leitud mooduse nagu kaughasartmäng. Kõikide nende veel uuematega, mis te ka välja tõite, kõikide nende võimaliku maksustamisega me tegeleme. Kui me leiame sellise parima otstarbekama viisi, kuidas seda teha, siis me ka vastava seaduseelnõuga välja tuleme.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kuidas te olete planeerinud piirata nii selle eelnõuga kui ka tulevikus nende internetis toimuvate hasartmängude korraldajate tegevust, kes ei ole oma serverit toonud Eestisse, küll aga reklaamivad ennast eestikeelse meedia vahendusel ja on täiesti selgelt Eesti turule orienteeritud?

See on selline piire ületav tegevus, millega tegeleb Maksu- ja Tolliamet.  See  on kindlasti probleemne, et kus kohas maksustamine siis täpselt toimuma peab hakkama. Maksu- ja Tolliamet tegeleb sellega.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Te ütlesite, et need maksumäärade erisused tulenevad sellest, et nii on kunagi olnud ja nii me jätkame ka edasi. Aga öelge mulle, palun, mille poolest erineb siis pokkeri mängimine internetis pokkeri mängimisest mängusaalis? Minu meelest on see üks ja sama mäng, aga samas maksustatakse erinevalt – ühel juhul 18%, teisel juhul 5%. Millest selline erinevus tuleb?

Ma pean teile ütlema, et ma kahjuks ei ole ise mängija ega oska teile täpselt kirjeldada iga mängu iseloomu. Need väljatoodud määrad on kokkulepitud määrad, nii nagu on praegusel juhul rahvusvahelises praktikas proportsioonides maksustatud ja sellest tulenevalt on eelnõu valmis tehtud.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma jätkaksin selle kaughasartmängule tehtava 5%-lise erisusega. Teie esindaja rahanduskomisjonis tõi ka näiteid, et Eesti plaanitav 5%-line maksumäär on üks madalamaid Euroopa Liidus. Ma tahaksin saada teie rohkemasõnalise põhjenduse, kui te eelmisele küsimusele vastasite. Näiteks Eesti Loto pakub arvloteriid ja samuti on Eesti telekanalites haaranud nüüd reklaami internetipõhised hasartmängupakkujad, näiteks Maria Bingo, kes pakub samuti kiirloteriid. Miks internetis korraldatav kiirloterii on maksustatud 5%-ga, samas kui Eesti Loto poolt müüdav kiirloterii peab olema maksustatud 18%-ga? Millest see erinevus tuleneb?

Üks loogika kõikide nende maksumäärade kehtestamisel on kindlasti see, kuidas ja millisest määrast saadik on võimalik legaalselt maksu koguda. Kindlasti peab kogu hasartmängu maksustamine järgima seda loogikat, kus kohas on need riskid, kus mäng muutub illegaalseks, kontrollimatuks ja üleüldse mitte midagi sissetoovaks. Kõikide nende loogikate sisseseadmisel on seda arvesse võetud ja kui me näeme, et neid määrasid on võimalik ja mõistlik suurendada, siis kindlasti neid määrasid suurendatakse. Lõppude lõpuks on see eelnõu täna siin esimesel lugemisel ja ärgu keegi jumala eest arvaku, et mina tunnen mingisugust sümpaatiat nende mängude vastu.

Jaan Kundla, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Me võtame selle seaduse vastu praegu, kui Eestis kehtib kroon, aga selles seaduseelnõus on sisse toodud ka euro mõiste. Millega on see põhjendatud?

Ma ei oska korraga öelda, millele te viitate. Igal juhul on praegusel juhul selge, et maksustamine toimub kroonipõhiselt ja nii see täpselt on.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Hasartmängu nõukogu hakkab toetama hasartmängusõltuvusega seotud projekte. Me teame umbes, kui paljud riigis kasutavad uimasteid, aga ma ei ütle, et me võime sellest täpselt rääkida. Aga ma tahaksin küsida teie käest: kui seda eelnõu ette valmistati, kas ei käinud kusagilt läbi arv, kui palju meil on üldse inimesi, kes on tänasel päeval seotud hasartmängusõltuvusega?

