Austatud juhataja! Head kolleegid! Mind ajendas täna siia kõnetooli tulema eile põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu, kus mina olin Rahvaliidu fraktsiooni esindaja, nagu Väino Linde juba ütles. Ma arvasin, et kõige suuremaid elamusi siin Riigikogus saab rahanduskomisjonist. Eile tuli midagi muud välja, põhiseaduskomisjonis jätkub neid ka küllaga. Mind ausalt öeldes hämmastas see arutelu, mis oli täis arvustusi, põhjenduste otsimist oma käitumisele ja ka vihjamisi võimalusi seadusest mööda vaadata. Ma olin sellest pehmelt öeldes pisut hämmingus ja jõudsin järeldusele, et võib-olla on sellel praktikal ka oma roll, et järjest enam õnnestub poliitikutel tahtmise korral põhiseadust eirata, tõlgendades ühte või teist küsimust nii, et saaks oma poliitilist tahet realiseerida.
Seaduste väänamine, millele mina siin Riigikogus olen tunnistajaks olnud oma kaheaastase Riigikogu liikme staaži jooksul, tekitab minus päris tõsist muret. Kui me peame ennast riigimeesteks, siis me peame austama seadusi. See on elementaarne. Aga märgata on üha süvenev tahe seadusi eirata, neid tõlgendada ja õigusriigi toimimise põhimõtteid eirata. Tuletan meelde põhiseaduse muutmise protsessi ja poliitilise tahte pealesurumist siin Riigikogu saalis. Tuletan meelde kaitseväe korralduse seaduse vastuvõtmist, mis toimib veel jõustumata põhiseaduse muudatuse alusel. Tuletan meelde ÜRO missiooni raames Iraagi missiooni pikendamist. Ajal, kui ÜRO missioon ise oli lõppemas, me pikendasime rahvusvahelist missiooni oma otsusega veel aastaks. Jne, jne.
Nüüd on küsimus: mis on sellel seadusel ühist Tallinna Linnavolikogu valimistega? Mis on neil ühist?
Tekib küsimus, kus on nüüd õiguskantsler, kes teatavasti on andnud palju erinevaid hinnanguid kõikvõimalikele seadustele, sealhulgas on andnud tõlgendusi põhiseadusele, mis on iseenesest minu arvates pretsedenditu, kuigi võib-olla tema jaoks on see loomulik. Mul on kaitseväe korralduse seaduse menetlemise ajast meeles tema allkirjaga kirjast lause, kus ta ütleb, et põhiseadus on abstraktne dokument, mida tuleb käsitleda ajas ja ruumis. Kui see on nii, siis tuleb meil teatud õiguspõhimõtteid hakata radikaalselt ümber hindama. Kurb on see praktika, et üha enam püüavad poliitikud õiguskantsleri institutsiooni tuua päevapoliitikasse selle kaudu, et otsitakse oma poliitilistele ambitsioonidele tema õiguslikku tuge veel seadusloome järgus ja seda ka hilisemalt ära kasutades seadusloome protsessis. Sellega minu arvates õõnestatakse õiguskantsleri institutsiooni autoriteeti ja tõmmatakse mees päevapoliitikasse. Seda ei tohiks õigusriik endale lubada. Tahtmatult tekib küsimus, kas õiguskantsler andis vargsi hinnangu ka selle seaduse toimima hakkamisele või mitte. Ma ei tea seda, aga mul on tekkinud selline õigustatud küsimus.
Selle kõige taustal tahan seekord tunnustada presidendi riigimehelikku otsust olla päevapoliitilistest mängudest kõrgemal, mitte lasta ennast nendesse tõmmata ning lihtsalt see seadus siia tagasi saata.
Nüüd lühidalt sellest seadusest. Eespool juba ütlesin, et valimistel pole sellega küll midagi ühist, see oli võimupoliitikutele minu arvates kõige kättesaadavam ja menetlusprotsessis kõige kaugemale jõudnud eelnõu, kus oma poliitilist tahet, võita Tallinna valimised, püüda realiseerida. Aega polnud, Tallinna volikogus arenesid asjad kiiresti, nagu me kõik teame, ja nii ta sündis. See on õiguslik nihilism, millele õigusriigis kohta ei ole.
Tuleb öelda, et koalitsioon seda otsust tehes eksis. Täna, kui me kuulasime ettekandja ära, me teame (eile veendusin selles ka komisjonis), et ta oma eksimust tunnistab seeläbi, et asub seda seadust lahutama. Ülestunnistus on iseenesest positiivne asi.
Seda praktikat, mida ma siin kirjeldasin, pean ma väga ohtlikuks ja see võib muutuda meie riigile järgmiseks julgeolekuriskiks, nagu viimasel ajal on mõned juhtpoliitikud sellest rääkima hakanud, aga seekord juba riskiks põhiseaduslikule korrale. Tuleb hukka mõista kõik katsed seadusi poliitiliste huvide realiseerimiseks väänata, tõlgendada või eirata.
Miks oli selles seaduses vaja paragrahvi, mis püüab paika panna Tallinna linnaosade loetelu? Mina teen siit ühe väga lihtsa järelduse: praegune esindatus Tallinna volikogus ei vasta sellele, milline on esindatus halduskogudes, ja praegusel koalitsioonil halduskogudes on lihtsalt parem seis. Kui see lugu nii lihtlabane on, siis seda hullem on see katse, kuidas püütakse valimistel võitu saavutada.
Mida siit järeldada? Seda seadust püüti lihtsalt ära kasutada võimu kindlustamise eesmärgil. Täiesti lubamatu asi. Tuletan meelde varasemat praktikat. Riigikohtus on kahel korral, aastatel 2002 ja 2005, antud hinnang praktikale, kus samamoodi vahetult enne valimisi püüti mängureegleid muuta. 2002. aastal oli arutluse all valimisliitude küsimus, 2005. aastal rahvaasemike kuulumine korraga kahte esinduskogusse. Mõlemal juhul andis Riigikohus ühesuguse vastuse ja see kõlas järgmiselt: põhiseadus ei sätesta otsesõnaliselt keeldu teha valimisreeglistikus olulisi muudatusi vahetult enne valimisi, kolleegium ei pea aga demokraatlikuks vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks. Öelge mulle, mille poolest tänane küsimus erineb sellest tõlgendusest. Mitte millegagi. Oli olemas lahenduse koht, see oli Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses, kus oli aga aastane tähtaeg. Eile sai mulle komisjonis selgeks, et süüdi on praegune õiguskantsler, sest ta viivitas vastusega ega võimaldanud seda aastast tähtaega kasutada. Seadusliku tee koalitsioonile sulges õiguskantsler. Vaadake, milline jama on kokku keeratud. Nii need asjad sündisid.
Meie seda praktikat, mida ma siin kirjeldasin, ei toeta, see teeb meile muret. Me mõistame selle hukka. Usun, et siin saalis on palju kolleege, kes osaliseltki minu seisukohti jagavad. Sellel praktikal ei tohiks lasta edasi juurduda. Meie fraktsioon toetab selle seaduse lahutamist osadeks. Tuleb lõpetada soolise võrdõiguslikkuse seaduse häbistamine ja minna edasi. Kuidas kokkulepetele jõutakse, on iseasi. See, mida ma eile komisjonis nägin, annab alust arvata, et tõenäoliselt neid kokkuleppeid ei teki. Ma tänan tähelepanu eest!