See teema käis meil väga tõsiselt läbi, kui me arutasime sellele eelnõule eelnenud eelnõu, hasartmänguseadust. Selles suhtes on niimoodi, et ma võin küll eksida, aga ma mäletan sellest arutelust, et umbes protsent inimestest arvestatakse riskigrupiks, kes n-ö nakatub. Aga ma ütlen, et ma võin sel puhul eksida. Igal juhul on nii, et see on väga tõsine probleem olnud, eriti majanduskasvu perioodil. Praegu ta taandub, kahjuks taandub ka riigieelarve seisukohalt, laekumised on väiksemad. Aga see on siiski väiksem halb selle kõrval, lihtsalt neid kohti jääb vähemaks ja inimeste aktiivsus ka väheneb.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te olete küsimustele vastates mitu korda öelnud, et praktikas on nii ja maailmapraktikas on nii. Maailmapraktikas on üsna levinud ka see, et näiteks lastetoidu või -susside puhul on 5%. Kas võib siit tuletada, et järelikult läheme me maailmapraktikast lähtudes, ütleme, elementaarsete toidukaupade ja lasteasjade puhul 5%-le üle?

Vaadake, konkreetselt ei puuduta see teie küsimuse püstitus seda eelnõu. Aga ma võin teile öelda küll, et loomulikult, debatt on üleval ja Euroopas on debatt üleval – see, mis puudutab käibemaksu erisusi, on iga riigi otsustamise küsimus. Kui mulle keegi täpselt selgeks teeb, et sellest 5%-sest lastesussist võidab laps, aga mitte vahendaja, on see teine asi.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Kui jälgida artikleid ajakirjanduses, kus räägitakse Olympic Casino hiigelkahjumitest ja sellest, et suletakse kasiinolaudu ja mänguautomaate jne, siis võib järeldada, et majanduskriis on koputanud ka selle sektori uksele. Kuidas mõjutab see nüüd riigieelarve laekumisi just maksude osas, mis tulevad hasartmängudest? Ja kas te leiate, et võib-olla tuleks siin Riigikogus menetluse käigus seda seadust täiendada, mis puudutab just interneti osa, mis tekitab praegu võib-olla kõige rohkem küsimusi, ja ehk on võimalik seda paremini maksustada, et riigimaksud laekuksid?

Selle aasta kahe kuu järgi ja nähes seda, et automaatide arv on vähenenud enam kui tuhande võrra – umbes 4600-st automaadist on sel aastal vist alles jäänud umbes 3200 automaati –, võib eeldada, nagu ma juba ka ühes varasemas sõnavõtus ütlesin, et see laekumine ei tule täis. Me võtsime eelarve prognoosimisel aluseks selle, mis 2008. aastal reaalselt laekus, kui me räägime 427 miljonist kroonist. Nii et jah, me peame selle aasta defitsiidi arvestamisel nägema seda riski, et hasartmängumaksust laekumine väheneb, ehk siis tegelikult mõjutab see ju kõige otsesemalt neid nelja sektorit, kes on seaduspõhiselt rahastatud hasartmängumaksu kaudu. Jah, see risk on olemas. Nagu ma ütlesin, igal asjal on kaks poolt.

Jaan Kundla, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma täpsustan oma varem esitatud küsimust rahaühiku euro kohta. Sellesama eelnõu §-s 1 on öeldud, et maksustatakse kaubandusliku loterii korraldamisel võidufond, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot. Kas see on otstarbekas või taotluslik?

Jah, selliste asjade puhul on võetud eelduseks see, et selline kaubandusliku loterii korraldamine võib olla ka piiriületava mõjuga. Selles suhtes on niimoodi, et kui teda Eestis korraldatakse, aga korraldaja pole Eestist, siis oleks see võidusumma eurodes väljatooduna arusaadavam ja mõistetavam.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Teatavasti neljas Euroopa Liidu liikmesriigis on kaughasartmängud üldse keelatud – Leedus, Kreekas, Ungaris ja Luksemburgis. Samas meie lubame kaughasartmänge ja teeme neile ka maksusoodustusi. Kas te olete analüüsinud, miks nendes riikides on kord selline ja miks meie ei saaks nendest  eeskuju võtta?

Tänan! Kui maksu mittevõtmisega oleks võimalik takistada hasartmängude levikut internetis, siis ma oleksin selle poolt kahe käega. Elu on tegelikult selline, et sellele, mis internetis levib, administratiivseid piire panna on õige raske ja praegusel juhul on mõistlik minna ajaga kaasa ja otsida võimalusi, kuidas internetis levivaid hasartmänge kontrolli all hoida. Ma arvan, et need riigid, kus need hasartmängud on praegu keelatud, võitlevad täpselt samamoodi sellega, et tegemist on kõigile kättesaadava, aga reguleerimata alaga. Igal juhul on selline legaalse tegevuse motiveerimine siin mõistlikum, kui silmade kinnipanemine probleemi ees.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra minister! Teatavasti on koalitsiooni kuuluv Reformierakond olnud üks tuline käibemaksuerisuste vastu võitleja ja öelnud, et kõik peavad maksma maksimummäärades. Praegu on nad muidugi kahtlaselt vait, kehtestatakse järjekordne käibemaksuerisus. Öelge mulle, kas see on koalitsiooni erihuvi või mõne koalitsioonierakonna erihuvi, et sellist käibemaksueristust sisse viia?

Ma ütleksin nii, et siin ei ole tegemist mingi erihuviga. Nende määrade arutamisel on võetud aluseks objektiivseid materjale, seda, kuidas neid makse on võimalik reaalselt administreerida ja kuidas vältida seda, et hasartmängurlus ei läheks illegaalseks. Selles suhtes ei ole koalitsioonilepingus ühtegi sellist punkti sees, et me soosime üht hasartmängu teise hasartmänguga võrreldes.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kas te saate väita meile, et kaughasartmängukorraldajad Triobet, Unibet ja Maria Bingo on Eestis registreeritud ja nad hakkavad tulenevalt sellest maksukorraldusest ka neid makse maksma?

Mina ei oska nende kolme konkreetse nime puhul teile midagi öelda. Igal juhul on nii, et kui nad on Eestis registreeritud ja kui nad on Maksu- ja Tolliametilt saanud vastavad load, nad on saanud nii tegevusloa kui korraldusloa, siis on selge, et nad peavad ka Eestis oma makse maksma.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid, minister! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 9. märtsil ning tegi ettepaneku täna esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. märtsi. Otsus oli üksmeelne. Meie koosolekul olid esindatud ka Eesti Loto ja AS Spordiennustus. Ega meil keegi ennast väga suureks selle ala spetsialistiks ei pea. Nagu rahandusministergi siin taandas ennast mängijate seltskonnast, nii meiegi püüdsime ennast selle valdkonnaga alles kurssi viia. Aga kui siin küsimustes väga palju uuriti ja räägiti mingitest maksusoodustustest ja käibemaksust, siis ma pean need väited küll kohe ümber lükkama. Tegemist ei ole käibemaksuga. Põhimõtteliselt on see teistsugune maks kui käibemaks ja erinevad määrad tulevad ikkagi sellest, et need mänguliigid on äärmiselt erinevad nähtused. Nende puhul on kulu ja kogumisvõimalused erinevad ja konkurentsiolukord erinev. Sellest lähtuvalt on määrasid siin kehtestatud. Samas me pigem vaidlesime selle üle – kas nüüd vaidlesime, aga palusime järgmiseks korraks analüüsi –, et miks need määrad täpselt sellised on. Keegi täpselt ei teadnud, tõenäoliselt on tõepoolest otsitud käibemaksu analoogiat. Numbrite puhul on see analoogia olemas – 18 ja 5 nagu vanasti –, aga keegi ei suutnud küll komisjonile tõestada, et need määrad on parajad või siis liiga kõrged või liiga madalad. Mängukorraldajad kindlasti taotlevad, et poole aasta pealt maksumäära ei tõstetaks. On selge, et majanduslik olukord on järsult halvenenud ja see on halvendanud ka nende ettevõtete olukorda. Mängimine on kõvasti vähenenud. Ja kõlab tugevasti ka väide, et see käibelt maksustamise printsiip ei ole spordiennustuse pealt üldse mõistlik, kuna marginaal on nii väike. Aga me palusime järgmiseks korraks analüüsi ja ametnikud ja turuosalised tõestavad meile ehk ikkagi täpsemini, et me suudaksime otsustada, kas siin midagi muuta on või mitte. Tundub, et praegune seaduse muutmine on toimunud suuresti inertsist. Ühelt poolt surub uus hasartmänguseadus seda peale, aga teiselt poolt ajaloolist olukorda pigem pikendatakse kui analüüsitakse, kui paras see maksustamine on. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on ka küsimus. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Minu küsimus puudutab kaughasartmängu. Nimelt oli meil komisjonis arutelu selle üle, miks kaughasartmängule, näiteks kiirloteriile, on maksumäär 5%, kui tavaloteriil tõuseb see 18%-le. Ja komisjonis jäi kõlama mõte, vähemalt mulle tundus nii – lükake ümber, kui see nii ei ole –, et kaughasartmängumaksu on raske kokku koguda. Kirjeldage mulle, miks siis, kui on raske kokku koguda – kuigi hasartmänguseaduses on seadustatud, milliseid kaughasartmänge üldse pakkuda võib ja kuidas nad Eestis registreeritud peavad olema –, ikkagi teha maksusoodustus 5% ja mitte 18% nagu tavaloteriil?

Aitäh! Mina ei ole sel alal kindlasti komisjoni suurim spetsialist. Te olite kohal ja kuulsite, mille üle arutelu käis. Olete täpselt sama tark kui mina. Ülejäänutele peab ütlema, et eks see kaugmängu maksustamine oli üleüldse suur küsimärk, et kuidas me seda internetti ikkagi maksustame. Mina päris veendunud ei ole, et see maks kokku kogutakse – ei kujuta täpselt ette. Seal nõutakse mingisugust kohapeal registreerimist, aga kuidas see käib, sama küsimuse esitan ka enne teist lugemist. Ma ikka ei saa täpselt aru, kuidas see maks kätte saadakse. Seda enam on mõttetu rääkida mingist kõrgest 18%-lisest määrast interneti avarustes – ühtki mängurit ei tohiks teoreetiliselt takistada kuhugi kodulehekülgedele jõuda ja seal võib maksuvabalt mängida. Räägiti küll selliste lehekülgede mustast nimekirjast ja nende sulgemistest, mis ei ole Eesti puhul üldse olnud tavapärane hoiak ja ma ei tea, kas see on tehtav, kas riik leiab need üles ja saab takistada nendele juurdepääsu sellisel kujul. Aga jah, paistab, et ametnikud uskusid, et selle maksu kätte saab. Aga kui  maksukogumisega on raskusi, kui konkurents on tugev, siis ei ole kõrge määr kindlasti mõistlik.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minul tekkis nüüd teid ja ka rahandusministrit kuulates mulje, et te kumbki ei taipa midagi selle seaduse sisust. Rahandusminister ütles, et ei tea paljusid asju, ja paljudele küsimustele ei osanud ta vastata. Teie ütlete ka, et ei ole üldse veendunud, kas see süsteem niimoodi toimib. Öelge mulle, palun, miks me sellist seadust peame üldse siin menetlema? Võib-olla tuleks see kohe tagasi lükata?

Aitäh! Eks see ole Riigikogu otsustada! Et me midagi ei taipa, ei vasta tõele. Kui teie esimest küsimust kuulata, siis teiega võrreldes taipame meie rahandusministriga väga hästi, millega tegu on.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 433 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. märtsi 2009 kell 18. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Tere päevast! Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon pidas esmaspäeval, 9. märtsil oma istungi, kus arutusel oli riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu esimesele lugemisele saatmine. Et me seda ka päris iseenese tarkusega ei teinud, on siin aus ära nimetada veel juures olnud Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa, kellelt saime küsimustele vastuseid, ja Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp.
Ja nüüd eelnõust endast. Eelnõu puudutab tõepoolest ainult ühte uut paragrahvi riigivaraseaduses ja seotud on see metsamaaga, õigemini, selle metsamaaga, mille kohta riik arvab, et see ei peaks olema riigi enda omanduses ennekõike logistilistel põhjendustel, et ei ole otstarbekas seda ise majandada ja selle võiks võõrandada. Kuidas seda siis teha? See erisus selles seaduseelnõus ongi selline, et võõrandamine toimub nagu ikka üldiselt riigivaraseaduse alusel pakkumise teel, aga antud juhul on siin üks väike lisand, et maareservina riigiomandisse jäetud metsamaad sisaldava kinnisasja võõrandamisel on kinnisasja omandamisel ostueesõigus kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul. Ja selline lisalõige veel, et kuna tavalisest enampakkumisest tekib siia juurde erisus, mille järgi naabrimees võib tema ära osta, siis et ei tekiks spekuleerimist ja lihtsalt edasimüümise otstarbel metsade kokkuostmist, on veel selline erisus, et seda tükki ei tohi võõrandada lähema kümne aasta jooksul müügilepingu sõlmimisest alates, välja arvatud oma abikaasale ja alanevatele sugulastele. Ja juhul kui sellel metsatükil, mida riik võõrandama hakkab, on mitu piirinaabrit, siis eelistatakse võõrandatava kinnisasjaga pikemat ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku.
Seaduseelnõu kasu seisneb selles, et üksikud metsatükid, mis praegu seisavad majandamata, saavad eeldatavasti majandatud efektiivsemalt tänu sellele, et tekivad suuremad metsamassiivid näiteks kahe eri metsaeraldise liitmise teel. Ja eeldades, et ennekõike on tegemist kohaliku, selles piirkonnas elava ettevõtjaga, tekib ka parem võimalus endale oma oskustega kodu lähedal elatusallikat hankida.
Lihtsalt küsimuste ennetamiseks veel sellest, et kas siis ei võiks olla kuidagi kohe mingisugune erand, mis ütleb, et nn kohalikul elanikul, mis iganes me selle definitsiooni all ei mõtle, on ostueesõigus. Kõik katsed, mida eri aegadel on Eesti poliitikas püütud teha, ei ole siin väga vilja kandnud ja seetõttu on aluseks ikkagi lihtsalt omandis olek, mitte see, kas see omandi omanik on linnamees või naaberküla mees või sama küla mees. Aga mida on oluliseks peetud, on just nimelt see, et selle naabertüki puhul ei võeta aluseks mitte selle naaberkinnistu pikimat piiri, kui läheb asja arutamiseks naabrite vahel, vaid just nimelt ühist metsapiiri, sest eesmärk on metsa parem majandamine.
Nüüd ma olen ka selle arutelu läbi käinud, mis meil komisjonis toimus. Need küsimused põhimõtteliselt olidki seda laadi, millele on ka vastused olemas. Otsuseid tegime komisjonis mitu. Sellest te saite juba aru, et komisjonipoolne ettekandja olen mina selle hääletuse tulemusena. Ettepanek oli eelnõu menetleda täna, selle esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. aprill – see pole nali – kell 16. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Sellest ma sain aru, et ettekandja olete teie, aga päriselt ei saanud ma aru sellest müügipiirangu mõttest ja mehhanismist. Palun selgitage, mida te täpselt sellega saavutada tahate, ja teiseks, kuidas te seda saavutada tahate, kui see maatükk on võimalik ulatada lihtsalt korraks abikaasa kätte, kes siis võib turul oma raha välja võtta. Kas see teie arvates toimib ja kas see on kindlasti vajalik piirang, iseäranis siis, kui ta ei toimi?

Aitüma! Selline üldine eesmärk on – see seadus seda kindlasti sajaprotsendiliselt ei taga –, aga selle eelnõu eesmärk peaks olema võimaldada praegusel erametsa ettevõtjal efektiivsemalt majandada. Ehk kui ta juba seal metsas toimetab, siis selle seaduse alusel, juhul kui tal on tahe ja võimalus pakkumisel tekkinud hinnaga see maatükk välja osta, siis ta selle majandamisvõimaluse endale saab. Kui tekib küsimus, kas sellest võõrandamise keelust ei ole mitte võimalik abikaasa kaudu kuidagi välja nikerdada, siis kui siin on mingisuguseid mõistlikke ettepanekuid, peaksime me kindlasti pärast esimese lugemise lõpetamist ja muudatusettepanekuid arutades vaatama, kas siia on veel vaja mingisugune lisatakistus ette panna. Aga mõte on küll see, et mets kui selline saaks majandatud, mitte lihtsalt omandatud kui kinnisvaraobjekt, ja et Eesti ettevõtlus saaks puitu.

Mart Jüssi, palun!

Aitäh! Mul on järgmine küsimus. Me arutasime seda valiku kriteeriumi võõrandamisel, mis praeguses eelnõus on see pikim ühine metsapiir. Aga kui me näiteks vaatame sellist teoreetilist olukorda, et ühel naabril on samas piirkonnas mitu kinnistut, millest ainult ühel metsapiir puutub kokku võõrandatava maaga, kas ta täidab siis seda mõtet, et metsapiir ise kirjeldab kõige paremat olukorda? Või on see võib-olla natuke puudulik määratlus, arvestades seda, et piirid looduses ei ole tihtipeale sirged ja nende metsatükkide paiknemine ei ole regulaarne. Juhul kui ühel omanikul on mitu kinnistut ja ainult üks puutub kokku samas piirkonnas selle võõrandatud tükiga, mis me siis teeme?

Aitäh küsimuse eest! Mõeldud on küll seda, et asi puudutab konkreetset kinnistut, millega see ühine piir tekiks. Jällegi, küsimus saab olla selles, kas seda veidike konkreetsemalt sõnastada, et jutt on sellest ühest konkreetsest kinnistust, olgu inimesel neid või kümme erinevatel metsapiiridel.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Küsisite ettepanekut selle müügipiirangu tõhustamiseks. Põhimõtteliselt on ainult kaks võimalust. Üks on piirangust loobumine ja teiseks eranditest loobumine. Kas komisjon arutas neid variante, mis on ühe ja teise tulemus? Juhul kui müük toimub ikkagi enampakkumise hinnaga, siis ma ei välistaks ju ka seda varianti, et maaomanikul on õigus see maa müüa. See on ju turusituatsioon – mis kahju ja mis spekulatiivset kasu seal ikka saab tekkida? Seda enam, et ikkagi naise, laste kaudu saab selle tehingu igal juhul ära teha. Siin on ainult kaks põhimõttelist valikut ja minu arust on see piirangu kaotamine täiesti kaalumist väärt. Palun kommenteerige!

Jah, aitüma! Jällegi tuleb tulla selle algse mõtte juurde. Tõepoolest, kui on tegemist tavalise enampakkumisega – ütleme, siis ei ole sellest seaduseelnõust üldse põhjust rääkida, eks ole? Siis on nii, et hind on selline, mis oksjonil kujuneb ja mis on selle maatüki tegelik majandamissaatus? Võib olla samasugune, eks ole, aga ei pruugi olla. Antud juhul eeldatakse küll seda, et parem majandamine peaks olema sisuliselt saavutatud just tänu sellele, et naabertükkidel toimub praegu metsa majandamine erametsaomanike poolt ja seda on võimalik teha siis paremal moel, kui seda teeksid kaks eraldi metsaomanikku oma väikeste tükkide peal.

Mart Jüssi, palun!

Aitäh! Teine küsimus tuleneb ka tegelikult sellestsamast ühisest metsapiirist. Siin selle eelnõu seletuskirjast on lugeda, et väikemetsaomanike huvi metsaomandi kasutuse vastu on üldjuhul tagasihoidlikum. Kui mul on omandatava kinnistuga lühem metsapiir, siis jäängi ma väikemetsaomanikuks ja mul ei olegi võimalust saada suurmetsaomanikuks ja sellega vastavalt suurendada oma huvi seal toimetamise vastu. Kas siin ei ole mingit teatud diskrimineerivat aspekti, et väiksemat diskrimineeritakse, samal ajal kui talle heidetakse ette, et ta ei ole huvitatud oma väikese metsa majandamisest?

Ma arvan, et alati sõltub ju kõik konkreetsest olukorrast. Oma väikese metsapiiriga võib selguda, et sa oledki ainuke huviline. Kui sul tegelik huvi on, siis oled sa ju avalikul enampakkumisel ikka teretulnud.

Kalev Kotkas, palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Milline on eelnõu algatajate seisukoht – kas siin kirjeldatud põhimõtet oleks otstarbekas rakendada näiteks ka riigi poolt müüdavatele vabadele põllumaadele?

Aitäh küsimuse eest! Seda ei ole sellisel kujul arutatud. Mis põllumaad puudutab, siis teatavasti on seal aegade jooksul kasutatud erinevaid võtteid, olgu üheks näiteks kas või kasutusvaldus. Metsamaade puhul ei ole paraku ju mingisuguseid muid võõrandamise ja kasutamise näiteid, kui ühelt poolt ostueesõigusega erastamine ja teiseks avalikul enampakkumisel ostmise võimalus. Meie seda küll ei arutanud.

Toomas Trapido, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas sa selgitaksid pisut, kust tuli selle eelnõu initsiatiiv? Selles mõttes, et kas on olnud selliseid probleeme, et näiteks piirneva kinnistu omanik, kes tahab suuremat massiivi luua, pole seda enampakkumisel omandanud, kuna kusagilt on tulnud rahakad investorid või kes iganes? Kust see probleem täpsemalt on tulnud?

Aitäh! Kindlasti on selles küsimuses olnud erinevatel aegadel initsiatiivi näitajaks Eesti Erametsaliiduga seotud inimesed. Mis puudutab seda, kui suur on probleem ja kas on probleemi, siis pigem on probleem olnud selles, et praegu ei ole olnud seda metsamaad sellisel kujul väga palju pakkuda. Ja nüüd, kus riik on jõudnud sellesse etappi, et ta võiks hakata enda omanduses olevat metsamaad avalikel enampakkumistel müüma, oleks see lihtsalt üks võimalus, kuidas seda teha, et kohalikku majandust elavdada.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi avada? Ei soovi. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 436 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. aprilli 2009 kell 16. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 14.56.